Embed Size (px)
Citation preview
Konguta Vallavolikogu esimehe Märt Meesaku aastapäevakõne (23. veebruar 2014)Tere õhtust lugupeetud kongutalased ja külalised, daamid ja härrad. Mul on suur au, olla täna siin, teie ees ja tähistada koos teiega meie kodumaa, Eesti Vabariigi, 96. aastapäeva.
2014. aasta on üpris oluliste tähtpäevade aasta meie ajaloost. 140. aastat tagasi sündis just täna 23. veebruaril meie esime-ne president Konstatin Päts. 1914. aastal ehk 100. aastat tagasi algas I ilmasõda, mille tulemusena 24. veebruaril 1918 aastal joonistus maailmakaardile Eesti Vabariik. 10. aastat tagasi as-tus Eesti NATO’sse. Kõik need eelloetletud tähised, on meie kodumaa ajaloos olnud olulised sündmused, mida tasub mä-letada.
Oleme taas iseseisvad nüüd juba üle 22 aasta. Tänasel päeval leiame me tihti ennast mõtlemast, kas sellist Eestit me taht-simegi. Kindlasti on selline küsimus õigustatud, kuid ära ei tohiks unustada ka seda positiivset, mis on meie ümber tänu vabadusele. Meil on võimalus, enda saatuse üle otsustada, arvamust avaldada ning sõita täieõigusliku eurooplasena Eu-roopasse või maailma tööle ja reisile.
Kindlasti võiksime rohkem märgata töökat ja tublit kaaskond-last enda kõrval. Me võiksime rohkem naeratada teineteisele, hoolida enda ümber toimuvast ning kuulata. Kuulamisoskus on hetkel see oluline märksõna, mida ka riigijuhid kipuvad unustama või mida nad hästi ei valda. Tihti me ei kuula teine-teist ja nii tundubki tõde olema sellel, kes valjemini karjub.
Ärme püüa alati naabrist paremad olla, vaid ikka koos naab-riga. Üheskoos tegutsedes oleme tugevamad ja nii saame ehitada üles parema Eesti meile kõigile.
Tahan teid kõiki tänada selle tehtud töö ja vabatahtliku panu-se eest, mida te olete Eesti ning oma pere jaoks teinud. Tänan teid kõiki selle eest, et olete jäänud kodumaale ning vaatama-ta vahepeal olevatele raskustele, leiate elus neid meeldivaid hetki, mida lähedastega jagada ning kogeda. Suured tänud kõigile kaitseliitlastele, kes on leidnud aega oma vabast ajast ja tahtest panustada meie kõigi kodumaa, Eesti, riigikaitsele. Üleskutsena tuletan meelde, et Kaitseliidu uks on alati avatud uutele tulijatele.
Hoidke oma peret, lähedasi, külarahvast, kongutalasi ning Eestit. Hoidke neid ka südames. Nii kestab meie vaba riik iga-vesti.
Head Eesti Vabariigi 96. aastapäeva!
märts 2014 3 (185)
OOdates tunduvad hetked aastatena, meenutades tunduvad aastad hetkedena. victOr (marie) hugO, 1802-1885
Konguta kooli direktor Liina Tamm ja Konguta kooli ning valla kaua-aegne sponsor Hans Berg Presidendi vastuvõtul
„Sõnal reform on kole kõla ja raske sisu“Konguta kooli direktor Liina Tamm ütles vabariigi aastapäeva vastuvõtu eel, et väikesel koolil on tulevikku, aga ainult siis, kui ta suudab leida toetajaid ja teha oma kogukonnaga koos-tööd. Ta lisas, et haridusreformi tuleb teha mõistusega, mitte jõuga. Väike kool kestab edasi. Selle edu baseerub koostööl ja ta peab olema kogukonna suhtes avatud,” ütles Tamm ERRi uudisteportaalile.
Vaid 72 õpilasega Konguta kool on Eesti üks innovaatilisemaid väikekoole - meediaklass avati neil juba kümme aastat tagasi, nüüd loodi Juku Akadeemia, mis viib kokku teaduse ja algk-lassid.
Haridusreformi ning koolide sulgemise ja liitmise teemal rääki-des ütles ta, et reformida tuleb, aga mõistlikult. ”Sõnal reform on kole kõla ja raske sisu,” tõdes Tamm, jätkates, et hariduse vallas võib välja tuua kaks põhimõtet – veerevale kivile sam-mal ei kasva ning jõu üle peaks valitsema mõistus.
Küsimusele, kas Eesti hariduse reformimisel kasutatakse prae-gu rohkem jõudu või mõistust vastas Tamm, et tema loodab, et praegu on peal mõistus.
http://uudised.err.ee/
� KONGUTA VALLA TEATAJA
Vallavolikogu 19. veebruari 2014 is-tungil:- kinnitati Konguta valla 2014 eelarve II lugemine;
- määrati esindajad Eesti Maaomava-litsuste Liidu Maapäevale – volikogu esimees Märt Meesak ja tema asen-dusliikmeks volikogu aseesimees Liina Tamm ja vallavanem Aivar Õun ja tema asendusliikmeks arendus- ja keskkon-nanõunik Riina Savisaar;
- määrati esindaja Tartumaa Arendus-seltsi - vallavanem Aivar Õun;
- kinnitati Konguta valla 2014 aasta eelarve.
Vallavalitsuse 19. veebruari 2014 is-tungil:- määrati ja maksti sotsiaaltoetusi vas-tavalt kehtestatud korrale ja määrade-le;
- maksti tegevustoetust MTÜ Pööritsa Külaseltsile summas kakssada eurot;
- algatati haldusmenetlus Konguta val-las Annikoru külas Annikoru tee äärde jäävate hoonete ja maaüksuste uute koha-aadresside määramiseks;
- anti ehitusluba liitumisühenduse raja-miseks Konguta vallas, Vellavare külas.
Vallavalitsuse 5. märtsi 2014 istun-gil:- maksti projektitoetust E. Hintsovile projekti „Act art for Tourism“ Kölleröd, Rootsis läbiviimise eest summas üks-sada kakskümmend kuus eurot;
- määrati Tartumaal, Konguta vallas, Kapsta külas asuva Veski- Tõsta kin-nistu jagamise tulemusena kahe ka-tastriüksuse koha-aadressid ja sihtots-
tarve: Veski-Tõsta elamumaa ja Vahva-Marguse maatulundusmaa;
- tunnistati riigihanke „Konguta valla laululava- õuesõppemaja ehitamine“ edukaks pakkumuseks A.K.Montage OÜ esitatud pakkumus.
- vaadati läbi volikogu komisjonide poolt esitatud ettepanekud.
Vallavalitsuse 12. märtsi 2014 istun-gil:- anti kasutusluba Pihlaka puurkaevu-le Tartumaal, Konguta vallas, Konguta külas, Pihlaka puurkaevu kinnistule;
- määrati Tartumaal, Konguta vallas, Kapsta külas asuva Põdrametsa kin-nistu jagamise tulemusena kahe ka-tastriüksuse koha- aadressid ja sihtots-tarve – Põdrametsa maatulundusmaa ja Põdranurme maatulundusmaa,
- vaadati läbi volikogu 26. märtsi 2014 istungile minevate materjalide eelnõud.
Maris Sirendi, vallasekretär
VOLIKOGUST JA VALLAVALITSUSEST
Kutsun Teid endiselt üles vahetama ideid ja mõt-teid igal ajal emailide või telefoni teel, kui ka kord kuus viimasel neljapäe-val kell 17:00 vallamajas. Seda ikka selleks, et Kon-guta vald ei oleks ainult vallavalitsus ega volikogu vaid meie kõik üheskoos, kes Konguta vallas tegut-sevad.
Märt Meesak
56616199
Annan Teile ülevaate vallas toimunust. Veebruar oli meile eriline kuu, sest kah-juks ei sündinud meie vallas ühtki last aga õnneks ei olnud ka ühtegi surma. Valla elanike arv esimese märtsi seisuga on 1455, seda on siis aasta algusega võr-reldes pluss neli.
Laululava – õuesõppeklassi ehitus on käimas. Oma jõududega lammutasime vana maja ja koristasime ehitusplatsi, seda selleks, et raha kokku hoida. Loo-dame uue maja ja uued pingid valmis saada jaanipäevaks.
Märtsi alguses katsetasime ka teede greiderdamist, aga kahjuks erilist kasu see ei andnud. Uuesti alustame siis, kui teed on lõplikult kuivad. Siinkohal pa-nen vallakodanikele südamele mitte üritada ise heast tahtest valla teid siluda, vaid pöörduge ikka valda. Kuna sel aas-tal me lund lükanud ei ole, siis sellevõrra saame teid rohkem parendada.
Võimlas vahetasime valgustid, sest vanad olid juba liialt tuhmid. Kokku-panemisel on tänavavalgustuse hange Karijärve külale ja Suure – Konguta küla bussijaamale.
Vallavalitsuses, koolis ja teistes allasutus-tes on nüüd kiirem internet. See annab veel paremaid võimalusi meie innovaa-tilisele koolile. Koolis tuleb ka viiendal aprillil lahtiste uste päev, kuhu on kõik huvilised oodatud.
Tänud ka Vabariigi aastapäeva vastuvõ-tu korraldajatele ja pidulaua katjatele. Praeguses keerulises olukorras peame oma riiki eriti hoidma ja kutsun minagi meie inimesi liituma kaitseliiduga.
Valla maksutulud laekuvad hästi ja oma ülesanded suudame kenasti täita.
Ilusat kevade algust!
LugupidamisegaAivar Õun, vallavanem
VALLAVANEMA VEERG
Laululava lammutamine
MÄRTS 2014 3
Kristiina Lõhmus on õpetaja Konguta koolis, enne kui Tartu-maale kolis, tegi teatrit koos lavastaja Argoga Tori rahvama-jas.
Enamasti tuli teha monoetendusi, sest tööinimesi omavahel kokku saada argipäeva õhtul oli päris keeruline. Edukad on olnud esinemised õpetajate teatrifestivalil, kus on pärjatud parima naisnäitleja tiitliga ning lavastuse ”Tunnel” eest on saa-dud Grand Prix. Eelmisel jaanuaril sai üles astutud ka mono-teatrite festivalil Elvas selle sama lavastusega, mille eest anti näitlejatöö preemia ning Pärnumaa Harrastusteatrite festivalil 2013, kus pärjati taas parima naisnäitleja tiitliga. Argo Juske on Tori Rahvamaja juhataja. Harrastusteatriga on tegeletud terve oma teadaoleva elu. Tori Rahvamaja juurde sai loodud aastal 2004 teater TRET. Peamised väljakutsed olid eksperi-mentaalsed. Erinevad sõna- ja tantsulavastused ja huvitavad esinemiskohad said väljakutseteks. Etendus ”Latern” monotü-kina on põnevust pakkuv nii tekstiliselt, kui ka näitlejameis-terlikkuse poolest, sest mängida tuleb nelja erinevat rolli. ”La-tern” ”Latern” räägib tütarlapsest, kes elab väikesel saarel ja kes süütab laterna mere ääres, et leida endale tõeline armastus. Hoolimata sellest, et isa aitab tal meest mereäärest otsida ja ema aitab kaasa oma tarkustega, tundub, et lootust polegi. Aga ühel päeval toob isa koju tünni, kus keegi sees kopsib - nüüd hakkavad põnevad sündmused hargnema ja tekib küsi-mus - kas tütarlaps ikkagi tahab sellist meest?
Etendus „Latern“ varsti Konguta Rahvamaja laval. Jälgi reklaami!
Kadunud prillide, tervise ja armastuse otsinguilRakvere Teater toob aprillis Konguta naabervaldadesse kolm lavastust. Rannu rahvamajas näeb kolmapäeval, 9. aprillil kell 13 koguperelavastust „Hobune, kes kaotas prillid ära“ ning kell 19 lootuste romanssi „Lahuselu“, milles astuvad lavale Liisa Ai-bel ja Tarvo Sõmer. Puhja seltsimajas tuleb reedel, 11. aprillil esitamisele „Oscar ja Roosamamma: kirjad Jumalale“, osades Üllar Saaremäe ja Ines Aru.
Elina Pähklimägi lavastatud hoogne ja seiklusrikas „Hobune, kes kaotas prillid ära“ jutustab ühest erilisest Hobusest, kelle-le meeldib istuda oma kiiktoolis, süüa pohlajogurtit ja lugeda hobuseraamatuid, mille eest ta ka palka saab. Kuid ühel ilusal sügispäeval kaovad tema prillid ära ja ta ei näe enam lugeda. Nii läheb ta maailma õnne otsima. Seni tubase eluviisiga Ho-bune leiab maailmaavastusretkel endale mitmeid uusi sõpru ning koos otsustavad nad endale ühes mahajäetud meiereis kodu luua. Lavastus põhineb Hannu Mäkelä jutustusel, muusi-ka autoriks on Marten Kuningas. Mängivad Tarvo Sõmer, Liisa Aibel, Ülle Lichtfeldt, Eduard Salmistu, Silja Miks, Helgi Annast ja Indrek Apinis.
Õhtul kell 19 algavas etenduses „Lahuselu“ otsivad oma kadu-nud teist „poolt“ ameeriklannast näitlejanna Sarah ja inglasest näitekirjanik Joe, keda lisaks Atlandi ookeanile ja ajavahele la-hutavad naise haigus ning mehe avatud ruumide kartus. Õn-
neks on tänapäeval olemas telefonid ning kui südi näitlejanna New Yorgis numbri valib ja Londonisse helistab saabki alguse lootuste romanss.
Lavastaja Kalju Komissarov, kes end enne esietendust paadu-nud romantikuks tunnistas, ütleb: „Õnnelikuks saamise ootus või lootus on elus väga oluliselt edasiviiv jõud. „Lahuselu“ on veelkordne võimalus tulla teatrisse ja kahe tunni jooksul teis-te inimeste elumudelit jälgides aru saada, et endal on kõik eeldused olla õnnelik ja armastatud.“
Puhjas mängitav Oscar ja Roosamamma: kirjad Jumalale“ ju-tustab loo vähihaige poisi ja põetajast vanaproua sõprusest. Tegemist on ülipopulaarse lavastusega, mida on aastate joo-ksul mängitud pea igas Eestimaa nurgas, Puhjas toimuv eten-dus on järjekorranumbriga 199. Küsisime lavastajalt ja Oscari kehastajalt Üllar Saaremäelt, mida see lavastus talle tähendab. Üllar Saaremäe: „Emotsionaalses mõttes on „Oscar“ kohutavalt palju tagasi andev lavastus. Teema on ju raske, mitmed inimesed on mult ka küsinud, et kui pikalt mul pärast selle etenduse män-gimist taastumiseks aega läheb? Aga Oscar on hästi elujaatav nii materjali, rolli kui Ines Aruga koosmängimise mõttes. Ma arvan, et üks väga oluline põhjus, miks ta nii populaarne on, on see, et siin räägitakse rasketest, tõsistest ja keerulistest asjadest kergelt ja lihtsalt. Kõiki neid teemasid, mis selles loos koos on – olgu siis haigus, surm ja teispoolsus, lähisuhted ja jumala olemasolu – saaks käsitleda väga raskelt ja kannatavalt. Aga hoolimata kõigest, millest seal juttu on ja kuidas olukord selles loos keerab, kannab seda tükki helge ja elujaatav toon.“
Teatrietendused
� KONGUTA VALLA TEATAJA
2014. aastat on kestnud vaid mõned kuud, kuid toimunud on juba mitmeid erinevaid üritusi. Veebruar algas Folgi-peoga, millega rõõmustasime kõiki rah-vamuusikasõpru.Kuigi Eestit on haaranud lõõtsa-ja uku-leele buum, siis rahvamuusikat ansamb-lite esituses kuuleb raadiost ja pidudel harva. Konguta rahvamajas toimunud Folgipeo eesmärk oli tutvustada, missu-gust muusikat teevad hetkel Tartumaa mitteprofessionaalsed rahvamuusika ansamblid. Lavale astusid kolm omanä-olist ja huvitavat kollektiivi. Esimesena esines kaasaegset ja jazzilikku tunnetust rahvamuusikale lisav ansambel KoKoKo. Ansambli liikmed on pärit Eesti erine-vaist paigust ning proove tehakse Kon-guta Rahvamajas. Lisaks traditsiooni-listele rahvalugudele tehakse töötlusi, kuhu lisandub igast muusikust natuke ja seepärast kõlavad nende esituses lood nagu ei kellelgi teisel.Kongutasse oli esinema tulnud ka Vääg-vere Külakapell, kes on endale nime teinud üle kogu Eesti ja kaugemalgi. Väägvere kapelli muusikastiil juhindub nende liidri ja suurepärase lõõtsamän-gija Ülle Kooli järgi. Esitati nii tuntud Eesti lugusid, mille järgi rahvas lustiliselt tantsu lõi kui ka rahvusvahelisi lugusid, näiteks Sirtaki.Viimasena astus lavale kohalik, Konguta kapell, kes teeb traditsioonilisi rahva-muusika -ja seltskonnalugusid. Konguta kapelli eripära on see, et oma lugusid
vürtsitatakse humoorikate vahepala-dega ning risti ei lööda ette ka siis, kui on võimalus mõnele loole improvisatsi-ooniga särtsu juurde anda. Peale süda-ööd avanes vabalava ning sai kuulata muusikat alates kandlemängust kuni Havaii kitarrini. Lisaks rahvamuusikute-le esinesid peol Kaie Tali juhendatavad tantsulapsed Konguta koolist ning rah-vamaja rahvatantsuringid Pihlakobar ning Kavalik.Selliste teistmoodi ürituste korraldami-ne on vajalik, et mitmekesistada koha-likku kultuurielu ning pakkuda kõigile huvigruppidele midagi. Sellel peol ei pannud keegi nupust fonosid mängima ning kõik lood kanti ette 100% elusate ja lõbusate pillimeeste esituses. Folgipidu toetasid Eesti Kultuurkapitali Tartumaa ekspertgrupp, Konguta Vallavalitsus ja Rõngu Pagar.14. veebruaril toimus Konguta noorte eestvedamisel sõbra-päevadisko. Järgmine üritus noortele on plaanis kor-raldada koos lähiümbruses tegutsevate noortebändidega.Vabariigi aastapäeval sai järjekordselt nautida kõrgkultuuri, kui meie pisikesel, aga väga kaunil laval, esines Maarja-Liis Ilus, keda saatis kitarril Taavi Langi. Siin-kohal suured tänusõnad toitlustajatele, eesotsas Merle Roometsaga ja kaunista-jatele Anule ja Airele (OÜ Pulmalill). Olen saanud väga palju positiivset tagasisi-det ja kiidusõnu lavakujunduse kohta ja olen need ka rõõmu ning uhkustundega
andnud kujundajatele edasi.Märts algas naistepäeva peoga ja lõpeb maakondliku ürituse ,Memme-Taadi lustipeoga. Lustipidu on jätkuvalt väga populaarne üritus, aga kahjuks ei saa ruumi puudusel kõiki soovijaid vastu võtta. Sellegipoolest mahub rahvama-jja lustima 200 tantsumemme ja -taati Rannust Alatskivini. Märtsi ja aprilli al-gusesse mahuvad need tähtsad päevad, kus tantsu, laulu- ja pillipeole minevad kollektiivid peavad oma oskusi tähtsale žüriile ette näitama. Kooride ülevaatus oli 23. märtsil, kapellidel on 29. märtsil ja tantsijatel 02. aprillil lastel ja 05 aprillil suurtel. Hoiame meie tublidele kollektii-videle pöialt.
Konguta Rahvamaja juhataja Meelis Külaots
Konguta Rahvamaja
Reklaami
KONGUTA SEGAKOOR ANNAB TEADA!
03. mail toimub Konguta Rah-vamajas Konguta Segakoori 10 aastapäeva tähistamise kont-sert. Kontserdil tulevad ette-kandele uued ja vanad laulud ning ei puudu ka üllatused.
Peale kontserti toimub pidu. Täpsem info järgmises vallale-hes, facebookis ja rahvamaja kodulehel
Müüa killustikku 12 Eur/t (eri-nevad fraktsioonid), freesasfalti 12 Eur/t, liiva 7 Eur/t, kruusa 7 eur/t ja kooremultsi 10 Eur/m3. Asume Tõrvandis, Tamme 15. Transpordi võimalus. Kontakt:
5128315, [email protected]
Ostame metsa- ja põllumaad üle Eesti ja ka saartel. Ostame ka rai-eõigust ja kasutusvaldust ja kaa-somandit, mõttelist osa kinnistust.
Metsamaa hinnad 300-11000 eur/hektar
Põllumaa hinnad 300-3000 eur/hektar
Maksame ka vahendustasu.
Pakkumise palume saata www.metsakinnistud.ee ja täita lahtrid või kirjutades meilie [email protected] Pakkumise saat-misel palun kindlasti lisada Teie kontakttelefon ja pakutava kinnis-tu katastritunnus.
Kaevude hooldus ja remont - pu-has joogivesi ja kaevu pikk iga.
Kvaliteetne teenus, mitme kaevu puhul kehtib soodustus. Töötame 7 päeva nädalas. Tel. 58 71 11 71”
Kirju Kass OÜ
Randecom OÜwww.randecom.ee
Eritellimusmööbel (melamiin, laminaat, vineer, liimpuit)Mööbli restaureerimineElektritööd (sisetööd, käiduteenus, elektriprojektid)5114591, [email protected]
MÄRTS 2014 5
Kolmas, kõige pikem õppeveerand on läbi saanud. Sellesse veerandisse jäi hulgaliselt erinevaid õpilasvõistlusi, kus meie lapsed edukalt esinesid.
Ainult väga headele hinnetele õppisid 3.õppeveerandil
1. klassist Marleen Kallas, Rasmus Kivari, Katarina Elisabeth Käpa, Mikk Lepp, Lea Novikov, Annabel Raig ja Hugo Seer.
2. klassist Kärolin Kiin, Janeli Lepik ja Mirta Šanin.
3. klassist Taile Homenski, Otto Jaasi- Tamm, Mikk Jaasi- Tamm, Rihard Kull, Rico- Renar Reenumägi, Madli Saarela ja Anee Lisett Sinikalda.
4. klassist Joonas Treial
5. klassist Kertu Kasesalu, Jaak Pärtel ja Timmu Õunapuu
6. klassist Marta Külaots
Koolis peame me väga oluliseks head emakeele oskust. Meie koolis toimub igal aastal emakeelele pühendatud nädal, mil-le vältel korraldatakse väga erinevaid keelealaseid võistlusi. Juba 16.a. järjest selgitame välja kõige kiiremad lugejad meie koolis. Igal aastal on õpilaste lugemiskiirus tõusnud ja seda õppeaastat jääb kindlasti meenutama rekordtulemus minuti-lugemises: 1369 tähte minutis luges Timmu Õunapuu. See on suurepärane tulemus!
1. klassi kiiremaks lugejaks on Lea Novikov (420 tähemärki), 2. klassi kiireim lugeja on Janeli Lepik (735 tähemärki), 3. klassis Otto Jaasi- Tamm (834 tähemärki), 4. klassis Šherelin Lend (543 tähemärki) ja 6. klassis oli kaks silmapaistvat tulemust: Rebek-ka Tutskanjuk (1215 tähemärki) ja Marta Külaots (1185 tähe-märki). Laste lugemiskiirus ja ilmekas lugemisoskus oli sellel aastal tähelepanuväärne!
Traditsiooni kohaselt võisteldi ka nn. nobedate näppude võistlusel, kus tuli 1 minuti jooksul kirjutada arvuti etteantud tekst õigesti. Sellel võistlusel paistsid silma noormehed: Otto Treial 1. klassist, Mihkel Vaard 2. klassist, Mihkel Lehemets 3. klassist, Timmu Õunapuu 5. klassist ja Robin Tammemägi 6. klassist. Ainsa tüdrukuna pääses poiste sekka 4. klassi parima-na Triinu Lepp.
Seevastu kauni käekirja konkursil ei pääsenud ühegi poisi käe-kiri, erinevalt eelmisest õppeaastast, klassi parimaks. Käekirju hindas 12-liikmeline žürii. Kõige kaunima käekirjaga lapsed on 1. klassis Marleen Kallas, 2. klassis Mirta Šanin, 3. klassis Madli Saarela ja Anee- Lisett Sinikalda, 4. klassis Triinu Lepp, 5. klassis Kirke Nuut ja 6. klassis Rebekka Tutskanjuk.
Liina Tamm, direktor
KONGUTA VALLA LASTE LAULUVÕISTLUS21. veebruaril toimus rahvamajas Eesti vabariigi sünnipäevale pühendatud Konguta valla laste XVI lauluvõistlus „Laulan sul-le, kodumaa“. Üritust on aastaid sponsoreerinud hr Hans Berg Rootsist, kes sel korral ka ise kohal viibis ja laste esitusi nautis. Tänasime teda tänukirjaga.
Lapsi oli võistlemas vanuses 4-12, meie koolist 26 ja Puhjast 1 meie valla laps. Sellel aastal polnud lapsi hindamas professio-naalset žüriid, vaid valiti ainult publiku lemmik, kelleks osutus meie kooli II klassi õpilane Kärolin Kiin. Tahaks veel kiita Helli Ilvest, keda vedas tehnika alt ja oma laulu sai ta lõpuks esi-tatud alles kolmandal katsel. Kõik lapsed aga olid oma laulud ilusti selgeks õppinud ja said nauditava esituse eest tänukirja ja kommikarbi. Laulud õpetasid õpetajad Anne Soosaar, Kris-tiina Lõhmus, Merilin Seer ja Katrin Libe.
Peale võistlust esinesid lastele meie külalised, need lapsed, kes on juba suureks kasvanud ja laulavad hoopis mujal. Kõik võeti vastu suure aplausiga. Aitäh teile Eliise-Berta Tarto, Marleen Roos, Marta Külaots, Mariliis Palo, Talmo Lainevool, Merili Ret-ter ja Heleri Arumets. Oli tore teiega jälle kohtuda ja teie laulu kuulata.
Tehnikaga aitasid nagu ikka Meelis ja Renno. Eriline tänu Reio Oijalale!
Kohtumiseni järgmisel aastal XVII lauluvõistlusel!
Muusikaõpetaja June Kaaver
Veebruari Teatajas ilmus artikkel „Sõbrapäeva tomatiprojek-ti“ kohta. 21.märtsil pildistasin meie projektitaimed uuesti üles. 14. Märtsil istutasid noored aednikud oma taimed ümber suurematesse potidesse ning praegu tomatid juba õitsevad. Esimesena avas õied 17.märtsil punaseviljaline tomatitaim.
Anu Uibotoimetaja
Kooliuudised
Õitsvad tomatitaimed 21. märts
Projektitomatite ümberistutamine
� KONGUTA VALLA TEATAJA
4. märtsil oli vastlapäev ja vastlapäeva pidasime meiegi lasteaiaga.Lume puudumise tõttu liugu lasta me ei saanud, kuid tähista-sime siiski. Õpetaja Kaie ja treener Timo kutsusid lasteaialapsi lasteaiaõuele, kus olid meile ette valmistanud sportlikud üle-sanded. Saime palle visata, mis olid kilekottidesse peidetud, jooksime koos palliga ümber torbikute slaalomit nii mäest üles kui alla, hüppasime/ astusime üle tõketest, mis olid meie jaoks paraja kõrgusega. Lõunasöögiks oli kokatädi Karmel val-mistanud meile hernesuppi ja magustoiduks olid imehead vastlakuklid.
Egle Kotkas
100 päeva koolisReedel tähistasime seda, et meil sai 100 päeva koolis käi-dud. Selleks tähtsaks sündmuseks said lapsed ülesan-deks kodust kaasa võtta mingeid asju 100 tükki. Rää-kisime klassis ka mis need võiks olla, näiteks, herned, tatra- või riisiterad, paberitükid, kaardid, nööbid jne. Kohe hommikul asusime neid asju üksteise kõrvale ritta ladu-ma ja mõõtma kui pika rivi saime. Samuti pidi kõik asjad ka üle kaaluma ja neist võimalikult kõrge torni ehitama ning kõrguse mõõdulindiga ära mõõtma. Elevust oli palju ja koos paarilisega sujus töö kiiresti.
Elin, 2. klassi klassijuhataja
Kooliõde Elis õpetab lasteaia lastele esmaabi algtõdesid.Kätte on jõudmas kevad ja lapsed hakkavad rohkem õues joo-ksma. Sellega kaasnevad aga ka igasugused õnnetused. Meil käis rühmas kooliõde Elis Lessing rääkimas kuna on vaja ka-sutada plaastrit ja kuna peaks sidemega siduma. Saime uurida millised on plaastrid ja milline on side, Proovisime ise kuidas panna plaastreid ja sidemeid.
Lasteaia rühmi on Annikoru vahel ikka ja jälle näha, seekord olid lapsed hoopiski poes. Mõmmikute rühm tegi tutvust kaubavalikuga, õppisid poes kehtivaid reegleid ning käitumisnorme. Meeldejääv ning va-heldusrikas päev nii lastele ning kindlasti ka poetädile.
Mesimummide rühmas oli 11. märtsil külas Grete-Ly ema Aire, kes õpetas lastele, kuidas kuivatatud lilleõitest teha lõhnapurki. Selleks tööks oli vaja väikeseid purke, kuivatatud lilleõisi, lõh-naõli ja salvrätte. Töö käis nii, et roosi, delfiiniumi ja teiste lillede õied tegime peenikeseks ja panime kihtidena purki. Lõhnasta-sime kolm korda välja valitud lemmiklõhnaga, siis katsime pur-gi ilusa salvrätiga, et purgi sisu välja ei tuleks ja purk ikka ilus välja näeks. Meisterdamine meeldib lastele alati.
Lasteaiast
Vastlapäev lasteaias
100 kirjut nööpi
Mõmmikute rühm Annikoru poes
Lõhnapurgid
MÄRTS 2014 �
„Hoida tervist tähendab terveid eluviise, liikumist ja tervislikku toitumist.“ Nii ütles Vabariigi President Ees-ti Vabariigi 96. Aastapäeva kõnes 24. veebruaril 2014. Selleks, et riigijuhi nõu järgida on meie vallas mitmeid võimalusi ja üritusi.
SÜDAMEPÄEV!Konguta vallas toimub 19.04.2014. järjekordne Südame-päev. Kavas on palju põnevaid tegevusi. Kutsutud on SA Tartu Kiirabi esindaja, rääkima äkksurmast, demonstreeri-takse elustamisaparaati ning antakse ülevaade äkksurma-ga seonduvast. Tervishoiu Kõrgkooli õed teevad analüüse ning annavad nõuandeid tulemuste põhjal. Valmistatakse tervislikku toitu ning toimub toidu degusteerimine. Män-niku metsapargis soovijatel võimalik mängida disc-golfi. Füüsilist aktiivsust saab proovile panna kahes treeningus (plaanis bosu ja pilates). Võimalik registreeruda ka erine-vatele massaaži seanssidele, hoolitsustele jne (täpsem info tulemas). Terve päeva ulatuses pakume ka lastehoidu. Täpsem info - jälgige Konguta valla kodulehte, Konguta Teata-jat, facebooki ja reklaame.Üritus saab toimuma koostöös Puhja Vallavalitsusega, Tartu Maavalitsusega, MTÜ Annikoru Külaselts Eweriniga, MTÜ Pe-rekas ning Konguta Vallavalitsusega.
„Südamepäeva“ raames tutvustab enda tegevust Gunnar Tobber, mees kes on sündinud ja kasvanud Kongutas, kuid vii-mased 10 aastat elanud välismaal.Päikest kõigile! Olen Gunnar ja tutvustan teile Südame Päeval erinevaid teraapia vorme: kristall heliteraapia, kus keha lõõgas-tuseks kasutatakse heli. Mängin kristall helikausse ning teraa-pia kestab umbes 50 minutit. Soovitan kaasa võtta mati, millel lamada ning teki, et mugav oleks olla. Olen antud teraapiaga tegelenud Iirimaal 3 aastat ja võin kinnitada, et see on väga ter-vendav ning lõõgastav. Soovi korral võtke kaasa vesi, laadin sel-le positiivse energiaga. Rühmateraapia osalustasu 5 eurot. Samal päeval pakun veel:holistilist massaaži refleksoloogiat ehk tsooniteraapiat, kus jalapunkte mõjutades tervendatakse kogu keha.Kristallteraapiat, kus erinevaid kive kasutades mõjutatakse keha tervenemisele.India peamassaaži, mis on väga tervendav ja lõõgastav.
Seekordses lehenumbris tut-vustame Liikumisaasta raames liikumisvõimalust läbi uudse spordiala - Disc-Golfi. Eestis-se jõudis mäng 2002 aastal, plahvatuslikult populaarseks muutus 2012 aastal.
Disc-golf on hasarti tekitav sportmäng, kus mängijad peavad võimalikult väheste visete arvuga spetsiaalse lendava taldri-ku viskama disc-golfi korvi. Tavaliselt on grupis 3-5 liiget, kuid meeskonna suurus ei ole piiratud, üksi mängides, saad mõõtu võtta iseendaga. Mängu võitjaks on see, kes väiksema visete arvuga läbib etteantud raja, mis tavaliselt koosneb 9 või 18 korvist. Mäng sarnaneb oma põhimõttelt tavalise palli-golfi-ga, selle vahega, et palli ja kepi asemel on ketas ja spetsiaalne
kettidega korv.Antud mäng toimub värskes õhus, liikumiskiiruse korvide va-helisel alal valib iga sportlane ise. Enamus radasid asetsevad vaheldusrikkal, tõusude ja langustega maastikul, pakkudes pingutust jalalihastele ning koormust ajule, leidmaks kettale õiget lennutrajektoori Visked nõuavad lihaspingutust käe- ja küljelihastes. Täispikkuses, 18 korviga raja läbimine võtab keskmiselt aega 1,5 tundi.Hetke seisuga on Eestis kokku 24 rada, meile on kõige lähe-mad lisaks Annikoru kodurajale, Elva, Meegaste, Tartu ja Teh-vandi rajad. Mängualad on avalikud ning nendel mängimine lisakulusid kaasa ei too. Mängukettaid saab soetada http://www.discsport.ee/ vahendusel ning suurematest spordipoo-didest.Annikoru rajarekord kuulub 20.märtsi seisuga Karel Olle ni-mele, tulemuseks suurepärane 50 punkti. 21.-23. märts toimusid Pärnus Eesti Talvised Meistrivõistlus-ed Disc-Golfis. Meie valla esindaja, Meelis Viinalass, saavutas suurepärase II koha. Esimesest kohast jäi lahutama vaid napp üks punkt.
Anu Uibo, toimetaja
TULE bOSU TrEENINGULE! Konguta Koolis on võimalik igal reedel kell 16.30-17.30 tree-nida ennast bosu pallil professionaalse treeneri, Ivika Värtoni, juhendamisel (TÜ Akadeemilise spordiklubi Fitness-klubi). BOSU on uus vahend, millega viiakse läbi aeroobset treenin-gut. Bosu nimi on lühend sõnadest Both Sides Up. Bosu on õhuga täidetud poolik kummipall, millel on kaks poolt - palli pool ja pingi pool ning neid mõlemaid pooli kasutatakse tun-nis harjutuste tegemisel. Bosu treening koosneb soojendusest ja aeroobsest osast, milles tehakse põhisamme, lihtsaid sammukombinatsioone, hüppeid, mis toimuvad nii palli peal ja sealt maha astumisega kui palli peal olles. Tunni keskel minnakse üle tasakaaluharju-tustele, mis treenivad tõhusalt kerelihaseid. Treeningu käigus saavad rakendust kõik lihasgrupid. Tund lõpeb loomulikult venitusharjutustega. Igaüks võib harjutuste sooritamisel va-lida endale sobiva tempo. Treening sobib nii meestele kui ka naistele. Üks treening maksab 3 eurot. Treeningud toimuvad igal ree-del kuni 2. maini (v.a. 18.04). Tule ise ja võta sõbrad kaasa!Info tel 5081568 Riina Savisaar.
Treeningul osaleja Kaie Tali
8 KONGUTA VALLA TEATAJA
Tänavu 20. aprillil möödub 20 aastat abi-politseiniku seaduse jõustumisest. Selle 20 aastaga on suuri arenguid toimunud nii kogu riigis kui ka politseis. Paraku on positiivsete arengute kõrval olnud ka vä-hem positiivseid arenguid. Möödunud aastate jooksul on näiteks vähenenud politseiametnike hulk ning selletõttu on politseid tänavapildis ehk igapäevaselt vähem näha. Positiivse külje pealt võib aga välja tuua aastate jooksul suure-nenud inimeste usalduse politsei vastu. Samuti on paranenud politsei kasutuses oleva tehnika kvaliteet ning ametnike professionaalsus.
Sarnane areng on toimunud ka abipo-litseinike tegevuses. Peale pronksiööd tundsid paljud inimesed vajadust anda oma panus kogukondlikku turvalisu-sesse ning olla oma tegevusega teistele eeskujuks. Inimesed ihkavad üha enam näidata, et soovitakse ja juletakse hooli-da oma riigist ja oma ligimesest.
Pronksiöö raames lisandus abipolitseini-ke nimekirja ligi 300 uut inimest. Paraku on sarnaselt politseinike vähenemisega kahanenud ka abipolitseinike arv. Selle aasta jaanuari seisuga oli Lõuna prefek-tuuri abipolitseinike üksuse nimekirjas 240 abipolitseinikku, kellest 219 abipo-litseinikku osalevad igapäevaselt polit-seilises tegevuses ning annavad olulise panuse sisejulgeoleku tagamisse. Need mehed ja naised on nn „maasool“. Ne-mad tagavad selle, et Sina, hea lugeja, saad öösel rahuliku südamega magada ning ei pea muretsema, mis toimub Sinu vallas või linnas. Need julged mehed ja naised tunnevad muret selle pärast, et Sinu lähedased ei peaks tundma hirmu
öistel tänavatel.
Austuse teenimineOlles alates 2011. aasta lõpust abipolit-seinike tegevuse koordineerija panen käe südamele ja ütlen, et need eeskuju-likud kodanikud on ära teeninud minu austuse. Tihti kuulen ma politseiametni-ke käest küsimusi: „Mis motiveerib seda vabatahtlikku tulema politseile appi nii öösel kui päeval, külma, vihma, lume ja lörtsiga. Mis motiveerib vabatahtlikult osa saama pahameelest, mida saab tun-da politseiametnik, kes suhtleb süüteo toimepanijaga?“
Vastus sellele küsimusele on lihtne - nad hoolivad oma lähedastest ning nad soovivad oma lähedastele turvalist elu. Abipolitseinikud on realistlikud inime-sed, kes mõistavad, et riik ja politsei ei jõua igale poole ning korraliku ja eesku-juliku kodaniku kohustus on anda oma panus riigi jätkusuutlikkusele. Sellised vabatahtlikud on meile kõigile suureks eeskujuks, sest materiaalset kasu saa-mata on nad ülla eesmärgi nimel valmis panustama oma aega ja tervist.
MotivaatorVastukaaluks oma tegevuse eest saavad abipolitseinikud politseilises tegevuses uusi teadmisi ja oskusi. Abipolitseinikud näevad ja saavad osa politsei töö „köö-gipoolest“ aga veelgi enam, selline va-batahtlik tegevus annab neile võimalu-se suhelda erinevate inimestega. Läbi politseilise tegevuse saavad inimesed ennast ka harida ja arendada - selleks pakub Lõuna prefektuur üksuse liikme-tele erinevaid koolitusi. Abipolitseinikel on seeläbi võimalik realiseerida oma teadmisi ning kogemusi ja panna en-
nast oskuslikumalt proovile kriitilistes si-tuatsioonides. Läbi politseilise tegevuse saab abipolitseinik endale sotsiaalse ka-pitali- oskuse töötada meeskonnas, va-jaliku suhtlemisoskuse ning -tehnikad, füüsilise- ja eriettevalmistuse kriitiliste olukordades reageerimiseks.
Kas Sina julged olla eeskuju ja kogu-konna väljapaistev liigeKui Sina, hea lugeja, leiad, et Sa oled sa-mas puust, millest on tehtud need tub-lid ja aktiivsed abipolitseinikud, siis oo-tan Sind kandideerima meie ridadesse.
Kandideerimiseks pead olema vähemalt 18 aastat vana, kohtulikult karistamata ja laitmatu minevikuga. Abipolitseiniku kandidaat peab olema füüsiliselt vor-mis, omama keskharidust, olema lojaal-ne kodanik ning kõrge eetika- ja moraa-litundega.
Kui Sul on julgust olla eeskujuks kogu-konnas ja Sa soovid pakkuda turvalisust oma lähedastele, liitu Lõuna prefektuuri abipolitseinike üksusega ning julge Si-nagi olla eeskujuks!
Täpsemat infot jagavad Sinu piirkonna-politseinik ja Lõuna prefektuuri vaba-tahtlike koordineerija Rauno Arna ([email protected], 730 8753). Lisaks on võimalik üld-informatsiooni saada aadressilt www.abipolitseinik.ee.
Rauno ArnaLõuna prefektuur
korrakaitseteabetalitusabipolitseinike üksuse juht
Julge Sinagi olla eeskujuks!
Üleriigiline perearsti nõuandetelefon on kättesaadav olnud juba 8 aastat, ent siiski kõik ei ole endale selle meditsiini-lise konsulteerimise võimalust teadvus-tanud. Kui tööajal eelistavad inimesed võtta ühendust eelkõige omaenda pe-rearstiga, siis töövälisel ajal ja nädalava-hetustel eelistatakse kutsuda kiirabi või pöörduda erakorralise meditsiini osa-konda. Üksnes väike osa Eesti inimes-test kasutab nõuandetelefonile 1220 helistamise võimalust.
2013. aastal helistati nõuandetelefoni-
le üle 230 000 korra. 90 protsenti pere-arsti nõuandeliinile helistajatest saavad nõustajalt juhiseid, kuidas end kodus ravida. 10 protsenti helistajatest suuna-takse arsti vastuvõtule ning neist oma-korda 0,3 protsenti on kõige tõsisemad juhtumid, mil läheb tarvis kiirabi.
Perearsti nõuandetelefonile helistab üle 600 inimese ööpäevas
Lühinumbrilt 1220 saab meditsiinilist nõustamist ja vajadusel teavet ter-vishoiu korralduslikes küsimustes. Te-
lefonile vastavad ööpäev läbi kogemu-sega pereõed ja perearstid nii eesti kui vene keeles ja helistada võivad ka ravi-kindlustuseta inimesed. Infotelefonile vastavad meedikud jagavad helistaja-tele kiiret teavet, mida teha tervisemure leevendamiseks.
Tänaseks on helistajate arv kasvanud ning meedikud vastavad iga päev pe-aaegu 650-le kõnele. Rohkem helistajaid ongi õhtuti, siis, kui perearstikeskused on oma uksed sulgenud, samuti pühade ajal, kui oma perearst ei ole kättesaadav.
Kui oma perearst pole kättesaadav, vali 1220
MÄRTS 2014 �
Päris ravimisele nõuandetelefon ei pre-tendeeri – eesmärk on anda operatiiv-selt arstlikku nõu.
Sagedasemad mured, mille tõttu nõuan-detelefonile helistatakse, on näiteks va-nematel inimestel vererõhuprobleemid (kellel on rõhk liiga kõrge, kellel madal) ning noortel lapsevanematel mure väi-kelapse ootamatu tervisemuutuse pä-rast. Keskmine helistaja on keskealine eesti keelt kõnelev naisterahvas. Vene-keelsete kõnede osakaal on kolmandik kõikidest kõnedest.
Helistamine võib olla abiks kui
- eie perearst ei ole kättesaadav,
- arvate, et terviseprobleem ei vaja perearsti poole pöördumist,
- viibite Eestis mõnes teises maakon-nas,
- olete välismaal ega saa kohe oma perearsti poole pöörduda (välismaalt helistades valige +372 6 304 107),
- vajate konsultatsiooni kellegi teise (lapse, lähedase) tervise asjus.
Nõuandetelefon on helistajale kas ko-haliku kõne hinnaga või mobiiltelefonilt
helistades lühinumbri paketipõhise mi-nutihinnaga. Kuna 1220 teenust rahas-tab haigekassa, siis kulu inimesele on seotud vaid kõneteenuse maksumusega helistatavalt numbrilt numbrile 1220.
Kui kahtled, kas valida 112, minna hai-gla valvetuppa või valida 1220, siis vali viimane ning leia koos nõustajaga, mida oleks konkreetse terviseprobleemi kor-ral kõige otstarbekam ette võtta. Kui olete helistanud 1220-le ja kõne käigus selgub, et Teie tervislik seisund vajab vältimatut arstiabi, suunatakse Teie kõne kohe edasi Häirekeskuse numbrile 112 kiirabi väljasaatmiseks
Lisaks Leedule on sigade Aafrika katk diagnoositud ka Poolas (uudist on täiendatud 02. 2014)
17. veebruaril diagnoositi sigade Aafrika katk Poolas. Haigus diag-noositi metsseal Podlaasia voje-voodkonnas. Täpsem asukoht asub Valgevene piirist vähem kui kilo-meetri kaugusel.
Eelnevalt on metssigadel sigade Aafrika katk diagnoositud jaanuari lõpus Leedus Alytuse ja Vilniuse maakonnas. Ka need mõlemad maakonnad asuvad vahetult Valge-vene piiri läheduses.
Sigade Aafrika katk on väga nak-kav sigade haigus, mille kulg võib olla üliäge ning mida iseloomustab kõrge palavik, täielik isutus, vereva-lumid nahal ja siseorganites ning surm 7 – 10 päeva jooksul pärast haigustunnuste ilmnemist. Sure-mus võib küündida 100%-ni.
Haigus on kiire levikuga ja tekitab suurt majanduslikku kahju. Kõik haiged ja haiguskahtlusega seakar-jad hävitatakse.
Et vältida haiguse leviku riski Eestis-se, tuletab Veterinaar- ja Toiduamet loomapidajatele ja elusloomade
vedajatele meelde, et äärmiselt olu-line on bioohutusmeetmete range järgimine ja täitmine.
Täiendava loomatauditõrje meet-mena on Veterinaar- ja Toiduamet kehtestanud järgmised bioohutus-meetmed, et võimalikult vähenda-da haiguse leviku riski Eestisse:
Loomafarmi territooriumile võib Leedust ja Poolast saabunud elus-loomade veok siseneda alles: peale 48 tunnist ooteaega alates Eesti piiri ületamisest ning peale transpordi-vahendi täiendavat desinfitseeri-mist Eestis (desinfitseerimiseks so-bivad kloori sisaldavad desovahen-did nagu 5%-line kloramiinlahus, naatriumhüpokloritilahus, kloorlu-
bi, Halamid ja Virkon S lahjenduses 1:200)
Nende meetmete täitmine peab olema dokumentaalselt tõestatud.
Sigade kuumtöötlemata sööda sis-sevedu Eestisse on keelatud Leedu ja Poola Valgevene piiriäärsetest rajoonidest, mis on loetud nakatu-nud piirkonnaks. Täpsema loetelu nendest rajoonidest leiab sigade Aafrika katkuga seoses kehtes-tatud täiendavate loomatauditõrje abinõude punktist 2.
Antud kodulehel on väga hea infor-matsioon loomapidajatele: Infoks loomapidajatele.
OLULINE INFO Veterinaar- ja Toiduametiameti kodulehelt www.vet.agri.ee
10 KONGUTA VALLA TEATAJA
UUEd RAAMAtUd RAAMAtUkoGUs
1. Doktor Proktori ajavann Nesbo, Jo. Lastele2. Ei mingit Baden-Badenit. Radzeviciüte,U. Ilukirjandus.3. Eksleja. Carr,R. Ilukirjndus.4. Enne külma. Mankell, H. Ilukirjandus.5. Hallaaegade algus. Sepetys, R. Ilukirjandus.6. Harbini ööliblikad. Ivanov, A. Ilukirjandus.7. Imelised naerupommid. Puls, E. Lastele.8. Jumalate aritmeetika. Kalda, K. Ilukirjandus.9. Kaitsemaagia eesti rahvausundis. Hiiemäe, R. Etnograafia.10. Kaksteist I Cronin, J. Ilukirjandus.11. Kiigelaud. Parvela, T. Lastele.12. Krahvi puudutuse lummuses. Lethobridge, A. Ilukirjandus.13. Kuldne Kaseleht 2013(luule) Ilukirjandus.14. Kuulu järgi kurikuulus. Gaston, D. Ilukirjandus.15. Kuuromaan. Moskvina, M. Ilukirjandus.16. Lood unustatud Tallinnast 2 Juske,J. Ajalugu.17. Meie aasta siberis. Roosmaa, T. Ilukirjandus.18. Minu õnnelik elu. Lagercrantz, R. Ilukirjandus.19. Ookeani kutse. Mourlevat, J-C. Ilukirjandus.20. Põrgu sõdalased. Clare, C. Ilukirjandus.21. Surmaosak. Crombie, D. Ilukirjandus.22. Sünnipäevalood. Ilukirjandus.23. Süü on tähtedel. Green, J. Ilukirjandus.24. Tiigripoisi jahiretk. Valmsen, R. Lastele.25. Tumenejad. Veidemann, B. Ilukirjandus.26. Vait olla ja edasi teenida. Rammo, M. Ilukirjandus.27. Vanaema raha. Nilsson, U. Ilukirjandus.28. Ühe elu killud. Lind, T. Ilukirjandus.
Õilme Kasetalu, raamatukogu juhataja
Pesakastiehitust peaks alustama mater-jalivalikust. Kõige sobivam on pesakast valmistada lehtpuu laudadest. Okaspuu võib vaiku välja ajada ning lind oma suled sellega õnnetult kokku kleepida. Materjal peaks olema võimalikult kuiv, et pesakast hiljem puu otsas lõhki ei kuivaks ja nii juba pesitsema asunud linnukeste elu ebamugavaks ei teeks. Kindlasti ei maksa vaeva näha materjali
hööveldamise, lihvimise ja värvimisega! Kasti ilus välimus on ehk küll oluline inimesele, kuid linnud eelistavad siiski võimalikult naturaalset kodu. Pesakasti materjali paksus võiks olla 20-25mm, nii peab see paremini ilmastikule ja ajale vastu.Järgmisena tuleks mõelda, kellele soo-vitakse pesakasti ehitada ja milline see peaks välja nägema. Igal linnuliigil on
oma nõudmised nii majale tervikuna kui lennuavale. Mitte igasse kasti ei asu kõik linnud elama, igaüks valib ikka endale sobiva välja. Juuresolev tabel aitab lei-da igale liigile sobivad kasti ja lennuava mõõdud. Kasti kõrgus maapinnast on antud meetrites, kõik teised mõõdud sentimeetrites.
Maja peremees Põhja sise-mõõdud
Kasti sise-kõrgus
Lennuava dia-meeter
Lennuava kaugus katuse alaservast
Kasti kõrgus maa-pinnast
Soo-, põhja- ja tutt-tihane, must-kärbsenäpp
9x9 22-25 3 5 2-3m
Rasva- ja sinitihane, väänkael, puukoristaja
12x12 22-28 3-4,5 5 2-3m
Kuldnokk 14x14 28-35 5 6 3-6m
Õõnetuvi, siniraag 20x20 40 9 7 4-5m
Kakud 25x25 60-65 10-15 10 >4m
Ehitame pesakasti
Rasvatihastele pesakastide viimine
MÄRTS 2014 11
XKonguta Segakoor
juubeliKONTSERT
Nagu on TAVAKS saanud meie kontsertidel ei kuule te AINULT koorimuusika klassikat. Toimub LÕBUS ülevaade Konguta segakoori vanadest ja uutest
HITTIDEST. Kindlasti astuvad KOOS meiega lavale meie SÕBRAD.LISAKS muusikasõpradele pakub kava rõõmu ka HUUMORISÕPRADELE.
Loomulikult võib oodata ÜLLATUSI.
Laupäeval, 3 mail kell 18.00
Konguta Rahvamajas
Peale kontserti toimub videodisco sünnipäevalaste
lapsepõlve ja noorusaegade
lemmiklugudega
��������
PILET 3 EUR, LASTELE TASUTA
info ja piletimüük tel 5259576
pilet kehtib kontserdile ja peole
1� KONGUTA VALLA TEATAJA
Väljaandja: Konguta VallavalitsusToimetaja: Konguta VV kantseleiKuulutused, kirjad, teated: tel 731 4433e-mail: [email protected]
Küljendus ja trükk: OÜ Tarmest
Õnnitleme!Leib ja lilled – need olgu su laual. Õnn ja soojus – need olgu su toas. Üksmeel ja tervis – need olgu su peres, rahu ja rõõm olgu südames Sul!
27.04. LINDALÕIV 92 KURELAANE
02.04. ESERÄÄBUS 90 KONGUTA
03.04. JAANKÕKS 81 METSALAANE
19.04. MEELIKARTAU 80 KOBILU
01.04. ÕIEMÄNNAMETS 75 ANNIKORU
21.04. ÕIE-HELJUANNUK 75 KONGUTA
23.04. VALVESUTT 75 ANNIKORU
26.04. ENDELPARTS 70 ANNIKORU
08.04. JÜRIPARKEL 65 POOLE
28.04. URVELARM 65 VELLAVERE
29.04. LIIDIAVOZNESSENSKAJA 65 KURELAANE
02.04. ARNOLDMILISTVER 55 POOLE
05.04. AVOALLAK 55 METSALAANE
16.04. LEMBITKAMENIK 55 KONGUTA
21.04. ARVOTOOMPALU 50 ANNIKORU
25.04. TOOMASSEPP 50 METSALAANE
Hans BergÕnnitleme
65 sünnipäeval
Konguta kool ja Vallavalitsus
Küttepuude saagimine ja lõhkumine mobiilse halumasinaga Teie hoovis.
Tel 5257628
Metsakeskus.ee
Ostame kasvavat metsa, põllumaad ja metsakinnistuid hinnaga
kuni 10 000 eurot/ha. Kinnistud võivad olla tehtud raietega
või asetseda piiranguvööndis.Tel: 56 111 900
