Mis on hiskond

hiskond on kogu olemasolev suhete vrgustik inimeste vahel. hiskonna komponentideks pole niisiis mitte inimesed, vaid suhted nende vahel //Nhtav ja kegakatsutav inimeste kogum ei ole hiskond; see on rahvahulk. Rahvahulka saab erinevalt hiskonnast kokku koguda, laiali ajada, fotografeerida vi maha nottida. Kultuur on hiskonnaliikmete kitumise sisemised ja vlimised reegliprasused, vlja arvatud need, mis on selgelt priliku loomuga // kultuur ktkeb vrtusi.

Arnold Toynbee (1889-1975), Uurimus ajaloost, lk.51

hiskonnaelu valdkonnadKultuurMajandusHaridusTervishoidValitsemine

hiskonna tasandid

Identiteet - teadmine endast sotsiaalseis olukordades ja suhetes

Kollektiivne identiteet- htekuuluvustunne, mis seob grupi liikmed meie teadvusega ja hise vrtusssteemiga

- kollektiivset identiteeti toetab ja phjendab kultuurikogukonna hismlu

Juri Lotman nimetab niisugust kollektiivsete thenduste kogumit semiosfriks (kr. k. sema mrk). Semiosfr koosneb keelelistest ja mittekeelelistest mrkidest ning neist moodustatud snumitest ja tekstidest

KultuurKultuur on inimeste vimete ja oskuste ning tema tegevuse tulemuste kogusumma AntiigileksikonKultuur moodustub oma tervikus teadmistest, uskumistest, klblusest , saavutustest, kommetest ja mitmesugustest vimetest ja harjumustest, mis oninimese kui hiskonna liikme poolt omandatud.Antropoloog Edward Burnett Tylor (1832-1917)Selle, et lapsed pivad teatud ajal teatud kava kohaselt teatud asju, mrab loodus.See, mida nad pivad, jb kultuuri prusmaaks.Politoloog Francis Fukuyama

Subkultuurid peavoolu kultuurile vastanduvad allkultuuridThe Beat Generation - biitnikud

Bikerid

Rahvuskultuurid

18. sajandi lpust on suuremaid etnilisi kogukondi mratletud rahvustena

Rahvuskultuuri vib ksitada kui hele etnilisele kogukonnale eriomast religioossete, maailmavaateliste ja argipraktiliste uskumuste, veendumuste ja kitumisphimtete kogumit

TsivilisatsioonidTsivilisatsioon on

- suurim kultuurilis-eneseteadvuslik jaotus inimkonna seas.

-inimhiskond (ka paikkondlikult v. mingil ajaloo arenguastmel) koos oma ainelise ja vaimse kultuuriga.(Eesti keele seletav snaraamat)

Tnapeval enim viidatud tsivilisatsiooniteoreetik on Samuel Huntington (1927-2008), Harvardi likooli professor. Peateos Tsivilisatsioonide kokuprge, ilmus artiklina 1993 ja sai raamatuks vlja arendatud 1996.

Tsivilisatsioonid tnapeva maailmas Samuel Huntingtoni jrgi (1996).

Geert Hofstede (Hollandi sotsioloog ja kultuuriuurija)kultuuridimensioonide mudel

Individualism/kollektivismMaskuliinsus/feminiinsusEbakindluse vltimineVike/suur vimukaugus

Individualistlike kultuuride iseloomulikud joonedKollektivistlike kultuuride iseloomulikud joonedIseseisvuse ja isiklike saavutuste soodustamine.Vastastikuse sltuvuse ja rhma edu soodustamine.Enesevljenduse rhutamine, iseseisev mtlemine, isiklik valik.Normidele kuuletumise rhutamine, vimu/autoriteedi/vanemate austamine, rhma konsensus.Seotud egalitaarsete (vrdiguslike) suhetega ja rollide paindlikkusega. Seotud psivate hierarhiliste rollidega (sltuvalt soost, pere taustast, vanusest).

Seotud eraomanduse ja isikliku omandiga.Seotud rhma omandiga.Individuaalne vastutus, igaks vastutabise enda ja oma tegude tagajrgede eest.Kollektiivne vastutus, perekond vi rhm vastutab iga oma liikme eest.

individualismvimu-distantsmaskuliinsusebakindluse trjumine

USA91406246Holland80381453Rootsi7131529Prantsusmaa71684386veits68345870Saksamaa67356665Soome63332658Jaapan46549295Iisrael5413 4781Hispaania51578642Venemaa50954090India48775640Araabiamaad38806853Trgi (Azerbaidaan)37664585Mehhiko30818269Hiina20805060Lne-AafrikaIda-Aafrika2027776446415452Korea18603985

Kultuuride jaotus lhtudes hoiakutest, uskumustest ja vrtustestRonald Ingelhart, (Michigani likooli professor)

Traditsionaalne

thtsustatakse jumalat, usku ja kirikutlaps olgu kuulekasvajatakse vanemate heakskiitutugev rahvustunneIlmalik-ratsionaalne

usuline leigusoluline lapse sltumatusthtsustatakse sisetunnetleige rahvustunneEllujmine

rahulolematust ja sellest saadava tulu thtsustaminetugeva juhi vajalikkuse rhutaminemehi peetakse naistest paremakssallimatus teistsuguste suhtesEneseteostamine

rahulolu-nnetunnesprade ja vaba aja thtsustaminedemokratia ja protestivalmiduse rhutaminemehed ja naised on vrdsedeluterve keskkonna thtsustamine

hiskonna tbidAgraarhiskondTstus- ehk industriaalhiskondPostindustriaalne ehk teenindushiskondInfohiskondTeadmushiskond

Adam Smith1723-1790

Karl Marx 1818-1883

Max Weber 1864-1920

Daniel Bell 1919-2011

Robert Alan Dahl

s. 1915, Yalei likooli professor

Snnid, surmad ja loomulik iive Eestis 1990-2010

Sisse- ja vljarnne Eestis 2004-2010

Demokraatia maailmasFull democraciesscores of 8 to 10.Flawed democraciesscores of 6 to 7.9.Hybrid regimesscores of 4 to 5.9.Authoritarian regimesscores of 0 to 3.9.

Omavalitsusksuste jaotus territoriaalarengu indeksi jrg

Sotsiaalkaitsekulutused funktsioonide jrgi, 20072010