View
1
Download
0
Category
Preview:
Citation preview
Trükise väljaandmist toetas:SA Keskkonnainvesteeringute Keskus
Järvamaa
Foto: Prandi allikajärv, K. Keevend
Üksikobjektidena on kaitse all tähelepanuväärsed puud, suured
kivid ja mõned väljaspool kaitsealasid asuvad allikad. Järvamaale
jääb kahe hiidrahnu (ümbermõõt üle 25 m) asukoht. Maakonna
suurim on Ambla vallas asuv Eevakivi, mille ümbermõõt on 26,5 m.
Vissuvere suure rahnu ümbermõõt on 25,6 m ning see asub Väätsa
vallas. Kõige kõrgem on Kiigumõisa rahn, mille kõrgus on 4,95 m.
Albu vallas olevast Ausammaste kivist on murtud tükke Järva-Madise
Vabadussõja mälestusmärgi ja A. H. Tammsaare monumendi jaoks
ning Kadrinas asuva Emakeele ausamba tarvis.
Järvamaa metsad sobivad elupaikadeks karule, hundile, ilvesele,
põdrale ja teistele imetajatele. Liivased ja metsased künkad meel-
divad Eesti suurimale kärplasele mägrale. Paljude urgudega mägra-
linnakud võivad olla aastasadu vanad, kuid raietööde tõttu väheneb
selliste püsivalt asustatud linnakute arv.
Tähistatud ja infotahvlitega varustatud Järvamaa matkaradade info:●● Järvamaa Turismiinfokeskuses (Paide, Keskväljak 8)
www.jarva.ee/turism ●● Riigimetsa Majandamise Keskuse kodulehel www.rmk.ee
Türi-Väätsa tee ääres kasvav Raudemetsa mänd oli samuti üks
esimesi kaitse alla võetud puid. Männi vanuseks arvatakse olevat
ca 380 aastat.
Järvamaal on registreeritud ühe I kaitsekategooria taime - lehitu
pisikäpa – kasvukoht. I kaitsekategooriasse kuuluvaid loomaliike
on kolm: kaljukotkas, väike-konnakotkas ja must-toonekurg. Kokku
on registreeritud 31 pesakohta, neist 5 on asustatud kaljukotka,
5 must-toonekure ja 21 väike-konnakotka paaride poolt. II kate-
gooria liigi metsise kaitseks on kaitsealadele lisaks moodustatud
11 püsielupaika. Metsise elupaigad hõlmavad Järvamaal ca 12 880 ha
suuruse ala.
Järvamaa asub Kesk-Eestis ning piirneb Harjumaa, Lääne-Viru-
maa, Jõgevamaa, Viljandimaa, Pärnumaa ja Raplamaaga. Osa
Järvamaast paikneb Pandivere kõrgustiku lääne- ja edelanõlval,
lõunaosa Kesk-Eesti tasandikul, edelaosa Lääne-Eesti madalikul.
Maakonna loodeosa jääb Kõrvemaale.
Järvamaa asukoht Pandivere kõrgustiku nõlval kujundab
siinse looduse omapära. Pandivere kõrgustik on Eesti karstiroh-
keim piirkond, mis toob kaasa “otseühenduse” inimtegevuse
ja põhjavee vahel. Järvamaal saab näha karstilohke ja lehtreid,
kurisuid ja avalõhesid. Rühmiti esinevad karstivormid moodus-
tavad karstialasid (Lüsingu, Kurla), lähestikku asuvad karstialad
omakorda karstivälju (Metsla, Kuksema).
Foto: Härmas Kõrvemaa, I. Muusikus
Foto: Sopa allikas, K. Keevend
Foto: Raudemetsa mänd, K. Keevend
Foto: Rava kanneltamm, K. Keevend
Foto: Paelõhed Orgmetsa loopealsel, K. Keevend
KAITSEALADE VALITSEJAKeskkonnaamet
Harju-Järva-Rapla regioonWiedemanni 13, 72213 Türi
tel 384 8688jarva@keskkonnaamet.eewww.keskkonnaamet.ee
KAITSEALADE KÜLASTUSE KORRALDAJARMK loodushoiuosakond
Kesk-Eesti piirkondtel 676 7394
aimla.looduskeskus@rmk.eeVahe-Eesti piirkond
tel 604 7212 aegviidu.looduskeskus@rmk.ee
www.rmk.ee
Trükise koostajad: P. Eensoo, O. Randver
Esikaane foto: Metsis, I. Muusikus
Küljendus: Akriibia OÜKaardi toimetaja: Areal Disain
Trükk: AS Printon Trükikoda©Keskkonnaamet 2012
JÄRVAMAAloodus
Järvamaa veerikkamad jõed on Roosna-Allikult algav Pärnu jõgi ning
Lääne-Virumaalt algav Põltsamaa jõgi. Viimane on oma keskjooksul
Järvamaa ja Jõgevamaa piiriks.
Maakonna suurim järv on Väinjärv Koeru lähedal. Põnevate legendi-
dega on seotud ajutise iseloomuga Jalgsema karstijärv. Tehisjärvesid
on maakonnas rohkem kui looduslikke.
Järvamaast on ligikaudu 1/3 kaetud soodega. Enamasti on need
tekkinud mineraalmaa soostumisel, vähem järvede kinnikasvami-
sel. Leidub nii madalsoid, siirdesoid kui rabasid. Silmapaistvaim
on hulgast soodest koosnev Epu-Kakerdi soostik. Järvamaa rabade
tüüpilisemateks esindajateks on Epu-Kakerdi soostikku kuuluvad
maalilised Kakerdaja ning Kodru raba.
Järvamaal asub 32 kaitsealust parki ja puistut. Pargid on osa Jär-
vamaa kultuuripärandist, päritolult peamiselt vanad mõisapargid.
Kahel terrassil paiknev liigirikas Albu park pärineb 19. sajandist.
Mõisa peahoone ees on avar esiväljak. Olulisteks pargikujunduse
elementideks on Ambla jõgi ja üle jõe viiv kivisild. Särevere park
koosneb 19. sajandi keskel rajatud vanemast osast ning selle jätkuks
rajatud nõukogude-aegsest uuest osast. Esiväljak on avar, tagaväljak
kitsas ja alleega piiratud. Rõugu talupark-dendraarium on eraalgatus-
likult loodud arboreetum. Jaan Rõuk alustas pargi rajamist 1920ndail
aastail, tööd jätkas poeg August. Taluparki on kogutud looduslikke
kiviskulptuure.
Esinduslikumaks tõusuallikate rühmaks on Oostriku oma kolme
lehtriga, millest suurima – Oostriku Suurallika – läbimõõt on ~5
m ja sügavus ~2 m. Langeallikaid esindav Võlingi allikas paneb
alguse Võlingi ojale, mis väikeste allikate abil kasvab kiiresti
jõemõõduliseks. Jões ja selle paremal kaldal asuvad kaunid tõu-
suallikad – Vilbaste allikad. Keset jõge asuva Vilbaste Siniallika
lehtri läbimõõt on 10 m ja sügavus 3 m.
Allikatega tutvumiseks on abiks infotahvlid ja viidad, tuleb arves-
tada allikate ümbruse tallamisõrna kooslusega.
Pandivere kõrgustiku nõlvadel ja jalamil väljub maasse imbunud
sademevesi allikatena, kevadeti või vihmasel sügisel võib põhja-
vesi mõnes paigas kerkida maapinnale ja moodustada karstijärvi
(Jalgsema, Tudre).
Endla looduskaitseala lääneosas olevad Norra-Oostriku piir-
konna allikad kuuluvad Eesti veerikkamate hulka. Siin asub ka
Eesti sügavaim – Sopa allikas (4,8 m).
KÜLASTAJA MEELESPEA● ●Eramaal võid viibida päikesetõusust loojanguni, kui ei tekita kahju maavaldajale. Tarastatud/tähistatud eramaal liikumiseks vajad omaniku luba.
● ●Mootorsõidukiga liikle ainult selleks ettenähtud teel ja pargi ainult parklas.
● ●Telkida ja lõket teha võid ainult selleks ettevalmistatud ja tähis-tatud kohas. Tuleohtlikul ajal on lõkke tegemine keelatud, ka lõkkealustel.
● ●Veekogudel võid sõita mootorita ujuvvahendiga.● ●Looduses liikudes hoia koer rihma otsas.● ●Kaitsealal võid korjata marju, seeni ja muid metsaande.
Kui näed looduse või külastusobjektide kahjustamist, teavita sellest keskkonnainspektsiooni tel 1313.
Järvamaa tuntuim tamm võiks olla Kõrvemaa maastikukaitsealal,
kirjanik Anton Hansen Tammsaare sünnikodu juures kasvav Tamm-
saare tamm ehk Vetepere tamm. Saare-Siimu tamm Türi vallas on
aga võimsama kasvuga. Selle tamme ümbermõõt ulatub üle 6 meetri
ja kõrgus 24 meetrit.
Foto: Türi voorestik, I. Muusikus
Foto: Mäger, I. Muusikus
Foto: Ausammaste kivi, K. Keevend
Foto: Seli järv, I. Muusikus
Foto: Oostriku jõgi, K. Keevend
Türi voorestik (Türi maastikukaitseala) on Eesti tuntuim ja hästi
vaadeldav väikevoorte piirkond. Voorestiku kõrgeim voor – Käomägi –
kõrgub 20 m ümbruskonnast ja 84 m merepinnast kõrgemale
Järvamaal on 8 looduskaitseala, 10 maastikukaitseala ja 7 hoiuala.
4 kaitseala asuvad Järvamaa piirialadel ning on jagatud naabermaakon-
dadega. Endla looduskaitsealast (10 110 ha) asub Järvamaal 4117 ha,
Kõrvemaa maastikukaitsealast (20 540 ha) 12 940ha, Piiumetsa maas-
tikukaitsealast (1130 ha) 343 ha ning Saarjõe maastikukaitsealast
(1751 ha) 1128 ha. Seitsmest hoiualast kolm on looduslike jõgede
(Pärnu, Preedi, Võlingi) kaitseks, ülejäänud poollooduslike koosluste
kaitseks.
Praegusel Rava maastikukaitsealal oleva vana tammiku kaitse alla
võtmisega sai alguse looduskaitse Järvamaal. Rava tammed olid
1936. aastal esimeseks kandeks ennesõjaaegses Eesti looduskaitse-
registris. Tammiku päritolu pole teada, oletatavasti on tegu hiiega.
Liigirikkal alal leidub mitmeid kaitsealuseid taimeliike.
Foto: Saare-Siimu tamm, J. Nilp
Foto: Jalgsema karstijärv, M. Eensoo
Foto: Lehitu pisikäpp, R. Miller
Foto: Vilbaste Siniallikas, K. Keevend
Foto: Vesiroosid, K. Keevend
Foto: Eevakivi, K. Keevend
Foto: Palu-karukell, K. Keevend
Foto: Kaunis kuldking, K. Keevend
Foto: Saarmas, I. Muusikus
Foto: Iidva raba, K. Keevend
Foto: Pikalehine huulhein, K. Keevend Foto: Albu park, K. Keevend
Foto: Rõugu talupark-dendraarium, K. Keevend
Foto: Särevere park, K. Keevend Foto: Karvasjalg-kaku poeg, K. Keevend
Arav
ete
Kära
vete
Kam
ari
Leht
se Peet
ri
Kilts
i
Ravi
la
Ambl
a
Alas
tver
e
Kiris
aare
Saia
kopl
i
Ardu
Oisu
Sääs
e16
15
VÕHM
A
TAM
SALU
Koer
u
Järv
a-Ja
ani
PÕLT
SAM
AA
TAPA
TÜRI
PAID
E
Kurg
ja
Roos
na-A
lliku
Adav
ere
Säre
vere
Väät
sa
Aegv
iidu
Rave
liku
Saar
eots
a
Tõre
nurm
e
Seid
la
Uuea
ru
Mäd
ara
Puia
tuHuuk
si
Kang
russ
aare
Järv
a-M
adis
e
Väik
e-Ka
reda
Allik
järv
e
Võhm
as-
saar
e
Tõõr
akõr
ve
Kuni
nga-
mäe
Met
stag
use
Sulu
stve
re
Aasu
välja
Arus
saar
e
Vira
ksaa
re
Anni
kver
e
Järts
aare
Jala
met
sa
Pisi
saar
e
Lust
iver
e
Sarg
vere
Alav
ere
Võis
iku
Vaja
ngu
Imav
ere
Ervi
ta
Kaba
la
Haba
ja
Jäne
da
Koig
i
Albu Vi
isu
Esku
Väik
e-Ka
mar
i
Vao
Vao
Kõo
Mäl
likve
rePa
uast
vere
Taad
ikve
re Pilis
tver
e
Türi-
Allik
u
Kabl
akül
a
Suur
ekiv
i
Rein
ever
e
Leht
met
sa
Meo
ssaa
reTam
mek
üla
Piiu
met
saSi
llaot
sa
Aris
vere
Met
sakü
la
Nõm
mkü
la
Nõm
m-
küla
Pike
vere
Kiriv
ere
Leba
vere
Savi
augu
Jalg
sem
a
Jäle
vere
Eist
vere
Pudu
küla
Pudi
vere
Uuem
õisa
Räga
vere
Põdr
angu
Orgm
etsa
Mär
jand
i
Sääs
k üla
Uuev
älja
Laim
etsa
Paak
sim
a
Pika
küla
Kuke
vere
Paen
asti
Vete
pere
Vene
vere
Rasi
vere
Aruk
üla
Jõgi
soo
Parii
si Kaav
ere
Kaar
uka
Kivi
loo
Roov
ere
Rook
üla
Orik
üla
Kalit
saSa
ntov
i
Mõh
küla
Piis
upi
Vedr
uka
Vaop
ere
Võhm
uta
Mäe
küla
Visu
sti
Aave
re
Triig
i
Lüka
ti
Äiam
aa
Pruu
na
Loop
re
Puia
tu
Puia
tu
Eive
re
Raud
la
Koot
si
Kalik
ülaLaha
vere
Koda
sem
a
Vaha
stu
Jänd
ja
Patik
a Nurm
si
Rauk
la
Mäg
ise
Met
sla
Ülej
õe
Sõm
eru
Silm
siVa
lgm
a
Visk
la
Arkm
a
Arav
a
Silm
si
Abaj
a
Änar
i
Lung
u
Luig
e
Ager
i
Raig
u
Rass
i
Räsn
a
Piib
e
Läst
e
Kurs
i
Saks
i
Köis
i
Mün
di
Loks
u
Loks
a
Peed
u
Otik
u
Tam
si
Harm
i
Purd
i
Poak
a
Udev
a
Rõõs
a
Kalm
e
Rõst
la
Pran
di
Kuus
na
Kare
da
Vodj
a
Vetla
Tori
Voos
e
Lõõl
a
Sald
a
Retla
Anna
Röa
Moe
Kolu
Kriil
eväl
ja
Nais
tevä
lja
Tarb
ja
Tänn
assi
lma
Ahul
a
Vaha
kulm
u
Paun
küla
Suur
palu
Jala
lõpe
Olle
pa
Ojas
oo
Mus
tla
Imas
tu
Raka
Pala
Rava
Esna
Pilu
Soom
ever
e
Mäo
Koks
vere
Ville
vere
Käsu
konn
a
Reeg
oldi
Päin
urm
e
Vahu
küla
Müü
sler
i
Nõm
aver
eNe
anur
me
Kuris
oo
Palv
ere
Kaan
soo
Kaal
epi
Nave
sti
Reop
alu
Sõra
ndu
Paju
si
Umbu
si
Kaha
la
Joot
me
Loku
ta
Roos
na
Kala
na
Põik
va
Kirn
a
Taik
se
Vard
ja
Näo
Välja
otsa
Väin
järv
e
Karja
küla
Liig
valla
Võhm
anõm
me
Laup
a
Pikv
a
Ram
ma
Öötla
Uude
küla
Käre
vere
Kurla
Kadj
aste
Karin
u
Linn
ape
Kuks
ema
Oeti
Läpi
Kapu
Vihi
Kuie
Vala
sti
Kark
use
Vits
järv
e
HAR
JUM
AA
LÄÄN
E-VI
RUM
AA
JÄRV
AMAA
RAPL
AMAA
VILJ
AND
IMAA
JÕG
EVAM
AA
12
26
2314
13
9
3
316
28
19
2212
21
5
29
18
2530
7
10
15
32
17
27
16
11
20
84
24
7
Kõr
vem
aam
aast
ikuk
aits
eala
Kõr
vem
aam
aast
ikuk
aits
eala
7
7
7
Kõrv
emaa
maa
stik
u-ka
itsea
la
Endl
a lo
odus
-ka
itsea
la1
Esna
maa
stik
u-ka
itsea
la2
Iidva
lood
us-
kaits
eala
3
Kar
eda
lood
us-
kaits
eala
4
5K
iigum
õisa
maa
stik
u-ka
itsea
la
6K
uris
oolo
odus
-ka
itsea
la
8Lü
singu
maa
stik
u-ka
itsea
la
Nõm
me
raba
lood
uska
itsea
la
9
Piiu
met
sam
aast
iku-
kaits
eala
10
Pran
dilo
odus
-ka
itsea
la
11
Pärn
u jõ
e sa
are
lood
uska
itsea
la12
13
Rava
maa
stik
u-ka
itsea
la
Roos
na-A
lliku
maa
stik
u-ka
itsea
la
14
Saar
jõe
maa
stik
u-ka
itsea
la
1515
Silm
silo
odus
-ka
itsea
la16
Türi
maa
stik
u-ka
itsea
la
17
18Vu
lbi
maa
stik
u-ka
itsea
la
Väät
salo
odus
-ka
itsea
la19
Koor
dira
ba 1
1
2
7
4
4
5
6
6
6
3
11
2
16 98
4
36
15
125
1417
1
7
13
1018
21
234
14
2524
20
10
27
19
26
22
3
28
59
16
7
17
2
111
8
1312
6
15
1
11
7 8
TS2-6
12 1314
10
9K
äru
Põlts
amaaPa
jusi
Valge
jõgi
Saks
i jär
v
Ilmandu jõ gi
Preedi jõgi
Väin
järv
Oostrik
u jõgi
Sini
järv
Põltsa
maa jõgi
Umbusi jõgi
Retla jõgi Nave
sti jõ
gi
Esna jõ
gi
Jägala jõgi
Pärnu j
õgi
Mus
tjõgi
Am
bla jõ
gi
Jänij
õgi
Tarv
as
jõgi
Jägala j õgi
Paun
küla
veeh
oidl
a
Seli
järv
Pran
di jõ
gi
Loku
ta jõ
gi
Lint
si jõ
gi
Aruk
üla jõ
gi
Pika
metsa
jõgi
Saar
jõgi
Nave
sti j õ
gi
Saarjõ
g
i
Lintsi jõgi
Pärnu jõgi
Pirita
jõgi
Lõkk
ekoh
t tel
kim
iseg
a/C
ampf
ire a
nd c
ampi
ng si
te
Vaat
etor
n / O
bser
vatio
n to
wer
1:11
5 00
0
Info
punk
t / In
form
atio
n po
int
Maa
ntee
/ M
ain
road
Muu
tee
/ Oth
er ro
ad
Kai
tsea
lune
par
k ja
pui
stu
/Pr
otec
ted
park
and
fore
st st
and
Rän
drah
n / B
ould
er
Alli
kas /
Spr
ing
Hoi
uala
/ Li
mite
d C
onse
rvat
ion
Are
a
Põlis
puu
/ Prim
eval
tree
1 cm
kaa
rdil
= 1,
15 k
m lo
odus
es
Kai
tsea
la /
Prot
ecte
d A
rea
1 1 1 1 1
Rau
dtee
/ R
ailw
ay
Maa
konn
apiir
/ C
ount
y bo
unda
ry
Mat
kara
da /
Hik
ing
trail
Lõkk
ekoh
t / C
ampf
ire si
te
Telk
imis
koht
/ C
ampi
ng si
te
Met
saon
n / F
ores
t cab
in
Puhk
ekoh
t / R
estin
g pl
ace
1
NAT
UR
A 2
000
ala/
Sp
ecia
l are
a of
con
serv
atio
n
1K
ohal
iku
omav
alits
use
kaits
tav
lood
usob
jekt
/ N
atur
al fe
atur
e pr
otec
ted
by lo
cal g
over
nmen
t
KAIT
SEAL
AD
1 En
dla
lood
uska
itsea
la2
Esna
maa
stik
ukai
tsea
la3
Iidva
lood
uska
itsea
la4
Kare
da lo
odus
kaits
eala
5 Ki
igum
õisa
maa
stik
ukai
tsea
la6
Kuris
oo lo
odus
kaits
eala
7 Kõ
rvem
aa m
aast
ikuk
aits
eala
8 Lü
sing
u m
aast
ikuk
aits
eala
9 Nõ
mm
e ra
ba lo
odus
kaits
eala
10
Piiu
met
sa m
aast
ikuk
aits
eala
11
Pran
di lo
odus
kaits
eala
12
Pärn
u jõ
e sa
are
lood
uska
itsea
la13
Ra
va m
aast
ikuk
aits
eala
14
Roos
na-A
lliku
maa
stik
ukai
tsea
la15
Sa
arjõ
e m
aast
ikuk
aits
eala
16
Silm
si lo
odus
kaits
eala
17
Türi
maa
stik
ukai
tsea
la18
Vu
lbi m
aast
ikuk
aits
eala
19
Väät
sa lo
odus
kaits
eala
20
Koor
di r
aba
HOIU
ALAD
1 Ja
lgse
ma
hoiu
ala
2 M
ääru
hoi
uala
3 Pr
eedi
jõe
hoiu
ala
4 Pä
rnu
jõe
hoiu
ala
(Jär
va)
5 Tu
dre
hoiu
ala
6 Tü
ri-Ka
rjakü
la h
oiua
la7
Võlin
gi o
ja h
oiua
la
PARG
ID1
Albu
mõi
sa p
ark
2 Ar
avet
e ko
oli p
ark
3 Ar
ukül
a m
õisa
par
k4
Eist
vere
mõi
sa p
ark
5 Ei
vere
mõi
sa p
ark
6 Er
vita
par
k7
Huuk
si m
õisa
par
k8
Kaba
la m
õisa
par
k9
Karin
u pa
rk10
Koi
gi m
õisa
par
k11
Kol
u m
õisa
par
k12
Koo
rdi m
õisa
par
k13
Kuk
sem
a ka
belip
ark
14 K
ukse
ma
põlis
puud
15 L
aim
etsa
mõi
sa p
ark
16 L
aupa
mõi
sa p
ark
17 L
okut
a m
õisa
par
k18
Mäo
mõi
sa p
ark
19 N
orra
mõi
sa p
ark
20 O
isu
mõi
sa p
ark
21 P
urdi
eba
tsuu
gapu
istu
22 P
urdi
mõi
sa p
ark
23 R
oosn
a-Al
liku
mõi
sa p
ark
24 R
õugu
tal
upar
k-de
ndra
ariu
m25
Sar
gver
e m
õisa
par
k26
Sei
dla
park
27 S
ärev
ere
mõi
sa p
ark
28 V
ao m
õisa
par
k29
Vod
ja m
õisa
par
k30
Väi
ke-K
ared
a m
õisa
par
k31
Väi
njär
ve p
ark
32 V
ääts
a m
õisa
par
k
PUUD
1 Hu
uksi
kak
sikp
ärn
2 Ja
lgse
ma
kahe
venn
akas
k3
Kahe
ksah
arul
ine
pärn
4 Ka
lmas
te m
änd
5 Ki
rikoj
a ka
daka
s6
Kõlja
la tam
m7
Küti
tam
m8
Ojak
üla
pärn
9 Oj
akül
a ta
mm
10
Peed
i pär
n11
Ra
ama
künn
apuu
12
Raud
emet
sa m
änd;
Raad
emet
sa m
änd
13
Saar
e-Si
imu
tam
m14
Sa
rgve
re s
aar
15
Sook
ase
põõs
asvo
rm16
Ve
tepe
re tam
m;
Ta
mm
saar
e ta
mm
17
Väik
e-Ka
reda
eur
oopa
lehi
s
KIVI
D1
Ausa
mm
aste
kiv
i e. S
eidl
a su
urki
vi2
Eeva
kivi
3 Ep
u ki
vi4
Kaba
la k
ivi;
Maa
sika
tal
u ki
vi5
Kabe
li su
urki
vi6
Kabr
ani r
ändr
ahn;
Kab
rani
kiv
i7
Karin
u oh
vrik
ivi;
Orja
kivi
; Kat
kuki
vi8
Kiig
umõi
sa k
ivi
9 Le
luki
vi10
Lu
isu
ränd
rahn
11
Miin
akiv
i12
Oh
vrik
ivi e
. Kös
trik
ivi
13
Otsa
mäe
rän
drah
n14
Pi
llisa
are
ränd
rahn
15
Prüm
li ki
vi (
Laik
ivi)
16
Puhm
u ra
hn17
Ro
osna
Lai
kivi
18
Saar
emäe
rän
drah
n19
Su
ur r
ändr
ahn;
Nõm
me
küla
rän
drah
n
20
Suur
rän
drah
n;
Äi
amaa
rän
drah
n21
Su
urki
vi; V
illev
ere
suur
kivi
;
Olle
pa s
uurk
ivi
22
Tuda
vere
kiv
i23
Va
ki k
ivi
24
Vass
aare
met
saki
vi25
Va
ssaa
re p
õllu
kivi
26
Viss
uver
e ki
vi;
Vi
ssuv
ere
suur
rah
n27
Võ
ster
mäe
rän
drah
n28
Vä
ljaot
sa r
ändr
ahn
ALLI
KAD
1 Ki
igum
õisa
alli
kad
2 M
etsa
nurg
a al
likad
3 M
etsa
nurg
a al
likad
4 M
etsa
nurg
a al
likad
5 M
etsa
nurg
a al
likad
6 M
etsa
nurg
a al
likad
7 No
rra
allik
ajär
vik
8 Oo
strik
u Su
ural
likas
9 Pr
andi
alli
kad
10
Purs
kav
allik
as11
Ro
osna
-Alli
ku a
llika
d12
So
pa a
llika
s13
Vi
lbas
te a
llika
d14
Võ
lingi
alli
kas
15
Sada
ma-
e K
ihm
e al
likad
16
Arav
ete
allik
ad
Recommended