Programmeerimine ja -keel

Maimu Torn

Programmeerimine on tarkvaraarenduse oluline osa, moodustades sellest:

loome luuakse kindlad juhised - vooskeem luuakse samm-sammuline tegevusjuhis - algoritm algoritmid komplekteeritakse ja tõlgitakse

programmeerimiskeelde, saadakse programmi kood luuakse kasutajaliides ja seotakse see koodiga (kui seda pole

tehtud) tõlgitakse programmi koodi seni, kuni saatakse masinkood esmane testimine ja paranduste tegemine

haldamise programmi koodi muutmine programmi koodi täiendamine programmi koodi uuesti kirjutamine (Programm on oma algsest

eesmärgist liigselt võõrandunud) esmane muututuste uuendamine ja testimine

Programmeerimiskeel

Programmeerimiskeel on süntaksi- ja semantikareeglite kogum arvutile programmi kirjutamiseks (programmeerimiseks).

Ajalugu 1945 avaldas John von Neumann kaks olulist

ideed, mis aitasid kaasa programmeerimiskeelte tekkele:

arvuti riistvara peab olema lihtne; tarkvara peab juhtima riistvara tööd, võimaldades arvutit kiiremini programmeerida

conditional control transfer pani aluse alamprogrammidele – koodilõikudele, millele programm saab mistahes sammul juhtimise üle anda, ning programmiteekidele; programmi hargnemise võimaldamiseks peab programmitekst sisaldama tingimuslauseid (näiteks tingimussiirdelauseid või korduslauseid).

1949 loodi programmeerimiskeel Short Code, mille kasutamiseks tuli programmeerijal endal esitada programmitekst nullide ja ühtede jadana. Seda nimetatakse masinakoodiks ehk masinakeeleks.

1957 kirjutati esimene kompilaator, mis muutis programmeerimise palju lihtsamaks, sest programmeerija ei pidanud programmi enam ise masinakeelde transleerima.

1957 ilmus ka esimene laiemat kasutust leidnud programmeerimiskeel FORTRAN (inglise keeles FORmula TRANslating system). See keel oli lihtne ja tänapäeva standardite järgi piiratud: sisaldas ainult IF-, DO- ja GOTO-lauset.

1958 loodi Massachusettsi Tehnoloogiainstituudis keel LISP (LISt Processing). See oli mõeldud tehisintellekti uurimiseks ja arendamiseks. Seda võimaldab keele eriline omadus: ainuke andmetüüp on loend, ka programm koosneb loendite hulgast. Tänu sellele on võimalik kirjutada programme, mis muudavad iseend töö käigus.

Programmeerimiskeelte loend Assemblerkeeled BASIC Befunge Brainfuck C C++ C# COBOL Dis Flash ActionScript FORTRAN INTERCAL

Java JavaScript LISP Malbolge Pascal Perl PHP PostScript Python R Ruby Unlambda WMLScript

RapidQ RapidQ on BASIC keele dialekt BASIC paistab silma kergesti omandatava

süntaksi poolest, mis on teinud temast väga populaarse keele algajate programmeerijate seas.

Suur- ja väiketähti ei eristata. Lause lõpetab reavahetus. Mitmerealised kommentaarid puuduvad. Üherealised kommentaarid algavad kas

ülakomaga (') või sõnaga REM (remark). Muutujate deklareerimine pole kohustuslik.

DIM - kasutatakse deklareerimiseks(muutujate vms. defineerimiseks)

DECLARE - SUBide jaoks AS - järele tuleb QTüüp objekt(defineerimine), või

midagi järgnevaist: BYTE - 0 kuni 255-ni WORD - 0 kuni 65535 SHORT - -32768 kuni +32767(tähiseks %) INTEGER - -2147483648 kuni +2137483647(tähis - &)

LONG INTEGER - ülemine arv x2 SINGLE - 1.5 x 10 astmes 45 kuni 3,4 x 10 astmes

38(tähis - !) DOUBLE - 5.0 x 10 astmes 324 kuni 1,7 x 10 astmes

308SUB – alamprogramm END - millegi lõpetamine

Nüüd asume harjutama!