View
51
Download
0
Category
Preview:
DESCRIPTION
Programmeerimine ja -keel. Maimu Torn. Programmeerimine on tarkvaraarenduse oluline osa, moodustades sellest: loome luuakse kindlad juhised - vooskeem luuakse samm-sammuline tegevusjuhis - algoritm algoritmid komplekteeritakse ja tõlgitakse programmeerimiskeelde, saadakse programmi kood - PowerPoint PPT Presentation
Citation preview
Programmeerimine ja -keel
Maimu Torn
Programmeerimine on tarkvaraarenduse oluline osa, moodustades sellest:
loome luuakse kindlad juhised - vooskeem luuakse samm-sammuline tegevusjuhis - algoritm algoritmid komplekteeritakse ja tõlgitakse
programmeerimiskeelde, saadakse programmi kood luuakse kasutajaliides ja seotakse see koodiga (kui seda pole
tehtud) tõlgitakse programmi koodi seni, kuni saatakse masinkood esmane testimine ja paranduste tegemine
haldamise programmi koodi muutmine programmi koodi täiendamine programmi koodi uuesti kirjutamine (Programm on oma algsest
eesmärgist liigselt võõrandunud) esmane muututuste uuendamine ja testimine
Programmeerimiskeel
Programmeerimiskeel on süntaksi- ja semantikareeglite kogum arvutile programmi kirjutamiseks (programmeerimiseks).
Ajalugu 1945 avaldas John von Neumann kaks olulist
ideed, mis aitasid kaasa programmeerimiskeelte tekkele:
arvuti riistvara peab olema lihtne; tarkvara peab juhtima riistvara tööd, võimaldades arvutit kiiremini programmeerida
conditional control transfer pani aluse alamprogrammidele – koodilõikudele, millele programm saab mistahes sammul juhtimise üle anda, ning programmiteekidele; programmi hargnemise võimaldamiseks peab programmitekst sisaldama tingimuslauseid (näiteks tingimussiirdelauseid või korduslauseid).
1949 loodi programmeerimiskeel Short Code, mille kasutamiseks tuli programmeerijal endal esitada programmitekst nullide ja ühtede jadana. Seda nimetatakse masinakoodiks ehk masinakeeleks.
1957 kirjutati esimene kompilaator, mis muutis programmeerimise palju lihtsamaks, sest programmeerija ei pidanud programmi enam ise masinakeelde transleerima.
1957 ilmus ka esimene laiemat kasutust leidnud programmeerimiskeel FORTRAN (inglise keeles FORmula TRANslating system). See keel oli lihtne ja tänapäeva standardite järgi piiratud: sisaldas ainult IF-, DO- ja GOTO-lauset.
1958 loodi Massachusettsi Tehnoloogiainstituudis keel LISP (LISt Processing). See oli mõeldud tehisintellekti uurimiseks ja arendamiseks. Seda võimaldab keele eriline omadus: ainuke andmetüüp on loend, ka programm koosneb loendite hulgast. Tänu sellele on võimalik kirjutada programme, mis muudavad iseend töö käigus.
Programmeerimiskeelte loend Assemblerkeeled BASIC Befunge Brainfuck C C++ C# COBOL Dis Flash ActionScript FORTRAN INTERCAL
Java JavaScript LISP Malbolge Pascal Perl PHP PostScript Python R Ruby Unlambda WMLScript
RapidQ RapidQ on BASIC keele dialekt BASIC paistab silma kergesti omandatava
süntaksi poolest, mis on teinud temast väga populaarse keele algajate programmeerijate seas.
Suur- ja väiketähti ei eristata. Lause lõpetab reavahetus. Mitmerealised kommentaarid puuduvad. Üherealised kommentaarid algavad kas
ülakomaga (') või sõnaga REM (remark). Muutujate deklareerimine pole kohustuslik.
DIM - kasutatakse deklareerimiseks(muutujate vms. defineerimiseks)
DECLARE - SUBide jaoks AS - järele tuleb QTüüp objekt(defineerimine), või
midagi järgnevaist: BYTE - 0 kuni 255-ni WORD - 0 kuni 65535 SHORT - -32768 kuni +32767(tähiseks %) INTEGER - -2147483648 kuni +2137483647(tähis - &)
LONG INTEGER - ülemine arv x2 SINGLE - 1.5 x 10 astmes 45 kuni 3,4 x 10 astmes
38(tähis - !) DOUBLE - 5.0 x 10 astmes 324 kuni 1,7 x 10 astmes
308SUB – alamprogramm END - millegi lõpetamine
Nüüd asume harjutama!
Recommended