Putukate populatsioonidünaamika herbivoorsed putukad - elusatest taimedest - pilt 1

Putukate populatsioonidünaamika

herbivoorsed putukad - elusatest taimedest - pilt 1

sarnastiivalised (lehetäid, lehekirbud, tirdid)liblikalised,

kiletiivalised (alamselts pidevkehalised)

mardikalised (olulisematena poilased, kärsaklased, ürasklased ja

siklased).

röövikudebaröövikudtõugud

Sissejuhatav tõdemus - maailm on roheline.- ressursi hulk harva limiteeriv;- konkurents on enamasti nõrk.

Arvukust mõjutavad faktorid- suremust mõjutavad;- viljakust mõjutavad.

Suremus - abiootilised

eelkõige talvine külm, muud vähetähtsad - pilt 2- biootilised

kiskjad - linnud, sipelgad, ämblikud, röövmardikad ja - lutikad, valmikuid ka kiilid jne. Väiksemaid röövputukad, suuremaid linnud.

Suremus munast nukuni on enamasti väga kõrge,

keskmise vastseni jõuab 40%suure vastseni 25%nukuni 10-20%

viljakus 100-1000, vatseperiood kuu kuni poolteist

Parasitoidid

- tüüpiliselt 20%-30% suremust

Kiletiivalised ja kahetiivalised

käguvaablased (Ichneumonidae) ja juuluklased (Braconidae), ka muid (Chalcididae, Pteromalidae).

vastsekiinlased (Tachinidae).

liike väga palju, nii spetsialistid kui generalistid

Parasitoidid parasiteerivad nii munades, vastsetes kui ka nukkudes,ühe järgu sees või arenevad ühes, välja tulevad teisest

hüperparasitism - teise parasiidi sees

Haigused muidugi ka - viirushaigused eelkõige - polühedroos

Taime kaitsemehhanismidest tingitud suremus - pungade kleepuvus, okaspuude vaik, pahad

abiootliste ja biootiliste faktorite koosmõjud

lehe ja rööviku arengu sünkroonsus - ilm põhjustab olukorra, kus leht liiga vana - pilt 3

Külmaga areng pikem - sureb rohkem kiskluse läbi - pilt 4.

Putukate sündimus- kesksel kohal kehasuurus,

seotud viljakusega eriti neil, kes valmikuna ei toitu

Saavutatud nukukaal sõltub enamasti kriitiliselt vastse kasvutingimustest - pilt 5.

- toidutaime keemilised ja füüsikalised omadused;- temperatuur;

Keeruka käitumisega valmikute puhul sõltub realiseerunud viljakus ilmast;

- päikesepaiste;

- ka taime kvaliteedist, aga paljudel kindlasti mitte:munalasti kuhu iganes kiiresti maha panna jõuab iga ilmaga.

Tihedusest sõltuvustihedusest sõltuvaiks ja tihedusest sõltumatuteks

faktoriteks jagame nüüd - esialgu negatiivsest räägime

jagame tiheduse korrapäraseid fluktuatsioone tekitavateks ja summutavateks

- kas on ajanihe (time lag).

Negatiivset tihedusest sõltuvust eelkõige putukate looduslikud vaenlased, kiskjad ja parasitoidid.

Linnud - eelkõige funktsionaalvastus, III tüüpi siis.- hakkavad kasutama levinuimat saakobjekti;- ilma ajanihketa;- summutab võnkumisi.

Parasitoidid -- spetsialistidel arvuline vastus ka (numerical

response) - ajanihkega;- siiski pole kui para põlvkond lühem kui peremehe

oma.

Tsüklilisi võnkumisi paljudel putukatel - siiski pole selge alati kas parad - pilt 6, 7

Generalistparasitoidid tsükleid summutava mõjuga,- funktsionaalvastus neil - ümberlülitumine

arvukamale liigile;- liigivaestes kohtades sageli generalist

funktsionaalne spetsialist - ehk seepst tsükilisus just põhjas ja mägedes;

top-down vs. bottom-up - ka taime kvaliteedi kaudu mõju võimalik,

- taime närimine võib põhjustada selle kvaliteedi langust - pilt 9 - võib mõjuda samale põlvkonnale, aga ka järgmisele,

- - ajanihe kas on või ei ole, erinev mõju tsüklitele,- tähtsus reaalses looduses pole eriti teada,

viirus pilt 8

Endogeensed faktorid negatiivse tihedusest sõltuvuse tekitajana;- rühmaefekt ja käitumine:

- emane tundlik kõrge pop tih märkidele kairomoonid;- pigem kannibalism kui ressursi ammendumine;- tarkade ja liikuvate valmikute puhul

Positiivne tihedusest sõltuvus putukapopulatsioonides

- kiskja küllastumine - II tüüpi funktsionaalvastus;- hoiatusvärvus;- taime kaitsemehhanismide ületamine

- ei saa kesta liiga kaua.

Tihedusest sõltumatuid faktoreid ehk müra,- ilm;- sageli ongi tihedusest sõltumatute faktorite osa

suur suures tiheduste vahemikus;- aga ega täpselt tea.

Maalim on roheline - siiki mitte alati -esineb hulgisigimisi - outbreak;

- kahjustavad ressurssi “märkimisväärselt”

- rakendusliku putukaökoloogia keskne uurimisobjekt;

- teoreetilisema poole pealt - miks ja millal ja kuidas on muud tihedusest sõltuvad faktorid nii nõrgad või nii suure ajanihkega, et ressurss limiteerima hakkab;

- miks arvukus tõuseb erandlikult kõrgeks - miks langeb on ehk vähem põnev, sest üsna enesestmõistetav;- nt nakkushaigused, mis madalamatel tihedustel pole suurt oluline asi;

Kuigi ressursikonkurents nõrk, siiski pilt 10;võib vahendatud konkurents (apparent competition) olemas ja oluline olla!