ESF raamprogramm "Töölesaamist toetavad hoolekandemeetmed 2010-

2013"

programm "Töölesaamist toetavad hoolekandemeetmed 2012-2013"

alapunkt „Töölesaamist toetavate rehabilitatsiooniprogrammide

pakkumine 2012-2013“

Projekti number SFOS 1.3.0330.12-0132

REHABILITATSIOONIVAJADUSE HINDAMISE KOKKUVÕTE

Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus

Karin Hanga, Külli Roht ja Margery Roosimaa

2013

Sisukord

Sisukord

Sissejuhatus ........................................................................................................................................4

1. Kokkuvõte rehabilitatsioonivajaduse esmahindamisest.........................................5

1.1. Tegevused seoses rehabilitatsioonivajaduse hindamise instrumendi väljatöötamisega ......................................................................................................................................... 5

1.2. Hindamisvahendi ülesehitus .................................................................................................... 6

1.3. Rehabilitatsioonivajaduse hindamise protsess projektis ............................................. 7

1.4. Uurimismetoodika, valim ja andmete analüüsimise meetod ...................................... 8

1.5. Tulemused ....................................................................................................................................... 9

1.5.1. Rehabilitatsioonivajaduse hindamises osalenud isikute taust ......................... 9

1.5.2. Isikute perekondlik seis, elukorraldus ja tööalane staatus ................................ 9

1.5.3. Isikutele varasemalt osutatud abimeetmed ning isikute hinnangud osutatud teenuste mõjule ................................................................................................................ 10

1.5.4. Toimetuleku häirumine eluvaldkondades ............................................................. 11

1.5.5. Isikutele soovitatud meetmed tegevusvõime arendamiseks .......................... 12

1.5.6. Toimetuleku häirumise koondprotsent ja seosed rehabilitatsiooni-teenusele suunamise vahel ............................................................................................................. 14

1.5.7. Isikute poolt püstitatud rehabilitatsioonieesmärgid ......................................... 15

1.6. Kokkuvõte .................................................................................................................................... 16

2. Rehabilitatsioonivajaduse hindajate- ekspertide nägemus rehabilitatsioonivajaduse ja rehabilitatsiooni tulemuslikkuse hindamisest (kordushindamisest) ning rehabilitatsiooniprogrammide vajadusest. ......................................................................... 19

2.1. Rehabilitatsioonivajaduse hindamise tulemusel tuvastatud teenuste vajadus 20

2.2. Rehabilitatsiooniprogrammide vajadus ........................................................................... 25

2.3. Rehabilitatsiooni tulemuste hindamine (e. kordushindamine) .............................. 28

2.3.1. Järeldused ja ettepanekud seoses kordushindamisega: ........................................ 30

Tabelid: Tabel 1. Kolm kõige enam häirunud eluvaldkonda tööealistel ja pensioniealistel 11 Tabel 2. Toimetuleku häirumine eluvaldkondades 12 Tabel 3. Toimetuleku häirumine 3 eluvaldkonnas ning tööealistele isikutele soovitatud meetmed 13 Tabel 4. Toimetuleku häirumine 3 eluvaldkonnas ning pensioniealistele isikutele soovitatud meetmed 14 Tabel nr 5: Toimetuleku häirumise koondprotsendid tööealistel ja eakatel 15 Tabel 6: Toimetuleku häirumise koondprotsent ning suunamine rehabilitatsiooniteenusele 15 Tabel 7. Piloteeritud rehabilitatsiooniprogrammid ja rehabilitatsioonivajaduse hindamise tulemusel programmide sobivus klientidele (reh.vajaduse hindajate arvamusel) 20 Tabel 8. rehabilitatsiooniprogrammide vajadus valdkondade järgi 26

LISAD: Lisa 1 Rehabilitatsioonivajaduse hindamise andmebaasi analüüsi tulemused:

Tabel 1: Isikute kogemused ja kommentaarid varasemalt osutatud rehabilitatsiooniteenuse kohta Tabel 2 . Isikute kommentaarid KOV-st saadud toetuste ja abi kohta Tabel 3. Isikute kommentaarid saadud tööturuteenuste kohta. Tabel 5: Isikute poolt sõnastatud rehabilitatsioonieesmärgid

Lisa 2- rehabilitatsioonivajaduse hindamise instrument (st piloteerimise tulemusel täiendatud esmahindamise instrument) Lisa 2/1 rehabilitatsioonivajaduse hindamise instrument Lisa 2/2 WHO DAS instrument Lisa 3- rehabilitatsioonivajaduse hindamise instrumendi juhend Lisa 4- rehabilitatsioonivajaduse hindamise teenuse kirjeldus Lisa 5- rehabilitatsioonivajaduse hindamise teenuse hind

Sissejuhatus

Programm "Töölesaamist toetavad hoolekandemeetmed 2012-2013" alapunkti “Töölesaamist

toetavate rehabilitatsiooniprogrammide osutamine 2012-2013” raames töötati välja

rehabilitatsioonivajaduse hindamise esmahindamise ning kordushindamise veebipõhine

instrument ning viidi läbi rehabilitatsioonivajaduse hindamine 101 kliendi hulgas.

Ajavahemikul september 2012 – november 2013. a toimus Astangu Kutserehabilitatsiooni

Keskuses rehabilitatsioonivajaduse hindamise piloteerimine.

Jätkusid tegevused puudega inimeste rehabilitatsioonivajaduse hindamise vahendi ja juhendi

väljatöötamisega, hindamisvahendi piloteerimise ning tulemuste analüüsimisega.

Projekti käigus on Sotsiaalministeeriumile edastatud järgmised dokumendid:

21.05.2012 -Rehabilitatsioonivajaduse hindamise esmahindamise ja kordushindamise

instrument koos print vaadetega mille põhjal töötati välja veebipõhised

hindamisinstrumendid;

02.06.2013 - rehabilitatsioonivajaduse hindamise instrument (st piloteerimise

tulemusel täiendatud esmahindamise instrument) -LISA 2

Jaanuar 2014 rehabilitatsioonivajaduse hindamise instrumendi juhend LISA 3

01.05.2013 - rehabilitatsioonivajaduse hindamise teenuse kirjeldus; LISA 4

01.05.2013 – rehabilitatsioonivajaduse hindamise teenuse hind, LISA 5

Meeskonda kuulusid: Ekspertidena Karin Hanga, Dagmar Narusson ja Gerli Nimmerfeldt.

Rehabilitatsioonivajaduse hindajatena (klienditöö) Külli Roht, Ewe Alliksoo, Valentina

Rannikmaa ja Jevgeni Bugakin.

Koostööpartneritena: Sotsiaalkindlustusameti Tallinna ja Pärnu büroo ning Airi Nõmm;

Sotsiaalministeeriumi esindajana Marina Runno, Eesti Puuetega Inimeste Koda ja Tartu

Puuetega Inimeste Koda.

Projektijuht Margery Roosimaa

Käesolev kokkuvõte koosneb kahest osast: 1. Kokkuvõte rehabilitatsioonivajaduse esmahindamisest (kliendiintervjuude andmebaasi

alusel);

2. Rehabilitatsioonivajaduse hindajate- ekspertide nägemus rehabilitatsioonivajaduse ja

rehabilitatsiooni tulemuslikkuse hindamisest (kordushindamisest) ning

rehabilitatsiooniprogrammide vajadusest

.

1. Kokkuvõte rehabilitatsioonivajaduse esmahindamisest Karin Hanga

1.1. Tegevused seoses rehabilitatsioonivajaduse hindamise instrumendi väljatöötamisega

Rehabilitatsioonivajaduse hindamise vahendi arendamisel on alates 2010. aastast lähtutud

põhimõttest, et hindamisvahend tugineks Rahvusvahelisele Funktsioneerimisevõime

Klassifikatsioonile (edaspidi RFK, biopsühhosotsiaalne käsitlus), tõenduspõhisele

lähenemisele puudega inimeste vajaduste hindamisel (valideeritud, standardiseeritud

hindamisvahend), sobituks Eesti oludele ja sobiks rehabilitatsiooniteenuse vajaduse

väljaselgitamiseks. Rehabilitatsioonivajaduse hindamine on aluseks, et esiteks – selgitada

välja isiku toimetulekutase ja teenuste vajadus (kas rehabilitatsiooniteenus, toetavad

sotsiaalteenused isiku elukohas, tervishoiuteenused, vm); ning teiseks, toetada edasist isiku

rehabilitatsiooniprotsessi.

Rehabilitatsioonivajaduse hindamise vahend töötati välja 2010. aastal Sotsiaalministeeriumi

hanke raames1. Hindamisinstrument läbis esimese piloteerimise 2010-2011. aastal

2 46

rehabilitatsioonispetsialisti poolt, mil seda testiti ligi 350 kliendi rehabilitatsioonivajaduse

hindamiseks. Lähtudes hindamist läbiviinud rehabilitatsioonispetsialistide tagasisidest ja

esitatud ettepanekutest jätkati käesolevas projektis instrumendi edasiarendamist ning

kohandamist Eesti oludele.

Lähtudes esimese piloteerimise (2010 – 2011) ettepanekutest olid tegevused

rehabilitatsioonivajaduse hindamise instrumendi arendamisel järgmised:

koostati kahest, eraldiseisvast küsimustikust ühtne integreeritud rehabilitatsioonivajaduse

(esma) hindamise vahend ning hindamisvahendi kasutamise juhend;

koostati kordushindamise ankeet, et hinnata läbitud sekkumiste tulemuslikkust;

korrigeeriti WHODAS 2.0 küsimuste sõnastust keeleliselt;

arvestades instrumendi kasutamise vajadust (saadav informatsioon peab andma kasu ka

edasises rehabilitatsiooniteenuse protsessis) täiendati küsimustikku nii, et isikud saaksid

selgitada oma probleemide olemust, anda infot kasutatavate abivahendite/abistajate kohta;

seada esmaseid eesmärke rehabilitatsioonile;

töötati välja rehabilitatsioonivajaduse hindamise teenuse kirjeldus ning teenuse hind.

Projektimeeskonna poolt tehtud täienduste põhjal anti 21. mail 2012. a.

rehabilitatsiooniteenuse vajaduse hindamise vorm Sotsiaalministeeriumile IT-lahenduse

väljatöötamiseks.

Täiendatud esmahindamise veebipõhist instrumenti piloteeriti sept 2012- märts 2013.a 4

rehabilitatsioonispetsialisti3

poolt 101 kliendi rehabilitatsioonivajaduse hindamiseks.

Hindamisvahendi piloteerijad esitasid 2013.a kevadel ettepanekud hindamisvahendi ja

juhendi täiendamiseks, millest tulenevalt esitati täiendatud hindamisinstrument 2013.a

kevadel sotsiaalministeeriumile.

1 Koostajad T. Vana, K. Hanga, 2010.a

2 Lõppraport:

http://www.sm.ee/fileadmin/meedia/Dokumendid/Sotsiaalvaldkond/puudega_inimestele/Projekti_T%C3%B6%

C3%B6lesaamist_toetavate_rehabilitatsiooniprogrammide_pakkumine_2010-2011_L%C3%95PPRAPORT.pdf 3 Piloteerijad: Külli Roht, Ewe Alliksoo, Valentina Rannikmaa (2012-2013) ja Jevgeni Bugakin (2012)

Kordushindamise instrumenti piloteeriti 4 kliendi hulgas perioodil sept-okt 2013.

Käesolevas kokkuvõttes analüüsitakse, millised on võtmetegurid puudega inimeste

rehabilitatsiooniteenusele suunamisel tuginedes hindamisvahendi piloteerimise tulemustele.

Otsitakse vastust järgmistele uurimisküsimustele:

1. Millistes eluvaldkondades esines tööealistel ja eakatel isikutel kõige enam probleeme ning

millised meetmeid soovitati toimetuleku parandamiseks?

2. Millised on seosed WHODAS 2.0 küsimustiku abil moodustunud toimetuleku häirumise

valdkondlike protsentide, koondprotsendi ja rehabilitatsiooniteenusele suunamise vahel?

3. Milliseid eesmärke seadsid isikud ise oma rehabilitatsioonile (analüüsides seatud

eesmärke lähtudes rehabilitatsiooni biopsühhosotsiaalsest käsitlusest).

4. Hinnang rehabilitatsioonivajaduse hindamise vahendi sobivuse kohta.

1.2. Hindamisvahendi ülesehitus Rehabilitatsioonivajaduse hindamise vahend sisaldab järgmiseid küsimuste blokke:

I blokk: üldandmed

1. Isikuandmed

2. Üldine informatsioon puude raskusastme ja töövõimekaotuse kohta

3. Terviseprobleemi/puude tekkimise aeg, mille tõttu inimene vajab rehabilitatsiooni.

4. Demograafilised andmed (sugu, vanus)

5. Küsimused isiku haridusliku tausta kohta (töö- ja kutsealaseks rehabilitatsiooniks on

oluline selgitada välja elu jooksul omandatud erialad); täiendkoolitus, huvialad; õpitud

aastad;

6. Tööalane staatus

7. Perekonnaseis

8. Elukorraldus küsitluse läbiviimise hetkel (iseseisvalt, toetatud teenustega, institutsioonis).

II blokk: senini osutatud abimeetmed.

Informatsioon, kas ja milliseid abimeetmeid on isikule osutatud kohaliku omavalitsuse,

rehabilitatsiooni, erihoolekande, tervishoiu või muude valdkondade poolt ning kuidas need

on mõjutanud toimetulekut. Infot oli võimalik küsida isikult/pereliikmelt või võtta ühendust

võrgustikuga. Saadud info on oluline seostamaks isikut talle vajalike muude teenustega

(teadlikkus, vajadused jm).

III blokk, isiku toimetulek erinevates valdkondades (WHO DAS 2.0 valdkonnad):

WHODAS 2.0 küsimustik võimaldas hinnata isikute toimetulekut 6 eluvaldkonnas. Isikute

puhul, kes küsitluse läbiviimise hetkel töötasid või õppisid, hinnati lisaks ka õppimise ja

töötamisega toimetulekut (isikute puhul, kes küsitluse läbiviimise ajal olid mitteaktiivsed, nt

pensionil, töötamise blokki ei läbinud). Asjakohastes valdkondades (nt liikumine, kodused

toimingud, suhtlemine jm) uuriti ka, kas isik kasutab abivahendeid, teise inimese abi või on

vajalik kohandatud keskkond.

Hinnatud valdkonnad olid järgmised: 1. Kognitiivsed võimed. Uuriti, kui suuri probleeme isikul oli nt keskendumisega, oluliste

asjade meelespidamisega, igapäevaelus ettetulevate keeruliste olukordade analüüsimisega,

arusaamisega, mida teised inimesed ütlevad ning vestluse alustamise ja hoidmisega.

2. Liikumine. Uuriti, mil määral oli isikul probleeme püstiseismisega (30 min), istuvast

asendist tõusmisega/siirdumisega, kodus ringiliikumisega, kodust väljaminemisega ning

pika vahemaa kõndimisega/läbimisega (1 km).

3. Enese eest hoolitsemine. Küsimused puudutasid seda, mil määral oli isikul probleeme

enda üle keha pesemisega, riietumisega, söömisega, mõneks päevaks üksijäämisega.

4. Inimestega lävimine. Uuriti, mil määral oli isikul probleeme läbisaamisel lähedaste

inimestega (pereliikmetega) ja sõpradega; kontakti algatamisel ja suhtlemisel võõraste

inimestega ning füüsilise läheduse ja seksuaaleluga.

5. Igapäevased toimingud. Uuriti, mil määral on isikul olnud raskuseid igapäevaste

kohustuste täitmisega, kõige olulisemate toimingute ärategemisega ning ülesannete

täitmisega nõutud aja jooksul.

6. Tegevused tööl või koolis – mil määral on olnud probleeme igapäevase töötamise või

õppimisega, kõige olulisemate tööülesannete täitmisega ning ülesannete täitmisega nõutud

aja jooksul.

7. Ühiskonnaelus osalemine - küsimused puudutasid seda, mil määral isikud kogesid

probleeme ümbritsevas keskkonnas või seoses teiste inimeste suhtumisega, kuidas

terviseolukord on isikut emotsionaalselt mõjutanud, tekitanud probleeme pere

majanduslikule toimetulekule ning elukorraldusele; kui palju aega isik pühendab oma

terviseolukorraga tegelemisele ning mil määral on probleeme olnud vaba aja veetmisega.

RFK toob välja skaala, mida läbivalt kasutatakse kõikide RFK alusel toimuvate hindamiste

puhul ja mis oli kasutusel ka WHODAS 2.0 küsimustikule vastamiseli:

0 Ei ole probleemi (puudub, tühine) 0-4%

1 Kerge probleem (väike, nõrk) 5-24%

2 Mõõdukas probleem (keskmine, tuntav) 25-49%

3 Raske probleem (suur, tõsine) 50-59%

4 Täielik probleem (vaieldamatu, sügav) 96-100%

Hindamise tulemusel moodustus nö isiku toimetuleku profiil, mis haaras nii erinevaid

tegevusvaldkondi (6) kui toimetuleku üldist taset (võimaldas leida iga isiku kohta nn

“toimetuleku häirumise protsendi” 6-s hinnatavas eluvaldkonnas ning nö isiku

koondtulemuse) ning väljendub protsentidesii.

IV blokk: Hindamise kokkuvõte.

Uuriti, millised on isiku ootused rehabilitatsiooni osas – millises eluvaldkonnas soovitakse

muutust. Seejärel täpsustati eesmärki spetsialistiga koos konkreetsemates

rehabilitatsioonivaldkondades (iseseisev toimetulek, õppimine, töötamine, kohanemine ja

valmisolek, keskkond ja abivahendid).

Hindamise tulemus: kaalutlusotsus rehabilitatsiooniteenusele suunamise/mittesuunamise

kohta (suunamine reh.plaani koostamisele, reh.programmi või üksikteenusele).

Selgitus mittesuunamise korral.

Seostamine muude vajalike teenustega.

1.3. Rehabilitatsioonivajaduse hindamise protsess projektis

Rehabilitatsioonivajaduse hindamise eesmärk oli isiku terviseolukorrast põhjustatud tegevus-

ja osalusvõime piirangute hindamine, sellest lähtuvalt tema seostamine rehabilitatsiooni-

ja/või sotsiaalkaitsemeetmetega.

Rehabilitatsioonivajaduse hindamine oli personaalne, tugines isiku reaalsele olukorra ja

vajaduste hindamisele. Selleks kohtus hindaja (rehabilitatsiooniekspert) isikuga (vajadusel

esindajaga), viidi läbi hindamisintervjuu, et selgitada välja isiku vajadused.

Rehabilitatsioonivajaduse ilmnemisel sõnastas isik koos eksperdiga esmase

rehabilitatsioonieesmärgi. Lähtudes isiku eesmärgist ning osalus- ja tegevusvõime arendamise

vajadustest, seostati isik temale sobivaimate rehabilitatsiooni- ja/või sotsiaalkaitsemeetmetega

või muude meetmetega, mis lõid eelduse püstitatud eesmärkide täitmiseks. Rehabilitatsiooni

mittevajamise korral konkreetset eesmärki ei sõnastatud; eksperdi poolt lisati selgitus, miks

rehabilitatsioon ei ole vajalik või otstarbekas.

Seega olid rehabilitatsioonivajaduse hindamise otsesteks tegevusteks:

1. isiku vajaduste hindamine

2. kaalutlusotsuse langetamine

3. isiku seostamine meetmetega

1.4. Uurimismetoodika, valim ja andmete analüüsimise meetod

Valimisse kuulusid 101 puudega inimest, kellele perioodil 01.09 2012 – 31.04.2013 viidi

intervjuu vormis läbi rehabilitatsioonivajaduse hindamine kasutades väljatöötatud

hindamisvahendit. Hindamisintervjuu viidi läbi 4 rehabilitatsioonieksperdi poolt, kes olid

läbinud eelneva juhendamise.

Rehabilitatsiooniekspertide leidmiseks kuulutati välja konkurss. Valiti välja 4 eksperti, valiku

aluseks oli vähemalt 3-aastane töökogemus rehabilitatsioonivaldkonnas; erialane kõrgharidus

(sotsiaaltöö, psühholoogia, tegevusteraapia, füsioteraapia, eripedagoogika, logopeedia);

kasuks tuli varasem rehabilitatsiooniteenuse alastes arendusprojektides osalemine,

rehabilitatsiooniteenuse alaste täiendkoolituste läbimine ning puuetega inimeste vajaduste

tundmine.

Puudega inimese valimi (101) alused olid osaliselt seatud projekti rahastaja (Euroopa

Sotsiaalfond) ning tellija (Sotsiaalministeerium) poolsetest nõuetest. Selle kohaselt said

uuringus osaleda täisealised erivajadusega inimesed, kes ei töötanud või kellel oli risk

tööturult väljalangemiseks tulenevalt puudest või terviseprobleemist ning kelle toetamise

eesmärgiks oli võimalik pikemas perspektiivis seada töölesaamine, töölpüsimine. Samuti oli

tingimus, et osaleda saavad isikud, kellel on pika-ajaline terviseprobleem, mis takistab

ühiskonnaelus osalemist teistega võrdsetel alustel. Isik sai kuuluda valimisse juhul, kui ta oli

esitanud taotluse puude raskusastme määramiseks või rehabilitatsiooniteenuse saamiseks

Sotsiaalkindlustusameti Tallinna, Pärnu või Tartu osakondadele ning oli nõus projektis

osalema (andes selleks kirjaliku nõusoleku).

101 puudega inimese rehabilitatsioonivajaduse hindamine viidi läbi silmast-silma toimunud

intervjuuna ajavahemikul september 2012 – märts 2013. Intervjuud juhtis

rehabilitatsioonialase töökogemusega ekspert. Rehabilitatsioonivajaduse hindamise

küsimustikku täideti küsitluse ajal eksperdi poolt elektroonselt, see sisaldas nii

valikvastustega standardiseeritud küsimusi (WHODAS 2.0 küsimused) kui avatud vastustega

küsimusi (isik sai oma sõnadega selgitada probleemide olemust või sõnastada eesmärke

rehabilitatsioonile).

101 isiku rehabilitatsioonivajaduse hindamise tulemusel moodustus elektroonne andmebaas,

milles sisalduvat kvantitatiivset informatsiooni (WHODAS 2.0 küsimused) analüüsiti Excelis,

kvalitatiivse informatsiooni analüüsimisel kasutati tematiseerimist ja sisuanalüüsi meetodit.

1.5. Tulemused

1.5.1. Rehabilitatsioonivajaduse hindamises osalenud isikute taust

Kokku osales ajavahemikul september 2012 – märts 2013 rehabilitatsioonivajaduse

hindamisel 101 inimest, nendest 66 naist ja 35 meest. Vanuseline koosseis oli järgmine:

85 tööealist isikut (vanuses 18 - 62),

16 pensionieas isikut (vanuses 63 – 81)

Kuigi paljusid isikuid võis puudeliigi järgi paigutada mitmesse sihtgruppi, siis esmase

puudeliigi järgi jagunesid isikud järgmiselt4:

somaatiliste haigustega isikuid 36;

psüühilise erivajadusega isikuid 31;

liikumispuudega isikuid 29;

meelepuudega isikuid (nägemispuue ja kuulmispuue) 5;

vaimupuudega isikuid 1.

80 isikul oli tuvastatud puude raskusaste, 10 isikul oli puude raskusaste määramisel, 11 isikul

ei olnud varasemalt puuet tuvastatud.

77 isikul oli samal ajal tuvastatud ka püsiv töövõimekaotus, 3-l isikul oli töövõimetuse

tuvastamine pooleli ning 21 isikul ei olnud püsivat töövõimetust tuvastatud.

89 isikut vastas hindamisintervjuu küsimustele iseseisvalt, 12 isiku puhul osales isikuga koos

intervjuul ka pereliige (vanem, abikaasa või elukaaslane), kellelt saadud informatsioon

täiendas vastuseid; ühe isiku puhul võeti ühendust sotsiaaltöötajaga kohalikust omavalitsusest.

Hindamist läbiviinud spetsialistide hinnangul on esindaja kaasamine vajalik eeskätt

psüühikahäirega isikute puhul, kuna isikud ei pruugi ise anda adekvaatseid vastuseid.

Esindaja kaasamine võib olla vajalik ka kõne- või kuulmispuudega inimeste puhul.

1.5.2. Isikute perekondlik seis, elukorraldus ja tööalane staatus

Analüüsides vastanute perekondlikku seisu, selgus, et 33 isikut olid abielus, 25 vallalised, 17

elas koos elukaaslasega, 12 olid lesed, 9 lahutatud ja 5 elas abikaasast lahus.

92 isikut elas küsitluse läbiviimise ajal iseseisvalt (üksi või perega), saades vajaduse korral

abi vaid pereliikmetelt (st mitteformaalne hooldus). 6 isikut viibis küsitluse läbiviimisel

ööpäevaringsel teenusel ravi- või sotsiaalasutuses (nt hooldekodus) ning 3 isikut toetatud

elamise teenusel.

Tööalaselt identifitseerisid isikud ennast järgmiselt:

Olen pensionil (nii töövõimetuspensionil kui vanaduspensionil) 30 inimest,

Olen töötu tervislikel põhjustel - 29,

Teen palgatööd 25,

4 Hindamist läbiviinud ekspertide kogutud statistikast lähtuvalt

Õpin 5,

Oman ise ettevõtet või talu 3 isikut.

Kodused – 4,

Muu (haiguslehel – 2),

Töötud muudel põhjustel kui tervis – 2,

Teen vabatahtlikku tööd - 1.

1.5.3. Isikutele varasemalt osutatud abimeetmed ning isikute hinnangud

osutatud teenuste mõjule

Rehabilitatsiooniteenused Uuringus osalenud 101-st isikust 35-le olid varasemalt osutatud rehabilitatsiooni-teenuseid,

66 isikut varasemalt rehabilitatsiooniteenusega kokku puutunud ei olnud.

Isikutelt uuriti, millist kasu on osutatud teenusest olnud.

Kuigi rehabilitatsioon on sotsiaalteenus ja tervishoiuteenuseid (sh taastusravi) selle raames ei

pakuta, nägid isikud peamist kasu rehabilitatsiooniteenusest terviseseisundi ja enesetunde

paranemises (11 isikut - valude vähenemine, tervise stabiliseerumine).

Samuti tõid isikud välja, et rehabilitatsiooniteenuse kaudu on paranenud iseseisev toimetulek

(8) ning teadlikkus erinevatest abivõimalustest (6). Oli ka arvamusi, et

rehabilitatsiooniteenusest ei olnud abi, kuna viie-päevane teenuse maht on ebapiisav.

Isikute kommentaarid varasemalt osutatud rehabilitatsiooniteenuse kohta on toodud lisa nr 1,

tabel 1-s.

Kohaliku omavalitsuse sotsiaalteenused Isikutelt uuriti ka, kas ja millist abi on nad viimase 2 aasta jooksul saanud kohalikust

omavalitsustest. Hindamist läbiviinud ekspertide sõnul oli klientidel sageli raskuseid

meenutada, millist abi või kelle poolt on osutatud. 73 kliendi sõnul nad ei ole 2 aasta jooksul

kohalikust omavalitsusest teenuseid või muud abi saanud, 28 isikut vastasid, et nad on

kohalikust omavalitsusest abi saanud.

Peamiselt on isikud saanud rahalist toetust (nt küttepuude ostmiseks, abivahendi omaosaluse

tasumiseks vm). KOV teenustest toovad isikud välja sotsiaalnõustamise (20 juhul), vähemal

määral invatransporditeenust (3 isikule), viipekeeletõlgi teenust, koduteenuseid (2 isikule);

tugisiku ja isikliku abistaja teenuseid küsitluses osalenutele osutatud ei olnud.

Isikute kommentaarid KOV-st saadud toetuste ja abi kohta - lisa nr 1 tabel 2.

Erihoolekandeteenused Erihoolekandeteenuseid on viimase 2 aasta jooksul kasutanud 20 isikut (igapäevaelu

toetamine, töötamise toetamine, toetatud elamine, ööpäevaringne erihooldusteenus,

kogukonnas elamise teenus).

Kommentaaride kohaselt ollakse erihoolekandeteenustega rahul – erihoolekandeteenused

pakuvad inimestele võimalust osaleda erinevate töörühmades, suhtlemist, vaba aja mõtestatud

sisustamisest ning teatud kollektiivi kuulumist. Leitakse, et erihoolekandeteenused on aidanud

isiku “järjepeale”; oluline abi dokumentide, toetuste ja teenuste taotlemiseks, oma asjade

korraldamiseks.

Tervishoiuteenused Tervishoiuteenuseid oli viimase 2 aasta jooksul saanud kõige enam isikuid - 87. 14 isiku

sõnul nad tervishoiuteenuseid saanud ei olnud. Isikud on külastanud nii perearsti kui eriarste

(taastusarst, psühhiaater, reumatoloog jm). Isikute kommentaarid saadud tervishoiuteenuste

mõju kohta on peamiselt positiivsed, tuuakse välja, et ravi tulemusel on tervislik seisund ja

kodune toimetulek paranenud, valud on vähenenud, funktsioonihäired taandunud.

Tervishoiutöötajad on jaganud informatsiooni ja paranenud on isikute teadlikkus. Negatiivse

hinnangu saadud ravile andis 22 isikut, kes tõid välja, et nad ei ole vajalikku ravi saanud; abi

oli lühiajaline või ei andnud erilist muutust. Samuti toodi välja pikkasid järjekordi, mis

takistavad ravile pääsemist ja ravi mõju.

Tööturuteenused Isikutelt uuriti, kas nad on viimase 2 aasta jooksul saanud abi või teenuseid Töötukassast. 21

(18 tööealist ning 3 pensionieas) isikut vastasid, et nad on tööturuteenuseid viimase 2 aasta

jooksul saanud. Individuaalne tööotsimiskava oli koostatud 15 isikule, teavitamist tööturu

olukorrast oli saanud 15 isikut, tööotsingu toetamist ja töövahendust 9 isikut; tööturukoolitust

4 isikut. Spetsiaalseid puudega inimestele suunatud tööturuteenuseid isikutele osutatud ei

olnud.

9 isiku sõnul said nad tööturuteenustest mõnevõrra abi ja informatsiooni. 16 isiku

kommentaaridest selgub, et nad ei saanud Töötukassast soovitud abi.

Ülevaade isikute kommentaaridest varasemalt osutatud tööturuteenuste kohta - lisa nr 1, tabel

3.

1.5.4. Toimetuleku häirumine eluvaldkondades

WHODAS 2.0 küsimustik võimaldas hinnata isikute toimetulekut 6 eluvaldkonnas ning

isikutel, kes küsitluse läbiviimise hetkel õppisid ja töötasid ka õppimise ja töötamise

valdkonnas.

Tabel 1. Kolm kõige enam häirunud eluvaldkonda tööealistel ja pensioniealistel:

Tööealised isikud (85) Pensionieas isikud (16)

1. Ühiskonnaelus osalemine Ühiskonnaelus osalemine

2. Kodused toimingud Liikumine

3. Liikumine Kognitiivsed võimed

Nii tööealiste kui pensionieas isikute toimetulek on kõige enam häirunud ühiskonnaelus

osalemise valdkonnas.

Inimeste osalemist takistas nii füüsiline keskkond, mis ei ole piisavalt ligipääsetav (kaldteede

puudumine, raskused treppidega), ilmastikuolud (lumi, libedus jm), aga ka probleemid

transpordiga (madalapõhjaliste busside vähesus, transpordi puudumine või selle liiga kallis

hind). Samuti takistas isikute osalemist ühiskonnaelus rahaliste ressursside vähesus ja abistaja

puudumine. Probleeme oli ka teiste inimeste hoiakute ja tõrjuva suhtumisega. Vähemal

määral olid probleemid seotud informatsiooni mittekättesaamisest tingitud raskustega.

Isikute kommentaarid ühiskonnaelus osalemisega seotud raskustega –vt lisa 1, tabel 4.

Teisena põhjustas tööealistele isikutele probleeme koduste toimingute valdkond. Raskused

koduste toimingute valdkonnas (koristamine, toiduvalmistamine, kaupade toomine poest,

aiatööd jm kodused toimingud) olid otseselt seotud terviseolukorraga (valud, väsimus,

närvilisus, tasakaaluhäired); mõne funktsiooni piiratusega (nt nägemis- või

liikumisfunktsioon, peenmotoorika häirumine), aga ka ebapiisavate oskustega iseseisvalt

toime tulla.

Nii tööealistele kui eakatel oli häiritud liikumise valdkond. Probleemid olid seotud

liikumisfunktsiooni piiratusega, mis põhjustas inimestele valu, tasakaaluhäireid ja kiiret

väsimist; samuti abistaja, sobivate abivahendite või keskkonnakohanduste puudumisega.

Eakate vanusegrupis näitas kolmandana häirumist kognitiivsete võimete valdkond, kus

probleeme oli mälu, keskendumis- ja analüüsivõimega; isikutel oli suur kõrvalise abi vajadus

oluliste asjade meelespidamisel ja erinevate olukordade lahendamisel.

Kokkuvõtlikult on tööealiste ja pensioniealiste isikute toimetuleku häirumine eluvaldkondade

lõikes toodud tabelis nr 2.

Tabel 2. Toimetuleku häirumine eluvaldkondades Skaala Kogni-

tiivsed

võimed

Liikumine Enese eest

hoolitse-

mine

Teiste

inimestega

lävimine

Kodused

toimingud Tegevused

tööl ja

koolis

Osale-

mine

0-4% 36 24 53 54 24 6 7

5-24% 25 34 24 29 27 5 36

25-49% 34 23 20 13 32 18 39

50-95% 6 17 4 5 13 10 19

96-100% 0 3 0 0 3 1 0

Kokku: 101 101 101 101 995 40

6 101

1.5.5. Isikutele soovitatud meetmed tegevusvõime arendamiseks

Hindamist läbiviinud rehabilitatsioonieksperdid seostasid isiku temale vajalike teenustega.

Kokku peeti ekspertide poolt isikutele vajalikuks järgmiseid teenuseid/meetmeid:

1. Tervishoiuteenuseid: 84 (sh eraldi nimetatud taastusravi 45 korral)

2. Rehabilitatsiooniteenuseid: 58

3. KOV teenuseid: 30

4. Tööturuteenuseid:20

5. Multiprobleemidega inimeste projekt (juhtumikorraldus ja teenused): 14

6. Muu (nt puudespetsiifilise ühingu poolt pakutav nõustamine, tegevused): 24

7. Abivahendvajaduse hindamine: 7

8. Erihoolekandeteenuste vajaduse hindamine: 5

Täiendavalt analüüsiti, kas ja millised on seosed erinevates eluvaldkondades toimetuleku

häirumise ja isikule soovitatud meetmete vahel - kas kõrge toimetuleku häirumise tase teatud

eluvaldkonnas (nt osalemine, liikumine vm) tähendab isiku suunamist konkreetsele teenusele

(nt taastusravi teenusele). Selgitades välja konkreetse eluvaldkonna häirumise puhul isikutele

vajalikud või alternatiivsed teenused, on võimalik paremini planeerida abi kättesaadavust.

Tööealised isikud Tööealistel isikutel oli toimetulek kõige enam häirunud valdkonnas “Osalemine

ühiskonnaelus”, kus hinnatud 85-st inimesest koges probleeme 79 isikut (toimetuleku

häirumine vahemikus 5-100%). Nendele isikutele soovitati peamiselt tervishoiuteenuseid - 67

juhul, rehabilitatsiooniteenust 48 juhul, KOV teenuseid 25 juhul ning tööturuteenuseid 17

juhul.

Valdkonnas “Kodused toimingud” oli hinnatud 85-st tööealisest isikust probleeme 67 isikul

(toimetuleku häirumine 5-100%). Enim peeti ekspertide poolt vajalikuks taas

tervishoiuteenuseid 57 juhul, rehabilitatsiooniteenust 43, KOV teenuseid 23, tööturuteenuseid

5 2 isiku puhul ei olnud koduste toimingute valdkond hinnatav 6 valdkond “Tegevused tööl ja koolis” läbiti 40 isikuga, kes küsimustiku läbiviimise hetkel õppisid, töötasid (sh vabatahtlik

töö), olid kodused või viibisid haiguslehel.

16 juhul. On mõnevõrra imekspandav, et koduste toimingute valdkonnas ei peetud vajalikuks

enamatele isikutele soovitada kohaliku omavalitsuse teenuseid, mis kõige enam on just

suunatud toetama isikuid koduses keskkonnas. Saab järeldada, et kodused toimingud olid

häirunud peamiselt terviseseisundi tõttu, mille arendamisega KOV ei tegele.

Liikumise valdkonnas oli 85-st hinnatud isikust oli probleeme 54 isikul (toimetuleku

häirumine 5-100%). Ka siin domineerivad enim soovitatud meetmena just tervishoiuteenused,

kus nähti tervishoiuteenuse vajadust 68 isikul ja rehabilitatsiooniteenuse vajadust 42 isikul. 19

juhul soovitati KOV ja 16 juhul tööturuteenuseid. 5 juhul soovitati eksperdi poolt ka

abivahendite alast nõustamist. Tabel 3 toob välja isikutele soovitatud meetmed häirunud

eluvaldkondade kaupa.

Tabel 3. Toimetuleku häirumine 3 eluvaldkonnas ning tööealistele isikutele soovitatud

meetmed Vald-

kond

Problee

me

kogevate

isikute

arv

Tervis-

hoiu-

teenus

Rehab.

teenus

KOV Tööturu

teenused

Multi-

probl.

projekt

Muu Abivahe

ndi-

alane

nõustam.

Erih.

teenuste

vajaduse

hindami

ne

Osale-

mine

79 67 48 25 17 12 17 6 3

Kodused

toiming.

67 57 43 23 16 12 14 5 2

Liiku-

mine

65 54 42 19 16 9 14 5 1

Eakad Isikutel vanuses 63+ oli samuti kõige enam probleeme valdkonnas “Osalemine

ühiskonnaelus”, kus 16-st pensioniealisest isikust koges probleeme 15 isikut (toimetuleku

häirumine vahemikus 5-100%). Kõikidele nendele isikutele soovitati ekspertide poolt

tervishoiuteenuseid - 15 juhul (11 isiku puhul taastusravi, 4 isiku puhul perearsti teenuseid);

rehabilitatsiooniteenust peeti vajalikuks 6 isiku puhul ja KOV teenuseid 7 isiku puhul.

Liikumise valdkonnas oli 16-st pensioniealisest isikust probleeme 12 isikul (toimetuleku

häirumine 5-100%). Kõigile neile peeti vajalikuks tervishoiuteenuseid,

rehabilitatsiooniteenuseid 6 isikule, KOV teenuseid 6 isikule.

Ka kognitiivsete võimete valdkonnas koges probleeme 12 isikut, kellele kõigile peeti

vajalikuks tervishoiuteenuseid, rehabilitatsiooniteenust – 6 isikut ja KOV teenuseid 6 isikut.

Tabel 4. Toimetuleku häirumine 3 eluvaldkonnas ning pensioniealistele isikutele soovitatud

meetmed

Valdkond

Probleeme

kogevate

isikute arv

(5-100%)

Tervishoiu-

teenus

Rehab.

teenus KOV

Abivahendi-

alane

nõustamine

Muu

(puudespet.

ühing)

Osalemine 15 15 6 7 1 3

Liikumine 12 12 6 6 0 2

Kogn.võim. 12 12 6 6 0 2

Sellest võib järeldada, et kõige enam häirunud eluvaldkondades (ühiskonnaelus osalemine,

kodused toimingud, liikumine, kognitiivsed võimed) põhjustab probleeme isiku

terviseolukord, mis tingib raskuseid ja mille leevendamiseks on ekspertide poolt peetud

vajalikuks pigem meditsiiniteenuseid (sh taastusravi) kui sotsiaalset rehabilitatsiooni või

kohaliku omavalitsuse teenuseid.

1.5.6. Toimetuleku häirumise koondprotsent ja seosed rehabilitatsiooni-

teenusele suunamise vahel

WHODAS 2.0-ga hinnatud eluvaldkondade alusel arvutati vastavalt küsimustiku juhistele

välja iga isiku toimetuleku häirumise koondprotsent.

Selle kohaselt oli rehabilitatsioonivajaduse hindamisel osalenud 101 isiku toimetuleku

häirumise koondprotsent järgmine:

11 isikut - vahemikus 0-4% (ei ole probleemi, probleem on tühine);

53 isikut - vahemikus 5-24% (kerge probleem);

33 isikut - vahemikus 25-49% (mõõdukas probleem);

4 isikut - vahemikus 50-95% (raske probleem).

Ühegi uuringus osalenud isiku puhul ei tulnud hindamise tulemuseks 96-100% (täielik

probleem).

Skemaatiliselt on toimetuleku häirumise koondprotsendid toodud joonisel nr 1.

Joonis 1. Toimetuleku häirumise koondprotsendid

Toimetuleku häirumise koondprotsent eraldi tööealistel ja eakatel on toodud tabelis nr 5.

Tabel nr 5: Toimetuleku häirumise koondprotsendid tööealistel ja eakatel Skaala Isikud kokku: sellest tööealised sellest eakad

0-4% 11 9 2

5-24% 53 46 7

25-49% 33 26 7

50-95% 4 4 0

96-100% 0 0 0

Kokku: 101 85 16

Suunamine rehabilitatsiooniteenusele Alljärgnev tabel kajastab toimetuleku häirumise koondprotsenti ning hindamist läbiviinud

rehabilitatsioonieksperdi poolt langetatud otsust rehabilitatsiooniteenusele suunamise või

mittesuunamise kohta.

0102030405060

Tabel 6: Toimetuleku häirumise koondprotsent ning suunamine rehabilitatsiooniteenusele Skaala Isikute arv: Suunatakse Ei suunata

0-4% 11 5 6

5-24% 53 32 21

25-49% 33 20 13

50-95% 4 1 3

95-100% 0 0 0

Kokku: 101 58 43

Millest võis olla tingitud, et ekspertide poolt suunati rehabilitatsiooniteenusele ka need isikud,

kelle puhul WHODAS 2.0 küsimustik probleeme välja ei toonud?

Analüüsides konkreetseid ankeete ükshaaval võib välja tuua järgmised probleemid:

1. Elukohas ei olnud kättesaadav tasuta alternatiivne teenus (psühholoogiline nõustamine);

2. Isik seadis eesmärgiks töölesaamise, asutus pakkus selle eesmärgi teemalist programmi

(isik ei olnud piisavalt motiveeritud kasutama Töötukassa teenuseid, varasem negatiivne

kogemus Töötukassa teenustega).

3. Isik vajas rehab.plaani erihoolekandeteenusele saamiseks; abivahendi saamiseks.

Sellest tulenevalt saab öelda, et madal koondprotsent (0-4%) ei näita siiski isiku

rehabilitatsioonivajadust, pigem konkreetse üksikteenuse või –programmi vajadust

(psühholoogiline nõustamine, tööalane nõustamine või muu teenus).

1.5.7. Isikute poolt püstitatud rehabilitatsioonieesmärgid

Rehabilitatsioonivajaduse hindamise käigus paluti isikul mõelda, millised on tema ootused

rehabilitatsioonile ehk millises eluvaldkonnas isiku enda arvates oleks vaja saavutada

muutust. Koos spetsialistiga sõnastati ka esmased rehabilitatsioonieesmärgid (vt ka lisa 1,

tabel 5).

Tuginedes rehabilitatsiooni biopsühhosotsiaalsele käsitlusele saab isikute poolt püstitatud

eesmärgid jaotada järgmiselt7:

eesmärgid seoses bioloogiliste aspektidega (seoses isiku tervise, keha struktuuride ja

funktsioonidega) – 41 juhul;

eesmärgid seoses psühholoogiliste aspektidega (sh psühholoogilise toetuse vajadusega) –

8 juhul;

eesmärgid seoses sotsiaalsete aspektidega (vastavalt sotsiaalse rehabilitatsiooni

käsitlusele tegeletakse 4 peamise eluvaldkonnaga: elamine ja iseseisev toimetulek – 24

eesmärki, töötamine ja õppimine – 28 eesmärki, sotsiaalsed suhted ja vaba aeg 8

eesmärki).

Olemuselt on rehabilitatsioon sotsiaalteenus ning sotsiaalse rehabilitatsiooni valdkonnas

(elamine, õppimine, töötamine, sotsiaalsed suhted/vaba aeg) püstitati isikute poolt järgmised

eesmärke:

28 korral on isikud nimetanud õppimise või töötamisega seonduvaid eesmärke:

soovitakse leida võimetekohast tööd; töövõime säilitamist ning õpingute lõpetamist.

7 Kui isiku poolt seatud eesmärk sisaldas mitut alaeesmärki või eesmärke erinevates eluvaldkondades, on need kantud eraldi

vastavatesse valdkondadesse. Kui eesmärk oli seatud tingimuslikult, nt “soovin tervise taastumist sellisel määral, et suudan

töötada”, on see kantud esmase valdkonna alla (antud näite korral: tervis).

Näiteid sõnastatud eesmärkidest: “Tahan töötamist jätkata, olla töötamisel iseseisvam”,

“Tahan olla ametlikult töötav inimene”.

28 korral on isikud püstitanud elamise valdkonnaga seotud eesmärke – domineerib

isikute soov tulla toime ja elada iseseisvamalt, vähendada kõrvalise abi vajadust.

Näiteid elamise valdkonnas püstitatud eesmärkidest: “Tahan iseseisvalt hakkama saada,

oma kodus edasi elada”; “Soovin iseseisvalt elada ja toimetada, vajan selleks tuge”,

“Tahan olla iseseisvam oma tütre eest hoolitsemisel”.

Sotsiaalsete suhete ning vaba-aja valdkonnas püstitati eesmärke 8-l korral. Näiteid isikute

poolt seatud eesmärkidest: “Tahan olla rakendatud, teha midagi kasulikku kodust

väljaspool, olla vajalik”; “Tahan suuta pakkuda perele aktiivset tegutsemist, teha sporti,

huvitegevusi”.

Kuigi rehabilitatsiooniteenus on sotsiaalteenus ning selle teenuse raames ei pakuta inimestele

tervishoiuteenuseid, seadsid isikud ise kõige enam oma eesmärgiks terviseseisundi

taastamise ja stabiliseerumise (39 korral). Nimetatakse soovi saada taastusravi ja

füsioteraapia teenuseid; terviseseisundi stabiliseerumises nähakse paljudel juhtudel

eeltingimust tööga seotud eesmärkide püstitamiseks. Näiteks: “Loodan saada igakülgset abi

tervise parandamiseks”; “Tervise taastumine sellisel määral, et suudaks töötada avatud

tööturul täiskoormusega”.

Asjaolu, et tervisega seotud eesmärke püstitati kõige enam viitab kolmele asjaolule:

probleemid tervisega mõjutavad otseselt isiku toimetulekut erinevates eluvaldkondades

(toimetulekut igapäevaste kohustustega, ühiskonnaelus osalemisega, liikumisega, töötamisega

jm); isikud peavad terviseolukorda sotsiaalsest toimetulekust prioriteetsemaks ning neil on

ootus, et rehabilitatsiooniteenuse raames tegeletakse ka terviseolukorra parandamisega.

13 isikut ei soovinud rehabilitatsiooniks eesmärki seada, neil ei olnud ootuseid

rehabilitatsiooni osas või oli varasem negatiive kokkupuude teenusega.

Näiteid: “Saan hakkama ise, rehabilitatsioonis eesmärki pole” . “Ei olegi ootusi. Pigem

spetsialistid tahtsid, et käiks teenusel.” “Hetkel ei hakka sellega tegele ma, ehk kunagi

edaspidiselt”.

1.6. Kokkuvõte Ajavahemikul september 2012 – märts 2013 viidi läbi 101 erivajadusega isiku

rehabilitatsioonivajaduse hindamine kasutades projekti raames väljatöötatud

hindamisvahendit. Hindamisvahend sisaldas ühe osana Maailma Terviseorganisatsiooni poolt

koostatud WHODAS 2.0 küsimustikku, mis võimaldas standardiseeritult hinnata isikute

toimetulekut kuues eluvaldkonnas; täiendavate avatud küsimustega täpsustati probleemide

olemust ning seati esmased eesmärgid rehabilitatsioonile. Hindamine viidi läbi

individuaalintervjuuna 4 eksperdi poolt.

Kokkuvõttes analüüsiti, millistes eluvaldkondades esines isikutel enim probleeme ning

milliseid meetmeid peeti vajalikuks. Samuti analüüsiti, millised on seosed toimetuleku

häirumise ja rehabilitatsiooniteenusele suunamise vahel, isikute poolt seatud

rehabilitatsioonieesmärgid ning millise kogemuse andis piloteerimine.

Hindamist läbiviinud ekspertide sõnul võimaldas rehabilitatsioonivajaduse hindamiseks

kasutatud hindamisvahend koguda piisavalt põhjaliku informatsiooni isiku kohta - taustinfo,

isikule varasemalt osutatud abimeetmed, isiku toimetulek olulistes eluvaldkondades, ootused

rehabilitatsioonile jm.

Uuringust ilmnes, et rehabilitatsiooniteenusele suunati peamiselt need isikud, kellel olid

rasked või mõõdukad probleemid sama-aegselt mitmes eluvaldkonnas (probleemid nii

koduste toimingute, ühiskonnaelus osalemise kui liikumise või teiste inimestega

suhtlemisega). Ei olnud üllatuslik, et rehabilitatsiooniteenusest enam peeti isikutele vajalikuks

tervishoiuteenuseid ning alles seejärel rehabilitatsiooniteenuseid. Isikutele oli vajalik

juhtumikorralduslik abi (multiprobleemidega inimeste projekt SKA-s); samuti peeti oluliseks

puudespetsiifilist nõustamist ja tegevusi puuetega inimeste ühingutest (sotsiaalsed, kaasavad

tegevused). Vähemal määral soovitati toetavaid teenuseid kohalikust omavalitsusest või

töötukassast.

Leidis kinnitust, et problemaatiline terviseolukord põhjustab raskuseid inimeste tegevus- ja

osalusvõimes; õppimisel ja töötamisel. Problemaatiline terviseolukord väljendub ka isikute

tööalases staatuses, kus enim isikuid identifitseeris ennast töötuks tervislikel põhjustel ning

samuti isikute poolt püstitatud rehabilitatsioonieesmärkides, millest suurim osa olid seotud

terviseolukorra parandamise ja stabiliseerimisega.

Tuginedes läbiviidud hindamise analüüsimisele saab öelda, et inimest ja tema vajadusi tuleb

vaadelda võimalikult terviklikult ja arvestada seejuures, kas parim tulemus on võimalik

saavutada nö üksikteenustega erinevatest valdkondadest või kompleksse rehabilitatsiooniga,

kus inimesega tegelevad sama-aegselt erinevad spetsialistid.

Ilmnes, et mõningatel juhtudel peeti ekspertide poolt rehabilitatsiooniteenust alternatiiviks

teistele toimetulekut toetavatele teenustele, mis ei ole isikutele piisavalt kättesaadavad (nt

vajalikku teenust ei pakuta isiku elukohas, teenusel käimine on liiga kulukas vm) – selliste

teenuste hulka kuulusid nt psühholoogiline nõustamine, toetatud elamise teenus,

päevakeskuse teenus, koduteenused). Samuti oli rehabilitatsiooniteenusele suunamine

alternatiiviks Töötukassa teenusele, mille kasutamisel on isikutel varasem negatiivne

kokkupuude (tööalane nõustamine). Et seda olukorda parandada on jätkuvalt vaja tegelda nii

rehabilitatsiooniteenuse, rehabilitatsiooniprogrammide kui muude toimetulekut toetavate

meetmete arendamise ja nende kättesaadavuse parandamisega ning võrgustikutööga

(perearst/raviarst, kohalik omavalitsus, töötukassa).

Kokkuvõtlikult võib kinnitada, et rehabilitatsioonivajaduse hindamise käigus kogutav

informatsioon (seal juures WHODAS 2.0 küsimustikuga väljaselgitatav toimetuleku

häirumise valdkondlikud protsendid ning koondprotsent) on piisavalt põhjalik, et mõista isiku

tegevus- ja osalusvõime langusest tingitud probleeme, selgitada välja rehabilitatsiooni või

muu toetava teenuse vajadus ning isiku enda ootused edasise osas. On mõeldav, et WHODAS

2.0 asemel kasutada ka muid standardiseeritud (puudespetsiifilisi) hindamisvahendeid, kui

need annavad täpsema ülevaate isiku toimetulekust erinevates eluvaldkondades, oluline on, et

rehabilitatsioonivajaduse hindamisel keskendutakse rehabilitatsiooni biopsühhosotsiaalsele

käsitlusele ning et erinevate isikute hindamistulemused oleksid võrreldavad.

Kuigi rehabilitatsioonivajaduse hindamise esmane eesmärk oli selgitada välja just

rehabilitatsiooniteenust vajavad kliendid, siis tegelikult oli hindamise positiivne mõju

klientidele laiem: 12 isikuga peale rehabilitatsioonivajaduse hindamist läbiviidud intervjuudes

leidis kinnitust, et hindamise käigus paranes olulisel määral isiku informeeritus oma õigustest

ja pakutavatest võimalustest; isikul oli võimalik saada läbi hindamise tagasisidet oma

toimetulekule. Ka juhul, kui isikut ei suunatud rehabilitatsioonile, tehti konkreetseid soovitusi

teiste teenuste saamiseks (nt taastusravi, kohaliku omavalitsuse teenused, puuetega inimeste

ühingute tegevused ja erinevad projektid).

Hindamisel esilekerkinud raskused Rehabilitatsioonivajaduse hindamine ei kulgenud ilma raskusteta. Hindamine oli perioodil

03.10.2012-10.01.2013 katkestatud küsimustiku elektroonse versiooniga seondunud

probleemide tõttu, mis põhjustas ebamugavusi nii hindajatele kui klientidele ning vajaduse

leida uusi kliente piloodis osalemiseks (osad kliendid loobusid vahepealse pika ooteaja tõttu).

Analüüsides hindamistulemusi on näha, et hindamist läbiviinud eksperdid oleksid vajanud

põhjalikumat koolitust hindamisvahendi kasutamiseks, kuna analüüs tuvastas mitmeid

eksimusi vastuste kodeerimisel (nt omavahel ei ühtinud kodeering ja selle selgitus; raskuseid

põhjustas vastusevariandi “mittekohaldatav” kasutamine). Samuti oli näha, et eksperdid

vajaksid paremat ettevalmistust alternatiivsete toetusvõimaluste väljapakkumiseks isikutele,

kes ei vaja rehabilitatsiooni. Ilmnes, et toetavate teenuste vähesus või ebapiisav kättesaadavus

oli kohati põhjuseks rehabilitatsioonile suunamisel (sh erihoolekandeteenuste vajadus).

Tuginedes hindamist läbiviinud ekspertide informatsioonile oli hindamine ajamahukas

tegevus, mida võimaluse korral peab saama jaotada osadeks. Psüühikahäirega isikute puhul

esines olukordi, kus ekspert kahtles vastuse adekvaatsuses, seetõttu peab ka edaspidi olema

võimalik kaasata esindaja ning vajadusel kohtuda isikuga rohkem kui ühel korral.

Piloteerimise järgselt viidi hindamisvahendisse sisse täiendused, et edaspidi lihtsustada

haridusega seotud küsimustele vastamist, täpsustada tööga seotud küsimusi, võimaldada

lisada informatsiooni isiku elukorralduse ja elukoha kohta (mis jäi mõneti ebapiisavaks

käesolevas piloteerimises). Samuti täiendati instrumendi kasutusjuhendit.

Edasised arendusvajadused ja soovitused 1. Rehabilitatsioonivajaduse hindamise instrumenti on vaja viia sisse täiendused (nt kaaluda

nn “kahjustuste mooduli” lisamiseks hindamisvahendile8

), mis projekti lõppedes

hindajate ja ekspertide poolt fikseeriti;

2. Rehabilitatsioon ei tohi jääda alternatiivseks teenuseks, et kompenseerida teiste

toimetulekut arendavate teenuste puudumist või ebapiisavat kättesaadavust, selleks on

vaja parandada teiste toimetulekut toetavate/arendavate teenuste olemasolu ja

kättesaadavust erinevates piirkondades.

8 Kahjustuste mooduli 17 küsimust võimaldavad täpsustada küsimusi seoses valu, kehaliste vaeguste,

kehadefektide, käte-sõrmede kasutamise, nägemise, kuulmise, vaimsete funktsioonide jm. osas.

2. Rehabilitatsioonivajaduse hindajate- ekspertide nägemus rehabilitatsioonivajaduse ja rehabilitatsiooni tulemuslikkuse hindamisest (kordushindamisest) ning rehabilitatsiooniprogrammide vajadusest

Külli Roht ja Margery Roosimaa

Projekti eesmärk oli rehabilitatsioonivajaduse hindamise tulemusel suunata 20 klienti samas

projektis paralleelselt piloteeritud rehabilitatsiooniprogrammidesse. Piloteerimise tulemusel

suunati rehabilitatsiooniprogrammidesse vaid 5 klienti, kuigi programmipõhise teenuse

vajadust nähti rohkemate klientide puhul. Tabelis 7 on toodud piloteeritud

rehabilitatsiooniprogrammide nimetused ning põhjused, miks klient sinna ei saanud.

Rehabilitatsioonivajaduse hindajatel paluti kaardistada milliseid programme piloteerimisel

osalenud kliendid nende arvates vajasid - kokkuvõte on toodud p2.2-s.

Käesoleva kokkuvõtte koostamise aluseks on rehabilitatsioonivajaduse hindajate

tähelepanekud ning tagasiside.

Rehabilitatsioonivajaduse hindajad: Külli Roht, Ewe Alliksoo, Valentina Rannikmaa, Jevgeni

Bugakin

2.1. Rehabilitatsioonivajaduse hindamise tulemusel tuvastatud teenuste vajadus

Projekti raames piloteeritud rehabilitatsiooniprogrammid ning nimetatud rehabilitatsiooniprogrammide vajaduse tuvastamine rehabilitatsioonivajaduse hindamise tulemusel on toodud tabelis 7.

Tabel 7. Piloteeritud rehabilitatsiooniprogrammid ja rehabilitatsioonivajaduse hindamise tulemusel programmide sobivus klientidele

(reh.vajaduse hindajate arvamusel)

Jrk

nr

Programmi nimi ja

osutav asutus

Sihtgrupp Programm

i sobivate

klientide

arv9

Programm

i saanud

klientide

arv

Kommentaarid/ põhjused klientide rehabilitatsiooniprogrammi mittesaamisele

1 "Pööra selg

seljavalule" Activitas

OÜ

Liikumis-

puue

4 0 Programmosutaja Tartus. Tallinnas ja Pärnus elavatel klientidel ei olnud

logistiliselt võimalik praogrammis osaleda

Tartus 1 kliendi diagnoosikohast sobivust ei õnnestunud täpsustada.

2 ”Neuroloogilise

haigusega tööle

saamise toetamine”

Keila Taastusravikeskus

OÜ

Neuroloogi

-line

haigus

6 0 Programmil oli omaosalus (60 €), mis ühe kliendi jaoks osutus kalliks, teisel

kliendil oli alkoholiprobleem ja teda ei saanud seetõttu programmitöösse kaasata.

3 ”TÖÖS ja ELUS

EDASI- Parkinsoni

haigusega inimeste töö

säilitamist ja

töölesaamist toetav

programm” Põlva

Haigla

Parkinsoni

haigus

2 0 Parkinsoni haigusega inimesi osales projektis kokku 2 ja mõlemale oleks

programm olnud sobiv. Ühel klientidest oli aga oma kindel rehabilitatsiooni

nägemus, teisel halvenes projekti algamise ajaks tervis, ta vajas sel hetkel

haiglaravi. Hiljem aga programmiga enam liituda ei saanud, ehkki klient oli sellest

huvitatud (Selgitus: tegemist oli grupiprogrammiga, mis oli oma tegevustega juba

alustanud)

9 Nimetatud rehabilitatsiooniprogrammi sobivus rehabilitatsioonivajaduse hindamise tulemusel (reh.vajaduse hindajate arvamus)

Jrk

nr

Programmi nimi ja

osutav asutus

Sihtgrupp Programm

i sobivate

klientide

arv10

Programm

i saanud

klientide

arv

Kommentaarid/ põhjused klientide rehabilitatsiooniprogrammi mittesaamisele

4 ”Seljaajukahjustusega

inimesed tööturule” ja

"Seljaajukahjustusega

inimesed tööturule 2" Haapsalu NRK

Liikumis-

puue

3-4 1

1 kliendi diagnoosi ei olnud võimalk sedavõrd täpsustada, et teda oleks saanud

programmi saata (selgitus: diagnoos oli programmi sisenemise kriteeriumiks);

1 klient sobis rehabilitatsioonivajaduse hindamise ajal kõikide kriteeriumite järgi,

kuid pika (ca pool aastat) ootamise järgselt ilmselt kaotas usalduse

programmiosutaja suhtes (selgitus: hindamise järgselt kohe ei olnud programmi

pakkuda - klient jäi ootama teist programmi). Teise programmi komplekteerimise

hetkel hinnati klient programmiosutaja poolt programmi mittesobivaks puuduliku

motiveerituse tõttu (Selgitus: ootamise tõttu oli kliendi motivatsioon programmis

osalemiseks langenud).

Kahe traumaatilise seljakahjustusega inimese diagnoosi ei jõudnud täpsustada

programmi alguse hetkeks, mistõttu nende klientide programmi kaasamist ei

saanud taotleda.

HNRK kogemusest selgub, et:

1) rehabilitatsioonivajaduse hindamise ja programmi alguse vahel ei tohi olla liiga

pikka perioodi (6 kuud osutus liiga pikaks ooteperioodiks);

2) programmide algus peaks olema paindlik selleks, et rehabilitatsioonivajaduse

hindajad jõuaksid koondada kogu vajaliku materjali, mis on vajalik programmi

sisenemise kriteeriumite täitmiseks (käesolevalt täpsustada diagnoose)

10 Nimetatud rehabilitatsiooniprogrammi sobivus rehabilitatsioonivajaduse hindamise tulemusel (reh.vajaduse hindajate arvamus)

Jrk

nr

Programmi nimi ja

osutav asutus

Sihtgrupp Programm

i sobivate

klientide

arv11

Programm

i saanud

klientide

arv

Kommentaarid/ põhjused klientide rehabilitatsiooniprogrammi mittesaamisele

5 ”Liikumispuudega

inimeste terviseriskide

maandamine

töövõimet toetava

meetmena” Tervise

Abi OÜ

Liikumis-

puue

1 1 1 klient läbis programmi

6 "Töölesaamist toetav

rehabilitatsiooniprogr

amm nägemispuudega

inimestele nr 2" MTÜ

NIRK12

Nägemis-

puue

3 0 NIRK programm lisandus hiljem (teine hange), mistõttu üks potentsiaalne klient

sai riikliku rehabilitatsiooniteenuse raames abi.

Pärnus elav klient pidas Tallinnasse programmi siirdumist asukoha tõttu

vastuvõetamatuks.

Ühe kliendi nägemise kaotus oli veel liiga värske. Tema rehabilitatsioonivajadust

oleks tarvis olnud hinnata uuest ca 6 kuu pärast, mida meie projekti raames ei

olnud võimalik teha. 7 ”Psüühilise

erivajadusega ja/või

puuetega inimeste

töölesaamist toetav

programm” ja

"Töötubadest tööle“ MTÜ Lõuna-Eesti

Erihooldusteenuste

Keskus

Psüühika-

häire s.h

vaimupuue

9 0

Kliendid, kellele Lõuna-Eesti Erihooldusteenuste Keskuse poolt pakutav

sekkumine oleks sobinud on samad kliendid, kes Tartu Vaimse Tervise

Hooldekeskuse puhul (sihtgrupp sama). Siiski ei läinud ükski klientidest Lõuna-

Eesti Erihooldusteenuste Keskuse poolt pakutavatesse programmidesse logistilistel

põhjustel- Tallinna ja Pärnu klientide jaoks oli Lõuna-Eestisse

rehabilitatsiooniprogrammi minemine vastuvõetamatu. Tartu klientidele oli

pakkuda rehabilitatsiooniprogrammi Tartu linnas (Tartu Vaimse Tervise

Hooldekeskuses).

Kommentaar: Lõuna-Eesti Erihooldusteenuste Keskus pakkus oma programmioma

piirkonna klientidele, mis on antud sihtgrupile sobiv.

11 Nimetatud rehabilitatsiooniprogrammi sobivus rehabilitatsioonivajaduse hindamise tulemusel (reh.vajaduse hindajate arvamus)

12 MTÜ Nägemispuudega Inimeste Rehabiliteerimiskeskus

Jrk

nr

Programmi nimi ja

osutav asutus

Sihtgrupp Programm

i sobivate

klientide

arv13

Programm

i saanud

klientide

arv

Kommentaarid/ põhjused klientide rehabilitatsiooniprogrammi mittesaamisele

8 ”Tahan Tööle” SA

Tartu Vaimse Tervise

Hooldekeskus

Psüühikahä

ire s.h

vaimupuue

9 3 Programmiosutaja võttis vastu 4 klienti – programmi alustas 3 ja lõpetas edukalt 2

klienti.

Programmi saanud klientidest 1 katkestas alkoholiprobleemide tõttu.

Klientide programmi mitte saamise põhjusteks olid:

1 elukoha vahetus. 1 klient kaotas motivatsiooni pika ooteaja tõttu, 2-le ei sobinud

programmi ajastus, 1 klienti sai ooteajal tööle, 1 klient sai ooteajal töötamise

toetamise teenusele.1 klient oli Tallinnast- ei olnud võimalik osaleda Tartus

toimuvas programmis.

9 "Toega tööelu poole“ SA Maarja Küla

Vaimupuue 0 0 Rehabilitatsioonivajaduse hindamisse ei sattunud kliente, kellele oleks vastav

programm sobinud.

10 „Praktikalt tööle“ Astangu KRK

Erinevad

puudeliigid

, oluline oli

varasemad

tööoskused

ja

töökogemu

s

6 0 4 saadetud klienti väga erinevatel programmiosutaja poolt hinnatud põhjustel (1

klient venekeelne, ei osanud sõnagi eesti keelt; 1- ei olnud pakkuda sobivat

praktikategevust; 1 klient „kadus ära“- ei tulnud kohale; 1-kliendi tervislik

seisund+ ei vastanud programmi sisenemise kriteeriumitele- puudusid

erialaoskused+ varasem töökogemus) programmi ei pääsenud.

2 klienti loobusid, sest pidasid pikka aega programmis osalemist majanduslikult

nende jaoks vastuvõetamatuks (Selgitus: pikemaaegse programmi puhul oleks

mõistlik kasutada stipendiumi vm varianti- klient ei ole valmis osalema

igapäevaselt pikaaegses programmis ilma mingisuguse sissetulekuta)

2 klienti oleks eelnevalt vajanud motivatsiooniprogrammi

13 Nimetatud rehabilitatsiooniprogrammi sobivus rehabilitatsioonivajaduse hindamise tulemusel (reh.vajaduse hindajate arvamus)

Peamised põhjused, miks kliendid projekti raames piloteeritud rehabilitatsiooniprogrammides osaleda ei saanud olid:

Kliendi elukoht asus programmipakkujast kaugel. Programmis ei olnud ette nähtud majutust või oli programmi struktuur niivõrd hajus, et

selles osalemine olnuks kliendi jaoks ebaratsionaalne. Lisaks tekkis kaugemalt osalevate klientide puhul vajadus transpordi tagamise eest,

mida programmidesse ei olnud planeeritud (osadel juhtudel toetasid KOV-id nii transpordi kui ka majutuse eest tasumisel);

Rehabilitatsioonivajaduse tuvastamise ja rehabilitatsiooniprogrammi alguse vaheline aeg. Rehabilitatsiooniprogramm kas oli juba

rehabilitatsioonivajaduse tuvastamise hetkeks oma tegevustega alustanud või tekkis liiga pikk ooteaeg rehabilitatsiooniprogrammi

alguseni, mis viis kliendi motivatsiooni langemiseni;

Klient ei pidanud rehabilitatsiooniprogrammi endale sobivaks;

Programmis osalemine olnuks kliendi jaoks majanduslikult liiga koormav: näiteks programm, mis eeldas kliendilt osalustasu (Keila

Taastusravikeskus) või programm, kus pikka aega ei oleks osaleja saanud otsida ega kasutada võimalusi elatist teenida + kulud

transpordile ja majutusele (Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus);

Tervisliku seisundi tõttu pikaajaliselt töötutel inimestel nappis julgust ja ettevõtlikkust et osaleda programmitöös, vajasid eelnevalt nt

motivatsiooniprogrammi või lisasekkumist motivatsiooni tõstmiseks, mida ei olnud hetkel programmidesse planeeritud;

Sageli oli klientide elu seotud erinevate keeruliste takistustega, mis eeldanuks individuaalset lähenemist, kliendi perekeskset

juhtumikorraldust tagamaks programmis osalemise- ehk individuaalset programmi;

Mitmel kliendil esines alkoholiprobleeme ning ka tervisliku seisundi halvenemist;

Koostöö rehabilitatsioonivajaduse hindajate ning programmiosutajate vahel peaks olema süsteemsem- programmiosutajad ei olnud 100%

nõus rehabilitatsioonivajaduse hindajate otsusega just konkreetse programmi sobivuse osas kliendile.

25

Rehabilitatsioonivajaduse hindamise piloteerimine (ehk klientide hindamine) oli

katkestatud (03.10.2012-10.01.2013) instrumendi tehniliste probleemide tõttu, mis

muutis oluliselt keerukamaks klientide programmidesse suundumine ja

programmiosutajatega kokkulepete sõlmimise. Piloodi katkestamine on kindlasti ka

osade klientide programmidesse mitte saamise põhjusteks.

Rehabilitatsioonivajaduse hindajad pidid projekti jooksul korduvalt täpsustama

andmeid rehabilitatsiooniprogramme vajavate, programmidesse suunatud, sinna

jõudnud ja programmid kordushindamisega edukalt lõpetanud klientide kohta.

Tegemist on inimestega, kelle tervislik seisund, sotsiaalne toimetulek, motiveeritus ja

muud objektiivsed asjaolud muutuvad ekspertidest sõltumatult, millest tulenevalt

muutub ka nende võimalus ja vajadus osaleda rehabilitatsiooniprotsessis. Sellest

tulenevalt on oluline tulevikus arvestada rehabilitatsioonivajaduse hindamisel

korduvate kohtumiste/kontaktidega.

Lisaks oli piloteerimisel selgelt näha, et psüühikahäirega inimesed vajavad

põhjalikumat sekkumist. Nii rehabilitatsioonivajaduse hindamise kui ka

rehabilitatsiooniprogrammide osutamise käigus selgus, et psüühikahäirega isikud

vajavad teistest sihtgruppidest olulisemalt suuremat motiveerimist tegevustes

osalemiseks ning kontaktihoidmist- seda nii programmi alguses kui ka programmi

jooksul.

Rehabilitatsioonivajaduse hindamisel psüühikahäirega isikute hulgas tulid välja

järgmised erisused teiste sihtgruppidega võrreldes:

vastused ankeedi küsimustele ei ole sageli adekvaatsed, vajalik on paralleelne

küsitlus (sõltuvalt juhtumist) kas eestkostjale või kellelegi seotud isikutest, kes

oskab küsitletava kohta infot anda. Samas, kui kliendil ei ole eeskostjat, siis

kellegi teise küsitlemine sõltub kliendist ja tema soovist lubada teisel inimesel

infot anda. Edaspidi mõelda raviarstilt lisainfo küsimisele?

klient ei tule sageli kokkulepitud kohtumisele;

küsitlemine võib venida väga pikaks, klient annab ebamääraseid, vastukäivaid

vastuseid, usutava vastuse saamine võtab palju aega. Sageli aga läheb klient

pikalt arutlema ega suuda keskenduda konkreetsetele vastustele;

kliendi seisund võib tingida vajaduse jätkata küsitlust järgmisel kohtumisel.

Samas ei pruugi klient järgmisele kohtumisele ilmuda;

Kokkuvõtteks võib öelda, et psüühikahäirega isikute puhul on tõenäoliselt vaja

rohkem kui ühte kohtumist rehabilitatsioonivajaduse hindamiseks ning

periood rehabilitatsioonivajaduse hindamise ning rehabilitatsiooniprogrammi

sisenemisel ei saa olla liiga pikk. Vahepeal võib olla vajadus kliendiga

kontakti hoida säilitamaks huvi rehabilitatsiooniprogrammi vastu või kiire

suunamine rehabilitatsiooniprogrammi.

2.2. Rehabilitatsiooniprogrammide vajadus Eespool on analüüsitud piloteerimise käigus hinnatud klientide sobivust

rehabilitatsiooniprogrammidesse, mida piloteeriti käesoleva projekti raames. Kuna

projekti kliendid valiti juhuvaliku alusel, siis kõik kliendid ei vajanud/soovinud tööle

minna. Mitmed kliendid vajanuks ennem tööle asumist muid sekkumisi, samas oli ka

kliente kes vajanuks tööellu astumiseks programmipõhist sekkumist, kuid seda

käesolevas projektis pakutavate rehabilitatsiooniprogrammide hulgast aga pakkuda ei

olnud. Järgnevalt on välja toodud rehabilitatsioonivajaduse hindajate nägemus

26

rehabilitatsioonivajadusehindamises osalenud klientidele vajalikuna olnud

rehabilitatsiooniprogrammidest.

Valdkonnapõhised programmid

Töötamise valdkond Käesoleva projekti rehabilitatsiooniprogrammid olid suunatud töötamise valdkonnale,

eelkõige eesmärgiga jõuda avatud tööturule.

Vähemalt 3 tööealist ja 2 üle 60 aastast inimest oleksid vajanud aga

rehabilitatsiooniprogrammi, mis toetanuks kaitstud või toetatud tööle saamist.

Õppimise valdkond 2 kliendi puhul oleks tulnud keskenduda eeskätt õppimisele ja õppimist toetavatele

programmidele. Võimalik, et nende jaoks oleks olnud soovitatav etapiviisiline

töötamisele suunatud programm, mis esimestes etappides oleks siiski suunatud eeskätt

õppimisele.

Elamise valdkond Hinnatud 100 kliendi hulgas oli kümmekond tööealist inimest, kelle puhul ei saanud

seada kas üldse mitte või mitte reaalses lähitulevikus eesmärgiks töötamist. Nemad

vajanuks programme elamise valdkonnas. Vähemalt 6 inimest vajanuks programmi

igapäevase iseseisva toimetuleku ja sotsiaalse aktiivsuse tõstmiseks .

Suhtlemise ja sotsiaalse aktiivsuse sh vabaaja valdkond Mitme hinnatud inimese puhul osutus peamiseks toimetulekupiirajaks ebatavaliselt

nõrk suhtlemisvalmidus, elamine piiravate kompleksidega, liigne tagasihoidlikkus või

passiivsus. Õppimine, töötamine ja aktiivne osalemine ühiskonna elus ei saa toimida

enne, kui selle valdkonna puudujäägid ei ole kompenseeritud või leevendatud.

Vähemalt 4 hinnatud klienti vajanuks enne töötamise eesmärgi seadmist suhtlemise ja

sotsiaalse aktiivsuse valdkonna rehabilitatsiooniprogrammi läbimist

Tabel 8. rehabilitatsiooniprogrammide vajadus valdkondade järgi

Valdkond Klientide arv

Töötamine Vähemalt 3 tööeas ja 2 üle 60 aastast inimest oleksid

vajanud rehabilitatsiooniprogrammi, mis toetanuks

kaitstud või toetatud tööle saamist.

Õppimine 2 kliendi puhul oleks tulnud keskenduda eeskätt

õppimisele ja õppimist toetavatele

programmidele. Võimalik, et nende jaoks oleks

olnud soovitatav etapiviisiline töötamisele

suunatud programm, mis esimestes etappides

oleks siiski suunatud eeskätt õppimisele.

Elamine Vähemalt 6 inimest vajanuks programmi igapäevase

iseseisva toimetuleku ja sotsiaalse aktiivsuse

tõstmiseks.

Suhtlemine- ja vaba aeg Vähemalt 4 hinnatud klienti vajanuks enne

töötamise eesmärgi seadmist suhtlemise ja sotsiaalse

aktiivsuse valdkonna rehabilitatsiooniprogrammi

läbimist

27

Diagnoosipõhised programmid Projekti käigus selgus, et diagnoosipõhiseid programme oleks vaja kas selliste diagnoosidega inimestele, keda esineb sageli või nendele, keda esineb küll harva, kuid kelle rehabilitatsioon on pikaajaline ja/või etapiline, näiteks vähihaigetele, diabeediga inimestele, raskete neuroloogiliste ja/või progresseeruvate haigustega inimestele (Parkinsoni tõbi, SM, epilepsia, insult, jne), olulise ajukahjustusega inimestele, traumajärgsete amputatsiooniga inimestele jne. Motivatsiooni, valmisoleku ja rehabilitatsiooni eesmärgistamise programmid Ühelt

poolt peaks motivatsiooni ja eesmärgistamise blokk kuuluma lahutamatu osana

kõikide rehabilitatsiooniprogrammide juurde, teiselt poolt on olemas suur vajadus ka

iseseisvate motivatsiooniprogrammide järele. Seda tüüpi programme oleks vaja

kahele erinevale suurgrupile:

Inimestele, kes on elanud oma terviseprobleemiga kaua, on heitunud ja

kohanenud oma probleemidega ega oska oma olukorrast väljatulemiseks ise ei

suunda ega tegevuskava ette kujutada;

Inimesed, kelle terviseseisundis või keskkonnas on toimunud järsk muutus,

mis on tinginud kriisisituatsiooni, inimese orienteerumine oma olukorras on

pärsitud, valmisolek olukorra muutmiseks ja eesmärkide seadmiseks puudub.

Lisaks selgus programmide osutamisest, et psüühikahäirega isikud vajavad teistest

sihtgruppidest olulisemalt suuremat motiveerimist ja kontaktihoidmist- nii programmi

alguses kui ka programmi jooksul. Psüühikahäirega isikule on vaja enne programmi

sisenemist intensiivsemat ja pikema perioodilist aega/tegelemist usaldussuhte

loomiseks, kohanemiseks ja teadlikkuse tõstmiseks. Samuti on vajalik regulaarne

kontaktihoidmine programmi jooksul olenevalt kliendist, aga vähemalt kord nädalas

(kohtumine või kontakt telefoni teel).

Sotsiaalse toimetulekuõppe programm, mis sisaldaks arvutikasutamist,

rahalpaneerimist, teavet seadustest, suhtlemisõpe

Kliendile, pereliikmetele ja teistele kliendiga seotud isikutele suunatud grupiprogrammid, kus rehabiliteeritakse või kaastakse kliendi

rehabilitatsiooniprotsessi ka teised, temaga seotud isikud. Seda laadi programmide

vajadus tuli välja eeskätt nende klientide puhul, kelle toimetulek sõltus pereliikmetest,

tööandjast, haridusasutusest, KOV-ist jne või kelle pere toimetulek tervikuna sõltub

rehabilitatsioonist.

Pereliikmete tugiprogramm. Pereliikme haigusest ja/või puudest tingitud

psühholoogilist pingete maandamine, teave haigusest/puudest, seadustest,

võimalustest, praktiline õpetamine, hoolduskoormuse vähendamine, puhkuse

korraldamine.

Individuaalprogrammid. Keerukate ja harvaesinevate juhtumite korral on oluline

kindlasti osutada täiesti individuaalset rehabilitatsiooniprogrammi kus fookuses on

isik, tema pere, seotud isikud ja keskkond= rehabilitatsiooniplaani koostamise

tulemusel valminud individuaalne rehabilitatsiooniprogramm antud juhtumiga tööks.

28

Puude ja/või töövõimetusega inimeste aktiviseerimisprogramm – inimestele, kelle

jaoks on tarvis korraldada regulaarne päevane hõivatus tagamaks isiku enda

elukvaliteet ja pereliikmete tööga hõivatus. Programm sisaldaks juhendamisega

terapeutilist või kaitstud tööd, suhtlemist, teabevahendust, huviharidust sh

päevahoidu. Piloodis oli mitu inimest, kes olid insuldijärgselt päris erineval

toimetuleku tasemel ja kellele selline programm oleks vajalik. Olid ka mõned

liikumispuudega ja vaimupuudega inimesed, kellele oleks päevategevuse programm

vajalik.

NN Sanatoorne programm: Päris paljudel juhtudel kliendid vajasid otsustavat

meditsiinilist sekkumist, korralikku diagnostikat, ambulatoorset- või statsionaarset

taastusravi, hooldus- ja abivahendeid. Mitmetel juhtudel vajab inimene aga oma

terviseseisundi kontrolli all hoidmiseks või staatuse säilitamiseks pehmemat

meditsiinilist abi seotuna positiivse hoiaku tekitamisega oma tervisesse. Selleks on nn

sanatoorset tüüpi ravi ja puhkuseprogramm väga sobiv, väldib kroonilise haiguse

ägenemist ja kallima haiglaravi vajadust.

Probleemteenus, e. juhtumikorraldus. Piloteerimisel selgus, et vajalik on

juhtumipõhine reaalse tulemusega lõppev abi inimesele, kes ise endale enam

inimväärset elukeskkonda e. kodu ja teisi vajalikke tingimusi tagada ei saa, kelle

toimetuleku peaks perekonnaseaduse põhjal tagama lapsed või ka vanemad, kelle

toimetulekuks peaks samme astuma KOV aga ei tee seda, kes peaks saama ravi aga ei

saa jne. Valimisse sattus mitmeid inimesi, kelle toimetulek on ühel või teisel põhjusel

katastroofiliselt kehv, instantsid, kes on seatud asjaga tegelema ei tee seda, mõnel

puhul ehk teadmatusest või hoolimatusest, mõnel puhul aga sellepärast, et suuda

objektiivsetel põhjustel oma kohustust täita. Inimene vajab spetsialisti, kes

aitab/toetab/juhendab vajalike teenusteni jõudmisel.

Ilmnes vajadus ka spetsiifilisema toimetulekuõppe ja kohanemise programmide järele tulenevalt toimetulekupiirajast, diagnoosist, puudeliigist: Näiteks:

Stressi ja meeleoluhäirete programm (taolise programmi järele oli vajadus

sage);

Kroonilise haigusega elamise programm (Piloodis reumahaiged,

kõrgvererõhutõbi, diabeet, radikuliidid, südamehaigused, traumadest tingitud

püsivad muutused);

Progresseeruva haigusega toimetuleku programm (parkinsoni tõbi,

multiplex);

Vähiprogramm erinevatele sihtgruppidele: uued juhtumid - vähikriis,

ravisaajatele, post-ravi, vähihaigete pereliikmetele.

2.3. Rehabilitatsiooni tulemuste hindamine (e. kordushindamine)

Rehabilitatsiooni tulemuste hindamine viidi läbi perioodil september-oktoober 2013 4

kliendi hulgas, kes oli läbi rehabilitatsioonivajaduse hindamise suunatud

rehabilitatsiooniprogrammidesse ning läbisid rehabilitatsiooniprogrammi.

29

Kliendi rehabilitatsiooniprogrammi tulemuslikkuse analüüs sisaldas:

Koostööd rehabilitatsiooniprogrammi osutajaga;

klientidega intervjuu läbiviimist veebipõhise rehabilitatsioonivajaduse

hindamisinstrumendi kordushindamise vormi alusel, andmete sisestamist

veebipõhisesse hindamisinstrumenti.

Intervjuu läbi viimist kliendiga.

Kordushindamise läbinud kliendid Projekti käigus oli planeeritud programmidesse suunata ca 20 klienti. Erinevatel

objektiivsetel põhjustel (mis on kirjeldatud p.2.1) jõudis projekti käigus

programmidesse 5 klienti, kellest üks katkestas programmis osalemise ja neli läbis

programmi edukalt. Programmi läbinud kliendid läbisid ka kordushindamise. Üks

klient läbis Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsioonikeskuse programmi

„Seljaajukahjustusega inimesed tööturule“, üks OÜ Tervise Abi programmi

”Liikumispuudega inimeste terviseriskide maandamine töövõimet toetava

meetmena” ja 2 klienti läbisid programmi ”Tahan Tööle” SA Tartu Vaimse Tervise

Hooldekeskuses.

Kordushindamise läbiviimise koht ja aeg Kordushindamine oli planeeritud läbi viia programmiosutaja juures kliendi

programmis osalemise viimasel päeval. Sellise aja ja koha valik oli põhjendatud

sooviga mitte nõuda kliendilt täiendavat visiiti.

Tegelikkuses selline plaan ei töötanud mitmel erineval põhjusel:

Programmis osalemine nii sellise programmi juures, kus klient osaleb

statsionaarselt tegevustes kui siis, kui klient tuleb päevasteks tegevusteks

programmi, on kliendi jaoks pingeline, väsitav ning nõuab talt

programmitegevustele keskendumist, Tavapärasest veelgi olulisem on

programmis osalemise viimane päev, kus reeglina tehakse programmiosutaja

poolt kokkuvõtteid, arutatakse edasise tegevuse plaane, hinnatakse omakorda

programmi tulemuslikkust jne. Sellele tegevusele veel kordushindamise

liitmine on kliendi jaoks liiga suur lisakoormus;

Programmide lõpp on hajus ja sageli ei saa programmiosutaja eksperdile

täpselt ette öelda millal klient viimast päeva programmis on, mistõttu ei saa

ekspert oma visiiti planeerida;

Kõikide kordushindamises osalenud klientide puhul ilmnes, et

kordushindamine on tõesem ja läbimõeldum lühikest aega (ca nädal) peale

programmi lõpetamist.

o Klient on saanud ise argitegevustes oma toimetulekut proovida;

o Klient on aktiivsest programmitegevusest välja puhanud, suudab

küsimustele vastamisele keskenduda, suudab olla enda suhtes

objektiivsem;

o On suur risk, et programmist lahkumise argised toimetused ei

võimalda kliendil üldse või lubavad piiratult osaleda küsitluses.

Näiteks saab klient transpordi koju varem kui oli planeerinud või vajab

ta pakkimiseks aega või lihtsalt muretseb lahkumise pärast ega saa

seetõttu küsitluses osaleda jne;

o Rehabilitatsioonivajaduse hindaja-ekspert peaks saama

programmiosutajalt tulemuslikkuse hinnangu paremal juhul enne

kliendiga kordushindamise läbiviimist sest kohtumise lõpus peaks

30

eksperdil olema võimalik kliendiga arutada edasiste meetmete

vajadust. Selleks aga peaks eelnevalt olema kogutud kõikide protsessis

osalenud poolte hinnangud, ettepanekud;

o Sõltuvalt kliendist võib olla vajalik kordusküsitlust, kookuvõtete

tegemist ja edasiste tegevuste planeerimist läbi viia mitmes järgus.

Klientide suhtumine ja valmisolek kordusküsitluseks Kõikide klientide valmisolek kordusküsitluses osaleda igati positiivne. See oli

mõistetav, sest kõikide nimetatud klientide programmikogemus oli ka positiivne.

Antud juhul siis esitasid eksperdid kordusinstrumendi kõigi kolme osa küsimused

I osa - isikuandmete täpsustamine. See osa oli kiiresti läbitav, täpsustamist

vajasid vaid need küsimused, kus kahe küsitluse vahel võis toimuda teatud

muutusi (ekspertiiside tulemused, vanus, tööalane staatus vms)

II osa - WHO DAS küsitlus

o See küsitluse osa oli kliendile tuttav aga võrreldava tulemuse

saamiseks tuli kliendile uuesti kõik küsimused ja selgitused esitada,

mistõttu see osa võttis praktiliselt sama palju aega, kui esmasel

küsitlemisel. Oli mõneti ebamugavalt pikk, tekkis kiusatus protsessi

lühendada.

o Küsimustest arusaamisel tekkisid samad probleemid, mis ka

esmakordsel testimisel. (Vt. esmase hindamise instrumendi analüüsi)

o Hoolimata kõigest olid küsitlused võrreldavad, Programmite läbimise

tulemuslikkus on protsentuaalselt jälgitav ja mõõdetav. Samuti on

valdkonniti hinnatav ka edasise rehabiliteeriva tegutsemise vajadus.

III osa – Kokkuvõtted, programmi tulemuslikkuse hinnang, edasiste tegevuste

planeerimine

o Selle osa protsess on vaja paremini läbi mõtelda. Sisaldab erinevate

osapoolte hinnangut millele tuginedes peaks ekspert koos kliendiga

edasisi samme planeerima. Samas ei ole teiste osapoolte hinnangus

küsitluse ajal veel eksperdi käsutuses, mistõttu selles etapis ei saa

kliendiga veel kõiki vajalikke võimalusi kaaluda. Vajalik on kas teiste

osapoolte eelnevalt sisestatud hinnang või uus kohtumine kliendiga.

Kui küsitlus viiakse läbi vahetult programmi lõppedes, siis ei saa

programmiosutajalt eelnevalt hinnangut küsida, see ei saa olla enne

programmi lõppu olemas.

2.3.1. Järeldused ja ettepanekud seoses kordushindamisega14: Kordushindamise ankeet on kokkuvõttes asjakohane, rehabilitatsiooni

dünaamika joonistub välja, instrument töötab mõõdikuna.

Küsitluse viimast osa ei ole mõislik planeerida programmi lõpupäevale, seda

ei saa siis lõpuni läbi viia.

Võiks kaaluda 2 protsessi ajaskeemi:

1. Variant

a. Küsitlus viiakse läbi spetsiaalsel kohtumisel

kliendiga eksperdi juures või mujal nii

14 Järeldused on tehtud 4 kliendi hindamise põhjal

31

küsitlemiseks sobivas kui kliendile meelepärases

kohas;

b. Tulenevalt kliendist, läbitud programmi iseloomust

ja programmiosutaja soovitused leida kliendi

hindamiseks sobiv aeg, näiteks 1 nädal peale

programmi lõppu;

c. Enne kliendiga kohtumist teha koostööd

programmiosutajaga võttes temalt kas kirjaliku

hinnangu või viies läbi suulise küsitluse;

d. Vajadusel küsida teistelt kliendiga tegelenud

spetsialistidelt (riikliku rehabilitatsiooniteenuse

osutaja, KOV sotsiaaltöötaja, Töötukassa

juhtumikorraldaja , tugiisik, juhendaja vms)

rehabilitatsiooniprogrammi läbimise

tulemuslikkusele.

e. Oht: Võimalik, et siiski on WHO DAS küsitluse ja

samal ajal tulemuslikkuse hindamine ning

tulevikumeetmete kavandamine ühe karraga liiga

pikk tegevus. Klient väsib;

2. Variant

a. Sõltuvalt kliendi võimalusest viiakse küsitlus läbi

kas vahetult peale programmi läbimist või näiteks

nädal aega hiljem;

b. Pärast kliendi küsitlemist kogutakse arvamused

programmiosutajalt ja teistel kliendi

rehabiliteerimisega seotud võrgustikuliikmetelt;

c. Juhul, kui selgub, et klient vajab edasisi

rehabiliteerivaid tegevusi, kutsutakse ta

korduskohtumisele kus planeeritakse tegevuste

järgmised etapid.

32

Lisa 1 Rehabilitatsioonivajaduse hindamise andmebaasi analüüsi tulemused

Tabel 1: Isikute kogemused ja kommentaarid varasemalt osutatud

rehabilitatsiooniteenuse kohta

Teadlikkuse paranemine Tervise ja enesetunde

paranemine

Iseseisva toimetuleku

paranemine Muu

Olen saanud abi

dokumentide täitmisel ja

erinevate avalduste

tegemisel.

Jah, sealne taastusravi

on positiivne, eriti hästi

mõjub massaaž

Saan iseseisvalt elada,

mul on suur tugi

Tervislik seisund

muutus halvemaks

Olen saanud infot ja

teadlikumaks

võimalustest saada

erinevaid raviteenuseid.

Jah, tervis paranes

On saanud harjutusi

iseseisvalt kodus

võimlemiseks.

Toimetulek on pisut

paranenud

Reh.plaani alusel ei ole

teenuseid saanud.

Olen saanud infot ja abi

teadlikkuse

parandamiseks.

Olen õppinud iseseisvalt

võimlema, olen saanud

vajalikud abivahendid ja

oskan neid ka kasutada.

Toimetulek on oluliselt

paranenud

Kasu oli, hakkasin

iseseisvalt linnas

liikuma, saan ka poes

käidud

Seostatud igapäevaelu

toetamise teenusega

On saanud teadlikumaks

oma võimalustest

Paraneb enesetunne,

kuna vabanesin

pingetest.

On parandanud

toimetulekut, klient on

iseseisvam ja kindlam

oma toimingutes

Andis aluse kohtu

korras teenusele

saatmiseks

Sain teada kuidas on

võimalik saada uuesti

kodanikuks ja saada

Tartu linnas elamist.

Sain ühel aastal 5 x

füsioteraapiat ja ka

taastusravi.

On paranenud, saab

võõras kohas paremini

hakkama

Seostamine -

igapäevaelu toetamise

teenus. Toetatud elamise

teenus.

Sain teada

sotsiaalteenustest ja

elamisega seotud

võimalustest. Teadmine

aitas ise elama asuda

sobivasse kohta.

Seljavalu läks ära Suhted emaga

paranesid.

Lühiajaline leevendus

rehabilitatsiooni

kompensatsiooni järgsel

kasutamisel

Seljavalud vähenesid. Pool aastat oli pisut

kergem 5 päeva on liiga vähe

Taastusravi ja

hipoteraapia annavad

taastusravi efekti,

lihased hakkavad

liikuma ja tervis

paraneb.

Toimetulek on

paranenud, tervisele

mõjus hästi.

Toimetulekuks vajan

rohkem abi.

Tervis on paranenud Ei olnud abi.

Valusid on nüüd vähem

Vähene füüsilise

võimekuse paranemine

33

Tabel 2 . Isikute kommentaarid KOV-st saadud toetuste ja abi kohta

Toetus Teenus

Muu

1. Aidati teha remonti kodus.

Hooldamise kohapealt oli abi

väga suur Abi on parandanud, leevendus

2. Aitab inkontinentsi probleemi

lahendamisel Sõidusoodustus abiks ikka

3.

Majanduslik abi

Päevakeskus - minu toimetulek

on paranenud kuna saan käia

teiste omasuguste seltsis ja meil

on ühine keskkond.

Ei ole saanud abi ega

sotsiaaltoetust piisavalt, et

paraneks toimetulek.

4. Olen saanud abi kui just napib

toitu või sõiduraha pole.

Saab liikuda tööle ja koju

invatranspordi abil

Aitas momendil

5. Olen saanud ühekordset toetust.

Tõlgi abil on suhtlemine

lihtsam ja arusaadavam.

Ei ole saanud toetust, mida

taotlenud.

6. Sain abi ehk kriisitoetust

küttepuude ostmiseks

Leevendas mõneks ajaks

puuduse

7. Toetuse saamine võimaldas

osta küttepuid, mis oli abiks 1x

aastas.

Toiduabi oli vägagi kasulik

8. Ühekordseks abiks.

9.

Oluliselt, tänu olemasolevatele

abivahenditele olen iseseisvam

34

Tabel 3. Isikute kommentaarid saadud tööturuteenuste kohta. Rahul Ei ole rahul Muu

1.

Olen saanud infot töötamise

võimalustest CV koostamisest.

Üritasin saada Töötukassast

töökoha kohandamise teenust,

aga kuna ma töötan

kodukontoris, siis ei peetud seda

võimalikuks

Otsis võimalust töötada

välismaal.

2. Tegin koostööd ametnikega ja sain

õppima (Viljandi

kultuuriakadeemia)

Kutsuti nõustamisele aga tervise

ja maj olukorra tõttu ei saanud

minna. Mind võeti arvelt maha

Pakkumisi töökohtade kohta.

3.

50 tundi tööd kampaaniaga Tallinn

aitab

Võtsin ennast arvele ja 1 kuu

pärast lõpetasin suhte

töötukassaga. Ma ei saanud

sealt oodatud abi

Käis CV koostamise kolitusel

4.

Olen saanud tuge nii moraalset kui

ka rahalist.

Tervislikel ja majanduslikel

põhjustel ei saanud kohale

minna regulaarseks

märkimiseks ja uut aega ei

võimaldatud, võeti teenuselt

maha

olen tööturu teenustel

mitmendat korda, mitmel korral

ei jõudnud õigel ajal kohale

5.

Teadlikkus tõusis. Tööle ei ole saanud

Käis tööharjutusel-

küpsetamine, viltimine.

Puhastusekspert oli korraldaja.

Päev oli 5h pikk

6. Midagi ikka pakkus

Ei muutnud olukorda, kuna ei

saanud abi

7.

Aitas, hea lisa pensionile

Oluliselt mitte. Sai tööle, kuid

tervislik seisund ei lubanud

antud ametikohal töötada

8. Sai käia suhtlemas, kodust väljas Ei saanud abi

9. Saadud abi on andnud erinevat

kogemust nii töötukassa teenustest.

Abi ei saanud, kuna pakutud töö

ei sobinud.

10.

Ei ole abi saanud. Tööd ei

leidnud ja nüüd on pensionil

11. Ei parandanudki

12. Olukord ei ole muutunud

13. Ei olnud abi

14. Olen siiski praegu töötu

15. Ei muutnud midagi

16. Ei olnud abi.

35

Tabel 4. Ühiskonnaelus osalemist takistavad tegurid isikute kommentaaride

kohaselt.

Keskkonnast ja

ilmastikust

tulenevad

takistused

Transpordiga

seotud takistused:

Ressursside

vähesus (raha,

abistaja, tõlk)

Info

kättesaadavusest

tingitud takistused Muu:

Keskkond on mulle

tarvitamiseks liiga

ebasobiv - eriti

talvel

Bussiastmed on

liiga kõrged

Puuduvad vajalikud

riided.

Info ei ole

kättesaadav, ei

suuline ega kirjalik

info

Ei kohane uute

inimestega, tekib

paanika kuna

olukord vajab

kohanemist.

Raskused on

ilmastikuoludest

tingitud

Takistuseks

transpordi puudus.

Rahalised vahendid

on vähesed, see

piirab sõitmist ja

reisimist.

Info on väike,

lugeda ei saa,

keskkond on kirju,

pea hakkab ringi

käima

Ei lähe iseseisvalt

välja

Keskkond on

selline, et välistab

osalemise

Kuna puuduvad

võimalused, nii

tranport kui ka

raha.

Rahaliste vahendite

vähesus tekitas

probleeme

Mulle ei sobi

mitmed inimesed

nende hoiakute

tõttu

Kohtade valik

sõltub keskkonna

kohandamisest

Kuna

transpordiliiklus on

vähene, siis jäävad

paljud tegevused

just selletõttu

tegemata.

Takistuseks on

elukoha asukoht,

keskusest eemal.

Nägemispuudega

seotud ja

epilepsiaga seotud

probleemid

On talv ja tänavate

hooldus väga vilets

Transpordi

kasutamise

võimalused on

piiratud.

Toetavate isikute

ring väike ja

majanduslik tugi

puudulik

Olen peamiselt

kodus, sest

väljaskäimine käib

üle jõu

Probleem tuleb

ilmastikust,

libedaid teid kardan

Transport ei ole

minu jaoks sobiv

Tõlgi puudumisel ei

ole saanud teha

vajalikke

toiminguid

Teatri ja kino

külastamine ei ole

toimunud aastaid.

Puuduvad kaldteed

Trepid, uksed,

transpordivahendis

Pole abilise

käepärast

Raskused on

treppidest

liikumine, kaldtee

puudumine

Lühikese kasvu

tõttu ei saa

kauplustest

kõrgematelt

riiulitelt kaupa,

bussile astumine

raske

Sageli on raske

treppidest kõndida,

pean minema väga

ettevatlikult, kui

puudub lift, või

käsipuu.

Takistuseks on

transpordi

puudumine.

Tee ja

ilmastikuolud

teevad liikumise

raskeks

Tualettide puudus

Vaegnägijatel raske

liikuda, kuna

puuduvad eristavad

märgid

Välja ei pääse, eriti

veel praegu kui

lumi on maas

Ei saanud minna

toidukauplusesse

36

Tabel 5: Isikute poolt sõnastatud rehabilitatsioonieesmärgid (biopsühhosotsiaalse

rehabilitatsiooni käsitluse alusel)

BIO-

Tervis

(struktuurid ja

funktsioonid)

PSÜHHO-

psühholoogiline

toetus ja abi

SOTSIAALNE REHABILITATSIOON:

Elamine (sh

iseseisev

toimetulek,

elamisoskuste õpe)

Töö ja õppimine Sotsiaalsed suhted,

vaba aeg

1. Soovin tervise

taastumist ja

tervise

paranedes tööle

saamine

Saada toetust ja

abi igapäevastes

elulistes

tegemistes.

Tahan olla iseseisev

ja saada jõukohast

tööd

Töökoha

säilitamine

On vaja lahendada

lõplikult probleeme

suhetes emaga.

2. Soovib, et õlg,

liigesed ja selg

valutaks vähem.

Saada tuge ja

toetust nii

psühholoogilist

abi kui

füsioteraapiat

Soov on saada

iseseisvalt elada ja

toimetada.

Töö ja õppimine Suhtlemisvõimaluse

d.

3. Tervise

taastumine

sellisel määral,

et suudaks

töötada avatud

tööturul

täiskoormusega

Vajaks abi

psühholoogilt või

psühhiaatrilt

Tahan iseseisvalt

hakkama saada,

oma kodus edasi

elada

Soovin leida ka

lisatööd.

Tahan rääkida,

lugeda, suhelda.

Tahan olla

rakendatud, teha

midagi kasulikku

kodust väljaspool,

olla vajalik 4. Tervisliku

seisundi

paranemine, et

suudaks

iseseisvalt

koduste

toimingute ja

enese eest

hoolitsemisega

toime tulla.

Elukvaliteedi

taastamine

Soovi saada

odavamat elamist

ehk sotsiaalkorterit.

Sobiva töökoha

saamine.

Saada sõpru, luua

perekonda

5. Soovin saada

füsioteraapia

teenuseid

tervise

parandamiseks

ja ka teisi reha

teenuseid

toimetuleku

säilitamiseks.

Enesehinnangu

tõus

Iseseisva

toimetuleku

parandamine

Soov jätkata

lõpetamata

õpingud

Sotsiaalse aktiivsuse

tõstmine

6. Soovib vasaku

käe paremat

funktsioneerimi

st, et

iseseisvamalt

toime tulla

Soovib nõustamist

kriisist

väljumiseks

Iseseisvalt

toimetada ja

rahaliselt paremini

planeerida oma

sissetulekuid.

Soov saada

iseseisvamalt

töötada ja

elukeskkonnas

elada.

Tahaksin teha

sporti, huvitegevusi

7. Soovib

tervisliku

seisundi

taastamist, et

oleks võimeline

tööle minema

Saada jõudu ja

energiat juurde ja

nõustamist oma

haigusest

lähtuvalt

Vajalik on abi pere

jätkusuutliku

elukorralduse

rajamiseks,

Abi tööotsimisel. Meeldiva tegevuse

leidmine väljaspool

kodu

8. Lootused tervise

paranemisele

Soovin saada

elujõudu ja tuge,

ehk mõistlikku

tuge.

Soov on saada abi

toimetulekuvõime

parandamiseks

Saada sobivat

tööd, mõtlen

eeskätt enda

kogemuste

edastamist

koolitustel,

juhendamist.

Tahan suuta

pakkuda perele

aktiivset

tegutsemist, selleks

vajan sport-tooli

37

BIO-

Tervis

(struktuurid ja

funktsioonid)

PSÜHHO-

psühholoogiline

toetus ja abi

SOTSIAALNE REHABILITATSIOON:

Elamine (sh

iseseisev

toimetulek,

elamisoskuste õpe)

Töö ja õppimine Sotsiaalsed suhted,

vaba aeg

9. Valude

leevendamine,

elukvaliteedi ja

liikumisvõime

säilitamine

Elukoha saamine,

toetus selle

saamisel.

Soovib leida

võimalust teha

võimetekohast

tööd

10. Loodan saada

igakülgset abi

tervise

parandamiseks

Tahaksin ka

edaspidi iseseisvalt

toime tulla nii

majanduslikult kui

füüsiliselt

Töövõime

säilimine

11. Vajan oma

haiguse tõttu

regulaarselt

taastusravi, eriti

hästi mõjub

sanatoorne ravi

rahulikus

keskkonnas

(Värska)

Toimetuleku

paranemine, nii

töövõime kui ka

tervise paranemine.

Soovin naasta

tagasi avatud

tööturule

12. Elukvaliteedi

säilimine,

liigesliikuvuse

säilimine

Toimetuleku

toetamine - toetatud

elamise teenuse

saamine

Tahan saada tööle

13. Vajan ravi aga

mitte

rehabilitatsiooni

Saada toetust

igapäevastes

tegemistes ja

elukorralduses

Töövõime

säilitamine

14. Tervise

püsimine

stabiilsena

Toimetuleku

paranemine ja

võime saada

hakkama elukoha

saamisel.

Täisajaga

töötamine

15. Vaimse tervise

stabiilsus

Tahan hooldekodust

ära iseseisvasse ellu

Püsida tööturul

16. Soovib

konsulteerida

endokrinoloogig

a uute ravimite

suhtes

Iseseisvam lapsega

hoolitsemisel,

toimetulemisel

Õppida ja saada

tööle

17. Tervise

stabiilsus,

liikumisvõime

paranemine

Omaette elamine Tahan olla

ametlikult töötav

inimene, tahan

teha

oskustekohast ja

õiglaselt

tasustatud tööd,

sobiks ehituse

valdkond,

autojuhitööd

18. Haiguse -

reuma-

püsimine

kontrolli all

Toimetulekuvõime

suurenemine.

Toetuste saamine.

Õppida, et saada

sobivamat tööd

19. Tervise

taastumine

Olla iseseisvam Tööle saamine

20. Tervise

stabiilsus

Tahan toime tulla

aga praegu olen

hädas

Tahan tööd jätkata

38

BIO-

Tervis

(struktuurid ja

funktsioonid)

PSÜHHO-

psühholoogiline

toetus ja abi

SOTSIAALNE REHABILITATSIOON:

Elamine (sh

iseseisev

toimetulek,

elamisoskuste õpe)

Töö ja õppimine Sotsiaalsed suhted,

vaba aeg

21. Saada

leevendust

valudele

Elukoha stabiilsuse

ootus.

Leida sobiv

võimetekohane

töökoht.

22. Tervise

stabiilsus

Finants - ja õigusabi

sest ei tule elukoha

pidamisega toime

Edasi õppida ja

omandada

elukutse.

23. Tervislikust

seisundist

lähtuvalt tööl

püsimine

Iseseisev toimetulek

igapäevaelus

Tahaksin

mitmekesistamist

oma erialas -

raamatupidamist -

et saada

sobivamat tööd,

diplomi kätte,

tasuvamat tööd

24. Tervise

stabiilsus

Soovin leida sobivat

elamist ja ka

õppimise võimalust.

Leida võimetele

vastav töö

25. Tervise

taastumine

On huvitatud

tööalasest

rehabilitatsioonist.

26. Soovib

parandada

tervisliku

seisundit ja

enesetoimetulek

ut.

Tahan õppida,

töötada

27. Koormuse

vähendamine,

elu valuta

Võiks vähesel

määral tööd teha

28. Seedimise

parandamine.

Vajan erinevaid

tööga seotud

nõustamisi ja

keskkonna

muutust.

29. Normaalne

liikumine

30. Soov saada

füsioteraapia

teenust.

31. Soov on saada

füsioteraapia

teenust ja

sanatoorset

ravikeskkonda.

32. Saada abi

tervisele

33. Soov saada

füsioteraapia

teenust tervise

parandamiseks.

34. Saada terveks.

35. Soov saada

füsioteraapia

teenust,

sotsiaaltöötaja

teenust.

39

BIO-

Tervis

(struktuurid ja

funktsioonid)

PSÜHHO-

psühholoogiline

toetus ja abi

SOTSIAALNE REHABILITATSIOON:

Elamine (sh

iseseisev

toimetulek,

elamisoskuste õpe)

Töö ja õppimine Sotsiaalsed suhted,

vaba aeg

36. Tervisliku

seisundi

stabiliseerumine

, iseseisvuse

saavutamine,

verbaalse

suhtlemise

saavutamine

37. Liikumisvõime

paranemine, sh

abivahendite

konsultatsioon/k

asutamise

õpetamine

38. Tervise

paranemine.

39. Tahan saada

paremini

rääkida

40. 39 eesmärki 8 eesmärki 24 eesmärki 28 eesmärki 8 eesmärki

i Rahvusvaheline funktsioneerimisvõime, vaeguste ja tervise klassifikatsioon, EV Sotsiaalministeerium, 2005. Lk 22 ii Maailma Tervishoiuorganisatsioon (2010). Tervise ja puude mõõtmine. Maailma

Tervishoiuorganisatsiooni puude hindamise küsimustiku juhend. WHODAS 2.0.

http://www.sm.ee/fileadmin/meedia/Dokumendid/Sotsiaalvaldkond/puudega_inimestele/REH

A_info/21.10/Tervise_ja_puude_mootmine.pdf