KLIIMA-NUTIKASPÕLLUMAJANDUS · kliima-nutikas põllumajandus, põllumajanduspoliitika Created...

Preview:

Citation preview

KLIIMA-NUTIKAS PÕLLUMAJANDUS

Climate-Smart Agriculture (CSA)

Margus Ameerikas

2018

Baltic Agro seminar märts 2018

Meil pole planeeti B

Baltic Agro seminar märts 2018

Põllumajanduse 100 aastat

Baltic Agro seminar märts 2018

Eelnenud10 000aastat

Järgnevad50

aastat

Baltic Agro seminar märts 2018

Tootlikkus(jätkusuutlikintensiivsus)

Kohastumus,paindlikkus

KHG vähendamine

• Toit• Sööt• Energia• Kiud• Ökosüsteem

• Taimede ja loomadevastupidavus

• Muutlik ilmastik• Keskkonna mõjude

vähendamine• Vee kasutamise efektiivsus• Kaitse kahjustajate ja

võõrliikide eest

• Süsiniku sidumine• Puhtad kütused• Metaani kinnipüüdmine

Kliima-Nutikas Põllumajandus

Baltic Agro seminar märts 2018

Meie planeedil elab 6,6 miljardit inimest. Maheviljelusega suudaksimeära toita 4 miljardit. Kes on need vabatahtlikud 2 miljardit,

kes oleksid valmis surema?

Agronoom (1914-2009), Nobeli preemia 1970, roheline revolutsioon

Baltic Agro seminar märts 2018

“Me peame kahekordistama‘rohelist revolutsiooni' suurendades madalakeskkonnamõjugapõllumajanduse tootlikkust."

Bill Gates

“Mõni miljardinimest peaks surema, kui me ei kasutaksväetiseid.”

Baltic Agro seminar märts 2018

Mitu inimesttoidabüks põllumees?

Baltic Agro seminar märts 2018

Mitu inimest toidab 1 hektar?

Baltic Agro seminar märts 2018

Kui palju omasissetulekutestme kulutame

toidule?

Baltic Agro seminar märts 2018

Baltic Agro seminar märts 2018

ALATOITLUSE ALL KANNATAJAD

Baltic Agro seminar märts 2018

1990 2000 2010 2020

Diiselkütus Glüfosaat

10 EUR/l

5 EUR/l

2 EUR/l

1,0 EUR/l

0,5 EUR/l

0,1 EUR/l

Hinnatrendid turul 1990-2020

Baltic Agro seminar märts 2018

Minimaalsemullaharimisega:

• Väheneb C emissioon• Väheneb mulla erosioon• Paraneb mulla kvaliteet

Baltic Agro seminar märts 2018

Mullaharimistöödele põllu1 hektaril kulub ligikaudu40 l diiselkütust

40 l diiselkütust ≈ 4 l Roundup

Kui Eestis kasutatakse aastas0,5 mln l glüfosaate, siis sellegasäästetakse kuni 5 mln ldiiselkütust

Baltic Agro seminar märts 2018

Kuni 40% taimekasvatusesaagist lähebkadumataime-kahjustajatetõttu igalaastal.

Baltic Agro seminar märts 2018

%Hispaania 57,2Belgia 57,1Saksamaa 51,8Holland 48,3EL keskmine 42,1Taani 19,7Eesti 18,0Soome 10,8EL mahe kesk. 13,5

Leitud taimekaitsevahendite jäägid proovidest(alla lubatud piirmäära)

EFSA aruanne 7.aprill 2017. http://onlinelibrary.wiley.com/doi/10.2903/j.efsa.2017.4791/pdf

%Lõuna-Aafrika 75,9Tsiili 73,8Kolumbia 71,7Brasiilia 71,2Venemaa 14,5Moldaavia 11,4Sri Lanka 11,0Ukraina 8,3

Baltic Agro seminar märts 2018

vesi

glüfosaat

söögisooda

lauasool

paracetamol

vesinikperoksiid

theobromine

rotenone

vasksulfaat

kofeiin

sahharoos

etanool

sidrunhape

Baltic Agro seminar märts 2018

DDT

nikotiin

cyaniid

vitamiin D

strychnine

alfatoksiin

botulin

Baltic Agro seminar märts 2018

Efektiivne taimekasvatus on majandusharu, kus energiat toodetakse 10 x enam kui kulutatakse.

Baltic Agro seminar märts 2018

ENERGIABILANSS 1 HA NISUPÕLLUL

71 71

+55

0

-20

20

80

100

120

40

60

GJ/ha

Terasaak 4,7 t/ha

Intensiivne N170 kg/ha

Täiendavasse terasaaki salvestatud päikeseenergia

Tavatootmisel terasaaki salvestatud päikeseenergia

Energia kulu, mis on tehtud saagi saamiseks

Energia kulu täiendava väetise tootmiseks, transpordiks jne.

-7,5 -7,5-8,0

Tavatootmine

Allikas: Küsters, Lammel 1999

8,2 t/ha

1GJ = 278 kWh = 0,278 MWh

1,0 t/ha

-5,5

+5,5

Baltic Agro seminar märts 2018

ENERGIATÄHIS

Juhani talu

Jaani farm

Mihkli OÜ

Eesti

Taani

Baltic Agro seminar märts 2018

Täna toodavadpõllumehed 262%enam toitu2% väiksemakuluga võrreldes1950. aastaga

Baltic Agro seminar märts 2018

Süsiniku elutsükkel

• Süsiniku elutsükli analüüs annab meile ülevaate kasvuhoonegaaside tekkest, selle mõjust kliimamuutustele ning võimalusi selle leevendamiseks.

• See annab meile parema ülevaate eesmärkidest mida me peaksime tegema parandamaks üldist süsiniku tasakaalu.

© Yara 2010

PRODUCTION TRANSPORTATION FARMING HARVEST CONSUMPTION CAPTURETööstus Transport Taimekasvatus Tarbimine KogumineMaaviljelus

Baltic Agro seminar märts 2018

Mullas on enamsüsinikku kuiatmosfäärisja eluslooduseskokku.

Baltic Agro seminar märts 2018

MULLAS TOIMUNUD MUUTUSED JÕGEVAL 1997-2014PIKAAJALISES VÄETUSKATSES

Foon pH P K Ca Mg Cu B Mn C org

mg/kg mg/kg mg/kg mg/kg mg/kg mg/kg mg/kg %

N0 6,13 163 171 1482 73 1,30 0,46 48 1,80

N60 6,17 170 160 1539 68 1,23 0,66 44 1,80

N100 6,13 181 176 1603 70 1,33 0,85 43 1,83

N140 6,07 195 214 1639 71 1,47 0,90 42 1,97

� Kõige enam vaesustatakse muldasid väikeste väetisannuste kasutamisega!

� Mulla huumusesisaldus jääb madalaks väetamata või vähest väetist kasutatud põldudel� Tasakaalustatud väetamisega mullaviljakus kasvab!

YaraMila 18-9-9

Baltic Agro seminar märts 2018

Suurendades planeedimullastiku orgaaniliseaine sisaldust 2 % võrra,oleks võimalik siduda100% atmosfääri paisatavaidkasvuhoonegaase.

Baltic Agro seminar märts 2018

Mulla orgaaniliseaine sisalduse tõus1% võrra suurendaksselle veesiduvustkoguses, mis voolabNiagaara kosest alla150 päeva jooksul.

Baltic Agro seminar märts 2018

Maisi terasaagikuse (sinine) ja GMO sortide (punane) areng USA-s

10,5 t/ha

Baltic Agro seminar märts 2018

“Roheline kütus” maisist ja õlikultuuridest

Baltic Agro seminar märts 2018

TAASTUVKÜTUSTE OSATÄHTSUSTRANSPORDIS

Baltic Agro seminar märts 2018

EUR/täiskohaga töötaja

EL põllumajanduse sissetulekud töötaja kohta ja riigi keskmised töötasud

Baltic Agro seminar märts 2018

Saagikus tagab tulukuse

Baltic Agro seminar märts 2018

Pikaajalised teravilja hinnagraafikud

Baltic Agro seminar märts 2018

AgriFoodAid - Future of food: growing more with the same land.https://t.co/1XHu7RVjx2 #foodsecurity https://t.co/vLxwFZDt6B

Toidutootmise tulevik: toota rohkem samal pinnal

Baltic Agro seminar märts 2018

Tänud kuulamast!

Baltic Agro seminar märts 2018

Recommended