Upload
helina-reino
View
2.387
Download
14
Embed Size (px)
Citation preview
Taimede paljunemise ja arengu iseärasused
H elina R eino
GA G
2008
Taimede paljunemine
J u u r e , v a r r el e h e , r i s o o m i ,
m u g u l a j n e a b i l
V e g e t a t i i v n ep a l j u n e m i n e
S e e m n e t e g a
S u g u l i n ep a l j u n e m i n e
P a l j u n e m i n e
Taimede arengTaimede arengu iseärasus seisneb nende
sugulise põlvkonna (gametofaasi) ja suguta põlvkonna (sporofaasi) vaheldumises.
Madalamal arengujärgul olevatel taimedel (nt sammaltaimedel) domineerib gametofaas.
Kõrgemal arengutasemel taimedel (nt õistaimedel) sporofaas.
s p o r a n g i u m i dõ i e d
S p o r o f ü ü t( 2 n )
S P O R O F A A Sm i t t e s u g u l i n e p õ l v k o n d
v i l j a s t u m i s e s t m e i o o s i n i
s p o o r i de o s e d
g a m e e d i d
G a m e t o f ü ü t( n )
G A M E T O F A A Ss u g u l i n e p õ l v k o n d
m e i o o s i s t v i l j a s t u m i s e n i
G e n e r a t i i v n e e l u t s ü k k e l
P a l j u n e m i n es i b u l a g a , m u g u l a g a ,
v õ s u n d i g a , r i s o o m i g a ,l e h e g a , v a r r e g a
V e g e t a t i i v n e e l u t s ü k k e l
Taimede süstemaatilised rühmad:SammaltaimedSõnajalgtaimedPaljasseemnetaimedKatteseemnetaimed
Sammaltaimede areng:
samblad paljunevad eostega.
viljastunud munarakust areneb eoskupar (sporofüüt). Selles valmivad eosed.eosest idaneb ning moodustub eelniit (kinnitub mulda risoididega). eelniidile moodustuvad pungad, millest kasvavad varre, lehtede ja risoididega taimed (gametofüüdid). ühtedest eostest kasvavad emas-, teistest – isastaimed.
Sammaltaimede arengutsükkel
http://bio.edu.ee/taimed/
Sõnajalgtaimede areng:
Sõnajalgtaimede sporofüüt (2n) on varre ja lehtedega rohttaim. Ta paljuneb eostega või vegetatiivselt risoomi abil. Eosed (n) moodustuvad eoslates ehk sporangiumites. Need arenevad sõnajala lehtede alakülgedel paiknevates eoskuhjades. Sporangiumi kuivades selle kest rebeneb ja eosed paisatakse välja.Koldade ja osjade eoslad on koondunud eospeadesse, mis asuvad võsu tipus.
Sõnajalgtaimede arengutsükkel
http://bio.edu.ee/taimed/
Paljasseemnetaimede paljunemine
Tolmlemise käigus satuvad tolmuterad emaskäbide käbisoomuste vahele. Emaskäbi igal seemnesoomusel asub 2 seemnealget. Seemnealgmes on üks munarakk (n) ja toitekude. Tolmutera tungib seemnealgmesse ja toimub viljastumine. Viljastunud munarakust areneb seeme. Seemned levivad tuule või loomade abil uutesse kasvukohtadesse. Soodsates tingimustes areneb seemnest uus sporofüüt (2n).
emaskäbiisaskäbi
Paljasseemnetaimede areng:
Paljasseemnetaimede suguline põlvkond (n) on taandarenenud. Lehtede,
käbide, tüve ja juurtega taim on sporofüüt (2n)
Paljasseemnetaimede arengutsükkel
http://bio.edu.ee/taimed/
Katteseemnetaimede paljunemine
Tolmlemisel väljuvad tolmuterad tolmukapeadest õietolmuna ja satuvad emakasuudmele. Seejärel areneb tolmutoru. Spermiumid liiguvad mööda tolmutoru lootekotti.Toimub viljastamine. Viljastunud munarakust (2n) ehk sügoodist areneb idu.Peale viljastumist areneb sigimikus paiknev seemnealge seemneks.Vili kaitseb seemneid ja aitab kaasa nende levikule. Kui seemned satuvad soodsatesse arengutingimustesse, siis nad hakkavad idanema.
Katteseemnetaimede areng
Õistaimed paljunevad suguliselt ja mittesuguliselt. Eoseid neil ei moodustu. Erinevatel taimeliikidel toimub vegetatiivne paljunemine juure, varre, lehe, võsu või nende muudendite abil. Vegetatiivne paljunemine esineb sporofüüdil (2n). Põhiosa õistaimest ongi sporofaasis. Gametofüüt (n) on äärmiselt taandarenenud ning see koosneb üksnes tolmuterast (isasgametofüüt) ja lootekotist (emasgametofüüt).
Katteseemnetaimede arengutsükkel
http://bio.edu.ee/taimed/