Veeõnnetuste aasta. Mida teha edasi. Lahenduste labor

Veeõnnetuste aasta. Mida teha edaspidi

Andres Kaju

Õnnetused numbritesSiseministeeriumi statistika 2010a 8 kuud

15.09.2010 seisuga on 2010. aastal veeõnnetustes uppunud 88 inimest.

Peamised tegurid:* alkohol* ujumisoskuse puudus* tundmatu veekogu

Paadiõnnetusi toimus 3, mille tagajärjel uppus 7 inimest (85st; 8,2%).

Kaks noormest kaotasid elu Pirita jõe keeristes Kolm inimest hukkusid Kaberneeme süstamaratonil Muhu saare lähistel toimunud paadiõnnetuses hukkusid 2 inimest

Uppumissurmade ennetamine Tõhusa ennetustööga on võimalik uppumissurmasid vähendada 3

aastaga vähemalt 20 protsenti.

Olulisemad probleemid:

Veesõidukitega liikujad Veematkade ja – ürituste korraldajad pakuvad väga erineva

kvaliteediga teenuseid, kus ohutus ei ole alati tagatud. Teenuse tarbijad peaksid olema teadlikmad, veendumaks teenust ostes, et üritusel või matkal on ohutus tagatud. Enam tähelepanu peaks pöörama päästevarustuse kandmisele.

Lahendused

Veematkade korraldajate teenuse kvaliteet on väga ebaühtlane, kuid teenusepakkujad on

huvitatud selle valdkonna korrastamisest ning kvaliteedi ja oma maine tõstmisest. Vähem tähtis pole ka teenuse kasutajate teadlikkuse tõstmine,

et inimesed teaksid, kuidas vee peal ohutult liigelda ja oskaksid kriitiliselt hinnata, kuidas teenusepakkuja kliendi ohutuse eest hoolitseb.

Takistused vees Paisud Mahalangenud puud Kopratammid Taimestiku tekitatud ummistused

Meresüsta võistluste korraldamise hea tava.

Üldturvalisuse tagamisel on võistluste organiseerija kohustatud: Läbi viima võistlustrassi riskihindamise ja koostama turvaplaani. Kooskõlastama need Piirivalve või Päästeameti

esindajaga. Läbi viima vahetult võistlustele eelneva riskihindamise, ning tutvustama võimalike muudatuste ja

tegevusstsenaariumite osas osavõtjaid ja turvameeskonda vahetult enne starti (safety briefing).  Tagama piisava vaatlejate ning päästjate ressursi olemasolu, mis võimaldab hädasolija avastamise ja päästmise

mõistliku aja jooksul. Tagama igale osavõtjale vesti külge kinnitatava võistlusnumbri, millele on märgitud korraldaja telefoninumber. Koostama igale osavõtjale jagatava kaardi võistlustrassiga või tagama rajamärgistuse olemasolu.

Üldturvalisuse tagamisel on korraldajal sõltuvalt võistluse plaanitavast raskusastmest ja tegelikest ilmastikuoludest soovituslik:

Tutvustada turvakoosoleku käigus võistluste katkestamise protseduuri ja märguandeid, ning tegevusplaani võistluse enneaegse lõpetamise korral.

Sõltuvalt võistlustrassi plaanitavast raskusastmest nõuda registreerimisel andmeid osaleja oskuste kohta. Sõltuvalt plaanitavast trassi raskusastmest kasutama saatepaate (turvasüst (min BCU3* + esmaabilitsents) ja/või

madalapardaline alus (RIB) paat vähemalt kahe eelnevalt päästekoolituse läbinud ja ühe kehtivat esmaabilitsentsi omava meeskonnaliikmega).

Kontrollida võistlejate oskusi märgväljumisel ja süsta sisenemisel antud tingimustes.  Sõltuvalt riskihindamise tulemustest tühistada üritus ametliku tormihoiatuse puhul (15m/s) või teostada

tuulevarjulises piirkonnas.   Tagada tähistatud raja puhul rajapunktide katkematu nähtavus (iga järgnev punkt on vaadeldav eelmise KP

positsioonilt). Tagada lisaks mobiilsidevahenditele ka mereraadioside kasutamise võimalus. Määrata kontrollpunktides kontrollajad ja registreerida võistlejate ilmumine kontrollpunkti.   

Isiklik turvalisususe tagamisel on võistleja kohustatud: Kandma ohutusvesti. Riietuma vastavalt ilmastikuoludele ja oskustele. Kandma enda külge kinnitatud vees käsitletavat sidevahendit (mobiiltelefon,

VHF).  Kandma enda külge kinnitatud märguande vahendit (vile, rakett, suitsuküünal vms). Omama vahendit süsta tühjendamiseks vees (pump, hauskar). Valdama enesepäästevõtteid, vajadusel omama aerupatja. Vältima enda ja teiste osavõtjate ohtu seadmist. Vajadusel osalema päästetöödes.

Isikliku turvalisuse tagamisel on võistlejal soovituslik: Võtta trassile kaasa veekindlalt pakitud vahetusriided. Omada varuaeru. Omada veoköit (10 - 15m) ja/või kontaktköit. Võtta kaasa piisavalt juua. Võtta kaasa piisavalt energiarikast toitu (energiabatoon, shokolaad, banaanid vms.)  Kanda kiivrit (kohustuslik kärestikuvõistlustel ja surfis) Võtta kaasa remondikomplekt (tüürid, väiksemad augud süstakeres).

Põhitõed veematkal

Sisenemine ning väljumine Randumine ning rannalt lahkumine Korrektne aerutamisasend Õige aeruhoid

Ohutus PÄÄSTEVEST Tähelepanu sisenemisel ja väljumisel, randumisel ning rannalt

lahkumisel Ilmastikule vastav riietus Ilmateade Luure, nii enne matkale minekut, kui matka ajal Veetase ja ohtlikud kohad võivad muutuda suurvee ajal tundidega Hoia turvavahendid kättesaadavas kohas Arvestada enda ja grupi võimeid, mitte võtta liiga suuri riske Harjuta päästmisvõtteid regulaarselt Väldi ise ohvriks olemist

Ohuolukorras tegutsemine

ROHKEM OHVREID EI OLE VAJA Kindlusta ennast Kindlusta grupp

Eemalda abivajaja ohust või oht temast Ise Määra abistaja

Ohud (Veski)tammid Puud vees Kivid Ujumine

Kärestikus jalad ees Enne puud vees, nägu ees

Tänan tähelepanu eest

Andres Kaju

kajunen@gmail.com