Embed Size (px)
Citation preview
Kalade kokkuvKalade kokkuvõõteteKeda nimetataks kaladeks?Keda nimetataks kaladeks?
Tavapärase sõna "kalad" ei tähista loomasüstemaatikas ühtegi kindlapiirilist Tavapärase sõna "kalad" ei tähista loomasüstemaatikas ühtegi kindlapiirilist üksust. Valdav enamik siin käsitletavatest kaladest kuulub hoopis klassi üksust. Valdav enamik siin käsitletavatest kaladest kuulub hoopis klassi
KiiruimsedKiiruimsed ( (ActinopterygiiActinopterygii), mis varem kandis nimetust klass ), mis varem kandis nimetust klass LuukaladLuukalad. . Kalad on kõige liigirikkamaks loomarühmaks selgroogsete seas. Kalalaadseid Kalad on kõige liigirikkamaks loomarühmaks selgroogsete seas. Kalalaadseid
loomi on maailmas kokku umbes 20 tuhat liiki, neist Eestis 75 liikiloomi on maailmas kokku umbes 20 tuhat liiki, neist Eestis 75 liiki
Kiiruimsed ehk luukaladKiiruimsed ehk luukalad
V aldav enamik siin käsitletavatest kaladest V aldav enamik siin käsitletavatest kaladest kuulub hoopis klassi kuulub hoopis klassi KiiruimsedKiiruimsed ((ActinopterygiiActinopterygii), mis varem kandis nimetust ), mis varem kandis nimetust klass klass LuukaladLuukalad. Kalad on kõige . Kalad on kõige liig irikkamaks loomarühmaks selgroogsete liig irikkamaks loomarühmaks selgroogsete seas. Kalalaadseid loomi on maailmas kokku seas. Kalalaadseid loomi on maailmas kokku umbes 20 tuhat liiki, neist Eestis 75 liikiumbes 20 tuhat liiki, neist Eestis 75 liiki
KaladKaladEnamik kalu on voolujoonelise kehakujuga: see algab peaga, mis läheb Enamik kalu on voolujoonelise kehakujuga: see algab peaga, mis läheb sujuvalt üle kereks ning lõpeb sabauimega. Keha on enamasti külgedelt sujuvalt üle kereks ning lõpeb sabauimega. Keha on enamasti külgedelt kokkusurutud ja varustatud liikumist võimaldavate uimedega. Kehakuju kokkusurutud ja varustatud liikumist võimaldavate uimedega. Kehakuju erinevused peegeldavad nende elupaika: merepõhjas elavad kalad on erinevused peegeldavad nende elupaika: merepõhjas elavad kalad on enamasti lamedad (lest), mudaelanikud usjad (angerjas), vabas vees enamasti lamedad (lest), mudaelanikud usjad (angerjas), vabas vees
elavad kalad aga tüüpiliselt "kalakujulised". elavad kalad aga tüüpiliselt "kalakujulised". Kalade nahk on kaitstud soomustega. Nahanäärmed eritavad lima, mis Kalade nahk on kaitstud soomustega. Nahanäärmed eritavad lima, mis
katab ka soomuseid. Lima kergendab ujumist ning on kaitseks. Enamikul katab ka soomuseid. Lima kergendab ujumist ning on kaitseks. Enamikul meil elavatel kaladel on tumedam seljaosa ning heledam kõhupool. See meil elavatel kaladel on tumedam seljaosa ning heledam kõhupool. See
on kaitsekohastumus, mis muudab nad teistele loomadele on kaitsekohastumus, mis muudab nad teistele loomadele vähemmärgatavaks.vähemmärgatavaks.
Kõige suurem kala on vaalhai pikkusega kuni 12,5 meetrit ja Kõige suurem kala on vaalhai pikkusega kuni 12,5 meetrit ja kehamassiga ligikaudu 15 tonni. Väikseim kala (ja ühtlasi väikseim kehamassiga ligikaudu 15 tonni. Väikseim kala (ja ühtlasi väikseim
selgroogne) on üks troopiliste vete kalaliik India ookeanist, kelle pikkus selgroogne) on üks troopiliste vete kalaliik India ookeanist, kelle pikkus on alla 9 mm.on alla 9 mm.
Kus kalad elavad?Kus kalad elavad?
Kõiki kaladeks nimetatud loomi seob veeline eluviis. Enamik kalu ei välju veest kunagi. Kõiki kaladeks nimetatud loomi seob veeline eluviis. Enamik kalu ei välju veest kunagi. Kaladel kogu elutsükkel - sigimine ja areng - on seotud veega. Kalad asustavad meie Kaladel kogu elutsükkel - sigimine ja areng - on seotud veega. Kalad asustavad meie planeedi kõige erinevamate tingimustega veekogusid: nii soolaseid kui magedaid, planeedi kõige erinevamate tingimustega veekogusid: nii soolaseid kui magedaid, külmasid kui sooje, voolava kui seisva veega. Nad võivad elada nii pinna lähedal kui ka külmasid kui sooje, voolava kui seisva veega. Nad võivad elada nii pinna lähedal kui ka kilomeetrite sügavuses, nii üksi kui parvedena. Paljud kalad veedavad kogu elu ühes kilomeetrite sügavuses, nii üksi kui parvedena. Paljud kalad veedavad kogu elu ühes veekogus, teised aga võtavad ette tuhandete kilomeetrite pikkusi rändeidveekogus, teised aga võtavad ette tuhandete kilomeetrite pikkusi rändeid
Kuidas kalad liiguvad?Kuidas kalad liiguvad?
Kala ujub vees keha ühele ja teisele poole Kala ujub vees keha ühele ja teisele poole painutades, suureks abiks on sabauim. painutades, suureks abiks on sabauim. Liikumissuuna muutustel abistavad rinna-, kõhu- Liikumissuuna muutustel abistavad rinna-, kõhu- ja seljauimed. Kõhuõõnes paiknev gaasidega ja seljauimed. Kõhuõõnes paiknev gaasidega täidetud ujupõis hõlbustab kalal sukelduda või täidetud ujupõis hõlbustab kalal sukelduda või veepinnale tõusta.veepinnale tõusta.
Kuidas kalad hingavad?Kuidas kalad hingavad?
Kalad hingavad pea Kalad hingavad pea tagakülgedel paiknevate tagakülgedel paiknevate lõpustega. Nende abil lõpustega. Nende abil saavad kalad vees saavad kalad vees lahustunud hapnikku ning lahustunud hapnikku ning eritavad keskkonda eritavad keskkonda süsihappegaasi. Vähesed süsihappegaasi. Vähesed kalad (näiteks angerjas) kalad (näiteks angerjas) võivad niiskes rohus võivad niiskes rohus hingata mõnda aega ka hingata mõnda aega ka läbi naha.läbi naha.
Milline on kalade vereringe?Milline on kalade vereringe?
Kuidas kalad hingavadKuidas kalad hingavad Kaladel on põhiliselt kaheosaline süda, mis pumpab verd Kaladel on põhiliselt kaheosaline süda, mis pumpab verd
lõpustesse ja kala kehasse. lõpustesse ja kala kehasse. Kalade ainevahetus on aeglane Kalade ainevahetus on aeglane ning seetõttu on nad kõigusoojasedning seetõttu on nad kõigusoojased.. Vähesed kalad Vähesed kalad (näiteks angerjas) võivad niiskes rohus hingata mõnda (näiteks angerjas) võivad niiskes rohus hingata mõnda aega ka läbi naha.aega ka läbi naha.
Milline on kalade vereringe?Milline on kalade vereringe?
Kaladel on põhiliselt kaheosaline süda, mis Kaladel on põhiliselt kaheosaline süda, mis pumpab verd lõpustesse ja kala kehasse. pumpab verd lõpustesse ja kala kehasse. Kalade Kalade ainevahetus on aeglane ning seetõttu on nad ainevahetus on aeglane ning seetõttu on nad kõigusoojased kõigusoojased
Mida kalad söövad?Mida kalad söövad?
Erinevatel kaladel on erinevad toiduobjektid: Erinevatel kaladel on erinevad toiduobjektid: alates mikroskoopilisest planktonist ja lõpetades alates mikroskoopilisest planktonist ja lõpetades teiste, endast väiksemate kaladega. Lepiskalad teiste, endast väiksemate kaladega. Lepiskalad (särg) on segatoidulised, röövkalad (haug) aga (särg) on segatoidulised, röövkalad (haug) aga võivad teisi kalu tervelt alla neelata.võivad teisi kalu tervelt alla neelata.
Millised on kalade peamised Millised on kalade peamised meeleelundid?meeleelundid?
Pea eesosas paikneb paar suhteliselt Pea eesosas paikneb paar suhteliselt lühinägelikke silmi. Kalade hea haistmine on lühinägelikke silmi. Kalade hea haistmine on seotud silmade ees paikneva haistmiselundiga, seotud silmade ees paikneva haistmiselundiga, mis on ühendatud ninasõõrmetega. mis on ühendatud ninasõõrmetega. Kuulmiselund paikneb koljus ning väliselt seda Kuulmiselund paikneb koljus ning väliselt seda kaladel näha ei ole. kaladel näha ei ole. Vee võnkumisi tajuvad kalad Vee võnkumisi tajuvad kalad küljejoonega.küljejoonega.
Kuidas kalad sigivad ja arenevad?Kuidas kalad sigivad ja arenevad?
Kalad on lahksugulised: emaskalade munasarjades Kalad on lahksugulised: emaskalade munasarjades valmivad munarakud (marjaterad) ning isakalade valmivad munarakud (marjaterad) ning isakalade seemnesarjades seemnerakud (niisk). Kudemise ajal seemnesarjades seemnerakud (niisk). Kudemise ajal väljutatakse muna- ja seemnerakud vette. Seega on väljutatakse muna- ja seemnerakud vette. Seega on kaladel kehaväline viljastumine. Viljastunud kaladel kehaväline viljastumine. Viljastunud marjateradest arenevad suure rebukotiga vastsed, kes marjateradest arenevad suure rebukotiga vastsed, kes mõne aja pärast muunduvad oma liigikaaslaste sarnasteks mõne aja pärast muunduvad oma liigikaaslaste sarnasteks maimudeks. maimudeks. Areng maimudest suguküpsete kaladeni Areng maimudest suguküpsete kaladeni kulgeb erinevatel liikidel erineva kiirusega.kulgeb erinevatel liikidel erineva kiirusega.
VälimusVälimus
Kalade välimust iseloomustab piklik keha ning Kalade välimust iseloomustab piklik keha ning lõpustelõpuste ja ja uimedeuimede olemasolu. Keha jaguneb olemasolu. Keha jaguneb peakspeaks (ninamikust tagumise lõpusepiluni), (ninamikust tagumise lõpusepiluni), kerekskereks (viimasest lõpusepilust (viimasest lõpusepilust pärakunipärakuni) ja ) ja sabakssabaks (pärakust keha lõpuni).(pärakust keha lõpuni).
Kaladena käsitletakse tavaliselt klasse Kaladena käsitletakse tavaliselt klasse süstikkaladsüstikkalad, , sõõrsuudsõõrsuud, , kõhrkaladkõhrkalad, , luukaladluukalad, , vihtuimelisedvihtuimelised ja ja kopskaladkopskalad..
VälimusVälimus
HuvitavatHuvitavat
Kalad oskavad oma liigikaaslaste sotsiaalset Kalad oskavad oma liigikaaslaste sotsiaalset staatust tuletada kaudsete tunnuste põhjal ehk n-staatust tuletada kaudsete tunnuste põhjal ehk n-ö loogilise mõtlemise abil, kirjutas ajakiri Nature.ö loogilise mõtlemise abil, kirjutas ajakiri Nature.
Kas kalad magavadKas kalad magavad
MMagavad ikka, üks rohkem, teine vähem.Kalad nagu teisedki enam-vähem agavad ikka, üks rohkem, teine vähem.Kalad nagu teisedki enam-vähem aktiivse eluviisiga loomad vajavad oma energiavarude taastamiseks ja aktiivse eluviisiga loomad vajavad oma energiavarude taastamiseks ja normaalse elutegevuse tagamiseks peale toidu ka omajagu puhkust.normaalse elutegevuse tagamiseks peale toidu ka omajagu puhkust.AHVEN-tuleb kalda lähedale ja laskub põhja,toetudes kõhuuimedele ja sabale AHVEN-tuleb kalda lähedale ja laskub põhja,toetudes kõhuuimedele ja sabale ning hoides seljauimed nagu tasakaaluks õieli.Ta pea vajub allapoole,esimene ning hoides seljauimed nagu tasakaaluks õieli.Ta pea vajub allapoole,esimene seljauim laskub kokku,teine aga jääblki laiali.Pimeduse saabudes magab ahven seljauim laskub kokku,teine aga jääblki laiali.Pimeduse saabudes magab ahven juba sügavat und.juba sügavat und.SÄRG- Samuti kaldaläheduses taimestikus,kuid nad on kergema unega kui SÄRG- Samuti kaldaläheduses taimestikus,kuid nad on kergema unega kui ahvenad ning tõusevad öö jooksul korduvalt üles.Ujuvad ringi ja uinuvad ahvenad ning tõusevad öö jooksul korduvalt üles.Ujuvad ringi ja uinuvad taas.Magades on särg kaldasendis toetudes põhjale pea ja kõhu uimede varal.taas.Magades on särg kaldasendis toetudes põhjale pea ja kõhu uimede varal.NURG-magab liivasel põhjal madalas vees.Kui teda öösel valgustada, tuleb NURG-magab liivasel põhjal madalas vees.Kui teda öösel valgustada, tuleb juurde ja toksib ninaga vastu lambiklaasi.Teised kalad seda ei tee.juurde ja toksib ninaga vastu lambiklaasi.Teised kalad seda ei tee.LINASK-otsib toitu sageli öötundidelgi,teda võib leida puhkamas nii valgel LINASK-otsib toitu sageli öötundidelgi,teda võib leida puhkamas nii valgel kui öisel ajal.Magades toetub linaski pea,kõhuuimed ja saba vastu põhja.kui öisel ajal.Magades toetub linaski pea,kõhuuimed ja saba vastu põhja.ANGERJAS-puhkab peamiselt päeval,sest on öise eluviisiga.Kala uuristub ANGERJAS-puhkab peamiselt päeval,sest on öise eluviisiga.Kala uuristub pehmesse põhjapinnasesse või poeb kivide ja vettinud puunottide alla nii, et pehmesse põhjapinnasesse või poeb kivide ja vettinud puunottide alla nii, et ainult pea ulatub välja.Sageli on nad oma peiduurkas mitmekaupa.ainult pea ulatub välja.Sageli on nad oma peiduurkas mitmekaupa.TURSK-puhkab öösel,lamades kõhuli või koguni külili merepõhjas.TURSK-puhkab öösel,lamades kõhuli või koguni külili merepõhjas.Avaveelise eluviisiga kalad magavad vabas vees hõljudes.Näiteks atlandi Avaveelise eluviisiga kalad magavad vabas vees hõljudes.Näiteks atlandi heeringad"ripuvad öösiti vees täiesti liikumatult kas poolviltu või püsti,pea heeringad"ripuvad öösiti vees täiesti liikumatult kas poolviltu või püsti,pea allapoole või siis rõhtsalt,kõht ülespidi." allapoole või siis rõhtsalt,kõht ülespidi."
10 KÜSIMUST JA VASTUST 10 KÜSIMUST JA VASTUST KALADE KOHTAKALADE KOHTA
1) KUIDAS KALAD MAGAVAD?1) KUIDAS KALAD MAGAVAD? Kuna kalade silmad on laugudeta, ei sule nad silmi kunagi. See Kuna kalade silmad on laugudeta, ei sule nad silmi kunagi. See
aga ei tähenda, et kalad tulevad toime magamata. Nad lihtsalt aga ei tähenda, et kalad tulevad toime magamata. Nad lihtsalt magavad lahtiste silmadega. Magamispoosid on liigiti väga magavad lahtiste silmadega. Magamispoosid on liigiti väga erinevad. Mõned kalad vajuvad magades kergelt külili ning erinevad. Mõned kalad vajuvad magades kergelt külili ning hulbivad liikumatult vees. Paljud kõrgemates veekihtides elavad hulbivad liikumatult vees. Paljud kõrgemates veekihtides elavad parvekalad toetuvad peaga merepõhja, kusjuures nende keha jääb parvekalad toetuvad peaga merepõhja, kusjuures nende keha jääb püstiasendisse. Sellisel puhul on kõigi parve kuuluvate kalade püstiasendisse. Sellisel puhul on kõigi parve kuuluvate kalade sabad sihitud eri suundadesse. Mõned rifialade kalad peituvad sabad sihitud eri suundadesse. Mõned rifialade kalad peituvad magamiseks pragudesse ja õõnsustesse.magamiseks pragudesse ja õõnsustesse.
Põhjus, miks magavaid kalu tavaliselt ei nähta, on lihtne. Enamik Põhjus, miks magavaid kalu tavaliselt ei nähta, on lihtne. Enamik kalaliike magab öösel, mil vees valitseb täielik pimedus. kalaliike magab öösel, mil vees valitseb täielik pimedus. Loomulikult pole magavaid kalu siis ilma spetsiaalse valgustuseta Loomulikult pole magavaid kalu siis ilma spetsiaalse valgustuseta näha.näha.
KALA, KES KASUTAB KALA, KES KASUTAB MAGAMISKOTTIMAGAMISKOTTI
2)2) Öö saabudes valmistavad papagoi kalad endale Öö saabudes valmistavad papagoi kalad endale
iga kord uue magamiskoti. See koosneb iga kord uue magamiskoti. See koosneb rikkalikult eritatavast limast, mis moodustab kala rikkalikult eritatavast limast, mis moodustab kala ümber sültja kesta. Sellise magamiskoti ümber sültja kesta. Sellise magamiskoti valmistamiseks kulub kalal umbes pool tundi valmistamiseks kulub kalal umbes pool tundi ning sama palju aega kulub kala hommikul ning sama palju aega kulub kala hommikul “kotist” vabanemiseks.“kotist” vabanemiseks.
3) KALA, KES KASUTAB 3) KALA, KES KASUTAB ELEKTRIŠOKI-RELVAELEKTRIŠOKI-RELVA
Lõuna-Ameerika kirdeosa madalates jõgedes elav Lõuna-Ameerika kirdeosa madalates jõgedes elav elektriangerjas on suuteline tema elektrielundites elektriangerjas on suuteline tema elektrielundites tekitatud elektrilaenguga tapma vägagi suuri tekitatud elektrilaenguga tapma vägagi suuri loomi. Nimelt võivad täiskasvanud, 1,5-2,5 m loomi. Nimelt võivad täiskasvanud, 1,5-2,5 m pikkused elektriangerjad tekitada laengu, mille pikkused elektriangerjad tekitada laengu, mille pinge võib olla kuni 650 V. Voolutugevus on aga pinge võib olla kuni 650 V. Voolutugevus on aga võrdlemisi madal, mitte üle 0,75 A.võrdlemisi madal, mitte üle 0,75 A.
4) SANITARKALAD4) SANITARKALAD
Mõned pisikesed kalaliigid elatuvad toidust, mida nad hangivad Mõned pisikesed kalaliigid elatuvad toidust, mida nad hangivad suurte röövkalade pealt, kehalt ja isegi suust kogutavatest suurte röövkalade pealt, kehalt ja isegi suust kogutavatest toidujäätmetest ning parasiitidest. Sellise “koostööga” on rahul toidujäätmetest ning parasiitidest. Sellise “koostööga” on rahul mõlemad osalised. Sanitar saab süüa ning tema “klient” vabaneb mõlemad osalised. Sanitar saab süüa ning tema “klient” vabaneb tülitajatest ning toidujäätmetest, mis muidu tema suus roiskuma tülitajatest ning toidujäätmetest, mis muidu tema suus roiskuma hakkaksid. Selleks, et röövkala oma teenijaid nahka ei pistaks, hakkaksid. Selleks, et röövkala oma teenijaid nahka ei pistaks, teevad viimased röövkalale lähenedes omalaadseid tantsutuure, teevad viimased röövkalale lähenedes omalaadseid tantsutuure, mille peale röövkala oma suu pärani ajab ja sanitarid sisse laseb. mille peale röövkala oma suu pärani ajab ja sanitarid sisse laseb. Sanitarkalad puhastavad parasiitidest ka suurte kalade nahka, seda Sanitarkalad puhastavad parasiitidest ka suurte kalade nahka, seda eriti lõpuste ning uimede tundlikes piirkondades.eriti lõpuste ning uimede tundlikes piirkondades.
5) KUS ASUVAD KALADEL 5) KUS ASUVAD KALADEL KÕRVAD?KÕRVAD?
Kalad on küll suutelised tajuma vees levivaid Kalad on küll suutelised tajuma vees levivaid võnkumisi, seega ka heli, kuid mitte kõrvadega , võnkumisi, seega ka heli, kuid mitte kõrvadega , mida neil pole. Kõrvu asendab kaladel keha mida neil pole. Kõrvu asendab kaladel keha kummalgi küljel peast kuni sabani kulgev kummalgi küljel peast kuni sabani kulgev küljejoon, kuhu suubuvad ülitundlikud küljejoon, kuhu suubuvad ülitundlikud närvirakud. Küljejoone-elundi abil tajub kala ka närvirakud. Küljejoone-elundi abil tajub kala ka kõige pisemaid võnkeid, mis toovad temani kõige pisemaid võnkeid, mis toovad temani informatsiooni kõigest ümberringi toimuvast.informatsiooni kõigest ümberringi toimuvast.
6) KALAD, KES LENDAVAD6) KALAD, KES LENDAVAD
Kalad saavad neile eluks vajaliku hapniku veest ning seetõttu ei Kalad saavad neile eluks vajaliku hapniku veest ning seetõttu ei saa nad viibida pikemat aega õhus, nagu imetajad ei saa saa nad viibida pikemat aega õhus, nagu imetajad ei saa sukelduda kestvamalt vee alla. Sellegipoolest on pääsukalalaste sukelduda kestvamalt vee alla. Sellegipoolest on pääsukalalaste sugukonda kuuluvatel lendkaladel välja kujunenud võime katta sugukonda kuuluvatel lendkaladel välja kujunenud võime katta küllaltki pikki vahemaid õhus lennates. Arendades juba vees üsna küllaltki pikki vahemaid õhus lennates. Arendades juba vees üsna suurt kiirust (30 km/h), hüppab kala veest välja ning libiseb, suurt kiirust (30 km/h), hüppab kala veest välja ning libiseb, rinnauimed välja sirutatud, mööda veepinda, kiirendades rinnauimed välja sirutatud, mööda veepinda, kiirendades liikumist vette ulatuva sabauime alumist hõlma võngutades. liikumist vette ulatuva sabauime alumist hõlma võngutades. Veepinnal kasvab kala kiirus ligi 60 km/h. Siis sirutab kala oma Veepinnal kasvab kala kiirus ligi 60 km/h. Siis sirutab kala oma kõhuuimed laiali ning liuglebki vee kohal. Selline lend kestab kõhuuimed laiali ning liuglebki vee kohal. Selline lend kestab kümmekond sekundit ning lennuteekonnapikkus võib ulatuda kümmekond sekundit ning lennuteekonnapikkus võib ulatuda mõnekümnest meetrist paarisaja meetrini. Igatahes on see piisav, mõnekümnest meetrist paarisaja meetrini. Igatahes on see piisav, et lendkala vees jälitanud vaenlane oma ohvri silmist kaotaks.et lendkala vees jälitanud vaenlane oma ohvri silmist kaotaks.
7)KALA, KES UJUB 7)KALA, KES UJUB VERTIKAALSELTVERTIKAALSELT
Merihobukesed on ainsad kalad, kes valdavad tähelepanuväärivat Merihobukesed on ainsad kalad, kes valdavad tähelepanuväärivat võimet ujuda vertikaalsuunas. Nad kinnituvad oma keerduva võimet ujuda vertikaalsuunas. Nad kinnituvad oma keerduva haardsabaga nii taimede kui ka kaljude külge. Nende pea, mis haardsabaga nii taimede kui ka kaljude külge. Nende pea, mis meenutab suuresti hobuse pead, on alati ülespoole suunatud. meenutab suuresti hobuse pead, on alati ülespoole suunatud. Merihobikesed püüavad oma vaenlastele jätta muljet, nagu Merihobikesed püüavad oma vaenlastele jätta muljet, nagu oleksid nad mingite veidrate laikude ja harudega taimed või kivid. oleksid nad mingite veidrate laikude ja harudega taimed või kivid. Röövkalu õnnestub neil oma maskeeringuga enamasti petta, kuid Röövkalu õnnestub neil oma maskeeringuga enamasti petta, kuid krabisid mitte. Ilmselt on krabid nii lollid, et neid ei olegi krabisid mitte. Ilmselt on krabid nii lollid, et neid ei olegi võimalik petta, sest nad söövad kõike, mis iganes neile sõrgade võimalik petta, sest nad söövad kõike, mis iganes neile sõrgade vahele satub. Merihobukesed ise toituvad aga pisivähilistest ja vahele satub. Merihobukesed ise toituvad aga pisivähilistest ja vees hõljuvatest larvidest.vees hõljuvatest larvidest.
7)KALA, KES UJUB 7)KALA, KES UJUB VERTIKAALSELTVERTIKAALSELT
Merihobukesed on ainsad kalad, kes valdavad tähelepanuväärivat Merihobukesed on ainsad kalad, kes valdavad tähelepanuväärivat võimet ujuda vertikaalsuunas. Nad kinnituvad oma keerduva võimet ujuda vertikaalsuunas. Nad kinnituvad oma keerduva haardsabaga nii taimede kui ka kaljude külge. Nende pea, mis haardsabaga nii taimede kui ka kaljude külge. Nende pea, mis meenutab suuresti hobuse pead, on alati ülespoole suunatud. meenutab suuresti hobuse pead, on alati ülespoole suunatud. Merihobikesed püüavad oma vaenlastele jätta muljet, nagu Merihobikesed püüavad oma vaenlastele jätta muljet, nagu oleksid nad mingite veidrate laikude ja harudega taimed või kivid. oleksid nad mingite veidrate laikude ja harudega taimed või kivid. Röövkalu õnnestub neil oma maskeeringuga enamasti petta, kuid Röövkalu õnnestub neil oma maskeeringuga enamasti petta, kuid krabisid mitte. Ilmselt on krabid nii lollid, et neid ei olegi krabisid mitte. Ilmselt on krabid nii lollid, et neid ei olegi võimalik petta, sest nad söövad kõike, mis iganes neile sõrgade võimalik petta, sest nad söövad kõike, mis iganes neile sõrgade vahele satub. Merihobukesed ise toituvad aga pisivähilistest ja vahele satub. Merihobukesed ise toituvad aga pisivähilistest ja vees hõljuvatest larvidest.vees hõljuvatest larvidest.
9) KÕIGE VEREJANULISEMAD 9) KÕIGE VEREJANULISEMAD KALADKALAD
Vastupidi levinud arvamusele pole kõige verejanulisemad Vastupidi levinud arvamusele pole kõige verejanulisemad mereasukad mitte haid, vaid hoopis tuunikalad. Tavaliselt mereasukad mitte haid, vaid hoopis tuunikalad. Tavaliselt tapavad ka tuunid üksnes nii palju oma saakkalu, kui nad tapavad ka tuunid üksnes nii palju oma saakkalu, kui nad parajasti süüa jõuavad. Kuid aeg-ajalt valdab neid tõeline parajasti süüa jõuavad. Kuid aeg-ajalt valdab neid tõeline tapakirg. Nad sisenevad mõnda kalaparve, kus nende tapakirg. Nad sisenevad mõnda kalaparve, kus nende hammaste all leiab oma lõpu kümme korda enam kalu hammaste all leiab oma lõpu kümme korda enam kalu kui tuunid neid süüa jõuaksid. Haide kohta on vaid harvu kui tuunid neid süüa jõuaksid. Haide kohta on vaid harvu teateid, et nad muutusid meeletuks ja kiskusid tükkideks teateid, et nad muutusid meeletuks ja kiskusid tükkideks kõik ettejääva elava. kõik ettejääva elava.
10) KALA, KES UJUB KÕHT 10) KALA, KES UJUB KÕHT ÜLESPIDIÜLESPIDI
Tavaliselt jäävad vette, kõht ülespidi, kas Tavaliselt jäävad vette, kõht ülespidi, kas vigastatud ujupõiega või surnud kalad. Kuid on vigastatud ujupõiega või surnud kalad. Kuid on olemas ka niisugune kala, kes suurema osa oma olemas ka niisugune kala, kes suurema osa oma elust ujub, selg allapoole, kusjuures isegi tema elust ujub, selg allapoole, kusjuures isegi tema suu paigutus vastab tema ujumisviisile. Tegemist suu paigutus vastab tema ujumisviisile. Tegemist on umbes sõrmepikkuse mageveekalaga, kelle on umbes sõrmepikkuse mageveekalaga, kelle nimi on kongo-wells. Seda ebatavalist nimi on kongo-wells. Seda ebatavalist liikumisviisi põhjustab asjaolu, et see kala toitub liikumisviisi põhjustab asjaolu, et see kala toitub veetaimede lehtede allküljel asuvatest vetikatest. veetaimede lehtede allküljel asuvatest vetikatest.
Millised tegurid mõjutavad Eesti Millised tegurid mõjutavad Eesti kalastikku?kalastikku?
Nii nagu mujalgi maailmas mõjutab ka Eesti kalastikku põhiliselt Nii nagu mujalgi maailmas mõjutab ka Eesti kalastikku põhiliselt inimtegevus. Selle tulemuseks on nii liigirikkus kui ka enamiku inimtegevus. Selle tulemuseks on nii liigirikkus kui ka enamiku kalaliikide arvukus pidevalt vähenenud. Läänemere kalu ohustab kalaliikide arvukus pidevalt vähenenud. Läänemere kalu ohustab sinna suubuvate jõgede kõrge reostusaste. Järvede liigtoiteliseks sinna suubuvate jõgede kõrge reostusaste. Järvede liigtoiteliseks muutumine (eutrofeerumine) kahandab oluliselt muutumine (eutrofeerumine) kahandab oluliselt kalapopulatsioone. Samuti suureneb sellistes veekogudes kalapopulatsioone. Samuti suureneb sellistes veekogudes kalaparasiitide hulk. Kalade elutegevust ohustavad ka kalaparasiitide hulk. Kalade elutegevust ohustavad ka veekogudesse kandunud taimekaitsevahendid (pestitsiidid).veekogudesse kandunud taimekaitsevahendid (pestitsiidid).
4 kalaliiki Eestis looduskaitse all4 kalaliiki Eestis looduskaitse all
Seoses happevihmadega väheneb kalade marjaterade arv ning kahaneb marja ja vastsete eluvõime. Kui vee happesusreaktsioon (pH) langeb alla 6, vabanevad veekogude põhjasetetest kaladele mürgised metalliühendid. Alla pH 5,5 kaovad järvedest viimastena haug ja ahven.
Eestis on 4 kalaliiki looduskaitse all. Nende kohta leiate täpsemat informatsiooni viida alt Looduskaitsealused kalad Eestis.
Mis kala see onMis kala see on
KogerKoger
Koger on kõrge ja külgedelt lamenenud kehaga kala, kelle pikkus on Koger on kõrge ja külgedelt lamenenud kehaga kala, kelle pikkus on keskmiselt 10...25 cm ja kehamass 50...400 g. Kogre värvus võib olla väga keskmiselt 10...25 cm ja kehamass 50...400 g. Kogre värvus võib olla väga mitmekesine: selg on tume, hallikas- või pruunikasroheline, küljed mitmekesine: selg on tume, hallikas- või pruunikasroheline, küljed rohekaskuldsed. rohekaskuldsed.
Koger paistab silma oma mudalembese eluviisi poolest. Ta on seisvate või Koger paistab silma oma mudalembese eluviisi poolest. Ta on seisvate või nõrgalt läbivoolava veega taimestikurikaste järvede elanik. Eestis eristatakse nõrgalt läbivoolava veega taimestikurikaste järvede elanik. Eestis eristatakse kahte tüüpi kokresid: järvekogred ja mudakogred. Viimased asustavad eriti kahte tüüpi kokresid: järvekogred ja mudakogred. Viimased asustavad eriti väikseid ja mudaseid lompe. Lisaks iseloomustab kokre veel äärmiselt visa väikseid ja mudaseid lompe. Lisaks iseloomustab kokre veel äärmiselt visa hing: nimelt võib ta talvel ellu jääda isegi siis, kui veekogu põhjani läbi hing: nimelt võib ta talvel ellu jääda isegi siis, kui veekogu põhjani läbi külmub. Sel juhul võib koger pugeda kuni 70 cm sügavusele mutta. Pärast külmub. Sel juhul võib koger pugeda kuni 70 cm sügavusele mutta. Pärast karmi talve, kui veekogu on olnud pikalt jääs, võib koger sageli jääda antud karmi talve, kui veekogu on olnud pikalt jääs, võib koger sageli jääda antud veekogu ainsaks kalaliigiks. Selline vastupidavus ilmneb ka suvel, kui järved ja veekogu ainsaks kalaliigiks. Selline vastupidavus ilmneb ka suvel, kui järved ja lombid kipuvad ära kuivama. lombid kipuvad ära kuivama.
KogerKoger
Kogred toituvad mudas elutsevatest organismidest - enamasti surusääsklaste vastsetest, aga ka lihtsalt taimsest kõdust ja mudast. Koger koeb juunist augustini veekogu taimestikurikastes osades. Et ta on väga soojalembene kala, siis peab ka veetemperatuur kudemise alguseks olema vähemalt 16...18 °C. Kudemine toimub rühmiti ning on kärarikas ja silmapaistev tegevus. Tavaliselt on emased sügavamal, isased aga karglevad ja hüplevad ülevalpool. Koetud ja viljastatud mari areneb veetaimedele kleepunult. Sõltuvalt veetemperatuurist, koorub 6 mm pikkune vastne 4...6 päeva pärast. Koger saab suguküpseks 3...4 aasta vanuselt ning pikaealise kalana võib ta eluiga ulatuda 20...30 aastani.
Kogred on hinnatud püügikala maitsva liha tõttu. Ka kokrede mudamaitse, mis on mudas veedetud aastate tagajärg, on hõlpsalt kõrvaldatav, hoides kalu enne söömist mõnda aega puhtas vees. Koger kasvab aeglaselt, ja seetõttu teda kalakasvatuslikult eriti ei hinnata. Looduses on ta väikeste umbjärvede kalamajandamisel asendamatu
KõhrkaladKõhrkalad
KõhrkaluKõhrkalu ( (ChondrichtyesChondrichtyes) (haid, raid jt) eristab ) (haid, raid jt) eristab luukaladestluukaladest neile iseloomulik neile iseloomulik kehakuju, kõhrest luustik ning hambakesetaolised soomused. kehakuju, kõhrest luustik ning hambakesetaolised soomused. Algelisemateks Algelisemateks kõhrkaladeks olid kõhrkaladeks olid DevoniDevoni ajastul elanud ajastul elanud rüükaladrüükalad, kes on oma nime saanud , kes on oma nime saanud nende keha katva paksu monoliitse rüü järgi. nende keha katva paksu monoliitse rüü järgi. Lõugadel neil hambaid ei olnud, Lõugadel neil hambaid ei olnud, toitu haarasid nad lõugade teravate servadega. toitu haarasid nad lõugade teravate servadega. Suurimate rüükalade pikkus Suurimate rüükalade pikkus ulatus kuni 10 meetrini. Haid olid Devoni merede oluliseks kalade grupiks. ulatus kuni 10 meetrini. Haid olid Devoni merede oluliseks kalade grupiks. Esimesed tuntud haid pärinevad Kesk- Devoni kivimitest ja nad olid Esimesed tuntud haid pärinevad Kesk- Devoni kivimitest ja nad olid nähtavasti viimaseks suureks kalade grupiks, kes sel ajal välja arenesid. Devoni nähtavasti viimaseks suureks kalade grupiks, kes sel ajal välja arenesid. Devoni haid olid primitiivsed ja vaevu ühe meetri pikkused. Devonis ilmusid ka haid olid primitiivsed ja vaevu ühe meetri pikkused. Devonis ilmusid ka kiiruimsed kalad. Sel perioodil nad erilist edu ei saavutanud, kuid domineerisid kiiruimsed kalad. Sel perioodil nad erilist edu ei saavutanud, kuid domineerisid Mesosoikumi ja Kainosoikumi meredes. Sellesse gruppi kuuluvad tänapäeva Mesosoikumi ja Kainosoikumi meredes. Sellesse gruppi kuuluvad tänapäeva kaladest: forell, ahven, heeringas, tuunikala jpt. Nimetus kiiruimsed viitab kaladest: forell, ahven, heeringas, tuunikala jpt. Nimetus kiiruimsed viitab sellele, et nende kalade uimesid toestasid peenikesed luud, mida võis palja sellele, et nende kalade uimesid toestasid peenikesed luud, mida võis palja silmaga selgelt näha. Kiiruimsete kalade tekkel oli suur tähtsus, kuna sellega silmaga selgelt näha. Kiiruimsete kalade tekkel oli suur tähtsus, kuna sellega on seotud kopskalade ja vihtuimsete kalade areng. Kõhrkalade vanimad leiud on seotud kopskalade ja vihtuimsete kalade areng. Kõhrkalade vanimad leiud pärinevad pärinevad SiluriSiluri algusest. Kõhrkaladest säilivad fossiilsena hambad (foto 1) ja algusest. Kõhrkaladest säilivad fossiilsena hambad (foto 1) ja rüükaladest paksud rüü osad (fotod 2-4). rüükaladest paksud rüü osad (fotod 2-4).
