View
229
Download
6
Category
Preview:
Citation preview
Õhumassid ja frondid
Õhumassid on suuremõõtmelised ja sarnaste omadustega alumise õhukihi osad,
mis on kujunenud välja ühesuguse aluspinna kohal. Nende temperatuuri- ja niiskusolud on ühesugused igas punktis
horisontaalsuunas samal kõrgusel.
Õhumasside klassifikatsioon
• mE - ekvatoriaalne õhk
• mT - mereline troopiline õhk
• cT - kontinentaalne troopiline õhk
• cP - kontinentaalne polaarne õhk
• mP - mereline polaarne õhk
• cA - arktiline õhk
• cAA - antarktiline õhk
Peamiste õhumasside paiknemine
Atmosfääri front
Kitsas eraldusvöönd kahe erinevate omadustega õhumassi vahel
Frontaalpind - eralduspind
õhumasside vahel
Frondijoon tekib frontaalpinna lõikumisel maapinnaga
Frontide liigid
• Statsionaarne front
• Soe front
• Külmfront
• Oklusioonifront
Soe front
Külm front
Oklusioonifront
Temperatuuri jaotus frondis
Peafrondid eraldavad peamisi õhumasse
• Troopiline front - troopilise ja ekvatoriaalse õhumassi vahel
• Polaarfront - polaarse ja troopilise õhumassi vahel
• Arktiline front - arktilise ja polaarse õhumassi vahel
Klimatoloogilised frondid
tähistavad peafrontide pikaajalisi keskmisi asendeid
Klimatoloogilised frondid jaanuaris
Klimatoloogilised frondid juulis
Troopiline front jaanuaris ja juulis
Jugavool (jet stream)
Suure kiirusega liikuv kitsas ja pikk õhuvool troposfääri ülakihtides frondi
kohal
Pikkus mitu tuhat km, laius mõnisada km, paksus mõni km,
tuule kiirus 50-100 m/s
Lähistroopiline jugavool 30°N,ca 13 km kõrgusel
Polaarfrondi jugavool 60°N,
ca 10 km kõrgusel
Jugavool pealtvaates
Jugavool läbilõikes
Rossby lained
Rossby lainetes tekkinud keerised
Jugavoolud seoses lainetega
Atmosfääri üldine tsirkulatsioon
Suuremõõtmeliste ja suhteliselt püsivate õhuvoolude süsteem, mille abil toimub
õhumasside nii horisontaalne kui ka vertikaalne ümberpaiknemine maakeral
Atmosfääri tsirkulatsiooni põhjustab ja mõjutavad:
• Gradientjõud, mida põhjustab temperatuuri ja selle kaudu päikesekiirguse ebaühtlane jaotus
• Mandrite ja ookeanide ebaühtlane jaotus
• Maakera pöörlemine (Coriolisi jõud)
Tsirkulatsioon ilma maakera pöörlemiseta ja ühesuguse
aluspinnaga
Õhurõhu ja tuule tsonaalne jaotus
Õhurõhu tsonaalne jaotus
• Ekvaatoril madalrõhuvöönd
• Lähistroopiline kõrgrõhuvöönd (30°NS)
• Lähis(ant)arktiline madalrõhuvöönd (65°NS)
• Polaarne kõrgrõhuvöönd
Kolme tsirkulatsiooniringi mudel
Õhurõhu ja tuule tsonaalne jaotus
Tuulte tsonaalne jaotus
• Troopikas, s.o. lähistroopiliste kõrgrõhu-vööndite ja ekvaatori vahel idakaartetuuled
• Parasvöötmes, s.o. lähistroopilise kõrgrõhu-vööndi ja lähisarktilise madalrõhuvööndi vahel läänekaartetuuled
• Polaaraladel idakaartetuuled
Õhurõhu ja tuule tsonaalne jaotumine troposfääri ülakihtides
• Õhurõhk on ära määratud temperatuuri poolt. Seega ekvaatori kohal on kõrgrõhu-vöönd ja pooluste kohal madalrõhuala
• Peaaegu kõikjal valitsevad läänetuuled, vaid ekvaatori kohal idatuuled
Õhurõhu geograafiline jaotus
Merepinna ja maismaa ebaühtlase jaotuse tagajärjel on välja kujunenud atmosfääri mõjukeskmed, keskmisest kõrgema või madalama rõhuga piirkonnad (vastavalt
maksimumid ja miinimumid)
Atmosfääri mõjukeskmed jaanuaris
• Miinimumid - Lõuna-Ameerika, Lõuna-Aafrika, Põhja-Austraalia, Islandi, Aleuudi, Lähis-Antarktika läänetuulte vöö
• Maksimumid - Assoori, Havai, Aasia, Põhja-Ameerika, Põhja-Kanada, Grööni, Vaikse ookeani lõunaosa, Lõuna-Atlandi, India ookeani lõunaosa, Antarktika
Atmosfääri mõjukeskmed juulis
• Miinimumid - Lõuna-Aasia, Põhja-Ameerika, Lähis-Antarktika läänetuulte vöö, Islandi ja Aleuudi miinimumid nõrgad
• Maksimumid - Assoori, Havai, Grööni, Arktika (Barentsi ja Tšuktši merel), Vaikse ookeani lõunaosa, Lõuna-Atlandi, India ookeani lõunaosa, Antarktika
Troopiline tsirkulatsioon
Iseloomustab sesoonne muutlikkus, sõltuvalt ekvatoriaalse
madalrõhuvööndi liikumisest põhja- ja lõunapoolkera vahel koos
päikesega (ta esineb sellel poolkeral, kus parasjagu on suvi)
Passaadid
on püsivad mõõduka kiirusega (5-8 m/s) puhuvad idakaartetuuled, mis
puhuvad mõlemal poolkeral lähistroopilise kõrgrõhuvööndi
servast ekvaatori poole
Passaatide esinemine
• Põhjapoolkeral talvel 0-28°N
• Põhjapoolkeral suvel 18-31°N
• Lõunapoolkeral suvel 8-35°S
• Lõunapoolkeral talvel 5-26°S
Passaatfront
On polaarfrondi pikendus ekvaatori poole, mis eraldab kaht erinevast keskusest pärit passaatide voolu
Antipassaadid
Läänetuuled troposfääri ülakihtides passaatide kohal
Ekvatoriaalne (troopiline) konvergentsivöönd (ITCZ)
Passaattuulte vahele jääv üleminekuvöönd, kus koonduvad õhuvoolud mõlemalt poolkeralt,
esinevad nõrgad tuuled ja tõusvad õhuvoolud (15°N kuni 5°S)
Mussoon
Püsiv, sesoonselt muutuv õhuvoolude süsteem, mille korral talvel ja suvel
on valdavate tuulte suunad vastupidised (suvel ookeanilt mandrile, talvel vastupidi).
Põhjustatud mandri ja ookeani ebaühtlasest soojenemisest.
Õhuvoolud talvise ja suvise mussooniga
Mussoonide ala Aafrikas
Sademete anomaaliad Sahelis
Walkeri tsirkulatsioon
Õhutsirkulatsioon ekvatoriaalse konvergentsivööndi sees. Kõige
võimsamad konvektsioonivoolud Lõuna-Ameerika, Aafrika ja
Indoneesia kohal.
Atmosfääri ja ookeani vastasmõjud
Püsivad tuuled panevad ookeani pinnavee samas suunas liikuma. Nii tekivad hoovused. Hoovuste ringid ümber lähistroopilise maksimumi.
Ookeani front - sooja ja külma hoovuse kokkupuuteala (Golfi hoovus)
Upwelling (apvelling)
Jahedama süvavee pinnaletõus ookeani ranniku lähedal, kus tuul puhub piki rannikut või maismaalt
merele
Ekmani spiraal
El Niño
Sooja pinnavee kuhjumine Vaikse ookeani troopiliste laiuste kesk-ja idaossa, põhjustades ebatavaliselt
tugevaid sadusid ja üleujutusi
La Niña, detsember 1998
Keskmine, detsember 1993
El Niño, detsember 1997
Veepinna temperatuur Vaikses Ookeanis 31. mail 1988 (La Niña) ja 13. mail 1992 (El Niño)
Lõunaostsillatsioonid
Vastasmärgilised õhurõhu anomaaliad Austraalia põhjaosa ja
Vaikse ookeani lõunapoolkera troopiliste laiuste (Tahiti) vahel
Walkeri tsirkulatsioon El Niño korral
El Niño mõjutused
• Lõuna-Ameerika läänerannikul, Ida-Aafrikas ja USA lõunaosas sademeterohke
• Austraalias, Indoneesias, Lõuna-Aasias, Kesk-Ameerikas ja Lõuna-Aafrikas põuane
• Põhja-Ameerikas soe talv
• Atlandi ookeanil pole orkaane
ENSO olukord praegu
Recommended