Täiskasvanute oskuste arendamisest PIAAC uuringu taustal

Preview:

DESCRIPTION

Täiskasvanute oskuste arendamisest PIAAC uuringu taustal. Vivika Halapuu PIAAC uuringu analüütik Haridus- ja Teadusministeerium. XVIII täiskasvanuhariduse foorum 17. oktoober 2014 Tallinnas. PIAAC. Tööandja vajadused. ?. Koolitajate poolt pakutav õpe. - PowerPoint PPT Presentation

Citation preview

Täiskasvanute oskuste arendamisest PIAAC uuringu

taustal

Vivika HalapuuPIAAC uuringu analüütik

Haridus- ja Teadusministeerium

XVIII täiskasvanuhariduse foorum 17. oktoober 2014 Tallinnas

2

PIAACTäiskasvanu tahtmised

Tööandja vajadused

Koolitajate poolt pakutav õpe

?

Täiskasvanu tahtmised

3

4

25–65-aastaste Eesti elanike osalus elukestvas õppes

Eestis osaleb formaalõppes ca iga kümnes, mitteformaalõppes ca iga teine täiskasvanu.

Suurem osa õppest tööga seotud, kuid tööga seotud (formaal)õppe osakaal siiski madalam kui mujal.

Allikas: Saar et al. (2014)

5

Osaluse põhjused ja täiendava koolitusvajaduse tunnetamine

Peamine koolitustel osalemise põhjus: soov teha oma tööd paremini.

Kohustus motiveerib madalama haridusega ja madalamatel ametikohtadel töötavaid inimesi.

Nende inimeste osakaal, kes tunnevad, et vajaksid tööülesannetega paremaks hakkama saamiseks täiendavat koolitust, on Eestis selgelt üle OECD keskmise.

Allikas: Saar et al. (2014)

6

Koolitusvajaduse tunnetamine ametigrupiti

Ca 39% seadme- ja masinaoperaatoritest ning 24% lihttöölistest tunnetab, et nad vajaks oma tööülesannetega paremaks toimetulekuks täiendavat koolitust.

Allikas: Saar et al. (2014)

7

Tööandjate rahaline toetus Eestis on tööandjate rahaline

toetus töötajate formaalõppes osalemisele oluliselt madalam kui OECD riikides keskmiselt.

Töötajate suhteliselt kõrge haridustase

Tasuta õppimise võimaluste paljusus

Toetused mitteformaalõppe puhul väiksemate erinevustega. Allikas: Saar et al. (2014)

Toetatakse enam mehi. Toetus väiksem vähese oskustemahukusega ametikohtadel töötavatele inimestele.

8

Loodus- ja tehnikateaduste tippspetsialistid

Pedagoogika tippspetsialistid Müüjad Ehitustöölised, v.a elektrikud Seadme- ja

masinaoperaatorid Lihttöölised

Detailsem sissevaade valitud ametialadesse Põhjamaade võrdluses

9

Funktsionaalse lugemisoskuse ja matemaatilise kirjaoskuse tase valitud ametialadel

Märkus: analüüsis kasutati andmeid 25–65-aastaste inimeste kohta.

10

Probleemilahendusoskuse tase valitud ametialadel

Märkus: analüüsis kasutati andmeid 25–65-aastaste inimeste kohta.

11

Osalus formaal- ja mitteformaalõppes valitud ametialadel

Märkus: analüüsis kasutati andmeid 25–65-aastaste inimeste kohta.

12

Tööga seotud ja mitteseotud mitteformaalses õppes osalemine

Märkus: analüüsis kasutati andmeid 25–65-aastaste inimeste kohta.

13

Tööandjate rahaline toetus töötajate mitteformaalõppes osalemiseks

Märkus: analüüsis kasutati andmeid 25–65-aastaste inimeste kohta.

14

Tööandjate ajaline toetus töötajate mitteformaal-õppes osalemiseks

Märkus: analüüsis kasutati andmeid 25–65-aastaste inimeste kohta.

15

Infotöötlusoskuste kasutamine tööl

16

Nende inimeste osakaal ametirühmas, kes ei kasuta oma töös üldse arvutit

17

Kokkuvõtlikult täiskasvanute tahtmistest Eesti inimesed tahavad õppida! Õpingute peamine põhjus on soov teha oma tööd paremini. Suurem osa koolitustest on tööga seotud. Lisaks tunnetatakse vajadust koolituse järele, et oma tööd

paremini teha. Sh madalamate ametirühmade esindajad. Lihtsamate tööde tegijate õpet toetavad aga tööandjad vähem.

Samas on nende tööde tegijatel ka endil vähem vahendeid. Üheks variandiks töötajate oskusi arendada, on pakkuda neile

oskustemahukamat tööd (töökohtade innovatsioon). Eestis kasutatakse oskusi eeskätt lihtsamatel ametikohtadel Põhjamaadega võrreldes selgelt vähem.

Koolitajate poolt pakutav õpe (õppes osalejate vaade)

18

19

Koolituse kasulikkus PIAACis küsiti: „Kui palju oli Teil neist õpingutest kasu töös või ettevõtluses,

millega Te samal ajal tegelesite?“ Vaid kolmandik täiskasvanud õppijatest pidas koolitust väga kasulikuks. Samas on Eestis suhteliselt enam neid, kelle õpingud ei olnud tööga seotud. Hinnang siiski pigem kehv ka

nende hulgas, kelle koolitus oli tööga seotud.

Võimalik lahendus: koolituste tugevam seostamine igapäevaste töö-ülesannetega. Koolituste disainimine vastavalt töökohale. Norra näide.

Allikas: Saar et al. (2014)

Tööandja vajadused

20

21

Õppes osalemist mõjutavad olulisemalt töö sisu ja töökoha karakteristikud kui inimese oskused ja omadused

Allikas: Saar et al. (2014)

Elukestva õppe aruande üks põhisõnum: Eestis mõjutab elukestvas õppes osalemist eeskätt nõudlus

oskuste järele!

22

Mida annab töötajate koolitamine ettevõtjale? Miks peaks nõudlus paremate oskuste järele ja sellest tulenevalt vajadus töötajate koolitamise järele kasvama? Kanadas on läbi viidud projekt UPSKILL.

Demo-projekt, milles eesmärk oli hinnata töökohapõhise baasoskuste koolitusega kaasnevaid mõjusid.

Viidi läbi 8 provintsis, 110 uuringuga liitunud firmast jäid valimisse 88, töötajaid ühtekokku 1454. Tegu enamasti hotellidega (uuring viidi läbi ühe sektori põhiselt), uuriti eesliini töötajate (vastuvõtu administraatorid, toateenindajad, ettekandjad, baarides töötavad inimesed, kokad, abikokad) koolitamise mõjusid.

Koolitusvajadus tuvastati peamiseks verbaalse suhtlemise, probleemilahenduse, dokumentide kasutamise ja matemaatilise kirjaoskuse valdkonnas.

23

Tulemused Projekti raames jagati valimisse sattunud ettevõtted/töötajad

kahte gruppi: kontrollgrupp ja testgrupp. Viimasesse kuulunud töötajatele pakuti kuni 40-tunnist töökohapõhist koolitust.

Testgrupi ja kontrollgrupi andmete võrdlus näitas, et: ettevõtted, kes said koolitust, teenisid hiljem kõrgemat tulu

(kliendid olid rahulolevamad, vahest läbi selle), hoidsid kokku kulusid (vähenes tööjõu voolavus, töötajate

mentorlusele kulunud aeg ja sellega seotud kulud), kui ettevõtted peaks kogu koolitustele kuluva summa ise katma,

teeniks nad siiski iga töötaja pealt, kes programmis osaleks, 577 CAD, mis teeb keskmiseks investeeringu tasuvuseks (ROI) 23%.

Lisaks tulu inimestele endile ja ühiskonnale laiemalt.

Vt aruannet: http://www.srdc.org/media/199770/upskill-final-results-es-en.pdf

Vt tehnilist raportit:http://www.srdc.org/media/199774/upskill-technical-report-en.pdf

Vt lühikokkuvõtet:http://www.srdc.org/media/199763/upskill-highlights-en.pdf

24

Kasu ettevõttele tuleneb nii

otsesest kasumi kasvust…

…kui rahulolevamatest töötajatest.

25

Täiskasvanu tahtmised

Tööandja vajadused

Koolitajate poolt pakutav õpe

?

26

Kolme osapoole huvide ühisosa ja arenguvõimalused

Soov, tahtmine Vahest enam vaja muuta tööandjate

suhtumist; „Inimene on koolide toodang ja tööandja jaoks ressurss“

Tekitada soov, tahtmine nendes, kes senini õppes osalenud pole

Vajadus Konkreetse ettevõtte töötajatele disainitud

praktilised koolitused Töökohtade innovatsioon

Kasulikkuse tajumine Eestis Kanadale sarnane näide puudub Positiivsete kogemuste jagamine

Täiskasvanu tahtmised

Tööandja vajadused

Koolitajate poolt pakutav õpe

?

27

Aitäh!

vivika.halapuu@hm.ee

www.hm.ee/piaac → Aruanded

Recommended