Mis on meedia.eesti meediumid

MEEDIAÕPETUS10. klass

Meedia olemus ja funktsioonid ühiskonnas

Meediakanalid Eestis

Ajakirjaniku töö

Ajaleht

Kursusehinde kujunemineAasta lõpuks vähemalt 6 hinnet:

1. ettekanne meediumi(te)st

2. kodune meediaanalüüs

3. artikkel pildiga

4. sõbra artikli analüüs

5.-6. Kontrolltööd

Mida hinnatakse:- sisuline kvaliteet (teema olulisus, teksti huvitavus, paikapidavus, uudsus)- teostuse kvaliteet (nõuete täitmine, õigekeelsus, kujundus)- tähtajast kinnipidamine

Mis on meedia?

MEEDIA

Millega tegeleb meedia?

KommunikatsioonMeil tuleb pidevalt suhelda21. sajandil eriti suures mahusinfoühiskond

Meediumid (vahendajad)Teabelevivahendid, mis edastavad informatsiooniAjaleht, ajakiri, raadio, TV, internet...

AuditooriumMeediaks peetakse üldiselt paljudeni ulatuvat teabelevi vahendit.See hulk inimesi, kelleni mingi meedium ulatub, on auditoorium.

Meedia funktsioonid ühiskonnasFunktsioon – roll, ülesanne, eesmärk, otstarve

1. Informeerimine

2. Korraldamine

3. Väärtuste kujundamine 4. Meelelahutus

Pakkuda teavet, olulist informatsiooni

Vahendada seisukohti ja arvamusi

Mõjutada institutsioonide tegevust

Kujundada väärtushinnanguid ja käitumisviise

Kujundada avalikku arvamust

Vahendada teadmisi

Pakkuda meelelahutust

Informeerimine

Uudislik ja praktiline teave, teadmiste vahendamine

+ Turvatunne - omades teadmisi saab olukorda hinnata ja mingil määral tulevikku ennustada

+ Info = võim (?)

– Negatiivsed (näiteks ärritavad, vägivaldsed) uudised on meeldejäävamad

– Sõltuvus meediast

KorraldamineMeedia toob inimesi kokku, ühendab, teavitab

+ Saab luua ühise aluse edasiseks tegutsemiseks (küünarnukitunne)

+ Edastatakse nt seadusemuudatusi -inimesed ja organisatsioonid saavad oma elu planeerida

+ Mobiliseerib

- Saab inimeste tähelepanu “üles kütta” ja sellega tähelepanu tegelikult probleemilt eemale juhtida

Korraldamine + Ühiskonna väärtushinnangud

+ Üldised käitumisnormid sotsialiseerimine ühtlustamine ehk standardiseerimine

+ Kultuuri järjepidavus + Eri gruppide sidumine (integreerimine) – Mis siis kui edastab nö “valesid väärtusi”?

Meelelahutus+ Toob inimesed rutiinist välja, lõõgastab ja aitab puhata

+ Kaasaelamine üksinduse peletaja emotsionaalne kompensatsioon

+ Mängulõbu

+ Esteetiline nauding

– Meedia kollastumine – kas on võimalik liigne meelelahutuslikkus?

Ajakirjandus Eestisλ Sõnavabadus alates 1990

λ Järjest rohkem eraõiguslikke väljaandeid (suureneb meediafirmade mõju, väheneb monopolioht)

λ Konkurents turuosale - auditoorium kui “toode”

λ Suurimad meediafirmad Eestis: AS Eesti Meedia ja AS Ekspress grupp

λ Eesti Ajakirjanike Liit (1919)λ Eesti Ajalehtede Liit (1990)λ Eesti Ringhäälingute Liit (1992)λ Ringhäälingunõukogu

Trükiajakirjandus e pressλ Eestis alates 17. saj.

λ Ajalehed (ilmub väh. 1 kord nädalas)Liigitamineilmumissagedus: päevaleht, nädalalehtlevik: piirkondlik, üleriigilinekäsitluslaad: kvaliteetleht, tabloid

λ Ajakirjad (ilmub harvem, on mahukam)Liigitamineilmumissagedus: kord kuus, kvartalis, nädalas jnesuunitlus: üldloetav (Kroonika), sotsiaalne suunitlus (Kaalujälgijad), temaatiline suunitlus (Eesti Loodus)käsitluslaad: kõigile mõistetav (Kodutohter), spetsiifiline (Eesti Arst)

Raadio(“ringhääling”, saksa rundfunk)

λ Väga operatiivne ja tehniliselt paindlik (algselt sõjaväeline kasutus I Maailmasõjas)

λ Esimene raadiojaam Eestis alustas 1926. aastal

λ Tegevus Eestis toimub ringhäälinguloa alusel (üleriigiline, regionaalne, kohalik)

λ Avalik-õiguslik raadio (ERR) ja eraõiguslik raadio (Sky Plus, Star FM jne.)

λ Eraraadiod on Eestis ainult regionaalsed ja kohalikud

Televisioon(eesti keeles 1926, enne seda “kaugnägemine”)

λ Maailma kõige populaarsem meedium alates 1950. aastatest

λ Keerukam ja kulukam kui raadio, kuid mõjuvam

λ AK alustas igakuise saatena 1957. aastal

λ Jaguneb: avalik-õiguslik ja eraõiguslik

λ Alates 1. juulist 2011 Eestis üleni digitaalne

λ Seetõttu kanaleid rohkem ja kättesaadavus parem

Uus meediapeamiselt internet

λ Tähendas algselt (1980. aastatel) eraraadiot ja -televisiooni

λ Trükiväljaannete võrguversioonid

λ Iseseisvad võrguväljaanded (ajakirjad jne)

λ Ajakirjandusprofiiliga internetiportaalid: meelelahutus (rate.ee), uudised (delfi.ee), huvipõhised (ekspressauto.ee)

λ Ajaveeb e. blogid e. personaalsed internetipäevikud (potentsiaalne ajakirjanduslik infoallikas)