> * " V rr&Ar l / V / M

. CCF

1 9 5 5

EESTI NSV RIIKLIK KUNSTIINSTITUUT

d i J innus

TIKAND EESTI RA H V/V

KUNSTIS l

P H 3 A - E E S T I

SAARED

Cesti hiktik Dcj astus T A L L I N N 1 9 5 5

Kunstiliselt kujundanud

HILDA LINNUS

S A A T E K S

Mineviku kultuuri, sealhulgas rahvakunsti tundmappimine soodustab sotsialistliku kultuuri rikastamist ja arendamist. Kunstiprandi omanda-mine on vimalik vaid tema teadusliku uurimise ja mtestamise teel. Mark-sistlik-leninlik metodoloogia nuab faktide konkreetset ksitamist ajaloo-listes tingimustes, arenemises, nende sisemises seoses ja vastastikuses mjus. Ainult neil tingimustel on vimalik nende ajaloolise ja kunstilise thtsuse tielik tunnetamine.

Meie rahvas avaldab elavat huvi mdunud aegade rahvakunsti vastu, armastab ja hindab seda, mis on silinud meie ajani rahvakunsti suurep-rastes nidistes, millised on kogutud muuseumide fondidesse, kuid kahjuks mitte alati ei ole kttesaadavad laiematele hulkadele.

H. Linnuse teadusliku t Tikand eesti rahvakunstis vljaandmise sihiks on anda ettekujutust eesti naise ksitst XIX sajandil, mis phjeneb paljude plvkondade vanaaegsetel traditsioonidel. Vrvilistes tabelites nitab autor lugejale kigepealt seda tikandit, tema ornamenti ja tehnikat, sstematiseerib tikandeid ornamendi ja tehnika tpiliste eriomaduste alu-sel ning lpuks analsib ornamendi kompositsiooni seadusi ja traditsioone. Antud t aluseks on autori poolt kogutud materjalid ja Eesti NSV Tea-duste Akadeemia Etnograafia Muuseumi fondid.

Antud lesande lahendamisele valmistus autor H. Linnus erakordselt sgavalt ja tsiselt. Ta vaatas thelepanelikult lbi tuhanded Nukogude Eesti riiklikes muuseumides leiduvad rahvakunsti nidised, uuris ksikasja-liselt eesti tikandi parimaid nidiseid rahvakunsti varasalve, mis on eesti rahva uhkuseks; uuris rahvarivaid ja tikandeid mitte ainult rahva olustiku nidiste jrgi muuseumides, vaid ka vanaaegsete jooniste, kirjanduslike teoste ja arhiividokumentide jrgi.

Rahvatikandi vrvilised reproduktsioonid on H. Linnuse poolt teostatud erakordse tpsuse ja vljendusrikkusega. Tabelites on edasi antud origi-naalkanga vrvi ja struktuuri peenimad varjundid. Nende jrgi saab lugeja ammendava ettekujutuse eesti naisksitliste loomingu tpilistest eri-omadustest,

J

Kesolevas vljaandes, mis moodustab selle t esimese osa, on vrvi-listes tabelites antud Phja-Eesti ja saarte grupi Saaremaa, Muhu ja Hiiu tikandi ornamendid.

Kesoleva vl jaande ilmumine on thelepanuvrseks panuseks Nuko-gude Eesti kultuuri. IT. Linnuse raamat vimaldab nukogude rahva laial-dastel hulkadel tutvuda eesti rahvakunsti loominguga ja muuseumide fondi-des leiduvate tikanditega rahvakunsti aaretega.

Erilist poolehoidu leiavad meie rahva hulgas Phja-Eesti ja suuremate saarte taimornamendid. Neid ornamente kasutatakse kesoleval ajal kige rohkem eesti tarbekunsti mitmesugustel aladel.

Konsultatsioonidega abistas autorit Eesti NSV Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituudi teaduslik ttaja sm. A. Moora.

Redigeerimise juures abistas NSV Liidu Teaduste Akadeemia Etno-graafia Instituudi teaduslik ttaja sm. B. Gerkovit.

Tallinn, oktoober 1955. a.

Professor F. Leht,

Eesti NSV teeneline kunstitegelane, Eesti NSV Riikliku Kunstiinstituudi

direktor

6

S I S S E J U H A T U S

Kige krgemaks kunstiliigiks, kige andekamaks, kige geniaalse-maks on rahvakunst, s. o. see, mis on rahva poolt jdvustatud, silitatud, mida rahvas on kandnud lbi sajandite, tles M. I. Kalinin Rahvakunst on terve ja tisvereline kunst. Rahvakunsti uurimine ja tundma ppimine on vajalik, seda tundes vivad kunstnikud luua tiuslikke, sisult sotsialist-likke ja vormilt rahvuslikke teoseid.

Eesti rahvakunstiprandi ulatuslikumaks osaks on mitmesugustes tehni-kates valmistatud tekstiilesemed. Eesti rahvakunsti omaprasus ilmneb eriti rahvarivais, mida ohtrasti kaunistati tikandiga. Teisi tekstiilesemeid ei tikitud, vlja arvatud vaibad ja vhesed muud esemed (niteks pulma-ohjad). Nagu rahvarivas, nii on rahvusliku tikandi ornamentki omaprane. Selles on kll kasutatud motiive, mis esinevad paljudes teiste rahvaste rahvusornamentides, nende rakendamine eesti ornamendis aga omab erinevusi nii kompositsioonis kui ka koloriidis ning on seetttu eralda-tav kigist teistest rahvustikanditest.

Rikkaliku ornamendi omaprane ilu, vrvirmsus ja tehniline peenus teevad tikandi eesti rahvaloomingus heks huvitavamaks alaks. See orna-ment on ka tnapeval ammendamatuks allikaks kaasaaegsete kunstiteoste, eriti tarbekunsti esemete loomisel.

Rahvustikandis nagu kogu rahvakunstiski kajastusid rahva eluolulised traditsioonid ja muutused ttajate hiskondlik-majanduslikus seisundis. Nii rahvarivas kui ka tikand muutus pidevalt koos hiskondlik-majandus-liku arenemisega vastavalt ajaloo perioodidele.

Eesti naine prandas rahvale rikka kogu rahvakunsti, pealegi rasketes feodaalse ekspluateerimise tingimustes, mille all gas kogu rahvas, eriti aga eesti naine. Kige kujukama pildi naiste rngast tst ja raskest sotsiaalsest seisundist annavad nende endi loodud rahvalaulud. Hoolimata mningaist kurbadest toonidest, millega eesti rahvalaul kneleb ebainimli-kest elutingimustest, on rahva suuline traditsioon philiselt optimistlik. Rahva optimism ja loomistarve leidis vljendusvimalusi kunstis nii poeetilises loomingus kui ka esemelise kultuuri aladel. Vaatamata suurele tkoormusele leidsid eesti naised aega ksitks enda tarvis. Rivast, seda

7

sageli ainust omandit, nad kaunistasid. Ei ole teada, kui palju unetuid id see tegijale maksis, kuid rahvalaulgi snab:

Enne ma une unetan, maha jtan magamise, kui ep ma ilu unusta, , rmu kallista kaota.2

Eesti neiu tosavusest ksit alal, suurest hoolest ning tkusest oma rivaste valmistamisel kneldakse meie rahvaeeposes Kalevipoeg:

Need on ttred teinud tda, kaua kangasta kudunud, luendida lksutanud; need on toimesta tagunud, poogalista paugutanud, siidisukki vikeldanud, heitnud heledad lngad, kaunistanud kallid kangad, ei ole suikund suitsu aega ega tukkund tda tehes.3

Tikandid esinevad peamiselt rahvariva kaunistusena, kuid varasemast ajast on neid vhe silinud, kuna nad kulusid koos rivaga. Rahvakunsti kogumisele asuti alles XIX sajandi lpul, kui rahvariva ja koduse ksit krvale ilmus vastav vabrikutoode ja linnalik rivastus. Selletttu on muu-seumide kogudes talletatud ainult mningad XVIII sajandil valmistatud tikandid; enamik neist prineb XIX sajandist.

Andmeid rahvariva ilustamisest tikandiga vi muul viisil enne XIX saj. ei ole palju. Vhesed silinud nited on kas arheoloogilised, rikulised vi piltmaterjalid. XXIII sajandini tunneme pronksspiraalidega vi, nagu rahvas neid nimetas, vaselistega ilustamist.4 XIII sajandist on leitud ka kootud, vrvilistest lngadest kirju, tikandi kohta aga puuduvad andmed.

Vaseliste krvale tulevad tinailustused tinast ristikesed, nn. tinuli-sed.5 Silinud riku andmete phjal oli tinulisi hele rivaosale asetatud vga palju.6 Jrgnevail sajandeil vaselised ja tinulised taanduvad jrk-jr-gult, kuigi mningaid andmeid ja niteid metalliga kaunistamisest leidub ka XIX sajandi esimesest poolest.7 Vanade mbrikute allre ilustamiseks kasutati helmeid; kige varasemad teated sellisest ilustamise viisist on XVII sajandist.8 XVIII sajandi lpul kanti end. Jrva- ja Tartumaal kudrus-taridega mbrikuid. Kudrustarideks nimetati helmestikandeid mbriku all-res, milleks vahel mmeldi alla punasest kalevist vt. Kudrustarid olid

S

sageli vga rasked helmeste rohkusest.9 EM kogudes on silinud niteid nii geomeetrilise kui ka taimornamendiga kudrustaridest.10

Kige vanemad andmed lngaga tikkimisest kuuluvad XVII XVIII sajandisse.11 Tenoliselt on lngaga tikkimine pronkstraat-tehnika edasine areng: pronkstraat asendati lngaga.12 Seega tikandid, mis sarnanevad m-lemalt poolt, on vanimad.13 Lngaga tikkimine oli XVIII sajandil ldiselt levinud ning jtkus ja arenes veel XIX sajandi esimesel poolel.

XIX sajandi teisel poolel, seoses kapitalistliku suhete arenemisega, toi-mus klas leminek naturaalmajapidamiselt kapitalistlikule vormile. hen-duses sellega muutusid tikandiga ilustamise traditsioonid ja tulid kasutami-sele uued, vhem aega nudvad tehnikad (vana niplispits niteks asendati tehniliselt lihtsamaga heegelpitsiga). Osa kodusest ksitst lks le vabrikutks. Poekaubad (paelad, pitsid jne.) asendasid osaliselt tikandeid. Samal ajal algas klas rahvariva taganemine linnamoelise riva ees. XX sajandi alguseks oli rahvarivas ldisest tarvitamisest juba enamvhem kadunud.

Eesti rahvarivas ja koos sellega ka tikand ei ole sugugi nii htlane, nagu seda viks oodata sellise vikese territooriumi histes ajaloolistes tingimustes. Rahvustikand on paiguti vga eriilmeline, kuid ornamendi ise-loomu jrgi jaguneb ta peajoontes kahte suurde rhma geomeetrilise ja taimornamendiga tikandiks. Luna-Eestis kaunistati rahvarivaid geomeet-rilise tikandiga kuni rahvariva kadumiseni (Muhu ja Setu vanema gene-ratsiooni naised kandsid rahvarivaid XX sajandi algul, kuna Kihnus kan-navad neid praegu veel kik). Seevastu sai Phja-Eestis XVIII ja XIX sa-jandil ldiseks rahvariva ilustamine taimornamendiga. Maa lneosas ja saartel esines geomeetriline ornament taimornamendiga paralleelselt.

Eesti vanem ornament on geomeetriline ja tal oli minevikus nii esteeti-line kui maagiline thendus. XIX sajandil ja XX sajandi algul kasutatud geomeetrilises ornamendis on silinud mningaid selle vana ornamendi elemente, milledel on kunagi olnud ka maagiline thendus (sri, risti, sil-musnelinurga, kaheksaharulise the jt. kujundid). Eriti rohkesti esineb sri kujund, millesse sageli paigutati rist, kaksikrist, thekujund, rosett jne.14 Olenevalt ilustamise tehnikast muundus sr vahel ruuduks vi rom-biks. Niteks pvisilmtikandis teostatud rombi nimetatakse sageli rum-muks vi pitstehnikas rombe ja riste tsri ja risti.15

Vanade sbade otsi kaunistas nurgakirjaga tikand, nn. silmusnelinur-gad, s. o. kombinatsioon hesuurusest ruutude kontuurist, ldpildina vrd-liaarne tisnurkne kolmnurk, mille hpotenuusi moodustavad ruutude astmes-tik ning nende tippudele kinnituvad silmused.16 Tarvastu ja Paistu sukeste vaselistest allreilustusi 17 kujundavad kahekordne silmustega rombide rida

9

ja kahekordne silmustega siksak. Neid traditsioonilisi motiivide rakendus-viise kompositsioonis vahelduvat rombi ja diagonaalset risti, rombide rida, siksakki, piist- ja diagonaalruudulisi vrke vib jlgida ka eesti hilisemas geomeetrilises ornamendis.18

Uks vanemaid elemente ornamentikas on ka kaheksaharuline theku-jund. See motiiv esineb Lnemere soome himude ja Baltimaade ornamen-tikas ning on iseloomulik Ida-Euroopa rahvastele. Selle motiivi vana leviku-ala on olnud Aasia.19 Peale kaunistuse kasutati seda Eestis uemrgina 20, ta esineb ka hrjaiketel. Tenoliselt omistati minevikus kaheksaharulisele thekujundile maagiline thendus.21

htlasi on huvitav thele panna, et rahvalauludes kige kaunimaid kirju nimetatakse taevakehade nimetustega kirjadeks, nagu pevakiri, kuukiri jne.22

Muistsed maagilised elemendid ornamentikas tegid lbi seadusprase arenemise ja muutusid a ja jooksul puht dekoratiivseteks kirjadeks, nagu vi-dab K. Marx: Igasugune mtoloogia vidab, allutab ja kujundab loodus-jude kujutluses ja kujutluse abil; ta kaob jrelikult telise valitsemisega nende loodusjudude le.23

Suur osa hilisemaid elemente geomeetrilistes kirjades on vetud reaal-sest tegelikkusest ja esinevad konkreetsete vormide kujutistena, millele viita-vad ka paljud nende nimetused, nagu: mnnakiri, tornid, selaphjalised jne. Neme, et rahva loomingu ornamentikas esinevad kujundid on tihedas seoses loodusega, eluga. Sellest kneleb ka rahvalaul Ladvad lindudele, mis kujutab kirjade tekkimist. Selles laulus soovitatakse neidudele, et nad suvisteks terveid puid ei laastaks, vaid sstaksid ladvad lindudele. Linnud aga kukuvad kirjad kivile:

Kgu l ra siita maalta, kukk ta kirja kivi ple, kukk ta mrgi mtteesse, armi aiateibesse.

Tublid ksittegijad saavad sealt kirjaproove:

Vts ta kirja kivi plta, vts ta mrgi mtteesta, armi aiateibesta, kudas kirja kindeesse, suure kirja sukesiile, armi ai ta ammeesse, paksu pallapoolikusse, liia kirja linikusse.24

10

Taimornament on eesti rahvustikandi ornamentikas hilisem nhtus. Ta ti tikandi kirja uusi elemente ning rikastas seda tunduvalt. Uute elemen-tidega, motiividega kaasnesid ka uued kompositsioonilised vtted, ning see andis tikandile oma spetsiifilise ilme.

Tenoliselt trjus taimornament Phja-Eestist vanema, s. o. geomeetri-lise ornamendi enam-vhem vlja. Muuseumi fondides silib ksikuid phja-eesti geomeetriliste kirjadega kiseid (vt. lk. 23), meeste srke ja palju kiste ktiste ja lakute lihtsaid pvisilmtikandeid. Viimased on levinud lemaaliselt. Taimornamenti Saaremaal mjustas paiguti vga tugevasti kohalik geomeetriline kiri, mida soodustas ka tikandi tehniline traditsioon. Taimemotiivid, ha enam geometriseerudes, iihtusid lpuks ammust ajast olemasolevate geomeetriliste motiividega.

Nagu iga rahvakunst on teataval mral mjustatud teiste rahvaste rahvakunstist, samuti rikastus ka eesti rahvakunst kokkupuutes naaber-rahvaste rahvakunstiga. Seda soodustas rahvaste kestev naabrus ja sb-ralik lbikimine. Sellest seisukohast plvivad mainimist idanaabri suure vene rahva kunsti mjud eesti rahvustikandile ja phjamaade rahva-kunsti mjud rannaelanike kaudu.

Eesti rahvustikandi ornament oli mnel mral vastuvtlik linnakultuuri mjudele, mis levis mustriraamatute kaudu ka eesti talurahva keskel. Kes-oleva teose lesandeks ei ole nende mjude kindlakstegemine, vaid pea-miselt tikandi, selle ornamendi tutvustamine ja ornamentaalse komposit-siooni anals.

* * *

Eesti rahvustikandiga kaunistatud rahvarivaosad valmistati peamiselt linasest riidest, aga ka villasest, puuvillasest riidest (osaliselt kumagu-riidest25). Linased ja villased kangad26 valmistati naturaalmajanduse tingimustes kodus. Tenoliselt juba XVI sajandi algul mdi linnas mingisugust linast riiet, s. o. luendit, mis toodi Hollandist. Nimetus luend prineb sellest ajast, tuletatuna alamsaksa snast Louwent.

Nendele materjalidele tikiti vrvilise villase lngaga, valge linasega (viimane oli vahel punaseks vi siniseks vrvitud), vrviliste siididega, maagelngaga2 7 , kuld- ja hbekarraga, kusjuures vahel kinnitati tikandeile ka litreid. Litreid kasutati peamiselt taimornamendiga kirjadel, s. o. Phja-Eestis ja maa lneosas. Saaremaal paigutati litreid ka mningaile geo-meetrilistele kirjadele. Siidist tikkimismaterjal ja maagelng, milliseid tarvitati tikkimiseks juba XVIII sajandil, olid sissetoodud kaubad. Samuti osteti ka kardmaterjal ja litrid,

11

XIX sajandi teisel poolel tuleb tarvitusele kodukootud linase riide ase-mele vabrikutoode puuvillriie. Sellel perioodil tekib talurahval juba tea-taval mral ostuvimalusi. Suureneb nudmine vabrikukaupadele ja moe-artiklitele. Tikandeid tiendati kudrustega, smp- ja vinkpaeltega-sakpael-tega jne. Neid materjale osteti laatadelt vi harjuskitelt. Harjusk, vene rahvusest rndkaupmees, ms vene ksit- ja manufaktuurtooteid28 vi vahetas neid harjaste vastu, millest nhtavasti on tekkinudki mja nimetus.

Eesti rahvustikandite tehnika on vga mitmekesine. Vanemaid tikan-deid teostati loetud kudelngade29 jrgi: mhk-, madal-, rist-, poolrist-(le sirge niidi), pvisilm- ja kastpistes. Neis tehnikais valmistati geo-meetrilise iseloomuga kirju. Taimornamenti tikiti kirja jrgi, kudelngu arvestamata, kasutades sealjuures mitmesuguseid tehnilisi vtteid, nende hulgas ka vrguliste pistete kombinatsioone.

Tikandeid pti teha kige viksema tikkimismaterjali kuluga kigil neil esemeil, kus tikandi pahem pool ji nhtamatuks, nagu tanudel ja kistel. Tikkimislnga on nha tikandi pahemal kljel ainult niipalju, kui-palju lheb tarvis piste kinnitamiseks, tikandi paremal kljel on pind tihe-dalt kaetud. See on eriti mrgatav madal-, pvisilmpiste ja vrguliste pistetega katmisel. Tikandeil, mis olid nhtavad mlemalt poolelt, on sama kiri mlemal poolel. Sellised kirjad esinevad setu liniku otstel, mis on tikitud mhk- ja kastpistes, ning pimpistes tikitud Luna-Eesti lalinikuil.

Rahvarivas paistab silma juba oma vrvirohke materjali tttu. Vrvi-rikkale riidematerjalile lisandub vrviline tikand koos muude ilustustega. Veel praegugi vime imetleda vanasti kasutatud riidevrvide vrskust ja toonide mahedust. Suur hulk vrvitoone on psinud aastakmneid luitu-rnata ja kaotamata oma esialgset sra.

Phivrvustest nivad vanimatena valge, must, hahk, kollane, roheline, pruun ja mningal mral madarapunane. Neid vrve leidub ka otse loo-duses, nagu pleegitatud lina, lambamust ja lambapruun. Musta saadi villa vi riide soovees hoidmise teel30, samuti taimedega vrvimisel. Sinise tooni saamiseks oli vhe kodumaisi taimi ja needki vhesed ei olnud kuigi levinud. Sinine vrv tuli sagedamini kasutamisele XIX sajandi algul, kui hakati sisse tooma sinikivi. Sinikivi oli lisaaineks nn. potisinise vrvimisel. Sinist vrvust saadi ka sinipuuga vrvimisel. Sini- ehk kampeipuu

12

(Haernatoxilon campechianum) llipuit sissetoodav kaubaartikkel andis vrvimisel nn. puusinise vrvuse (murdeti nimetati seda vrvust viiulisinine, traavlivrv jne.). Vrvaineid saadi ka veel sissetoodavast punapuust ehk fernambukipuust (Caesalpina echinata) ja orleanipuust (Bixa orellana). Punapuuga vrviti puupunast, orleanipuuga ordiani-kollast, viimast kasutati Hiius linase vrvimiseks.

Taimedega vrvimise oskus prandati plvest plve. Katsetamised, proovimised ja kordamised svendasid vilumust ja meisterlikkust vrv-ainete ksitsemisel. Paremad vrvijad oskasid eraldada peeni vrvitoone, mida nimetati vrvimisel kasutatavate taimede jrgi. Sellistest toonidest esinesid kige sagedamini jrgmised: p u n a n e rnadarapunane, maranapunane, tedremadarapunane, punejapunane, unapuupunane, pabu-ritskipunane, kasekoorepunane, puupunane; p r u u n paakspuupruun, pohlavarrepruun, kivisamblapruun, mnnikbipruun; r o h e l i n e oras-roheline, sammalroheline, kanarbikuroheline, koerputkeroheline; k o l -l a n e kaselehekollane, karikakrakollane, lepakaskollane; s i n i n e rukkilillesinine, puusinine; m u s t maakemust jne.

Peale taimevrvide kasutati vrvimisel silmakivi (vasevitriol) sinise vrvuse saamiseks ja kbaramusta (rauavitriol) musta vrvimiseks. Rohe-lise lngaliga (vvelhappega) vrviti rohelist ning mnedes maakohtades tarvitati neiblusinist vrvitooni, mida saadi erilisest vrvi pulbrist (Harju-Jaanis, Hiius).

Veel XIX sajandi keskel vrviti Eestis lngu ja kangaid taimevrvidega, kuna keemilisi vrve kas ei tuntud vi need ei olnud hinnalt kttesaadavad. Sajandi teisel poolel taganevad taimevrvid keemiliste vrvide ees. Puhtad kollased, oranid, rohelised, roosad, vaarikapunased ja lillad toonid eri-nevad taimevrvidega vrvitud pehmetest toonidest. Terav roosa, vaarika-punane ja lilla puudusid vanemates rivastes ning tikandites tiesti. Vabrikuvrvide kasutusele tulekuga muutus rahvarivas ja tikand kirevaks.

XVIII sajandi lpul ja XIX sajandi algul kestis eesti klas naturaalne majapidamine, kuigi ilmnesid samal ajal ka kapitalismi alged. Eesti talu-naine tegi muu t krval ise ka kik vajalikud ksitd kudus kangaid, mbles ja tikkis rivaid.

Kige lihtsamaid tikandi tehnilisi vtteid pilutamist, tikete ja tagide tegemist oskas iga naine, kuid kiste- ja tanutikandeid, s. o. keeruka-maid kirju, iga naine ei olnud vimeline tikkima ja kasutas vilunud tikkija abi.31 Etnograafia muuseumi teatmematerjalides leiame andmeid selle

13

kohta, et talurahva hulgas leidus ksitala spetsialiste hid rahva-kunsti meistreid. Juba XVIII sajandi lpul loodi rahvakunstiesemeid selle-kohaste vimete ja oskustega inimeste poolt. Pruut kasutas pulmahamede mblemisel vastava ksitoskusega naise abi, kes teadis palju kirju ja tegi ilusa t.32 Tarvastus on peartid ja tanud enamasti teha lastud vi laatadelt ostetud.33

Vastavalt suurenevatele nudmistele kasvas XIX sajandi keskel ksit-meistrite arv. Sellel ajal eraldus klas ha enam kla ladvik talu-omanikud ja rentnikud , kes ekspluateeris kla elanike vaesemat kihti. Kehviku naine oli sunnitud mma oma tjudu lisateenistuse saamiseks. Tingituna lisateenistuse leidmise vajadusest ongi vabadikud ja saunikud moodustanud kasvava ksitliste kihi. Etnograafia muuseumi teatmemater-jalides leiame andmeid paljude ksittegijate sotsiaalse pritolu kohta. Rhuv enamus neist naistest kuulub klakehvikute hulka. Tarvastus (Vil-jandi rajoon) niteks tegid rnoonakanaised tikandeid oma naabritele ja ka vljaspoole oma kla piire.34 Tstamaal (Prnu rajoon) ja Setumaal (Pihkva rajoon) tikkisid karjatdrukud karja hoides srke ja muid ese-meid,35 Hiiumaal on invaliid teeninud endale ksitga lalpidamist,36

Muhus vabadikunaine valmistanud tellijaile rivailustusi.37 Rahvalauludes kneldakse vaestest kui headest ksittegijatest, kuna perettred ei tule tga sageli toime. Nii eldakse vaeslapse kohta, keda rahvalaulus soovi-tatakse noormehel kosida:

See teeb kirjad kinnastesse, kalasilmad kapukasse, lohesilmad luendisse, ristid-rstid rtikusse.38

Hiiu saarel on tragimad naised olnud tanutegijaiks.39 Veel XX sajandil elasid Lnemaal mbruskonnale hsti tuntud andekad tikkijad.40 Seega neme, et aeganudvamaid ja keerukamaid tid tegid ksikud spetsiali-seerunud ksitlised, kes erinesid teistest neile omaste vimete poolest ja kuulusid peamiselt saunikute ja vabadike hulka.41

Ksit tellijaiks olid peamiselt perettred ja perenaised.42 Ka teised naised kla kehvikud kaunistasid oma rivaid ksitga, kuigi materjal oli halvem ja aega selle tegemiseks vhe. Perettre veimevakka valmistati sageli kollektiivselt, kuna vaenelaps valmistas selle ise ja muu t krval. Rahvalaul rgib neist tingimustest jrgmist:

rgu ia haugutelgu, et pole hida andeida. Kuidas tegi vakka vaenelapsi?

14

Kivi res tegi kirjakorra, vare res kudus va rdukes t . . . noodarannas nopsid silmad.43

Osa silinud tikandeist on valmistatud vhema tehnilise vilumusega isikute poolt. Sageli on siidtikandi kiri tikitud musta jmeda koduvillase lngaga vi linase niidiga,44 mis nitab eesti naise suurt tungi kaunistada oma rivaid ka kitsaste majanduslike vimaluste juures, hoolimata tehni-kale ebasobivatest materjalidest. Eesti rahvustikandis orjaaegse naise ja rahvakunstimeistri ktes kujunenud tdes kajastub paljude sugu-plvede looming.

15

P J - S I I N D

Phja-Eesti alal (end. Harju-, Viru- ja Jrvamaal) on rahvariva ilus-tamine juba XVIII sajandil toimunud tikandiga, mille kirjaks on kasutatud iselaadi taimornamenti, nn. lillkirja.

Kuigi, geomeetriline ornament on eesti rahvustikandis plisem, vallutas taimornament suure osa Eesti territooriumist. Taimornamenti viljeldi peale nimetatud rajoonide ka maa lnepoolsetel aladel, nimelt Lihula, Prnu-Jaagupi ja Prnu rajoonis, ning kasutati siin peamiselt tnukirjadena (Kihnus ka kistel). Enamik lnerajoonide taimornamentidest on paikliku eriilmega ning eraldatav Phja-Eesti taimornamendist.

Phja-Eesti naine (fotod 1, 2) kaunistas tikandiga kiseid, tanusid, linukaid, lartte ja hiljem ka plli. Mnel mral tikkis ta ka meeste srke, kuid geomeetrilise ornamendiga. Naiste srke ei ilustatud, kuna need jid kaetuks, ja ilustamisel polnud seetttu mtet.

Kised olid Phja-Eesti naisel likonna omapraseks osaks. Neid kanti Phja-Eestis kikjal peale lnepoolse osa Keila ja Rapla rajoonide (Hageri, Nissi, Harju-Madise). Kised mmeldi sama likega nagu naiste srgi piht, pikad lakud langesid kmblalaiuselt le lanuki. Kiste kurd-varrukad olid pikad ja laiad, vahel aga ulatusid ainult le knarnuki. Kiste piht kattis vaevalt vni ulatudes rinda ja selga. Krae oli tavaliselt maha knatud ja tikandita, vi selle nurki kaunistas rosetikujuline motiiv. Kiste allrt ilustas lillkirjaline bordr, nn. plank ja niplispits. Vahel oli ka rinnaesise lhendiku rel ja lakuil sobiv tikand (foto 1), kuid sagedamini esines lakuil pvisilmpisteid ja tikkeridu, s. o. tikkpisteid. Ktised ehk riimped tehti kitsad ja ristati tagidega.

Samasuguse iseloomuga kirjad tikiti ka tanudele, mis vrvuselt pidid sobima kisekirjadega. Neid tavalisi tanusid esines kaht liiki. Piist- ehk torntanu (foto 7) oli pikema sopiga pstiseisev tanu, mille res punasel paelal asetses kardpits. Sama tanu kardtikandiga nimetati laantanuks (foto 1). Kikktanu ehk kikkmts (foto 8) oli vike sopita tanu, mille r mmeldi le villasest lngast ristidega. Viimase tanu levikualaks oli Phja-Eesti idaosa ja Peipsi phjarand Alutaguse. Piisttanu kanti Phja-Eesti keskosas, endisel Viru- ja Jrvamaal.

16

Taimornamendiga tikand kaunistas ka Vike-Maarja rajoonist prinevat otsiktanu (foto 9). Etnograafia muuseumi teatmematerjalide jrgi kandsid noored naised seda tanu veel 1865. aastal.45 Otsiktanu valmistati riide-rest, mis oskuslikult mmeldi kokku miitsitaoliseks sabaga peakatteks. Tanu saba kaeti kardpaelaga ning saba otsas rippusid pikad tihedad siid-narmad.

Eriliik vanemaid tanusid linuk ehk sabaga tanu kuulus piduriva komplekti (foto 10). Selle tanu kandmisest Vigalast kuni Alutaguseni on teateid XVIII sajandi lpust kuni XIX sajandi keskpaigani ja isegi veel hiljem. Eriti rohkesti on andmeid linuka kandmise kohta Paide, Tri, Suure-Jaani ja Pltsamaa rajoonides.46 Linuk valmistati nelinurksest rii-dest piklikuks tanuks, mille seljal rippuvat osa ilustas tikand. Tikandi kohal oli riie kahekordne ja tavaliselt nii kokku mmeldud, et mblus ji tikandiga ilustatud poole keskele, mblus peideti kardpaela alla, mlemal pool kardpaela kordus sama kiri. Kui linuka saba keskel ei olnud mblust, siis puudus ka tanu saba poolitav kardpael ning tikand esines kogu pinnal suurema ristklikuna. Tanu saba lppes kardpaela ja tihedate vrviliste siidnarmastega.

Viru-Jaagupi nelinurkse linase pearti47 nurgad ilustati samuti mitme-vrvilise lillkirjaga slmitavad nurgad kitsamalt ja seljapealne nurk laiemalt. Neljandat nurka, mis kandmisel ji kaetuks, ei kirjatud.

Phja-Eesti lillkiri kujutab pikutiarenevat vti, sageli vga lopsakate ite, lehtede ja pungadega. Kompositsioonilt on tikandi kiri enamikus hori-sontaalne rkiri ehk bordr. Selline kompositsioon on vastav kau-nistatava eseme likele. Bordiir ehk rkiri koosneb motiividest, mis on koondatud bordri teljele. Vike protsent kirjadest on suurema pinna kompositsioone ja on kujundatud tavaliselt ristklikutena. Phja-Eesti lillkiri on les ehitatud smmeetriale rajatud traditsioonilistele printsiipidele. ks osa rkirju koosneb suurest peakirjast ja selle kohal asuvast kitsast lakirjast, teisel osal bordridest ei ole seda kitsast lakirja.48

Suurkiri esitab vart voogava lainelise joonena (sinosoidina) temast hargnevate ite, lehtede, pungade ja vrsetega. ied ning teised varre harud ja vsundid vahel katavad varre, vahel aga hargnevad varrest lahus. Vars vib olla kogu rkirja ulatuses pidev, sel juhul asub igas lainelise joone kveras ismotiiv, lemises tavaliselt kellukese- ja alumises roseti-kujuline (tb. XII, 33; XV, 45). Mnel juhul vars lhtub kas kesk- vi m-nest teisest motiivist (tb. IV, 11; XVI, 47; XX, 65). Kige sagedamini esi-nevad kirjad, milledes ied katkestavad varre, mille laineline iseloom aga psib (tb. I, 2; III, 6 jt.).

17

ied, lehed ja teised lisandid on detailides sageli omavahel tiesti eri-nevad ning annavad tieliku smmeetria ldmuljes. Sel juhul peegeldub rkirjas ainult vastaspool ning kirja teljelise vi rosetikujulise kesk-motiivi vertikaalne telg on jagaja (tb. I, 2; II, 4; III, 68; V, 12 jt.).

Esineb tikandeid, kus kirja algmotiivi vdi osa oma mitmesuguste detailidega nihutatakse lainelist joont silitades kogu re ulatuses (tb. III, 5; XIII, 35).

Mnedes kirjades moodustab vars teravaharjalise lainelise joone, mille harjadel asetseb ismotiiv ning mille phjast tusevad pstloodis oksad (tb. XIII, 38).

On kirju, milledel puudub vars ldse, kuid silib motiividevaheline opti-line side ja isegi laineline liikumine, mis saavutatakse lehtede vastava ase-tuse abil (tb. XI, 29; XVI, 51; XVII, 52). Osas rkirjades ei ole seda tunda, sellistes kirjades nihutatakse tavaliselt kaht motiivi mda bordiitiri telge (tb. IX, 23; XIX, 64).

Bordri suurkirja kohal asetsevate kitsaste lakirjade laius on 15 cm. Nende kompositsioon on lihtsam suurkirja omast. Osa lakirjadest kujuneb eraldiseisvatest ja asmmeetrilistest (tb. III, 7; XIV, 41; XV, 42, 43) vi teljelistest motiividest (tb. IV, 11; XVII, 52), samuti ka mlemate motii-vide koosnihutamisest (tb. V, 13; VIII, 20). Suur osa lakirju on ehitatud voogavale lainelisele joonele ehk ka siksakile kas asmmeetrilistest (tb. IV, 10) vi teljelistest (tb. VIII, 19; XI, 28, 29) motiividest. Esineb ka mlemate nimetatud tpi motiivide kombinatsioone (tb. XIV, 39; XX, 65). Nihutamisel on kasutatud ka libiseva peegelduse vtet (asmmeet-riline motiiv tb. IV, 9; XVI, 47, 48; teljeline motiiv tb. XI, 30).

Suures osas lakirjades on kujutatud vars teravaharjalise lainelise joo-nena, mille harjadel asub motiiv (tb. II, 4; V, 14 jt.), sealjuures sageli esineb lainelise joone phjas veel teine motiiv (tb. VI; XIV, 40 jt.).

On ka lakirju, milles voogavale lainelisele joonele ehitatud kirja kik detailid omavahel erinevad ja peegelduvad ainult vastaspooles, s. t. kirja keskmotiivi vertikaalne telg poolitab kaunistuse (tb. I, 2; X, 26; XIII, 36).

Loetletud phiskeemid esinevad ornamendi moodustamisel niihsti kiste- kui ka tnukirjades, samuti rikkalikkudel peorivastel ja tagasi-hoidlikkudel koduskantavatel tanudel ja kistel ning on kigile rahva-rivaid ilustavaile taimkirjadele aluseks.

rkirjadest erineb linuka sabakiri, mille tikandi kompositsioon on suletud kas hte vi kahte ristklikusse. Need kirjad on teljelised vi kaheteljelised, selge lesehitusega. Enamasti asub selle kompositsiooni keskel teistest suurem peamotiiv, tavaliselt rosett, mis on keskuses ka sel juhul, kui see motiiv ei ole liikumise lhtepunktiks (tb. I, 1; II, 3; VII, 17).

18

Phja-Eesti tikandi lillkirja ainestiku moodustab rikkalik valik taimi, milledes figureerivad tpilistena kaks motiivi, need on is klgvaates ja is pealtvaates. Esimene motiiv on enamikus kellukesekujuline ja teine rosetikujuline ning seetttu nimetame neid kellukeseks ja rosetiks. Nime-tatud kaks motiivi on andnud lugematu arvu tuletisi.

Kellukesi esines uuritud kirjades kuni 80%. Siinjuures tuleb mrkida, et kellukese asend on enamasti pstloodis, kuid leidub neid ka kaldasendis.

Roseti lehtede arv kigub 48 piirides; harvem omab rosett ka enam lehti.

Erilist thelepanu vrib neljaleheline rosett, s. o. is kroonlehtede vahelt nhtavale tulevate tupplehtedega, mida on meelsasti kasutatud (tb. IV, 9; XI, 28; XVI, 48; XIX, 61; XX, 67).

Peale nimetatud motiivide leidub rahvustikandi rikkalikus taimorna-rnendis motiive, mis meenutavad roosielisi (tb. V, 13; X, 26), nelkielisi (tb. V, 14), liblikielisi (tb. XII, 32; XVIII, 59) ja palju fantaseeritud is-kujusid.

Roosilaadilist motiivi on kasutatud tikandi kirjades kikjal Phja-Eestis. Nelgikujuline esines peamiselt Phja-Eesti idapoolses osas, endisel Viru- ja Jrvamaal. Phja-Eesti lneosas, endise Harjumaa piirides, on tarvitatud nelgimotiivi vhem. Liblikieliste motiive leidub ainult Paide rajooni ja kohati Vike-Maarja ning Tapa rajooni, s. o. Viru-maa tikandites.

Bordri suurkirjas on motiivid omavahel hendatud tihedalt tikitud tugeva varre abil. Paljudes kirjades Rakverest ida pool asendub vars peene graafilise joonega (tb. XIV, 39 jt.). Vartest kasvavad vlja lehed, mis on kas suuresmbulised (tb. V, 12) vi lihtsad piklikud (tb. I, 1 2; II, 34). Rtmiliselt korduvate ite vahelist pinda tidavad lehed, vikesed ied, pungad ja peened vdid.

lare kiri koosneb peamiselt looklevast vdist ja sellest hargneva-test vikestest kellukestest, pungadest ja lehtedest, harvem ka taimeosadest ilma vdita. Sageli kujuneb lakiri kolmnurga nihutamisest piki kirja vi moodustab selle mingi pistega tikitud rida (tb. X, 24; XII, 33; XXI).

Phja-Eesti tikandis kasutatud lillornament on ldiselt vga vaheldus-rikas, ainult mninga maakoha kirjad omavad vljakujunenud, paikset eri-ilmet. hed sellised on niteks Lganuses levinud tihedalt tikitud musta siidi ja hbedaga tikanditel (tb. VI). Nende kiri on kujundatud lespidi kasvavast, tugevasti stiliseeritud kellukesest ja rosetist. Esimesel puudub kellukese tavaline painduvus ja ta on eriti kompaktne. Teiseks iseloomus-tavaks tunnuseks on selles kellukese sdames kaks vertikaalset joont, mis meenutavad juba ra jnud keskmist peent kroonlchte. Selle bordri la-

19

kirja moodustab vt teravaharjalise lainelise joonena, mille harjadel asuvad vahelduvalt kellukese ja kolmiklehe motiivid. Lainelise joone ph-jast tuseb leht. Lganuse tanukirja lakirja heks eriliseks tunnuseks on veel see, et mlema suurkirja roseti kohal asuv kelluke on teistest lakirja kellukestest suurem, sageli pooleteisekordselt. See tunnus psib hilisemates seda liiki kirjades, kui suurkirja esialgne keskmine is kompaktne kel-luke asendus tavalise kellukesega, mille sdamikus aga silisid kaks vertikaalset joont. Sama lakirja kasutati Lganuses meelsasti ka vrvi-listes tikandites (tb. XIV, 40; XIX, 63).

Vaivaras (Auvere kn.) ja selle mbruses esinev tikandi kiri on kujun-datud kellukese ja roseti vi mne teise motiivi kordamisest voogaval lainelisel joonel. Kirja lbiv vt on kas tugev vi peen. Vdist kasvavad kolmiklehegrupid (tb. XV, 43) vi karvakesed, s. o. ksikud pisted, mis vahel koonduvad kolmik-gruppideks (tb. XVII, 55). Lpuks muutub Vai-vara kiri kitsaks, ilma tilakirjata hredaks ja kergeks tanude ja kiste kaunistuseks (tb. XVII, 55; XVIII, 5658).

Haljala, Rakvere (Rakvere rajoonis) ja nende lhema mbruse tikan-dite suurkirjas esinev kelluke on eriilmeline. Selle motiivi laius letab 34 korda tema krguse. Kirja peentest vtidest ja lehtede servadest kasvavad paariviisi karvakesed. Kui sellises kirjas esineb rosett, siis ta on ovaalne (tb. XV, 44; XX, 68).

Osa Harju tikandeid erineb idapoolseist oma lopsakama joonistusega (tb. V, 12; XIII, 36). Sedasama vib leida ka Rapla ja Tri kirjades (tb. VII, 17; X, 25; XII, 3233), kuid viimasel on aga enam hiseid jooni Paide rajooni tikanditega. Erinevad ka Risti (Keila rajoon) tikandite kirjad lopsakama joone, motiivi kompaktsuse ja tiheduse poolest (tb. VIII, X, 26, 27).

Vaivara (Auvere kn.) kuld- ja hbekarras sdelev, vrvilise siidtikan-diga tnukiri (tb. IX, 22) esineb seitsmel Etnograafia muuseumi kogus silitataval tanul. Selle kirja keskmotiiv on is klgvaates, mis aga ei sar-nane kellukesele. Mlemal pool keskmotiivi asuvad poolrosetikujulised ied, millised kik on omavahel hendatud tugeva varrega. Kirjas esine-vatest peentest vtidest hargnevad karvakeste grupid ja vrsed.

Lillkirjad tikiti valgele linasele riidele. Vanemad tikandid on teostatud siidiga vi valge linase niidiga. Lisamaterjaliks tikkimissiidile oli kuld-ja hbekard. Ka puuvillast ehk maagelnga on kasutatud tikkimiseks, kuid kige kttesaadavamaks materjaliks oli kodune vrviline villane lng. Lillkirjad sdelevad rohkeist vaskseist vi hbedasist tikandile kinnitatud litreist. Mningate silinud vanemate tikandite jrgi vib arvata, et litrite kinnitamisel kehtis teatav traditsioon nimelt kinnitati litrid mustale

20

tikandile punase ja valgele tikandile sinise niidiga. Litrite asetamisel ksu-tati kindlat ssteemi kas paigutust vahelduvate ridadena vi motiivi jl-givat asetust.

Lillornamendi teostamisel kasutati paljusid tikandi tehnilisi vtteid, neist rohkem madal- ja mhkpistet, harvemini varspistet. Tikkimisel teostati kirja kontuur peamiselt hes eelnimetatud pistetehnikas. Kirja motiivide titeina esines palju lisavtteid ja pistete kombinatsioone, mis moodustavad rikkaliku vrguliste pistete pinnatidete valiku. Kui geomeetriliste kirjade tikkimisel arvestati kudelngu, siis lillkirja tikiti joonise jrgi kudelngu arvestamata. On vimalik, et sltumatus kudelngadest vimaldaski nii suure hulga tehnikate kasutamist lilltikandeis, mis nitab htlasi ka tikkija kunstiliste tvtete tundmist ja hid tehnilisi vimeid.

Phja-Eesti alalt silib ka mningaid geomeetrilisi kirju kistel, suu-rttidel ja meeste srkidel (fotod 111.3). Nendel madalpistete, pvisilm-tikandis ja tiketega teostatud kirjadel olid oma rahvaprased erinime-tused.49

Siid tanu- ja kiste kirjade tikkimiseks osteti juba vrvitult, kuid villane tikkimislng kedrati ja vrviti peamiselt kodus. Linast lnga tarvitati enamasti valgena, kuid teda vrviti ka punaseks ja siniseks. 50% uuritud phja-eesti tikandeist on hevrvilised, kas mustad, valged vi .sinised, 10% on kahevrvilised, must beeiga vi punane sinisega ja lejnud 40% on mitmevrvilised. Punast tikkimismaterjali koos sinisega kasutati enamasti Phja-Eesti idaosas.

Phja-Eesti vrviliste tikandite ldkoloriit ei ole htlane, s. t. ei esine ht valitsevat vrvitooni. Tikand on toonidelt kll vrvikllane ja sillerdav, kunagi aga mitte terav. Selles esineb vrvuste rikkalikke koosklasid, mis on kllalt peened ja valitud. Igas tikandis on kll oma domineeriv vrvus, mis mrab tikandi phitooni, kuid sellele lisandub rikkalikult nansse ja variante. Tuleb mrkida, et alati ei olene vrvuste kooskla ainult heast maitsest, vaid mnel mral ka tehniliste tvtete kasutamisest (nagu vrguliste pindade mitmevrvilised kombinatsioonid jne.).

Rahvustikandi stiil ei avaldu ainult ornamendis ja selle kujunemise omaprasuses, vaid ka materjali kasutamises, millel on suur osathtsus tikandi ldilmes. Phja-Eesti tikandiline rahvakunstilooming koosneb siid-tikandeist, linastest, vill- ja puuvilltikandeist.

Siidtikandid on vanimad lillkirjalised tikandid, nende kirjade motiivistik on komplitseerituim (tb. IIX). Tikkimissiidi lisamaterjalina kasutati karda. Kuldsete ja hbedaste kard-tikkimismaterjalidega tikitud kirjad on osaliselt reljeefsed. Alumine pind, mis tideti jmeda linasega, kaeti kar-raga, kinnitisniidi pingutamisel tekkiski soovitud reljeefsus (tb. VI; VII;

21

VIII, 1520; IX, 21, 22). Siidiga tikiti kas madal- vi pinnatitepisteis ja kasutati sealjuures rohkesti vrguliste pistete kombinatsioone (tb. V, 12). Kui siidiga tikkimisel kasutati ka karda, esines tikandis vrguliselt tidetud pindu vhem vi ei esinenud neid ldse.

Siidtikandite hulgas on osa tikanditest hevrvilised kas mustad vi mustjaspruunid. Viimaseid nimetas rahvas tulitanud tikandeiks (tb. I, II; Iil, 6- -8; IV, 10, 11). hed vanimad tikitud kirjadega kised (tb. II, 4) on prit Jelhtmest ja Etnograafia muuseumi kataloogi andmete jrgi val-mistatud XVIII sajandi lpus.

Tanu ja kiste tikandite t omaduse ja tegumoe jrgi vib hinnata teostaja talast vilumust. Siidtikandite suure osa puhul lubab t tehnika ja kvaliteet oletada, et nende teostajateks on olnud vilunud elukutselised tikkijad, kes titsid tellimusi. EM kataloogis leidub mrkus, et tanu 17532 on klambleja tikitud. Kuid teine osa tikandeist on teostatud vhese vilumusega valmistajate poolt, kes neile tuntud kiste- ja tanukirjade ees-kujul on kujundanud omalaadse lihtsama kirja oma kistele ja tanudele. Meisterlikke tikkijaid (vt. niteks tikandit, mis on kujutatud tabelil III, 6) leidub ka nende hulgas, kes polnud elukutselised.

Muuseumi kollektsioonides silivad mned kiste tikandid, millised on valmistanud Mai Vingu ja Leenu Mikita Viru-Jaagupist mdunud sajandi teisel veerandil.50 Et nende tikkijate tdest on silinud enam kui ks, siis vib oletada, et nad on tikkinud ka teistele. Tabelil V, 13 esitatud tikand on nhtavasti tellimise peale valmistatud. Sellest kirjast on EM-is veel tpne teisend.

Valged linased tikandid (tb. XXI, XII, 3233) on kompositsioonilt lhedased siidtikandeile. Nende kirjade motiivistik on enamikus samuti komplitseeritud kui eelmiselgi liigil. Valgetikand erineb teistest tikanditest tehnilise peenuse, pistete ja erisuguste pinnatidete rikkuse poolest. Rik-kalik tehniliste vtete valik ja tehniline viimistlus lubab oletada, et ka valgetikand on sageli oskustliste-meistrite t. Kuid on silinud ka ise-endale valmistatud tikandeid. ks niisugustest on nidatud tb. XI, 31. Paljud selle liigi tikandid kuuluvad vanimate tikandite hulka.

Villtikandite kirjades (tb. XIII XVIII) esinevad teiste motiivide krval peamiselt kelluke ja rosett. Need tikandid on teostatud enamasti madal-pistes, kusjuures leidub ka vrguliste pistete lihtsamaid kombinatsioone. Koduse villase lnga tttu on need vlimuselt tihti jmedakoelised. Vill-tikandite hulgas leidub ka peene villase lngaga teostatud tikandeid, milles esineb rikkalikult vrvitoone. Selle tikandiliigi eeliseks oli see, et villane lng oli laiematele hulkadele kttesaadavam kui tikkimissiid. ldiselt on villtikand vhema vilumusega tikkijate t, kuid ka neid on teinud elukutse-

22

lised ksitlised, nagu niteks teada olev misambleja tikand tb. XVIII, 59.

Tabelid XIXXXI kujutavad vrvitud linaste ja puuvillaste materjali-dega tikitud kirju. Linased lngad vrviti kodus, kuna puuvill- ehk maage-lng osteti vrvitult. See grupp tikandeid oli levinud Phja-Eesti aladel Rakverest ida pool. Linase ja puuvillase materjaliga tikiti kohalikke kirju madalpistes koos vrguliste pistetega. Vrvilise linase ja maage-lngaga tikandite kirjad teostati kahes vrvitoonis, punases ja sinises.

Phja-Eestis leiduvad peale lillkirjaliste tikanditega kiste ka mned geo-meetrilise ornamendiga kised. Need prinevad Viru-Nigulast (Rakvere rajoonist), Jhvist, Kuusalust ja Harju-Jaanist (Harju rajoonist).51 Ni-tena kiste geomeetrilisest ornamendist Phja-Eestis esitame Viru-Nigula kistekirja (tb. XII, 34). Kigi phja-eesti kiste geomeetriliste kirjade lesehitamise aluseks on rombide rida vi siksak ning rombi motiivi aines-tikuks kaheksaharuline thekujund. Kiri on teostatud madalpistes tike-tega. Simuna (V. Maarja rajoon) kistekirja52 (foto 14) phiskeemiks on vahelduv romb ja diagonaalne rist, mille lemiste ja alumiste harude vahe on tis tikitud ning kirja mnes rombis esineb ebatpsest tikkimisest tin-gitud muutusi. Kisekiri on teostatud pimpistes.

Phja-eesti geomeetrilise iseloomuga tikandid kordavad vanu traditsioo-nilisi kirju. ksikud lihtsad geomeetrilised elemendid lillkirjaliste tikan-ditega kiste ktistel ja lakuil esinevad kikjal Phja-Eestis, sest varem oli geomeetrilise kirja levik ldine, kuni taimornament saavutas XVIII sajandi lpuks phja-eesti tikandites esikoha. Ka kaasajal rakendatakse phja-eesti taimornamenti eriti rohkesti kikidel tarbekunsti aladel.

23

S A A R E M A A T I K A N D

Suurim Eesti saar - Saaremaa Orissaare ja Kingissepa rajoonidega on ks nendest paljudest piirkondadest Eesti NSV territooriumil, mille rahvustikand suurel mral erineb kikide teiste vabariigi rajoonide tikandeist.

Pline Saaremaa tikandi ornament oli geomeetriline ornament, mis oma ehituses ja elementides silitas arhailisi jooni. Hiljem tekkinud taimorna-ment oli vrmjude tulemus: aegamisi kohanedes lokaalsete tingimus-tega, omandas ta kohaliku omaprase laadi ning, rikastudes geomeetriliste elementidega, muutus Saaremaale iseloomulikuks ornamendiks. Vga deko-ratiivselt mjuvad suured tanutikandid, millede ornamendi koosseisu kuu-luvad tihedalt tikitud motiivid, mis katavad suurema osa kaunistatavast pinnast. Saaremaa tanude ornamendis vib jlgida lokaalse iseloomuga erinevusi, kusjuures tuleb mrkida, et kohaliku tikandi traditsioonid si-livad vga visalt. Seda vib eesktt telda just geomeetrilise ornamendi kohta. Viimane on nii stabiilne, et tungib taimornamenti ja alistab taime-motiivid, mis kujunevad enam vi vhem vanade geomeetriliste kujundite suunas.

Saaremaa rahvarivastest ilustati tikandiga naiste ja meeste srke, lahtkraesid, plli, tanusid ja lahttaskuid. Saaremaa naiselikonnas (foto 3 mustjala naiselikond) oli tanutikand kige kaunim, jttes varju kik teised selle rahvariva tikandid.

Saaremaa srgid ehk kised, nagu neid kohati nimetati, mmeldi pik-kade varrukatega, niplispitsiga restatud mahapratava vi pstkraega (foto 15). Krae otsad, pstkrae kogu ulatuses, srgi lakud ja ktised ilustati tikandiga. Varrukatega lerivaid kandes ei olnud kaunistatud srk oluline, kll aga oli vajalik ilus krae, sest rinnaesine oli rivastel lahtine, mispuhul kasutati lahtkraesid. Lahtkrae valmistati srgi mahapratava krae like jrgi ja krae otsad, nagu srgilgi, ilustati tikandiga (foto 16).

Plli kandsid ainult abielunaised. Plle tikand kis rkirjana mda plle alart.

Saaremaa naise peolikonda kuulub tikandiga ianu, millele annab kuju tanu pappvooder. Ida- ja lnepoolsed tanud erinevad oma kujult esi-

24

mesed on tunduvalt madalamad saare lnepoolsetest krgetest tanudest. Karja, pide ja pha tanud sarnanevad kujult valjala tanuga (foto 17 valjala valge tanu). Mustjala suuremtmelised tanud eralduvad kikidest saaremaa tanudest. Nende la- ja allserva pikkuse suhe on 2: 1. Vanimad tanud Mustjalast kannavad nelatanu nimetust (need on tikitud rist-pistes, mille rahvaprane termin on nelatagant piste). Kige hilisemaid mustjala tanusid nimetatakse raamtanudeks. Raamtanud sarnanevad kujult eelnimetatud tanudega, kuid erinevad aga kaunistuselt. Kihelkonna tanu (foto 18) la- ja allserva vahe ei ole nii suur kui mustjala tanul (foto 19); kaarma tanu kuju on tiesti silindriline (foto 20). Jmaja tanu (foto 21) profiil kaardub vljapoole, mida phjustab alarest kirja vahelt sissevetud riideosa, mis kahaneb ja lpeb leval. Kik saaremaa tanud psivad kujult samasugustena, arengut vib jlgida mnedes nende kirjades.

Lahttaskuid kanti puusal v klge kinnitatult. Neis hoiti raha, vt-meid, liigendnuga, mblemistarbeid ja muid vajalikke pisiesemeid. Need nelinurksed voodriga kotikesed, paeltega mlemas lemises nurgas, on rikkalikult ilustatud.

Saaremaa tikandite kirjade analsimisel eralduvad kaks suuremat tikandite gruppi. Ornamendi iseloomult moodustavad hise grupi srkide, lahtkraede ja pllede tikandid. Teise gruppi kuuluvad tanutikandid, mis pakuvad kige mitmekesisema ja rikkalikuma valiku kirju Saaremaa tikan-dite ornamentikas.

Geomeetrilise iseloomuga srgi, lahtkraede ja pllede rkirjade lesehitus on mitmesugune. Ainestikuna neis kirjades esinevad: sirg-joon, siksak, ristlevad ja paralleeljooned ning lihtsad geomeetrilised pinnad.

Osal srgikirjadest on skeemiks siksak (tb. XXII, 71, 74, 79, 80, 84), kik need krae ja ktiste kirjad on les ehitatud libiseva peegelduse print-siibil. Osal kirjadel piirab suurkirja ka iilakiri tb. XXII, 73, 74 vi alakiri tb. XXII, 79. rkirjad 80 ja 84 samal tabelil on jaotatud mnede pistete vi tikete ridadega viiebordiiriliseks kaunistuseks.

Tabelil XXII, 72, 73, 75, 8183 esitatud mustjala, karja ja jaani lahtkrae-kirjad, jaani srgi laku- ja ktisekirjad, samuti pide-jaani ktisekirjad baseeruvad rombiderea skeemil. Neist osal esinevad ainult lakirjad (tb. XXII, 73), osal aga la- ja alakirjad (tb. XXII, 75). Mustjala laht-krae kirja (tb. XXII, 72) moodustab kahe erineva rombimotiivi vaheldu-mine. Rombidevahelisi kolmnurkseid thimikke tidavad eri nurgamotiivid. Jaani srgi lakukirja (tb. XXII, 82) rombimotiive tiendavad rikkalikud siksaki ja paralleeljoonte kombinatsioonid ning sama srgi ktisekirja

25

(tb. XXII, 81) kujundab rombi ja diagonaalse ristikujundi vahelduv kordu-mine. Kik rombimotiivid on kaheteljelised.

Tunduvalt erinevad teistest srgikirjadest pide lahtkraekirjad tabelil XXII, 76, 77. Mlemaid kirju ristavad kitsad alakirjad. Suurkirjades korduvad kaks erinevat motiivi, mis kannavad taimesugemete tunnuseid. Nende motiivide prototbiks on tenoliselt olnud kelluke ja rosett. Pide-jaani srgi kraekirja tb. XXII, 78 piiravad la- ja alakirjad ning bordri suurkirja moodustab he motiivi nihutamine mda rkirja telge. Selle kirja motiivis vib tunda kaheksaharulist thte vheste lisanditega. Kirjad 7378 tabelil XXII on mitmevrvilised ning tikitud madal- ja ristpistes.

Tanutikandite ornament jaguneb ldiseloomult kahte rhma: geomeet-rilisse ja taimelisse. Saare idapoolse osa tanutikandite kirjad on geo-meetrilised, lnepoolsed taimelised. Karjas ja Valjalas esineb mlema rhma kirju. Osas pide ja mustjala tnukirjades on taimornament muu-tunud peaaegu geomeetriliseks, seetttu on saanud neist nn. iilemineku-kirjad taimelistest geomeetrilisteks.

Tanude geomeetrilised kirjad on vrdlemisi tihedad tikandid, mistttu phja nendes jb vhem vabaks. Idapoolsed geomeetrilised tanukirjad on mtmeilt viksemad taimelistest tnukirjadest ja pealegi esineb nende hulgas palju rnonokroomseid.

Tanude geomeetriliste! rkirjadel puuduvad kitsad la- ja alakirjad, selle asemel piiravad neid katkestatud ristpiste jooned. Erandi moodus-tavad mustjala tanukirjad, mis kuuluvad tegelikult leminekukirjade hulka. Mustjala tanude suurkirja piiravad lal ja all kitsamad rkirjad.

Geomeetrilise tanukirja kujundus on toimunud kahe erineva ristkliku-lise motiivi nihutamise teel. Kaheteljelise ristkliku kummaski erinevas motiivis esineb diagonaalse risti kujund. ldiselt on paljude geomeetriliste rkirjade peaskeemiks ristide rida, mille vahel kujunevad rombid vi ruu-dud (tb. XXIIIXXIV). Tanude taimornamendi moodustab ismotiivide rida. Suuremtmelised

ied katavad tihedalt kaunistuspinna, jttes minimaalse vaba ala. is-motiivide vahedes on sageli kontrastiks vikesi ite ja lehtedega taimeoksi vi nende ksikosi, mis tidavad veel jnud vhese vaba pinna.

Taimelise rkirja suurkirjas korduvad vahelduvalt kaks erimotiivi, mis on kas he- vi kaheteljelised. Sageli kordub jrgnev kahe motiivi kombi-natsioon ks on keskmotiiviks ja teine ismotiiv kordub mlemal pool keskmotiivi. Kitsad lakirjad moodustuvad kas he motiivi nihutamisest vi kahe erineva motiivi koosnihutarnisest.

Taimornamendi ainestikuks on kellukesed, rosetid, nelkielised, pal-mett jne. Saaremaa tnukirjades esinev kelluke erineb Phja-Eesti taim-

26

ornamendi kellukesest; saaremaa kellukesemotiiv ei ole nii plastiline ja tal on vhem kroonlehti. Vhem painduv on ka rosett, mis koosneb neljast vi kaheksast suurepinnalisest lehest ja vikesest marast sdamest. Kaarma tanukirja esimese tbi peamotiiviks on poolsris kujundatud motiiv nelkielise taime aineil. Saaremaa tnukirjades puuduvad mandri kirjadele iseloomulikud tsedad vdid, neid asendavad peened varred.

Stiililt ranget geomeetrilist saaremaa ornamenti rikastab taimemotii-vistik. Tanutikandeis vib jlgida, kuidas taimesugemed jrk-jrgult kuju-nevad vormideks, mis vastavad saaremaa geomeetriliste kirjade vanadele traditsioonidele. Saaremaa tanutikandid jagunevad lokaalsete kirjatpide jrgi territoriaalseteks erigruppideks. Need on silitanud endiste haldus-like hikute kihelkondade nimetused: Valjala, Karja, Pide, Pha, Mustjala, Kihelkonna, Kaarma ja Jmaja. Kolme viimati nimetatud grupi tnukirjadele on iseloomulikud taimelemendid. Kigis teistes gruppides on lekaalus geomeetriline kiri, paralleelselt esineb neis ka taimornament vi moodustavad neist mned leminekukirju.

Iseloomustame Saaremaa territoriaalsete tanukirjade gruppe. V a l j a l a ja K a r j a (tb. XXIII; XXIV, 89, 90) geomeetrilised tnu-

kirjad on sarnased. Ristklikulistes motiivides diagonaalse risti kujund koosneb sna vikestest geomeetrilistest kujunditest ning jagab ristkliku kolmnurkadeks. Ristklikud asetsevad tihedalt ksteise krval ning see-tttu kujuneb diagonaalsete ristikujundite vahel kahest eri motiivi kuu-luvast kolmnurgast romb. Rombi omapra seisab selles, et ks pool temast, s. o. ks kolmnurk on tiheda- ja teine hredakirjaline. Need tanukirjad on osalt hevrvilised, osalt mitmevrvilised ristpistetikandid.

P i d e geomeetrilised tanukirjad on kompositsiooni phiskeemilt samasugused kui valjala tanu geomeetrilised kirjad (tb. XXIV, 91). Mnede pide tanukirjade ainestikuna esineb ka taim (tb. XXV, 92, 93). Taimevormid on siin aga nii tugevasti stiliseeritud, et nad on muutunud geomeetrilisteks. Geometriseerumise protsessi soodustas tikkimise teh-nika ristpiste, mida teostati kudelngade jrgi. Taimkirja komposit-sioon on siin philiselt sama mis saaremaa tanude taimornamendi suur-kirjadeski. ldse on pide tanu taimelise kirja motiivid sugenenud kellu-kesest ja rosetist. Taimemotiivides kujunevad jrk-jrgult geomeetrilise kirja philised traditsioonid (tb. XXV, 94). Keskmises ismotiivis on kadunud kellukese kuju ja rosetis on kujunenud selgemaks diagonaalristi motiiv. Pide tanukirja keskmotiiv lheneb ldkujult ha enam kuus-nurgale ja rombile. Seega sarnaneb kiri oma phiskeemilt valjala geo-meetrilisele kirjale. Taimeline element on siin mitmekesistanud vga ran-geid ja korrapraseid geomeetrilisi kirju ning vhendanud ksluisust.

27

P h a tanukirjad (tb. XXVI, 9597) erinevad saaremaa tanukirjade geomeetrilise ornamendi rhmast. Pha tnukiri erineb eelkirjeldatud r-kirjadest esiteks selle poolest, et ta ei esine pideva rkirjana, vaid kau-nistab tanu rt ksikute motiividena, mille vahel on kllalt suur vahemaa. Tanu rel korduvad vaheldumisi kolm suuremat ja kaks viksemat verti-kaalteljelist motiivi. See kirjatp ei ole moodustatud saaremaa geomeetri-lise kirja phiskeemi kohaselt, kll aga esineb selle motiivides nii rombi kui ka diagonaalse risti sugemeid. Motiivi keskosa romb on tihe, vahel on sellesse tikitud kaheksaharuline thekujund. Rombi mber ja le-misel tipul asetsevad hredamad kirjaosad. Iseloomulik on kikide tanukirjade motiivi latipu kirjaosa, s. o. vljapoole kalduvad murtud jooned.

M u s t j a l a tanud (XXVIIXXX) on eriti suuremtmelised ja neid kaunistava tikandi laius knib kuni 25 cm-ni. Selle tikandi kiri on le-minekukiri, sest ta silitab eneses nii taime- kui ka geomeetrilisi elemente. Et selle kirja aluseks on olnud taimekujundid, ilmneb vanimast silinud nelatanu kirjast (tb. XXVII, 98), milles neme taimemotiivi geometrisee-ritud kujundeid. Ornament ja selle kompositsioon on philiselt sarnased neile, mis esinevad taimemotiividest koostatud tnukirjades. Mustjala tanu-tikandi kirjal on la- ja alakiri. Kikide mustjala nelatanude lakirjad on hesugused ja kujunevad diagonaalse risti ning rombi kombinatsioonist. Veidi erineb aga raamtanu lakiri eelkirjeldatud lakirjade ldskeemist. Alakirja moodustab kolmnurkade rida.

Mustjala esimese tanu suurkirja (tb. XXVII, 98) kujundab kahe motiivi vahelduv kordumine, need motiivid on kelluke ja rosett. Motiivide all on murtud joonena mrgitud vt, mis hendab ismotiive.

Mustjala teise tanu (tb. XXVIII, 99) ornamendi suurkirjas on kellukese motiiv ra jnud; seda asendab kaheksanurk, milles asub kaheksaharuline tht. Mlemad motiivid on kaheteljelised. Varre rudimendid silivad all ja nad on paigutatud ka lemisse thja kolmnurka.

Mustjala kolmandal tanukirjal (tb. XXIX, 100) on ra jnud ka nelja-leheline rosett. Peakiri tekib kaheksanurkse motiivi nihutamisest. Nende vahel tekkivates kolmnurkades lal ja all on nurgakujundid (mis esinesid ka eelmistes kirjades) omavahel hinenud. Tekkinud kujundil on mningal mral diagonaalse risti kuju.

Mustjala raamtanu kirjas (tb. XXX, 101) esineb kaheksanurga asemel aplitseeritud punasest kalevist ovaal. Ovaali keskele on tikitud motiiv, mis vaevaliselt matkib kaheksaharulist thte. Vahepealseid murdjoonelisi kujundeid asendab sr kolme lehega.

Kik jrgnevad tanukirja tbid on kujundatud taimelementidest.

28

K a a r m a tnukiri koosneb suurtest ja sna vikestest ismotiividest. Tanu suurkirjana esineb kolm vertikaalse teljega it, millede vahel on oks vikeste itega. Suurte motiivide vahelised oksad vikeste itega on pain-duvamad ja neid on realistlikumalt ksitletud. Kaarma tanu kirjadel on peale lakirja ka alakiri. lakiri kujuneb kellukese ja palmeti nihutami-sest. Palmett on moodustatud lalt munaja ja alt peeneneva lehe seitsme-kordsel pramisel nii, et see kujuneb poolrosetiks. Alakiri on, nagu kik teisedki alakirjad, rida kolmnurki, mis on vrguliselt teostatud. Kaarma tanudel esineb kaks kirjatpi.

Esimese kirjatbi peamotiiviks on kaarjalt lestikku asetatud murd-joonelised pinnad, mis on jaotatud viieks ieleheks. Nende nn. kuke-harjade vahelised ied on oksaga kellukesed (tb. XXXI, 102).

Teise kirjatbi peamotiiviks on kelluke. Kolmest kellukesest on kesk-mine individuaalse kujundusega. Nende peamotiivide vahel on ks oks nelkielise ja kahe kellukese motiiviga ning teine oks ainult he nelkielise motiiviga. Kirja hredaid kohti tidavad lehed ja vrsed ning kaksikrist-pisted. Tikand on madal- ja varspiste tihe kiri (tb. XXXII, 103).

K i h e l k o n n a tnukiri (tb. XXXIII, 104) on kolme suurepinnalise ismotiiviga. Keskmotiivist kellukesest kummalgi pool kordub rosett. Kiri lpeb mlemal otsal pooliku kellukesega, mis tanu kokkumblemisel peaaegu hinevad. Tanu phe pannes jb see motiiv kuklale. Keskmise kellukese all asuv sride rida kujutab nhtavasti vart. ismotiivid on nii tihedalt ksteise krvale asetatud, et vaba pinda peaaegu ei jgi. Kirja keskmotiiv kelluke on vga erinev kikidest kellukese motiividest ja on tpiline just kihelkonna tanukirjale. Kellukese lehed haaravad hobu-rauana ie sdant ja ei paindu vljapoole, vaid suunduvad sirgelt les. lal kaarduvad tolmukad spiraalideks. Roseti kaheksa lehte on tihedalt liitunud ning neil asetsevad srid mrgitsevad tolmukaid. Geomeetriline lakiri kujuneb kahe diagonaalse ristiga sarnaneva motiivi vahelduvast kordumisest. ks neist motiividest omab psiva kuju, le selle ristub hori-sontaalselt veel kolmas lhem haru. Kihelkonna tanutikandi suurkirja keskmotiiv muutub. hes sellega muutub ka iilare teine motiiv.

Teise tanutikandi (foto 18) suurkirja keskmotiivi kellukese lehed lhenevad. ie sda vheneb, tolmukad aga vtavad kodaratega ratta kuju. lakirja teise motiivi asemele tuleb neljaleheline ismotiiv, vahel aga kodaratega ratta kuju.

Kihelkonna tanukirja kolmandas variandis (tb. XXXIV, 105) on nn. ratta kodarate arv vhenenud neljani ja rosett muutunud ristklikuks. Erivrvilised ja vahel ainult kontuuriga eraldatud pinnad kujutavad ie-osasid. lare teine motiiv on ovaalne.

29

J m a j a tnukiri (tb. XXXV, 106) koosneb hest kellukesekujulisest motiivist ja selle mlemal pool korduvast rosetist. Kiri lpeb pooliku kel-lukesega. Peakirja keskmotiivi kellukese lehed on kolmnurksed ja kalduvad veidi vljapoole. Roseti suurel lamedal pinnal koonduvad lehed jmedaharulise risti kujundina vikese mmarguse iesiidame mber. Risti harusid rhutab erivrviline poolsriline pind, mis tikitud ainult tumedat vrvitooni lngaga. Suurkirja keskmise ismotiivi all on Saare-maa taimornamendile iseloomulikud nrgad varred, lehekesed ja pungad. lakirja kujundab kolmnurkade rida, ning kolmnurgad on piiratud kon-tuuriga, mis le he eraldub vrsena. Kolmteist keskmist kolmnurka on sinised, lejnud mustad. Vrsed ja kontuur on keskmistel kolmnurkadel punased, rmistel sinised. ldiselt domineerib jamaja nagu kigis saare-maa tanude taimkirjades punane vrvus.

Kiri tabelil XXXVI, 107 on saaremaa taimeliste tanukirjade traditsioo-nide kohaselt kihelkonna ja jmaja kirja aineil loodud kiri.

K a r j a taimelise tanukirja lesehituses valitseb kahe motiivi vahel-dumine. lakiri koosneb vljapoole painduvate kaatetitega kolmnurkade reast, mis on tikitud vrguliselt ja madalpistes vahelduvalt. Murdeti nimetatakse neid kolmnurki selaphjalisteks ja tornideks. Karja tanude taimkirjade algtbiks nib olevat kiri, mis on esitatud tabelil XXXVI, 108. Selle algvariandi tnukiri kujutab peent taimevti viie iega, milledest kolm on kellukesed. Kellukesed sarnanevad meile tuntud phja-eesti lillkirjas esinevate kellukestega. Teised selle kirja tuletised on palju huvitavamad ja tiuslikumad, neid on rahvakunstnikud arendanud ja kohandanud kohalikele traditsioonidele.

Karja tanukirja teises variandis (tb. XXXVII, 109) kellukesed silivad, kuna nendest kahest vahepealsest ismotiivist on saanud rosett nelja lehega, mis vahelduvad nelja suurema tupplehega ja kellukese pikenenud lehed painduvad poolkaarena allapoole. Vdist on jnud vaid osad vi katkendid, millest eralduvad tilgakujulised lehed.

Karja tanu kolmandas kirjas (tb. XXXVIII, 111) on rosett tielikult muutunud. Kroon- ja tupplehed on kujunenud mitmesugusteks sirgjoone-liste klgedega geomeetrilisteks pindadeks.

V a l j a l a tanu taimeline kiri on valgetikand (foto 17). Kiri koosneb samuti nagu karja tnukiri kolmest kellukesest ja kahest rosetist ning peenest lainelisest varrest kasvavad tilgakujulised lehed. Ka lakiri sar-naneb karja taimelise tanukirja lakirjale. Saare idapoolsete tanude kuju rhutab must villasest lngast ristpistes tikitud katkendlik joon la- ja allrel. See valjala tnukiri on phja-eesti lillkirjadega sarnane nii ld-muljelt kui ka ornamendilt ja tehnikalt.

30

Peale tanu ja srkide ilustati tikandiga ka lahttaskuid, mida kanti Saaremaal mdunud sajandi keskel, samal ajal kui pikitriipudega seeli-kuid, nn. ktitkuubi. Taskuid ilustavad tikandid on saaremaa naiste hilise-maid ksitid, milliste kirjad ei oma geneetilist sidet hegi saaremaa tikandi ornamendiga. Nendest tabelil XXXVII, 110 esitatud krla laht-tasku on tikitud aplikatsiooni ja kudrustega. Mnda ansekla taskut ilustab peamiselt aplikatsioon, milleks kasutati brokaatpaela, posamente, vrvilisi kalevitkke ja litreid. Antud nidis tabelil XXXVIII, 112 on leinaajal kand-miseks mratud tasku, seetttu puudub selle kaunistuses punane vrvus.

Saaremaa rahvarivaid valmistati kodus. Riided kooti ja mmeldi ise, kuid nn. leikaja kis perest perre ja tegi mblemiseks vajalikke ette-valmistustid.53 Veel XIX saj. keskel piisas saarlasele rivasteks kodus valmistatud materjalidest ja ta ei ostnud midagi lisaks peale metallehete. Saaremaa srgid on linasest riidest, vahel jtkuga, s. o. srgi alumine osa on jmedamast riidest. sna jmedast karedast takusest riidest srke kandsid ige kehvad saarlased, kellel polnud vimalusi paremate muret-semiseks.54 Lahtkrae valmistati peenest linasest riidest, kuna krae alumine osa tehti tihti jmedamast materjalist. Mdunud sajandi teisel poolel lahtkraed mmeldi ka poeriidest, s. o. puuvillasest. Samuti tikiti tnukirju esialgu ainult linasele riidele, hiljem ka puuvillasele.

Kikide loetletud Saaremaa rivaosade tikkimisel kasutati peamiselt villast lnga, kuid ka linast ja puuvillmaterjali. Viimaseid aga tanutikan-deis peaaegu ei esine (vlja arvatud ksikud nited saare idaosast). Tuleb mrkida, et siidi Saaremaal tikkimiseks ei kasutatud. Mustjala raamtanule aplikeeriti punase kalevi tkke. Like-efekti saavutamiseks mmeldi mnin-gaile Saaremaa tanudele ja srgitikandeile litreid Poides, Karjas, kard-niite Jmajas, brokaatpaela Poides. Ka helmed kuulusid Saaremaa tikkimismaterjali hulka.

Tikandi tehnika ja ornament on vastastikku sltuvad. Tehnika mjus-tab joonistuse iseloomu, tal on oma osathtsus ornamendi kujunemisel. Ornament omakorda mjustas tehnikat ja soodustas selle muutusi. Saare-maa geomeetriline ornament tikiti ristpistes (nelatagant pistes) kude-lngu lugedes. Mustjala srgi- ja plletikandid on kik ristpistetikandid ja nende hulgas on sageli vga peenelt tikitud tid. Srgi kirjade rist-pistetikandeid tiendati teiste kaunistusvtetega, nagu slmed, tikked, tagid, kahe-, kolmekordsed ahelpiste read ja kadrid. Mitmekordsete ahel-pisteridadega ja pimpiluga koos tikiti srgikraesid ja ktiseid Srve pool-saarel ning ksikult selle mbruskonnas. Kadrid on vrguliselt tikitud pind, milles niitide ristlemiskohad on kinnitatud slmekestega ja mida pikisuunas lbivad ja piiravad kolmekordsed ahelpistete read. Niisugused

31

kadrid ilustavad kihelkonna meestesrgi pstkraed (foto 22). Karja, val-jala, pide ja jaani srgikrae otsad on ilustatud vrvilise ristpistetikan-diga koos madalpistega. Nendes piirkondades tikiti srgi lakuile ja ktis-tele hevrviline ristpistekiri, kas must vi tumesinine, ja harva esineb neis ka vhe punast lnga.

Saaremaa idapoolse ala tanud (vheste eranditega) tikiti ristpistes. Need vrdlemisi tihedad ristpistetikandid ei ole nii suured nagu saare lnepoolsetel tanudel, kus ei esine ristpisted, vaid mitmesugused teised tehnikad. Erandi moodustab mustjala tanutikand, mis oma sisult ja mt-meilt kuulub lne tanugruppide hulka, kuid on tikitud ristpistes. Mustjala tanukirja ristpistemotiivid vi selle osad on restatud kas sama vrvi vi erivrvilise varspistete kontuuriga.

Saaremaa lnepoolsete piirkondade Kihelkonna, Kaarma, Jmaja tanuornament on tikitud joonistuse jrgi, arvestamata riide kudelngu. Suurepinnaline tihe tnukiri teostati pikkade madalpistetega, milliseid kinnitavad piste keskelt lekivad side- ja varspisted. Kirja motiive piirab varspiste-kontuur, mis on kas sama vrvi vi erivrviline. Mustjala raam-tanu suurkirja ei tehtud ristpistes, vaid aplikatsiooniga, millele kiri tikiti tite-, madal- ja varspistes.

Tekstiilmaterjale vrviti taimevrvidega. Alles mdunud sajandi keskel on Saaremaal hakatud kasutama esimesi poevrve.55 Vrvuselt on Saare-maa tikandid kllaltki eredad, mis ilmneb eriti lnepoolsetes tanude tikan-dites. Saaremaa srkide ilustamisel on ka lekaalus vrviline tikand, kuna valgetikandit neme mustjala ja teiste lnepoolsete rajoonide srkidel ja plledel. Saare idapoolsete, s. o. karja, valjala ja pide srkide krae otsa-kirjad on tikitud mitmevrviliste lngadega, kusjuures punane, sinine ja roheline esineb kikides kirjades. Srgi lakutele ja ktistele tikiti musta vi tumesinise villase lngaga, millele lisati vhe punast ja sinist.

Seetttu, et Saaremaa idapoolsed tanud on kujult viksemad lne-poolseist, on nende kiri viksem ja motiivistik detailiderikkam, mida soodustas tikandi tehnika ristpiste. Hoolimata kllaltki intensiivsetest vrvustest ei saavuta need tihedad vikesed vrvilised pinnad seda mju, mis on omane lne tanudele nende suurte motiividega kirja tttu.

Punaste, siniste, helesiniste, roheliste ja mustade toonidega karja, valjala, pide ja pha tanutikandid mjuvad tuhmidena lnepoolsete krval. Osa idapoolseist tanutikandeist on hevrvilised mustad vi tumesinised.

Vrvuselt suure mjukusega on lnepoolsete tanude Mustjala, Kihel-konna, Kaarma, Jmaja taimornamendiga tanutikandid. Tugevate vrvustega suurepinnalised taimornamendid mjuvad pidulikult, ning

32

nendes domineerib punane vrvitoon (nagu Kihelkonnas, Jmajas jt.). ksikuid motiive ja selle detaile piirab kas sama- vi teisevrviline kon-tuur. ismotiivide detailid killustatakse punase-sinisega, punase-rohelisega, punase-pruuniga jne. Sageli need vrvilised pinnad kujundavad ismotiivi pinnajaotuse, mis vaevalt sarnaneb iele koos tema detailidega.

Mustjala tanukirjas oli peamiseks vrvitooniks punane. Leinarivaste tikandeis ei kasutatud punast vrvust (vt. tb. XXVIII, 99; XXVI, 97). Nagu ornamendi joonistuses, nii on ka vrvuste kasutamisel kehtinud kohalikud traditsioonid, millest on kujukaks niteks jmaja tanu lakiri, kus keskmiste siniste kolmnurkade kontuurid on kindlasti punased ja rmiste mustade omad sinised.

Saaremaa ornament on ks konservatiivsemaid eesti rahvustikandis, temas ktkevaid traditsioone on rahvaloomingus prandatud plvest plve. Taimelemendid on rikastanud tikandi ornamenti ja muutnud selle saaremaa tanudel eriti dekoratiivseks. Oma kauniduse ja vrvierksuse tttu esineb saaremaa, eriti mustjala likond rohkesti rahvapidudel.

M U H U T I K A N D

Muhu tikandid eralduvad teravalt mandri ja teiste saarte tikandeist nii ornamendilt kui ka vrvuselt. Nad on omaprased ja vga iseloomulikud Muhu saare elanikele. See muhu tikandite ornamendi ja vrvuste oma-prane kooskla ongi ks rahvakunsti ammendamatuid allikaid.

Muhu tikand koos rahvarivaga on lbi teinud mitmed arenguperioodid. Fotol 4 ja 5 nidatud naiselikonnad on prit varasemast ja ka kige hilisemast perioodist.

Nagu kogu Eestis, nii ka Muhus oli laialdaselt levinud rahvarivaste kaunistamine tikandiga. Selleks mjusid kaasa ka kohalikud kosja- ja pulmatavad.56 Muhu naine armastas oma rivaid tikandiga ehtida ja kasutas iga judehetke ksitks.

Varemal ajal kuulusid tikkimisele srgid, tanud, plled ja seelikud. Hiljem tikiti ka sukki, kindaid, ptte (riidest tuhvleid), vaipu ja lahttaskuid. Esimeses jrjekorras ilustati peorivaid, siis ka t juures kantavaid taku-seid srke. Tikitud olid ka abielunaiste igapevased tanud, nn. argitanud. Eriti aga XX sajandi algul olid muhu rahvarivad rikkalikult tikitud peaehetest kuni jalatsiteni.

Vanem naise srk valmistati linasest riidest, kogu pikkuses hest tkist, ilma pikimbluseta (foto 23). Selle srgi mahaknatav krae, lakud ja ktised olid tikitud peene mnnakirjaga. Vanemate srkide all -

33

rt ilustas kirivtehnikas kootud ai ehk pook. See asjaolu ja samuti rahvalaulu andmed tendavad, et ka eestlastel, nagu volga-soomesugu rahvastel ja paljudel teistelgi, srk oli minevikus htlasi ka pealisriideks.57

Hilisemad srgid ei erine varasematest likelt, kuigi srgi ilustuses tikandis on mningaid muutusi. htlasi on srgi ilustatavad osad krae, lakud ja ktised mmeldud linnast ostetud peenemast puuvillasest riidest. Kuid kige uuema lhikese srgi ehk kiste likes ning ka ornamen-dis vib jlgida vene rahvariva ja ornamendi mjusid (foto 24).

Vanem muhu naise seelik, nn. mbrik tuletab oma nimetuselt ja tbilt meelde saaremaa mbrikku. Muhu mbrik on mustaphjaline, all-res smmeetriliselt asetatud vrviliste ristitriipudega. Triibustiku vr-vustes domineerib punane, kuid esinevad ka kollane, roheline, sinine ja teisedki vrvused. mbrik on peenelt plisseeritud ehk kurrutatud ja lhem Saaremaal kantavast, ning ta alumisel laiemal punasel triibul asetseb tikand.

mbriku krvale tekkis umbes XIX sajandi viimasel veerandil laiema pikitriibustikuga oran seelik, mida nimetataksegi seelikuks. Selle orani pinda lbivad ksikud rohelised, sinised, roosad, valged ja teistsugused triibud. Seeliku allrde kinnitati kladega kootud rispael ehk ai. Seeliku phivrvus muutus vhehaaval heledamaks - - kuni pris kollaseni. Piki-triibuline seelik ilustati taimornamendiga; tikiti peamiselt ai, kuid ka mningad pikitriipude vahed.

Muhu abielunaise igapevane peakate oli nn. argitanu (foto 25), mida ta kandis kikjal ja millest ei loobunud tavakohaselt kunagi. See tanu nib kujult vga omaprane ja erinev teistest tanudest, kuid tegelikult on tal palju hist hiiu tanuga. Varem oli see tanu suurem, hiljem vhenes ning lpuks kattis vaevalt pealage. Koos tanu kuju muutumisega muutus ka seda kaunistav tikand.

Muhu naiselikonda ilustasid ja tiendasid plled. Vanima seelikuga, s. o. mbrikuga, mille phivrvuseks oli must, kanti villast joonikplle (foto 26). Selle triibustik sobis enam-vhem mbriku risttriipude vrvus-tega. Pikitriibulise plle allserva mmeldud hevrvilisel kalevist vi flanellist rel asus tikand ja mitmesugused dekoratiivsed paelad (nagu vink jt.). Hilisema, s. o. kollase seelikuga kanti plle, mis enamasti oli valmistatud sinisest poeriidest. Plle allrel nn. alasel silis kll tikand, kuid sellele tulid tiendavate ilustustena juurde vrviline heegel-pits, dekoratiivsed tekstiil- ja teised vabrikutooted. Muhu lipuline ehk pulmapll erineb teistest plledest selle poolest, et ta on leni hevrvi-lisest materjalist kas punasest vi oranist ja kogu plle pind on rikkalikult kaunistatud (foto 27).

34

Tikandiga ilustati veel ht tanutpi, nimelt pulmatanu. Muhu pruudi pulmatanu, nn. harjutanu, sarnaneb kujult mningal mral saaremaa tanudega ning on samuti pappalusel. Teda ilustavas tikandis esineb nii geomeetriline kui ka taimornament. Geomeetriliste kirjadega ilustatud harjutanud olid madalamad, lillkirjadega krgemad (tb. XLIX, 160-163; tb. L, 164). Harjutanusid kaunistas valge tikand ja pruut kandis seda tanu tavaliselt pulma esimesel peval. Pulmatanuks oli ka nn. kiri- ehk peva-tanu, mida kandis noor naine pulma teisel peval. Hiljem tarvitati neid tanusid kirikus kimise tanudeks, teiste andmete jrgi kanti neid suvi-tanudena.

Peale juba nimetatud esemete tikiti ka lahttaskuid ja mnevrra lamba-nahkseid kasukaid. Taskud, mis kuulusid muhu naise rahvariva juurde, olid mitmesuguselt ilustatud, muuseas ka helmeste ja kudrustega.

Muhu tikandite ornamenti vib tema kujunemise phjal liigitada kahte rhma: muhu omaprane ornament, mis on lbi teinud mitmed arengu-astmed, ja muhu pulmatanude harjutanude tikandite ornament.

Muhu tikandite omaprane ornament jaguneb omakorda kahte suurde gruppi geomeetrilisse ja taimelisse. Geomeetriline ornament on vanem ning asendub hiljem mnedel rivaosadel taimornamendiga.

Muhu geomeetriline ornament ei tundu nii rangena kui saaremaa oma ja ei ole ka nii tihe. rkirjade kompositsiooni aluseks on kaheteljelise motiivi nihutamine vi kahe sellise ehitusega erineva motiivi vahelduv kordumine. Niisugune motiivide rakendamine esineb peaaegu kigis muhu tikandite geomeetrilistes rkirjades. Neist moodustavad erandi kige hilisemad argitanude geomeetrilised kirjad, kus esineb enam kui kaks eri-nevat motiivi. rkirjade piiramiseks kasutati ohtrasti la- ja alakirju. Neid ei esinenud ainult plle- ja mbrikukirjadel.

Muhu geomeetrilise kirja arenguperioodidest eraldame ldjoontes kahte: muhu mnnakirja ja leminekukirja.

Kige tpilisem, kige enam tarvitatud ja vanim muhu geomeetrilise kirja motiiv on suletud korraprasesse kaheksanurka, milles esinevad kaheksaharulised thed, ristid, diagonaalsed ristid ja teised kujundid. Neid kaheksanurki nimetatakse muhu mnnaks, ka kaheksakannaks.

Muhu mnda kasutati tikandina srkidel, argitanudel, plledel ja mbri-kutel. Neil erinevatel esemetel olevatel mndadel on hiseid jooni, mille-dest on lekaalus kaheksanurk ja kaheksaharuline tht.

Hiljem vhenes muhu mndade omavaheline sarnasus ning nad muutusid esemete jrgi erinevaiks. Seeprast tulebki neid vaadelda eraldi rivaosade jrgi, kus neid kasutati.

Hilisem srkide mnnamotiiv, mis on tikitud juba puuvillastele srki-

35

dele, ei ole enam suletud kaheksanurka, kuid silitab enamasti kaheksa-nurkse ldkuju. Selle motiivi detailid on sageli korrastatud diagonaalse risti kujuliselt ning mrgivad kaudselt ikka veel kaheksaharulist thte. Suurkirja piiravad rkirjad, mis on eraldatud ksteisest rist-, tikk- ja aedpisteridadega. Seega tekib esialgu kolme-, siis viiebordiiriline kaunistus, kusjuures viimase, s. o. viiebordrilise la- ja alakirjade r-mine paar koosneb tihedalt siksakist.

Siinjuures, vib esile tsta mningate vanemate srkide kirju, mis on kujundatud joontest, siksakist, kolmnurkadest (mille riidediagonaali pidi kivad kljed on astmeliselt kudelngade jrgi tikitud) ja vikestest ristkliku ridadest (tb. XXXIX, 113, 116). Muhu srkide pilude, nn. trk-mete asemel on kasutatud siin neid tikandeid, mis vahel jljendasid pilu. Trkmeid on kasutatud ka hilisemate srgikraede mnnakirjades vahe-kirjana (tb. XL, 127).

Muhu mbriku rkiri koosneb kahest vahelduvate skemaatiliste mn-dade vi teiste kujundite reast (tb. XLI, 132134), mis tikiti selleks ots-tarbeks laiemaks kootud punasele triibule. Mnel juhul on saadud mbriku kaunistus ka he mnnamotiivi nihutamisega (tb. XLI, 131). Need lihtsael, kuid regulaarselt korduvad motiivid tiendavad musta mbriku kootud ristitriibulise allre kaunistust. Neid mbrikule tikitud kirju nimetas Muhu saare elanik kirjutatud silmadeks.

Argitanude kirjamisel olid kujunenud kindlad tavad (tb. XLII). Kolme kuni nelja sentimeetri krgune rekaunistus jagunes (alt lespoole) jrg-miste nimetustega kirjakordadeks: loodus, laikord, pakud, laikord, suur-kiri, vahekord ja nukupeacl. Suurkirja ja kitsa alakirja, nn. pakkude eralda-jateks ja piirajateks olid lai- ja vahekorrad, mis moodustusid punastest ja valgetest ahelpistete ridadest. Vanema linase argitanu suurkiri on tpiline muhu innnakiri, mille motiivid eranditult on kaheksanurksed, kuna pakud koosnevad vikestest ruutudest ja H-kujulistest kujunditest. Nende kahe kirja mtmeline vahekord muutus pidevalt koos argitanu tbi arenemisega (foto 25). Seejuures silitas argitanu rkiri kik kirjakorrad. Hilisemates argitanude kirjades suurenevad pakud suurkirja arvel, muutu-des esiteks vrdseiks, siis suuremaiks, kuni suurkiri ji tiesti ra (tb. XLII, 145). Samal ajal vib jlgida argitanu mnnakirja lagunemise tendentsi ja taimelemendi sissetungimist. Vaatamata toimunud muutustele silib suurkirjas muhu geomeetrilise kirja traditsiooniline printsiip kahe motiivi vahelduv kordumine. Seoses pakkude laienemisega suureneb selle kirjakorra motiivide arv mrksa (tb. XLII, 142, 143), kiri kordub veel vaid mlemal pool rkirja keskmotiivi. Neid erinevaid motiive esineb kuni heksa, milledest mned on pris tpilised mnnamotiivid, teised on diago-

36

naalse risti ja muud kujundid. Kige hilisemates argitanude geomeetri-listes kirjades mnnamotiiv enam ei esine. Kiri muutub joonelisemaks, sellele liituvad taimsed ja figuraalsed sugemed. Seega kiri, segunedes taimsete elementidega, kujuneb leminekukirjaks (tb. XLII, 144, 145).

Ilusad mnnakirjad esinevad joonikpllede alaseil, s. o. hevrvilisel villriidetriibul, mis on mmeldud plle allrde (tb. XLIII, 146148). Need motiivid korduvad paariviisi ning nendevahelistesse thikutesse on mahutatud kolmnurksed motiivid. Hilisemates pllekirjades muutub mnna-kiri peenemaks ja rikkalikumaks, seega ldmuljelt kribulisemaks. Kige uuemate kretongpllede oranidel ja kollastel alastel on kiri muutunud vga peeneks ning neil leiduvad motiivid on tienenud taimesugemetega ja linnumotiividega (tb. XLIV, 149, 150).

Muhu lipuline ehk pulmapll valmistati hest riidetkist - kas puna-sest vi oranist. Selle plle nn. alaseks on sama riide allr, eraldatud sakkpaela ja ripatsite reaga (foto 27).58 Alase kirjas silib kll geo-meetrilise kirja rtm, kuid tegelikult on kirjaks smmeetriliselt asetatud piiprellid, nbid ning muud klaas- ja metallilustused, mis kaunistavad ka kogu plle. Plle priskirju, s. o. kirju lalpool alast, nimetatakse ratasteks. Need on sri asetatud kaheksaharulise the kujundid vi muud selle-sarnased motiivid, mis meenutavad mnda. Neist on ks nimelt suurem ja asetseb keskel ning neli viksemal nurkades. See papile tmmatud kurinatega, peeglitkkide ja mitmesuguste paeltega ilustatud pll oli liiga kallis, et seda endale muretseda ainult hekordseks tarvitamiseks pulma-peval. See laenutati neilt, kes seda omasid.

Osa geomeetrilisi kirju kujutab leminekukirju geomeetrilisest taim-ornamendiks (tb. XL, 128130). Selle grupi tikandite rkirjade les-ehitamisel enamasti silib geomeetrilise ornamendi peamine traditsioon ksikute motiivide reastamise phimte. Siin psib ldiselt motiivi geo-meetriline iseloom, kuigi ainestikus esineb taime- ja teisigi sugemeid loodusest. Sellised kirjad on kige hilisematel srkidel, pllealaseil (tb. XLIV, 149, 150), sukkadel, kinnastel, pttidel ja vaipadel (tb. XLV, 153156).

Selle liigi kirjades on mnevrra mrgata vene rahvusornamendi mjustusi. Mju avaldub niteks kige hilisemates naiste srkide ehk kiste ornamendis ja idanaabri rahvariva iseloomulikku joont vib jlgida ka likes (foto 24; tb. XL, 128130). Srgil on peale lakutikandi ka rinnaesise kiri. Need mlemad kaunistused katavad hilisemal srgil vara-semaga vrreldes hoopis suurema pindala. Tikandi kiri koosneb kahest suuremast, omavahel erinevast thekujundist. Vahel on neisse thekujun-deisse ja nende vahedesse liidetud inim-, linnu- ja loomakujundeid. Peale

37

nimetatud lisandite on paigutatud ornamendi vahele nimethti ja tht-pevade puhul ka aastaarve. Srkidel esinevad kaunistused on kolmest kljest piiratud rkirjaga.

Muhu naise sukasrel neme sageli lindude paari vahel asuva taimega rkirja, milliseid on rohkesti viljeldud Muhu saarel (tb. XLV, 153). Selliseid kompositsioone, kus on kujutatud elupuud mlemale poole ase-tatud linnukujutustega, esineb ka vene rahvakunstis, volga-soome ja teiste rahvaste rahvaloomingus. Paljude esemete, nagu pti, kinda (tb. XLV, 154, 156) ja vaiba kaunistused (foto 28) ei ole rkirjad, vaid on loodud vastavalt eseme kujule.

Kesoleva sajandi algul tikiti ristpistes (murdeti kirjutati) he-vrvilisele phjale nn. kirjutatud vaipu. Nende vaipade kirjades figuree-rivad stiliseeritud taimed, linnud ja esemete kujundid, nagu ankrud, sdamed jne. Srastes kirjades on tunda linnakultuuri ning ka tollel ajal kibel olnud mustriraamatute mjustusi.

Teine suurem grupp muhu rahvusliku tikandite esimese rhma kirju on taimelised. Tuleb mrkida, et need taimelised kirjad erinevad phja-eesti tpilisest lillkirjast. Muhu omaprane lillkiri on harva pidev taime-vt, nagu see on iseloomulik phja-eesti HUkirjale. Muhu selle grupi kirjades esinevad taimed sellistena, nagu nad looduses eksisteerivad, ja sealjuures on kiri vrdlemisi primitiivne taimede, jljendamine. Mdunud sajandi lpul hakati muhu lillkirja tikkima geomeetrilise kirja asemele argi-tanudele, pikitriipudega seelikutele, sukkadele, pttidele ja vaipadele.

Osa lillkirjaliste tikandite kompositsioone on rkirjad, kuna teise osa, nagu argitanude phja, sukkade, kinnaste, pttide ja vaipade kaunistused loodi vastavalt eseme kujule.

Muhu lillkirjad, mida rakendati rkirjadena, silitavad teatavas mttes geomeetrilise kirja traditsiooni, selle ksikute motiivide reastamise phi-mtte. Motiivid on mitmesugused ja nad asuvad teatud vahemaa jrel eraldi. Nendeks motiivideks on kas taimeoksad vi lillekimbud ja nad on ehituselt asmmeetrilised (tb. XLI, 137), teljelised (tb. XLI, 135) vi kombineeritud (tb. XLI, 136). Pinnakaunistused, mis ei oma rkirja ise-loomu ja on kohandatud vastavalt eseme kujule, kujutavad tavaliselt taime-oksi vi lillekimpe. Kui neid on rohkem kui ks, siis on nad paigutatud kaunistatavale pinnale teatud ssteemi jrgi.

Selle ornamendirhma ainestikuks on, nagu eespool nimetatud, taim. Tuke muhu lillkirja tekkimisele andsid kohapealsete suuliste andmete jrgi sissetoodud villased ja siidrtid. Esialgu kopeerisid muhu naised rttidel leiduvaid kirju ja kohandasid neid orna vajadustele ning maitsele. Hilj em tiendas Muhu loodus lillkirja.de ainestikku ning sai eeskujuks ja

38

allikaks. Seda tendavad kirjades esinevad maasikaite, -lehtede ja marjade motiivid, samuti lumikellukesed, meelespealilled, kullerkupud, murtudsdamed jne. Need taimed ei ole nii detailiseeritud ja viimistletud, nagu Phja-Eesti ornamendis, kll on aga taimevorme lihtsustatud ja tehtud seda sageli vga algeliselt. Muhu lillkirjades on eriti tuntav mustriraamatuis esinevate tikandite mju.

Muhu seeliku lillkirjaline kaunistus koosneb samuti lillekimbukestest. Need lillkirja grupid on regulaarselt paigutatud selleks otstarbeks kootud seeliku laiematele pikitriipudele ja seeliku allrde kinnitatud kootud aile (tb. XLI, 135137). Ai oli vrvuselt kas oran, kollane, helesinine vi must. Seejuures on kik lillekimbud asetatud pikitriipudele hesuunaliselt, vastavalt taimede kasvusuunale tegelikkuses.

Argitanude rkirjades on keskmotiiv peegelpildiline, kuna sellest kahele poole on asetatud ksikud eraldatud asmmeetrilised motiivid vi lillekimbud (tb. XLIV, 152). Pideva taimevdina esineb lilleline rkiri harvem (tb. XLIV, 151). Kirjad on tikitud valge tanu allre klge mmeldud vrvilisele rele. See r on oranist vi kollasest villasest riidest. Siin ei esine enam geomeetrilise kirjaga tanude traditsioonilisi kirjakordi, nende rajmist on nha juba mnede geomeetriliste kirjade gruppi kuuluvate tanude juures. Lilleline dekoor asub ka tanu lagipealsel ning selle tikandi kompositsioon on teljeline.

Muhu kinnaste, pttide, vaipade ja muude esemete ilustamisel kasutati samasugustest motiividest niisuguseid kompositsioone, mis vastasid eseme kujule. Kesoleva sajandi teisel aastakmnel on tikitud he- ja mitme-vrvilisele phjale nn. roositud vaipu, mille kirjadeks olid suureieliste lillede, lehtede, okste ja viljapeade kimbud, mis paigutati teatava sm-meetria kohaselt nurkadesse, rtele ja keskele (foto 29, tb. XLVI, 157). Lillkirju mmeldi ka sukkadele, mis seks otstarbeks kooti kas leni mustad vi mitut vrvitooni, nagu helesinised ja kollased (XLVII, 158; XLVIII, 159). Need he- vi kahevrvilised sukasred kaeti madalpistes villase lngaga tikitud lilledega. Veel tnapevalgi on muhu lillkirjal kohapeal arenguperspektiive. Neid tikitakse kll kinnastele, pttidele, kampsunitele ja muudele rivaesemetele.

Muhu tikandite teise rhma moodustab pulmatanu, nn. harjutanu tikand. Haj |u tanude tikandite ornament on eriliik kirju, millel ei ole sidet eespool kirjeldatud muhu ornamendiga. On andmeid, et neid kirju on viljeldud ka XVIII sajandi lpul59 ja nad on psinud sellistena ka XIX sajandil. Harjutanude ornament jaguneb samuti, nagu eelkirjeldatud ornamendi rhmaski, geomeetriliste ja taimeliste kirjade grupiks.

Harjutanude geomeetrilised kirjad on kuni 15 cm laiad (tb. XLIX,

39

160162). Nad on ehitatud rombiderea phiskeemile. Suurepinnalised rombid on jaotatud paralleelsete sirgjoonte kombinatsioonidega viksema-teks pindadeks, milledesse on mahutatud kaheksaharulised thekujundid, erilised kolmnurgad ja ruudud ning nende kombinatsioonid. rkirjas tekkinud kolmnurksetesse thikutesse on paigutatud sama kirja aineil eri nurgakiri. lakiri koosneb sirgjoontest ja siksakist vi hest lihtsast kordu-vast motiivist. Alakiri esineb harva. Peale kirjeldatud valgetikandi on tanu allrel tume ja tihe villtikand (tb. XLIX, 160, 161, 163). Villtikandi skeem meenutab saaremaa geomeetrilise tikandi phiskeemi, s. o. rombi ja diagonaalse risti vahelduvat kordumist.

Samuti nagu harjutanude geomeetriline ornament on erinev muhu mnnakirjast, nii ei ole ka selle tanu taimornamendil midagi hist muhu tavalise lillkirjaga (tb. L, 164). See ornament on nii tehnikalt kui ka orna-mendi laadilt sarnane phja-eesti lillkirjadega. Niteks mnede harju-tanude60 kirjadel on teataval mral hiseid jooni Ristis ja Kihnus kantud tanu valgetikandi lillkirja iseloomu ja tehnikaga.61

Taimeline tanu ornament on ehitatud voogavale lainelisele joonele, milleks on kas tugev vt, peen oks vikeste lehekestega vi ainult suured piklikud lehed. Motiividena esineb peamiselt rosett vahelduvalt nelja mara ja nelja teravaotsalise lehega. Tugevaks allreks ei ole sellel kirjal tihe villtikand, nagu geomeetrilisel kirjal, vaid tanu rele mmeldud villasest riidest must, tumesinine vi tumeroheline r, millele tikiti valge, punase ja rohelise lngaga hre mnnakiri. Selles avaldub tendents asendada aeganudvam ilustus lihtsamaga. Esitame nitena harjutanu lillkirjalise peene valgetikandi, millele on hiljem eri kirja jrgi litrid peale mmeldud (tb. L, 164) ,62

Harjutanusid kanti ainult abiellumise peval, seetttu silisid nad kaua. Tanu valge tikandi geomeetriline kiri ei ole muutunud. Selle tbi kirjadel on hiseid jooni Phja-Eestis silinud geomeetriliste kistekirja-dega (tb. XII, 34), mis samuti on les ehitatud rombiderea skeemile ja mille rombimotiiv on kujundatud samadest elementidest.

Teise pulmatanu kiritanu ehtimiseks kasutati punast pael- ja fla-nell- ning brokaataplikatsiooni, piiprelle, litreid ning muid lisandeid. Sa-geli kaeti valge ja peen linane tikand selle jmeda ilustusega, seega sai endisest harjutanust kiritanu. Maitsekas ja tagasihoidlik tikand asendus vhemvrtusliku, kuid efektselt mjuva materjaliga. Nii saavutati vik-sema ajakuluga silmatorkavam ilustus, mis on areneva kapitalistliku tstuse ajajrgule iseloomulik.

Muhu tikandid teostati linasele ja villasele riidele, puuvillane riie oli rahvariva esemete, jrelikult ka neid ilustava tikandi hilisemaks mater-

40

jaliks. Paralleelselt linaste ja villaste lngadega kasutati tikkimiseks ka maagelnga.

Muhu lillkirja alusmaterjalina kasutati ainult villast ja puuvillast riiet, millele tikiti peamiselt villase lngaga, kuid mned taimornamendiga argitanud on tikitud isegi siidiga ja ilustatud prlitega.

Muhu naine oli osav tikkija, pealegi tikkis ta sageli ette joonistamata ja kavandamata. Geomeetrilised tikandid tehti kudelngu lugedes. Srgi ja harjutanu, s. o. vanemate tikitud esemete geomeetrilisi kirju teostati madalpistes, millele lisandusid rist-, tikk- ja ahelpisted. Puuvillaste srkide kirjades on tienenud tehniliste tvtete arv. edpistete read jaotavad siin srgi kaunistusi kitsamateks rkirjadeks. Srgi ktised ristati tagidega. Srgitikand puuvillasel riidel ha peenenes vastavalt riide koele, mis on tihedam kui linasel riidel. Suure osa tikandite tehnikaks on kas ristpiste vi poolristid le sirge niidi. Poolristidega teostati osa mbriku-, argitanu- ja pllekirju. Ka kige uuemad puuvillased srgid on tikitud ristpistes.

Vanemate argitanude kirjad on rist-, poolrist- ja ahelpistetikandid. Hiljem tikiti pakkude kiri ja kirja phi madalpistes, mida nimetati roosi-miseks. Kige uuemad geomeetrilised kirjad mningail esemeil, nagu kistel ja argitanudel, tehti tikkpistes (vahel seotult ristpistega). Kui kiri vimaldas, mmeldi tikkpiste masinal. Muhu lillkirja teostati peamiselt madal-, tite- ja varspistes, kusjuures pistete suuna dikteeris joonistus. Sedaliiki tikandites esineb ka palju algupraseid tikandi tehnilisi vtteid. Harjutanude taimkirjad on valgetikandid ja tehniliselt vga vaheldus-rikkad. Samasuguseid tehnilisi vtteid kasutati paljudes phja-eesti valgetikandeis, eriti aga Haapsalu ja Paide rajoonis ning Kihnu saarel.

Muhu tikandid on teostatud valgel vi vrvilisel foonil. Kontuure peale vheste erandjuhtude ei tikitud. Mdunud sajandi teisel poolel kasutati vrvimiseks vanamusta, silmakivi, sinikivi ja kahjatud musta, s. o. lepa-koore pruun vrviti le poemustaga. Oranivrvilisi seelikuid nimetati punasteks, kuna see vrv saadi eriliste vrvainete segust kigepealt punasest vrvist, mis oli teraline ja mida osteti kaaluga. Terad jahvatati kohvimasinas pee