JUULI 2016 NR 7 (2451)

TARTUS ÕPPIMINE MUUTIS AMEERIKLAST ALINA CLAYD

ETTEVÕTLUSSUHETES TULEB PIDEVALT KÄTT PULSIL HOIDA

MISSUGUNE ON IDEAALNE EESTI PRESIDENT?

TARTU ÜLIKOOLI LÕPETAS MITU TUHAT

NOORT INIMEST

Universitas Tartuensis on Tartu ülikooli ajakiri. Ilmub kord kuus. Tiraaž

3500. Tellimisindeks Eesti Postis 00892 • Aadress: Ülikooli 18-102, Tartu

50090; telefon: 737 5686, 553 9321; e-post: ajakiri@ut.ee; Facebook:

www.facebook.com/universitastartuensis; koduleht: www.ajakiri.ut.ee.

Vastutav väljaandja Illari Lään, peatoimetaja Merilyn Säde, toimetaja Sandra Saar, teabetoimetajad Kady

Sõstar ja Liis Saar, keeletoimetaja Mari Mets fotograaf Andres Tennus, küljendaja Mark Šandali, trükk Ecoprint.

• Universitas Tartuensise kujunduslahendused, kõik ajakirjas avaldatud artiklid jm tekstid ning fotod ja illustratsioonid on

autoriõigusega kaitstud teosed. Toimetus lubab neid kasutada vaid eelneval kokkuleppel koos viitega autorile ja Universitas

Tartuensisele. • Toimetusel on õigus kaastöid nende selguse huvides toimetada ja lühendada. • UT kolleegium: Maaja Vadi

(esinaine), Sulev Kõks, Ivo Volt, Mart Noorma, Villu Päärt, Indrek Treufeldt, Katrin Pajuste-Kuul, Egert Puhm.

8 UUDIS Selgusid hea õpetamise grandi saajad Tartu ülikoolis.

9 KOLUMN Kertu Kruus kirjutab, et Pirogovi park tuleb tudengitele tagasi anda.

10 PERSOON Aasta Tartus õppimist muutis vahetusüliõpilast Alina Clayd.

14 AKTUAALNE Ettevõtlussuhetes tuleb hoida kogu aeg kätt pulsil.

17 AKTUAALNE Tartu ülikool võõrustab noori teadlasi, kes aitavad alma mater'it rahvusvaheliselt pildile tuua.

20 ETTEVÕTLUS Veebirakendus «Konku» aitab igaühel leida sobivaima kodu.

23 TUDENGID Missugune on üliõpilaste arvates ideaalne Eesti Vabariigi president?

26 AJALUGU Aegade jooksul on muutunud suvepraktikate kestus, kohad ja eluolu.

29 REISIKIRI Tartu ülikooli klassikalised filoloogid käisid Kreetal mütoloogia radadel uitamas.

32 KOLUMN Tartu ülikooli rektor Volli Kalm soovib lõpetajatele õnne.

33 LÕPETAJAD Tartu ülikool sai juurde mitu tuhat uut vilistlast.

56 kaitsmised, teated, tunnustused, õnnitlused

20

10

23

26

33

Järgmine Universitas Tartuensis ilmub 2. septembril 2016.

Eesmärkide võlustK ui TÜ õppeprorektor Mart Noorma rääkis Novaatori 100 sekundi videos sellest, kuidas suvi on suurepärane aeg õppimiseks, siis olen kindel, et suvi on peale selle ka võrratu aeg, et seada uusi eesmärke.

Kindlasti täidavad juunis pal-jud tudengid ühe suurima seatud eesmärgi – lõpetavad ülikooli. Ülikooliaeg annab meile eluaeg-seid sõpru ja teadmisi ehk midagi, mis on ja jääb meiega alati ühel või teisel moel.

Seetõttu on oluline liikuda edasi, kasutada saadud teadmisi uute eesmärkide püstitamiseks ja nende täitmiseks. Arvan, et suvi on hea aeg, mil võtta mõneks hetkeks aeg maha ja mõelda, mida me elult veel tahame. Mida tahame saavutada, kuhu jõuda, kus ära käia, kellega kohtuda ja mis veel olulisem – mida veel õppida.

Iga ülikoolis veedetud aastaga olen tundnud, et õppida on veel nii palju. Iga päevaga avastasin uusi teadmisi ja omandasin uusi oskusi, sealsamas käis minuga kaasas alati mõte, et nii palju on veel teada ja osata. Iga uue õpitud teadmise taga vaatas mulle vastu kümneid uusi küsimusi, millele tuli vastus leida järgmiste uute teadmiste seast.

Eesmärke on oluline seada, sest need aitavad meil näha, kui kaugele oleme jõudnud ja mida oleme selleks pidanud omandama. Eesmärgid aitavad näha

arengut või siis hoopis seda, mille kallal tuleks veel vaeva näha.

Usun, et eesmärgid annavad mingis mõttes ka kindlustun-net – nii on alati siht olemas, kuigi tulevik võib tunduda ebakindel või ennustamatu.

Küllap teavad kõik seda tunnet, kui mingisugune oluline ülesanne on täidetud, lõputöö esitatud ja kaitstud, ning teavad sedagi, kui hea tunne on pikast to-do listist tõmmata maha tehtut. Seesugune tehtud ülesannete mahatõmbamine mõjub justkui teraapiana ja paneb sellele üles-andele punkti. See annab taas ka kindlustunnet – sa oled suutnud millegagi jälle hakkama saada,

midagi enda jaoks olulist korda saata.Kui paljud usuvad, et just suured unistused viivad

sihile, siis selle juures on oluline ka eesmärke seada, sest ilma eesmärkideta poleks ka unistusi. Uued ees-märgid võivad tegelikult olla ka uued unistused. Seega arvan, et just suvel, kui on võimalus tööst ja õppimi-sest veidi puhata, ongi õige aeg, mil seada uusi, enda jaoks olulisi eesmärke ja püüelda uute unistuste poole.

Ma soovin kõigile lõpetajatele uusi ja võrratuid eesmärke, mida täita, ning seda, et te leiaksite ikka ja jälle tagasitee ülikooli. Kõikidele ülikooli töötajatele ja üliõpilastele soovin, et nad ammutaksid suvest inspi-ratsiooni, et sügisel taas uute ja põnevate eesmärkide suunas liikuda! •

MERILYN SÄDEUT peatoimetaja

FO

TO: A

ND

RE

S T

EN

NU

S

3JUULI 2016 NR 72 JUULI 2016 NR 7 SISUKORDTOIMETAJA

TÜ uus arvutigraafika ja virtuaalreaalsuse labor pakub arvutiteadlastele ja üliõpilastele tipptasemel riistvara erinevate arvutigraafika ja neuro-teadusega seonduvate uurimis-projektide teostamiseks.

Näiteks luuakse laboris tege-likkusest võimalikult erinevaid keskkondi, et uurida, kuidas käitub inimaju tavapärasest erinevas olukorras.

Laboris on olemas mitmed kaubanduses saadaolevad tippta-semel virtuaalreaalsuse prillid ja lisaseadmed, mida saab kasutada inimaju töömehhanismide uurimi-seks nii kohapeal kui ka inimeste kodudes. Olemas on näiteks ka Oculus Rifti uued virtuaalreaal-susprillid.

Samuti saab katsetada HTC Vive virtuaalreaalsusprille. Nende eripära on võimalus jalutada ringi

oluliselt suuremal alal ning suhel-da keskkonnaga läbi eriomaste kontrollerpultide. «See annab võimaluse suhestuda virtuaalse maailmaga nii loomulikult, kui see praegu üldse võimalik on,» ütles labori üks eesvedajatest Madis Vasser. Seda kõike veavad võimsad arvutid, mis lubavad teha laboris ka suuremat arvutus-võimsust vajavaid arvutigraafika projekte.

Vasser ütles, et praegu on vir-tuaalreaalsuse veduriks valdavalt meelelahutus. «See tehnoloogia võimaldab luua aga kõikmõelda-vaid virtuaalseid stsenaariume. Seega uurime meie ühest küljest teoreetilisi teadusprobleeme ning teisalt ka juba võimalikke praktilisi lahendusi.»

TÜ arvutigraafika spetsialist Raimond-Hendrik Tunnel avaldas lootust, et tulevikus teevad

üliõpilased labori juures lõputöid, mis uurivad, millised seosed on virtuaalreaalsuses kogemuse saa-miseks head ja millised mitte.

Laboris tehtava teadustöö üks väljundeid on luua tegelikkusest võimalikult erinevaid keskkondi ning uurida, kuidas käitub inimaju näiteks olukordades, kus gravitat-sioon toimib uudsel viisil, püsivad objektid muutuvad ebapüsivateks jms. «Sel moel kogume uusi tead-misi ka aju igapäevase toimimise kohta ning vastame ehk küsimus-tele, kuidas võiksid teatud häirega ajud teisiti töötada,» seletas Vasser.

Peale laboris toimuvate katse-te proovivad teadlased tulevi-kus rakendada ka crowdsource’i meetodeid, et huvilised, kel on sarnane tehnoloogia olemas, saaksid oma kodudes katsetes kaasa lüüa. •

Siseveebi ankeetküsitlus on vastamiseks avatud 13. juunist 15. augustini. Küsitlus on üks osa sügiseni vältavast siseveebi uuringust.

Uuringu eesmärk on välja selgitada, kuidas on Tartu ülikooli siseveebi kasutajad siseveebiga rahul ning mida saaks teha selle kasutajamugavuse suurendamiseks. Küsitlusele vastamine võtab aega umbes kümme minutit.

Tartu ülikooli sisekommunikat-siooni peaspetsialist Kristina Kurm ütles, et tagasisidet võiksid anda kõik ülikooli töötajad. «Ka need

võiksid oma sõna sekka öelda, kes pole kunagi siseveebis käinud või teevad seda väga harva. Loomuli-kult on kõik siseveebi puudutavad ettepanekud oodatud ka jooks-valt,» sõnas Kurm.

Peale ankeetküsitluse tugineb uuring siseveebi kasutusstatistikale Google Analytics’i keskkonnas ja sügisel korraldatakse kasutajate-ga fookusrühma intervjuud, mis hõlmavad ka kasutajateste.

Siseveeb on üks peamisi Tartu ülikooli siseteabe kanaleid, koondades nii praktilist teavet kui ka olulisemaid uudiseid. Statistikale

tuginedes saab öelda, et siseveebi kasutab iga nädal umbes 1700 TÜ töötajat ja doktoranti.

«Ligipääs on automaatselt tagatud vaid töölepingu alusel töötajatele, seega võtke palun kommunikatsioonitalitusega ühen-dust, kui teil on sõlmitud ülikooliga käsundusleping ja sooviksite samu-ti siseveebi kasutajaks saada,» ütles Kurm.

Uus siseveeb on nüüdseks kasutusel olnud poolteist aas-tat. Siseveebi kasutajate hulka lisandusid 2015. aasta alguses uue sihtrühmana ka doktorandid. •

Uus labor uurib aju käitumist

Algas TÜ siseveebi kasutajauuring

Tartu ülikooli noored materja-liteadlased võitsid Garage48 SpaceTech 2016 arendusnäda-lavahetuse ideega, mis seisneb satelliitide kaitsmises hävitava toime eest kosmoses.

Esimest korda toimunud kosmosealasel tarkvara- ja riistvaraliste arendusnädala-vahetuse võitjaks tunnistati TÜ noorte materjaliteadlaste loodud Spaceprot Technologies töörühm, kes pakub uudseid võimalusi seadmete ning mater-jalide kaitseks oksüdeerumise ja

erosiooni eest.Töörühma juht, TÜ kileteh-

noloogia labori insener Maido Merisalu ütles, et võidu tõi idee kaitsta kalleid satelliite kosmose hävitava ehk korrodeeriva toime eest nanotehnoloogia abil, mida arendatakse kiletehnoloogia laboris.

Kaitsekihi keemiline koostis ja paksus on väga täpselt kohanda-tavad, mis võimaldab leida sobiva lahenduse erinevate materjalide ja keskkondade jaoks.

Merisalu kirjeldas, et näiteks

NASA plaanib järgmisel 50 aastal arendada ja rakendada nanoteh-noloogiat just kosmoserakendus-te parandamiseks.

«Meie idee katsetused kos-moses on üsna tõepärased, kuna senised uuringud on näidanud, et TÜ materjaliteadlaste väljatöö-tatud katted on ülimalt vastu-pidavad nii korrosioonile kui ka mehaanilistele kahjustustele,» rääkis Merisalu.

Seetõttu toimuvad juba läbi-rääkimised erinevate osapooltega, et kosmoses teste teha. •

TÜ materjaliteadlased leidsid viisi, kuidas kaitsta satelliite

TÜ NOORTE MATERJALITEADLASTE LOODUD SPACEPROT TECHNOLOGIES TÖÖRÜHM.

FO

TO: M

AID

O P

AR

V

5JUULI 2016 NR 74 JUULI 2016 NR 7 UUDISEDUUDISED

Tartu ülikooli meditsiini-teadlased said professor Sulev Kõksi juhtimisel 700 000 Briti naela suuruse rahastuse haruldase Wolframi sündroomi uurimiseks.

Uurimisrühm on teemaga tegelenud 13 aastat. Teadlased näevad, et rahastus annab või-maluse rakenduslikuks läbimur-deks, mis oleks lootuskiir seni ravimatule haigusele.

TÜ patofüsioloogia professor Sulev Kõks ütles, et teadusraha saamine on oluline tunnustus TÜ-le ja tema labori seni kõige pikemaajalisemale tööle.

Ühendkuningriigi teadlastega koostöös saadud teadusgrant toetab siirdemeditsiinilisi uurin-guid ravimiarenduses.

TÜ teadlased töötavad harul-dase haiguse, Wolframi sündroo-miga. Kõksi sõnul on see projekt

lootuskiireks perekondadele, kus on selle sündroomiga lapsed.

Wolframi sündroomi tekitab wolframiini geeni rike, mis põh-justab vigasena psüühikahäireid ja diabeeti. Hinnanguliselt võib selles geenis olla defekte kuni 25%-l elanikkonnast.

Sündroomi põdevaid inime-si tabab ühtaegu kahte tüüpi

diabeet, peale selle ähvardab haigestunud inimest nii pimedaks kui ka kurdiks jäämine.

Sulev Kõks rääkis ETV tea-dussaates «Püramiidi tipus», et meditsiiniteadlased teavad selle geeni kas täieliku või osalise rikke levikust populatsioonis veel võrdlemisi vähe.

«Nende inimeste saatus on

üsna kurb, sest nad surevad kolmekümnendates eluaasta-tes,» ütles Kõks.

TÜ teadlaste roll on teos-tada eelkliinilisi ravimiuurin-guid ühe ravimikandidaadiga. «Oleme oma laboris aren-danud Wolframi sündroomi mudeli, mida kasutame selles projektis,» sõnas Kõks.

Wolframi sündroom ja sel-le modelleerimise eesmärk oli ühe geeni funktsiooni põhjalik uurimine.

«Saadud andmed lubasid oletada võimalikku ravist-rateegiat sellele äärmiselt kannatusrikkale sündroomile. Meie teadustöö leidis vajaliku tähelepanu ning koos välis-partnerite ja rahastusega on võimalik saavutada selles uu-rimissuunas uus tase,» rääkis Kõks. •

Taagepera sai kõrgeima auhinna

Rein Taagepera sai kõrgeima preemia, mis võrdleva polii-tika valdkonnas välja antakse.

Tartu ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituudi emeriitprofessor Rein Taagepera sai rahvusvahelise politoloogia assotsiatsiooni (IPSA) maineka Karl Deutschi auhinna.

Preemiaga tunnustatakse silmapaistvaid teadlasi, kes on tegelenud erinevaid distsipliine

hõlmavate teadusuuringutega, mille poolest oli tuntud ka Karl Deutsch (1912–1992), keda peetakse üheks 20. sajandi juh-tivaks politoloogiks ja sotsiaal-teadlaseks.

IPSA komisjon valib auhinna saaja tehtud soovituste põhjal ja selle väljaandmist toetab Karl Deutschi fond.

Rein Taagepera ütles, et auhind tuleb talle rõõmsa

üllatusena. «Minu füüsikast kaasa toodud meetod tekitab küllaltki suurt vastuseisu, või hullematki – ükskõiksust,» lausus Taage-pera.

Taagepera rääkis, et tal on õnnestunud avastada mõningaid inimtegevuse loodusseadusi ja selles osas on tema töö läbi-murdeline, sest aitab politoloo-giat teaduslikumaks teha.

«Minu jaoks tähendab Karl Deutschi auhind eeskätt seda, et saan tugevamat häält teha, et edutada loogiliste mude-

lite arendamist ja vaos hoida statistilise analüüsi liturgiat, mis politoloogias vohab,» ütles Taagepera.

Rein Taagepera huvitub kvantitatiivsete ennustuslike mudelite loomisest sotsiaaltea-dustes. Tema viimased raamatud keskenduvad parteide arvu ja suuruse ennustamisele valimis-süsteemide alusel ja loogiliste mudelite loomisele üldisemalt.

Professor Taagepera on loo-nud ja testinud mudeleid võidu-relvastumise, maailma rahvastiku

kasvu ja ajalooliste impeeriumi-te kasvu kohta. Ta on kirjutanud raamatuid Baltimaade ajaloost ja soome-ugri rahvaste vabariiki-dest Vene Föderatsioonis.

Tema praegune uurimistöö puudutab osiste suuruse mõju sotsiaalsetele nähtustele, samuti on ta lõpetamas loogiliste mu-delite loomise õpikut algajale.

2008. aastal pälvis Rein Taagepera Uppsala ülikooli Skytte sihtasutuse Skytte medali demokraatlike valimissüsteemi-de uurimise eest. •

FO

TO: K

AA

DE

R V

IDE

OS

T

Metsaülikool keskendub IT-leAugustikuu lõpus Käärikul toimuv metsaülikool võtab tähelepanu keskmesse infoteh-noloogiahariduse Eestis, riigi küberjulgeoleku ning IT mõju meie koolisüsteemile, igapäevasele toidulauale jm.

Metsaülikooli juhataja Triin Käpp ütles, et kuna praegu sünnivad lapsed kiires tempos kihutavasse infoühiskonda, tuleb meil aina enam mõtestada, kuidas mõjutavad lai infoväli ja aina lisan-duvad tehnoloogilised võimalused inimest.

«Oluline on teadvustada erinevaid võimalusi ja ohte, mida infotehnoloogia pidev imbumine meie igapäevellu kaasa toob – ela-me info-Eestis,» selgitas Käpp.

12. korda toimuv metsaülikool toob kokku oma ala asjatundjad, üliõpilased, teadlased, lektorid ning kodanikuühiskonna tegusad kaasa-

mõtlejad. Tänavuse metsaülikooli kava pani kokku TÜ psühhofüsio-loogia professor Jaanus Harro.

Avaloengu peab majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler ja e-residentsuse programmi eestvedaja Taavi Kotka. Lektoritena jagavad oma mõtteid teiste seas visionäär Sten Tamkivi, TÜ bioinformaatika professor, akadeemik Jaak Vilo, küberkaitse spetsialist Heli Tiirmaa-Klaar, noor IT-teadlane ja matemaatika popu-lariseerija Kristjan Korjus jpt.

Peale päevaste loengute ja arutelude saavad metsatudengid jagada mõtteid hommikustes mõt-tekodades ning tulla välja uudsete ideede ja lahendustega avatud ruumis. Metsaülikool toimub tänavu 24.–28. augustil Käärikul. Kava ja registreerimine on avatud metsaülikooli kodulehel www.metsaylikool.ee. •

REIN TAAGEPERA

Teadlased püüavad teadusrahaga meditsiinilist läbimurret

FO

TO: A

ND

RE

S T

EN

NU

S

SULEV KÕKS ETV TEADUSSAATES «PÜRAMIIDI TIPUS».

7JUULI 2016 NR 76 JUULI 2016 NR 7 UUDISEDUUDISED

Tartu ülikooli õppekomisjon otsustas, keda arengufondi rahade eest 2016. aastal hea õpe-tamise grandiga premeerida.

Grandi toel alustavad oma õpetamise teaduslikku uurimist humanitaarteaduste ja kunstide valdkonnast Andrus Org, Riina Oruaas ja Natalja Zagura, sot-siaalteaduste valdkonnast Stefano Braghiroli, Aet Kiisla ja Tiiu Taur, meditsiiniteaduste valdkonnast Marje Oona, Oivi Uibo ja Daisy Volmer, loodus- ja täppisteaduste valdkonnast Svetlana Ganina, Natalja Lepik ja Raivo Raid.

Organisatsioonikommunikat-siooni assistent Tiiu Taur ütles, et otsustas granti taotleda eelkõige seetõttu, et talle meeldib oma töö. «Kui üks asi meeldib, siis tahaks seda ikka paremini ja paremini teha. Seetõttu oli grandi taotlemine minu jaoks hea võima-lus võtta enda jaoks aega, et oma

õpetamisfilosoofia üle mõtiskleda ja analüüsida seda, mida ma teen ning seada ka eesmärgid, mille poole edasi püüelda,» ütles Taur.

Tauri arvates on oluline oma õpetamist uurida, sest nagu paljud muud asjad elus, vajab ka õpeta-mine õppimist – heaks õppejõuks sünnivad vaid vähesed. «Oma õpetamise uurimine aitab kindlasti kaasa sellele, et õppejõud oskab näha oma tegemisi suuremas plaanis ja keskenduda sellele, et tudengid saaksid oma õpingutest võtta edasisse ellu nii palju kui võimalik.»

Taur võttis uurimise keskpunkti tänaste praktikute töökogemuste ja ülikoolis õpetatava sidumise. «Lähtusin oma eesmärke seades hea õpetamise tavas toodud põhimõttest, et hea õpetamine seob õpitava tegeliku eluga. Usun, et teooriat ja praktikat on oluline siduda ning tänu grandile saan sel-

les vallas pakkuda oma tudengite-le senisest enam,» ütles Taur.

Õppeprorektor Mart Noor-ma sõnul laekus tähtajaks 22 hea õpetamise grandi taotlust. Kõik granditaotlejad esitasid oma õpetamisportfoolio ehk õpeta-misalase arengu analüüsi ja tege-vusuuringu projekti. Otsustamisel võeti arvesse kandidaatide senist tegevust õppijate ja kolleegide toetamisel, oma õpetamise aren-damisel ning uurimuse oodatavat mõju õppekvaliteedile struktuu-riüksuses, valdkonnas ja ülikoolis laiemalt.

Grandi saajad otsustas taotlus-te, tagasiside ja arutelu põhjal TÜ õppekomisjon. «Õpetamisalased eneseanalüüsid olid põhjalikud ja sisukad, tegevusuuringute projek-tides õpetamises tehtava muuda-tuse eesmärgid välja toodud ning uurimine ja eeldatavad tulemused läbi mõeldud,» sõnas Noorma. •

Hea õpetamise grandi saajad

Tartu ülikooli akadeemilises spordiklubis avati kesk-konnasõbralik jõusaal ehk klubisse toodi kümme jalgratast, mis toodavad elektrit. Tegemist on möödunud aastal «Negavati» konkursil III koha saanud TÜ üliõpilaste energia- ja ressursisäästu projektiga, mille elluviimiseks saadi 10 000 eurot.

Spordiklubisse paigaldatud jalgrattad on tudengitele tasuta kasutamiseks. «Ühe rattaga toodetud energiaga saab põlema panna 20 LED-lampi, sellest piisab omakor-da mitme kahetoalise korteri valgustamiseks,» selgitas rataste ülesannete projekti üks eestvedajatest, TÜ tudeng Märt Roosaar. Jõusaalis plaanitakse toodetud energiat valgustuseks ära kasutada.

Akadeemilises spordiklubis testisid rattaid nii spordi-klubi juht Harry Lemberg, fitnessiklubi juht Ivika Värton kui ka maanteejalgrattur, 2012. aasta suveolümpiamängu-del naiste maantee grupisõidus 17. koha saanud Grete Treier (pildil).

FO

TO: A

ND

RE

S T

EN

NU

S

Pirogovi park tudengitele tagasi!

KERTU KRUUSEMÜ maastikuarhitektuuri

magistrant

Pirogovi park on kõigile teada – lausa kurikuulus park Tartu linna südames. Kurikuulus just seetõttu, et tihti veedab pargis aega just sellist õhkkonda kujun-dav seltskond. Pargi ilme näitab ju ise, kellele see on mõeldud kasutamiseks.

Pirogovi park on halvas seisukorras – halvasti valgustatud ja hooldatud – ja üldsegi mitte tudengisõbralik. Asukohalt võiks park hoopis endast kujutada üht aktiivseimat avalikku ruumi Tartu kesklinnas, kust õhkaks nooruslikku energiat hoopis teistsuguste kasutus-võimaluste näol.

Olukorra parandamiseks ühendasid väed Tartu ülikooli üliõpilasesinduse liikmed ja Eesti maaüli-kooli maastikuarhitektuuri tudengid. Tartu ülikooli üliõpilasesinduse esimees Reelika Alunurm algatas koostööd Eesti maaülikooli maastikuarhitektuuri tudengitega: Liisa Sekavin, Kaja Veddel, Kati Lipp ja Kertu Kruus.

Üheks Tartu kaasava eelarve 2016. aasta projek-tiks esitati Pirogovi pargi uue kujunduse omapoolne nägemus: «PAI – Pirogovi Avalik Instituut – Piro-govi park tudengitele tagasi!». Eesmärk on luua uus «instituut», vabaõhukeskus, mis oleks tudengisõb-ralik ja ligitõmbav ajaveetmiskoht. Idee pääses edasi ka sügisesele hääletusele, kus Tartu linna elanikud saavad oma hääle anda. Ideega esindatakse ühishuvi saada Pirogovi park tudengitele tagasi.

«PAI – Pirogovi Avaliku Instituudi» projekt parandaks linna üldist muljet ning oleks turistidelegi tõmbenumber. Ka Tartu linna üldplaneeringu kohaselt on ajaloolise väärtusega kesklinna pargid esteetiliselt ja maastikuarhitektuuriliselt hin-natuimad ning suure puhkeväär-tusega haljasalad. Siia kuulub ka Pirogovi park, mis on samuti tähtis tugiala.

Arengusuunaks on võetud eesmärk saavutada linna parki-des keskkond, mis võimaldab linnaelanikele erinevaid liiku-misvõimalusi ja neil mitmekesi-

selt linnamaastikus puhata.Projekti jõustumisel oleks kesklinnas midagi,

mis annaks aimu tudengite energiast, pealehakka-misest ja erilisusest. Pirogovi park oleks aktiivne avalik ruum ja vabaõhukeskus, kus on võimalik mängida pingpongi või malet, lugeda raamatut väliraamatukogust, pidada filosoofilisi vestluseid valgusseente all – või nautida lihtsalt suveõhtut kaunis pargis.

Projekti jõustudes saaks Pirogovi pargist turvaline, valgustatud, kutsuv, aktiivne ja avalik linnaruum. Võib arvata, et kogu linnarahvas tahaks Pirogovi pargis värsket algust näha – tegemist on vägagi tuntud paigaga.

Pirogovi pargist võiks saada nooruslik ja värs-kendav linnaruumi osa, mis vastanduks praegusele iidsete või puuduvate kasutusvõimalustega Toome-mäe nurgapargile. •

PIROGOVI PARK OLEKS AKTIIVNE AVALIK RUUM JA VABAÕHUKESKUS, KUS ON VÕIMALIK MÄNGIDA PINGPONGI VÕI MALET, LUGEDA RAAMATUT VÄLIRAAMATUKOGUST JA PIDADA FILOSOOFILISI VESTLUSI.

FO

TO: E

RA

KO

GU

9JUULI 2016 NR 78 JUULI 2016 NR 7 KOLUMNUUDISED

SANDRA SAARsandra.saar@ut.ee

A lina Clay on 21aastane politoloogiat õppiv ameeriklane, kes veetis viimase aasta Tartu ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituudis õppides.

Ilmselt on vahetusüliõpilas-telt, kes on siia tulnud, üks enim küsitud küsimus see, kust tuli idee tulla just Eestisse õppima. Ka Alina on pidanud sellele kü-simusele vastama kordi rohkem kui kahel käel sõrmi.

Oma esimesel bakalaure-useaastal Ameerikas teadis Alina, et mingil hetkel tahab ta minna välismaale teadmisi omandama. Neiu tahtis minna kindlasti kuhugi, kus saaks õppida heal tasemel vene keelt.

Huvi Venemaa ja vene keele vastu tulenes sellest, et tegelikult on Alina sündinud hoopiski Ve-nemaal. Mõneaastaselt lapsenda-ti ta Ameerika perekonda. Uuesti

ta Venemaale sattunud pole ja nii leidiski, et vahetusaasta on hea viis, et õppida tundma oma sünnipaika.

Alguses plaaniski neiu minna aastaks ajaks Venemaale, aga ühel hetkel hakkas ta uurima ka teiste riikide õppimisvõimalus-te kohta ja talle jäi silma Tartu ülikool.

TEADIS EESTISTTa teadis küll, et on olemas selline riik nagu Eesti, aga tema teadmised olid toona väga üldised. Siiski oli neid rohkem kui keskmisel ameeriklasel. Alina tõdes, et kui ta räägib ameeriklas-tele Eestist, siis enamjaolt peab ta seletama, mis asi see Eesti üldse on. Alina on täheldanud, et kui ameeriklased teavad, mis on Eesti ja kus see asub, siis seda peamiselt laulva revolutsiooni pärast. Ta rääkis, et üllatavalt paljud on näinud filmi «Laulev revolutsioon», seejuures ka Alina ise.

Eestit teadis Alina tänu sellele,

et tema vene keele õppejõud rääkis neile loengutes meie rii-gist. «Õpetajal olid väga suured teadmised Eesti kohta ja ta jagas neid ka meiega,» ütles Alina.

Kui osad Alina kaastuden-gid otsustasid vahetusaastaks Venemaale minna, siis see olevat teinud õppejõu murelikuks.

«Ta rääkis alati, et Venemaale on ohtlik minna, minge parem Eestisse,» lausus neiu.

Õppejõud oli veel eraldi Ali-nale öelnud, et on mures nende pärast, kes Venemaale lähevad, ja pole kindel, kas nad sealt tagasi tulevad. Niivõrd suur oli tema hirm Venemaa ees. Alinale olevat aga õppejõud öelnud, et temaga on kõik hästi, sest Eesti on väga turvaline riik.

Nagu Alina ise ütles, siis tema reis Eestisse oli paras põrgu. Kõigepealt tühistati tema lend ja ta pidi tunde uut lendu ootama. Nagu ebameeldivustest oleks veel vähe olnud, kadus ka tema pagas ära. Ta oli võõras riigis ühe-gi tuttavata ja ka ühegi isikliku

Ameeriklanna Alina Clayst saab ilmselt ühel päeva kõrgetasemeline diplomaat. Oma roll on selles ka Tartu ülikoolil, sest just siin veetis neiu oma viimase aasta.

PERSOON

FO

TO:

AN

DR

ES

TE

NN

US

Aasta Tartus oli elumuutev kogemus

11JUULI 2016 NR 710 JUULI 2016 NR 7 PERSOONPERSOON

asjata. Selline olukord ajas teda algul vihale.

«Aga siis läksin ma linna, vaatasin ümbrust. Kõik oli nii teistmoodi ja ilus ning ma rahu-nesin maha,» lausus ta. Linnas, kus Alina Ameerikas elab, on üle miljoni inimese. Seega oligi Tartu tema jaoks äärmiselt rahulik ja ilus.

«Sa võid tänaval rahulikult kõndida ja inimesed ei karju su peale ega signaalita pidevalt,»

rääkis ta sellest, mis teda esialgu üllatas.

Enne oma reisi siia guugeldas Alina põhjalikult Eesti kohta teavet, et valmistuda võimalikult palju ette ning et tal oleks natuke-

negi aimu, kuhu ta aastaks ajaks kolib.

«Ma mäletan oma esimest päeva siin. Peas vasardasid kogu aeg tüüpilised idaeurooplaste stereotüübid, mis pole väga positiivsed, aga tegelikult oli kõik nii teistmoodi. Ma mõtlesin, et need veebilehed on mõttetud ja valetavad ka veel pealekauba. Mitte miski polnud nii, nagu seal kirjas oli,» leidis Alina.

Eestisse tuleku puhul oli tema

jaoks kõige raskem kodust lahti lasta. «Ma kartsin, et kui ma tagasi Ameerikasse lähen, siis mu sõbrad ei mäleta mind enam. Ma olin kahtlustav ja see osaliselt röövis minult esimese semestri.

Ma ei nautinud seda nii palju, kui oleksin võinud,» saab Alina nüüd tagasi vaadates aru.

Alina elab Ameerikas lõuna pool ja seal on kombeks, et täna-val jalutades tervitatakse kõiki.

«Ma pean silmas «Tere! Kui-das läheb?», ja sinna suur lai nae-ratus juurde. Kogu komplekt,» rääkis ta. Seetõttu oli tema jaoks naljakas, et siin pole niimoodi kombeks.

TAHAB TERVITADA«Ma olen sellise käitumisega harjunud ja kui ma näen tänaval inimesi, siis ma tahan tahtma-tult neid tervitada, aga siin nii ei tehta.»

Alina ütles, et juttu ta võõras-tega ajama ei hakka, aga naeratab neile ikka.

«Inimesed mõtlevad siis ta-valiselt, kas ma tean neid. Või siis naeratavad vastu,» ütles Alina.

Viimasel ajal on palju räägitud sellest, et välistudengid ei tunne end Eestis olles hästi, sest ini-mesed on nendega ebaviisakad. Alina ütles, et tema pole kunagi tundnud, et ta poleks siin tere-tulnud. Samas on tal ka teooria, miks see nii on.

NÄEB VÄLJA NAGU ME«Ma näen välja nagu teie, nagu eurooplane. Ilmselt oma vene juurte pärast,» tõi ta põhjenduse, miks temasse hästi suhtutakse.

Neiu on nüüdseks aasta aega Eestis õppinud ja selle ajaga on ta täheldanud ka mitmeid erinevusi kahe riigi koolisüsteemis. Erinev on juba õppimiseks kulutatav aeg. Kui Eestis saab bakalaureusekraa-di kätte kolme aastaga, siis Amee-rikas tuleb aasta kauem õppida. Suurima erinevusena toob Alina välja selle, et Eestis on õppimine vabam ja iseseisvam. Ühendrii-kides antakse neile ainetes iga nädal ülesandeid ja õppejõud kontrollivad pidevalt, kas materjal

on omandatud. Siin pole see enamjaolt kombeks. Peale selle on Ameerikas õppejõud tunduvalt kõrgemal positsioonil kui tuden-gid. Eestis võtavad aga õppejõud tudengeid endaga samaväärselt ja see on see, mis Alinale meeldib. Selle aasta jooksul, mis ta on Eestis veetnud, on ta kohtunud paljude äärmiselt tarkade õppe-jõududega, kes on innustanud teda rohkem pingutama. Neiu on

veendunud, et maineka Washing-toni keskuse Pickeringi stipendiu-mi sai ta tänu Tartu ülikoolile ja siinsetele õppejõududele.

Ta rääkis, et üks õppejõud käis talle pidevalt peale ja julgustas stipendiumile kandideerima. See oligi tõuge, mida Alina parajasti sel hetkel vajas. Ta sai aru, et kaotada pole tal midagi, võita aga see-eest küll.

Stipendiumiprogrammi ees-märk on koolitada tulevasi USA diplomaate. Stipendiumile kan-dideerisid 160 ülikooli tudengid, magistriõppest valiti välja vaid 20 üliõpilast.

Augustis peab Alina tagasi Ameerikasse minema ja kuigi võiks arvata, et stipendium tekitab ootusärevust ja soovi juba kodu-maale jõuda, siis tegelikult see nii pole.

«Eestis veedetud aeg on olnud minu jaoks elumuutev,» lausus ta. Ühe kodust eemal veedetud aastaga on ta saanud aru, kes ta on ja mida tulevikus tahab. Ja mida ta siis tahab? «Loomulikult maailma paremaks muuta.»

Tulevikus töötab Alina ilmselt USA välisministeeriumis, sest see käib saadud stipendiumiga kaasas. •

MÄLETAN OMA ESIMEST PÄEVA SIIN. PEAS VASARDASID KOGU AEG TÜÜPILISED IDAEUROOPLASTE STEREOTÜÜBID.

EESTIS VÕTAVAD ÕPPEJÕUD TUDENGEID ENDAGA SAMAVÄÄRSELT JA SEE MEELDIB ALINALE VÄGA.

Milline tudeng on Alina?

Alina saabus Tartusse 2015. aasta augustis ja on siinviibimise esimestest päevadest peale panustanud Skytte instituudi ja TÜ Euroopa Liidu – Venemaa uuringute keskuse töösse vabatahtlikuna. Alina on olnud maailma parim praktikant – ta on tohutult töökas, taibukas, energiline ja innukas. Ta astus sõna otseses mõttes uksest sisse ja ütles: «Ma olen aastaks Tartus ja olen valmis teid igal võimali-kul viisil aitama. Palun kaasake mind!» See on suhtumine, mida väga tihti ei kohta. Temast on olnud suur abi konverentside korraldamisel ning mitme «Horisont 2020» teadus- ja arendusprojekti elluviimise juures. Usun, et ta on saanud meilt väärtuslikke kogemusi ja küllap oli ka Tartust teele läkitatud soovituskirjal oma roll selles, et Alina väljavalituks osutus. •

PIRET EHINTÜ Johan Skytte

poliitikauuringute instituudi asejuhataja teadustöö alal

ÜKS KÜSIMUS

OMA EESTIS VEEDETUD AJA JOOKSUL KÜLASTAS ALINA VÕIMALIKULT PALJU ERINEVAID PAIKU EESTIMAAL. TA ON SEDA MEELT, ET AINULT SUUREMATES LINNADES OLLES EI SAA KOGU RIIGIST TERVIKLIKKU PILTI KÄTTE.

FO

TO:

ER

AK

OG

U

FO

TO:

OV

E M

AID

LA

13JUULI 2016 NR 712 JUULI 2016 NR 7 PERSOONPERSOON

MERILYN SÄDEmerilyn.sade@ut.ee

S el suvel hakatakse aktiivselt katsetama Tartu ülikooli, Tallinna tehnikaülikooli, Eesti maaülikooli, Eesti muusika- ja teatriakadeemia, Eesti kuns-tiakadeemia ja Tallinna ülikooli koostöös loodud ettevõtlusplat-vormi Adapter. Tööversioonina kandis Adapter nime T-Helpdesk, mis muudeti ümber eelkõige seetõttu, et võrgustiku nimi oleks kergesti hääldatav nii eesti kui ka inglise keeles.

Teine ja olulisem põhjus, miks T-Helpdeskist sai Adapter, peitub sõna enda taga seisvas tähenduses. «Otsisime nime, millel oleks min-gisugune seos sellega, mis seda võrgustikku iseloomustab. Kuna võrgustik ühendab erinevaid osa-pooli, oligi adapteri-kujund siin

asjakohane,» ütles Tartu ülikooli arendusprorektor Erik Puura. Võrgustikku saab kasutama hakata ilmselt alates selle aasta sügisest.

Adapteri abil on ettevõttel võimalus pöörduda edaspidi ühte kohta, mitte igasse ülikooli eraldi. Samuti luuakse ühine ettevõt-lusteenuste pakkumise süsteem ja käivitub tihedam ülikoolide-vaheline koostöö. «Oleme

pidevalt kuulnud etteheiteid, et ülikoolid ei tee omavahel eriti koostööd, ja teiseks ka seda, et praegu ei osata alati oma küsi-musega ülikoolides õige inimese poole pöörduda,» rääkis Puura.

Adapteri kaudu saab ettevõtja vastuse kõikidest Eesti ülikooli-

dest, edaspidi ka kõrgkoolidest. «Lubame, et vastus tuleb viie tööpäeva jooksul ja pöörame suurt tähelepanu teenuse kva-liteedile ja korraldusele,» ütles arendusprorektor.

Praegu on ettevõtjad olukor-ras, kus tihti pöördutakse vaid ühe kindla kontaktisiku poole või mitme erineva inimese poole. «Kui aga need kindlad inimesed on näiteks puhkusel, võib juhtu-da, et ettevõte saab vastuse alles kuu või rohkema pärast. Adapteri kaudu saadakse vastus aga igal ajal, st viie tööpäeva jooksul,» kinnitas Puura.

Ta rõhutas, et Adapteri roll

on tekitada ka uusi kontakte. «Arvan, et kõige rohkem muutub see, et ka meie oma teadlased ja ettevõtluskoostöö vahendajad saavad enam teada selle kohta, mis toimub teistes ülikoolides, ja tekib eluterve konkurents.» Ka ettevõtjate huvides on erinevaid

Ettevõtlussuhetes tuleb pidevalt kätt pulsil hoida

Tartu ülikoolil on käsil mitmed projektid, mis aitavad lahendada seniseid suuremaid ettevõtlikkuse ja sellega seotud koostöö probleemkohti.

ALMA MATER

küsimusi lahendades parim viis see, kui meeskond moodustatak-se kahe või kolme ülikooli tead-lastest, kes täiendavad teineteise teadmisi ja oskusi.

«Praegu, kui teadlase poole pöördutakse mingis küsimuses ja ta oskab sellest lahendada vaid ühe kolmandiku, siis ta ei hakka otsima inimesi, kes oskaks leida vastuseid teisele kahele kolman-dikule,» sõnas Puura. Seetõttu arvabki ta, et Adapteri abil suure-neb ka koostöö teiste ülikoolide ja ka ettevõtjate vahel. Nii saab esitada ka varasemast keerulise-maid erialadevahelisi küsimusi.

Selle aasta 6. oktoobril toi-mub Eesti rahva muuseumis suur ettevõtluspäev, mida korraldavad samuti kõik ülikoolid koos ning kus toimub ka Adapteri esitlus. «Üritus on väga mitmekülgne, kasutame praegu enda teada esimest korda maailmas vormi, kus 30 teadlast teevad ettevõtja-

tele liftikõnesid.» Liftikõne on lühiettekanne, mis kestab kuni viis minutit ja mida kasutatak-se tavaliselt idufirmade puhul, et selgitada investoritele oma ideed. Üritusel annavad teadla-sed ettevõtjatele seega lühiüle-vaate, millega nad tegelevad ja kuidas nad võiksid olla kasuli-kud olemasolevate ettevõtete arenguks.

PARTNERLUS-PROGRAMMÜritusel on esindatud ka ettevõt-jate toetamise tugisüsteem, kus kuvatakse kõik ettevõtjatele prae-gu pakutavad teenused. «Adapter hakkab samuti olema osa sellest. Kui näiteks ettevõte läheb EAS-i diagnostikale ning sel tuvasta-takse teadus- ja arendustegevuse vajadus, mis aitaks kaasa ettevõt-luse arengule, siis järgmine punkt, kuhu neil soovitatakse pöörduda, olekski Adapter,» rääkis Puura.

Ettevõtluspäeval toimuvad ka erinevad seminarid ning isiklikud kohtumised, kus pakutakse lahen-dusi ettevõtete küsimustele.

Tartu ülikool on loonud partnerlusprogrammi, mis on välja mõeldud selleks, et TÜ ja ettevõtete koostöö oleks tõhu-sam. «Oleme näinud seda, et ülikool on mitmete suurte ettevõtete ja organisatsioonidega teinud koostöö raamlepingu, kuid paraku on läinud nii, et kokkule-pitust on ette võetud vaid väike osa,» ütles ta.

Arendusprorektor nimetab mitmeid suurettevõtteid, nagu Telia, Eesti energia, Viru keemia grupp ja organisatsioonidest politsei- ja piirivalveamet, ning küsib, mis on neil kõigil ühist suhetes Tartu ülikooliga. «Ühi-ne on see, et nad on tegelikult kõik huvitatud koostööst väga erinevatel põhjustel. Kindlasti soovivad nad teha teadus- ja

KÕIGE ROHKEM MUUTUB SEE, ET KA TÜ TEADLASED SAAVAD ENAM TEADA SELLE KOHTA, MIS TOIMUB TEISTES ÜLIKOOLIDES.

KUUE ÜLIKOOLI KOOSTÖÖS HAKKAB SÜGISEST TÖÖLE ETTEVÕTLUSPLATVORM ADAPTER.

ILLU

ST

RA

TS

IOO

N: A

DA

PT

ER

15JUULI 2016 NR 714 JUULI 2016 NR 7 AKTUAALNEAKTUAALNE

arenduskoostööd, samuti soovi-vad nad oma töötajatele erinevaid koolitusi, uusi töötajaid, võima-lusi pakuvad ka kaasjuhendatud üliõpilastööd ja praktikad ning ettevõtjate kaasamine õppe-töösse,» loetles Puura ja lisas, et suurtel ettevõtluslepingutel tuleb kätt pulsil hoida, et need oleksid laia haardega.

Ta toob näiteks, et Tartu ülikooli, Telia ja Eesti energia juhtkonnad on igal aastal koh-tunud ning kaardistanud esmalt ära, missugused kontaktid on omavahel juba olemas. «Oleme tavaliselt olnud isegi üllatunud, kui palju meil neid kontakte on. Aga programm aitab teha seda, et meil ei oleks kogu aeg tarvis üle küsida, mis killustatult toimub. See tagab, et teave oleks pidevalt olemas.»

Uudne on ülikoolipoolne suurem aktiivsus pakkuda prog-rammiga liitunud ettevõtetele ja organisatsioonidele praktikante, tööjõudu ja magistrante või doktorante, kes oleksid huvitatud

sellisest tööst, kus nad otsivad ettevõtete eri probleemidele lahendusi. «Kohtume korra aastas ja vaatame üle, missugused mee-todid toimivad meie koostööks kõige paremini. Tegelikult on see maailmas ja USA-s üsna levinud moodus, aga Eesti ja Tartu ülikooli mõttes ei ole seda kindlasti sellisel kujul varem tehtud,» ütles Puura.

Juuni alguses kohtuti näiteks politsei- ja piirivalveametiga, kus arutleti peamiselt õppealase koostöö, sealhulgas projektipõhise praktika üle ning ka erinevate

uurimisteemade üle. «Samuti rääkisime uute lahenduste väl-jatöötamisest, näiteks droonide valdkonnast. Kindel huvi oli ka butafooria, füsioloogia, religiooni ja materjaliteaduse vastu,» tõi partnerlusprogrammi projektijuht Kristel Reim näiteks.

Edaspidi püütakse TÜ ja PPA ühiseid huvisid n-ö jär-jest täpsemaks joonistada ning kohtuda vaja dusel pikemalt ja sihipärasemalt nende inimestega, kes tegelevad vastavate valdkon-dadega. «Eesmärk on tegeleda vähemalt paari-kolme teemaga ja jõuda arendustöösse, samuti tegeleda aktiivselt õppetööalase koostööga,» lisas Reim.

Ta lisas, et seesugune juuni-kuine kohtumine on üks prog-rammi hüvedest ettevõttele, mis võiks toimuda kindla ajavahemiku järel. «See võimaldab ühelt poolt silmaringi laiendada, aga teiselt poolt leida ka uusi ja huvitavaid koostöövõimalusi.»

TÜ teeb programmi raames koostööd ka Swedbankiga. Praegu

käivad läbirääkimised praktikate, koolituste, värbamise ja motivat-sioonikoolituste üle. «Tõenäoli-selt osalevad nad projektipõhise praktika ja värbamissimulatsiooni prooviuuringus, aga see kõik selgub veel täpsemalt.»

Simulatsioonivärbamine on arendatav projekt koostöös Karjääriteenistusega, mille idee on anda tudengitele võimalus kandideerida praktikale või tööle nii, et kogu protsess saaks põhja-liku tagasiside. «Tegu on eelkõige tudengitele eluks vajalike oskuste

arendamisega, et nende edasised püüdlused tööjõuturul oleksid mõtestatud ja edukad,» selgitas projektijuht.

KOOLITUSED JA VÄRBAMINEProtsess sarnaneb tavakandidee-rimisega ehk ettevõte esitab oma pakkumise, millele on võimalik saata nõutud dokumendid. «Viimaste põhjal valitakse välja kõige edukamad, kes pääsevad vestlusele – nagu ikka. Aga kõik dokumentide saatjad saavad oma materjalidele tagasiside ning nõus-taja analüüsib neid,» ütles ta.

Vestlusvoorus osaleb ka ette-võtte esindaja ning sellelegi saab üliõpilane põhjaliku järelanalüüsi. «Tulemusena on kõigil osalejatel saadud teavet võimalik edaspidises elus kasutada ning nad on loode-tavasti tööjõuturul edukamad,» sõnas ta.

Reimi sõnul on Tartu ülikoolil suurepärased võimalused pakkuda ettevõtetele väga laial skaalal arengu- ja koostöövõimalusi. «Uue idee või vajaduse tekki-des võimaldab programm saada ettevõttel ühest kohast teavet – programm on kui ettevõtte teejuht ülikooli võimaluste mosaiigis,» sõnas Reim.

Praegu on programmi tutvus-tatud umbes kümnele ettevõttele ja läbirääkimised käivad Eesti energia ning ABB-ga. «Õppealase koostööga on liitumas Estiko ja Viasat Eesti,» tõi Reim näiteid.

Erik Puura sõnul on eesmärk, et selle aasta lõpuks oleks prog-rammis 50 ettevõtet ja organi-satsiooni. «Liituda võivad ka välis-ettevõtted. Siiski tuleb vaadata, et koostöö oleks mõistuspärane, mitte kunstlik või pingutatud,» rõhutas Puura. •

TÜ TEEB KOOSTÖÖD KA SWEDBANKIGA. PRAEGU KÄIVAD LÄBIRÄÄKIMISED NÄITEKS SIMULATSIOONIVÄRBAMISE OSAS.

SANDRA SAARsandra.saar@ut.ee

J ohan Skytte poliitikauurin-gute instituut on kohalik partner Euroopa poliitika-

uuringute konsortsiumi (ECPR)

noorteadlaste konverentsi korraldamisel 10.–13. juulil 2016. aastal. Tartu ülikool valiti selle-aastaseks konverentsi toimumis-kohaks mitme teise konkureeriva ülikooli seast.

Tartu ülikoolis juhib konve-rentsi korraldust professor Vello

Pettai, kes rääkis, et taolist kon-verentsi peetakse iga kahe aasta tagant ja iga kord leiab see aset erinevas riigis.

Kunagine riigiteaduste ja praegune Skytte instituut on olnud Euroopa politoloogia assotsiatsiooni liige 20 aastat.

Teadlased kogunevad mõtteid vahetama

Juuli alguses toimub Tartu ülikoolis rahvusvaheline konverents, kuhu koguneb ligi 300 noort teadlast, 25 neist Eestist. Konverents on oluline selleks, et teadlased saaksid omavahel tulevaseks koostööks sidemeid luua.ALMA MATER

FO

TO: A

ND

RE

S T

EN

NU

S

17JUULI 2016 NR 716 JUULI 2016 NR 7 AKTUAALNEAKTUAALNE

Tegusad on oldud nii alarühma-des kui ka assot siatsiooni eesseisuses ja nüüd on tekkinud võimalus tuua noored teadlased Eestisse. Pettai sõnul korraldab ECPR aastas umbes kuus üritust.

JAGATAKSE MÕTTEIDProfessor rääkis, et üritus näeb välja selline, et üle Euroopa kutsutakse assotsiatsiooni liikmesülikoolide doktorandid Tartusse ja neil on ette valmista-tud ettekanded oma doktoritöö-dest. Klassikalises paneeli vormis arutatakse tööde üle ja jagatakse mõtteid.

Peale selle toimuvad ka ümar-lauad doktorantidele olulistel tee-madel. Näiteks, kuidas taotleda raha ja kuidas publitseerida oma töid. Ümarlaual tuleb arutlusele Balti riikide ja Venemaa olukord. See teema on valitud selleks, et tuua välja meie riigi kohalikku omapära.

Selle ürituse abil püüavad kor-raldajad Tartut ja Tartu ülikooli

rohkem kaardile tõsta ja nähta-vaks teha. «Me tahame näidata oma rahvusvahelist ülikooli ja rahvusvahelist haaret,» sõnas Pettai.

Päris iga doktorant konverent-sile ei pääsegi, aga selleks, et pää-seda, tuleb esitada lühikokkuvõte oma tööst. Pettai rääkis, et neid on esitatud umbes 550. Tema sõnul näitab see, et huvi konve-rentsi vastu on suur. Kõik tööd on tulnud läbi vaadata ja teha teatav sõelumine. Praegu on sõelakausi

läbinud 320 noort teadlast. Pettai sõnul on konverents

doktorantidele oluline seetõttu, et uus põlvkond saaks sidemeid luua. Lisaks tähendab inimes-te siia saamine seda, et Tartu muutub nende jaoks tulevases karjääris arvestatavaks teaduskes-kuseks.

Pettai loodab, et nende pingu-tus kannab vilja ja inimesed, kes siia tulevad, mäletavad Tartut ka aastakümnete pärast ja oskavad tulevikus oma partnereid siit leida.

«Eks siin luuakse omavahel kontakte: noored saavad üks-teisega tutvuda ja oma teemade kaupa leida vastavaid inimesi ning koos uusi projekte luua,» rääkis Pettai. «Ma olen väga rahul, et see üritus siia tuleb. See annab meile kandepinda pike-maks ajaks.»

TÖÖ KÕRGEL TASEMELKuu enne ürituse toimumist rääkis Pettai, et korraldusliku poolega on ta väga rahul ja kuigi tegu on suure sündmusega, siis läheb korraldustöö kenasti.

Ta mainis, et suureks toeks on assotsiatsioon ise. Tartu on peamiselt võõrustaja rollis. Organisatsioon tegeleb aga rek-laami, registreerimise ja muude küsimustega. «Meie peamine ülesanne on inimesed vastu võt-ta,» sõnas Pettai.

Professor rääkis, et organi-satsioonis on töö väga kõrgel tasemel: kava pannakse kokku lausa arvutiprogrammidega ja vaadatakse, et inimeste paneelid

ei kattuks. Peale selle saadab see uhke programm välja teadaan-deid.

Pettai rääkis, et Tartu ülikooli sotsiaalteaduste valdkonnast, Tartu linnast ja ettevõtluse aren-damise sihtasutusest on olnud suur abi konverentsi korralda-misel.

INIMESTE SIIASAAMINE TÄHENDAB SEDA, ET TARTU MUUTUB NENDE JAOKS TULEVASES KARJÄÄRIS ARVESTATAVAKS TEADUSKESKUSEKS.

Lisaks tõsisele ja töisele osale on kohaletulnutele mõeldud välja ka lõbusam tegevuskava, et tutvustada neile Eestit. Näiteks viiakse teadlased Emajõele sõit-ma ja külastatakse Peipsi järve äärset piirkonda.

Kui teadlased on mängus, siis tuleb ka AHHAA keskust külastada. Pettai rääkis, et tal on hea meel, et kava on nii tihe ja inimesed saavad killukest Eestist lähemalt näha.

Kuhu aga mahutada Tar-tus 300 külalist? Ka sellele on mõeldud. Pettai rääkis, et noorte teadlaste jaoks on kinni pandud Raatuse ühiselamu, kus saab soodsa hinnaga majutust. Pealegi asub see kesklinnas.

Pettai ütles, et kindlasti on see nende instituudi selle aasta tippsündmus. Tegeleda 300–350 inimesega pidi olema paras väljakutse.

SÕDA JA RAHUKonverentsi üks peaesineja on Saksamaa teadlane Christian Welzel, kes räägib oma viimasest raamatust («Freedom Rising: Human Empowerment and the Quest for Emancipation»), mil-le avaldas Cambridge’i ülikooli kirjastus. Raamat on saanud kaks olulist poliitauhinda.

Welzel rääkis, et poliitika hak-kas teda huvitama juba 12-aas-taselt ja seega oli loomulik jätk, et ta läks politoloogiat õppima. Praegu on Welzeli igapäevatööks võrdlevate avalike küsitluste uuringute tegemine ja nende avaldamine. Peale selle õpetab ta ka noori poliitikahuvilisi.

Enda töö juures peab Welzel kõige huvitavamaks vaadelda kultuuride muutumist, eriti tõusvat suundumust seksuaalses

vabaduses ja soolises võrdõigus-likkuses.

Welzel on konverentsil ka varem osalenud. Selleaastaselt konverentsilt ootab ta, et saaks teiste uurimistöödest võimali-kult palju õppida.

Nagu Pettaigi on ka Welzel seda meelt, et konverents on oluline noortele uurijatele selleks, et nad saaksid üksteisega tuttavaks, ning samuti selleks, et saada kogemusi ja mõtteid nii enda töid esitledes kui ka teiste omi kuuldes.

Kõige enam huvitab Welzelit sõja ja rahu teema. Seega oligi paslik tema käest uurida, mida ta arvab teooriast, et kolmas maailmasõda juba käib. Ta pidas seda lolluseks. «Kuigi meedia väidab vastupidist, siis maailm pole kunagi olnud nii rahulik nagu praegu. Nende inimeste arv, kes surevad vägivalla tõttu, pole kunagi olnud nii madal,» lausus ta.

KUNI 400 OSALEJATWelzel usub sellessegi, et on või-malik elada niisuguses maailmas, kus pole üldse sõdu. Samas pidas ta seda raskesti tõestatavaks. Ta usub, et saja aasta pärast on maa-ilm palju sallivam, rahulikum ja sugude vahel on suurem võrdsus.

Welzel rahustas ka eestlasi, kes kardavad Venemaa kallale-tungi. «Balti riigid on NATO liikmed, seega ei pea te muret-sema, et Venemaa teile kallale tungib,» ütles ta.

Konverentsi toetatakse Euroopa Regionaalarengu

Fondist EAS-i rahvusvaheliste konverentside toetuse projektist «Euroopa poliitikauuringute konsortsiumi noorte teadlas-te konverents 2016 Tartus» (EU49554) summas 19 196 eurot.

Euroopa poliitikauuringute konsortsium (ECPR) loodi 1970. aastal ning sinna kuulub pea 350 teadusasutust 51 riigist. Johan Skytte poliitikauuringu-te instituut on konsortsiumi aktiivne liige olnud enam kui 15 aastat. Assotsiatsiooni mitme

erineva tegevussuuna seas on üle aasta toimuvad rahvusvahelised noorteadlaste (doktorantide) konverentsid.

Konverentsile oodatakse kuni 400 osavõtjat 15–20 riigist ja neile tutvustatakse Eestit nii uuendusmeelse kõrghari-dus- ning teadusriigina kui ka suurepärase kultuuri-, loodus- ja terviseturismi sihtkohana.

Üritus annab Eesti teadlastele võimaluse sõlmida uusi rahvus-vahelisi sidemeid ja arendada mitmeid teaduskoostöö ideid.

Veelgi täpsemalt aitab konve-rents tutvustada Tartu ülikooli kui väga tugevat sotsiaalteadus-te ja politoloogia valdkonna haridus- ja teadusasutust, luua sotsiaalteaduslikke sidemeid ning algatada ühiseid teadus- ja uuringuprojekte.

Peale selle aitab konverents äratada huvi nii Tartu kui ka Eesti vastu võimaliku õpingute või uurimistöö tegemise ning projektiürituste korraldamise kohana. •

KONVERENTSI ÜKS PEAESINEJA ON CHRISTIAN WELZEL.

BALTI RIIGID ON NATO LIIKMED, SEEGA EI PEA MURETSEMA, ET VENEMAA VÕIKS KALLALE TUNGIDA.

FO

TO: E

RA

KO

GU

19JUULI 2016 NR 718 JUULI 2016 NR 7 AKTUAALNEAKTUAALNE

«Konku» näitab tulevast üürikodu läbi tagasiside

Tartu ülikooli geenitehnoloogia tudeng Karl-Sander Erss ja õigusteaduse üliõpilane Joonas Põder lõid veebirakenduse «Konku», mis läheneb üürikuulutustele varasemast isiklikumalt.ETTEVÕTLUS

MERILYN SÄDEmerilyn.sade@ut.ee

R akenduse peamine ülesanne on viia kokku elamispindade üürile-andjad ja üürnikud ning teha nad omavahel tuttavamaks. «Tahame, et inimesed saaksid omavahel kokku ilma kolmandate isikute sekkumiseta ehk maakleriteta,» sõnas Joonas. Selle põhjus peitub eelkõige kõrgemas hinnas, aga ka usalduses.

Noormehed tegid veebira-kenduse jaoks eeltööd ja rääkisid mitmete inimestega, kes ütlesid, et neil on maakleritega olnud pigem halvad kogemused. «Maaklerite seas võib kohata inimesi, kes tahavad kiiresti ja kohe raha kätte saada. Kui inimene satub sellise maakleri otsa, siis see tähendab, et sulle võidakse valetada ning võidakse üürnikuks võtta ka üks-kõik missuguseid inimesi, peaasi, et raha oleks makstud,» kirjeldas Joonas.

Praegu ei ole rakendus veel täiesti valmis, kuid üsna pea on võimalik nii üürnikel kui ka üürileandjatel hinnata üksteist viie palli süsteemis ja anda ka tagasisidet, mis on nähtav uutele huvilistele. «Kui kellelgi on olnud halb kogemus – näiteks võtab inimene endale üürniku, kes ot-sustab vaatamata keeldudele toas suitsetada –, siis saab sellest kohe kirjutada ja anda talle näiteks null punkti,» ütles Joonas.

Samamoodi on üürnikul võimalus anda tagasisidet üüri-leandja kohta. «Kui üürileandja on meeletu kontrollija, kes käib põhimõtteliselt postiluugist sisse piilumas, kas kõik on ikka korras, siis saab ka talle anda vastavat tagasisidet, mida teised inimesed saavad arvesse võtta ja teha oma otsuseid selle põhjal.»

Selleks, et vältida pahataht-likke kommentaare, kavatsevad noormehed vaadata üle kõikide tagasiside. «Juhul, kui keegi on andnud väga karmi hinnangu ja see äratab kahtlust, võtame lepin-gupooltega ühendust ja teeme

kindlaks, kas pooled on lepingu sõlminud ning palume tões-tust esitatud kaebuste kohta,» kirjeldas Joonas. Kõik osapooled saavad «Konku» loojatega ka ise ühendust võtta, kui kaebustes esineb valeteavet.

Joonase sõnul sündis veebira-kenduse nimi ajurünnaku käigus ning suurt inspiratsiooni selle taga ei olnud. «Meie arvates on «konku» hea eestikeelne sõna, mis tähendab väikest ruumi. See ei tohiks ka välisturul väga võõ-rastav olla,» põhjendas ta.

Noormehed tõdevad, et kindlasti on üks väljakutse seotud teiste sarnaste teenusepakkujate-ga võistlemises. «Eks see ole alati nii, kui turule tullakse põhimõt-teliselt asendustootega, aga siis tuleb lihtsalt inimeste esialgne harjumus välja tõrjuda.» Kuna teised kinnisvaraportaalid ei ole võtnud seisukohta, et nad ei tee maakleritega koostööd, siis usub Joonas, et nad suudavad just selle tõttu konkurentsi pakkuda.

EBAMÕISTLIKUD SUMMADKui noormehed liitusid Ideelabori eelinkubatsiooniprogrammiga, ei olnud nad kindlad, missuguse ideega nad välja tulevad – nad teadsid lihtsalt, et kavatsevad midagi teha. «Karl-Sander kutsus mind Ideelaborisse ja pärast seda läksime Varssavisse reisile, et mõelda välja, mida me siis lõpuks teeme.» Joonase sõnul oli ta tegelikult juba mõnda aega mõelnud üürituru peale. «Kuna ma ise elan praegu ühiselamus ja

FO

TO: A

ND

RE

S T

EN

NU

S

21JUULI 2016 NR 720 JUULI 2016 NR 7 ETTEVÕTLUSETTEVÕTLUS

SANDRA SAARsandra.saar@ut.ee

ühel hetkel kolis mu toakaaslane välja, siis pidin hakkama selle toa eest täishinda maksma. Ma ei tahtnud seda tegelikult väga teha, sest minu arvates ei ole tuba seda väärt,» jutustas Joonas.

Nii vaataski ta erinevatelt kinnisvara veebilehekülgedelt üürikortereid ja otsis välja need, mis võiksid talle sobida. Seejärel selgus, et enamik neist olid maak-leritega seotud. «Oletame, et tegemist on korteriga, mis maksab 300 eurot kuus, ja kui mina üliõpi-lasena lähen maakleriga rääkima, et sooviksin seda korterit, siis esi-mese hooga tuleks mul välja käia peaaegu 1000 eurot ehk esimese kuu üür, käsiraha ja siis tuleks veel maaklerile ka juurde maksta,» ütles ta ja lisas, et see summa käib kindlasti paljudele inimestele üle jõu.

Praegu tegelevad noormehed investorite otsimisega. «Tegeli-kult ei olnud me arvestanud, et «Kaleidoskoobi» võiduga tuleb nii palju tähelepanu, sest me ei ole ju tegelikult veel «Konkut» välja arendanud, mistõttu ongi nüüd esmatähtis kiiresti kasvada, selleks

on aga rahalisi vahendeid tarvis,» ütles Joonas. Ta lisas, et pärast eksamite lõppu kavatseb ta kiiresti palju uurimistööd teha, et neil oleks võimalik rakendust edasi arendada.

Tehniliselt on «Konku» juba praegu rakendusena olemas ja töötab Androidi-põhistes telefoni-des. «Praegu on see muidugi veel väga lihtne, aga isegi paar korteri-pakkumist on olemas.» Raken-dusse saab sisse logida Facebooki

kaudu ja liitumine on tasuta. «Edaspidi, kui otsustame, et

kõik töötab kenasti ja inimestel ei ole mingeid suuri probleeme ega muresid, hakkab kehtima süs-teem, kus inimene saab esimese kuulutuse sisestada tasuta.» Kui «Konkut» on tarvis järgminegi kord kasutada, tuleb eelmise kuulutuse eest maksta. «Aga kui kasutajale meie rakendus ei meeldinud, siis saab ta esimese kuulutuse eest jätta makse tege-mata,» rääkis Joonas.

VÕTI PEITUB AJAKASUTUSESTegelike hindade peale ei ole noormehed jõudnud veel mõelda, aga nad on kindlad, et ei kavatse olla konkurentidest kallimad. «Kui veebilehel kv.ee tuleb maks-ta vist 10 eurot kahe nädala eest, siis meie mõtleme stiilis 10 eurot ühe kuu eest.»

Juunis oli «Konku» raken-dusse sisse loginud juba ligi sada inimest. «Kuigi see ei ole veel päris valmis, on inimesed olnud väga innukad ja neile meeldib see, mida me teeme.»

Kuidas jõuavad tudengid eksamite kõrval veel ka veebira-kendust välja arendada? Joonas ütleb, et võti peitub ajakasutuses ja selles, et neil on Karl-Sanderiga omavahel erinevad tööülesanded ära jagatud. Ta lisab, et ideaalis peakski ühel idufirmal olema kolme tüüpi inimesi.

«Üks on see, kes töötab tehni-lise poole välja, ehk Karl-Sander, kes tegeleb koodidega ning ühen-dab internetis asju. Siis on suht-

luspool, mis on minu roll, ehk ma käin, räägin ideest, suhtlen meediaga jne.» Samuti on tarvis inimest, kes tegeleks kujunduse-ga. «Praegu otsimegi esteetilise silmaga inimest. Mõned inimesed on meile ka e-kirju saatnud, seega on meie meeskonnas varsti ka kolmas liige,» ütles Joonas.

Ta lisas, et tema arvates ei ole see kindlasti piirang, kui kellel-gi ei ole tehnilisi oskusi. «Igal inimesel on alati midagi lauda tuua, mingisuguseid mõtteid või lahendusi, tähelepanekuid. Usun, et kõik saaksid sellega hakkama, kui vaid soovivad.»

Veebirakendus võitis maikuus toimunud Tartu ülikooli äri- ja projektiideede konkursi «Kalei-doskoop». «Ideega hakkasime tegelema tegelikult juba veebrua-ris ja oleksime ka ilma «Kalei-doskoobita» selle kallal edasi töötanud, kuid kindlasti on nii see kui ka Ideelabori eelinkubatsioo-niprogramm mänginud olulist rolli,» rääkis Joonas.

Nende eelis teiste meeskonda-de ees oli see, et nad valmistusid žürii küsimusteks ja tegid erine-vaid arvutusi. «Esitlesime ideed inglise keeles ja kindlasti paremini kui teised. Tõime žüriile ka pabe-ril lühikesed idufirma kirjeldused, mida teistel ei olnud. Arvan, et nägime võidu nimel üsna palju vaeva ja oleksime olnud pettu-nud, kui ei oleks võitnud,» sõnas Joonas.

Suvel plaanivad nad osaleda Ideelabori rahvusvahelises prak-tilise ettevõtlusõppe projektis «Network Globally, Act Local-ly». «Sügisel peaks «Konku» töötama. Enne seda plaanime klientidega suhelda, et saada teada, mida inimesed tahaksid ra-kenduses näha,» lisas Joonas. •

SOBIVA KORTERI LEIDMISEL TULEKS KOHE VÄLJA KÄIA SUUR SUMMA, MÕNIKORD PEAAEGU 1000 EUROT. SEE KÄIB KINDLASTI PALJUDELE ÜLE JÕU.

Eesti saab peagi endale uue presidendi. Ühiskonnategelased saavad pidevalt ajaleheveergudel ja teles avaldada arvamust ühe või teise kandidaadi kohta. Andsime sõna ka tudengitele ning uurisime nende käest, mis teeb presidendist just selle õige riigipea. Lasime neil kirjeldada ka enda unistuste presidenti.

ILLU

ST

RA

TS

IOO

NID

: AU

GU

ST

VA

RU

ST

IN

23JUULI 2016 NR 722 JUULI 2016 NR 7 TUDENGIDETTEVÕTLUS

TUDENG KÜSIB

Kas õppe lõpukuupäeva saab edasi lükata?

LIANA MARTINüliõpilasnõustaja

Teatavasti on õppekava omandamiseks täpselt ette antud nominaalne õppeaeg. Aka-deemilise mahajäämuse korral võivad täiskoormusega õppivad üliõpilased taotleda õppe lõpu-kuupäeva edasi lükkamist ehk pikendada oma õpinguid kuni 12 kuud.

Osakoormusega õppes on võimalus õpinguid pikendada õpitud aja jagu.

Õpinguid pikendades võib tekkida õppetasu maksmise kohustus. Eestikeelsel õppekaval täiskoormusega õppival üliõpilasel on kohustus hüvitada pikendusaja esimesel semestril iga eelmistel semestritel õppekava järgi puudu oleva ainepunkti eest.

Üliõpilase avalduse alusel võib õppeprodekaan vabastada piken-dusajal täiskoormusega õppiva üliõpilase osaliselt või täielikult õppetasu maksmisest kaitstava lõputöö või sooritatava lõpuek-sami mahus. Täpsemaid tingimusi tuleks uurida oma valdkonna dekanaadist või instituudist.

Eestikeelsel õppekaval osa-koormusega õppiv üliõpilane maksab pikendusajal õppetasu vastavalt semestri alguses regist-reeritud ainepunktide mahule.

Võõrkeelsel õppekaval õppiv üliõpilane maksab pikendus-ajal õppetasu omal valikul kas semestritasuna või registreeritud ainepunktide mahu alusel. •

KERTU PUNGERriigiteaduste tudeng

Minu unistuste president oleks naine. Ta peaks välja nägema nagu kuninganna, aga mitte selline nagu kõik kuningannad, vaid eestipärane. Ta peaks olema väljapeetud ja tugev, kuid samas malbe ja heatahtlik. Ta võiks kanda kodumaiste disainerite riideid ja aksessuaare.

Presidendi iseloomuomadustest pean olulis-teks ausust, mõistuspärasust, lahkust, sallivust ja tugevust. President peab olema ka rahvale lähedal ja kindlasti mitte üleolev. Ta võiks olla nagu nõtke imeilus ükssarv, kes tuleb iga inimese juurde ja la-seb end paitada, kuid kui keegi midagi halvasti teeb, torkab ta sellest halvast inimesest oma sarve läbi.

Praegu on ainuke paljulubav naispresidendi-kandidaat Marina Kaljurand. Ta on üsna selline,

nagu ma kujutan ette enda unistuste presidenti. Tegelikult polegi sugu nii oluline. Mehed oskavad ka head presidendid olla. Peaasi, et eelpool maini-tud iseloomuomadused oleksid olemas.

Kuna erakonnad nimetavad oma kandidaadid alles suve lõpul, on praegu tegemist eeldatavate kandidaatidega. Mulle isiklikult meeldivad kandi-daatidena Eiki Nestor, Marina Kaljurand ja kusagilt on läbi käinud ka Alar Karise nimi. Indrek Tarand ja Siim Kallas oleksid ka iseenesest toredad. Mul on muidugi kahju, et Toomas Hendrik Ilvese kaks valitsusaega on nii kiiresti otsa saanud. Ilves oli täpselt selline, nagu üks president olema peab.

Aga nagu juba öeldud, meeldib mulle praegu kõige rohkem Kaljurand ja ilmselt sellepärast, et ta tundub inimesena nii meeldiv ja tegeleb poliitikas teemadega, mis mind kõnetavad.

ALEKSANDER PIHLAKkommunikatsioonitudeng

Minu arvates peaks president olema kindlasti nooremapoolne naine. Teda peaks olema ilus vaadata, sest ilusa naisega saavad kõik läbi ja see soodustab suhete loomist teiste riikidega. Nagu baaris tehakse naistele välja, siis äkki tehakse Eestile ilusa nais-presidendi korral ka näiteks NATO kaitsekulutused välja.

Riides peaks ta käima võimalikult uhkelt ja peenelt.President peaks olema iseloomult ehk selline tagasihoidlik,

vaikne ja leplik. Karmimate asjadega siis leplik, aga tühisemate asjade puhul – eriti need, mis teda ennast ei puuduta –, vinguv, et iseloomu näidata.

Praegustel kandidaatidel pole kellelgi kõige olulisemat oma-dust – noorust. Presidendi mõistes on noor 40-aastane, aga tegelikult võiks saada presidendiks kandideerida ka 25–30-aas-tased.

Praeguseid kandideerimistingimusi silmas pidades esitaksin üheks kandidaadiks Heidy Purga. Tema vastu paneksin võistle-ma Lenna Kuurma ja Saara Kadaku, kes kahepeale suudaksid vanuse normi ära täita küll. Kolmas võiks olla neist poliitiliselt pisut kogenum Urve Palo. Oleks väga huvitav näha nende võistlust presidendikohale.

Samas esitaksin kandidaadiks Hannes Võrno. Ta oskab ka naist mängida.

Praegustest kandidaatidest arvan, et Siim Kallas võiks presi-dendiks saada. Talle sobiks ka hästi seelik selga. Kaja Kallase näol ju näeme, et sealt suguvõsast tuleb küll ilusaid naisi.

ANNELI RÄÄBISsotsioloogiatudeng

See pole küll oluline, kas ta on mees või naine. Naispresident oleks lihtsalt vahva.

Välimuselt võiks ta olla normaalne. Tal peaks olema mingi iseäralik joon – nagu näiteks Ilvesel oli kikilips –, mis eristab teda teistest inimestest. Ikka selleks, et ta oleks ka rahvusvaheliselt tuntud ja et Eesti presi-dent eristuks nendest tähtsatest inimestest olulistel kohtumistel. Riietuseks sobiksid hästi rahvariided.

Iseloomuomadustest on olulised ausus ja otsekohesus. Rahva seas peab ta olema tuntud ja austatud ning tema maine peab olema laitmatu. Õige president jääb ka igas olukorras väärikaks, on hea läbirääkija ja salliv. Kuivõrd on praegustel kandidaatidel need omadused olemas, ei oska öelda. Keegi ei ole väga vastumeelne, välja arvatud muidugi Savisaar. Samas erilist meeldivust või poole-hoidu ei ole mul neist kellegi vastu.

Uusi kandidaate ei oska ma välja pakku-da ning presidendiks sobiksid häda pärast kõik praegused kandidaadid, välja arvatud Edgar Savisaar.

HELERI ALLajakirjandustudeng

Vahet pole, kas president on naine või mees. Peaasi, et oleks tark inimene.

Esinduslikel üritustel peab ta olema esinduslik, vastuvõttudel natuke vabam ja võib-olla ka veidi hipster. Ta võiks prints Williamist eeskuju võtta, kes on pidulik, aga samas igapäevane. Ei teeks ka paha, kui ta oleks välimuselt ilus.

President peab olema sõnaosav, sest ta peab palju suhtlema. Oluline on ka enesekehtestamisos-kus, nutikus ja muidugi isamaalisus.

Ma usun, et Allar Jõksil, Marina Kaljurannal, Eiki Nestoril ja Siim Kallasel on kõik need nimetatud omadused olemas. Ise eelistan ma presidendina näha Marina Kaljuranda, sest ta on väga tark naine,

suure kogemustepagasiga. Ta on esindanud meid Venemaal

ja elanud üle väga raskeid olukordi,

näiteks Pronksiöö ajal. Samas on ta ka sõnaosav, parteitu ja naine. Eesti on valmis küll naispresi-dendiks!

25JUULI 2016 NR 724 JUULI 2016 NR 7 TUDENGIDTUDENGID

vajadust ja selle suuremat mahtu, siis kerge seda lisada pole, kuna suvel teenitakse ka raha, käiakse reisimas jne.»

Mõneti on muutunud 3+2 õppesüsteemi tõttu ka botaani-kute praktika. Näiteks floristika kahenädalane praktika kestab vaid kümme päeva ning on teisigi muudatusi. Mare Toom leiab, et veidi pikem aeg oleks kind-lasti parem. «Aga ainepunktid on kallis vara, mille peale käib teataval viisil «jaht».» Seepärast tuleb tema sõnul valida kuldne kesktee. Toom lisab, et nad ei taha nõudeid vähendada, pigem on need aegamisi karmistunud ja arvestus on erinevalt varasemast hindeline, mistõttu on üliõpilaste õpimotivatsioon vägagi hea.

Botaanikute suvepraktika möödub tavaliselt Eestis – esime-se kursuse suvel enamasti Eesti mandriosas, teisel kursusel lää-neosas või saartel. Ka geoloogide alusõpe toimub Eestis.

IDA ASEMEL LÄÄNDE1970. aastate teise poole praktika-aegu meenutades räägib loodus-muuseumi varahoidja Tõnu Pani, et esimese kursuse neljanädalasel praktikal tuli näiteks topograafias kõik käsitsi teha. «Polnud ju GPS-i ega arvuteid.» Teise kursu-se järel kaardistati Püssi ümbrust, kus asus TA geoloogia instituudi välibaas (kunagine akadeemik Karl Orviku kodu). «Tudengid jaotati rühmadesse, maa anti kätte ja kaart tuli valmis teha.»

Geoloogide varasemate välis-praktikate sihtpunkt oli Eestist ida pool. Paariks nädalaks sõideti Krimmi, mis oli aastakümneid kindel praktika piirkond. Leho Ainsaar selgitab, et kuna tudengid peavad saama ka mägisemate piir-kondade kogemusi, siis Krimmi asemel käiakse nüüd Püreneedes, Skandinaavias, Tšehhis jm. Vara-semat menetluspraktikat täidabki professor Meidla sõnul magist-rantide regionaal- ja struktuuri-geoloogiline välipraktikum Eestist diametraalselt erinevate geoloogi-liste oludega riikides.

Nõukogudeaegse menetlus-praktika kohta lausub Tõnu Pani, et pärast kolmandat kursust saadeti geoloogid Siberisse. «Kaugel Venemaal olid meie

FO

TO: E

RA

KO

GU

BOTAANIKA VÄLIPRAKTIKA 1940. AASTATE LÕPUS. JUHENDAJAD ELLI LELLEP (VASAKUL) JA HEINRICH AASAMAA (PAREMAL, SEISAB).

VARJE SOOTAKvarje.sootak@ut.ee

N ii on kirjutanud üli-õpilaste 1920. ja 1930. aastate geoloogilistest õppeväljasõitudest osakonna ajalugu uurinud loodusmuuseu-mi geoloogiakogu peavarahoidja Mare Isakar. 1921.–1940. aastal korraldati geoloogia õppijaile pea igal aastal retki. Vähemalt kümneliikmelise rühma puhul maksis ülikool juhendajale sõidu välja. Raudteevalitsusele vastava avalduse esitamise puhul saadi sõita 50-protsendilise hinnaalan-dusega.

Aegade jooksul on muutunud nende erialade, mida pole võima-lik n-ö tuppa tuua, suvepraktika kestus, kohad, eluolu. Ökoloogia ja maateaduste instituudi juhataja vanemteadur Leho Ainsaar ütleb, et majanduslikult eriti raskete 1990. aastate algul polnud raha, et bussi tellida ning maateaduste

aluste praktika sõideti läbi jalgra-tastel, osalt rongiga.

Botaanika osakonna vanemla-borant Mare Toom märgib, et kui varem telliti buss, siis nüüd peavad tudengid tulema kas oma või ühistranspordiga. «Seetõttu on harvaks jäänud ka lõbusad ja vaimukate etteastetega praktiku-mi lõpuõhtud, sest tudengid lah-kuvad eri aegadel eri suundades, igaüks oma võimaliku transpordi-vahendiga.»

Magistrantuuri lõpetav Kaarel Mänd leiab, et kurb oleks mõelda geoloogiatudengist, kes on näi-nud Eesti tähtsamaid geoloogilisi ja keskkonnakaitselisi objekte ainult projektorist. «Tööandjal oleks ka vähe põhjust tööle võtta geoloogi, kelle teadmised puursü-damike/paljandite kirjeldamisest,

geoloogilisest kaardistamisest jmt on vaid teoreetilised.»

Geoloogia ja keskkonnateh-noloogia esimese kursuse tudeng Riho Tammearu peab oma esi-mest praktikat Eesti maavaradest ja kaevandamisest nii põnevaks, et läheks igal aastal tagasi. «Ilm-selt iga kord õpiks midagi uut.» Eriti masendasid teda suured tuhaväljad. «Ja näiteks Kukruse aherainemägi põleb seestpoolt ca 300-kraadise kuumusega, ühe külje pealt on mägi äärmiselt varinguohtlik ja kui keegi sisse kukub...»

Geoloogia osakonna juhataja professor Tõnu Meidla sõnul ei olnudki varem päris praktikavaba suve. Põhilised välipraktikumid

olid alati jaotatud kõigile õppe-aastatele. «Eksmatrikuleerimise tõttu pärast bakalaureuseõppe lõpetamist jääb nüüd üks suvi pa-ratamatult vahele.» Ka Leho Ain-saar pidas probleemiks kolmanda ja neljanda aasta vahel kaduma läinud suve. «Kuigi tudengid rõhutavad tagasisides praktika

«Vihm meid peseb ja tuul meid kuivatab»

KOLMANDA JA NELJANDA ÕPPEAASTA VAHELINE PRAKTIKASUVI ON 3+2 SÜSTEEMIGA ÄRA KADUNUD.

Tartust sõideti välja öise postirongiga, matkati ja järgmisel ööl sõideti rongiga edasi. Öömajades aitas õlgedest põrand. Külastatavad asutused sõidutasid vahel ka tasuta.

ALMA MATER

27JUULI 2016 NR 726 JUULI 2016 NR 7 AJALUGUAJALUGU

«Sireeni pesuseep – seda lained ostaksid,» muigas minu kursusekaaslane Anni pärast poseerimist Santorini saare vulkaanilistel kividel. Tundsin end isegi Kreeka mütoloogia tegelasena, kui olin Kreetal olnud nädal aega.

REISIKIRI

MERILI LUUKEuroopa keelte ja kultuuride 1. aasta magistrant

T artu ülikoolide klassikalised filoloo-gid on vägagi suured reisihuvilised – 2013. aastal avastati Berliini (ja ööbiti Põhja-Korea saatkonna kõrval!), seejärel viisid kõik teed meid Rooma ja väike seltskond käis ka õppereisil Kopenhaagenis.

Kui ma asusin 2011. aastal klassikalist filoloogiat õppima, peibutas mind aga mõte õppereisist Kreekasse. Pärast pikki eksirän-nakuid erinevate reisipakkumiste vahel saigi see lõpuks teoks: vallutasime aprilli lõpus Kreeta!

Tegelikult polegi 16 klassikuga reisimine midagi nii erilist. Kuid arvestades inimeste suurt teadmisjanu, võis praktiliselt iga nurga peal kohata kedagi meist arutamas, kuidas inimesed lineaarkirja kirjutamise peale tulid ning kui vana võiks üks kuju tegelikult olla. Arvate, et me elatumegi vaid faktidest ja mütoloogiast? Oh ei!

Klassikud mütoloogia radadel

FO

TOD

: 3X

ER

AK

OG

U

tudengid oodatud, seal olid ettevõtetega mitmeks kuuks lepingud sõlmitud, kus Eesti tudengite teadmistest ja töökusest oli palju abi. Sügise lõpus, peale välitööde hooaja lõppu võtsid geoloogid tookord (ja teevad seda praegugi) suve kokku Tuva õhtul.»

Leho Ainsaare sõnul on ka kaasajal mitmed välipraktikad ühendatud partneritele kasuliku tegevusega. «Näiteks osalevad geoloogiaüliõpilased Eesti geoloo-giakeskuse riikliku kaardistamise protsessis. Vahel on tehtud väli-töid, mille tulemused huvitavad keskkonnaametit jne. See toob praktilist tulu ning aruanded on kasulikud nii ametkondadele kui ka teistele uurijatele.»

EESTIST VÄLJAProfessor Meidla lisab, et toimib veel arvukalt suvekoole, üliõpilas-vahetuste jt programme, mis on viinud kraadiõppureid väliprak-tikatele-töödele üle maailma, näiteks Islandile, Marokosse ja Prantsuse Guajaanasse.

Tegusatel tudengitel on lisaks tavapärastele praktikatele Eestist ja väljaspool võimalus saada osa uurimisreisidest mujal maailmas.

Nii on geoloogia magistriõpin-guid lõpetav Kaarel Mänd saanud osaleda juba uurimisretkel Namii-bias, Marokos ja Karjalas-Koolas.

Ka botaanikatudengid külas-tasid varem Nõukogude Liidu erinevaid paiku. Neljanda kursuse suve nn vööndilisel praktikumil käidi Karjalas, Kesk-Aasias, Po-laar-Uraalis, Kaug-Idas, stepi-

piirkondades jm. Nüüdsel ajal pääseb Mare Toomi sõnul tudeng bakalaureuse õppeaja jooksul Ees-tist välja harva. «Kraadiõppurite võimalused välisriikide loodusega tutvuda on küllaltki erinevad, kuna sõltuvad töörühma uurimis-teemast, suundadest ja võimalus-test, ka tudengi algatusvõimest.» Ta mainib, et rühm doktorante on käinud näiteks Kanaaridel (Tenerifel), mõned Mongoolias, Prantsuse Guajaanas jne.

Kuigi välipraktikad olid varem pikemad ja oluliselt põhjaliku-mad, on professor Kalle Kirsimäe sõnul nende sisu ja tegevus ikka samaks jäänud. «Välja arvatud

kaasaegsemad meetodid. Kui meie pidime 1980. aastate lõpus ja 1990. aastate alguses kaardista-misel orienteeruma tihti enam kui 30 aastat vanade topograafiliste kaartide järgi, kus võsast oli mets saanud või vastupidi, ja õige suu-na/koha otsimine oli üsna segane ülesanne, siis tänapäeval on GPS juba enamikus telefonides.»

Ka praktika eluolu on muuda-tusi teinud. Tõnu Pani meenutab, et tema tudengiajal tehti ise süüa. «Püssi praksis oli iga päev kaks inimest toimkonnas. Ülikoolist an-tud 50-kopikalise päevaraha eest saime täitsa korralikult süüa, kui kodust toodu juurde lisasime.»

Professor Kalle Kirsimäe täien-dab, et geoloogia praktikumides on toiduvalmistamine tänaseni tu-dengite enda korraldada ja ikka on pikematel praktikatel iga päev üks rühm toimkonnas. «Ka enamatel juhtudel lõkkel valmiv menüü on arvatavasti üsna muutumatu: tatar, makaronid, hernesupp seapõsega ja «tee».»

Vaatamata sellele, et praegused tudengid on harjunud mugavama-te tingimustega, teevad praktika tagasihoidlikud tingimused magistrant Kaarel Mändi arvates välipraktika koos kursusekaaslas-tega ja õppejõududega äärmiselt meeldivaks. «Tavapäraselt kõlab praktikumile eelnevas teabetunnis Jaanus «Firemanile» omistatud tsitaat «vihm meid peseb ja tuul meid kuivatab».» •

KASUTATUD KIRJANDUS www.ajakiri.ut.ee

PRAKTIKASUVED VIIVAD ÜLIÕPILASI VARASEMA IDA ASEMEL NÜÜD PÕHILISELT LÄÄNDE.

GEOLOOGIDE PRAKTIKAGRUPP 2014. AASTAL TŠEHHIMAAL PRAHA LÄHEDAL SILURI VANUSEGA KIVIMITE KARJÄÄRIS.

FO

TO: E

RA

KO

GU

29JUULI 2016 NR 728 JUULI 2016 NR 7 REISIKIRIAJALUGU

kohalike nn kupode vaatevälja. Erilisem juhtum oli Kreeta

Rooma-aegse pealinna Gortyni ja Phaistose varemetes, kus terve rühm ei tohtinud korrakski seisa-tada, muidu oleks kohe kõrgema-te võimudega ühendust võetud.

Ometi suutsime kasutada

kavalust: teelt kõrvale kaldudes leidsime Gortyni lähistel iidse Apolloni templi varemed ning selle lähistel kividel istudes saime teada kaasüliõpilastelt nii Eu-roopa esimeste seadusetekstide korpuse kohta, kui ka arheoloo-gide minevikust, kes tänapäeva inimeste heaks üldse sellised

leiud tegid.«Iliase» esitamisest me aga

ei loobunud, sest seda kandsi-me sosinal ette Zeusi koopas. Koopasse saamiseks tuli läbida väike mägitee ning koopasuus avanes meile lummav vaade koopasse – pärast seda päeva ei

julge ma enam kunagi kahelda, et Zeus peideti just sinna oma isa Kronose eest ära!

Kuna meile anti ka vaba aega, siis kasutasime seda ära eestlas-tele kohaselt merre kalpsates! Nii võis näha, kuidas punaseks põlenud eesti turistid rannikul saabastes jalutavate kohalike kõr-

val endal riideid järjest vähemaks koorivad – vesi oli ju soe!

Toredat elamust otsides läks aga nii mõnigi asi veidi

nihu: soovisime rendiau-toga minna üle mägede musta liivaga randa otsima, kuid ei suutnud arvestada Kreeka loodusega. Nii olimegi

ühe väga käänulise tee keskel sunnitud tagasi

pöörama – ühel pool laius lihtsalt kuppelmaastik, teisel

pool aga kiviseinaga ümbritsetud kurv. Elu on siiski kallis!

HEMINGWAY ÜTLUS PEAB PAIKASamuti ei peljanud me mõne reisihuvilisega sõita üheks päevaks Ateenasse. Meie üllatus oli suur, kui kell viis hommikul Heraklioni lennujaamas kõnetas üks vanem meesterahvas meid puhtas eesti keeles ja soovis head reisi! Tegu oli välis-eestlasega, kes elab Rootsis, kuid käib tihti enne suve Kreekas oma konte puhkamas.

Tore meesterahvas lubas suvel Eestisse naasta, sest tema lemmik on Viljandi folkloorifestival. Ateenasse saabudes jäi tal tõdeda vaid üht – Ernest Hemingway ütlus, et ükski sadam ei ole täielik ilma vähemalt kahe päevitunud ning soolastest meretuultest pleekunud peaga eestlaseta, peab tõepoolest paika!

Ning loomulikult soovitan Kreetat külastada – iial ei või teada, millal sulle ka mõni müto-loogiategelane otsa vaatab!

Rohkem humanitaarteadlaste reisifotosid ja videokokkuvõtet näeb leheküljel https://www.facebook.com/humanitaartea-dused. •

MEIE ÜLLATUS OLI SUUR, KUI KELL VIIS HOMMIKUL HERAKLIONI LENNUJAAMAS KÕNETATI MEID PUHTAS EESTI KEELES.

KREEKA

Kuna ööbisime Kreeta kuu-rort- ja sadamalinnas Herso-nissoses, kus turismihooaeg oli alles algamas, sai meie rühmast õige pea kohalike lemmik. Kellele meeldisid meie õhtused laulud muulil (üks paadimees pakkus meile ilusa laulu eest suisa banaane), kellele blondid eesti tüdrukud, kellele aga meie huvitava ja sädistava keele kõla. «Tere, eestlased, teen teile sood-sad hinnad!» kõlas peaaegu iga nurga peal.

Eriti meeldisime oma armsa merevaatega hotelli omanike-le – suvatsesime vaid teatada, et järgmisel päeval peaksime kell 7 juba Santorinile sõitma, kui tädi jooksis 10 minutit enne poe sul-gemist mootorratta selga, et tuua võileibade jaoks juustu, vorsti ja mune!

Tegu oli aga siiski õppereisiga ja ausalt öeldes oli igaks õhtuks läbitud vähemalt kahekordne soovitatud sammude norm. Kaheksa päeva jooksul nägime uskumatult palju: juba esimese reisipäeva õhtuks olime sõitnud

400 kilomeetrit (mägiteid arves-tades tasuks vahemaa ja selleks kuluv aeg korrutada kahega) ning külastanud sadamalinna Chaniat, vaadanud Chania muuseumis Kreeta tsivilisatsiooni lineaarkirja A ja B. Tagasiteel leidsime üles ka iidvana templi, mida ümbritsesid tara otsa aetud kitsepead!

EKSLEMINE JA LIBEDAD TÄNAVADJärgmisel päeval sai aga selgeks, et paljukiidetud navigaatoreid ja Google Mapsi ei tasu kunagi usaldada. Või vähemalt Kreetal mitte, sest Euroopa ühe rikkali-kuma antiigikoguga Heraklioni muuseumi asemel juhatas prog-ramm meid hoopis linna teise otsa. Tõsi, ka seal oli muuseum, kuid see oli kinni!

Nõnda sai jälle 30-kraadi-ses palavuses mööda libedaid tänavaid (kreeklased kasutavad linnatänavatel uskumatult palju marmorit) ekselda ja leidsime suurema osa rühmast siiski üles.

Vaeva korvas aga kõikide tu-ristide meeliskoht Kreeta saarel –

Knossose palee, kuhu sai tasuta sisse tänu üleriigilisele muuseu-mipäevale. Tänutäheks ja ühtlasi Kreeka jumalate auks esitasime seal ka ammu pähe kulunud kümme värsirida Homerose eeposest «Ilias». Kahjuks ehma-tasime sellega ära ühe kohaliku «kupo» ehk muuseumivalvuri, kes esimesi ridu kuulates arvas, et oleme teiselt planeedilt ja läks abi otsima.

KREEKLASTE «KÜLALISLAHKUS»Nii saime tunda ka kreeklaste «külalislahkust». Kuigi meil oli plaanis teha igas sihtpunktis ettekandeid, ei tohi Kreekas ilma ametliku loata giiditööd teha, ole sa või tunnustatud ülikooli õppejõud – seegi ei lähe arvesse. Nii sattusimegi paljudes kohtades

KLASSIKUTE REISISELTSKOND DIKTE PLATOOL.

KLASSIKUD ON KA PARAJAD MUUSIKASÕBRAD - APTERA TEATRI VAREMETES TULI SUUPILLIL ETTEKANDELE EESTI RAHVAMUUSIKA.

31JUULI 2016 NR 730 JUULI 2016 NR 7 REISIKIRIREISIKIRI

Sel aastal lõpetas Tartu ülikooli bakalaureuse- või magistriastme ligi 2800 asjalikku noort. Aktuste fotod ja salvestused leiate ülikooli kodulehelt www.ut.ee või UTTV videoportaalist www.uttv.ee.

Ajakirjas on toodud lõpetajate nimekirjad seisuga 14. juuni 2016.

Täielike nimekirjade vaatamiseks külastage ajakirja kodulehte

www.ajakiri.ut.ee.

LÕPETAJAD

Head lõpetajad!

VOLLI KALMTartu ülikooli rektor

Palju õnne rahvus-ülikooli lõpetamise puhul ja edu jätkuvas eneseteostuses! Ülikooli lugupi-damine kuulub nii teile, kui ka teie toetajatele – perele, emale-isale, sõpradele –, kes teisse alati usku-sid ja vajalikul hetkel toeks olid.

Täna saan teile öelda: tere tulemast Tartu ülikooli vilistlaste perre! Öeldakse, et kuulsust too-vad ülikoolile õpetlased, tugevaks ja suureks teevad ülikooli aga vilistlased.

«Vilistlane» on eesti keeles laensõna saksa Philistier’ist. Saksamaal Jenas sai 17. sajandi lõpul see mõiste, seni tuntud vanast testamen-dist ühe rahva nimena (eesti k «vilistid»), tähenduse akadeemilise elu kontekstis ning algselt polnud see üldsegi hea tähendusega. Philistier'id olid tuden-gikeeles ülikoolikauged linnakodanikud. Nad olid hariduse-, teadmiste- ja muu kõrgelennulise (mida sümboliseerib ülikool) vastalised.

Sõna kahetine tähendus püsib saksa keeles siiamaani, kuid nagu keelekasutuses sageli juhtub, võib mõiste tähendus ühel hetkel muutuda ja saada senisele isegi vastupidise sisu. Nii hakkas 19. sajandil Philistier vilistlase tähenduses levima kristlikes üli-õpilasorganisatsioonides, Balti korporatsioonides (sh Tartus!) ning Baieris ja Austrias.

Balti-saksa üliõpilaskeelest jõudis mõiste ka eesti keelde.

Niisiis on sel sõnal pikk ja keeruline ajalugu ning kõik ülikooli lõpetanud võivad end uhkusega vilist-

laseks lugeda! Kuid pidage edas-pidises elus sihte seades ning end kiirelt arenevas Eesti ühiskonnas oma kohta leida püüdes meeles ka selle sõna ajaloolist mitmetä-henduslikkust. Ülikooli lõpetades olete teatud mõttes teelahkmel, sest vaja on valida, kumba eluviisi tulevikus järgite, kas väikekodan-lasest Philister’i oma või mõttevii-si poolest jätkuvalt akadeemilisse maailma kuuluja oma.

Juhan Luiga, olles mures eesti rahva jätkusuutlikkuse pärast, kir-jutas sajand tagasi, et eesti rahvas kasvab ainult siis, kui harjutab

oma jõudu suurte ülesannete kallal: «Suurte ülesan-netega kasvame ise suuremaks.»

Rahvusülikooli vilistlased kui eliit on oodatud panustama Eesti riigi ja rahva kasvamisse ning aitama – kui soovite seda nii väljendada – otsida nn «eesti ideed». Või siis, lugedes sellise üksiku idee otsimise iseenesest mõttetuks, lohutama neid, kelles tekitab meelehärmi suure idee puudumine, ning näitama, et maailma muutmisel saab osaleda igaüks ka oma isiklikul ja jõukohasel moel.

Ka ülikool vajab oma vilistlasi, nende panust, nende tööd, nende suhtumist. Usun, et olete juba aru saanud, kui oluline on see vaimne õhkkond ja sõp-ruskond, mille ülikoolist kaasa võtsite. Hoidkem seda koos. Ootan teid ühinema ülikooli vilistlasportaaliga, sõltumata sellest, kas õpite edasi kohe või hiljem.

Edu ja õnne teile ning taaskohtumisteni! Hil-jemalt eestikeelse ülikooli 100. aastapäeval 2019. aastal! •

RAHVUSÜLIKOOLI VILISTLASED KUI ELIIT ON OODATUD PANUSTAMA EESTI RIIGI JA RAHVA KASVAMISSE NING AITAMA – KUI SOOVITE SEDA NII VÄLJENDADA – OTSIDA NN «EESTI IDEED».

FO

TO: A

ND

RE

S T

EN

NU

S

FO

TO: A

ND

RE

S T

EN

NU

S

33JUULI 2016 NR 732 JUULI 2016 NR 7 LÕPETAJADKOLUMN

Fanny SchneiderTriin SeppHeili Sibrits-BondarenkoLiivia TalvikHelle Ly TombergKatarina TompsBritta Võsu

MAALIKUNSTAnastasiia AnikeevaLeelo-Mai AunbaumAnna-Liisa KilkEmma LiivakSolveig Lill – cum laudeLiisa MudistCarol PaesaluCarol PahkSiimon TalvisteAlo ValgeMeeta Eliise Veigel

MAAILMA KEELTE JA KULTUURIDE KOLLEDŽ

INGLISE KEEL JA KIRJANDUSRiin AgarIngrid AnniloSven BlehnerSille EeroMartin EisenschmidtKatriin HintMarit IilaHeidi JärvpõldRuth Jürjo – cum laudeLiina KaldmaErli KasikovPirjo KaupKristina KokkKerttu KundJörgen KurskMaria KäbinMaret KümnikAnnika LindokRenata LukkAriel Kristel MõtsmeesRasmus NõmmeotsGristel PihlakasTiina PruusPiret Punnar

Anne RahusaarCristhiane Rein – cum laudeTerje RinneLiisa RätsepDiana SentjurovaInna SerikovaOlga SturmOksana TalisainenTeele TaniLinda Tarto – cum laudeLiis TiirmannSandra TimpmannKristi-Maria TüviAnni Sandra VarblaneMartin VooderAnastassia Vrabi

KLASSIKALINE FILOLOOGIAMarilyn Fridolin – cum laudeLiisi HeinmetsMartin Uudevald

ROMANISTIKATriinu AvansKarola KarlsonKadi KonsapKatre KuusikAve KõivKärt LindloAnnely-Anny MonrocMaarja-Liis OrgElis PaasikOde Liis PinoElis RebaneAugustina RähhesoKaisa TamvereHelmet TootsDagmar Treial – cum laude

SAKSA KEEL JA KIRJANDUSAile ArroLiis EproDiana GanderaAngelina GolubtsovaGert JürjoMaria KontseDaniil MelnikovKertu NiilusElis Nõu

Kerttu OleskMait SamuelMailiis TaalMerike Teas

SKANDINAAVIA KEELED JA KULTUURIDJaneli HarjusReele KomiAnželika KulikovaSvea MäesaluEliise Poolma – cum laudeAnette-Helene RätsepJohanna Veevo

VENE JA SLAAVI FILOLOOGIAEvgeniia DaduKarina HainovskajaDarja IvanovaAnastassia KolessovaTerje KõrkjasKersti PõldmaKarin Eva SchenkAnna ShkuratovaKatariina VainonenGalina ZernovaUsuteaduskondUsuteadusMarietta KadanikKevin KirsTanel KoorJaan KullamaKristin KättÜlo MatjusPärt PresmannVadim RebaseMarleen TammSten Torpan

VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA

KOOLIMUUSIKAKersti AunRebeka BannikovaSigne HansenMargit KõpperMargit Nagel

HUMANITAARTEADUSTE JA KUNSTIDE VALDKOND

BAKALAUREUSEÕPEAJALOO JA ARHEOLOOGIA INSTITUUT

AJALUGUArvi AganitšHelena AkkelMerili Arjakas – cum laudeBrita Karin ArnoverFreydis Ehrlich – cum laudePatrik HytönenAnnabel JõelehtPiibe KadakKari KalkMihkel KalmetKristjan KarronAare KartauSilvia-Kristiin KaskHanna KriiskaMarie KõiverMarvin LaidnaMatis Leima – cum laudeIrene Isabel MileikoBrita PalmisteNorman PloomGreete PuusildJanari RajasReelika ReiljanSireli RuusmaaLiisi RäliKristjan-Jaak RätsepSaskia SadrakCäroly SaksakulmDagmar SiidaMart SiigurHeidi-Elena StanionyteKerttu TaggoRiina TalvisteGrete TammojaEnn Kalev TartoMarko TensmannEliis TruumanAndry-Sten TõruJaan-Kristjan UntGreete VeesaluKatrin VöörmannMarko Zanev

EESTI JA ÜLDKEELETEADUSE INSTITUUT

EESTI JA SOOME-UGRI KEELETEADUSAliis Andreson – cum laudeKati EichenbaumRoman GolubevEleri JorroKerttu JõgiSigrit JõgiHelen KaljumäeOksana KartašovaPaula-Helena KaskEkaterina Kornilitsina – cum laudeJulia Kudrenko – cum laudeMaaja LaastEda-Riin LeegoElin LepikLiina MartõkainenKati MuutraKadri NurmojaHelis OidekiviKatrin OlhovikovAnnela OonaEva-Maria PukkMoonika PärnTriin PõdersooEnel PõldSandra PõldaruKaupo RebaneTiina RebaneLiis ReileHenri Roosipõld – cum laudeRiin SenkelKristina SolovjovaAnn Szmolka-AndresonOlga ŠumilinaAnastasia TopkinaLiisi TorgaSireliis Vilu

FILOSOOFIA JA SEMIOOTIKA INSTITUUT

FILOSOOFIAMärt HallasooSander LillemäeAita MeentaloKristiina MillerInga MäemetsHenri OtsingKeit PajuAnna Elise RohtmetsRené Tõnisson

SEMIOOTIKA JA KULTUURITEOORIAKaur Tõnis EinastoEgon ErkmannMailis MeriteeSaara MäginNele TammeaidAndre UibosJulia Voinova

KULTUURITEADUSTE JA KUNSTIDE INSTITUUT

KIRJANDUS JA KULTUURITEADUSEDAngela AavEva-Kristi HeinLiina JärvpõldKeidi KaldKatrin KulloElisabeth KunglaMaria-Ursula KurmRaili LassUlla LehtsaarKevin LoiguMaarja Helena Meriste – cum laudeMerit PaasMaarja PaluGerda ParkjaJuuli PuuseppLiisi ReitaluEneli Saar

35JUULI 2016 NR 734 JUULI 2016 NR 7 LÕPETAJADLÕPETAJAD

Kristi RuusnaKadriliis RämmannMaarja Soonberg

KULTUURIKORRALDUSJarmo Karing

KUNSTI, KÄSITÖÖ JA KODUNDUSE ÕPETAJAHelen BunderGetter-Kadi Kaldma – cum laudeKatariina Salme LiivrandDiana Lõhmus – cum laude

KUNSTIÕPETUSE ÕPETAJAMarina Aleksejeva

MAALIKUNSTHanna MaratsElo-Mai Mikelsaar – cum laudeAleksandra MileninaMaarja Nõmmik – cum laudeKristina TammaruKarin Treufeldt

MAAILMA KEELTE JA KULTUURIDE K