KLIIMA-NUTIKASPÕLLUMAJANDUS · kliima-nutikas põllumajandus, põllumajanduspoliitika Created Date: 20180305153109Z

KLIIMA-NUTIKAS PÕLLUMAJANDUS

Climate-Smart Agriculture (CSA)

Margus Ameerikas

2018

Baltic Agro seminar märts 2018

Meil pole planeeti B


Põllumajanduse 100 aastat


Eelnenud10 000aastat

Järgnevad50

aastat


Tootlikkus(jätkusuutlikintensiivsus)

Kohastumus,paindlikkus

KHG vähendamine

• Toit• Sööt• Energia• Kiud• Ökosüsteem

• Taimede ja loomadevastupidavus

• Muutlik ilmastik• Keskkonna mõjude

vähendamine• Vee kasutamise efektiivsus• Kaitse kahjustajate ja

võõrliikide eest

• Süsiniku sidumine• Puhtad kütused• Metaani kinnipüüdmine

Kliima-Nutikas Põllumajandus


Meie planeedil elab 6,6 miljardit inimest. Maheviljelusega suudaksimeära toita 4 miljardit. Kes on need vabatahtlikud 2 miljardit,

kes oleksid valmis surema?

Agronoom (1914-2009), Nobeli preemia 1970, roheline revolutsioon


“Me peame kahekordistama‘rohelist revolutsiooni' suurendades madalakeskkonnamõjugapõllumajanduse tootlikkust."

Bill Gates

“Mõni miljardinimest peaks surema, kui me ei kasutaksväetiseid.”


Mitu inimesttoidabüks põllumees?


Mitu inimest toidab 1 hektar?


Kui palju omasissetulekutestme kulutame

toidule?



ALATOITLUSE ALL KANNATAJAD


1990 2000 2010 2020

Diiselkütus Glüfosaat

10 EUR/l

5 EUR/l

2 EUR/l

1,0 EUR/l

0,5 EUR/l

0,1 EUR/l

Hinnatrendid turul 1990-2020


Minimaalsemullaharimisega:

• Väheneb C emissioon• Väheneb mulla erosioon• Paraneb mulla kvaliteet


Mullaharimistöödele põllu1 hektaril kulub ligikaudu40 l diiselkütust

40 l diiselkütust ≈ 4 l Roundup

Kui Eestis kasutatakse aastas0,5 mln l glüfosaate, siis sellegasäästetakse kuni 5 mln ldiiselkütust


Kuni 40% taimekasvatusesaagist lähebkadumataime-kahjustajatetõttu igalaastal.


%Hispaania 57,2Belgia 57,1Saksamaa 51,8Holland 48,3EL keskmine 42,1Taani 19,7Eesti 18,0Soome 10,8EL mahe kesk. 13,5

Leitud taimekaitsevahendite jäägid proovidest(alla lubatud piirmäära)

EFSA aruanne 7.aprill 2017. http://onlinelibrary.wiley.com/doi/10.2903/j.efsa.2017.4791/pdf

%Lõuna-Aafrika 75,9Tsiili 73,8Kolumbia 71,7Brasiilia 71,2Venemaa 14,5Moldaavia 11,4Sri Lanka 11,0Ukraina 8,3


vesi

glüfosaat

söögisooda

lauasool

paracetamol

vesinikperoksiid

theobromine

rotenone

vasksulfaat

kofeiin

sahharoos

etanool

sidrunhape


DDT

nikotiin

cyaniid

vitamiin D

strychnine

alfatoksiin

botulin


Efektiivne taimekasvatus on majandusharu, kus energiat toodetakse 10 x enam kui kulutatakse.


ENERGIABILANSS 1 HA NISUPÕLLUL

71 71

+55

0

-20

20

80

100

120

40

60

GJ/ha

Terasaak 4,7 t/ha

Intensiivne N170 kg/ha

Täiendavasse terasaaki salvestatud päikeseenergia

Tavatootmisel terasaaki salvestatud päikeseenergia

Energia kulu, mis on tehtud saagi saamiseks

Energia kulu täiendava väetise tootmiseks, transpordiks jne.

-7,5 -7,5-8,0

Tavatootmine

Allikas: Küsters, Lammel 1999

8,2 t/ha

1GJ = 278 kWh = 0,278 MWh

1,0 t/ha

-5,5

+5,5


ENERGIATÄHIS

Juhani talu

Jaani farm

Mihkli OÜ

Eesti

Taani


Täna toodavadpõllumehed 262%enam toitu2% väiksemakuluga võrreldes1950. aastaga


Süsiniku elutsükkel

• Süsiniku elutsükli analüüs annab meile ülevaate kasvuhoonegaaside tekkest, selle mõjust kliimamuutustele ning võimalusi selle leevendamiseks.

• See annab meile parema ülevaate eesmärkidest mida me peaksime tegema parandamaks üldist süsiniku tasakaalu.

© Yara 2010

PRODUCTION TRANSPORTATION FARMING HARVEST CONSUMPTION CAPTURETööstus Transport Taimekasvatus Tarbimine KogumineMaaviljelus


Mullas on enamsüsinikku kuiatmosfäärisja eluslooduseskokku.


MULLAS TOIMUNUD MUUTUSED JÕGEVAL 1997-2014PIKAAJALISES VÄETUSKATSES

Foon pH P K Ca Mg Cu B Mn C org

mg/kg mg/kg mg/kg mg/kg mg/kg mg/kg mg/kg %

N0 6,13 163 171 1482 73 1,30 0,46 48 1,80

N60 6,17 170 160 1539 68 1,23 0,66 44 1,80

N100 6,13 181 176 1603 70 1,33 0,85 43 1,83

N140 6,07 195 214 1639 71 1,47 0,90 42 1,97

� Kõige enam vaesustatakse muldasid väikeste väetisannuste kasutamisega!

� Mulla huumusesisaldus jääb madalaks väetamata või vähest väetist kasutatud põldudel� Tasakaalustatud väetamisega mullaviljakus kasvab!

YaraMila 18-9-9


Suurendades planeedimullastiku orgaaniliseaine sisaldust 2 % võrra,oleks võimalik siduda100% atmosfääri paisatavaidkasvuhoonegaase.


Mulla orgaaniliseaine sisalduse tõus1% võrra suurendaksselle veesiduvustkoguses, mis voolabNiagaara kosest alla150 päeva jooksul.


Maisi terasaagikuse (sinine) ja GMO sortide (punane) areng USA-s

10,5 t/ha


“Roheline kütus” maisist ja õlikultuuridest


TAASTUVKÜTUSTE OSATÄHTSUSTRANSPORDIS


EUR/täiskohaga töötaja

EL põllumajanduse sissetulekud töötaja kohta ja riigi keskmised töötasud


Saagikus tagab tulukuse


Pikaajalised teravilja hinnagraafikud


AgriFoodAid - Future of food: growing more with the same land.https://t.co/1XHu7RVjx2 #foodsecurity https://t.co/vLxwFZDt6B

Toidutootmise tulevik: toota rohkem samal pinnal


Tänud kuulamast!


Documents

KLIIMA-NUTIKASPÕLLUMAJANDUS · kliima-nutikas põllumajandus, põllumajanduspoliitika Created Date: 20180305153109Z