Upload
maavalitsus
View
788
Download
1
Embed Size (px)
Citation preview
Ründo Mülts
Paides 11.12.15.
Järvamaa kultuuriruum – mida on meil õppida minevikust?
Vana saksa laulusalm kiidab Järwamaad kõige paremaks nurgaks Tallinnamaal. Sest Wirus kaswawat head odrad, Harjus suured weiste
karjad, Läänes wõiwat rikkaks saada, aga JÄRVAS OLEVAT ARMAS ALATI SÜNDIDA JA SURRA.
“Järvamaa vaim” – maakonna omapära ja identiteet
KUI PALJU ON PÄRANDKULTUURI Järamaal?
Kohapärimuses peitub tegelikult vägev jõud. Ta suudab Sinu ajada vihma ja tuule kätte, lähed jalgsi üle metssigade
songermaa lumega võidu vaatama mingisugust sammaldunud kivimürakat, mis olevat sinna kunagi taevast kukkunud.
SINUL ON AGA VÕTI – SA TEAD LUGU NEID INIMESI KOHAPEAL SAGELI ENAM EI OLE, KES SEDA LUGU
MÄLETAKSIDARHIIVIS JA VANAINIMESTE MÄLUSOPPIDES SUIKUNUD LOOD
IGATSEVAD TAGASI OMA KODUMAASTIKKU.
Järvamaa paiknemine
8 kihelkonda • Kui enne Teist
maailmasõda oli maakonna äärmiste punktide vahekaugus põhjast lõunasse 87 km, siis nüüd on see vähem kui 72 km.
• Territooriumi läbimõõt idast läände on aga vähenenud 76 km 56 km-le.
1934. aastal elas maakonnas 58954 inimest.
2014. aastal elab Järvamaal 32347 inimest.
Maaala, mis ulatub Pandivere lauskjatelt
läänenõlvadelt Kõrvemaa suurte soode ja laanteni loodes, Pärnu madalikust
edelas, Endla nõo ja Põltsamaa jõe keskjooksuni
kagus.
JÄRVAMAA PIIRIDKULTUURILISED
• Põhjast- Eesti piiritusetööstusest Moes ,
Lõunas - Eesti piimandusmuuseumini
Imaveres. Vahastu kirikust läänes kuni Endla järveni
idas.
KESK-EESTI KULTUURIRUUM
Kultuurilooliselt kõekad märgid Järvamaa pärimuses
JÄRVAMAA ARVUKAD MAAASULAD
Rohke kolhoosipärand, mis on väljendub endise Paide rajooni maadel üsna kõnekalt.
VAIMNE (SUULINE) PÄRIMUS
Järvamaal levinud toidud
ON KA ÜTLEMISI, KUS ON KASUTATUD SÕNU JÄRVAMAA VÕI JÄRVAKAS
• Jüri kih. “Alt ära, harjakad, järvakad tulevad!”• Kuusalu kih. “Ega jumal järvamies ole, et mihe
hädasse jätab.”• Kuusalu kih. “Vohab kasvada ninda nagu Paide
mihe hein peräst vihma.”• Palamuse kih. “Punased põsed kui Paide
saiakesed.” • Kose kih. “Ei ma karda kardavoid, ei Paide linna
politseid.”
ISIKULOOLISED PAJATUSED KUI JÄRVAMAA ELAVAIM JUTUTRADITSIOON
VAIMNE PÄRIMUS KULTUURIGEOGRAAFILISEL SIIRDEALAL - JÄRVAMAAL
Ämber – pangVoodi – sängVarrukas – käisApsat – kontsTünder - vakk
JÄRVAKA “PIIBEL” TÕDE JA ÕIGUS – Eesti kultuuri siirdeala
JÄRVAMAA – KULTUURIRUUMIDE SIIRDEALAL, RABADE, METSADE JA ALLIKASILMADE KESKEL PAIKNEV EESTIMAA VILJAAIT
• JÄRVAMAA IDENTITEEDIKS VÕIB KINDLASTI PIDADA PÕLLU- JA MAATÖÖD. SEE ON
OLNUD ALUSEKS MEIE ELLUSUHTUMISELE, MAAILMAMÕISTMISELE, TÕE JA ÕIGUSE
TUNNETAMISELE NING SOTSIAAL- JA KULTUURILISTE SUHETE KUJUNEMISELE.
„Kesk-Eesti – kultuuriruumide
risttee“Järva- ja Raplamaa
ühiskonverentsPaide
kultuurikeskuses26.02.2016Esinevad: Indrek Saar, Marju Kõivupuu, Mari-Ann Remmel, Mall Hiiemäe,
Kristiina Ehin, Ly Seppel, Rein Veidemann, Evi Ross, Tapio Mäkeläinen, Reet Piiri.
TÄNAN TÄHELEPANU EEST!