Pakendiseadus – see puudutab ka Sind!

Pakendiseadus – see puudutab ka Sind!

Aivo Kangus

MTÜ Eesti Pakendiringlus, juhatuse esimees

Pakendiettevõtja

Ettevõtja kes oma majandustegevuse käigus laseb kauba Eestis vabasse ringlusse või pakendab kaupu, mis jäävad Eestisse.

Pakendiseaduse objektiks on ainult Eesti territooriumile jääv pakend.

Pakendiettevõtjaks on ka kaupu tarbijale müüv kaupmees, kes ei ole ise kaupu maale toonud ega pakendanud.

Pakend

Pakend on mis tahes materjalist valmistatud toode, mida kasutatakse kauba mahutamiseks, kaitsmiseks, käsitsemiseks, kättetoimetamiseks või esitlemiseks selle kauba olelusringi vältel: toormest kuni valmiskaubani ning tootja käest tarbija kätte jõudmiseni. Pakendiks loetakse ka samal eesmärgil kasutatavaid ühekorrapakendeid.

Õigusaktid

Pakendiseadus Pakendiaktsiisi seadus Riikliku pakendiregistri põhimäärus Pakendimaterjali määramise kord Pakendi taaskasutuse määra arvutamise ja

pakendimassi määramise kord

Taaskasutuse sihtarvud, tariif ja aktsiis Keskmine sihtarv 60%

Plast 55% 409 €/t 2500 €/t Papp 70% 105 €/t 1200 €/t Klaas 70% 102 €/t 1200 €/t Metall 60% 255.6 €/t 2500 €/t Puit 45% 40.9 €/t 1200 €/t

Teisese toorme turg

Väärtust omavad/omasid tööstuslikud kogused

PET Valge klaas Metallid Papp

Pakendiettevõtja kohustused

Pakendimassi üle arvestuse pidamine Pakendite tagasikogumine tarbijatelt Pakendite taaskasutamine Aruandlus riigile Kui pakendimass on aastas alla 20 kg plasti

või alla 100 kg muud materjali, siis peab ainult esimest punkti täitma

Pakendite kogumine

Seadus näeb ette, et kui ettevõte ei ole liitunud taaskasutusorganisatsiooniga, peab ta ise pakendikogumise ära korraldama

Pakendikogumine iseseisvalt ettevõtte poolt tähendab igas müügipunktis tarbijatelt pakendijäätmete tagasivõttu

Lihtsam ja odavam on delegeerida see kohustus taaskasutusorganisatsioonile

Taaskasutusorganisatsioonid

On asutatud pakendiettevõtjate poolt Ei teeni kasumit. Kui teenivad, siis

reinvesteerivad. Ostavad konkurentsi korras sisse

jäätmekäitlusteenuseid (konteineripaigaldusi, tühjendusi, sorteerimist jne).

Omavad keskkonnaministeeriumi akrediteeringut

Arvestuse pidamine pakendimassi üle Importimise arvestus ja pakendamise

arvestus Saatelehtedel on neto/bruto kaalud Saatelehtedel on mõnikord packing list

kaasas Kauba etiketil on mõnikord netokaal toodud Võib teha aruandlust ostupõhiselt või

müügipõhiselt Riigist väljaveo arvestus

Vastavalt KM määrusele ei tohi mõõtmisviga ületada 10%Kõige mõistlikum on teha tüüpiliste toodete pakendite

proovikaalumised ning leida keskmised kaalud tootegrupiti. Üldjuhul sisaldavad tooted erinevaid pakendimaterjali liike. Koostada mõõtmisakt ning edaspidi kasutada seda. Nii ei lähe agarus üle ogaruseks.

Komposiitmaterjaliks loetakse teineteisest lahutamatult seotud pakendimaterjalid, mille pakendimaterjali määramisel võetakse aluseks enamusmaterjali mass. Näiteks purgisupi pakend läheb aruandesse "klaasina" vaatamata metallkaanele ning pabersildile, mis kajastuvad klaaspakendi massis.

Tarbija õigused

Tarbijal on õigus alati tasuta ära anda tühi pakend

Kaupmees peab tarbijalt ise pakendi tagasi võtma või osutama vastava sildiga lähimale avalikule pakendikonteinerile

Kogumispunktide arv Pakendiettevõtja, kes ei ole liitunud

taaskasutusorganisatsiooniga, peab tarbijalt ise tagasi võtma pakendijäätmed

Taaskasutusorganisatsioon peab paigaldama pakendikonteinereid: Maapiirkonnas 1 punkt 500 elaniku kohta Linnas 1 punkt 500 m või 1000 m raadiuses (nt

Tartus on 101 000 elanikku 38.8 km2, seega 2600 elanikku 1 km2 ja seega peab linnas olema 48 pakendikogumispunkti)

Kogumine tarbijatelt

V Sortimistehas

Magnet Vibreeriv sõel Puhur Käsitsi sortimine

Vanapaberi sorteerimine

Lainepapp Klantspaber Ajalehed Trükipaber

Eesti koht Euroopas plastikäitluses

Pakendite taaskasutus Euroopas

MTÜ Eesti Elektroonikaromu

1. SUURED KODUMAJAPIDAMISSEADMED

2. VÄIKESED KODUMAJAPIDAMISSEADMED

3. INFOTEHNOLOOGIA- JA TELEKOMMUNIKATSIOONISEADMED

4. AUDIO-VIDEO SEADMED

5. VALGUSTUSSEADMED

6. ELEKTRI- JA ELEKTRONTÖÖRIISTAD

7. MÄNGUASJAD, VABA AJA VEETMISE JA SPORDIVAHENDID

8. MEDITSIIINISEADMED

9. SEIRE- JA VALVESEADMED

AKUD JA PATAREID

Arvestussüsteemide erinevus tootjavastutus-organisatsioonide vahel.* MTÜ Eesti Elektroonikaromul on

fikseeritud tariifid ja pole fikseeritud kuutasu.

* MTÜ EES-Ringlusel on ujuvad tariifid vastavalt tekkivatele kuludele ja fikseeritud kuutasu.

Kliiring

Seadus võimaldab elektroonikaromu kogujatel teha tasaarveldusi. Elektroonikaromu MTÜ on aastate lõikes vana elektroonikat oluliselt rohkem kogunud, kui MTÜ EES-Ringlus. Seega on Elektroonikaromul õigus esitada EES-Ringlusele nö kompensatsiooni arve.

Seadusandlik regulatsioon näeb ette samaliigilise toote turule toojatele (või neid esindavatele organisatsioonidele) võrdses ulatuses vastava kategooria jäätmete kogumise ning taaskasutamise nõude.

Küsimusi?

Tänan tähelepanu eest!