PDFManual.PDF: Pisike käsiraamat PDF-i kasutamiseksf5.goodwin.ee/pirpir/tekstid/muu/printpdf-i manual.pdf · kompressioonialgoritme, lubades sul vastavalt rakendusele valida piisavat

PDFmanual.PDF v0.98b 1

PDFManual.PDF:Pisike käsiraamatPDF-i kasutamiseks© 1998, 99 Peeter Marvet, Uniprint

Versioon 0.98b / 08. september 1999

Uusima versiooni leiad: www.uniprint.ee/tsirkus


SisukordSISUKORD 2

MIKS PDF? 4Eelised 4PDF vs PostScript 5Väärakas PDF 5Lahutatud vs komposiit 5Sissejuhatuse lõpetuseks 7

TÖÖKORRALDUS 8Kõigepealt 8Kui sa pead tegema PDF-originaali 8Kui sinuni jõuab PDF-originaal 8Ära tee 8

Kujundus-küljendus 9PDFi tegemine 9Preflight 10PDFi panemini ajalehte 11

ACROBAT 4.0 12Installeerimine 12Häälestamine 12Distiller: Job Options 12

ACROBAT 3.0 13Installeerimine ja kohendamine 13

Installeerimine 13Uuendused ja lisad 14

Job Options 15

ENFOCUS CHECKUP, PITSTOP JA DOUBLECHECK 21Mis on mis 21Installeerimine 21

Profiilid 22

ADOBEPS PRINTERIDRAIVER 25Windows 95 / 98 25Windows NT 25Macintosh 25

MICOSOFTI WIN95 / WIN98 / WINNT PS-PRINTERIDRAIVER 26

PS-PRINTFAILIDE TEGEMINE 28PageMaker 6.52 28CorelDraw 8 28FreeHand 8.0 28Quark Xpress 4.04 28



Miks PDF?Alustaks vahest veidi kaugemalt. Kogu arvutis tehtav kujundustöö trükitakse väljaPostScript-keelt mõistvatel seadmetel, olgu need siis laserprinterid, reprokoja filmi-printerid, trükikoja plaadiprinterid, tindiprits-plotterid või digitaalsed trükimasinad.

Arvutis on meil aga Quark, PageMaker, Illustrator, Freehand või CorelDraw – liigu-tad hiirt ja töö edeneb. Kui jõuab kätte trükkimineku aeg, on kaks võimalust: kas saataseesama kujundus- või küljendusprogrammi dokument koos piltide, graafika ja fonti-dega reprosse või teha PostScript-printfail. Siinkohal jaguneb seltskond kaheks: ühedpeavad printfaili ainsaks lahenduseks, mis ei luba järgmistel tööetappidel vigu tekita-da ja teised üritavad järjekindlalt oma vastutust repro- või trükikoja kaela veeretada,sest nad ei ole veel kindlad omatehtud PostScript-faili korrektsuses.

Aeg on aga raha ja dokumendifailiga tegelemine repros või trükikojas tähendab para-tamatult viivitust ning seob sind su häid ja halbu harjumusi tundva teenindajaga, sa-mas kui tähtajad aina lühenevad ja kliendid ootavad soodsamat hinda.

Lahenduseks oleks miski, mida kestahes võiks probleemideta avada ja kasutada, midasinul oleks lihtne teha ja kontrollida ning mida saaks kiiresti transportida – seejuuresmitte kullerpostiga, vaid üle interneti.

Selleks lahenduseks on üha enam saamas PDF ehk portable document format, midakasutatakse nii tööde kooskõlastamisel kliendiga – sest PDFi vaatamiseks vajalikAcrobat Reader on tasuta jagatav programm – kui kujunduste reprosse või reklaamidelehte saatmisel. Alates Acrobat’i versioonist 3.0 toetab PDF kõiki trükitehnilisi trikkenagu neljavärvilahutus ja overprint ning saadaval on hulgaliselt lisavarustust PDF-failide kontrollimiseks ja korrigeerimiseks.

EelisedKomplektne. PDF-faili saab panna kõik fondid, pildid, tekst ja graafika, mis on vaja-likud dokumendi trükkimiseks või ekraanil näitamiseks täpselt samal kujul, nagu sinaneed kujundus- või küljendusprogrammis paika panid.

Kompaktne. PDF toetab erinevaid kadudega (JPEG) ja kadudeta (ZIP, CCITT G4)kompressioonialgoritme, lubades sul vastavalt rakendusele valida piisavat pildikvali-teeti tagav failisuurus.

Sõltumatu. Üks PDFi olulisemaid eeliseid on lehekülje, platvormi ja rakenduse-sõltumatus. Sa võid PDFi teha Quarkist või Wordist, PC-l või Macil, välja trükkidamistahes Adobe PostScript Level 2 või PostScript 3 printerile – tulemus on sama.

Usaldatav. Acrobat Distiller interpreteerib su PostScript faili ja tulemuseks on märk-sa printerisõbralikum fail – enamus raskeid faile trükkuvad, kui nad on korra PDFikstehtud.

Muudetav. Kui sa kasutad värvilahutuste asemel komposiit-PDFi on su töö viimasehetkeni parandatav, kasutades Acrobat 4.0 sisseehitatud võimalusi või lisavahendeidnagu EnFocus’e PitStop.


Kontrollitav. Tänu PDFi selgele sisemisele struktuurile on preflight-programmidellihtne tutvuda faili sisuga ja hoiatada sind näiteks madalaresolutsiooniliste või RGBpiltide leidmise korral.

PDF vs PostScriptOma olemuselt on PDF struktuurne ja lihtsustatud PostScript – kasutab sama graafi-kamudelit kuid omab kindlat kataloogipuu-laadset ülesehitust, kus iga komponentkindlalt omas pesas istub. Kui näiteks PostScripti puhul võib font või lehekülje taus-tapilt asuda kustahes kohas keset printfaili ja selle ülesleidmine teisel leheküljel ka-sutamiseks on paras peavalu, siis PDFis on Pilt 1 ja Font 1 ülesleitavad millal vaidneid vaja peaks minema. PDF koosneb iseseisvatest komponentidest, mis lõpuks le-hekülje kirjelduse poolt kokku kutsutakse.

Tulemuseks on see, et lehekülgede ümberjärjestamine näiteks poognamontaazhi pu-hul, viimase hetke muudatuste sisseviimine või graafikakomponentide trükikõlbulik-kuse kontroll ehk preflighting on äärmiselt lihtsad teostada – mis kasutaja seisukohalttähendab vastava tarkvara mõistusepärast hinda. PDFi jaoks mõeldud editori-preflighteri hind on suurusjärgus viistuhat ja automaatne rakendus ca viisteist tuhatkrooni, PostScripti puhul algasid hinnad paarikümnest tuhandest ja läksid 300-400tuhandeni välja.

Väärakas PDFVaatamata kogu siintoodud PDFi-kiitmisele on tegemist ikkagi täiesti universaalsefailistandardiga ja kasutajal on äärmiselt lihtne teha PDF, kus on sees näiteks madala-resolutsioonilised RGB-pildid ja tulemuseks täielikult vastuvõetamatu kvaliteedigaväljatrükk.

PDFi eelis on aga see, et faili tegijal või kasutajal on lihtne veenduda sobilikkuses,sest me võime kehtestada ühese nõuetepaketi. Tegeleda eraldi Freehandi, Coreli,Quarki ja PageMakeri failidega oleks märksa hullem – et mitte öelda lootusetu ette-võtmine.

Failisuurused ja kvaliteetVäiksemad failid on vahest kõige lihtsamalt mõistetav PDFi eelis nii PostScript-failikui ka kujundusprogrammi dokumendi ees. Kevad-suvel 1998 esimest korda laiemaleringile PDF-reklaamitranspordi tutvustades sai proovitööna kasutatud Postimehepooleküljelist reklaami (suurus ca A4, terve reklaami mõõdus slaid), mille QuarkXpressist tehtud printfail oli 21MB. Pärast Distillerit oli tulemuseks PDF suurusega774kB kasutades Job Options’i alt Jpeg Medium pakkimist (Zip ehk kadudeta pakki-mine andis tulemuseks 15,9MB).

Jpeg Medium sai valitud kui pakkimistase, millelt lootsime saada enam-vähem ajale-hetrükiks aktsepteeritavat tulemust ja Zip juhuks, kui enne trükkisaatmist tehtudkromalin peaks osutuma probleemseks. Tegelikult ei suutnud me vaatamata pildi de-tailsusele (pitsilised riided, juuksed jms) leida Jpeg- ja Zip-failist tehtud proovitrükki-de võrdlemisel ühtegi silmale märgatavat defekti. Siinkohal tasub arvestada, et proo-vitrükk annab tegeliku ajalehetrükiga võrreldes liiga hea ja terava kujutise mis peaksvälja näitama ka need defektid, mis pärast silma ei hakka.


Loomulikult võib reaalses elus kasutada paremat kvaliteeti andvaid kompressioonita-semeid, kindlasti maksaks Jpeg Maximumi nõuda kaetud paberi ja poognaoffseti pu-hul.

Viimane fail selles nimekirjas on PDFist tehtud EPS mis sai lehte pandud. Nagu näha,on EPS uuesti suureks paisunud (sedapuhku isegi suuremaks kui algne PS-fail, sestohutuse mõttes tegime Level 1 PostScriptile vastava faili samas kui algses failis olipilt nähtavasti pakituna kadudeta pakkimisalgoritmiga). Kui PDF liigub reklaamifir-mast lehte ja peab olema kompaktne, siis EPSi on vaja vaid ajutiselt (lehe trükkimine-kuni) ja majasiseseks kasutuseks, nii et selle suurus pole katastroofiline probleem kuidvajab kindlasti töökorralduses arvestamist. Näiteks juhul, kui sellise EPSiga lehesttrükkida välja lahutused, läheb EPS printfaili kaasa neli korda (iga osavärvi jaoks) jatulemuseks on päris suur printfail. Kasutades komposiit-töökorraldust (vt allpool)saab seda neljakordistumist muidugi vältida.

Lõpetuseks üks pilt

Lahutatud vs komposiitSiiani on kogu trükiettevalmistus lähtu-nud osavärvideks lahutatud PostScript-failist, mille kontrollimine eeldab muu-hulgas oskust neljast halli värvi lehe-küljest üks värviline kokku mõelda. La-hutatud fail on samas andnud kindlus-tunde – nii nagu töö minu arvutist lah-kub ta ka linofilmile jõuab.

Kuna lahutatud printfail oli standard, onvähemalt Mac-maailm läbi aegade ka-sutanud pildiformaadiks viie-faili-EPSiehk DCS-EPSi. Sellisel puhul saadabküljendusprogramm laseril proovitrükki (komposiit) tehes väljatrükki madalaresolut-sioonilise nn kukepildi ja lahutusi trükkides kõrgresolutsioonilised failid osavärvidekohta (kokku kukekas + CMYK = viis faili). Niikäisid arvutid kiiremini ja suuri infokoguseid läksvaja alles töö lõppfaasis, reprosse minevatprintfaili tehes.


PDFi ja värvilahutusvõimeliste filmi- ja plaadiprinterite tulekuga on olukord järsultmuutunud. Lahutamata ehk värvilise ehk komposiit-printfaili ja -PDFi korrektsust onlihtne ekraanil kontrollida ja vajaduse tekkimisel võib veel viimasel hetkel teha näi-teks pisikese tekstiparanduse või samast failist vajadusel genereerida EPSi ajalehe-reklaami küljele panemiseks.

Komposiit-töökorralduse puhul on oluline jälgida, et kogu kasutatav materjal olekstõesti komposiit ja õiges värvisüsteemis – viie-faili-EPSist läheb komposiiti ju ainultkukekas ja RGB-pilt kas jääb RGBks või saab küljenduseks kasutatud programmi su-va järgi CMYKi lahutatud. Mõlemal puhul on tulemus katastroofiline.

Vaatamata vajadusele oma töötavad ümber sättida tasub komposiiti minek ennastkindlasti ära, eriti on sellest abi tulevikule mõeldes. Nimelt liigub prepressimaailmsinna poole, et kujunduses hakatakse kasutama ICC-värviprofiiliga varustatud RGB-pilte või seadmesõltumatuid CIELab-pilte ja iga väljatrükiks kasutatava printeri asi onvälja mõelda parim viis neid ära trükkida. Seda võib kujutada ette umbes nii, et samaPDFi võid sa saata Uniprindile, Äripäevale ja Postimehele ning tulemus on vaatamataerinevatele paberitele ja trükimenetlustele igati võrreldav. Aga selleni läheb veel veidiaega, muuhulgas peab igaüks endale selgeks tegema sellise teema nagu seda on värvi-haldus.

Sissejuhatuse lõpetuseksKui järgnevates soovitustes peaks ilmnema segadusi või apse, siis on igaühel validakahe võimaluse vahel: (a) väikses sõpraderingis kõvasti kiruda (b) kiiremas korrasautorile teada anda või uduse koha osas selgitust paluda. Emma-kumma b-punktistoodud suhtlusvajaduse korral on parimaks lahenduseks e-post ([email protected]).

Kuna sellise suhtluse tagajärjel on tõenäoline, et pdf.manual.pdf saab täiendatud, siisolgu siinkohal öeldud, et uusima versiooni leiab alati www.uniprint.ee/tsirkus alt.Oma käsiraamatu versiooni leiad alati tiitellehelt ja iga lehe alaservast, uue versiooni-ga kaasnenud olulised erinevused siitsamast sissejuhatuse lõpust:

• v0.97 esimesed viited Acrobat 4.0 olemasolule

• v0.98b sisu ümberkorraldus, Acrobat 4.0 / 3.0 lahkuviimine, soovitus ka-sutada alati AdobePS draiverit.

Peeter Marvet


TöökorraldusTrükikõlbuliku PDF-faili ehk digitaalse originaali saamiseks tasub järgida kindlattöökorraldust, seejuures olulisim punkt on nn preflight (lennu-eelne kontroll) millekäigus tehakse kindlaks, kas saadud fail ikka vastab kasutus-koha poolt seatud tingi-mustele. Kui ei vasta, tuleb teha parandused ja uuesti destilleerida-kontrollida.

Enne pihta hakkamist tasuks aga üle kontrollida, et kasutatavad programmid õigestihäälestatud on, sest näiteks Acrobat 3.0 alghäälestus sobib vaid webikasutuseks mõel-dud PDF-failide tegemiseks.

Kõigepealt

• Kasuta puhast komposiit-CMYK-töökorraldust, ära unusta bleedi, overprinti jms.trükitehnilist. St tee tööd korralikult nagu alati.

• Kontrolli, et sinu Acrobat ja printeridraiverid oleksid korrektselt installeeritud jahäälestatud – eriti kehtib see Acrobat 3.0 korral.

Kui sa pead tegema PDF-originaali

• Tee värviline (composite) PS-printfail Acrobat Distilleri draiveriga.

• Destilleeri saadud PS-fail prepressi jaoks häälestatud Acrobat Distilleriga

• Tee PDF-failile preflight (nt CheckUp’iga). Kui leidub probleeme, paranda needalgdokumendis ja alusta uuesti printfaili tegemisest.

Kui sinuni jõuab PDF-originaal

• Tee saabunud PDF-failile preflight (nt CheckUp’i või automaatse DoubleCheckserveriga).

• Ekspordi PDF-fail Acrobati abil EPS-failiks (v3.0 puhul Acrobat Exchange, v4.0puhul Acrobat Professional).

• Pane EPS-fail küljendusprogrammis vajalikule kohale.

• Trüki valmis töö välja lahutustena või komposiidis (värviliselt) nii, nagu tavaliseltteed.

Ära tee

• Ära unusta kontrollida, et draiverid ja Distiller on õieti häälestatud.

• Ära ürita kasutada PDF-Writeri nimelist printerit. See ei ole PS-printer!

• Ära kasuta PDFi EPSiks tegemiseks mõnda teist teed kui Acrobatist eksportimine.

• Ära unusta preflighti – ka PDF-fail võib olla praak, näiteks RGB-piltidega.


Kujundus-küljendusKõigepealt tee oma kujundus nii, nagu ikka, ainult ära unusta trükitehnilisi iseärasusi.Olulised kontrollpunktid võiksid olla:

• Kujunduseks kasutatavas programmis vali leheküljesuuruseks toote (reklaami)suurus ja ehita kõik vajalik selle peale.

• Kui töö läheb neljavärvitrükki, kasuta piltidena juba varem CMYK-kujule viidudpilte, värvidena vastavast protsess-lehvikust valitud CMYK-värve. Kui töö lähebtrükki spot-värvidega (eeldatavalt Pantone Matching System) siis kasuta läbi kogutöö ainult neid.

• Ära kasuta värvipildiks DCS-1.0- ehk viie-faili-EPSi, sest sellest läheb komposiit-printfaili vaid madalaresolutsiooniline ja tihti veidi valede värvidega osa. Kui ka-sutad PhotoShop’i duotoone või spot-kanaleid, veendu et PhotShop on vähemaltversioon 5.02, kõik vajalik läbi PDFi läheb ning teine osapool on kasutatud eri-värvidest teadlik.

• Kontrolli, et mustal tekstil ja joontel oleks overprint kas objekti omadusena (joo-nistusprogrammides) või üldise trapping-parameetrina (küljendusprogrammideseeldusel, et nende trapping ja overprint üldse toimivad komposiit-töökorraldusepuhul).

• Kui vähegi võimalik, katsu vältida TrueType fontide kasutamist, sest nende käi-tumine ei ole kindel. Kasuta ATMi (Adobe Type Manager) ja selle abil kasutuselevõetud Type 1 fonte (PC puhul failid miski.pfb ja miski.pfm). Printfailist mahajäänud TrueType fonte ei oska Distiller PDFi tegemisel lisada, nendes laotudtekstile ei toimi Acrobat 3.0 ja vanemate PSdraiverite puhul otsing jpm.

PDFi tegemineJärgi siin käsiraamatus toodud juhiseid võimalikult täpselt ja katsu mitte ise eksperi-menteerida. Kui on ikka öeldud, et Acrobat 3.0 kasutaja peab tegema PS-printfailiAdobe Acrobat 3.02 draiveriga ja selle destilleerima siin näidatud parameetritega, siisei ole mõtet proovida kasutada PDFWriterit, Agfa Avantra draiverit ja webist leitudkalle-kusti lemmik-parameetreid või valida Quarkist Export page to EPS.

Enne alustamist maksaks kontrollida, kas printeridraiver ja Acrobat on installeeritudja häälestatud selles käsiraamatus toodud juhiste kohaselt.

• Vali printeriks Acrobat Distiller 3.02 (Acrobat 3.0) või Acrobat Distiller (Acrobat4.0). Vali Print to File (Acrobat 4.0 käivitab muidu ise ka Distilleri ja sul ei olevõimalust kontrollida, et kasutusel oleksid õiged parameetrid).

• Määra dokumendisuuruseks reklaami täpne suurus. Kui reklaam peab ulatuma le-he servani, siis kontrolli, kas oled teinud bleedi ehk kujundust veidi üle serva.Acrobat 3.0 puhul anna leheküljesuurus reklaamist kummaski suunas 6mm suu-rem.

• Trüki komposiit, st mitte värvilahutustena, printfaili. Faili nimi pane selline, etoleks siililegi selge – nt SokosHulludpaevadAripaev.ps (katsu vältida täpitähti,kirjavahemärke, tühikuid jms, sest need võivad hiljem faili ühest arvutist teisetransportimisel probleeme tekitada).


• Lohista saadud fail Distilleri peale. Kui Distiller veel ei käi, siis see käivitub (jäl-gi, et Acrobat 3.0 teataks unileht.ps või uniprint.ps parameetrite laadimisest jaAcrobat 4.0 näitaks, et Job Options on PressOptimized) ja teeb su PS-failist PDFi.Kui failiga on probleeme (ei ole PS-fail, font puudu vms), annab Distiller sellestoma aknas ka teada (pildil: puudu mõned fondid).

PreflightKõik valmis PDFid tuleb kindlasti üle kontrollida, et olla kindel fontide kaasapane-kus, overprint jms parameetrite õigsuses ja loomulikult ka selles, et välimus on ikkaselline nagu algselt plaanitud.

• Ava PDF-fail Acrobat Exchange’is

• Veendu, et välimus on OK. Soovi korral trüki välja või saada e-postiga kliendilevaatamiseks (klient võib kasutada tasuta Acrobat Readerit).

• Käivita tööriistareal olevast “linnukesest” või vastavast menüüst CheckUp(Acrobat 3.0) või PitStop (Acrobat 4.0). Vali profiiliks Ajalehereklaam võiReklaamtrykis ja kliki Check-nuppu. Tulemuseks on raport, kus on kirjas leitudprobleemid vastavalt tõsiduse astmele hoiatuste või fataalsete vigadena. Kuiprobleemi ees on ka nupp, siis sellele klikkimine viib sind probleemse elemendijuurde reklaamis. Raportis on veel lehekülgi, kust leiad lähemat infot dokumendisisu kohta.

• Paranda vastavalt raporti või visuaalse kontrolli tulemustele oma kujundusfail, teeuus PS ja sellest PDF. Kontrolli jälle!


• Kui sul on probleeme mingi failiga, siis küsi ajalehelt või otse Peeter Marvetiltnõu (saada probleemne fail ja olukorra kirjeldus [email protected]). Sinu problee-mide põhjal saame teha parema manuali!

PDFi panemini ajalehteKa siin kehtib reegel, et tuleb teha täpselt nii nagu öeldud. St kui on öeldud, et tulebteha EPS, see place’ida küljele ja siis trükkida lahutus, tuleb nii ka teha. Ei loe, etkalle-kusti on kuulnud võimalusest PDF otse leheküljele panna. Me oleme seda testi-nud nii Quark’is kui PageMaker’is, tulemused on mõlemal puhul katastroofilised.Katsu veel veidi vastu pidada, varsti saad küljenduse tegemiseks kasutada PDF-sõbralikku Adobe InDesign’i!

• Tee PDFile preflight juhuks, kui selle autor on midagi kahe silma vahele jätnud.Kui failide hulk on suur, tasub CheckUp’i ja PitStop’i asemel hankidaDoubleCheck server mis automaatselt saabunud failide hulgast probleemsed eral-dab.

• Võta Exchange’is File>Export>PostScript or EPS ja pane paika järgnevad para-meetrid (Acrobat 4.0 puhul peaksid juba paigas olema), siis anna failile sobiliknimi ja kataloog. NB! Kontrollitud keskkonnas võib kasutada ka Binary jaPostScript Level 2, aga seda ainult juhul kui on tõestatud, et see antud program-mide-printerite puhul toimib. Suure failihulga puhul võib EPSe teha ka ntDoubleCheck.

• Saadud EPS-failile tee küljendusprogrammis Place.

• Trüki küljendusprogrammist värvilahutus filmiprinterisse nagu tavaliselt. Kui sultküsitakse fonte, mille nime ette on tekkinud kahtlane täheühend, siis arvatavastion tegemist valehäirega (igaks juhuks kontrolli – ametlikult peaks selline fontolema subsetitud, vt allpool).


Acrobat 4.0Selle käsiraamatu kirjutamist sai alustatud Acrobat 3.0 ajal ehk ammuses minevikus,sest Acrobat 3.0 vajas hoolsat installeerimist ja seadistamist selleks, et tulemus olekskindlasti trükiks OK. Kui vähegi võimalik, tasub oma Acrobat uuendada versiooniks4.0, sest nagu alljärgnevast aru võib saada, teeb uuem versioon elu märksa lihtsamaks.

InstalleerimineAcorbat 4.0 installeerimisel võib rahulikult valida kõik vaikimisi pakutava. Võimalikearusaamatuste vältimiseks võiks jätta installeerimata vaid PDFWriteri, mis ei olePostScript printer ja võib kogemata kasutamise korral pahandust teha (mh trükitakseEPS-piltidest ainult preview).

HäälestamineAcrobat 4.0 ei vaja muud häälestust peale selle, et Distilleris tuleks valida Job Optionslahtrisse PressOptimized, mis ongi arvestatud trükioriginaalide tegemiseks. Vajadusekorral võib seda veidi muuta ja seejärel uue nime alla salvestada – ntPressOptimized(Acrobat3) või PressOptimized(Ajaleht), sest originaalnePressOptimized ennast üle salvestada ei luba.

Juhul, kui PDF-faili on vaja kasutada mingil põhjusel ainult varasemat versiooni tun-nistavas keskkonnas, saab Settings > Job Options alt nõuda Acrobat 3.0-ühilduvust.Teoreetiliselt peaksid kõik PDFi tunnistavad süsteemid ka Acrobat 4.0 tehtavat ava-ma, jättes vaid uued ja neile tundmatud käsud täitmata. Kuna see võib aga anda sinupoolt Acrobat 4.0-is nähtust erineva tulemuse, tasuks olla ettevaatlik ja mõned süs-teemid võivad ohutuse mõttes ka keelduda uuemat PDFi versiooni tunnistamast (ntDelta RIP).

Teine soov parameetreid muuta võib tekkida juhul, kui töö on ajalehereklaam, misläheb trükki madalama rastritihedusega. Sellisel puhul võib valida piltide soovitavaksresolutsiooniks 200 ja kompressioonikvaliteediks Medium.

Distiller: Job Options< see osa on veel kirjutamata, enamuse olulisest leiad Acorbat 3.0 alt >


Acrobat 3.0Selleks, et teha ja preflight’ida korralikke PDF-faile, tuleks installeerida AdobeAcrobat Distiller ja Exchange ning Enfocus CheckUp, printeridraiveriks AdobePS.PC puhul tuleb lisada ka Exchange’i külge ExportPS plug-in. Lisaks veel Distiller’istartup-fail soovitatavate algparameetritega (unileht.ps või uniprint.ps), parandatudDistiller’i PPD, CheckUp’i profiilid. Komplikatsioonide vältimiseks tuleb kustutadafondiandmebaas ja kopeerida õigetesse prolog.ps ja epilog.ps. Distiller tuleks uuenda-da versiooniks 3.02, häälestamist vajavad Distiller ja PC-arvutitel printeridraiver.

Installeerimine ja kohendamineAdobe Acrobat’i installeerimine on üsna lihtne, ainus soovitus on mitte valida mõnin-gaid komponente nagu PDFWriter ja Distiller Assistant. Need abivahendid ei sobitrüki-suunitusega töökorraldusse ning võivad tekitada vaid segadust (nt suur osaprobleeme on seotud sellega, et kasutajad pruugivad PDFWriterit PS-faili trükkimiseja destilleerimise asemel).

Acrobat’i hetkel müügil olev versioon on 3.01, pärast installeerimist on vaja Distilleruuendada versioonile 3.02, lisada ExportPS plugin, kopeerida failid prologue.ps jaepilogue.ps Distiller\Xtras\High_end kataloogist Distiller kataloogi ning soo-vitavalt kopeerida unileht.ps (või uniprint.ps) Distiller\Startup kataloogi.Distiller\Data kataloogist tuleb kustutada distsadb.dos fail (Mac’il Acrobat’ifolderi all Fonts:Superatm.db).

InstalleerimineInstalleerimiseks käivita install.exe Acrobat 3.01 CD-lt ja määra pärast litsentsile-pinguga nõustumist vajalikud komponendid. Tööks olulised on Exchange ja Distiller,PDFWriter on kindlasti kahjulik, ülejäänuid pole lihtsalt vaja.


Järgmisena küsitakse sult veelkord täpsustust, mida sa soovid installida ja kuhu. Vai-kimisi lähevad kõik komponendid C:\Acrobat3 kataloogi alla, aga kuna uuemadAdobe tooted elavad Program Files\Adobe all, siis oleks loogiline ka Acrobat pannaC:\Program Files\Adobe\Acrobat 3.0 kataloogi. Oluline on mitte panna DistillerAssistant’i, sest see ainult segaks töö tegemist.

Uuendused ja lisadEnne uuenduste ja lisade installeerimist pane Distiller ja Exchange kinni!


• Acrobat Distiller 3.02: uuendaja leiab Adobe www-lehelt, täpsemalthttp://www.adobe.com/prodindex/acrobat/acrdistiller.html. Saadudad302.exe tuleb käivitada, uuenduse lõpuks käivitub automaatselt uuendatudDistiller. Kui oled eelnevalt seadistanud Distilleri, siis need omadused on nüüdunustatud ja tuleb uuesti teha. Uuendus on vajalik, sest likvideerib mh vead Type3 fontidega.

• Export PS 1.2d plug-in: on Maci-versioonis juba sünnist saati olemas, PC-kasutaja leiab selle Adobe www-saidisthttp://www.adobe.com/supportservice/custsupport/LIBRARY/4f26.htm.Saadud exportps.exe pakib käivitamisel endast süsteemi temp-kataloogi (harili-kult c:\windows\temp) lahti faili exportps.exe, mis käivitamisel pakib endastlahti järgmisesse meeldivasse tempi, näiteks c:\temp\adobe\exportps, readme-faili ja expps32.api ehk plugini enda. expps32.api tuleb kopeerida Acrobat’ialla Exchange\Plug_Ins kataloogi, kõik muu võib kustutada. ExportPS on vaja-lik, et saaks Exchange’ist eksportida EPS faile.

• Proloog ja Epiloog: failid prologue.ps ja epilogue.ps tulebDistiller\Xtras\High_end kataloogist kopeerida Distiller kataloogi. Needfailid on vajalikud spot-värvidega tööde õigeks destilleerimiseks.

• Kustuta fondiandmebaas: Distiller\Data kataloogist kustuta distsadb.dosehk Multiple Master fontide andmebaas (Mac’il Acrobat’i folderi allFonts:Superatm.db). Kustutamine on vajalik, sest kui see fail alles on, ei annaDistiller fondi puudumisel ühtki hoiatust ja hiljem PDFi vaadates võidakse seeasendada välimuselt lähedase MM-fondiga. Kustutatud fondibaasi puhul kasuta-takse Courieri ja hoiatatakse, nii et tõenäosus puuduvat fonti märgata on paljusuurem.

• Kustuta originaalsed PPD-failid: leia kettalt (Windowsi all nt Start>Find abil)kõik adistill.ppd failid oma kettal ja kustuta need. Maci puhul vaata SystemFolder:Extensions:Printer Descriptions folderisse ja kustuta vajadusel Distillerigaseonduvad PPDd. Seda on vaja, sest selles PPDs on Distiller kirjas kui madalare-solutsiooniline RGB-printer, mis võib trükitööde puhul katastroofi esile kutsuda(näiteks PageMaker muudab kõik pildid RGBsse).

• Distiller’i seadistused: kõige lihtsam viis Distilleri seadistamiseks on võttahttp://www.uniprint.ee/tsirkus alt unileht.ps (ajalehereklaam) võiuniprint.ps (kvaliteet-trükk) ja salvestada see Distiller\Startup kataloogi.Lähemalt vt allpool.

Job OptionsKõige lihtsam viis tagada, et Distiller käivitub alati soovitud parameetritega, on pannaDistiller\Startup kataloogi unileht.ps või uniprint.ps fail, nagu eelpool kirjeldatud.Distiller loeb selle faili läbi igal käivitumisel ja nii oled sa muuhulgas kaitstud iseendaja kolleegide eest, sest isegi juhul kui keegi on seadistusi käsitsi muutnud (nt tehesfaili www-kasutuseks või lihtsalt ekraanil kontrollimiseks) laetakse uued parameetridja mitte eelmisest kasutuskorrast meelde jäänud. Need käivitusfailid annavad endastmärku ka Distilleri aknas, tuletades muuhulgas meelde, et spot-failidega tööde jaoksoleks hea sisse lülitada Distill with prologue.ps / epilogue.ps (seda saad tehaDistiller>Job Options’i Advanced lehel).


Unileht.ps paneb Distiller>Job Options menüüs paika seadistused nii nagu need onjärgnevatel piltidel. Mõningatel puhkudel võib olla vaja mõnda parameetrit ajutiseltmuuta, nt EPS-failide destilleerimise ajaks on hea välja lülitada Distill withprologue.ps / epilogue.ps, sest siis võetakse EPS-i suurus automaatselt lehekülje suu-ruseks.

File Settings / Compatibility: hoia absoluutselt alati Acrobat 3.0, sest varasemadversioonid ei toetanud prepressi jaoks vajalikku, mh CMYK-värve, overprinti jms.Õige PDF-fail algab kirjaga %PDF-1.2 ehk on versioon 1.2.


File Settings / ASCII format: soovitav hoida tühjana. ASCII fail on 7-bitine ja suu-rem, kuid sobib mõnedes oludes kus 8-bitine ehk binary fail läbi ei lähe, nt mõnel ju-hul valesti konfigureeritud FTP-serverite jms puhul (aga siis oleks õigem teha kordaserver ja mitte muuta PDFi tegemise korda).

Device Settings / Default Resolution: trükki minevate tööde puhul soovitav 2400dpi. Seda väärtust kasutatakse vaid juhul, kui mõni PS-fail tahab teada trükiseadmeresolutsiooni, nt leidmaks sujuvaks gradiendiks vajalikku üleminekute arvu.

Device Settings / Page Size: on oluline vaid juhul, kui PS-failist ei leita leheküljesuu-rust. Praktikas tähendab see harilikult EPS-faili destilleerimist kui Distill withprologue.ps / epilogue.ps on lubatud, sest siis ei leia Distiller faili algusest%%Boundigbox kommentaari.

Compress text and line art: soovitavalt hoida peal. Teksti ja graafika kompressioon,avaldab märgatavat mõju graafika suurusele. Ainus teadaolev olukord, kus võiks sellemaha võtta, on juhul kui tahaks PDF-faili sisuga tutvuda (nt Wordis Search&replaceabil muuta RGB-värve CMYK-värvideks), ja siis tasuks ka General’i all panna pealeFile Settings / ASCII Format.

Color (Grayscale, Monochrome) Bitmap Images / Downsample to: lubabDistilleril muuta failis olevate piltide (vastavalt värvilised, halltoonides ja mustval-ged) resolutsiooni. Võib kasutada, kui eesmärgiks on nt üle interneti transporditav le-hereklaam, aga ka muudel puhkudel kui on karta, et failis on vajalikust märksa kõr-gema resolutsiooniga pilte. Rakendub alates kahekordsest üleresolutsioonist, st kuisoovitav resolutsioon on 170dpi siis ei puudutata pilte, mille resolutsioon on alla 340dpi. Kuna nii suure üleresolutsiooniga piltide puhul kaoks digitaalse teravustamiseehk unsharp mask’i effekt niikuinii rastripunktide vahele ära, siis ei tähenda see nega-tiivset mõju pildi kvaliteedile, küll aga positiivset mõju faili väiksusele. Downsample


inetrpoleerib ja on hea kvaliteediga, kui selle asemele valida Subsample, siis visatakseüleliigsed pikslid lihtsalt minema ja pildis võivad tekkida soovimatud vead.

Color (Grayscale) Bitmap Images / Automatic Compression: määrab pakkimisvii-si, ajalehe jaoks peaks olema ZIP/Jpeg Medium või Low. Distiller tutuvub pildi ise-loomuga ja otsustab, kas kasutada määratud kompressioonitasemega kadudega JPEG-kompressiooni või kadudeta ZIPi. ZIPi kasutatakse juhul, kui pildist leitakse vägajärske toonimuutusi, nt arvuti-ekraanilt salvestatud pildid (vt siinsamas), TIFF-kujullogod jms., sest selliste piltide puhul tekitaks JPEG kergestinähtavaid artifakte. JPEG-tasemetest annab High kõige väiksema faili kõige kehvema pildikvaliteediga, Lowaga parima võimaliku kvaliteediga pildi aga suurema faili. Ajalehereklaamiga olemeEestis testinud Medium-taseme sobivust.

Color (Grayscale, Monochrome) Bitmap Images / Manual Compression: määrabkõigi selles failis leiduvate värviliste või halltoon-piltide kompressiooniviisi. Soovitavkasutada automaatse kompressiooni asemel nt juhul, kui tegemist on kvaliteet-trükkiminevate piltidega mida tahaks kindlasti pakkida kadudeta ZIP-kompressiooniga.Võimalik valida erineva tasemega JPEGide ja 4 ning 8-bitise ZIPi vahel – loomulikulttuleks kasutada 8-bitist. Ühebitiste ehk mustvalgete piltide jaoks on võimalused ZIP jaCCITT Group 4, väidetavasti annab Group 4 (ehk faksi-pakkimine) väiksema faili jaon kiirem.

Embed All Fonts: kindlasti peal. Kohustab Distillerit panema PDF-faili kaasa kõikfondid. Ainsad fondid, mida Distiller kunagi kaasa ei pane, on nn Base 13 ehk Times,Helvetica, Courier ja Symbol. See võib saada probleemiks juhul, kui oled ise teinudsamanimelised fondid (nt lisamaks katusega z-tähe).

Subset fonts below: soovitavalt peal, 99%. Sunnib Distillerit fontidest kaasa panemaainult vaja minevad tähed, protsessi käigus antakse fondile ka uus nimi. Tänu uuelenimele pole karta probleeme faili avamisel teises masinas, kus on samanimeline aga


teisekujuline font. Samas: kui kiri on subset’itud, ei saa selles laotud teksti PDF-failisenam tavaliste vahenditega muuta. Järelikult hoia subset peal, va juhul kui on ilmtin-gimata vaja hiljem teksti muuta.

Font Lists etc: pole siiamaani kuulnud, et keegi oleks millekski kasutanud.

Distill with prologue.ps / epilogue.ps: soovitavalt peal, va EPS-failide destilleerimi-se korral (kui peal, siis ei leita EPS-failist suurust üles ja lehesuuruseks default lehe-suurus, vt General). Prologue.ps ja epilogue.ps on vajalikud peamiselt selleks, et tullatoime töödega, kus on kasutatud spot-värve (aga neile võib ka muud rakendust leida).

Convert CMYK Images to RGB: kindlasti maas, va vahest www-kasutuseks mõel-dud PDF-failide destilleerimisel. Konverteerib kõik CMYK-värvisüsteemis pildidRGB-sse.

Preserve OPI Comments: soovitavalt maas, va juhul, kui kasutatakse OPI-serverit(open prepress interface, server teeb kõrgresolutsioonilistest piltidest madalaresolut-sioonilised nn kukepildid küljenduses kasutamiseks ja asendab need printimisel kõr-geresolutsioonilistega). Kui on peal ja tegelikult OPIt ei kasutata, paneb CheckUp’iandma valeraporteid (teade: Document contains form objects) ja ei lase tal hoiatadamadalaresolutsiooniliste piltide eest.

Preserve Overprint Settings: kindlasti peal. Nõuab Distillerilt overprint’i (ületrükk,nt must kiri värvi taustal peaks olema alati overprint) omaduse säilitamist.

Preserve Halftone Screen Information: lehereklaami puhul soovitavalt maas, kuisulle on oluline, et PDF-failiga läheks kaasa rastritihedus ja -nurk, siis peal. Kui PDFfailis on nt reklaam mis läheb lehte, peaks lehe filmiprinter niikuinii sellest nõudmi-sest üle olema, nii et parem on mitte peale panna. Kui töö läheb mõnel muul viisiltrükki, võiks peal olla.


Transfer Functions: soovitavalt Apply. Kui failis on transfer function’iga muudetudtoonigammat, siis Apply tähendab, et need muudatused pannakse toimima ja Removejätab need ära. Preserve peaks teoreetiliselt säilitama funktisoonid muutmata kujul,ainult et juhul, kui transfer function’e ei ole failis kasutatud, võib praktikas tekitadahiljem PS-vea.

Under Color Removal / Black Generation: soovitavalt Remove. Näitab, mida tehafailis leiduvate värvilahutusparameetritega. Kuna me eeldame, et kogu tööprotsess onniikuinii CMYK ja meil ei ole failis RGB-pilte millel peaksid olema kaasas nimetatudparameetrid, siis faili sattunud funktsioonide säilitamine tekitab ainult CheckUp’isasjatut paanikat ja valeraporteid. Kui on põhjust arvata, et neid funktsioone on kasu-tatud teadlikult, tuleks panna Preserve.

Color Conversion: alati Unchanged. Määrab Distilleri käitumise värvidega, kõik ju-hud peale Unchanged’i teevad CMYK-infot sisaldavale failile liiga (sest ka DeviceDependent tähendab reeglina RGB-kujul värve). Kuna me eeldame, et kogu tööprot-sess on niikuinii CMYK, siis olgu puutumata!


Enfocus CheckUp,PitStop ja DoubleCheckMis on misCheckUp on Acrobat 3.0 puhul vajalik selleks, et kontrollida valmis PDF-faili vasta-mist kasutuskoha nõuetele ehk teha preflight’i (lennueelne kontroll). Tegemist on ise-seisva tootega ja tuleb seega eraldi osta. Prooviversiooni, mille saab hiljem raha eestregistreerida täisversiooniks, leiab www.enfocus.com althttp://www.enfocus.com/download/download-area.htm (30-päevane demovõtisaadetakse e-postiga, ilma võtmeta töötab ainult failide esimeste lehtedega).

PitStop on siiani olnud PDF-editor ja alates versioonist 4.0 (sobib Acrobat 4.0 jaoks)võtab enda peale ka CheckUpi funktsioonid, CheckUpi arendamine iseseisva tootenanähtavasti lõpetatakse. Saamise kohta kehtivad samad reeglid, mis CheckUp’i puhul-gi.

Nii CheckUp kui PitStop on Acrobat Exchange’i (v4.0 puhul Acrobat Proffessionali)pluginid ja eeldavad failide kontrollimiseks kasutajapoolset tegevust. DoubleCheckon iseseisev tarkvara, mis võib näiteks serveris töötades kontrollida suurt hulka vasta-vatesse kataloogidesse kopeeritud faile ja neid vajadusel parandada või EPSiks eks-portida. Kuna DoubleCheck on tavakasutaja jaoks liiga võimas lahendus, siis siinko-hal sellest pikemalt juttu ei tule, huvilised võivad aga kõik tarviliku (sh 30-päevanedemo) leida webist.

Kahjuks keegi Eestis Enfocus’t ei jällemüü, seega on ainus võimalus kasutada või-malust osta internetist ja krediitkaardiga.

Installeerimine• Enfocus CheckUp / PitStop: Webist saadav fail on täisfunktsionaalne setup, mis

küsib vaid nõustumist litsentsiga jms. CheckUp või PitStop on vajalik, et kontrol-lida tehtud PDF-faili korrektsust.

• CheckUp profiilid: http://www.uniprint.ee/tsirkus alt leiad eri rakendus-teks sobivad profiilid (nt Ajalehereklaam), mis tuleb salvestadaC:\Windows\Enfocus Prefs Folder\CheckUp Profiles kataloogi. Profiile onvaja, sest neis on kirjas ühtlustatud nõuded PDF faili jaoks.

• PitStop profiilid: http://www.uniprint.ee/tsirkus alt leiad täiendatud pro-fiilifaili kus on sees nii algsed PitStop’iga kaasa tulnud kui ka meie poolt üle vaa-datud ja Eesti trükikodade ning ajalehtedega kooskõlastatud profiilid. See tulebsalvestada C:\Windows\Enfocus Prefs Folder\CheckUp Profiles kataloogi.


ProfiilidPDF-failide erinevate kasutuste kirjeldamiseks saab CheckUp’ile teha vastavad pro-fiilid, praktikas oleks loogiline, kui selle teeb trükikoda / ajaleht ja jagab kõigile huvi-listele välja. Alljärgnevalt näidiseks profiil Ajalehereklaam, mis peaks andma turvali-selt transporditava ja kasutatava ajalehereklaami. Nagu öeldud, saab selle profiili laa-dida endale ka www.uniprint.ee/tsirkus alt. Loodetavasti ei vaja profiil pikemat sel-gitust, huvilised leiavad parameetrite kirjeldused CheckUp’i dokumentatsioonist.




AdobePS printeridraiverAdobe soovitab kasutada Distilleri jaoks printfaili tegemisel AdobePS printeridraive-rit, mille leiab webist nii Windows 95/98/NT kui ka Maci jaoks aadressilthttp://www.adobe.com/supportservice/custsupport/download.html

Kuna viimaste versioonidega on parandatud mitmeid olulisi varem esinenud vigu, ta-sub kindlasti kontrollida, et kasutatavaks versiooniks Windows 95/98 puhul oleks 4.3ja Windows NT puhul 5.1, Macil 8.5.1

Windows 95 / 98< see osa on veel kirjutamata >

Windows NT< see osa on veel kirjutamata >

Macintosh< see osa on veel kirjutamata >


Micosofti Win95 / Win98 /WinNT PS-printeridraiverSoovitav oleks kasutada printimiseks AdobePS draiverit, millest on juttu eespool.Microsofti draiveri selgitused on siinjuures toodud ära vaid igaks juhuks.

Selleks, et teha Acrobat Distilleri jaoks PS-printfaile, on kasulik installeerida modifit-seeritud Acrobat Distiller 3.02 PostScipt-draiver, mille leiabhttp://www.uniprint.ee/tsirkus alt. Võrreldes originaalsega on seal tõstetudDistilleri resolutsiooni ja muudetud RGB-printer CMYK-printeriks.

NB! Kasutades originaalset Distilleri või mõne muu värviprinteri draiverit riskidRGB-katastroofiga!

NB! Kasutades tavalise filmiprinteri draiverit komposiit-printfaili tegemiseksvõivad värvipildid mustvalgeks muutuda!

NB! Et oleks kerge vahet teha õigel ja valel draiveril, siis tea, et ainult õigeAcrobat 4.0 draiveri nimi on Acrobat Distiller 3.02 ja failinimi samakas.ppd!

• Acrobat Distiller 3.02: http://www.uniprint.ee/tsirkus alt leiad good-ppd.zip faili, mille saad lahti pakkida nt WinZIPiga (prooviversiooni leiadhttp://www.winzip.com). Võta Start-menüüst Settings>Printers ja klõpsa AddPrinter. Kui küsitakse, kas tahad Local või Network printerit, vali Local. Printeri-tüüpide pakkumise peale vali Have Disk… ja näita kataloogi, kuhu pakkisid lahtigood-ppd.zip faili. Vali kas Goodwin Win95&98 drivers või Goodwin WinNTdrivers alt Acrobat Distiller 3.02 ja jätka. Kui pakutakse võimalikke porte, valiFILE: ehk printfaili tegemine. Kui pakutakse võimalust valida see printer default-printeriks või trükkida testlehekülg, võib viisakalt ära öelda.

• Printeridraiveri häälestamine Win95 / Win98: paberi suuruseks A4 (kui sul onEesti lokaaliaga Windows, siis on see automaatselt nii), Fonts-lehel Always useTrueType fonts (st et ei toimuks fondiasendusi) ja sealtsamast Send Fonts As altSend TrueType fonts as Outlines (Acrobat 3.0) või Type42 (Acrobat 4.0) jaThreshold 0. Nii peaksid TrueType-fondid minema faili kaasa graafikana.


• Printeridraiveri häälestamine WinNT: vali File-menüüst Properties ja paneDevice Settings lehelt paika Form To Tray Assignment A4, siis võta File>Document Defaults ja pane ka sinna A4 nii Page Setup kui ka Advanced lehele(kui sul on Eesti lokaaliaga Windows, siis on see automaatselt nii). SamasAdvanced lehel tuleb ka öelda, et TrueType Font: Download as Softfont, et vältidafondiasendusi.


PS-printfailide tegeminePageMaker 6.52PageMakeris on soovitav teha printeritstiil (Printer Style) ja edaspidi trükkida mittetavalise Print-käsuga, vaid valides File>Printer Styles – nii on iga kord olulised para-meetrid juba paigas ja oht midagi valesti teha väike. Iga kord on vaja muuta vaid le-heküljesuurust nii, et see vastaks käsil oleva reklaami suurusele või trükise suuruselekoos kahekordse bleediga.

Printeristiili teed kõige mugavamalt nii: paned korra print-dialoogis parameetrid pai-ka, seejärel ctrl-klahvi alla vajutades muutub Print-nupp Style’iks ja sellele klikkimisejärel küsitakse sult stiilile nime, pane nt Acrobat.

MIDA TÄHELE PANNA: Et lehekülg oleks Custom ja lehe suurus reklaami puhulsama, mis dokumendil ja muu trükise puhul dokumendi lehesuurus pluss kahekordnebleed. Et draiver oleks kindlasti Acrobat Distiller 3.02 (kui on Acorbat 3.0) võiAcrobat Distiller (Acrobat 4.0). Options-lehel Send image data: Normal. Colour-leheltuleb valida Composite (värviline, mitte lahutatud), rastritihedus ei ole reklaami puhuloluline (leht paneb paika).

CorelDraw 8

FreeHand 8.0

Quark Xpress 4.04

Documents

PDFManual.PDF: Pisike käsiraamat PDF-i kasutamiseksf5.goodwin.ee/pirpir/tekstid/muu/printpdf-i manual.pdf · kompressioonialgoritme, lubades sul vastavalt rakendusele valida piisavat