1

TUULEENERGIA KLASTRI STRATEEGILINE PLAAN 2010-2015

KOKKUVÕTE

2

• FOOKUS JA METOODIKA KIRJELDUS

• ANALÜÜSID

• STRATEEGIA 2010-2015 KOKKUVÕTE

Sisukord

3

Fookus

• Käesoleva strateegia ja tegevuskava fookuses on tuuleenergeetika sektor, mis hõlmab nii väike-elektrituulikutele, tuuleelektrijaamadele kui ka tuulegeneraatorite ja nende detailide tootmisele sobiva keskkonna arendamist.

• Strateegia viib ellu EASi klastrite arendamise eeltaotluse programmis osalenud ning Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni all tegutsev tuuleenergia sektori innovatsioonisuutlikkuse tõstmise klaster.

• Klastri strateegia elluviimine panustab otseselt ka “Energiamajanduse riiklikus arengukavas aastani 2020” seatud taastuvenergeetika ja energia säästmisega seotud eesmärkide täitmisse.

4

• FOOKUS JA METOODIKA KIRJELDUS

• ANALÜÜSID

• STRATEEGIA 2010-2015

Sisukord

5

Sisekeskkonna analüüside peamised järeldused (1)

SISEKESKKONNA (Eesti tuuleenergia sektor) ANALÜÜSIDE JÄRELDUSED Turuanalüüs• Turg on väljakujunenud, uutel tulijatel (tuuleelektrijaamade planeerijad, komponentide tootjad) on raske siseneda.• Eesti tuuleenergiaettevõtetel on vähene ekspordikogemus.• Olemas on kaasaegne kohalik infrastruktuur (tuulepargid, plastitootjad, metallist komponentide tootjad).• Olemas on kohalikud tarnijad, kuid kogemused on vähesed või puuduvad.• Kogemustega tööjõust on puudu.• Tehakse koostööd teadus- ja arendusasutustega.• Väike-elektrituulikute nõudlus suureneb, tulemas on energiaühistute propageerimise laine.

Konkurentide analüüs• Globaalsetel konkurentidel on suur turujõud.

Toodete analüüs• Toodete tehnoloogiad on kättesaadavad, kuid allhangete mahud limiteeritud.

6

Sisekeskkonna analüüside peamised järeldused (2)

SISEKESKKONNA (Eesti tuuleenergia sektor) ANALÜÜSIDE JÄRELDUSED Seadusandluse analüüs• Olemas on seadused maatuuleparkide rajamiseks, kuid seaduses esinevad kitsaskohad, mis takistavad väike-elektrituulikute levikut.• 2010. aasta jaanuaris võeti vastu veeseaduse ja sellega seonduvate seaduste muudatused, mis panevad aluse meretuuleparkide ehitamisele Eestis.• 2010. aasta jaanuaris võeti vastu elektrituruseaduse muudatus, mis lubab paigaldada lihtsustatud tingimustel väike-elektrituulikuid väikemajapidamistes.

Järeldused:Eesti suurte tuuleparkide tooted on väljaarendatud, kuid puuduvad tugiteenused, puudus on ka kompetentsest tööjõust. Väike-elektrituulikute levik on hetkel piiratud, kuid nõudlus kasvab.

7

Väliskeskkonna analüüs (1) – globaalne mõõde

Tuuleenergiast on saanud oluline turuosaline energeetikas üle kogu maailma, 2008. aastal investeeriti tuuleenergiasse 36,5 miljardit eurot.

Tuuleenergia sektor on maailmas hetke suurim uute töökohtade looja: aastal 2008 oli sektoris tööl üle 400,000 inimese ja lähiaastatel prognoositakse seda tõusvat miljonitesse.

8

Väliskeskkonna analüüs (2a) - Euroopa

2009. aasta juunis hakkas EL kliimapaketi osana kehtima EL taastuvenergia direktiiv, mis seab kõikidele liidu riikidele taastuv-energia kasutamise eesmärgid selliselt, et aastaks 2020 toodetakse üks kolmandik EL elektrist taastuvatest allikatest ning suurima panuse annab tuuleenergia.

Eesti peab antud direktiivi raames tagama, et aastal 2020 kaetakse 25% tarbimisest taastuvate energiaallikate baasil.

9

Väliskeskkonna analüüs (2b) - Euroopa

Uued installeeritud elektrienergia tootmisvõimsused EL-s (MW)Allikas: EWEA

10

Väliskeskkonna analüüs (2c) - Euroopa

Järeldus: Nii EL kui globaalne tuuleenergia sektor kasvab kiiresti ja järjekindlalt, mille tõttu püsib ka nõudluse kasv.

Akumuleeritud tuuleenergia võimsused Euroopas (MW)Allikas: EWEA

11

Väliskeskkonna analüüs (3): peamised järeldused

VÄLISKESKKONNA (MAAILMA TUULEENERGIA SEKTOR) ANALÜÜSIDE JÄRELDUSEDTuruanalüüs• EL-i õigusruum harmoniseerub – olemas on toetus taastuvenergiale.• Nõudlus taastuvate energiaallikatele kasvab.• Tuulikute tootmise turg kasvab lähema kümne aasta jooksul ca 25% aastas.

Konkurentsianalüüs• Konkurentsikeskkond on tihe, turul on suure turujõuga globaalsed ettevõtted.

Toodete analüüs• Väliskeskkonnas (plastist ja metallist komponentide tootjad, elektroonikatööstus) on olemas

võimekus suurte tootmismahtudega toime tulla.• Umbes 10 aastat töötanud tuulikud hakkavad vajama hooldust.• On tekkinud nõudlus tuulikute B-varuosade järgi. • Suureneb nõudlus ka avameretuulikute järgi.

JäreldusVäliskeskkonnas on nõudlust Eesti tuuleenergia sektori toodete ja teenuste järgi.

12

• FOOKUS JA METOODIKA KIRJELDUS

• ANALÜÜSID

• STRATEEGIA 2010-2015

Sisukord

13

Visioon

Eesti on aastaks 2020 Euroopa tunnustatudtuuleenergeetika arendaja ja eksportöör.

14

Missioon

Klaster töötab aastaks 2015 välja Eesti tuuleenergia tööstusharu arengustrateegia ning loob oma partneritele eeldused osalemiseks rahvusvahelistes energiatootmis- ja -tehnoloogialastes koostööprojektides.

15

Klastri eesmärgid perioodiks 2010 - 2015

Eesmärk 1: Väike-elektrituulikute pakettlahenduse tootmise valmiduseks ja müügitegevuseks eelduste loomine.

Eesmärk 2: Tuuleelektrijaamade (sh avamere) tõhusa planeerimise, püstitamise, hoolduse, logistika ning infrastruktuuri alase oskusteabe loomine ja rahvusvahelise turustamise ettevalmistus.

Eesmärk 3: Tuulegeneraatori komponentide tootmise ja logistika käivitamine Eesti tootjate baasil ning rahvusvahelistesse tarneahelatesse sisenemine.

Eesmärk 4: Klastri nähtavuse tõstmine.

Eesmärk 5: Klastriliikmete arendamine ning TTÜ & EMÜ uurimistööde suunamine ja õppekavade arendamises osalemine.

Eesmärk 6: Elektritranspordi ja tuuleenergeetika ühenduslülide loomine.

Eesmärk 7: Tuuleparkide ja piirivalve radarite konfliktile lahenduste kaardistamine ja lahenduste rahvusvaheline turustamine.

16

Klastri ärimudel: innovatsiooni juhtimise, turunduse ja müügistrateegia

KLASTER

TURUNDUSTEGEVUSED• Ühise turundusstrateegia järgimine;• ühiste turundusmaterjalide loomine;• tuntuse tõstmine, PR;• osalemine messidel ja kontaktüritustel;• välise võrgustiku loomine;• teadmiste ja oskuste arendamine;• turuanalüüsid ja –uuringud;• oma brändi, oskuste ja kogemuste tutvustamine tuulikute kommertstööstusele, et saada allhankijaks;• tuuleparkide planeerimise oskusteabe turundamine;• seminaride sari KOVides.

MÜÜGITEGEVUSED• Ühise müügistrateegia järgimine, ühine müügimeeskond välisturgudel; • kontaktid, info, vihjed;• hangete info edastamine klastrile;• müügimeeste värbamine.

Ettevõtted

ETEA

• Koostöös teadusasutustega viiakse läbi:- õppekavade arendamist- taastuvenergeetika uuringuid (magistri- ja doktoritööd);- tootearendust (väike-tuulegeneraatorid; avameretuulikud; A ja B-varuosad ja nende tootmine; tuulikute hooldusteenus; tuuleparkide planeerimine.)- IT lahenduste integreerimine tuuleenergeetikasse.

INNOVATSIOON

TTÜ ja EMÜ

Toetavad tegevused: ühishuvide esindamine avaliku sektori õigusaktide, poliitikate ja programmide kujundamises; ühisürituste korraldamine ning võrgustumine; klastri arenguvajaduse analüüs strateegia ja tegevuskava ülevaatamise käigus ning klastri kohaldamine väliskeskkonnale trendidele vastavaks.

KOOSTÖÖ TEISTE KLASTRITEGA• Ühiste seminaride korraldamine “Elektromobiiline Eesti 2020”-ga.• Tuuleenergeetika ja elektritranspordi integreerimine.• Tuuleenergia klastrid Hispaanias (Reoltec) ja Taanis.

Klaster innoveerib ja arendab ning teeb

turundus- ja müügitegevust

17

Klastri eesmärkide ja üldiste strateegiliste tegevussuundade seosed

FINANTS

KLIENT

PROTSESS

Eesmärk 6: Elektritranspordi

ja tuuleenergeetika ühenduslülide

loomine

Eesmärk 4:Klastri

nähtavuse tõstmine

Eesmärk 5: Klastriliikmete

arendamine ning TTÜ ja

EMÜ uurimis-tööde suunamine

ja õppekavade arendamises

osalemine

Eesmärk 1: Väike-

elektrituulikute pakettlahenduse

tootmise valmiduseks

ja müügitegevuseks eelduste loomine

Eesmärk 3: Tuulegeneraatori

komponentide tootmise

ja logistika käivitamine Eesti tootjate baasil & RV

tarneahelatesse sisenemine

Eesmärk 2: Tuuleelektrijaamade (sh avamere) tõhusa

planeerimise, püstitamise, hoolduse, logistika ning

infrastruktuuri alase oskusteabe loomine

ja rahvusvahelise turustamise

ettevalmistus

Eesmärk 7: Tuuleparkide ja

piirivalve radarite konfliktile

lahenduste kaardistamine ja

lahenduste rahvusvaheline

turustamine

ARENG

18

Ekspordikäibe kasv

Lisandväärtuse kasv

Tulemuslik turundus klastri toodetele ja

teenustele(eesmärk 4)

Uuringud ja kaardistamine

(eesmärgid 1-7)

Klastri nähtavuse tõstmine

(eesmärk 4)

Turuosa kasv ja klientide lojaalsus

T&A koostöös kõrgkoolidega

(eesmärk 5 ja 7)

Seminarid, konverentsid,

õppereisid (eesmärk 5)

Toodete ja teenuste

väljaarendamine (eesmärgid 1-3)

Ekspordikäibe ja lisandväärtuse kasv – põhjus-tagajärg seosed

Lisandväärtuse ja ekspordivõime kasv saavutatakse järgnevate tegevuste põhjus-tagajärg seoste realiseerimise tulemusena:• Klastri partnerid harivad end õppereisidel, seminaridel ja konverentsidel nii oma põhikompetentside kui ka turunduse vallas.• Arendatakse välja väike-tuulegeneraatori pakettlahendus, käivitatakse tuulegeneraatori komponentide tootmine ning valmistutakse tuuleparkide planeerimise oskusteabe ekspordiks.• Ülikoolide abiga arendatakse klastri tooteid ja teenused edasi, integreeritakse neisse IKT lahendused, uuritakse maailmatrende ning luuakse innovatiivseid sihtturgudele sobivaid lahendusi. Samuti arendatakse ülikoolidega koostööd õppekavu ning osaletakse teadusprojektides. TTÜs ja EMÜs kirjutatakse klastri partnerite tellimusel magistri- ja doktoritöid partneritele huvipakkuvatel ja klastri strateegiliste eesmärkidega haakuvatel teemadel. • Tehakse koostööd “Elektromobiilne Eesti 2020-ga” kaardistamaks ühishuvid, et viia läbi ühiseid arendusprojekte, kus haakuvad tuuleenergiast elektritootmise ja elektritranspordiga.• Viiakse läbi uuringud sihtturgudel iga klastri toote ja teenuse lõikes ning koostatakse ekspordiplaanid.•Tõstetakse klastri nähtavust erinevate turundusmeetmetega (näiteks ühised turundus- ja müügimaterjalid ning kodulehekülg, messidel osalemine jne) ning viiakse läbi ka seminarid KOV-ides, et teavitada ja koguda toetust tuuleenergeetika arendamisele; samuti tehakse koostööd tuuleenergeetika klastritega Taanis ja Hispaanias, et õppida nende kogemustest. Eelnevad tegevused loovad eelduse ja oskused viia ellu klastri eesmärgid, mis omakorda loovad eelduse ekspordikäibe tekkeks ning lõpp-kokkuvõttes ka Eesti tuuleenergeetika sektori lisandväärtuste suurenemiseks.

19

Klastri töökorraldus

• Klastri partnerite üldkoosolek (sh TTÜ ja EMÜ esindajad) annab sisendi klastri töö korraldamiseks (sh eesmärgid ja tegevused), mis on formuleeritud klastri konsortsiumilepingus.

• ETEA juhatus koordineerib projektijuhi ja arendusjuhi tegevusi vastavalt partnerite üldkoosoleku otsustele ja juhistele.

• Projektijuht tegeleb klastriinitsiatiivi igapäevase administratiivtöö ja kommunikatsiooni korraldamisega.

• Arendustöötaja korraldab klastri arendust, projektide elluviimist ning esindab klastrit.

• Eksperdid ja spetsialistid osalevad konkreetsetes projektides või teenuste pakkumises.

• Eesmärkide töögrupid viivad ellu klastri tegevusi vastavalt eesmärkide tegevuskavades sätestatule.

Projekti meeskond