ELU ARENG MAAL

ELU ARENG MAAL

Koostas: Kristel Mäekask

Arhaikumi geokronoloogiline tabel

http://www.ut.ee/BGGM/eluareng/arhaikum.html

Esimesed elusolendid Maal

http://www.teachersdomain.org/resources/tdc02/sci/life/cell/stetteroxygen/index.html

http://www.teachersdomain.org/resources/tdc02/sci/ess/earthsys/deepseavents/index.html

Esimesed elusolendid MaalVanimad elusorganismid olid tõenäoliselt arhed, mis esmalt olid anaeroobsed kemolitotroofid.

Vanimateks on peetud väga erineva vanusega leide, nt:

3,46 miljardi aasta vanuseid tsüanobaktereid Austraaliast;

3,87 miljardi aasta vanuseid mikroorganismide elutegevuse jälgi Gröönimaa settekivimeist;

Kindlalt tõestatud vanimad elusorganismid – tsüanobakterid on leitud 2,7 miljardit aastat tagasi.

Proterosoikumi geokronoloogiline tabel http://www.ut.ee/BGGM/eluareng/proterosoikum.html

Vanimad eukarüoodid

Vanima päristuumse ehk eukarüoodi kivistis - Grypania spiralis - on leitud Michiganist USA-s 1,9 miljardi aasta vanustest kivimitest.

Vanimad hulkraksed organismid

Vanimad leiud - käsnade spiikulad ehk nõelakesed - pärinevad 570 miljoni aasta vanustest kivimitest Hiinast.

560 miljoni aasta vanused - Vendi pehmekehaliste hulkraksete kivistised, mida on hakatud kutsuma Ediacara faunaks.

Ediacara hulkraksete kivistised ja rekonstruktsioon

Paleosoikumi geokronoloogiline tabel

http://www.ut.ee/BGGM/eluareng/paleosoikum.html

TAIMERIIGI EVOLUTSIOON

VETIKAD

SÕNAJALAD SEEMNETAIMEDÜRGRAIKAD

Vetikad

500-600 miljonit aastat tagasi veekogudes

Vetikad varustasid Maa atmosfääri esmase hapnikuga!

Hõimkond rohevetikad Chlorophyta

Soontaimed

410 - 440 miljonit aastat tagasi - mõnede organismide siirdumine veest maismaale.

ÜRGRAIKAD - sõnajalgtaimed, mis paljunesid eostega.

Puudusid lehed ja juured

Esinesid varred ja risoomid

Cooksonia

4 cmRhynia

Hiiglaslikud eostaimed

280 - 360 miljonit aastat tagasi. Mõned 35 m kõrgused ja 40 cm varre läbimõõduga.

A) Pärisraikad (kollad)

Sigillaria Soomuspuu ehk lepidodendron

B) Kidad (osjad)

Kalamiidi kida Karboni kida http://www.ut.ee/BGGM/eluareng/calamites2.jpg

C) Sõnajalgtaimed

paljunevad eostega

lehed (fotosüntees)

Mulla teke taimejäänuste lagunemisest ja kivimite murenemisest.

Paljasseemnetaimed

300 - 350 miljonit aastat tagasi.

A) Seemnesõnajalad

Fossiilidena sarnanesid nad sõnajalgadega, kuid paljunesid seemnetega.

Paljude teadlaste arvates on nad tänapäevaste õistaimede esivanemad.

B) Kordaiidid

Paljasseemnetaimed, mis meenutasid okaspuid.

Kordaiidid olid umbes 30 m kõrgused ja 1 m tüve läbimõõduga.

C) Okaspuud

320 - 280 miljonit aastat tagasi.

Enamik teisi liike vajas paljunemiseks vett, okaspuude seemned levivad aga tuulega.

Õite ja viljade esinemine

Taxus buccata

Volzia heterophylla käbi

D) Hõlmikpuud

260-140 miljonit aastat tagasi.

Praeguseks on säilinud ainult üks reliktne liik Ginkgo biloba.

Hõlmikpuu Peeter Süda tänavas, Tallinnas

E) Palmlehikud

250-65 miljonit aastat tagasi.

Palmlehikud on palmi või sõnajalga meenutavad suurte sulgjate lehtedega madalad puud.

Tänapäeval on säilinud üks selts - palmlehikulaadsed

Katteseemnetaimed

130-65 miljonit aastat tagasi.

LOOMARIIGI EVOLUTSIOON

540 - 400 miljonit aastat tagasi - hulkraksete loomade areng vees. Kujunesid välja loomade peamised ehitustüübid nn. Kambriumi plahvatus.

Cosmoceras gulielmii

Gryphaea corrugata

Trilobiidid - madalmerede lülijalgsed, kes elasid Vanaaegkonnas ehk Paleosoikumis (550-250 miljonit aastat tagasi).

Paraceraurus aculeatus Trilobiidi rekonstruktsioon

Käsnad - veekogu põhjale kinnitunult elavad primitiivsed, tõeliste kudede ja elunditeta hulkraksed.

Lõuatud - 480 miljonit aastat tagasi

Primitiivsed selgroogsed, kelle põhitunnuseks on lõualuude puudumine ja kõhrest luustik.

Uimedest oli olemas vaid suur sabauim.

erikilbiline Psammolepis

telodont Phlebolepis

kilbitu Rhyncholepis

Dartmuthia gemmifera

Kõhrkalad - 400 miljonit aastat tagasi

Iseloomulik kehakuju.

Kõhrest luustik ning hambakesetaolised soomused.

hai Hybodus

Asterolepis

Hai Carcharodon sp. hambad

400 miljonit aastat tagasi - mõnede loomade siirdumine maismaale.PUTUKAD

Üks putukate suuri eeliseid oli lennuoskuse omandamine. Karbonis elasid ürgsed võrktiivalistega sarnanevad ja kiililaadsed putukad, kelle tiibade siruulatus ulatus kuni 75 cm.

Kiililaadne putukas Aeschna

KAHEPAIKSED - 360 miljonit aastat tagasi

Kahepaiksed põlvnevad vihtuimsetest kaladest. Esimesed kahepaiksed olid väga lähedased nii oma aja vihtuimseile kui ka hilisemaile roomajaile; suurimate pikkus ulatus kuni 4 m.

algeline kahepaikne Ichthyostega, vasakul all kopskalad ja paremal üleval vihtuimne kala

Ichthyostega

Ichthyostega Paljunevad vees Elavad maismaal

ROOMAJAD - 300 miljonit aastat tagasi

kehasisene viljastumine

Hiidsisalikud ehk dinosaurusedKriidi ajastu kolm suurimat röövtoidulist saurust, keskel Tyrannosaurus rex

Suurimad maismaal elanud loomad - sauropoodid, keskel Ultrasaurus, kes kaalus 80 tonni

Tekodondid

Kiskeluviisiga nii maismaal kui ka vees elanud roomajad; pikkus 15 cm kuni 6 meetrini.

Osa tekodonte liikus tagajalgadel.

Tõenäoliselt põlvnevad tekodontidest hiidsisalikud, tiibsisalikud, krokodillilised ja linnud.

Tiibsisalikud

ehk pterosaurused (Pterosauria) olid kiskeluviisiga lendavad roomajad. Lendamist võimaldas neil eesjäsemete ja keha vahel olev lennunahk.

Tiibsisaliku rekonstruktsioon

Kalu jahtivad lendavad roomajad - pterosaurused

Kalasisalikud ehk ihtüosaurused (Ichthyosauria) olid kalalaadsed roomajad.

Notosaurused olid loivataoliste jäsemetega pikasabalised kalasööjad ja plakodondid olid töntsakad roomajad, kes toitusid kividele kinnitunud limustest.

Triiase kalasisalikud:

A, C - notosaurused, B - Hilis-Triiases väljasurnud plakodont

Luukalad

Leptolepis sprattiformis

Sellesse rühma kuulub suurem osa kõrgemaid kalu, kaasa arvatud tänapäeval kõige sagedamini esinevad pärisluused - ahvenad, haugid, särjed jt.

(Mammalia) on kõrgeima arenguastmega selgroogsed.

Kõik imetajad toidavad oma poegi piimanäärmete nõrega - emapiimaga.

Püsisoojasus

Areng emaüsas

Esimesed imetajad olid väikesed, peamiselt putukatest toituvad ööloomad.

200 miljonit aastat tagasi: IMETAJAD

MorgunocodonTaeniolabis

150 miljonit aastat tagasi: LINNUD

(Aves) on selgroogsed, kellel on suled ja tiivad. Ehituselt ja põlvnemiselt on linnud lähedased roomajaile. (ürglind - arheopterüks).

Arheopteryx lithographica

Lennuvõime

Püsisoojasus

Hammastega lõualuud

pikk sabalülisammas

tiivaluud

linnu kolju

Jätketega roided

suled

2 miljonit aastat tagasi:

mammut

Ka esimesed inimese eellased

http://www.teachersdomain.org/resources/tdc02/sci/life/evo/permtriassext/index.html

http://www.teachersdomain.org/resources/tdc02/sci/life/evo/fishfingers/index.html

http://www.teachersdomain.org/resources/ess05/sci/ess/eiu/littlemammals/index.html

Kasutatud materjalid:• http://lepo.it.da.ut.ee/~mi/silur.html

• http://www.dinosauria.com/

• http://www.ut.ee/BGGM/eluareng/index.html

• http://www.resa.net/nasa/origins_life.htm#earliest

• http://www.fossiles.qc.ca/en/302.html

• http://scitec.uwichill.edu.bb/bcs/bl14apl/conq.htm

• http://www.republika.pl/geotrzebinia/cgt/florakarb/flora.htm

• http://www.edu.amsterdam.nl/flevopark/Geschiedenis/geschiedenis%20aarde/lepidodendron.jpg

• http://www.fieldmuseum.org/research_collections/ecp/ecp_sites/NPI_web/models_coal.htm

• http://www.living-fossils.com/living_fossils_1_5.php

• http://www.floranimal.ru/classes/5492.html

• http://www.free-pictures-photos.com/flowers/index.htm

• http://www.lbl.gov/Science-Articles/Archive/sb/July-2004/2_spinach.html

http://www.aquamax.de/HG06UG06.htm

http://www.pbs.org/wgbh/evolution/