34
Kalanduspiirkondade säästev areng EKF seirekomisjon 24.10.2007

Kalanduspiirkondade säästev areng

  • Upload
    murray

  • View
    65

  • Download
    5

Embed Size (px)

DESCRIPTION

Kalanduspiirkondade säästev areng. EKF seirekomisjon 24.10.2007. Kalanduspiirkonnaga seotud nõuded:. Põllumajandusministeerium määratles 8 piirkonda, mis vastavad Euroopa Kalandusfondi määruses sätestatud kalanduspiirkondade valimise kriteeriumitele - PowerPoint PPT Presentation

Citation preview

Page 1: Kalanduspiirkondade säästev areng

Kalanduspiirkondade säästev areng

EKF seirekomisjon24.10.2007

Page 2: Kalanduspiirkondade säästev areng

Kalanduspiirkonnaga seotud nõuded:• Põllumajandusministeerium määratles 8 piirkonda, mis vastavad Euroopa

Kalandusfondi määruses sätestatud kalanduspiirkondade valimise kriteeriumitele

EKF-I järgi on olulisemad kriteeriumid: märkimisväärne tööhõive tase kalandussektoris, madal asustustihedus, kalapüügi vähenemine …

• Tegevusgrupi toetust saab taotleda MTÜ, mis tegutseb kogu toetusperioodi jooksul vähemalt 5 (viie) või erandina Hiiumaal vähemalt 3 (kolme) kohaliku omavalitsuse osalusel.

• Tegevusgrupi toetuse ja projektitoetuse taotleja on registreeritud ja tegutseb või registreerib ja asub tegutsema ühel kalanduspiirkonna territooriumil, mis on lisas 1 loetletud kohalike omavalitsuste ja ka kuni 4500 elanikuga linnade territoorium. Projektid teostatakse sellel territooriumil va. turustamisega seotud tegevused on erandlikult lubatud läbi viia kuni 45 000 elanikuga linnade territooriumil, mis on

kalanduspiirkonnaga ümbritsetud.

Page 3: Kalanduspiirkondade säästev areng

Eesmärk

• Edendada kalandussektoris tegelevate isikute omaalgatust ja organiseerumist piirkonna kalanduse arendamiseks, seda eelkõige läbi kalanduspiirkondades välja töötatavate strateegiate elluviimise.

• Olenevalt kalanduspiirkonna strateegia eesmärkidest on Euroopa Kalandusfondist võimalus toetada:

- väiksemahulise kalapüügi, kalatöötlemise ja turustamisega seotud infrastruktuuri ehitamist ja rekonstrueerimist;

- rannakeskkonna kvaliteedi edendamist ja kalandusturismi;

- koolitustegevusi

ning seeläbi säilitada ja luua töökohti, tõsta kalandussektori sissetulekut jne.

Page 4: Kalanduspiirkondade säästev areng

Kalanduspiirkondade säästva arengu meedeSihtgrupp

Tegevusgruppi (e. MTÜ-sse) saavad kuuluda kalanduspiirkonna territooriumil tegutsevad:

- ettevõtjad (eelkõige kalandussektori äriühingud, füüsilisest isikust ettevõtjad);

- ühendused (eelkõige kalandussektori mittetulundusühingud ja/või sihtasutused);

- kohalikud omavalitsused.

Page 5: Kalanduspiirkondade säästev areng

1.AJAPERIOOD

Tegevusgrupimoodustamine ja

tegevuskava koostamine

2. AJAPERIOOD

Strateegia koostamineTegevusgrupiarendamine ja

administreerimine

3. AJAPERIOOD

Täienduste tegeminestrateegiasse,

tegevusgrupi arendamineja administreerimine

strateegiarakendamine

Rahalist toetust selperioodil ei ole

Toetusemäär kuni 100%(eelarve piires)

Toetusemäär olenevaltinvesteeringust.

Toetus tegevusgrupilejätkuvalt kuni 100% (eelarve

piires)

Page 6: Kalanduspiirkondade säästev areng

Nõuded tegevusgrupi toetuse taotlemisel 1Tegevusgrupi toetust taotlev MTÜ peab vastama järgmistele nõuetele:

• Tegevusgrupi toetust saab taotleda MTÜ, mille kalandussektori äriühingute, FIE - de kaasamise % tegevuskava esitamisel ei ole väiksem kui 20% kogu piirkonna kalandusega seotud ettevõtlussektorist.

• Kalandussektori ettevõtjate ja ühenduste osakaal MTÜ-s peab kogu toetusperioodi jooksul moodustama tegevusgrupi liikmeskonnast vähemalt 60%;

• MTÜ ülesehitus ja tegevus juhindub “Mittetulundusühingute seadusest” ja meetme kriteeriumitest;

• Tegevusgrupi juhatus tagab tegevusgrupi liikmete regulaarse teavitamise ja info kättesaadavuse ning piirkonna elanike teavitamise neile kättesaadavas väljaandes vähemalt 30 tööpäeva enne:

- planeeritavat MTÜ üldkoosolekut strateegia väljatöötamise tegevuskava vastuvõtmiseks ja toetus taotluse

esitamise kavatsusest

Page 7: Kalanduspiirkondade säästev areng

Nõuded tegevusgrupi toetuse taotlemisel 2Nõuded põhikirjale:• MTÜ põhikirjaline eesmärk on suunatud kalanduspiirkondade säästvale arendamisele,

läbi strateegia väljatöötamise ja strateegiaga elluviimise;• MTÜ põhikirjas peab olema sätestatud, et liikmete nimekiri on avalik ja avatud uute

liikmete vastuvõtuks ning iga MTÜ liige võib kuuluda ainult ühte samal eesmärgil moodustatud MTÜ-sse;

• MTÜ põhikirjas peab olema sätestatud, et selle tegevusest saavad osa võtta ka väljapoole tegevuspiirkonda jäävate (kuid geograafiliselt tegevusgrupi tegevuspiirkonnaga ümbritsetud) suuremate kui 4500 elanikuga linnade kalandussektoris tegutsevad ettevõtjad ja kandus-sektori ühendused;

• MTÜ põhikirjas peab olema sätestatud, et üldkoosoleku otsusega võetakse vastu ja kinnitatakse:

- tegevuskava strateegia väljatöötamiseks ja selle dokumendi muudatused, - strateegia ja selle dokumendi muudatused;- igal strateegia rakendamise aastal esitatav strateegia rakenduskava;- juhatuse koosseis;- projektide vastuvõtmise ja hindamise töörühma vähemalt 7 liikmeline koosseis, millest

üle 50% peavad olema väljaspool juhatust;

Page 8: Kalanduspiirkondade säästev areng

Nõuded tegevusgrupi toetuse taotlemisel 3• MTÜ põhikirjas peab olema sätestatud, et eelnimetatud otsuste vastuvõtmiseks on

üldkoosolek otsustusvõimeline kui hääletamisest võtab osa vähemalt 50% MTÜ liikmeskonnast ja üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole koosolekus osalenud mittetulundusühingu liikmetest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet;

• Tähtajaliselt asutatud MTÜ põhikirjas peab olema sätestatud, et tähtaeg ei või olla lühem kui kuus aastat alates kalanduse tegevusgrupi moodustamiseks esitatud taotluse rahuldamisest.

Juhul kui piirkonnas tekib kaks või enam konkureerivat MTÜ-d, kes tahavad moodustada tegevusgruppi ja saada selleks toetust annab Põllumajandusministeerium selleks volituse MTÜ-le kelle liikmeskonnas on rohkem kalandussektori ettevõtteid ja ühendusi

Page 9: Kalanduspiirkondade säästev areng

Tegevusgrupi toetuse taotlemiseks esitab MTÜ PRIA-le järgmised dokumendid:

• vormikohane avaldus (sisaldab s.h ka tegevusgrupi liikmete nimekirja);

• MTÜ asutamisleping;

• koopia MTÜ põhikirjast selle muudatuse korral ning koopia üldkoosoleku otsusest põhikirja muudatuse kohta (põhikirja esitamine juhul kui muudatust ei ole toimunud pole vajalik, kuna põhikiri on kättesaadav MTÜ-de elektroonilisest andmebaasist);

• koopia teavitusest, millelt on näha taotluse esitamise kavatsus ning viide selle väljaande nimele ja ilmumise kuupäevale, kus teavitus on avaldatud;

• vormi- ja nõuetekohane tegevuskava strateegia väljatöötamiseks;

• koopia üldkoosoleku otsusest, millest nähtub, et tegevuskava strateegia väljatöötamiseks ja selle muudatused on üldkoosoleku otsusega vastu võetud;

PRIA edastab strateegia väljatöötamise tegevuskava ja ühe koopia teistest esitatud dokumentidest PÕM hindamiskomisjonile ja kontrollib taotluse vastavust esitatud nõuetele. Hindamiskomisjon hindab strateegia väljatöötamise tegevuskava

Page 10: Kalanduspiirkondade säästev areng

Strateegia väljatöötamise tegevuskava hindamine ja toetuse määramine

• Hindamiskomisjoni liikmed hindavad hindamiskriteeriumide alusel koos toetuse taotlusega esitatud strateegia väljatöötamise tegevuskava ja täidavad iga taotleja kohta hindamislehe;

- hindamislehtede alusel arvutatakse välja hindepunktide summa ja koostatakse hindamiskomisjoni ettepanek eelarve jaotuse kohta, mille kinnitab põllumajandusminister;

- hindamiskomisjoni ettepanek eelarve jaotuse kohta edastatakse PRIA-le.

• Hindamiskomisjon võib vajadusel tegevuskava sisu või vormi osas puuduste kõrvaldamiseks teha ka kirjalikke ettepanekuid või hindamise kohta vajaliku lisateabe saamiseks kutsuda komisjoni istungile tegevusgrupi esindaja.

Page 11: Kalanduspiirkondade säästev areng

Strateegia väljatöötamise tegevuskava hindamiskriteeriumid 1

Kriteerium Mõõtmise alus Skaala Hinde-punktid

1 Kalandussektori ettevõtjate kaasamise % tegevuskava esitamisel

20% – 30% kogu piirkonna kalandusega seotud ettevõtlussektorist on kaasatud

4

30% – 40% kogu piirkonna kalandusega seotud ettevõtlussektorist on kaasatud

6

40% ja enam kogu piirkonna kalandusega seotud ettevõtlussektorist on kaasatud

8

2 Teabe regulaarne kättesaadavus. Ei tagata regulaarset ligipääsu teabele. Punktides 2.1 ja/või 2.2 nimetatud tegevused ei ole planeeritud. Punktides 2.3 – 2.4 loetletud tegevustest kasutatakse ühte

0

On planeeritud:

2.1   Või on juba tagatud ligipääs tegevusgrupi palgalisele töötajale vähemalt 3 tööpäeva nädalas;

2.2   avada veebilehekülg;

2.3   seminaride ja infopäevade korraldamine;

2.4  teavitamine läbi ajakirjanduse (lisaks§ 6 lõikes 4 nimetatule);

kasutada otsepostitust

Ligipääs teabele on regulaarselt tagatud. Punktides 2.1 ja 2.2 nimetatud tegevused on planeeritud. Punktides 2.3 – 2.5 loetletud tegevustest kasutatakse kahte

2

Ligipääs teabele on regulaarselt tagatud. Kõik punktides 2.1 ja 2.5 nimetatud tegevused on planeeritud

3

Page 12: Kalanduspiirkondade säästev areng

Strateegia väljatöötamise tegevuskava hindamiskriteeriumid 2

Kriteerium Mõõtmise alus Skaala Hinde-punktid

3 Rahastamine Toetuse proportsionaalne jaotus tegevuste vahel ei ole mõistlik ja põhjendatud ning ei võimalda saavutada soovitud eesmärke

0

Toetuse proportsionaalne jaotus tegevuste vahel on põhjendatud. Planeeritud summad on piisavad eesmärkide saavutamiseks.

2

Toetuse proportsionaalne jaotus tegevuste vahel on põhjendatud ja optimaalne. Planeeritud summad on optimaalsed eesmärkide saavutamiseks.

3

4 Haldus- ja finantssuutlikkuse tagamine abi haldamiseks. Töö korraldamine MTÜ tööruumides e. “keskuses”

Tegevusgrupp ei plaani avada eraldi keskust. Üks isik täidab ülesandeid põhitöö kõrvalt. Tegevuskavas ei ole keskuse ülesanded selgelt välja toodud

0

Tegevusgrupp avab eraldi keskuse.

Üks isik täidab ülesandeid põhitööna, kuid isikul puuduvad eelnevad kogemused analoogses töös.

Keskuse ja sealsete töötajate ülesanded on esitatud.

2

Tegevusgrupp avab eraldi keskuse.

Üks isik täidab ülesandeid põhitööna. Isikul on eelnevad kogemused analoogses töös ning strateegiliste dokumentide koostamisel.

Keskuse ja sealse töötaja ülesanded on selgelt esitatud.

3

5 Strateegia ettevalmistamiseks planeeritavad tegevused - tegevusgrupi liikmete koolitamine ja arendamine. Teabe regulaarne kättesaadavus.

Koolitustegevused strateegia ettevalmistamiseks ja kogemuste vahetamine Eestis või väljaspool Eestit pole planeeritud või pole esitatud või on ebamõistlik

0

Koolitustegevused strateegia ettevalmistamiseks on planeeritud ja esitatud. Planeeritud ei ole kogemuste vahetamist Eestis ja väljaspool Eestit

1

Koolitustegevused strateegia ettevalmistamiseks on planeeritud ja esitatud. Planeeritud on kogemuste vahetamine Eestis ja/või väljaspool Eestit

2

Page 13: Kalanduspiirkondade säästev areng

Strateegia väljatöötamise tegevuskava hindamiskriteeriumid 3

Kriteerium Mõõtmise alus Skaala Hinde-punktid

6 Strateegia ettevalmistamiseks planeeritavad tegevused –uuringute läbiviimine, eksperdi abi kasutamine

Ei planeerita läbi viia uuringuid või ei nähta ette konsultandi või eksperdi teenuste kasutamist.

0

Strateegia väljatöötamisega seotud uuringud on planeeritud läbi viia või nähakse ette konsultandi või eksperdi teenuste kasutamist

2

Strateegia väljatöötamisega seotud uuringud on planeeritud läbi viia ja nähakse ette konsultandi või eksperdi teenuste kasutamist

3

Page 14: Kalanduspiirkondade säästev areng

Tegevusgrupi toetussummaToetussumma moodustub:

• baassummast ning

• strateegia väljatöötamise tegevuskava hindamispunktidest tulenevast summast.

• Tegevusgrupi toetuse suurus sõltub üsna suurel määral kalandussektori ettevõtete ja ühenduste kaasamise edukusest ning kindlasti ka tegevuskava kvaliteedist

• Juhul kui kõik komisjoni liikmed hindavad tegevuskava maksimumpunktidega, on tegevusgrupil võimalik saada tegevuskava eest 22 hindepunkti.

Page 15: Kalanduspiirkondade säästev areng

Näide:tegevusgrupi raha arvutamine• X tegevusgrupi baassumma on 936 000 krooni.

• Pärast strateegia väljatöötamise tegevuskava hindamist otsustati anda tegevusgrupile lisaks 22 punkti (e. maksimumpunktid kuna tegevuskava oli väga hea)

• Iga punkti väärtus on 10 000.-

• Seega lisandub baassummale 220 000.- (22 x 10 000.- =220 000.-)

• Kokku on X tegevusgrupi toetussumma strateegia ettevalmistamisel

1 156 000.-

Järgnevatel aastatel saab tegevusgrupp 55% esimese aasta summast e.

635 800.-

See on tegevusgrupi raha – liikmeskonna koolitamiseks, ruumide rendiks, tegevjuhi palkamiseks, koostöö arendamiseks

Maksimaalselt kõigi aastate peale lisandub 825 000.- (220 000 + (22x5500x5) = 825 000.-)

Page 16: Kalanduspiirkondade säästev areng

Tegevusgrupi toetuse suurus 1. aastal e. strateegia väljatöötamisel ja järgnevatel aastatel

Kalanduspiirkonna tegevusgrupp

Võrtsjärve Läänemaa Soome lahe (ida)

Soome lahe (lääne)

Hiiumaa Saaremaa Pärnumaa Peipsi- Järve

Maksimaalne toetus tegevusgrupile strateegia väljatöötamisel (EEKi 1. aastal)

1 048 000 1 156 000 1 156 000 1 156 000 1 156 000 1 300 000 1 300 000 1 300 000

Baassumma tegevusgrupile strateegia väljatöötamisel (EEKi 1.aastal)

828 000 936 000 936 000 936 000 936 000 1 080 000 1 080 000 1 080 000

Tegevusgrupi toetus strateegia väljatöötamisel hindamiskomisjoni ettepaneku kohaselt kinnitatud

Tegevusgrupi toetuse strateegia rakendamisel

Moodustab 55% eelmise rea summast

Page 17: Kalanduspiirkondade säästev areng

Tegevusgrupi toetuse määrToetatavad tegevused kalanduspiirkonna arengustrateegia väljatöötamise perioodil

Toetuse saaja

/sihtgrupp Toetusmäär

•Tegevusgrupi jooksvate kulude katmine •Strateegia väljatöötamine (ekspertabi jne) •Strateegia ettevalmistamiseks vajalike oskuste omandamine• Riigisisese ja rahvusvahelise koostöö arendamine ja koostöövõrgustikus osalemine

Kalanduse tegevusgrupp Kuni 100% abikõlblike kulude maksumusest

Toetatavad tegevused kalanduspiirkonna arengu strateegia rakendamise perioodil

Toetuse saaja

/sihtgrupp Toetusmäär

•Tegevusgrupi jooksvate kulude katmine •Strateegia rakendamiseks vajalike oskuste omandamine• Riigisisese ja rahvusvahelise koostöö arendamine ja koostöövõrgustikus osalemine •Strateegia täiendamine

Kalanduse tegevusgrupp Kuni 100% abikõlblike kulude maksumusest

Page 18: Kalanduspiirkondade säästev areng

Nõuded toetuse taotlusele strateegia esitamisel

Kõik nõuded, mis esitati tegevusgrupile strateegia väljatöötamise tegevuskava esitamisel kehtivad ja põhikirja vms muudatusest tuleb PRIA-t teavitada

• Tegevusgrupi juhatus tagab tegevusgrupi liikmete regulaarse teavitamise ja info kättesaadavuse ning piirkonna elanike teavitamise neile kättesaadavas väljaandes vähemalt 30 tööpäeva enne planeeritavat MTÜ üldkoosolekut strateegia vastuvõtmiseks ja toetus taotluse esitamise kavatsusest strateegia rakendamiseks

Page 19: Kalanduspiirkondade säästev areng

Tegevusgrupp esitab toetuse taotluse strateegia elluviimiseks Ametile koos järgmiste dokumentidega:

• vormikohane avaldus (sisaldab s.h ka tegevusgrupi liikmete nimekirja);

• koopia vormi- ja nõuetekohasest strateegiast;

• koopia kohtu registriosakonna poolt kinnitatud mittetulundusühingu

põhikirjast selle muudatuse korral;

• koopia teavitusest, millelt on näha taotluse esitamise kavatsus ning viide selle väljaande nimele ja ilmumise kuupäevale, kus teavitus on avaldatud;

• koopia üldkoosoleku otsusest, millest nähtub, et strateegia ja selle muudatused on üldkoosoleku otsusega vastu võetud ja osalejate nimekiri.

PRIA edastab strateegia ja ühe koopia teistest esitatud dokumentidest PÕM hindamiskomisjonile ja kontrollib taotluse vastavust esitatud nõuetele. Hindamiskomisjon hindab strateegiat.

Page 20: Kalanduspiirkondade säästev areng

Strateegia hindamine ja toetuse määramine 1• Hindamiskomisjoni liikmed hindavad koos toetuse taotlusega esitatud

strateegiat hindamiskriteeriumite alusel ja täidavad iga taotleja kohta hindamislehe;

• Hindamislehtede alusel arvutatakse välja hindepunktide summa ja koostatakse hindamiskomisjoni ettepanek eelarve jaotuse kohta strateegia rakendamiseks, mille kinnitab põllumajandusminister;

- hindamiskomisjoni ettepanek eelarve jaotuse kohta edastatakse PRIA-le;

- PRIA kinnitab nõuetele vastavad toetuse taotlused.

• Hindamiskomisjon võib vajadusel strateegia sisu või vormi osas puuduste kõrvaldamiseks teha ka kirjalikke ettepanekuid või hindamise kohta vajaliku lisateabe saamiseks kutsuda komisjoni istungile tegevusgrupi esindaja. Strateegia hindamise periood on ligikaudu kahe

kuu pikkune.

Page 21: Kalanduspiirkondade säästev areng

Strateegia hindamine ja toetuse määramine 2

• Toetussumma moodustab:

- baassumma (baassumma suurus on erinevate piirkondade puhul erinev ja sõltub välja antud kaluri kalapüügilubade arvust, püügilubadele kantud isikute arvust ja piirkonna kalandussektori üldisest suurusest) ning

- strateegia hindamispunktidest tulenev summa.

• Kalanduspiirkonna toetuse suurus sõltub üsna suurel määral kalandussektori ettevõtete ja ühenduste kaasamise edukusest ning kindlasti ka strateegia kvaliteedist ja vastavusest esitatud nõuetele.

• Juhul kui kõik komisjoni liikmed hindavad strateegiat maksimumpunktidega, on piirkonnal võimalik saada strateegia eest 40 hindepunkti.

Page 22: Kalanduspiirkondade säästev areng

Näide:kalanduspiirkonna raha arvutamine• X kalanduspiirkonna baassumma ühel aastal on 7 632 000 krooni. • Pärast strateegia hindamist otsustati anda strateegia eest 40 punkti (e.

maksimumpunktid kuna strateegia oli väga hea)• Iga punkti väärtus on 7 000.-• Seega lisandub baassummale igal aastal 280 000.-

(40 x 7 000.- =280 000.-)• Kokku on ühel aastal selle X kalanduspiirkonna toetussumma strateegia

rakendamiseks 7 632 000 + 280 000.- = 7 912 000.-

(See on kalanduspiirkonna raha projektide teostamiseks – strateegia elluviimiseks)

Maksimaalselt 5-e aasta peale lisandub seega 1 400 000.- (280 000.- x5) = 1 400 000.-)Järelikult iga hindepunkti väärtus on 35 000.-5 x 7000.-=35 000.-

Page 23: Kalanduspiirkondade säästev areng

Toetuse suurus strateegia rakendamisel

Kalanduspiirkond Võrtsjärve Läänemaa Soome lahe (ida)

Soome lahe (lääne)

Hiiumaa Saaremaa Pärnumaa Peipsi- Järve

Maksimaalne toetus kalanduspiirkonnale strateegia elluviimisel (EEKi aastas)

2 728 000 7 784 000 7 912 000 6 568 000 8 552 000 12 968 000 12 328 000 13 032 000

Baassumma

kalanduspiirkonnale strateegia elluviimisel (EEKi aastas)

2 448 000 7 504 000 7 632 000 6 288 000 8 272 000 12 688 000 12 048 000 12 752 000

Toetus kalanduspiirkonna strateegia elluviimisel

hindamiskomisjoni ettepaneku kohaselt kinnitatud

Page 24: Kalanduspiirkondade säästev areng

Strateegia hindamiskriteeriumid 1Kriteerium Mõõtmise alus Skaala Hinde-

punktid

1 Kalandussektori ettevõtjate kaasamise % tegevuskava esitamisel

20% – 30% kogu piirkonna kalandusega seotud ettevõtlussektorist on kaasatud

4

30% – 40% kogu piirkonna kalandusega seotud ettevõtlussektorist on kaasatud

6

40% ja enam kogu piirkonna kalandusega seotud ettevõtlussektorist on kaasatud

10

2 Hetkeolukorra analüüs, mis sisaldab piirkonna kalanduse probleemide ning olemasolevate võimaluste analüüsi

Hetkeolukorra analüüs jääb üldsõnaliseks ega otsi probleemidele lahendusi läbi olemasolevate võimaluste analüüsi

0

Hetkeolukorra analüüs sisaldab piirkonna kalanduse probleemide analüüsi, otsib probleemidele lahendusi läbi olemasolevate võimaluste. Tänane olukord ja ohud on realistlikult välja toodud

3

Hetkeolukorra analüüs sisaldab piirkonna kalanduse probleemide analüüsi, olemasolevad võimalused on hästi seostatud ja on realistlikud. Tänane olukord ja ohud on realistlikult välja toodud

4

Page 25: Kalanduspiirkondade säästev areng

Strateegia hindamiskriteeriumid 2Kriteerium Mõõtmise alus Skaala Hinde-

punktid

3 Eesmärkide määratlus

Eesmärgid peavad olema saavutatavad strateegia tegevuste rakendamisel, olema konkreetsed ehk sisaldama kvantitatiivset, kvalitatiivset ja ajalist mõõdet nende saavutamise hindamiseks

Sõnastatud eesmärgid jäävad liiga üldiseks ja pole selge kas need on saavutatavad strateegia tegevuste rakendamisel Seatud eesmärgid ei väljendu strateegia lisas esitatud ajakava ja planeeritava rahastamisega

0

Sõnastatud eesmärgid on piisavalt konkreetsed ja strateegia õnnestunud rakendamisel saavutatavad. Eesmärgid on seatud lähtuvalt hetkeolukorra analüüsist. Seatud eesmärgid väljenduvad osaliselt strateegia lisas esitatud ajakava ja planeeritava rahastamisega

3

Sõnastatud eesmärgid on konkreetsed ja strateegia õnnestunud rakendamisel saavutatavad. Seatud eesmärgid on kooskõlas strateegia lisas esitatud ajakava ja planeeritava rahastamisega

4

4 Projektide vastuvõtmise ja hindamise kord ja tingimused.

Hindamiskriteeriumid valitud strateegia tegevussuundadega kooskõlas olevate projektide hindamiseks

Projektide vastuvõtmise ja hindamise kord ja tingimused ei taga projektidele toetuse taotlejate võrdse kohtlemise. Hindamiskriteeriumid ei taga parimate projektide väljavalimise

0

Projektide vastuvõtmise ja hindamise kord ja tingimused on hästi läbi mõeldud ja tagab projektidele toetuse taotlejate võrdse kohtlemise. Strateegias esitatud hindamiskriteeriumid ei ole mõõdetavad vaid hinnangulised ja ei peaks seetõttu olema kõige määravama tähtsusega.

3

Projektide vastuvõtmise ja hindamise kord ja tingimused on hästi läbi mõeldud ja tagab projektidele toetuse taotlejate võrdse kohtlemise. Strateegias esitatud hindamiskriteeriumid on mõõdetavad ja projekti valikul olulise tähtsusega

5

Page 26: Kalanduspiirkondade säästev areng

Strateegia hindamiskriteeriumid 3Kriteerium Mõõtmise alus Skaala Hinde-punktid

5 Strateegia tegevuste vahelised seosed Strateegias toodud tegevuste vahelisi seoseid ei ole välja toodud kuna valitud on üks prioriteetne suund või prioriteetsete suundade vahel seoseid ei ole põhjendatult leitud

1

Strateegias toodud kahe prioriteetse suuna vahelised seosed on välja toodud, teiste suundade vahel seoseid ei ole põhjendatult leitud

3

Strateegias toodud prioriteetsete suundade vahelised seosed on välja toodud ja valitud suunad moodustavad terviku

3

6 Seosed teiste piirkonna kohta koostatud arengukavade ja strateegiatega

Jääb ebaselgeks kas strateegia on täiendav teiste piirkonna kohta koostatud arengukavadega ja strateegiatega või puuduvad asjakohased viited

0

Strateegia koostamisel on osaliselt arvestatud piirkonna teiste arengukavade ja strateegiatega. Viited on olemas

3

Strateegia täiendab ja annab lisaväärtust piirkonna teistele arengukavadele ja strateegiatele. Lisanduvus teistele programmidele on selgelt väljendatud. Viited on olemas

5

7 Kogu toetusperioodile planeeritud tegevusgrupi tegevuste maksumus aastate lõikes

Toetuse proportsionaalne jaotus tegevuste vahel ei ole mõistlik ja põhjendatud ning ei võimalda saavutada soovitud eesmärke

0

Toetuse proportsionaalne jaotus tegevuste vahel on põhjendatud. Planeeritud summad on piisavad eesmärkide saavutamiseks

3

Toetuse proportsionaalne jaotus tegevuste vahel on põhjendatud ja optimaalne. Planeeritud summad on optimaalsed eesmärkide saavutamiseks

4

Page 27: Kalanduspiirkondade säästev areng

Strateegia hindamiskriteeriumid 4

Kriteerium Mõõtmise alus Skaala Hinde-punktid

8 Kogu toetusperioodile planeeritud rakendatavate tegevussuundade maksumus aastate lõikes

Toetuse proportsionaalne jaotus strateegia tegevussuundade vahel ei ole mõistlik ja põhjendatud ning ei võimalda saavutada soovitud eesmärke

0

Toetuse proportsionaalne jaotus strateegia tegevussuundade vahel on põhjendatud. Planeeritud summad on piisavad eesmärkide saavutamiseks.

3

Toetuse proportsionaalne jaotus tegevuste vahel on põhjendatud ja optimaalne. Planeeritud summad on optimaalsed eesmärkide saavutamiseks.

5

Page 28: Kalanduspiirkondade säästev areng

Strateegia tegevussuunad, toetuse sihtgrupp ja toetuse määr 1

STRATEEGIA TEGEVUSSUND:

Lossimiskohtade ümberstruktureerimine ja kalade lossimistingimuste parandamine

Toetuse saaja

/sihtgrupp Toetusmäär

•Kalalossimise, töötlemise, ladustamise ja enampakkumise teel müümise tingimuste parandamine sadama territooriumil •Kütuse, jää, vee ja elektriga varustamine sadama territooriumil •Hooldus- ja remondiseadmetega sadama varustamine •Kaide ehitamise, uuendamise ja laiendamisega, mis parandab ohutust lossimisel või laadimisel •Töötingimuste ja ohutuse parandamine

sadama territooriumil •Jäätmete ladustamine ja töötlemine sadama territooriumil

Kalandussektori ettevõtjad Kuni

40% abikõlblike kulude maksumusest

Kalandussektori MTÜ-d Kuni 80% abikõlblike kulude maksumusest

Kohalikud omavalitsused

riigiasutused

Kuni 80 % abikõlblike kulude maksumusest

STRATEEGIA TEGEVUSSUND:

Kalandustoodete väiksemahuline tööstuslik töötlemine ja töötlemiseks mõeldud ettevõtete ehitamine, laiendamine, varustamine ja ajakohastamine

Toetuse saaja

/sihtgrupp Toetusmäär

•Töötingimuste parandamine •Hügieenitingimuste või tootekvaliteedi parandamine ja seire•Kvaliteetsete toodete tootmine nišiturgudele, uute toodete tootmine või turustamine, uute tehnoloogiate kohaldamine või uuenduslike tootmismeetodite arendamine•Negatiivsete keskkonnamõjude vähendamine ja vähekasutatud liikide, kõrvaltoodete ja jäätmete kasutamise edendamine •Kohalikult lossitud saagist valmistatud toodete ja vesiviljelustoodete turustamine •Kala transpordi tingimuste parandamine

Kalandussektori ettevõtjad

(ainult mikroettevõtted)

Kuni 60% abikõlblike kulude maksumusest

Kalandussektori MTÜ-d Kuni 60% abikõlblike kulude maksumusest

Page 29: Kalanduspiirkondade säästev areng

Strateegia tegevussuund, toetuse sihtgrupp ja toetuse määr 2

STRATEEGIA TEGEVUSSUND:

Kalandusega seotud turismi arendamine ja rannakülade taaselustamine

Toetuse saaja

/sihtgrupp Toetusmäär

•Kalandusega seotud turismi arendamine ja rannakülade taaselustamine, arendamiseks ning loodus- ja arhitektuuripärandi kaitse ja edendamine

•Kalandussektori ettevõtjad• Kalandussektori

tulundusühistud ja ühendused

Kuni 75% abikõlblike kulude maksumusest

•Ettevõtjad väljastpoolt kalandussektorit

•Ühendused väljastpoolt kalandussektorit

•Kohalikud omavalitsused

Kuni 60% abikõlblike kulude maksumusest

STRATEEGIA TEGEVUSSUND: Tegevuste mitmekesistamine

Toetuse saaja

/sihtgrupp Toetusmäär

Majandustegevuse ümberstruktureerimine ja ümbersuunamine ning kalandussektori töötajatele või isikutele kelle töö on seotud kalandussektoriga mitmesuguste töövõimaluste loomine väljaspool kalandussektorit.

Kalandussektori ettevõtjad (ainult mikroettevõtted)

Kuni 70% abikõlblike kulude maksumusest

STRATEEGIA TEGEVUSSUND: Kutseoskuste, töötajate kohanemisvõime ja töösaamise võimaluste edendamine ja parandamine

Toetuse saaja

/sihtgrupp Toetusmäär

Koolitustegevused -

tingimusel, et antud meetmed moodustavad lahutamatu osa kalanduspiirkonna strateegiast ning on otseselt seotud strateegia raames rakendatavate tegevustega

•Kalandussektori ettevõtjad •Kalandussektori tulundusühistud ja ühendused

Kuni 100% abikõlblike kulude maksumusest

Page 30: Kalanduspiirkondade säästev areng

Toetuse suurus strateegia rakendamisel (ühe projekti kohta)

• Strateegia tegevussuunaga kooskõlas oleva projekti (edaspidi projekti) teostamisel võib toetatava tegevuse osaks olla kaasnev tellitud projekteerimistöö ja projekteerimiseks vajalik ehitusgeoloogiline ja -geodeetiline uurimistöö, keskkonnamõju hindamine ning toetuse taotluse ning neis esitatud andmeid tõendavate dokumentide koostamiseks tellitud töö ja teenus e. ettevalmistav töö

• Ettevalmistava töö maksumus, mis võib moodustada kuni 12%

investeeringu abikõlblikust maksumusest

• Strateegia tegevussuundade elluviimiseks antakse toetust ühe projekti kohta kuni 3 000 000 krooni kalendriaastal. Maksimaalne taotletav toetuse summa ühe taotleja kohta on 7 000 000 krooni meetme raames kokku

Page 31: Kalanduspiirkondade säästev areng

Strateegia rakendamine (aastad 2009 – 2013) 1

• Strateegia rakendamise aastatel viib tegevusgrupp läbi projektikonkusse.

e. valib välja projektid, mis on kooskõlas strateegiaga. Selleks moodustab tegevusgrupp “projektide hindamise töörühma”, mille vähemalt 7 liikmelise koosseisu kinnitab tegevusgrupp e. MTÜ üldkoosolek (töörühma koosseisus võib max olla 50% MTÜ juhatuse liikmeid).

• Projektide valikuks koostab tegevusgrupp projektide valiku kriteeriumid ja kirjeldab ka projektide vastuvõtmise ja esitamise korda s.h otsustab projektikonkursside toimumise sageduse üle (kord ja olulisemad kriteeriumid esitatakse strateegias).

• Enne projektikonkursside toimumist peab tegevusgrupp teavitama tegevusgrupi liikmeid ja piirkonna elanikke (neile kättesaadavas väljaandes, vähemalt 30 tööpäeva enne projektikonkursi toimumist)

• Kõik üle 1-e miljoni krooni maksumusega projektid, mis tegevusgrupile esitati - esitab tegevusgrupp strateegia rakenduskavas, mis kinnitatakse üldkoosoleku otsusega.

Page 32: Kalanduspiirkondade säästev areng

Strateegia rakendamine (aastad 2009 – 2013) 2• Strateegia rakenduskava esitatakse PRIAle igal strateegia rakendamise

aastal - 31. märtsiks.

PRIA edastab rakenduskava Põllumajandusministeeriumi hindamiskomisjonile

• Strateegia rakenduskavas esitatud projektide kohta tuleks aasta jooksul esitada PRIA-le ka projektitoetuse taotlus.

• Alla 1-e miljoni krooni maksumusega projekte tegevusgrupp strateegia rakenduskavas esitama ei pea ja võtab taotlusi neile projektitoetustele vastu vastavalt strateegias kehtestatud korrale (näiteks neli korda aastas).

• Tegevusgrupp edastab kõik projektikonkursile esitatud ja valituks osutunud projektid koos PRIA-le (nii alla kui ka üle 1 MEEK-I maksumusega toetuse taotlused).

• PRIA teostab toetuse taotluse kontrolli, tunnistab toetuse taotluse vastavaks või mittevastavaks ja teeb väljamaksed otse projektitoetuse taotlejale.

(sarnane skeem kui kasutusel teiste

investeeringutoetuse taotluste puhul)

Page 33: Kalanduspiirkondade säästev areng

Strateegia rakendamine (aastad 2009 – 2013) 3

• Tegevusgrupp peaks toimima neil aastatel toetava üksusena, kes organiseerib koolitusi, koostööd Euroopa ja Eesti tegevusgruppidega, tagab piirkonna teavitamise – lisaks tagab strateegia elluviimiseks vajalikud tugiteenused (projektikonkuside läbiviimine, rakenduskava koostamine, projektitaotluste PRIA-le edastamine jne)

Page 34: Kalanduspiirkondade säästev areng

Aitäh tähelepanu eest!

Jana Maasik