Vliskohanimede kirjutuse tundmine (1)

Koostajad: Elerin Klukas Reeli Tõrv

Väliskohanimede kirjutuse tundmine

Sissejuhatus Tänapäeva ühiskonnas tagab kirjapilt nime püsikindluse Võõrnimede kirjutamise üldreeglid soosivad algupärast,

kohalikku nime. Nii on suuremas osas maailmas ja see on otstarbekas

Eestis otsustab võõrnimede kirjutusviisi üle Emakeele Seltsi keeletoimkond

Meil kasutatavad välismaa nimed võib laiemalt jagada kahte rühma, milleks on reeglipärased ja kokkuleppelised nimed

Võõrnimekirjutuse kujunemine 1911. aastaks- kujunes välja, et üldreeglina kirjutatakse

välismaa kohanimed originaalipärasel kujul 1950. aastate algus- esitati seisukoht, kirjutamaks kõik

võõrnimed eesti tähestiku abil häälduspärasel kujul. Näiteks: Koloraado (Colorado). Seda ei rakendatud, sest nii oleks eesti keel isoleerunud ladinatähelisest maailmast

1976. aastal- ilmus ÕS, kus esinevad võõrnimed jälle reeglipärasel kujul

Erinevalt varasemast ajast on nüüd kohanimede kirjapildi varieerumine pigem erandlik

Reeglipärased võõrnimed Reeglipärased võõrnimed on need, mida kirjutame

lähtekeelsel kujul Ladinatähelisest keelest võetakse need nimed üle muutumata

kujul, muukirjalisest keelest kantakse nimi eesti teksti reeglite järgi

Alles jäetakse kõik ligatuurid ehk liittähed, muud täheteisendid ning kõik diakriitilised märgid. Nende edastamine on väga oluline, sest märgivad teatud keelele omast

Reeglipärased võõrnimed Mitte ladinakeelsed sõnad tuleb esmalt latiniseerida ehk

kirjutada ümber ladina kirja Selle täpsusest lähtudes eristatakse veel transkriptsiooni ja

transliteratsiooni Transkriptsioon ehk tavaümberkirjutus- lähtenime

ümberkirjutamine oma keele vahenditega Transliteratsioon ehk ümbertähtimine- lähtenime

ümberkirjutamine täht-tähelt, kasutades seejuures sihtkeele kirja kõiki vahendeid

Kokkuleppelised võõrnimed Kokkuleppelised võõrnimed on nimed, mida kasutatakse

reeglitest erinevalt. Need jagatakse nelja rühma: Naabrusnimed- enamik neist märgib meie naabermaadel

asuvat. Tekkepõhjusteks võivad olla kauaaegne suhtlemine teatud alaga ning eestlaste kohalik asustus

Tõlkenimed ehk ennisvormitõlked- lähtenime aluseks olevad üldsõnad on ära tõlgitud ning sedasi on saadud uus omakeelne nimi. Näide: Uus-Meremaa (New Zealand)

Kokkuleppelised võõrnimed Mugandnimed- lähtekeelse nime kirjapilt ja/või hääldus

sobitatakse omakeelsega. Võib eristada transkriptsioonilist ehk puht kirjapildilist ning struktuurilist ehk eestipärast mugandust

Kaudkeelsed nimed- ei vasta samuti lähtekeelsele kujule ning on sageli kujunenud ajaloolistel põhjustel. Nende puhul kasutame enamasti reeglipäraseid nimesid. Aegamööda püütakse sellistest nimedest vabandeda

Endonüümid ja eksonüümid Rahvusvaheliselt on käibele toodud terminid endonüüm ja

eksonüüm, eristamaks riigi enda pandud kohanimesid ja muude riikide/keelte kasutatud kohanimesid sama objekti kohta. ÜRO kohanimeekspertide rühma definitsioonid on järgmised:

Endonüüm- geograafilise objekti nimi keeles, mis esineb alal, kus objekt paikneb. Näiteks Krung Thep (mitte Bangkok)

Eksonüüm- mingis keeles kasutatav nimi geograafilise objekti kohta, mis erineb sellest nimest kuju poolest, mida kasutatakse vastava objekti asukohamaa ametlikus keeles. Näiteks: London on prantsuse keeles Londres

Uurimus abiturientide hulgas Küsitluses osales 20 abiturienti Küsisime 25 maailma kohanime, milleks olid: Almatõ,

Angola, Argentina, Berliin, Boliivia, Botswana, Bukarest, Costa Rica, Ecuador, Elevandiluurannik, Ghana, Hongkong, Kenya, Kopenhaagen, Kraków, Kõrgõzstan, Lesotho, Madrid, Nepal, Nicaragua, Rwanda, Sydney, Zimbabwe, Uruguay, Venezuela

Keskmine vigade hulk ühe inimese kohta oli 13,85. Kõige väiksem vigade arv oli 8 ning kõige suurem oli 19

Uurimus abiturientide hulgas Ainsad nimed, mille kirjutamises keegi ei eksinud, olid Berliin ja

Boliivia Riigid, milles kõik eksisid, olid Almatõ ja Kõrgõzstan Lesotho ja Kraków kirjutati õigesti vaid ühel korral Kõige rohkem erinevaid nimevariante moodustati Kõrgõzstanist:

Kõrgõštan, Kõrgõšthan, Kõrgõžtan, Korgostan, Kõrgõstan, Kõrgustan, Kõrgeztan, Kõrgostan, Kõrghõstan, Kõrgõztan

Palju variante kirjutati veel Zimbabwest: Zimbaabwe, Zimbawe, Zimbwakwe, Zimbwabe, Zumbwabe

Ning Nicaraguast: Nikaragua, Nicuragua, Liucaragua, Nicaraqua, Nikaraaqua

Huvitavaid variante nimedest Al-Mata (Almatõ), Grakov (Kraków), Ronda (Rwanda),

Botsuana (Botswana), Bucharest (Bukarest), Equator (Ecuador), Cana (Ghana), Geenia (Kenya), Koppenhagen (Kopenhaagen), Sidny (Sydney), Urugai (Uruguay)

Kokkuvõte Tänapäeval üha tihenevas ülemaailmses suhtlemises

püüeldakse endonüümide poole, ehk et lähtutaks põhimõttest “üks koht, üks nimi”

Nii muutmatud kui ka ümberkirjutatud nimed jäävad aga põhimõtteliselt võõrkeelseteks nimedeks, olles seetõttu sarnased tsitaatsõnadega. Nendevaheliseks erinevuseks on aga see, et võõrnimed ei vaja kursiivi ega muud esiletõstmist, vaid piisab suurest algustähest

Küsitlusest selgus, et maailma kohanimede kirjutamisel tehakse suhteliselt palju vigu. Peamiseks põhjuseks on see, et neid kirjutatakse häälduse järgi ning eestipäraselt

Kasutatud kir jandus Päll, P. (1999). Maailma kohanimed. Tallinn: Eesti Keele

Sihtasutus Päll, P. (2005). Võõrnimed eestikeelses tekstis. Tartu:

Tartu Ülikooli Kirjastus Võõrnimed eestikeelses tekstis:

www.eki.ee/knab/dr/index.htm Kohanimede andmebaas: http://www.eki.ee/knab Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2006: http://www.eki.ee/

dict/qs/