Järvamaa visioonikonverents 2015 (5). Ründo Mülts

Ründo Mülts

Paides 11.12.15.

Järvamaa kultuuriruum – mida on meil õppida minevikust?

Vana saksa laulusalm kiidab Järwamaad kõige paremaks nurgaks Tallinnamaal. Sest Wirus kaswawat head odrad, Harjus suured weiste

karjad, Läänes wõiwat rikkaks saada, aga JÄRVAS OLEVAT ARMAS ALATI SÜNDIDA JA SURRA.

“Järvamaa vaim” – maakonna omapära ja identiteet

KUI PALJU ON PÄRANDKULTUURI Järamaal?

Kohapärimuses peitub tegelikult vägev jõud. Ta suudab Sinu ajada vihma ja tuule kätte, lähed jalgsi üle metssigade

songermaa lumega võidu vaatama mingisugust sammaldunud kivimürakat, mis olevat sinna kunagi taevast kukkunud.

SINUL ON AGA VÕTI – SA TEAD LUGU NEID INIMESI KOHAPEAL SAGELI ENAM EI OLE, KES SEDA LUGU

MÄLETAKSIDARHIIVIS JA VANAINIMESTE MÄLUSOPPIDES SUIKUNUD LOOD

IGATSEVAD TAGASI OMA KODUMAASTIKKU.

Järvamaa paiknemine

8 kihelkonda • Kui enne Teist

maailmasõda oli maakonna äärmiste punktide vahekaugus põhjast lõunasse 87 km, siis nüüd on see vähem kui 72 km.

• Territooriumi läbimõõt idast läände on aga vähenenud 76 km 56 km-le.

1934. aastal elas maakonnas 58954 inimest.

2014. aastal elab Järvamaal 32347 inimest.

Maaala, mis ulatub Pandivere lauskjatelt

läänenõlvadelt Kõrvemaa suurte soode ja laanteni loodes, Pärnu madalikust

edelas, Endla nõo ja Põltsamaa jõe keskjooksuni

kagus.

JÄRVAMAA PIIRIDKULTUURILISED

• Põhjast- Eesti piiritusetööstusest Moes ,

Lõunas - Eesti piimandusmuuseumini

Imaveres. Vahastu kirikust läänes kuni Endla järveni

idas.

KESK-EESTI KULTUURIRUUM

Kultuurilooliselt kõekad märgid Järvamaa pärimuses

JÄRVAMAA ARVUKAD MAAASULAD

Rohke kolhoosipärand, mis on väljendub endise Paide rajooni maadel üsna kõnekalt.

VAIMNE (SUULINE) PÄRIMUS

Järvamaal levinud toidud

ON KA ÜTLEMISI, KUS ON KASUTATUD SÕNU JÄRVAMAA VÕI JÄRVAKAS

• Jüri kih. “Alt ära, harjakad, järvakad tulevad!”• Kuusalu kih. “Ega jumal järvamies ole, et mihe

hädasse jätab.”• Kuusalu kih. “Vohab kasvada ninda nagu Paide

mihe hein peräst vihma.”• Palamuse kih. “Punased põsed kui Paide

saiakesed.” • Kose kih. “Ei ma karda kardavoid, ei Paide linna

politseid.”

ISIKULOOLISED PAJATUSED KUI JÄRVAMAA ELAVAIM JUTUTRADITSIOON

VAIMNE PÄRIMUS KULTUURIGEOGRAAFILISEL SIIRDEALAL - JÄRVAMAAL

Ämber – pangVoodi – sängVarrukas – käisApsat – kontsTünder - vakk

JÄRVAKA “PIIBEL” TÕDE JA ÕIGUS – Eesti kultuuri siirdeala

JÄRVAMAA – KULTUURIRUUMIDE SIIRDEALAL, RABADE, METSADE JA ALLIKASILMADE KESKEL PAIKNEV EESTIMAA VILJAAIT

• JÄRVAMAA IDENTITEEDIKS VÕIB KINDLASTI PIDADA PÕLLU- JA MAATÖÖD. SEE ON

OLNUD ALUSEKS MEIE ELLUSUHTUMISELE, MAAILMAMÕISTMISELE, TÕE JA ÕIGUSE

TUNNETAMISELE NING SOTSIAAL- JA KULTUURILISTE SUHETE KUJUNEMISELE.

„Kesk-Eesti – kultuuriruumide

risttee“Järva- ja Raplamaa

ühiskonverentsPaide

kultuurikeskuses26.02.2016Esinevad: Indrek Saar, Marju Kõivupuu, Mari-Ann Remmel, Mall Hiiemäe,

Kristiina Ehin, Ly Seppel, Rein Veidemann, Evi Ross, Tapio Mäkeläinen, Reet Piiri.

TÄNAN TÄHELEPANU EEST!