Luua Metsanduskool Maastikuehitus Sessioonõpe

LILLE- JA NIIDUMURUD

II kursuse haljasalade hoolduse referaat

Juhendajad: Katrin Puskar

Koostaja: Reelika Väli

Luua 2011

SISUKORD

Sisukord .............................................................................................................................................. 2

Sissejuhatus ........................................................................................................................................ 3

1. Muru ........................................................................................................................................... 4

2. Millal eelistada lille- või niidumuru? .......................................................................................... 4

3. Lille- ja niidumurud .................................................................................................................... 6

4. Lille- ja niidumurude rajamine ................................................................................................... 8

5. Lille- ja niidumurude hooldamine ............................................................................................ 10

Kokkuvõte ........................................................................................................................................ 11

Lisa 1. Valik lille- ja niidumurusse sobivaid taimi ............................................................................. 12

Kasutatud kirjandus ......................................................................................................................... 14

SISSEJUHATUS

Käesolev referaat kirjeldab muru kui aiakujunduselementi ning pühendub kitsamalt lille- ja niidumurule. Kirjeldatud on millistel puhkudel nimetatud murusid peaks eelistama, kuhu need sobivad, mis on nende plussid ja miinused. Referaadist leiab ülevaate millistest taimedest lille- ja niidumurud koosnevad, kuidas sellist muru rajada ning hooldada.

Referaat on koostatud mitmete raamatute ja internetiallikate põhjal.

1. MURU

Muru, nagu puud, põõsad ja lilledki, on aia loomulik osa. Muru paigutus, värvus (koostis) ja kuju on oluline aiakujunduse osa. Muru seob loomulikul viisil kõige erinevama kujundusega aia osi. Jättes kiviktaimla ja pügatud hekkide süsteemi vahele paarimeetrise mururiba, tunduvad need kaks eri maailmast pärit kujundusviisi sobilikul moel ühendatud ja eraldatud ühtaegu.

Roheline maapind on meie suvise maastiku kõige iseloomulikum joon, see rahustab, annab kindlustunde ja aluse kõigele, mida me enda ümber näeme. Mida rohkem on aias muru, seda rahulikum aed vaataja silmale paistab, seda rohkem eredaid värve ja vastanduvaid vorme saab tasakaalustatud. Muru servad joonistavad vaataja jaoks välja aia kuju ja juhivad pilgu aia ühest otsast teise, osutades mõnele soolotaimele või skulptuurile.

Kuid muru ei ole lihtsalt korrapäraselt niidetav rohumaa, kus jäävad ellu ainult pügamist taluvad taimed, vaid töömahukas ja asjatundmist nõudev aiakujunduse element. Nagu koduaed, vajab ka muru pidevat hoolt, et ta ilus seisaks. Murusid on palju erinevaid liike, näiteks ilumuru, tarbemuru, spordimuru, lillemuru, niidumuru, siirdmuru ehk muruvaip, ebamuru. Vastavalt aia kujundusele ja otstarbele tuleks valida aeda või haljasalale sobiv muruliik. (Laane, M., Seppel, T. 2005)

2. MILLAL EELISTADA LILLE- VÕI NIIDUMURU?

Traditsiooniliselt kasutatakse haljastuses kõige enam tarbemuru ja ilumuru. Mõlemad murud on äärmiselt töömahukad aiaelemendid. Ilumuru tuleb niita isegi kuni kolm korda nädalas, tavalist tarbemuru pügada kord nädalas. Lisaks mahukale hooldusele vajavad need muruliigid ka palju valgust ja vee head

äravoolu ning viljakat mulda. See on üheks põhjuseks, miks järjest enam on hakatud huvi tundma teiste muruliikide vastu. (Lees, M. 2006)

Üha enam koguvad populaarsust loodusaiad ja metsaaiad. Maakodude ümbrust ja parke püütakse haljastada nii, et valmiv üldmulje oleks looduslähedane ning sobiks vastavasse miljöösse. Sellistele haljasaladele rajatakse tihti lille- või niidumuru. Ühelt poolt tingib seda muidugi soov saada väiksema hooldusvajadusega muru, teisalt ka asjaolu, et hooldatud ja rangeilmeline ilumuru paljudesse kohtadesse ei sobigi. (Lees, M. 2006)

Loodusaiad on tõusnud päevakorda ka seoses looduslike elupaikade vähenemisega intensiivse põllumajanduse, linnastumise ja muu inimtegevuse tagajärjel. Loodusaias kasvav lille- või niidumuru on artaktiivseks elupaigaks peale erinevate taimeliikide ka teistele elusorganismidele, nagunäiteks linnud, kahepaiksed, roomajad, putukad, pisiimetajad ja muud. (Loodusaed. 2010)

Kui krundil on looduslikult õitsev muru, ei maksaks seda hävitada. Eriti metsa ja mere äärde rajatud majade juures peaks säilitama loodusliku kasvualuse. Kurb on vaadata, kuidas õitsev kanarbik ja pohl või rannaheinamaa lilled oma kurva lõpu leiavad. Kunagi hiljem hakatakse ehk taga igatsema varasemat maastikku, kuid esialgsel kujul on seda peaaegu võimatu taastada. Pealegi kulub selleks aastaid. (Grishakov, Ü. 2001)

Lillemuru, kus külvatakse rohkelt erinevad kohalikke lilleliike sobib hästi maakoduaedade ümbrusesse. Sobib rajada rajatakse suure aia äärealadele, aeda ümbritsevatele väludele, parki, kehva mullaga ja/või raskesti niidetavasse kohta (kuiv või liigniiske koht, järsk kallak krundi servas). Valida on valmis seemnesegude vahel, mis koostatakse vastavalt valmistajamaa kliimale, enamasti looduslike taimeliikide seemnetest. Eesti kliimas kasvavad hästi Rootsi ja Soome seemnesegud, ka enamus Taani ja Põhja-Saksamaa segusid. (Muru. 2011) (Laane, M., Seppel, T. 2005)

Niidumuru, kus vähem lilli, kuid enam aeglasekasvulisi kõrrelisi, kasutatakse näiteks parkides. Niidumurus on vähem lilli ja rohkem aeglase kasvuga madalaid kõrrelisi. Seda külvatakse puuviljaaia teedele, dendropargi suurematele lagendikele ja seda niidetakse 2-3 korda suve jooksul. Niidumuru peab olema küllalt ühtlase kasvuga, vastupidav ja jätma loodusliku mulje. (Muru. 2011) (Laane, M., Seppel, T. 2005)

Joonis 1. Lillemuru.

3. LILLE- JA NIIDUMURUD

Lühiajalised lillemurud raja-takse ühe- või kaheaastaste kiirekasvuliste liikide nn. kat-tekultuuride seguga, mis on koostatud sellise arvestuse-ga, et nad annaksid värvi-kireva ja kogu suve õitseva taimiku ega vajaks suve jooksul nimetamisväärset hooldust. Kattetaimikuna ka-sutatakse mitmeid liblikõielisi taimi (ristikud, lutsernid, lupiinid), mis ühtlasi rikasta-vad mulda lämmastikuga ning teisi kiirekasvulisi taimi nagu sigur, punanupp, päevalill. Segud koostatakse 5-6 liigist, arvestades nende õitseaegu ja õite värvi. Ka on valmissegudes pööratud tähelepanu sellele, et taimiku lamandumise vältimiseks oleks segus ka tugevamakasvulisi liike, kes toestaksid nõrgemavarrelisi. Kattekultuure kasutatakse nende dekoratiivsuse ja varjava efekti tõttu nii hoonetest eemale jäävate alade, kui ka likvideeritud prügimägede ja ajutiselt taimestamata ehitusplatside lühiajaliseks haljastamiseks. Mitmed firmad pakuvad selleks otstarbeks valmissegusid, mis sisaldavad maksimaalselt 25 erinevat taimeliiki.

Madalad lillemurud. Madalad lillemurud on niidetavad (tallatavad) murud, milles peale traditsiooniliste murukõrreliste kasvavad veel värvikate õitega madalakasvu-lised taimed (tavaliselt muru umbrohtudeks loetud), nagu kirikakar (Bellis

perennis), hanijalg (Potentilla anserina), mailased (Veronica sp.), kassitapp (Convolvulus arvensis) jt. Madalateks lillemurudeks võib lugeda ka sellised taime-kooslused, kus tavaline muru on mingil põhjusel asendatud pinnakattetaimedega, või on murul kehva mulla ja vähese hooldamise tagajärjel kujunenud madalakas-vulistest looduslikest taimedest maapinda kattev ja kohalikule mullastikule vastav õitsev taimekooslus. Sellist muru niidetakse kõrgelt ja mõõduka sagedusega, nii et kauniõielised liigid saaksid õitseda ja viljuda.

Joonis 2. Niidumuru vajab suuremat pinda ja väiksemat inimmõju.

Niidumurud on kooslused, kus püütakse jäljendada looduslikku niitu, nn. lilleniitu. Segusse võetakse looduslike madalakasvuliste kõrreliste ja värvikirevalt õitsevate teiste sugukondade taimede seemneid. Seemne valikul arvestatakse kindlasti kasvukoha mullastikku, veeolusid ja valgustatust. Tulemuse annab ainult kasvukohale sobivate liikide kasutamine. Loopealsele sarnaneva taimekoosluse saamiseks peab aluspõhjaks olema paas ja mullakiht peab olema õhuke. Selliste looduslähedaste niidumurude jaoks on välja töötatud mitmesuguseid segusid. Need sisaldavad enamasti 95-97% puhmikulisi, aeglaselt kasvavaid kõrrelisi ja 3-5% mitmesuguseid õitsevaid niidutaimi ning ka meil muruumbrohtudena tuntud taimi nagu kirikakar (Bellis perennis). Parimaid tulemusi on saadud kohalike, looduslike liikidega.

Õitsev kesapõld. Meie põllumajandusmaastikust on kadumas vanasti esinenud kesa ja sööt. Talu kehvema mullaga põllutükkidel enamasti karjatati loomi ja seal kujunes omapärane elustik ning suhteliselt liigirikas rohustu. Sööditükkide ja kesa-põldudega koos kaob ka sealne tüüpiline taimestik, samuti kaovad vastavad putu-kad ja putuktoidulised linnud. Söötide taasrajamiseks on soomlased soovitanud seemnesegusse võtta umbes 2/3 vähenõudlike madalakasvuliste kõrreliste seemet (harilik kastehein, lamba-aruhein, punane aruhein) ja 1/3 mitmesuguste põllulillede seemet, enamasti tavalised põllu-umbrohud nagu hapuoblikas (Rumex acetosa), väike oblikas (R. acetosella), harilik kellukas (Campanula patula) ja kera-kellukas (C. glomerata), aas-seahernes (Lathyrus pratensis), rukkilill (Centaurea cyanus) jt. Söötide taimestik erineb lilleniitude omast, olles haljastuslikust ja floristilisest seisukohast vähem väärtuslik, kuid see annab suurtel pindadel värvi-kireva aspekti ja mõnevõrra takistab mahajäetud põldude võsastumist. (Saare. M. 2009)

4. LILLE- JA NIIDUMURUDE RAJAMINE

Kõige tähtsam muru juures on muld, muruseeme tuleb valida mulla omadustest lähtuvalt. (Lees, M. 2006) Mulla ettevalmistamise juures on oluline, et mullas ei oleks umbrohujuuri. Väga umbrohtunud maa-ala puhul on mõistlik teha eelnevalt umbrohutõrje preparaadiga Roundup. Teine tähtis asjaolu on, et muld ei oleks toit-aineterikas. Looduslikud niidulilled kasvavad ainult kehvas mullas. (Lilleniit. 08.01.2011) Seetõttu tavalisele põllumullale lillemuru rajada ei saa, sest muld on niidurohundite jaoks liiga toitaineterikas. Edu saavutamiseks tuleb mulda eelnevalt lahjemaks muuta. Põhjanaabrid on soovitanud selleks põllumullale vedada 8-10 cm paksune liivakiht (see tundub olevat küll liiga töömahukas), või siis künda muld nii sügavalt ümber, et pinnale jääks kasvumullaalune toitainete- ja huumusevaene kiht. (Saare. M. 2009)

Mulla ettevalmistamisel ei pea pind olema nii tasane, kui kultuurmuru rajamisel. Mikroreljeefi väikesed ebatasasused on soovitatavad, võimaldades niidutaimedele veidike erinevaid kasvutingimusi. Varem soovitatud umbrohutõrjet Roundup`iga ei saa preparaadi mürgisuse tõttu teha, nii tuleb umbrohtudest lahti saada agrotehniliste võtetega. Selleks lase ettevalmistatud ja tasandatud mullapind paar nädalat seista, et umbrohuseemned saaksid idaneda ja tärgata. Kui tõusmed on umbes 5-6 cm kõrgused, siis äesta või rehitse pind kergelt üle, nii et umbrohuseemned häviksid. Seda võid korrata paar korda, siis on pindmises kihis enamus umbrohuseemnetest hävitatud ja võid külvata seemnesegu.

Kaubandusvõrgust on võimalik saada mitmesuguseid lillemuru seemnesegusid. Need võivad tunduda alguses küll kallid, kuid nende külvinorm on küllalt väike. Nordgarden esitles lillemuru seemnesegu, mis oli koostatud meie looduslikest niidutaimedest. Selles segus on kaaluliselt 35% kollast ja valget karikakart (Anthemis tinctoria, A. arvensis) ning härjasilma (Leucanthemum vulgare), 15% madalakasvulisi liblikõielisi hiirehernes (Vicia cracca), kassiristik (Trifolium

arvense) ja nõiahammas (Lotus corniculatus), 8% korvõielisi rukkilill (Centaurea

cyanus), arujumikas (C.jacea), 4% kõrrelist, keskmist väriheina (Briza media) . Ülejäänud ligi 40% moodustavad 17 erineva niidutaime seemned, igat 0,5-2%. Segu sobib kuivemale päikesepaistelisele kasvukohale ja soovitatakse kasutada 100g aari kohta. Sellele segule peab kindlasti lisama madalakasvuliste kõrreliste- kas punase ja lamba aruheina või hariliku kasteheina seemet, sest muidu

esimestel aastatel pärast külvi ei olegi taimi. Niidutaimed esimesel aastal veel muljet ei anna –umbrohud hakkavad jõudsalt arenema. Kõrreliste seemet lisada 100 ruutmeetri kohta 200-500g.

Seeme äestatakse või rehitsetakse õhukeselt sisse, seejärel rullitakse pind üle. Seemne mulda segamisel ei või mulda sügavalt ümber pöörata, kuna sügavamatest mullakihtidest tulevad uued umbrohuseemned jälle pinnale. Enamik niidutaimi kasvab sümbioosis mikroseentega, moodustades mükoriisa ehk seenjuure, siis on vaja pinnasele lisada mingi väike kogus niidumulda, sest põllumullas sellised seened puuduvad. Lillemuru saab rajada ka nii, et ettevalmistatud mullapinnale laotatakse õhuke kiht liigirikkalt looduslikult niidult niidetud poolküpsete seemnetega heina, kus siis seemned järelvalmivad ja varisevad. Heinakiht peab olema õhuke ja võib katta maapinda maksimaalselt 80% ulatuses. Liiga paks heinakiht hakkab vihmaste ilmade korral mädanema ja selle all olevad tõusmed hävivad. Heina koostises ei ole soovitav kerahein (Dactylis glomerata), see on liiga jõulise kasvuga ja surub niidurohundid alla. (Saare. M. 2009)

Seemnesegu võib ka ise koostada lähtudes eeltoodust. Lillemuru parim kooslus on kõrrelised ning niidulilled. Kuivale, kerge lõimisega mullale päikesepaistelisel kasvukohale sobib näiteks selline seemnesegu, kus kõrrelised moodustavad 75% ja niidulilled 25%. Soovitatav kõrreliste osatähtsus võiks olla liigiti 2,0% harilikku kasteheina (Agrostis capillaris); 5,0% lõhnavat maarjaheina (Anthoxanthum odoratum); 20,0% lamba-aruheina (Festuca ovina); 30,0% puhmikulist punast aruheina (Festuca rubra commutata); 3,0% lapikut nurmikat (Poa compressa); 15,0% aasnurmikat (Poa pratensis). Ülejäänud osa võiksid moodustada järgmised liigid: harilik raudrohi, kollane karikakar, härjasilm, hobumadar, ümaralehine kellukas, nurmnelk, harilik karutubakas, nõiahammas, nõmm-liivatee ja keskmine või süstlehine teeleht. Igaüht 2–3% seemnesegu koguhulgast. Selline segu jäljendab päris hästi looduslike loopealsete niidukooslust. Külv ei tohiks olla liiga tihe. Piisav seemnekogus (kirjanduse põhjal otsustades ) on 200–400 g kõrreliste seemet ja 50–100 g lillede seemet 100 ruutmeetri kohta. Hea võimalus avaneb juhul, kui suvila lähistel on säilinud mõni looduslik heinamaatükk. Sellelt kogutud seemnete puhul võib olla päris kindel, et need ka teie mullal kasvavad.

Lilleniitu saab kujundada ka olemasolevast murust. Sel juhul tehke muru sisse külvilaigud, kust eemaldage kamar, lisage mullale liiva ja külvake niidutaimede seeme. (Lilleniit. 08.01.2011)

Lillemuru rajamine ei ole lihtne ülesanne. Rajajal peab olema sihikindlust ja kannatlikkust. Kui kultuurmuru avaldab muljet juba külvile järgneval aastal, siis niidukooslus kujuneb välja alles aastate jooksul. Esimestel aastatel tuleb rohustusse kindlasti palju põlluumbrohtusid, sest lillemuru külvinorm on väike ja rohustu algselt hõre. Enamik niidutaimi areneb aastate jooksul – algul ei märkagi nende olemasolu ja siis äkki hakkavad nad õitsema ja sa näed, et nad on siiski

Joonis 3. Lillemuru niitmise aeg sõltub lillede õitsemise ajast - äraõitsenud taimed niidetakse.

olemas. Mõne loodusliku niidutaime seemnete idanemiseks kulub 3-4 aastat, mõnele on vaja korduvat läbikülmumist, mõni idaneb ainult vees. (Saare. M. 2009)

5. LILLE- JA NIIDUMURUDE HOOLDAMINE

Kõikide lillemurude hooldamine on äärmiselt lihtne ja seisneb vaid niitmises. Tavaliselt niidetakse kord või kaks suve jooksul, olenevalt koosluses olevate liikide seemnete valmimisest. Niitmise aegadest sõltub taimiku dekoratiivsus ja liigiline koosseis väga palju. Niitmisaja valikuga saab soodustada ühe või teise liigi püsimist rohukamaras. Väetamist ja kastmist lillemuru ei vaja. Toitaineterikas muld põhjustab rohundite liikide arvu vähenemise. (Saare. M. 2009) Probleemsed umbrohud, nagu kassitapp, ohakas, oblikas, orashein, osi, tuleks käsitsi välja rohida. (Roost, V. 2010)

Olemasolevat lille- või niidumuru saab muuta huvitavamaks, kui istutada niidule varajaste sibullillede sibulaid, mis toovad kevadist õiteilu. Ka niitmise abil saab muuta niidu õitsemisaega. Paljud jäyavad niidu kevadel õitsema, niidavad hiliskevadel või varasuvel, kui kevadlilled on surnud ja seemned maha puistanud. Selle asemel võib püüda niita paar korda kevade jooksul ja jätta niit õitsema suveajaks. Võib jagada ka niidu eri aegadel õitsevateks osadeks. (Aiapidamine. 2006)

KOKKUVÕTE

Muru on levinuim aiakujunduselement, millel on mitmeid liike. Levinumate ilu- ja tarbemurude kõrval kasutatakse järjest enam ka teisi murusid. Selles referaadis on põhjalikumalt peatutud lille- ja niidumurudel. Lisaks mainitud murude kirjeldusele, on ära toodud ka õpetused nende rajamiseks ja hooldamiseks. Referaadi lisast leiab valiku fotosid lille- ja niidumurusse sobivatest taimedest.

Lisa 1

VALIK LILLE- JA NIIDUMURUSSE SOBIVAID TAIMI

Foto 1. Kollane karikakar (Artemisia tinctoria)

Foto 2. Valge karikakar (Artemisia arvensis)

Foto 3. Hobumadar (Galium verum)

Foto 4. Harilik raudrohi (Achillea

millefolium)

Foto 5. Ümaralehine kellukas (Campanula rotundifolia)

Foto 6. Nurmnelk (Dianthus deltoides)

Foto 7. Harlik karutubakas (Pilocella officinarum)

Foto 8. Nõiahammas (Lotus corniculatus)

Foto 9. Arujumikas (Centaurea jacea)

Foto 10. Rukkilill (Centaurea cyanus)

KASUTATUD KIRJANDUS

Aiapidamine. Aianduse põhitõed. Kirjastus Varrak, 2006

Grishakov, Ü. Mõnus muru. Naistemaailm. Kättesaadav: http://www.naistemaailm.ee/index.php?module=article&id=7825 (18.07.2001)

Laane, M., Seppel, T. Iluaianduse käsiraamat. Muru. Kirjastus Varrak, 2005.

Lees, M. Muru, mis laseb aiapidajal suvel ka hinge tõmmata. Äripäev. Kättesaadav: http://www.ap3.ee/?PublicationId=31503ED6-39D4-4163-9D98-74AA1E3959CE&code=3211/rpp_aed_321108 (05.05.2006)

Loodusaed. Vikipeedia. Kättesaadav: http://et.wikipedia.org/wiki/Loodusaed (14.11.2010)

Muru rajamine. Greenteam. Kättesaadav: http://www.greenteam.ee/index.php?id=10582 (08.11.2011)

Roost, V. Lihtne rajada, odav hooldada. Aialeht. Kättesaadav: http://www.aialeht.ee/news/aialeht/aiaplaneerimine/article.php?id=31268907 (27.05.2010)

Saare, M. Kauni muru saladus. 2009 Murumari OÜ. Kättesaadav: http://www.murumari.ee/kulvimuru/lillemuru.html (08.01.2011)

Joonis 1. Lillemuru. Delfi Pilt. Kättesaadav: http://pilt.delfi.ee/en/picture/9247171/ (08.01.2011)

Joonis 2. Niidumuru vajab suuremat pinda ja väiksemat inimmõju. Äripäev. Kättesaadav: http://www.ap3.ee/?PublicationId=31503ED6-39D4-4163-9D98-74AA1E3959CE&code=3211/rpp_aed_321108 (05.05.2006)

Joonis 3. Lillemuru niitmise aeg sõltub lillede õitsemise ajast - äraõitsenud taimed niidetakse. Äripäev. Kättesaadav: http://www.ap3.ee/?PublicationId=31503ED6-39D4-4163-9D98-74AA1E3959CE&code=3211/rpp_aed_321108 (05.05.2006)

Lisa 1

Foto 1. Kollane karikakar (Artemisia tinctoria). Kättesaadav: http://www.kolibrikerteszet.hu/kozepmagas_evelo_novenyek_af (08.01.2011)

Foto 2. Valge karikakar (Artemisia arvensis). Kättesaadav: http://benessere.atuttonet.it/consigli/rimedi/funghi-e-micosi-piedi-rimedi.php (08.01.2011)

Foto 3. Hobumadar (Galium verum). Kättesaadav: http://www.cybernature.ee/herb/hobumadar.htm (08.01.2011)

Foto 4. Harilik raudrohi (Achillea millefolium). Kättesaadav: http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/rrohi.htm (08.01.2011)

Foto 5. Ümaralehine kellukas (Campanula rotundifolia). Kättesaadav: http://et.wikipedia.org/wiki/%C3%9Cmaralehine_kellukas (08.01.2011)

Foto 6. Nurmnelk (Dianthus deltoides). Kättesaadav: http://herba.folklore.ee/?menu=taime&botid=330 (08.01.2011)

Foto 7. Harlik karutubakas (Pilocella officinarum). Kättesaadav: http://www.cybernature.ee/herb/karutubakas.htm (08.01.2011)

Foto 8. Nõiahammas (Lotus corniculatus). Kättesaadav: http://www.flickr.com/photos/83641890@N00/3825884839 (08.01.2011)

Foto 9. Arujumikas (Centaurea jacea). Kättesaadav: http://blog.maaleht.ee/leilimetsalood/?m=200907 (08.01.2011)

Foto 10. Rukkilill (Centaurea cyanus). Kättesaadav: http://tiiaklassiblog.blogspot.com/ (08.01.2011)