Loomade ja putukate nägemine

Kristina SagalajevaReferaat

Tapa Gümnaasium2009

Inimese silmaehitus

Objekti asukoha mõju silmale

Nägemine öösel

● Rebase silma võrkkesta taga on eriline rakukiht, mis võimaldab hästi näha ka hämaras. Selle kihi tõttu helendavad rebase silmad pimeduses

Kepikesed ja kolvikesed

● Kepikesed on valgustatuse taseme suhtes tundlikud rakud.

● Kolvikesed on pudelikujulised värvustundlikud rakud.

Öise eluviisiga loomade silmad

● Nende loomade silma võrkkest sisaldab palju rohkem kepikesi kui kolvikesi, mis parandab hämaras nägemise.

Öise eluviisiga loomade silmad päeval

● Päeval peab neid silmi kaitsma liigse valguskiirguse eest. Seetõttu on kassi silmaavad päeval kitsaste pilude kujutised.

Värvuste eristamine

Mõningatel imetajatel, eelkõige esikloomadel, esineb kolme liiki kolvikesi.Ühed neist on tundlikud helesinise, teised rohelise ning

kolmandad kollakasrohelise ja punase värvuse suhtes

Kütt

● Kassi silmad paiknevad pea esiotsas üksteise lähedal ning tal on ruumiline nägemisvõime. See tähendab, et ta saab ohvrit mõlema silmaga jälgida.

Ohver

● Hiir peab teadma, mis tema ümber toimub. Tema silmad paiknevad pea mõlemal poolel. Ruumiline nägemisvõime on tal piiratud.

Putukate silmad

● Liitsilmad ehk fassettsilmad.

● Koosneb suurel hulgal ommatiididest

● Lihtsilmad

● Üksik silm (ommatidium) — Liitsilm koosneb mitmest tuhandest üksikust läätsest.

Mida näeb inimene ja mida putukas

●

Tänan kuulamast!