Upload
madis-kivisild
View
1.000
Download
4
Embed Size (px)
DESCRIPTION
Citation preview
MEEDIAÕPETUS10. klass
Meedia olemus ja funktsioonid ühiskonnas
Meediakanalid Eestis
Ajakirjaniku töö
Ajaleht
Kursusehinde kujunemineAasta lõpuks vähemalt 6 hinnet:
1. ettekanne meediumi(te)st
2. kodune meediaanalüüs
3. artikkel pildiga
4. sõbra artikli analüüs
5.-6. Kontrolltööd
Mida hinnatakse:- sisuline kvaliteet (teema olulisus, teksti huvitavus, paikapidavus, uudsus)- teostuse kvaliteet (nõuete täitmine, õigekeelsus, kujundus)- tähtajast kinnipidamine
Mis on meedia?
MEEDIA
Millega tegeleb meedia?
KommunikatsioonMeil tuleb pidevalt suhelda21. sajandil eriti suures mahusinfoühiskond
Meediumid (vahendajad)Teabelevivahendid, mis edastavad informatsiooniAjaleht, ajakiri, raadio, TV, internet...
AuditooriumMeediaks peetakse üldiselt paljudeni ulatuvat teabelevi vahendit.See hulk inimesi, kelleni mingi meedium ulatub, on auditoorium.
Meedia funktsioonid ühiskonnasFunktsioon – roll, ülesanne, eesmärk, otstarve
1. Informeerimine
2. Korraldamine
3. Väärtuste kujundamine 4. Meelelahutus
Pakkuda teavet, olulist informatsiooni
Vahendada seisukohti ja arvamusi
Mõjutada institutsioonide tegevust
Kujundada väärtushinnanguid ja käitumisviise
Kujundada avalikku arvamust
Vahendada teadmisi
Pakkuda meelelahutust
Informeerimine
Uudislik ja praktiline teave, teadmiste vahendamine
+ Turvatunne - omades teadmisi saab olukorda hinnata ja mingil määral tulevikku ennustada
+ Info = võim (?)
– Negatiivsed (näiteks ärritavad, vägivaldsed) uudised on meeldejäävamad
– Sõltuvus meediast
KorraldamineMeedia toob inimesi kokku, ühendab, teavitab
+ Saab luua ühise aluse edasiseks tegutsemiseks (küünarnukitunne)
+ Edastatakse nt seadusemuudatusi -inimesed ja organisatsioonid saavad oma elu planeerida
+ Mobiliseerib
- Saab inimeste tähelepanu “üles kütta” ja sellega tähelepanu tegelikult probleemilt eemale juhtida
Korraldamine + Ühiskonna väärtushinnangud
+ Üldised käitumisnormid sotsialiseerimine ühtlustamine ehk standardiseerimine
+ Kultuuri järjepidavus + Eri gruppide sidumine (integreerimine) – Mis siis kui edastab nö “valesid väärtusi”?
Meelelahutus+ Toob inimesed rutiinist välja, lõõgastab ja aitab puhata
+ Kaasaelamine üksinduse peletaja emotsionaalne kompensatsioon
+ Mängulõbu
+ Esteetiline nauding
– Meedia kollastumine – kas on võimalik liigne meelelahutuslikkus?
Ajakirjandus Eestisλ Sõnavabadus alates 1990
λ Järjest rohkem eraõiguslikke väljaandeid (suureneb meediafirmade mõju, väheneb monopolioht)
λ Konkurents turuosale - auditoorium kui “toode”
λ Suurimad meediafirmad Eestis: AS Eesti Meedia ja AS Ekspress grupp
λ Eesti Ajakirjanike Liit (1919)λ Eesti Ajalehtede Liit (1990)λ Eesti Ringhäälingute Liit (1992)λ Ringhäälingunõukogu
Trükiajakirjandus e pressλ Eestis alates 17. saj.
λ Ajalehed (ilmub väh. 1 kord nädalas)Liigitamineilmumissagedus: päevaleht, nädalalehtlevik: piirkondlik, üleriigilinekäsitluslaad: kvaliteetleht, tabloid
λ Ajakirjad (ilmub harvem, on mahukam)Liigitamineilmumissagedus: kord kuus, kvartalis, nädalas jnesuunitlus: üldloetav (Kroonika), sotsiaalne suunitlus (Kaalujälgijad), temaatiline suunitlus (Eesti Loodus)käsitluslaad: kõigile mõistetav (Kodutohter), spetsiifiline (Eesti Arst)
Raadio(“ringhääling”, saksa rundfunk)
λ Väga operatiivne ja tehniliselt paindlik (algselt sõjaväeline kasutus I Maailmasõjas)
λ Esimene raadiojaam Eestis alustas 1926. aastal
λ Tegevus Eestis toimub ringhäälinguloa alusel (üleriigiline, regionaalne, kohalik)
λ Avalik-õiguslik raadio (ERR) ja eraõiguslik raadio (Sky Plus, Star FM jne.)
λ Eraraadiod on Eestis ainult regionaalsed ja kohalikud
Televisioon(eesti keeles 1926, enne seda “kaugnägemine”)
λ Maailma kõige populaarsem meedium alates 1950. aastatest
λ Keerukam ja kulukam kui raadio, kuid mõjuvam
λ AK alustas igakuise saatena 1957. aastal
λ Jaguneb: avalik-õiguslik ja eraõiguslik
λ Alates 1. juulist 2011 Eestis üleni digitaalne
λ Seetõttu kanaleid rohkem ja kättesaadavus parem
Uus meediapeamiselt internet
λ Tähendas algselt (1980. aastatel) eraraadiot ja -televisiooni
λ Trükiväljaannete võrguversioonid
λ Iseseisvad võrguväljaanded (ajakirjad jne)
λ Ajakirjandusprofiiliga internetiportaalid: meelelahutus (rate.ee), uudised (delfi.ee), huvipõhised (ekspressauto.ee)
λ Ajaveeb e. blogid e. personaalsed internetipäevikud (potentsiaalne ajakirjanduslik infoallikas)