Eero Kangor, TLÜ Akadeemilise Raamatukogu nooremteadur

Eero Kangor, TLÜ Akadeemilise Raamatukogu nooremteadur

Tartu Linnamuuseum, 12. juuni 2015.a.

Vaatekaartide ja postkaartide

ajaloost ja nende kogumisest

Tervitusi Revalist, Dorpatist, Narvast, Pernaust, Fellinist,

Hapsalist ja Arensburgist /

Ei saa üle Emajõest IITartu Linnamuuseumi näituste raames toimuv

loeng

Postkaartide ja nende kogumise

ajaloostIlmunud/ilmumas ajakirjas

“Raamatukogu” 1. osa : Postkaartide ajaloost Euroopas

(2015/2) 2. osa : Eesti postkaartide vanemast

ajaloost (2015/3) 3. osa : Eesti postkaartidest 1920.-1930. aastatel ja August Rebase kollektsioonist

(2015/4) 4. osa : Eesti postkaardikogujatest

(2015/5)

Mis on postkaart?

• paksemal paberil teatavate mõõtudega postitoode, mida kasutatakse teadete edastamiseks

• tänapäeval enamasti mõõtudega 10x15 cm, ühelt poolt illustreeritud, teisel poolel varustatud aadressiblanketi ja postmargi kohta märkiva ruuduga

• lisaks on veel olemas vaate-, õnnitlus-, meene-, reklaam-kaardid, mis sarnanevad mõõtudelt postkaardiga

Postkaardid või vaatekaardid?

• Postkaart ja vaatekaart ei ole teineteisega kattuvad mõisted – kõik postkaardid pole vaatekaardid. Samas on ka selliseid vaatekaarte, mis ei ole postkaardid

• Vaatekaartidel ja postkaartidel on oma ajalood, mis suures osas kattuvad

Postkaartide/vaatekaartide ajaloo vaatenurgad

• Postkaart ja posti institutsiooni kujunemine

• Postkaart /vaatekaart kui kommunikatsioonivahend

• Postkaart /vaatekaart kui tarbimisühiskonna ilming

• Postkaart /vaatekaart kui kunstiteos

Postkaartide 25. juubeli puhul (1869–1894) välja antud postkaart Emmanuel Hermanni portreega

Postkaart ja posti ajalugu

• Riigi haldusaparaadi osa

• Vana-Egiptus 2400 a eKr

• Hiina 2000 a eKr

• Babülon 17.saj eKr, Pärsia 6 saj eKr

• Teedeehitus ja postiteenistus

• Vana-Rooma, cursus publicus

• Keskaeg, lõuna pool Alpe

• Tšingis Khan, örtöö, zam>jaam

• Louis XIV Prantsusmaa, teede rajamine, postijaamad ja postitõllad

• 1636 Rootsi üleriigiline postimäärus

• Eesti ala postikorralduse algus 1638

• Avalik ja üldkasutatav postiteenistus

• 1840 postmark Suurbritannias

• 1858 postmark Venemaal

• 1859 esimene kiri Eesti aladelt saadeti Tartust Riiga

Heinrich Stefan (1831–1897)

• eluaegne Saksamaa postitegelane (Stolpi postjaama abilisest Saksa Keisririigi ministriks)

• 1865.a tegi Saksa postiühingute kongressil Karlsruhes ettepaneku võtta kasutusele postkaart

• standardmõõdus kaart, postmark peale kleepida, saata ilma ümbrikuta, tasu sama, mis kirjal

Emanuel Herrmann (1839–1902)

• Austria-Ungari majandusteadlane

• 26. jaanuaril 1869.a tegi Herrmann Austria päevalehes Neue Freie Presse ettepaneku võtta lühiteadete edastamiseks kasutusele avatult ilma ümbrikuta saadetavad kaardid, mille saatmistasu võiks olla tavakirjast kaks ja pool korda odavam.

Esimesed postkaardid

• 1. oktoober 1869.a võttis Austria-Ungari postivalitsus kasutusele postkaardid

• Postkaarte andis välja postiamet ja neid müüdi postkontorites

• Kaardi ühele poole oli trükitud aadressi blankett ja postimaksu tähistav kujutis. Postkaardi teine pool oli jäetud teate kirjutamiseks.

Postkaardi rahvusajalood

• 1840 Inglismaa

• 1848 USA

• 1861 võttis leiutaja John P. Carltonit USAs postkaardile patendi (esimesed sellised postkaardid saadeti alles 1873.a)

• H. Stephan või E. Hermann – Saksamaa vs Austria

Inglise kirjaniku Theodor Hook’i kujundatud esimene pilt-postkaart, mille ta saatis iseendale 1840.a. Müüdi 2002.a Londonis oksjonil Läti kollektsionäärile

• Austria-Ungari eeskujul hakati postkaarte välja andma ka teistes riikides

• 1870 Soome, Suurbritannia

• 1871 Belgia, Holland, Taani, Kanada

• 1872 Rootsi, Norra, Venemaa (Eesti- ja Liivimaa), Tseilon

• 1873 USA, Prantsusmaa, Serbia, Rumeenia, Hispaania, Jaapan

• Paremal Venemaal käibinud postiameti kaardi (avatud kiri) aadressipool (ülal, 18 oktoober 1883.a) ja kirjapool (all, Viljandi 5. oktoober 1884.a).

Jagatud kirjapoolega postkaardid

• Mahutamaks postkaartidele suuremaid pilte, võeti kasutusele jagatud kirjapoolega postkaardid. Esimesena Suurbritannias 1902.a. Saksamaal ja Venemaal 1905.a

• Paremal üleval postkaardi aadressipool enne jagamist (1903.a). Kiri tuli mahutada pildipoolele (vt ka järgmine slaid)

• Paremal all jagatud kirjapoolega postkaart (1905.a.)

Postkaardid kui vaatekaardid

Grand Tour

• Traditsioon sai alguse 17. sajandi Inglismaa aadelkonnas

• Dover – Calais/Ostend – Pariis – Genf / Lausanne – üle Alpide – Torino / Milano – Firenze – Padova – Bologna – Veneetsia – Rooma – Napoli (Pompeii) – Paestum – Sitsiilia (–) Kreeka

• 1772 sõna tourist esmakasutus

• 1811 sõna tourism esmakasutus

Suveniirid ja pildialbumid

• Keskaegsed palverännakud ja kirikutest kaasa võetud suveniirid

• Tourist’i päevik

• Album (ld k albus valge) algselt tahvel avalike teadaannete jaoks, ametiisikute nimekiri või külalisteraamat

• Eelduseks paberi valmistamisoskuse levik Euroopasse. Pildialbumite eelkäijateks peetakse tühjade puhaste lehtedega köiteid, kuhu kasutaja kogus näiteks ajaleheväljalõiked, kuivatatud taimi, graafilisi lehti, joonistusi, postkaarte vms.

• Kogutud esemeid võidi albumis sealjuures kirjeldada, lisada luuletusi, filosoofilisi tsitaate vms.

• Pildialbumite ajaloo võib tagasi viia 15. sajandi Itaaliasse ning see oli seotud kunstikollektsionääride tegevusega. Album võimaldas kunstiteoseid kompaktselt esitleda ja levitada.

• Seoses trükitehnika odavnemisega, laienes ka pildialbumite kasutajaskond ning 18.-19. sajandil olid need üsna tavalised.

Joonistamine ja fotograafia

• joonistusoskus klassikalise hariduse osana

• joonistusoskus ja teaduslik uurimine

• joonistamise abivahendid (camera obscura, camera lucida)

• valgusega joonistamine – fotograafia

• William Henry Fox Talbot (1800–1877)

• “Pencil of Nature” - 1846.a esimene fotoalbum.

Postkaardid – kellele ja miks?

• miks tekkis üldse vajadus postkaartide järele?

• miks postkaardid kohe populaarseks muutusid? (samamoodi nagu näiteks fotoportreede tegemine)

• millised eeskujud, tavad või traditsioonid mõjutasid postkaartide kasutuselevõttu ja ajendasid nende kogumist?

• kas postkaardil on peale tarbimisväärtuse ka sümboolne väärtus?

Moderniseerimine

• moodne ühiskond, moodsad inimesed, moodsad vajadused, moodsad asjad

• infrastruktuur : postikorraldus, aurutransport, raud- ja maanteed

• tehnilised eeldused : paberi valmistamise, trükkimise ja fototehnoloogiate areng

• sotsiaalsed põhjused : rahvastiku kasv, linnastumine, industrialiseerimine, kaupade ja info liikumise ulatuse ja kiiruse kasv, kirjaoskuse kasv, tarbijaskonna harjumused

Moodsad ajad, vanad kombed

• Pierre Bourdieu : klassiühiskonna madalamad kihid imiteerivad kõrgemate kihtide käitumist ja elustiili, kohandades need oma võimalustele

• massitoodete eeskujuks on eksklusiivsed tooted, mis realiseeritakse odavas materjalis ja tehnoloogia abil

• massitoodete loomiseks peab olema nõudlus, tehnoloogia ja sobivad (odavad) materjalid

Kaartide vahetamine kui žest

• etikett ja enda esitlemine

• visiitkaartide kasutamine hakkas välja kujunema 15. sajandi Itaalias

• 18. sajandil hakati trükkima spetsiaalselt kujundatud visiitkaarte

• 19. sajandil enda ja/või oma ettevõtte reklaam

• visiitfoto - carte de visite

Moodne kommunikatsioonivahend

• Turismi areng ja reisimine tugitoolis

• Ettevõtete reklaam, kunstiteoste reprod

• Kaartide vahetamise/saatmise komme

• Postiteenuse sagedus (Suurbritannias 19. sajandi lõpus koguni kolm korda päevas)

• Avatud kiri ja privaatsuse kadu

Postkaardiplahvatus

• Tehnilised eeldused: foto- ja trükitehnikate areng (litograafia, värvitrükk, tsinkograafia), kvaliteetne paber

• Jagatud aadressipoolega kaardid ning teemakaartide müügiletulek

• Vaate ja teemakaartide kogumine

Postkaardiplahvatus Eestis? Millal?

• Postkaardi kasutuselevõtt 1894.a, esimesed eestikeelsed postkaardid 1900.a.

• Postiteenuse ümberkorraldamine 1920. aastatel : 1920.a oli kogu Eestis 199 postkontorit, 1931.a – 3 305.

• Postisaadetiste arvu kasv 1920 : 38,5 miljonit 1931 : 66 miljonit saadetist (näitajad võrreldavad Suurbritanniaga vastavalt 1870. aastate keskpaigas ja 1890. aastate alguses)

• 1920. ja 1930. aastatel saadeti Eestis ca 20 kirja inimese kohta aastas, mis oli Suurbritannia 1910. aastate tasemega võrreldes neli korda vähem.

• Postkaarte saadeti Eestis 1920.a ca 6 ja 1930.a 9 tükki inimese kohta, mis on Suurbritannia rekordaastatest kolm kuni viis korda väiksemad arvud.

Tallinna Eesti Kirjastus-Ühisuse pood Pikal tänaval, seinal postkaartide valik. Foto 1925.a

Baltimaade vanim postkaart

• 16. detsembril 1893. a Riiast Hollandisse Tilbergi saadetud postkaart, mille on välja andnud Riias ja Tartus tegutsenud fotograaf ja kirjastaja Carl Schulz (1831–1884). Kuulub Indrek Ilometsa kogusse.

Eestimaa vanim postkaart

• 13. juulil 1894.a Tallinnast Moskvasse saadetud postkaardi andis välja Tallinna kirjastaja Ferdinand Wassermann, foto autor Carl Schultz. Kuulub Andrus Rüütli kogusse.

Põhja-Liivimaa vanim postkaart

• 29. detsembril 1894.a Tartust Moskvasse saadetud postkaardi väljaandjat pole teada, foto autor Carl Schulz. Kuulub Indrek Ilometsa kogusse.

Väiksemate linnade esimesed vaatekaardid

• Kuressaare, 6. märts 1897.a

• Valga, 31. detsember 1897.a

• Viljandi, 20. jaanuar 1898.a

• Narva, 22. aprill 1898.a

• Rakvere, 1. oktoober 1898.a

• Pärnu, 16. aprill 1899.a

• Haapsalu, 29. juuli 1899.a

• Võru, 23. august 1899.a

• Paide, 30. detsember 1899.a

• Kaardid Eesti kollektsionääride kogudes (andmed Indrek Ilomets)

TLÜAR Fotograafiline kogu (FgK)

• Tallinna Ülikooli Akadeemiline Raamatukogul on Eesti mäluasutustest üks suuremaid postkaardikogusid

• Ligi 20 000 postkaarti ja fotot valdavalt perioodist 1900–1940

• Digiteeritud ca 3000.

• Paremal: Vene postivalitsuse väljaantud postkaart, saadetud 18.10.1883.a. Postitöötaja Martin Riimaste käsikirjas “Mõnda Haapsalu postkontorist ja postioludest Läänemaal 1665–1918” (I osa)

• TLÜAR vanimad postkaardid

• Tallinn, 13. oktoober 1898.a

• Keila-Joa, 5. august 1900.a

• Tartu, 27. september 1900.a

• Ambla, 1. jaanuar 1901.a

• Lihula, 20. mai 1901

• Jõhvi, 25. detsember 1901.a

• Paldiski, 25. veebruar 1902.a

• Valga, 30. mai 1902

TLÜAR vanim piltpostkaart

• Tallinna Ülikooli Akadeemiline Raamatukogu fotograafilise kogu vanim postkaart on kirjutatud 13. oktoobril 1898 ja saadetud Tallinnas George Büttnerile tema sugulaselt Alexilt samas linnas. Postkaardi on välja andnud Richard von der Ley kirjastus ja trükitud on see Stockholmis Granbergi trükikojas.

TLÜAR vanim Tartu postkaart

• Toomkiriku varemetega postkaart on saadetud 27. septembril 1900.a Tartust Tallinnasse paruness Anna von Maydellile, kuid Tallinnast on see edasi saadetud Lohu mõisasse. Postkaardi väljaandja pole teada.

TLÜAR vanim Jõhvi postkaart

• Jõhvi keskväljaku vaatega postkaart on saadetud 25. detsembril 1901.a Jõhvist Tallinna kaupmehele parun Etiénne Girard de Soucantonile (1843–1910, Eestimaa ühe vanema kaubandusfirma, 1633.a asutatud Thomas Clayhills & Son’i omanik). Postkaardi väljaandja pole teada.

TLÜAR vanim Ambla postkaart

• Ambla kiriku pildiga uusaastasoovid on postitatud 30. detsembril 1900 Tapast ja saabunud Põltsamaale 1. jaanuaril 1901.a.

TLÜAR vanim piltpostkaart?

• 1820. aastatest pärineva Tallinna vanalinna kujutava gravüüri fotoreproga kaart. Kujutis on fotomehaaniliselt kantud (kohalikuks saatmiseks mõeldud) postiameti kaardile, millele on trükitud ornament. Kujundusstiililt sarnane varastele postkaartidele. Fotopostkaardid hakkasid aga levima alles 20. sajandi alguses. Aluseks olevat postiameti kaarti kasutati 1900. aastatel.

• Postkaardi valmistamiseks on kasutatud 20. sajandi alguses Venemaal käibele tulnud (ja kuni 1905.a-ni trükitud) postiameti kaarti, mille puhtale (kirjapoolele) on trükitud ornament

• Foto kopeerimine ornamendis asuvasse tühimikku on ebaõnnestunud – tegemist on kas väheste oskustega fotograafi või praagiga.

• Postkaardi dateerimine on keeruline, sest analoogset postist läbi käinud kaarti pole veel leitud.

Rahvusraamatukogu postkaardikogu

• Rahvusraamatukogul on kokku 74 500 postkaarti

• 7234 on perioodist 1898–1940, need on kõik digiteeritud ja DIGARisse üles laetud

• Paremal: Rahvusraamatukogu vanim Paldiski postkaart (saadetud 10. august 1900.a).

Rahvusraamatukogu vanimad postkaardid

• Viljandi, 5. november 1898.a (20.01.1898)

• Tallinn, 2. august 1899.a (13.07.1894)

• Rakke, 6. aprill 1900.a

• Haapsalu 8. juuni 1900.a (29.07.1899)

• Paldiski, 10. august 1900.a

• Rakvere, 31. detsember 1900.a (1.10.1898)

• Kuressaare, 8. juuli 1902.a

• Pühajärv, 28. august 1903.a

• Paistu, 7. mai 1904.a

• Keila, 18. märts 1906.a

• Tarvastu, 28. september 1906

Milline postkaart võiks olla haruldane?

• Euroopast siia saadetud piltpostkaardid 1870.–1890. aastatest (paremal Veneetsia postkaart 1883. aastast Eesti Ajalooarhiivis)

• Ametlikele postkaartidele trükitud piltpostkaardid kohalike vaadetega (kuni 1894.a.)

• Käsitsi kujundatud kaunistused postiameti kaartidel (1870–1894)

• Väiksemate maakohtade varased postkaardid 1894.–1910.a.

• Tuntud isikutele saadetud ja nende poolt saadetud postkaardid

Tuntud isikute portreed

• Eduard von Dellingshauseni ja tema naise portree 1901.a

• Eesti Ajalooarhiiv, fond 1423

Tuntud isikute portreed

• Raskejõustiklase Georg Lurichi portreega postkaart Eesti Spordimuuseum (ESM F 20 173/A 450), saadetud 7.01.1903.a

Tuntud isikute saadetud postkaardid

• Kunstnik Ants Laikmaa (siis Hans Laipman) postkaart Linda Tulminile Münchenist, saadetud 23. novembril 1900.a Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid SA, HM LMT 269:4 ArPk 219.

• Postkaartide kujunduses on alates 1869. aastast toimunud mitmeid muutusi, mis hõlbustavad postkaartide dateerimist

• Postitemplid ja postmargid. Tavaliselt eelistavad kogujad postist läbikäimata kaarte, aga dateerimiseks on olulised just kasutatud kaardid. Kogudes võiks säilitada mitut dubletti

• Invariandid. Postkaartide erinevused võivad olla esmapilgul tähelepandamatutes detailides. Pilt on sama, aga kujundus, väljaandja, kasutatud keel vms on erinev.

• Vaadake ka vanade Tartu postkaartide albumit Ajapaigas : http://ajapaik.ee/game/?album=402

• Rohkem infot Ajapaiga kohta on siin: http://www.ajapaik.ee

• Kutsun üles fotohuvilisi liituma MTÜga Eesti Fotopärand. Rohkem infot : http://fotopärand.org.ee/