Karula rahvuspargi kaitsekorralduskava 2008 – 2018 rahvuspark/Kaitsekorralduse... · 1. SISSEJUHATUS Vastavalt „Looduskaitseseadusele“ tuleb kõigile kaitsealadele koostada

Karula rahvuspargi kaitsekorralduskava

2008 – 2018

Vormistas ja protsessi juhtis: Kaili Preismann

Tekstid ja illustreeriva materjali koostasid: Mats Meriste (metsa, niitude ja maastike osa), Pille Tomson (kultuuripärandi osa), Henno Peegel (arhitektuuripärandi osa), Merike Tsimmer (loodusharidus), Kaili Preismann (soo ja järve elupaigad ning liigid).

Kaitsekorralduskava koostamise töögrupis olid: Jüri Drenkhan, Rene Freiberg, Kristi Kalve, Kaido Kama, Andy Karjus, Elmo Kronberg, Aleksei Lotman, Mats Meriste, Henno Peegel, Kaili Preismann, Pille Tomson, Tea Treimuth, Merike Tsimmer, Mati Urbanik ja Silver Visnapuu.

Vastava valdkonna töögrupi koosolekutele olid lisaks kaasatud järgmised eksperdid: Kalle Eller, Lilian Freiberg, Liisi Jääts, Rainer Kuuba, Taime Puura, Riinu Rannap, Kristel Rattus, Marek Sammul ja Urve Sinijärv.

Vastava valdkonna töögrupi koosolekutele olid lisaks kaasatud järgmised kohalike huvigruppide esindajad: Ants Järvmägi, Toomas Jüris, Irje Karjus, Tõnis Kask, Enno Koemets, Rain Ruusa ja Jaan Visnapuu.

Ähijärve 2007

SISUKORD

1. SISSEJUHATUS............................................................................................................4

2. ÕIGUSLIK ALUS............................................................................................................5

3. KARULA RAHVUSPARGI KAITSE-EESMÄRK JA VISIOON......................................6

4. KAITSEALA ÜLDISELOOMUSTUS..............................................................................74.1 Asukoht ja geograafiline asend...............................................................................................74.2 Piirid ja vööndid......................................................................................................................74.3 Maakasutus ...........................................................................................................................104.4 Kliima....................................................................................................................................104.5 Mullastik...............................................................................................................................10

5. MAASTIK......................................................................................................................115.1 Karulale iseloomulikud pinnavormid....................................................................................115.2 Loodusmaastik......................................................................................................................145.3 Pärandkultuurmaastik............................................................................................................16

6. ELUPAIGAD.................................................................................................................176.1 Järved....................................................................................................................................176.2 Väikeveekogud......................................................................................................................196.3 Vooluveekogud ja allikad.....................................................................................................196.4 Sood ja rabad.........................................................................................................................206.5 Niidud ...................................................................................................................................226.6 Metsad...................................................................................................................................25

7. LIIGID............................................................................................................................377.1 Seened...................................................................................................................................377.2 Samblikud.............................................................................................................................377.3 Samblad.................................................................................................................................377.4 Soontaimed............................................................................................................................387.5 Putukad..................................................................................................................................407.6 Teised selgrootud..................................................................................................................417.7 Kalad.....................................................................................................................................427.8 Kahepaiksed ja roomajad......................................................................................................427.9 Linnud...................................................................................................................................437.10 Imetajad...............................................................................................................................45

8. KULTUURIPÄRAND....................................................................................................478.1 Asustusstruktuur....................................................................................................................478.2 Arhitektuur............................................................................................................................488.3 Rahvapärimus........................................................................................................................508.4 Traditsiooniline elulaad, töötraditsioonid ja käsitööoskused................................................508.5 Võru keele Karula murrak.....................................................................................................528.6 Ajaloo- ja arheoloogiamälestised..........................................................................................538.7 Püsiasustus............................................................................................................................54

9. LOODUSHARIDUS......................................................................................................56

10. HUVIGRUPID.............................................................................................................59

11. ÜLDISED PÕHIMÕTTED...........................................................................................6011.1 Turismi arendamise põhimõtted..........................................................................................6011.2 Kaitseala külastuspiirkonnad..............................................................................................6111.3 Ehitustegevuse üldised põhimõtted.....................................................................................6311.4 Looduskasutuse tingimused maastikku mõjutavatel töödel................................................6511.5 Maade riigi omandisse jätmise ja ostmise üldised põhimõtted...........................................6711.6 Ulukite arvukuse reguleerimise üldised põhimõtted...........................................................6811.7 Põllu-, rohumaade ja niidukoosluste hooldamise üldised põhimõtted................................6911.8 Metsade majandamise põhimõtted......................................................................................71

12. KAITSEALA UURITUS..............................................................................................74

13. VÄÄRTUSED, EESMÄRGID, MÕJUTEGURID JA TEGEVUSED............................75

14. TULEMUSLIKKUSE HINDAMINE...........................................................................100

15. KAVANDATAVAD KAITSEKORRALDUSLIKUD TEGEVUSED, EELARVE JA AJAKAVA.......................................................................................................................108

15.1 Eelarve koond....................................................................................................................10915.2 Koostöö.............................................................................................................................11115.3 Koosluste ja maastike hooldus .........................................................................................12215.4 Objektide korrastamine.....................................................................................................13115.5 Tehnika ja soetused...........................................................................................................13315.6 Liigikaitse..........................................................................................................................13315.7 Andmebaasid.....................................................................................................................13415.8 Teadustöö ja seire..............................................................................................................13515.9 Külastuskorraldus..............................................................................................................14015.10 Loodusharidus ja teavitustöö...........................................................................................146

16. EELMISE KAITSEKORRALDUSKAVA TULEMUSLIKKUS..................................15316.1 Eelmise kaitsekorralduskavaga planeeritud tööde läbi viimine........................................15316.2 Hinnangud eelmise kaitsekorralduskava väärtuste säilimisele vastavalt seatud eesmärkidele..............................................................................................................................158

17. KASUTATUD KIRJANDUS.....................................................................................162

18. LISAD.......................................................................................................................163Lisa 1 Karula rahvuspargi kaitse-eeskiri...................................................................................164Lisa 2 Järvede nimekiri, uuritus ning jaotumine väärtuste vahel..............................................168Lisa 3 Elupaigatüübid Karula rahvuspargis..............................................................................169Lisa 4 Karula rahvuspargis esinevate liikide nimekirjad..........................................................170Lisa 5 Karula asustusüksused: rahvuspargi asustuse kujunemine............................................189Lisa 6 Karula rahvuspargi loodushariduskeskuse kontseptsioon..............................................192Lisa 7 Külastusrajatiste jaoks vajalike iga-aastaste hooldustööde kirjeldus.............................194Lisa 8 Karula rahvuspargis teostatud uuringute loetelu............................................................195Lisa 9 Karula rahvuspargi väärtuslike hoonete nimekiri..........................................................197Lisa 10. Väärtuslikud hävimisohus hooned, mis vajavad konserveerimist..............................202Lisa 11. Karula rahvuspargi suuremad liiva ja kruusakarjäärid................................................207Lisa 12. Infolehe artiklite sisu...................................................................................................208Lisa 13 Eelisjärjestamise üldised põhimõtted...........................................................................213Lisa 14 Digitaalsed kaardikihid ...............................................................................................215

1. SISSEJUHATUSVastavalt „Looduskaitseseadusele“ tuleb kõigile kaitsealadele koostada kaitsekorralduskava, mille ülesanne on anda ülevaade kaitsealal paiknevatest väärtustest, püstitada eesmärgid nende väärtuste säilimiseks, määratleda neid väärtusi mõjutavad tegurid ning planeerida tegevused, mis on vajalikud, et need väärtused säiliksid. Lisaks tuleb leida kompromissid erinevate väärtuste kaitsmise vahel ning määratleda kriteeriumid, mille alusel on võimalik otsustada väärtuste säilimise üle.

Vastavalt kaitse-eeskirjale on Karula rahvuspargi eesmärgiks Lõuna-Eestile iseloomulike metsa- ja järverikaste maastike, pinnavormide, looduse ja kultuuripärandi ning tasakaalustatud keskkonnakasutuse säilitamine, kaitsmine, taastamine, uurimine ja tutvustamine ning kaitsealuste liikide kaitse.

Käesolev kaitsekorralduskava koosneb 18 peatükist. Antud kaitsekorralduskavas puudub eraldi peatükk kaitseväärtuste kirjeldusest (nii nagu see tavapäraselt kaitsekorralduskavades on olnud). Vastavat teemat on käsitletud peatükkides 5-9 iga teema all eraldi blokina. Sellist kaitsekorralduskava ülesehitust on kasutatud kava kasutamise lihtsustamiseks – kogu üht valdkonda käsitlev info on ühes peatükis koos. Kasutajasõbralikuse eesmärgil on püütud läbi kava kasutada ühtset väärtuste numeratsiooni – peatükkides 5-9 kasutatud numeratsiooni on kasutatud nii väärtuste, tulemuslikkusehindamise ja tegevuskava tabelites kui ka metsade majandamise põhimõtete peatükis. Samuti on tegevuskavas iga tegevuse juures tagasiviited väärtustele, et oleks kergesti leitav, millise väärtuse jaoks üks või teine tegevus on mõeldud ning milliste negatiivsete mõjutegurite mõju selle tegevuse läbiviimisega peab vähenema.

Karula rahvuspargi esimene kaitsekorralduskava koostati aastateks 2001 – 2005. Seda kaitse-korralduskava Keskkonnaministeeriumi poolt ei kinnitatud, siiski lähtus Karula Rahvuspargi Administratsioon oma igapäevase töö planeerimisel antud ajaperioodil sellest kaitsekorralduskavast. Mitmed seal ettenähtud tegevused jäid raha, aga peamiselt siiski ajapuudusel tegemata. Samas siiski enamus planeeritud tegevustest viidi ellu (eelmise kaitsekorraldusperioodi tulemuslikkust ning läbi viidud tegevusi on analüüsitud peatükis 16).

Käesolevat kaitsekorralduskava hakati koostama 2005. aasta kevadel. Alustuseks koostati kaitsekorralduskava koostamiseks lähteülesanne, seejärel määratleti huvigrupid ning otsustati, milliseid huvigruppe ja mil moel kaasata tuleks. Järgmiseks moodustati kaitsekorralduskava koostamise töögrupp, mis koosnes:

• Karula Rahvuspargi Administratsiooni kõigist töötajatest (Pille Tomson, Mats Meriste, Tea Treimuth, Merike Tsimmer, Henno Peegel, Mati Urbanik, Kaili Preismann) ning peale LKK loomist LKK ja KKT vastava ala spetsialistidest (Pille Saarnits, Silver Näkk ja Toomas Hirse).

• kuuest kohalikust inimesest (Silver Visnapuu, Andy Karjus, Jüri Drenkhan, Kristi Kalve, Elmo Kronberg, Rene Freiberg), kes esindasid rahvuspargi alal tegutsevaid erinevaid huvigruppe ning olid kõigile kaitsekorralduskava koostamise koosolekutele kutsutud

• kahest üldeksperdist (Aleksei Lotman ja Kaido Kama), kes samuti olid kõigile koosolekutele kutsutud.Lisaks kutsuti koosolekutele erinevate valdkondade eksperte (Riinu Rannap, Taime Puura, Lilian

Freiberg, Marek Sammul, Urve Sinijärv, Rainer Kuuba, Liisi Jääts, Kristel Rattus, Kalle Eller) ning erinevate teemadega seotud kohalikke inimesi (Irje Karjus, Enno Koemets, Tõnis Kask, Toomas Jüris, Ants Järvmägi, Enno Koemets, Rain Ruusa).

Kokku toimus 8 kaitsekorralduskava koostamise koosolekut (juuni 2005 – märts 2006), viimane neist kahepäevane, kus arutati kõik väärtused, eesmärgid, mõjutegurid, vajalikud tegevused ning erinevate valdkondade üldised põhimõtted läbi ning saavutati kokkulepped. Lisaks toimus juulis 2006. a koosolek, kus kaardistati metsamajanduslike ja muu kultuuripärandiga seotud metsade väärtusi (osalesid Jaan Visnapuu, Kalle Eller, Kaido Kama, Mati Urbanik, Enno Koemets ja Tõnis Kask).

Koosolekutel kokkulepitu põhjal vormistati käesolev kaitsekorralduskava.Aitäh kõigile eelpool nimetatud inimestele, kes panustasid oma aega ja jõudu käesoleva

kaitsekorralduskava koostamisse. Lisaks kõigile eelpoolmainituile suured tänud Eerik Leibakule ja Tarmo Evestusele, kes andsid nõu lindude teemal, Uudo Timmile, kes nõustas seire ja teadustöö osas, Marge Konsale, kes andis nõu ajaloo- ja arheoloogiapärandi osas, Kadri Kallele, kes vormistas koosolekute protokollid ning Katrin Virule, kes aitas läbi viia ja juhtida 2006. aasta märtsis toimunud kahepäevast koosolekut.

Karula rahvuspargi kaitsekorralduskava 2008 – 2018 koostamist rahastas Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus.

4

2. ÕIGUSLIK ALUSKarula rahvuspark asutati 8. detsembril 1993. aastal Lõuna-Eestile iseloomulike metsa- ja järverikaste kuppelmaastike kaitseks. Karula rahvuspargi ala võeti kaitse alla 1978. aastal maastikukaitsealana. Karula rahvuspargi valitsejad on Võrumaa ning Valgamaa Keskkonnateenistused (KKT), kaitset korraldab Riiklik Looduskaitsekeskus Põlva-Valga-Võru regioon (ühtlasi täidab viimatimainitu ka talle Looduskaitseseadusega pandud valitseja ülesaindeid). Peamised kaitseala spetsiifilised juriidilised dokumendid, kaitseala valitsejale oma töös juhindumiseks, on:

•Karula rahvuspargi kaitse-eeskiri, mis reguleerib kaitsekorda Karula rahvuspargi territooriumil. Karula rahvuspargi esimene kaitse-eeskiri kinnitati Vabariigi Valitsuse määrusega nr. 92 3. märtsist 1995. a ning muudeti Vabariigi Valitsuse 16. detsembri 1999. aasta määrusega nr. 387. Hetkel kehtiv kaitse-eeskiri kinnitati Vabariigi Valitsuse määrusega nr 149 22. juuni 2006. a (lisa 1).•Karula rahvuspark on määratud Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korraldusega nr 615 Natura võrgustikku kuuluvaks linnu- ja loodusalaks, mille eesmärgiks on kaitsta rahvuspargis olevaid Linnu- ja Loodusdirektiivi lisades ära toodud liike ja elupaiku.•Karula rahvuspargi kaitsekorralduskava, mis planeerib tegevused kaitsealal paiknevate väärtuste kaitseks. Käesolev kaitsekorralduskava on koostatud kümneks aastaks.•Maamaksu korrigeerimise määrus, mis määrab Karula rahvuspargis maamaksu vähendamise vöönditi.

Riiklikud strateegiad ja arengukavad, millega rahvuspargis tegevusi planeerides tuleb arvesse võtta:•Eesti keskkonnastrateegia aastani 2010 (2005) seab eesmärgiks maastike, bioloogilise mitmekesisuse ja kultuurmaastike mitmekesisuse kaitse ning rõhutab olulist seost maastikuökoloogia ja bioloogilise mitmekesisuse kaitse vahel ning maapiirkondade olulisust;•Eesti keskkonnategevuskava 2004 – 2006 (hetkel kinnitamata);•Bioloogilise mitmekesisuse kaitse strateegia ja tegevuskava (1999);•Eesti metsapoliitika;•Eesti looduskaitsearengukava aastani 2035 (2006) (kinnitamata).•Metsanduse arengukava (2002), mille üheks strateegiliseks eesmärgiks on Eestile omaste taime- ja loomaliikide elujõuliste populatsioonide, nende elupaikade ning looduslike ja poollooduslike koosluste püsimine; säästliku (st ühtlase, pideva ja mitmekülgse) metsanduse tagamine läbi kõikide praeguste elustiku mitmekesisuse elementide püsimajäämise kindlustamise Eesti metsades ning erametsomanike teadlikkuse kasvu tagamise.•Maa-arhitektuur ja -maastik. Uurimine ja hoidmine. Valdkonna arengukava 2007 – 2010 (2006) eesmärgiks on säilitada Eesti maa-arhitektuuri ja -maastike omapära selle uurimise, väärtustamise ja hoiu (sh korrastamise) kaudu. •Eesti arhitektuuripoliitika ja arhitektuurivaldkonna tegevuskava 2004 – 2008, mille üheks eesmärgiks on tagada ajaloolise keskkonna püsimine tulevastele põlvkondadele.•Eesti maaelu arengu strateegia 2007 – 2013 (vastutav ministeerium: Põllumajandus-ministeerium), mille kohaselt on oluline tagada kultuuripärandi objektide säilimine nende ajaloolist ilmet respekteerides. Strateegia üheks eesmärgiks on paikkonna säilitamine ning kultuuripärandi ja maastikulise mitmekesisuse säilitamisele kaasa aitamine.•Eesti säästva arengu riiklik strateegia “Säästev Eesti 21”, mille peasihiks on ühendada üleilmsest konkurentsist tulenev edukusenõue säästva arengu põhimõtete ning Eesti traditsiooniliste väärtuste ja omanäolise kultuuriruumi säilitamisega.

Rahvusvahelised konventsioonid, kokkulepped ja programmid, millele Eesti on alla kirjutanud või millega ühinenud ning millega seetõttu on seotud ka Karula rahvuspark.

•Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon (1992);•Arhusi konventsioon (1998);•EL loodusdirektiivi (1992);•EL linnudirektiivi (1979);•Euroopa eluslooduse ja looduslike elupaikade kaitse konventsioon (1979);•Pan-Euroopa bioloogilise ja maastikulise mitmekesisuse strateegia (1994);•Balti 21 metsanduses;•Kiievi bioloogilise mitmekesisuse resolutsioon (2003)

Kohaliku tähtsusega strateegiad ja arengukavad Karula rahvuspargis tegevuste planeerimisel arvestamiseks:• Valga maakonna arengukavad, strateegiad, planeering ning erinevad teemaplaneeringud• Võru maakonna arengukavad, strateegiad, planeering ning erinevad teemaplaneeringud• Antsla valla arengukava 2003 – 2011 ja üldplaneering• Karula valla arengukava 2004 – 2012 ja üldplaneeringu eelnõu• Varstu valla arengukava 2004 – 2014 ja üldplaneeringu eelnõu• Mõniste valla arengukava 2005 -2012• Kaika kandi arengukava 2004 – 2008• Rebäsemõisa küla arengukava 2003 – 2010

5

3. KARULA RAHVUSPARGI KAITSE-EESMÄRK JA VISIOON

Karula rahvuspargi kaitse-eesmärkKarula rahvuspargi kaitse-eesmärk on vastavalt kehtivale kaitse-eeskirjale:

•Lõuna-Eestile iseloomulike metsa- ja järverikaste maastike, pinnavormide, looduse ja kultuuripärandi ning tasakaalustatud keskkonnakasutuse säilitamine, kaitsmine, taastamine, uurimine ja tutvustamine ning kaitsealuste liikide kaitse;•nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta I lisas nimetatud liikide – must-toonekure, väike-konnakotka ja kalakotka, kes on I kategooria kaitsealused liigid, metsise, valgeselg-kirjurähni ja laanerähni, kes on ühtlasi II kategooria kaitsealused liigid, täpikhuigu, rukkiräägu, sookure, herilaseviu, roo-loorkulli, tedre, jõgitiiru, värbkaku, händkaku, öösorri, hallpea-rähni, musträhni, nõmmelõokese, vööt-põõsalinnu, väike-kärbsenäpi, laanepüü ja punaselg-õgija, kes on III kategooria kaitsealused liigid, kaitse;•nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta I lisas nimetatud elupaigatüüpide – vähe- kuni kesktoiteliste kalgiveeliste järvede (3140), looduslikult rohketoiteliste järvede (3150), huumustoiteliste järvede ja järvikute (3160), lubjavaesel mullal liigirikaste niitude (6270*), niiskuslembeste kõrgrohustute (6430), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niitude (6510), rabade (7110*), siirde- ja õõtsiksoode (7140), vanade loodusmetsade (9010*), rohunditerikaste kuusikute (9050), oosidel ja moreenikuhjatistel kasvavate okasmetsade (sürjametsade) (9060), soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080*), siirdesoo- ja rabametsade (91D0*) ning II lisas nimetatud liikide – soohiilaka ja palu-karukella, mis on ühtlasi II kategooria kaitsealused liigid, ning hariliku hingi, karvase maarjalepa, suur-kuldtiiva ja saarma, mis on ühtlasi III kategooria kaitsealused liigid, elupaikade kaitse.

Karula rahvuspargi visioon. Kaitsekorralduskava koostamise esimestel koosolekutel lepiti kokku Karula rahvuspargi visioon:•Karula rahvuspark on osa Eesti ja Euroopa kaitsealade võrgustikust. •Kaitsealade võrgustikus on Karula rahvuspark Kagu-Eesti suurim intensiivsest majandustegevusest mõjustamata loodusmassiiv, mis täidab keskkonna kompensatsiooniala, inimpelglike liikide säilimisala ning Lõuna-Eesti pärandmaastike, mitmekesiste jäätekkeliste pinnavormide ning metsade esindusala ülesandeid. •Karula kaitseala moodustub suurtest omavahel ühendatud funktsionaalse tervikuna toimivatest loodusmaastike massiividest (Kaugjärve-Pehmejärve-Palu-Arukülä-Apja, Tinu-Konnumäe, Verioja ja Õdri-Savijärve), kus toimub koosluste looduslik areng ning millele on omane suur looduslik mosaiiksus: vahelduvad erinevad metsatüübid, sood ja järved. Loodusmaastikud on elupaigaks elujõulistele inimpelgike liikide populatsioonidele. Kaitseala aitab kaasa mitmete nii Eesti kui ka Euroopa mastaabis haruldaseks jäänud koosluste ning taime-, looma- ja seeneliikide säilimisele. •Rebäsemõisa-Kolski, Mähkli-Alakonnu-Sora, Kaika, Ähijärve ja Jõeperä piirkonnas on esinduslikud Karulale omaste maastikuelementide, traditsiooniliste ehitistega, hajaasustusega ning säästvas põllumajanduslikus kasutuses olevad pärandmaastikud, milles on heas seisukorras Kagu-Eesti iseloomulikud pärandkooslused ning poolavatud maastikel elavate liikide populatsioonid ning suur bioloogiline mitmekesisus. •Säilinud on traditsiooniline elulaad, Karula murrak ning siinsele paikkonnale iseloomulikud traditsioonid ja kombed, mida kannavad kohalikud elanikud.•Karula rahvuspargis tutvustatakse loodust ja kultuuripärandit, korraldatakse loodusõpet. Intensiivne puhkemajandus on koondunud rahvuspargi piirialadele.

6

4. KAITSEALA ÜLDISELOOMUSTUS

4.1 Asukoht ja geograafiline asend

Karula rahvuspark paikneb Kagu-Eestis (joonis 1) Karula kõrgustiku iseloomulikumas piirkonnas. Karula rahvuspark oma 123 km2 üldpindalaga hõlmab nii Karula kõrgustikust kui ka Karula kihelkonnast ligikaudu kolmandiku. Karula kõrgustikust ja kihelkonnast välja poole Võru-Hargla orundisse jäävad ainult kaitseala idaserv koos Äesatmise sooga ja Ubajärve ümbrus. Karula kõrgustik paikneb Valga nõo ja Võru-Hargla orundi vahel, olles ühtlasi veelahkmealaks Peipsi järve ja Liivi lahe vesikonna vahel. Administratiivselt jaguneb Karula rahvuspark peaaegu võrdselt Võru ja Valga maakonna vahel (tabel 1 ja joonis 3).

Tabel 1. Maa ja inimeste jagunemine külade ja valdade vahel 2007. aasta jaanuari seisuga (LKK andmed).

Maa-kond Vald Küla

MAA ELANIKKONDPindala Pindala Karula rp

territooriumilKarula rp pindalast

ha ha % %

Elanikke külades kokku (valla

andmetel)

Püsi-elanikke rahvus-pargi piires

Suvita-jaid

rahvus-pargi piires

Kokku

Karula rp elavad

inimesed kogu küla/valla elanikest

Valga Karula 22 870 5 589 24 45 1 162 57 24 83 5 (7)Rebäsemõisa 2 923 2 764 95 22 41 45 19 64 100

Koobassarõ 3 602 2 061 57 17 28 8 3 11 29 (39)Lusti 1 022 343 34 3 23 0 0 0 0

Lüllemäe 1 650 364 22 3 290 4 4 8 1 (3)Valtina 2 011 57 3 0 33 0 0 0 0

Võru Antsla 26 940 5 125 19 42 4 161 134 74 208 3 (5)Ähijärve 2 927 2 395 82 19 52 33 36 69 63 (100)

Mähkli 842 842 100 7 20 17 16 33 100Kaika 810 802 99 7 43 50 14 64 100

Jõepera 934 544 58 4 42 28 7 35 67 (83)Viirapalu 2 366 492 21 4 28 0 0 0 0

Haabsaare 668 49 7 0 45 6 1 7 13 (16)Mõniste 17 540 1 523 9 12 1 084 0 0 0 0

Koemetsa 4 218 1 523 36 12 26 0 0 0 0Varstu 17 020 63 0 1 ? 0 0 0 0

Vana-Roosa 2 269 63 3 1 133 0 0 0 0Kokku 12 300 100 193 98 291

4.2 Piirid ja vööndid

Rahvuspark on jagatud olenevalt piirangute iseloomust ja ulatusest erinevateks vöönditeks: piiranguvöönd (pv), sihtkaitsevöönd (skv) ja reservaat (rv). Karula rahvuspargi ala väga suurest maastikulisest ja looduslikust mitmekesisusest tulenevalt on erinevaid vööndeid kokku palju (tabel 2 ja joonis 1 ja 2). Samal põhjusel on ka rahvuspargi sihtkaitsevööndid olenevalt eesmärgist jaotatud kolmeks: •sihtkaitsevööndid, mille eesmärgiks on looduslik areng (nn looduslik skv); •sihtkaitsevööndid, mille eesmärk on metsade looduslikkuse suurendamine (nn hooldatav skv)•sihtkaitsevööndid, mille eesmärk on bioloogilise mitmekesisuse säilitamine (nn hooldatav skv). Rahvuspargi välispiir ja vööndid on enamasti piiritletud riigimetsa kvartalite vaheliste sihtidega, kraavidega, teedega ja maavaldustevaheliste piiridega (Karula rahvuspargi piirid ja vööndid joonis 1).

Tabel 2. Karula rahvuspargi maa-ala jagunemine vöönditeks 2007. aasta jaanuari seisugaVöönd Arv Riigimaa Jätkuvalt riigimaa Eramaa Kokku

ha % ha % ha % ha %Reservaat 2 168 2 13 1 0 0 181 2Looduslik sihtkaitsevöönd 12 3317 42 140 14 148 4 3605 29Hooldatav sihtkaitsevöönd (eesmärk looduslikkuse suurendamine) 10 1769 22 211 21 319 9 2299 19Hooldatav sihtkaitsevöönd (eesmärk bioloogilise mitmekesisuse säilitamine) 5 747 9 93 9 180 5 1020 8Piiranguvöönd 12 1914 24 562 55 2719 81 5195 42

Kokku 41 7915 100 1019 100 3366 100 12 300 100

7

Joonis 1. Karula rahvuspargi asukoht ja jagunemine vöönditeks

Joonis 2. Karula rahvuspargi maa-ala jagunemine vöönditeks.

8

Vööndite osakaalReservaat

1%Looduslik skv

29%

Hooldatav skv looduslikkus

suureneb19%

Hooldatav skv mitmekesisus

säilib8%

Piiranguvöönd43%

Maakasutus

Muu2%

Märgalad10% Põllud

6%Looduslikud rohumaad

6%

Veekogud 3%

Metsad73%

Joonis 3. Maaomandi jagunemine.

Tüüp Pindala% ha

Metsad 73 8 942Märgalad 10 1 171Põllud 6 765Looduslikud rohumaad 6 759

Veekogud 3 391Muu 2 276Kokku 123 000

Joonis 4. Maakatte tüübid vastavalt Maa-ameti 2002. a põhikaardile.

9

Maa omandivorm Riigimaa65%

Eramaa27%

Jätkuvalt riigimaa

8%

Tabel 3. 2006. a seisuga maa jagunemine Karula rahvuspargis omanike kaupa.

Maavaldaja Pindalaha %

Riigimaa 8 934 73RMK Antsla metskond 3 792 31

RMK Taheva metskond 3 135 25Riiklik Looduskaitsekeskus 949 8Muu riigi omandis olev maa 39 1

Jätkuvalt riigiomandis olev maa 1 019 8Eramaad kinnistus või kinnistusse kandmisel

3 366 27

Kokku 12 300 100

4.3 Maakasutus

Karula rahvuspargi maa-ala jagunemist omandivormiti kujutab tabel 3 ning joonis 3. Jaotust maakattetüüpide vahel kujutab joonis 4. Riigimaast moodustab metsamaa 73 % (sh jätkuvalt riigiomanduses olev maa, millest enamus jääb ka edaspidi riigile). Kogu rahvuspargi alale jäävast metsast 81% moodustab riigile kuuluv mets (sh 65% on RMKle kuuluvad metsad).

4.4 Kliima

Eesti üldise ilmastikuga võrreldes valitseb Karulas suhteliselt kontinentaalne kliima. Külmemad kuud on jaanuar ja veebruar, keskmiste õhutemperatuuridega –6,6°C kuni –6,7°C. Kõige soojem kuu on juu-li, keskmise õhutemperatuuriga +16,9°C. Vegetatsiooniperiood kestab 170 – 180 päeva, sealhulgas ak-tiivne taimekasvuperiood umbes 120 päeva. Öökülmade vaheline periood on lühike ja võib mõnel aas-tal väldata isegi alla kuu aja. Sademeid langeb aastas keskmiselt 620 – 680 mm, kusjuures aastate lõi-kes on erinevused suured (andmed pärinevad Haabsaare (1970-1991) ja Köstrejärve (1995-1999) ilma-vaatluspostidelt).

4.5 Mullastik

Karula rahvuspark asub aluspõhja Kesk-Devoni Gauja ja Amata lademel ning jääb kahe mullastiku valdkonna piirimaile: Lõuna-Eesti valdkonna Põlva – Valga allvaldkonna ja Kagu-Eesti otsamoreen-küngaste erodeeritud ja deluviaalmuldade valdkonna aladele.

Karula reljeefi mitmekesisus kajastub mullastiku mitmekülgsuses ja vastupidi. Mullastikukaardil eristuvad selgelt kuplid, seljakud ning nendevahelised tasasemad soised alad.

Rahvuspargis on esindatud üle 40 mullaliigi, kusjuures 1 km2-l on neid keskmiselt 12 kuni 13, sealhulgas põllumajandusmaadel keskmiselt 15 kuni 16 ja põlistel metsamaadel 10 liiki muldasid. Metsamaadel puuduvad põllumajandusaladele iseloomulikud erodeeritud ja deluviaalmullad. Nende esinemine praegustel metsamaadel viitab hiljutisele maaharimisele.

Mullastiku suurt mitmekesisust iseloomustab ka mullaeraldiste rohkus: 1 km2-l võib neid olla 230 kuni 240. Ühe positiivse pinnavormi piires esineb kuni 18 mullaeraldist. Mullaeraldiste arv sõltub pin-navormi pindalast ja pealispinna liigestatusest ning on üldiselt suurem pindalalt ulatuslikumate kuplite ja küngaste puhul. Pinnavormide suhteline kõrgus mõjustab rohkem mõningate mullaliikide (erodeeri-tud, deluviaalmullad) pindalalist levikut, samuti muldade erosiooniohtlikkust; vähem erinevate mulla-liikide esinemist.

Kuplitel leidub leetunud või leetjaid (lagedel), erodeeritud (nõlvadel) ja deluviaalmuldasid (jala-mipiirkonnas). Muldade lähtekivimiks põllumajanduslikel maadel on valdavalt moreen, mis pealmises osas on 40 kuni 60 cm sügavuseni saviliivane, allpool liivsavine. Riigimetsamaadel on muldade lähte-kivimiks peamiselt fluvioglatsiaalsed liivad ja kruusad. Erodeeritud muldade lõimiseks on peamiselt liivsavi.

Muldade huumusesisaldus on üsna varieeruv nii mullaliigiti kui liikide sees. Huumusekihi tüsedus leetunud, leetuvatel leedemuldadel ning leetjatel ja leostunud muldadel on keskmiselt 18 kuni 20 cm; erodeeritud muldadel peaaegu puudub ning deluviaalmuldadel on ligikaudu pool meetrit (Örd, 1985).

10

5. MAASTIK

5.1 Karulale iseloomulikud pinnavormid

ÜldiseloomustusKarula kõrgustik kujunes mandrijäätumise lõpuperioodil eri suundades liikunud Võrtsjärve ja Võru-Hargla liustikukeelte vahel. Viimane oli takistuseks Võrtsjärve jääkeelele ja põhjustas moreeni kuhjumist selle servaalal.

Karula kõrgustiku valdavalt künklik-nõoline reljeef on suures osas kujunenud irdjää lõhelistes massiivides. Jääst väljasulanud kivimmaterjal on kuhjunud nii jääalustes koobastes kui ka jääsisestes tühimikes olnud jääjärvedes (kuplistikud) või laienenud jääpragudes voolanud jääjõgedes (lõunapoolne oosmõhnastike ja sandurite vöönd). Hiljem on reljeefi tasandanud soostumine. Mikroreljeefi on mõjutanud ka inimtegevus peamiselt järskudel nõlvadel põlluharimisega tekitatud künniterrasside läbi.

Karula rahvuspargi suhtelised ja absoluutsed kõrgused pole eriti suured. Absoluutsete kõrguste vahe on ligikaudu 70 m (68 kuni 138m), kusjuures suurem osa territooriumist asub 75 kuni 100 m kõrgusel üle merepinna, sellest madalamal on umbes 7,5% ja kõrgemal umbes 6,5%. Kõrgeim punkt kaitsealal on Rebäsemõisa Tornimägi (137,8 m üm), mille suhteline kõrgus Rebäsejärve tasemest on 40,5 m, mäe läänejalamilt umbes 55 m ja mis on ühtlasi suurima suhtelise kõrgusega pinnavorm kaitsealal (joonis 5).

Joonis 5. Karula rahvuspargi geomorfoloogia

11

Väärtuse kirjeldusKarula on üks huvitavamate pinnavormidega ala Eestis, eriti huvitavaks teeb ala eri-ilmeliste liustikutekkeliste pinnavormide koosesinemine suhteliselt väikesel alal (Järvet, 1998). Suures plaanis jaguneb Karula-ala kolme eri-ilmelise pinnavormide grupi vahel (joonis 6):• tasandikud – mitmesugused soo-, sandur-, moreen- ja (jää)järvetasandikud;• mõhnastikud – erineva suuruse, kuju ja koostisega künkad;• oosmõhnad – pikad ja kisad vallidelaadsete seljakute kogumikud.

Joonis 6. Karula rahvuspargi pinnavormid

Kõige iseloomulikemateks pinnavormideks (joonis 7) Karulas on korrapärase kujuga moreenkattega mõhnad-kuplid. Viljaka pinnaga moreenkattega kuplistikud Kaika-Jõeperä (Kaika kuplistik) ja Rebäsemõisa-Kolski (Rebäsemõisa kuplistik) on kujunenud ka peamisteks inimasustuse kandjateks piirkonnas, mis omakorda on kohati mõjutanud ka kuplite kuju (kujunenud on künni ja tee terrassid). Oluliselt erineb eelnimetatutest Peräjärve mõhnastik, mis koosneb liiva/kruusa kuhjatistest, kus küngaste väga tihe asetus ja suured suhtelised kõrgused ei ole soosinud maaviljelust – nii ongi tegemist metsase piirkonnaga.

Teiseks iseloomulikuks pinnavormiks Karulale on oosmõhnastikud. Siinsed oosmõhnad on suhteliselt madalad (~10 m) kuid pikad (kuni 1 km). Kuna oosmõhnastiku ala on väga metsane, siis on piirkond suhteliselt varjatud, lisaks sellele on mõhnade vahelised madalamad kohad kaetud turbalasundiga, mis samuti varjutab pinnavormide esinduslikust. Kohati on oosmõhnasid kahjustanud kruusa kaevandamine.

Lisaks kuplistikele ja oosmõhnastikele võib esile tõsta ka mitmete väiksemate vormide esinemist. Sora talukoha lähistel asub grupp sulglohkusid e sölle. Need sügavad ja järskude kallastega pinnavormid on huvitavad ala arengu uurimise seisukohalt, ilma väljavooluta suletud süsteemis kuhjunud setetesse võib olla „jäädvustatud“ oluline info piirkonna jääliustiku taandumise järgsest arengust (senini paraku uurimata) (joonis 7). Väiksemate pinnavormidega koos on Karulas ka kolm suuremat platootaolist moodustist, mida iseloomustavad väga järsud nõlvad ja suhteliselt tasane pealispind. Neist suurim on Mäekonnu mägi, mis on korrapärase kujuga, pealt savika pinnakattega. Rebäsemõisa külas moodustab natuke väljavenitatud põhiplaaniga kõrgema ala Tornimägi koos ümbritsevate kõrgendikega. Rebäsemõisa Tornimäe iseloomulikuks omaduseks on väga järsk edelanõlv, teised nõlvad ei ole nii selgelt välja kujunenud. Kolmandaks „suurvormiks“ on Konnumägi – Savimägi, mis on väga pikk (~3 km) ja kitsas (~500 m) tasase viirsavi laega ja järskude nõlvadega keha. Mäekonnu ja Tornimäe savistelt pindadelt allavoolavad veed on mägede külgedesse lõiganud hulgaliselt sälkorge (joonis 7).

12

Joonis 7. Erilised pinnavormid Karula rahvuspargis.

Grupp inimtekkelisi pinnavorme väärib samuti väärtustamist, erinevatest asustusperioodidest pärit künniterrassid, tee terrassid jne.

Suur hulk pinnavorme on veel uurimata ja väärtustamata, kuna puuduvad vastavad uuringud, ka sellised teadvustatud väärtused nagu sälkorud ja sulglohud on ülepindselt senini kaardistamata, mistõttu ei pruugi nende rohkus senini teada olla. Samas sisaldavad Karula maastikud endas informatsiooni mandrijää taandumisest ja kohaliku looduse kujunemisest.

Lisaks ohustavad Karulale iseloomulikke pinnavorme teede rajamine, pinnase planeerimine ehi-tustegevuse käigus ja maa-ainese kaevamine, neid negatiivseid mõjusid aitab ennetada kehtiv kaitse-kord, mille kohaselt sellised tööd tuleb eelnevalt kooskõlastada, ning see, et maastiku ilu osatakse hin-nata. Mõtlematu inimtegevuse tõttu võib kohati probleemiks olla ka erosioon.

Olulist mõju omavad mitmeid endised kruusakarjäärid, mille kaevandamine on lõpetatud, neist kümme karjääri on tasandatud ja üks osaliselt tasandatud. Suuremad tasandamata karjäärid on Vana-Palu, Värtemäe ja Karsi karjäärid. Lisaks karjääridele on mitmeid alla 0,3 ha pindalaga korrastamata maa-ainese võtmise kohti: Peräjärve, Sora ja Viitka teede ääres.

13

5.2 Loodusmaastik

ÜldiseloomustusKarula loodusmaastiku moodustavad ulatuslikud metsa-alad koos looduslike järvede ja sooaladega. Loodusmaastiku aladel on erinev saamislugu ning praegune kasutus. Osad metsa-alad (soosaared) on põlised metsad ning neid ei ole kunagi oluliselt majandatud. Samas oli osa praegusest metsamassiivist veel ~60 aastat tagasi valdavalt liigendatud talumaastik (näit. Alakonnu järve ja Mikumäe vaheline ala, Haanja, Liivakingu, Juudinurme piirkond jne).

Piir loodusmaastiku ja pärandkultuurmaastiku vahel ei ole selge ja üheselt mõistetav – pigemini on tegemist kohati laiema, kohati kitsama üleminekualaga ühest maastikutüübist teise. Suurem osa loodusmaastikust on mittemajandatav vöönd (reservaat või sihtkaitsevöönd). Samas kuulub osa (17 %) loodusmaastike metsadest sihtkaitsevööndite puhveraladena piiranguvööndisse ning on seeläbi majandatavad.

Karulas on Kagu-Eesti suurim metsamassiiv, mis ulatub kaugelt üle rahvuspargi piiride. Inimasustus alal peaaegu puudub, välja arvata mõned kunagised metsavahikordonid (praeguseks enamasti asustamata).

Väärtuse kirjeldusKarulale on iseloomulik suur metsasus, sealjuures suure ühtse metsa-ala esinemine. Selles suures metsamassiivis on alasid, kus metsa ei majandata ja kus on välja kujunenud/kujunemas loodusmets, samas esineb ka laialdasi alasid, kus metsa mõõdukalt ka majandatakse. Varasemast, rahvuspargi eelsest ajast on pärit ka mitmed metsa intensiivse majandamise märgid (vanad lageraielangid, metsakultuurid, kuivendusobjektid jne), kuid need on üha enam sulandumas loodusmaastikusse. Vaid selline suur massiiv saab toimida kompleksse loodusmaastikuna (kohati jääb ka rahvuspargist väheseks, siiski saab siinne ala toimida tuumikuna intensiivselt majandatavate metsade keskel). Kuigi rahvuspargi loodusmaastik on kohati lõigatud pärandmaastikega ei ole see siiski väärtust tükeldanud – kõik metsamassiivid on omavahel ühendatud. Loodusmaastikku liigestavad üksikud endised metsavahitalud lisavad loodusmaastikusse piire (näiteks metsa ja lageda vahel), mis suurendab veelgi elupaikade rohkust.

Tüüpiline loodusmaastik asub rahvuspargi lõunaosas ning Õdrijärve ja Kaugjärve ümbruses. Loodusmaastikega ala hõlmab umbes 70% rahvuspargi territooriumist (joonis 8).

Peamiseks loodusmaastike ohustavaks teguriks on olemasolevatele teedele ja elektriliinidele laiade sihtide rajamine, mis lõhub maastiku terviklikust, ning muud tehisobjektid. Mõningast negatiivset mõju võivad omada ka raied, liigne külastustegevus ja inimese tegevusest tingitud erosioon, viimaseid aitab ära hoida kehtiv kaitsekord. Ka metsapõlengud võivad olenevalt olukorrast omada negatiivset mõju.

14

Joonis 8. Karula rahvuspagi loodus- ja pärandkultuurmaastik

15

5.3 Pärandkultuurmaastik

ÜldiseloomustusKarula rahvuspargi pärandkultuurmaastikke iseloomustab eelkõige erinevate maakattetüüpide mosaiiksus – põllumaad ja niidud vahelduvad metsatukkade ja sooaladega. Selline suur kirjusus kätkeb endas ka palju erinevaid elupaiku pärandmaastikuga seotud elustikule. Hajali paiknevad talud ja reljeefil käänlevad teed ilmestavad maastikku veelgi. Pärandkultuurmaastik on kohaliku elanikkonna peamine eluruum – siin haritakse põldu, peetakse karja, töötatakse ja mängitakse. Mitmed maastikuelemendid (künniterrassid, vanad hooned, põlised teed) viitavad siinse kultuuri ja elulaadi pikale ajaloole.

Pärandkultuurmaastike leviala on tingitud peamiselt muldade viljakusest – nii ongi inimasustus seotud moreenkattega kuplistike ja nende lähima ümbrusega.

Pärandmaastiku leviala on olnud ajas muutuv. Pärandmaastike levik saavutas maksimumi enne II maailmasõda, kui Karula oli oluliselt lagedam ning pärandmaasikusse kuulus ka Alakonnu järve ja Mikumäe vaheline ala. Pärast küüditamisi ja kollektiviseerimist metsastusid suured alad, põllumajanduse mehhaniseerimine tõstis oluliselt pärandmaastike metsasust – raskesti kasutatavad järsud nõlvad ja märjad niidualad ning vaese pinnaga kuplite laed metsastusid.

Pärandkultuurmaastik paikneb peamiselt rahvuspargi põhjapoolses osas Mähklist Jõeperäni ning Kolskist Rebäsemõisani, eraldiseisvana paikneb lõunapool ka Koobassarõ-Apja pärandmaastiku tükike. Pärandkultuurmaastikud hõlmavad praegu ligikaudu 30% rahvuspargi pindalast (joonis 8).

Väärtuse kirjeldusVäärtusena käsitletakse pärandmaastikku kaasaegse seisuga – varasemat maastike mustrit ei arvestata, kui varem kultuuristatud ala on nüüdseks metsa kasvanud ja liitunud suurema massiiviga on sellest saanud taas loodusmaastik.

Olulised pärandkultuurmaastikku ja keskkonda mõjutavad objektid on suurfarmid: Rebäsemõisa ja Latiku kolhoosilaudad koos ümbrusega ja Tätäl olev endisaegne sovhoosi noorkarja farm. Reostava-na mõjuvad ka Sora elektriliin ja Tiidu vaatetorn.

Pärandkultuurmaastikke ohustavad peaasjalikult hooldamise puudumine, ebasobivad ehitised, maastiku mustri muutmine ja mittesobivad põllumajandusmeetmed (väiksemate niidusiilude suuremateks massiivideks liitmine ja metsastamine), ka elektriliinid ning maastikku mitte jälgivad teed. Kohati rikuvad lühiajaliselt pärandkultuurmaastike ilmet suunamata külastamine, maa-ainese kaevamine, lintelektrikarjuste ja võrkaedade kasutamine, niidusiilude ja teeservade hooldamata jätmine, kobraste tegevusjäljed. Halvasti mõjub metsaservade ja vaadete kinnikasvamine. Olenevalt olukorrast võib negatiivset mõju omada ka raietegevus ja maaparandussüsteemide hooldamine. Negatiivseid mõjusid leevendab see, et on olemas kehtiv kaitsekord ning püsielanikud ja –hooldajad, kes on maastike hooldamisest huvitatud, hooldajate poolset huvi aitavad hoida PRIA ja Keskkonnaministeeriumi poolt maksavad loodushoiu- ja põllumajandustoetused. Hästi mõjuvad maastikus paiknevad traditsioonilised ehitised.

16

6. ELUPAIGAD

6.1 Järved

ÜldiseloomustusMandrijää taandumisel tekkis Karula kuplistiku alale mahajäänud jääpankade asemeis hulgaliselt järvi, kokku 60 ringis. Neist jääb rahvuspargi alale 40 (järvede nimekiri lisa 2).

Karula suhteliselt väiksele alale jääb väga erinevaid järvi. Siin ei leidu vaid mõnda üksikut Eestis esinevat järvetüüpi, valdavaks tüübiks on siiski segatoitelised ning kalgiveelised järved (joonis 9), mis tuleneb moreenmuldadest ja metsa rohkusest. Tänu hõredale asustusele on järved üsna looduslähedases seisundis. Kõige suurem järv on Ähijärv (~180 ha) ja kõige sügavam Savijärv (~ 18 m).

Rahvuspargi 40 järvest 5 on kehvas seisundis: Raudjärv, Köstrejärv, Pormeistri järv, Küüdre järv ja Ojajärv (Ott, 2001). Tehisveekogudest on suuremad Pormeistri paisjärv, Madsa lump, Püssa talu tiik, Apja soo lump ja Koobassaarõ tiik.

118 7 4 1 15 1

0

5

10

15

Arv

Kalgiveeline düseutroofneKalgiveeline eutroofnePehmeveeline düseutroofneDüseutroofne (aluselisus määramata)DüstroofneHüpertroofneMesotroofsete joontega eutroofneSemidüstroofne

Joonis 9. Järvede tüpoloogiline jaotumine Karula rahvuspargis

Väärtuse kirjeldusKarula rahvuspargi 40 järvest on väärtuslikud 38 (joonis 10). Järved omavad kahesuguseid väärtusi: looduslikke ning vaatelisi ja puhkemajanduslikke. 12 järve puhul need väärtused kat-tuvad.

6.1.1 Looduslikult olulised, mitmekesise elustiku ja eripärase tüpoloogiaga järved (3110, 3130, 3140, 3150, 3160)1

Suurema osa Karula rahvuspargi järvedest on inimtegevusest suhteliselt vähe mõjustatud ning heas sei-sundis. Kokku on selliseid järvi 34 võttes enda alla 360 ha. Looduse mitmekesisuse ja teaduslikku väärtust silmas pidades on limnoloogid väga olulisteks pidanud Ähi-, Must-, Õdri, Uba-, Saar- ja Suur-Apja järvi. Elustiku omapära ja liigirikkuse poolest paistavad silma Karula väikesed metsajärved. Sa-muti on leidnud endale elupaiga siinsetes järvedes mitmed haruldased liigid. Karula järved ilmestavad siinset maastikku oluliselt ja on kogu kompleksina väga väärtuslikud. Enamus Karula järvi on aegade jooksul läbi uuritud. Uuemad uuringuandmed on olemas umbes poolte rahvuspargi järvede kohta (lisa 2), ülejäänud järvi on uuritud enam kui 30 aastat tagasi. Tol ajal tehtud uuringute andmed Riiklikul Looduskaitsekeskusel puuduvad (Limnoloogiajaamas on need olemas, kuid korrastamata).

Looduslikele järvedele võivad halvasti mõjuda koordineerimata turism, randade täisehitamine, veetaseme muutmine inimese poolt, reostus, kalade röövpüük (samuti pole teada, kui suurt mõju omab seaduslik kalapüük) ning see, et kalasid asustatakse järvedesse koordineerimatult.

6.1.2 Vaateliselt ja puhkemajanduslikult olulised järvedLisaks sellele, et järved on elupaigaks mitmetele elusolenditele, on nad oluliseks maastikku ilmesta-vaks teguriks. Selliseid järvi, mille ääres armastatakse puhata või mis jäävad teede või turismitalude naabrusesse, on Karula rahvuspargis kokku 16, kokku 320 ha (joonis 10, lisa 2 järvede nimekiri).

Enamuste järvede seisund on hea ning nad on puhkemajanduslikult hästi kasutatavad, ka enamus vaateid järvedele on avatud. Erandiks on vaade Suur-Apja järvele, mis on täielikult võsastunud ja tee-pealt pole enam võimalik järve näha. Võsastumine ohustab ka teisi järveääri. Osade järvede kaldad on kobraste tegevuse tagajärjel risustunud, mis mõjutab negatiivselt järvede puhkemajanduslikule väärtu-sele. Samuti mõjub halvasti Ähijärve puhkemajanduslikule olukorrale veetaseme pidev kõikumine, mis on tingitud 1975. aastal Ähijäve väljavooluks olevale Muduri kanalile ehitatud veeregulaatorist, mis praeguseks enam ei tööta. Väga kehv on Küüdre ja Köstrejärve seisund.

1 Peatüki 6 alapunktide järel sulgudes on ära toodud antud väärtuse alla kuuluvad Euroopa Liidu Loodusdirektiivi kohaselt väärtuslike elupaikade koodid. Karula rahvuspargis esinevate Natura elupaikade täielik nimekiri ning koodide vasted leiab lisast 3.

17

Köstrejärve näol tegemist kaitsekorralduslikult olulise järvega. Järv asub rahvuspargi piiril, kaitseala ja Lüllemäe vahel. Köstrejärv on läbi aegade olnud populaarne ujumiskoht ja kui järve seisund oleks piisavalt hea, et teda edaspidigi ujumiskohana kasutataks, siis vähendaks oluliselt koormust teistel kaitseala väärtuslikematel järvedel.

Väärtusele võib negatiivselt mõjuda suur külastuskoormus. Potentsiaalseteks ohtudeks on põllumajandusreostus ja randade täis ehitamine.

Joonis 10. Karula rahvuspargi väärtuslikud järved, väikeveekogud, vooluveekogud ning sood ja rabad.

18

6.2 Väikeveekogud

ÜldiseloomustusVäikeveekogudeks on loodusliku tekkega lombid, mis on liiga väikesed, et olla järved, ning inimese poolt rajatud tiigid. Looduslikud väikeveekogud (lontsikud, lannud ja lumbid) on tekkinud tänu mitmekesisele ja vahelduvale pinnamoele. Maastikus on mitmesuguse suurusega ja kujuga veega täidetud lohke, mida oma väikese pindala tõttu järveks kutsuda ei saa. Paljude väikeveekogude suurust ja veetaset on oluliselt kujundanud koprad. Tiigid on enamasti rajatud taluhoonestuse lähedusse ning kuuluvad Karula tüüpilise õueplaneeringu hulka. Kõik need on Karulale tüüpilised väikeveekogud. Väike veekogudeks on ka enamasti 50-ndatel aastatel kasutusel olnud madalsooturba varumiskohtadest kujunenud tiigid, neist suuremad on Ähijärve, Värtemäe, Karkkülä, Suislepa ja Linnukmäe turbaaugud.

Väärtuse kirjeldusNii looduslikud kui ka inimese tehtud väikesed madalad kaladeta tiigid (külmuvad talviti põhjani läbi) on elu-paigaks haruldastele kahepaiksetele ja putukatele. Nad ise ja eriti nende vastsed on toiduks kaladele. Osad neist veekogudest, mis paiknevad metsas, on väga vaese elustikuga pruuniveelised veesilmad. See, millist väärtust need veekogud endast kujutavad, pole teada, kuna uuritud neid pole. Samuti pole selge, kui palju neid on ning kus nad täpselt asuvad. Kaardikihile on kantud oletatav väärtuse paiknemine ning väärtuse tegelik paiknemine tuleb alles välja selgitada (joonis 10).

Rohketoitelisemaid väikeveekogusid ähvardab ajapikku kinnikasvamine. Juhul, kui on tegemist oluliste elupaikadega, tuleks neid puhastada. Pole teada, millist mõju avaldab sellele väärtusele kobraste arvukuse regu-leerimine ja kopratammide lõhkumine. Potentsiaalselt võib negatiivselt mõjuda põllumajandusreostus, väike-veekogude süvendamine ilma eelneva kooskõlastamiseta ning veekogude täis ajamine. Võimalik, et negatiivset mõju omavad ka veetaseme muutused.

6.3 Vooluveekogud ja allikad

ÜldiseloomustusSuuri jõgesid rahvusparki ei jää. Kaitseala põhjapoolne osa (19 km2) kuulub Võrtsjärve (Peipsi) vesikonda. Haabsaarõ oja vesi jõuab Ärnu jõge pidi Väikese Emajõe kaudu Võrtsjärve. Ülejäänud rahvuspargi territoorium jääb Koiva (Liivi) vesikonda. Koivasse suubuvad Lannamõtsa oja, kuhu jõuavad rahvuspargi lääneosa veed, ja Mustjõgi, mis saab alguse Suur-Saarjärvest ning kuhu koonduvad kaitseala idaosa veed. Ähijärve, Pehmejärvede ja Ubajärve veed jõuavad Ahelo jõe ning Apjajärvede ja Pautsjärve veed jõuavad Silla ja Hargla

oja kaudu Mustjõkke (joonis 11). Kokku on rahvuspargis vooluvee-

kogusid 284 km neist enam-vähem looduslikus seisus (pole süvendatud või kanaliseeritud) on 12 km ojasid ja jõgesid. Lisaks looduslike vooluvee-kogude süvendamisele ja kanaliseeri-misele on rajatud kaitsealal põllumajan-dus- ja metsamaade kuivenduseks kraavide võrgustik, mille osatähtsus vooluveekogudest on Karula rahvus-pargis suur – põhiosa vooluveestikust moodustavad metsakuivenduskraavid – soo- ja soostunud metsade kuivendami-seks on rajatud rahvuspargi ida-, lääne- ja lõunapoolsetel äärealadel tihe kuiven-dusvõrk (Metsoja ja Väikese Pehmejärve kuivendusobjektid). Põllukraavide arv ja kogupikkus on väike (Järvet, 2000).

Suurematest rahvusparki jäävatest põllumajandusmaade kuivendusobjektidest on olulisemad Vana-Hauka (43 ha) ja osalt rahvusparki jääv Kaika objekt, ülejäänud kuivendusvõrgu moodustavad üksikud talukraavid ja õgvendatud ojad. Rajatud kuivenduskraavide võrgustik mõjutab oluliselt jõgede üldist seisundit (Mustjõe ja Ahelo jõe ülemjooksud). Alandatud on Mustjõe veetaset. Paremas seisus on Hargla oja, mis voolab praktiliselt kogu ulatuses looduslikus sängis, kuigi jõe valgalal on tehtud ulatuslikke maaparandustöid (Tuvikene et al, 2004).

Suurim kanal on Ähijärve väljavoolule rajatud Muduri kanal koos regulaatoriga, viimane on nüüdseks amortiseerunud ja Ähijärve veetaset reguleerida ei võimalda.

Rahvuspargi välispiirile jääb Pehmejärve kanalitesüsteem koos Pehmejärve veetaset hoidva ülevooluga, mis on samuti amortiseerunud. Olulisemalt mõjutavad järvede looduslikku veerežiimi Suur-Apja järvest endise Karula metskonna juurde viiv Koobassaarõ kanal, Väikest ja Suurt Saarjärve ühendav kanal ning tasandamata

19

Joonis 11 Karula rahvuspargi jagunemine vesikondadeks.

kallastega Rebäse ja Mikile järvede väljavoolukanalid.Väärtuse kirjeldus6.3.1 VooluveekogudVooluveekogudest on väärtuslikud looduslikes ja taastuvates sängides voolavad jõed ja ojad ning allikad ja lät-ted. Looduslikes sängides voolavaid ojasid ja jõgesid on Karula rahvuspargis kokku 12 km (joonis 10), mis moodustab vähem kui 5% kõigist kaitsealale jäävatest veekogusest. Väärtuslikud on nad tänu oma haruldusele. Põhiliseks ohuks on looduslikus seisus vooluveekogude süvendamine, kanalisse ajamine ja paisutamine.

6.3.2 Allikad ja lättedSuuremaid allikaid Karula rahvuspargis pole, samas on teada mitmeid väiksemaid allikaid ja lätteid (joonis 10), täpsemalt pole neid uuritud. Seetõttu pole ka selge, kus nad asuvad, palju neid on, mis seisus nad on ning kui väärtuslikud nad võiksid olla. Mitmetesse allikatesse on sisse pandud salved, mis on ajajooksul lagunenud ja vajaksid korrastamist, sest kohalike inimeste mälestustes omavad allikad olulist kohta. Ohuteguriteks on allikate tallamist külastajate poolt ning allikate reostamine.

6.4 Sood ja rabadÜldiseloomustusVaatamata rahvuspargi väikesele pindalale ning alla Eesti keskmist jäävale soostumusprotsendile on sood siiski rohkearvulised – seni on uuritud 56 sood. Pindalast moodustavad sood ligikaudu 10%. Kõige suurem kaitsealale jäävatest soodest on Äestämise soo, mille pindala on 219 ha. Suurem osa soodest on heas seisundis. Üksnes 14% inventeeritud soodest ei vastanud Natura 2000 elupaiga kriteeriumitele. Põhjuseks oli peamiselt inimmõju (metsakuivenduskraavid, raietööd ja turba kaevandamine) ning oletatavasti kopra poolt tingitud üleujutused, mille tulemusena oli soo asemel tekkinud veekogu.

Väärtuse kirjeldusSoode suur arv on tingitud reljeefi liigendatusest, mille tõttu on sood väikesepindalalised (inventeeritud soodest kahe kolmandiku pindala jäi alla 10 hektari). Kuplistiku alale jäävad sood on lubja ja toitainete rikkama vee tõttu liigirikkamad kui oosmõhnastike alale jäävad sood. Mõnevõrra suuremad sood esinevad sandurtasandike piirkonnas rahvuspargi lõunaosas (Arukülä Suursuu, Apja soo, Suur-Apja järve soo, Pikäsilla soo, Kuusistsaarõsoo) ning kõrgustiku servaala nõgudes (Äestämise soo, Haanja soo) (Pajula, 2001) (joonis 10).

Kokku on inventeeritud Karula rahvuspargis soode inventuuri käigus (Pajula, 2001) 1 265 ha märgalasid. Neist väärtuslikeks tunnistati 1091 ha soid ja rabasid. Omakorda neist 745 ha on inventeeritud metsaelu-paigatüüpideks ning 347 ha sooelupaigatüüpideks. Suures osas kattubki soode ja rabade väärtus metsaväärtustega. Enamasti koosneb üks raba- või soomassiiv keskel paiknevast sooelupaigatüübist ning seda ümbritsevast rabametsast või soostuvast lehtmetsast. Kuna kindlat üleminekud soo- ja metsaelupaigatüüpide vahel pole, on kaardil soodena esitatud kõik need soo elupaigad, mis inventuuri käigus soodeks inventeeriti (st, et ka siirdesoo- ja rabametsad ning soostuvad- ja soometsad).

Võrreldes ülejäänud Eestiga torkab silma Karulas õõtsiksoode rohkus (sh erinevas kinnikasvamis-staadiumis järvede suur hulk) (joonis 12), mis on Eesti skaalas suhteliselt vähelevinud sootüüp, ka metsaga kaetud madalsoid leidub rohkelt, paraku aga enamus neist (nagu Eestis tervikuna) tugevalt inimmõjutatud. Mõningad Karula looduslikus seisundis madalsoosoometsad on Eesti mastaabis üsna haruldased (Ähijärve läänekalda soomets, Plaagi – Kogrõjärve ja Külmälätte kolgi soometsad, Kaadsi-Kallõtõ järve vaheline soomets). Eesti keskmisega võrreldes suhteliselt vähem leidub rahvuspargis lagerabasid (Pajula, 2001).

Inventeeritud on üksnes suuremaid soo- ja rabamassiive ning enamus väikesoosid on inventeerimata. Väikesood on kaitseala märgaladest kõige väärtuslikumad. Joonisel 13 on võrreldud inventeeritud alasid põhikaardil ära toodud raba ja madalsoo kihtidega. Kõigist kaitsealale jäävatest põhikaardi järgsetest märgaladest on inventeeritud kõigest 49%.

Negatiivselt mõju omavad kuivendussüsteemid ning kopraüleujutused. Osad sood on rikutud turba kaevandamisega, samas suuremahulist turbavarumist ei ole kaitseala territooriumil toimunud. Potentsiaalselt ohustab osasid soid reostus (Köstrijärve sood Lüllemäe heitveed).

Vooluveest tingitud erosioonioht ohustab Valgõpalu sood, kuhu küll 2002. aastal tehti erosioonitõke, aga mis on amortiseerunud ning ei täida enam oma eesmärki. Enamus soid, kus raietöid ei tohi teha, asuvad rangema kaitsekorraga sihtkaitsevööndites. Piiranguvööndisse jääb sellistest soodest vaid Küünimõtsa soo ja leebema

20

Joonis 13 Karula rahvuspargis paiknevate soode uuritus

0%25%50%75%

100%

Raba Madalsoo Kokku

Inventeerit ud Inventeerimata

53%

22%

9%1%

15%

Siirdesoo- ja rabamet sad (91D0)Looduslikus seisundis rabad (7110)Soost uvad ja soo-leht met sad (9080)Siirde- ja õõt siksood (7140)Liigirikkad madalsood (7230)

Joonis 12 Väärtuslike soode esinemine Karula rahvuspargis

kaitsekorraga sihtkaitsevööndisse Ahnõjärve ja Küünimõtsa järve ümbrused sood.

21

6.5 Niidud

ÜldiseloomustusKarula rahvuspargis on inventuuride poolt niidukooslusteks tunnistatud 492 ha rohumaid. Karula niitudest on enamik (~75 %) aruniidud st niidud, mis asuvad mineraalpinnasel, liigniisketel turvaspinnastel asub nii-tudest vaid neljandik (joonis 14).

Väärtuse kirjeldusNiiduna on säilinud või taastunud paremini niiskemad niidualad (peamiselt seetõttu, et need on muuks põllumajanduslikuks tegevuseks kõlbmatud olnud), aruniitudest enamiku moodustavad niisked aruniidud. Karulale on ajalooliselt ilmselt olnud omane ka sooalade kasutamine heinategemiseks, paraku ei ole seda aspekti eesti pärandkoosluste uurimisel käsitletud ja seega ei ole teada säilinud või taastatavate sooniitude ulatus ning seisund.

Vastavalt hooldamisvõimalustele on käesolevas kaitsekorralduskavas jagatud niidud kolme funktsionaal-sesse klassi (joonis 14): • kuivad niidud – niidud, kus maa

on mineraalpind; • niisked niidud – niidud, kus maa

aasta läbi (va kuivad suved) on niiske (pinnas on pehme), niitude hooldamine on keerulisem – iga tehnika seda ei võimalda;

• liigniisked niidud – niidud, kus pinnase moodustab turvaspind (vahest õõtsikulaadne) – hoolda-mine ei ole kaasaegsete võtetega võimalik.

Enamus Karula niidualadest pole veel väga looduslikud (on liigivaesed ning pole taastunud niidualadele omane liigirikkus), kuna paljuski on tegemist endistel põllumaadele kujunevate kooslustega. Madalaid märgasid niitusid ei ole reeglina üles haritud, kuid tänu põllumajanduse mehhaniseerimisele on need paljuski kasutusest välja jäänud ning võsastunud/metsastunud. Vähemal määral on märgasid niitusid kahjustanud kuivendamine (reeglina on niidulapid suuremaks kuivendamiseks liiga väikesed) ning kobraste poolt üleujutamine. Siiski on põllumajanduse taastekkimine ja Karula Rahvuspargi Administratsiooni aktiivne tegevus niitude seisundit oluliselt parandanud, kuivadest niitudest on võsast puhastatud ja kasutusse võetud enamik, märgade niitudega ei ole nii hästi, kuid neidki on hulgaliselt kasutusse võetud. Uueks ohuks on kujunemas niitude üleskündmine või kultuuristamine pealekülvamise teel.

6.5.1 Puisniidud ja puiskarjamaad (6530, 9070)Puisniite on rahvuspargis vähe ja needki on väikesed (≤ 1ha), kokku 8 ha (joonis 15). Karula rahvuspargi ainus väljakujunenud puisniit, mis on sealjuures ka kõige suurem, asub Astra talust läänes Ähijärve kaldal. See ~1 ha suurune märg puisniit on iga-aastaselt ka niidetud ja suhteliselt heas korras.

Seoses niitude puhastamisega võsast on tekkinud juurde puisniitude ja puiskarjamaa ilmelisi niidutükke, kus võsa lõikuse käigus on valikuliselt jäetud kasvama puid (enamasti kaski), siiski ei ole sellised alad veel välja kujunenud puisniidule iseloomuliku taimestikuga. Hoolduse (niitmise) jätkudes ja vajadusel puistut veelgi harvendades kujuneb neist hõrendikest samuti puisniit. Samas võib neist kujuneda ka puiskarjamaa – karjatamine on puude vahel enamasti odavam.

Ainsat väärtuslikku puisniitu kaitsealal – Ähijärve puisniitu – võib ohustada hoolduse katkemine ning kuna tegemist on lihtsalt ligipääsetava kohaga, kus on hea käia huvilistele taimi õpetamas, ka liigne külastamine.

22

Niiske pärisaruniit

48%

Kuiv pärisaruniit

27%

Vähetoiteline soostuv niit

19%

Muu1%

Märg lamminiit

2%

Rohketoiteline soostuv niit

3%

Joonis 14. Niitude jaotumine tüüpide kaupa Karula rahvuspargis

Joonis 15. Niidud funktsionaalsete rühmade kaupa Karula rahvuspargis.

6.5.2 Kuivad niidud (4030; 6210; 6270; 6410; 6510)Inventeeritud niitudest kuulub antud väärtuse alla 352 ha, neist ~10 ha on väga heas seisundis (Saera, Jõeperä, Rebäsemõisa ja Kolski piirkonnas) ja ~98 ha heas seisundis.

Ajalooliselt on pea kõik Karula kuivemad avatud alad olnud üles küntud. Siiski on paljud põllualad jäänud põllumajanduse intensiivseks muutumise käigus kasutusse loodusliku rohumaana (joonis 15) – seda peamiselt seetõttu, et suure ja võimsa tehnikaga ei ole keerulisel maastikul põlluharimine tasuv. Niidu-koosluste taastumine on toimunud erineva kiirusega, sage on nähtus, kus vaesustunud mullaga kupli üle-misel osal on taimestik väga mitmekesine seevastu nõlval, kus muld rammusam valitsevad veel kultuur-kõrrelised. Niidutaimestik ei ole lühikese taastumisperioodi tõttu veel väga mitmekesine (vaid üksikutes kohtades on niidu seisund inventeeritud väga heaks), kuid pakub juba piisavalt elupaiku pärandmaastikega seotud elustikule.

Edasise püsiva hoolduse ja intensiivse põllumajanduse ilmingute puudumisel (ei künta ega väetata, ei toimu ülekarjatamist) kujuneb ka niidule tüüpiline kooslus lõplikult välja. Lisaks on suuremateks ohtudeks metsastamine ning metssea kahjustused. Samuti on probleemiks see, et hoolimata arvukatele inventuuride-le, pole päris selge, kus ja mis seisundis niidud paiknevad. Kuna on olemas inimesed, kes on niitude hool-damisest huvitatud, siis on hoolduse puudumine nende niitude puhul pigem teoreetiline võimalus. Mingit mõju omab ka kraavide kinni kasvamine, kuigi pigem ohustab see märjemaid niite.

6.5.3 Niisked niidud (6210; 6410; 6430; 6450; 6530; 7230)Inventeeritud niitudest moodustavad niisked niidud 110 ha (joonis 15), millest väga heas seisundis on ~10 ha (Saeras ja Kaika – Jõeperä tee ääres) ja heas seisundis ~27 ha niite.

Niisked niidud on ainuke järjepidevalt püsinud pool-looduslik kooslus Lõuna-Eestis, sest enamus kui-

23

vi aruniite on ajaloo vältel lühemaks või pikemaks ajaks korduvalt põllustatud. Nii jäidki niisked niidud heinategemise aladeks ajal, mil kuivad olid valdavalt põldudeks haritud. Kuna niiskete niitude koosluseid pole rikutud üles harimisega (põlluharimine niisketel aladel polnud võimalik), on nad kuivadest niitudest väärtuslikumad – sinna on aegade jooksul saanud kujuneda pool-looduslikele niitudele omased taimekoos-lused. Siiski on niidualasid kohati kahjustanud kuivendamine. Mõõdukas nn labidakraavidega kuivendus ei ole kooslust oluliselt muutnud – see on veetaset vaid nii palju alandanud, et oleks võimalik suvine (kä-sitsi) niitmine. Kõige enam on selliseid niite kahjustanud hilisem raskete traktoritega hooldamine (samal ajal on see ka peamine põhjus, miks niidud säilinud on), mis on lõhkunud kamarat ja tallanud pinnase. Ko-hati on niisked niidualad ka kobraste tegevuse tagajärjel üle ujutatud – pika-ajalisema üleujutuse tagajärjel on kadunud kuivenduse mõju ja alal on taas hakanud kujunema liigniiske niidu kooslus.

Kõige rohkem ohustab neid niite maaomanike poolne väärtustamatus ja hoolduse puudumine. Samuti mõjub halvasti see, et pole päris selge, kus ja kui väärtuslikud niidud asuvad. Lähitulevikuks võivad nega-tiivselt hakata mõjuma juurdepääsuteede halb olukord, kraavide kinnikasvamine (ja nende seejärel liiga sügavalt lahti kaevamine) ning kopra tegevuse tagajärjel üle ujutamine.

6.5.4 Liigniisked niidud (6430; 6450; 7230)Inventeeritud niitudest on neid üle 22 ha, neist heas seisundis on ~3 ha (Mäe-Tsilimiku ja Kaalepi õuede all). Liigniiskete niitude näol on tegemist Karula kõige vähem mõjutatud (kvaliteedilt), samas ka kõige vä-hem säilinud (kvantiteedilt) niidutüüp. Valdava osa moodustavad sooniidud, mida ei ole kunagi üles hari-tud. Samas on selliseid niite kuivendusega muudetud niisketeks niitudeks, mida kuivendada ei ole saanud, see on valdavalt võsastunud/metsastunud.

Antud niidutüüpi ei ole senini väärtustatud ega uuritud – seetõttu ei ole ka infot selliste niitude kohta (paljuski endised niidetavad sood ja õõtsikud). Valdavalt on inventeeritud liigniiskete niitude näol tegemist kuivendusejärgselt juba välja kujunenud niiskete niitudega, mis hiljem kraavide ummistumisel on taas liig-niisketeks muutunud – samas ei ole veel välja kujunenud/taastunud liigniiskele niidule iseloomulik taime-kooslus. Põliste liigniiskete niitude olemasolu ja seisundi peavad kinnitama edasised uuringud.

24

Mänd61%

Kask25%

Valge lepp3%

Muu1%

Kuusk10%

6.6 Metsad

ÜldiseloomustusMetsad moodustavad enam kui 73% kaitseala kogupindalast. Karula rahvuspargis on metsasid Eesti põhikaardi (2002 a.) järgi 8 941 ha (joonised 16 ja 17).Karula rahvuspargi metsades on eristatavad kolm piirkonda: •Põhjapoolne madalkünklik palu- ja laanemetsade piirkond. See on ühtne metsamassiiv, kus kasvukohatüübid on vähevarieeruvad ning koosluste erinevused on tingitud eelkõige puistute vanuselisest erinevusest.•Poolkaarjalt läänest itta ulatuv Rebäsemõisa – Mähkli – Kaika – Jõeperä piirkond. Piirkonnas on esindatud peamiselt kupleid katvad arumetsad ning kuplite vahel kõdu- ning madalsoometsad. See on pärandkultuurmaastik, kus metsad moodustavad olulise komponendi maastikulises mitmekesisuses. Ala on tervikuna pikaajalise inimmõjuga. Metsad kasvavad peamiselt madalamatel liigniisketel aladel ning väikeste saartena (1 – 5 ha) kuplitel või nende nõlvade. Metsad on liigendatud põldudest ja niitudest. Märgalad on selles piirkonnas väikesed, liikuva veerežiimiga (lodud ja madalsood) või kuivendatud (kõdusood) ning vastavalt sellele jagunevad ka selle piirkonna soometsad lodu-, madalsoo- ja kõdusoometsadeks.•Lõunapoolne metsamassiiv. Piirkonna suurimaks väärtuseks on see, et tegemist on põlise metsamaaga. Peamisteks tunnusteks on reljeefi iseärasustest tingitud metsatüüpide varieeruvus. See piirkond hõlmab peaaegu poole kogu rahvuspargi territooriumist, seal paikneb üks loodusreservaatidest ja suurem osa sihtkaitsevöönditest. Looduslikus seisundis metsade suur osakaal selles piirkonnas on tingitud paljuski soode ulatuslikust esinemisest tulenevatest raskustest metsade majandamisel. Lisaks metsade looduslikkusele on eriline väärtus ka oosmõhnastiku reljeefist tingitud koosluste varieeruvusel: kitsad mineraalmaasaared vahelduvad siirdesooribadega. Metsatüüpidest on enim esindatud palu- ja siirdesoometsad, samuti rabametsad.Rahvuspargi puistute tagavara on ~1 675 000 tm (metsakorralduse andmed). Kõige sagedamini esinev peapuuliik on harilik mänd (Pinus sylvestris). Järgnevalt esineb kaske (Betula ssp.), harilikku kuuske (Picea abies) ja halli leppa (Alnus incana). Vähem leidub harilikku haaba (Populus tremula), musta leppa (Alnus glutinosa) jt (tabel 4 ja joonis 18).

Tabel 4. Metsamaa jagunemine peapuuliikide ja tagavara järgi 2006. aasta seisuga.Peapuuliik Pindala Tagavara

ha % tm %Mänd 5 855 61 1 133 525 68

Kask 2 346 25 328 223 20

Kuusk 929 10 155 430 9

Valge lepp 317 3 44 063 3

Haab 39 0 7 650 0

Must lepp 36 0 5 090 0

Lehis 4 0 761 0

Tamm 1 0 55 0

Pappel 1 0 224 0

Remmelgas 1 0 1 0Kokku 9 528 100 1 675 022 100

Pooled rahvuspargi metsadest on keskealised, vanusrühmadest järgnevad küpsed metsad, seejärel aga valmivad- ja latimetsad ning noorendikud (metsakorralduse andmed). Selguseta ja lagedate alade vähesus on tingitud ilmselt kaitsekorrast, mis välistab lageraided. Need vähesed metsastuvad lagedad, mis esinevad, on tekkinud mahajäetud põllumaadele ning on asustatud valdavalt kasevõsaga. Keskealiste kaasikute ja küpsete lepikute rohkus märgib põllumaade massilise hülgamise ja võsastumise perioodi. Ülevaate metsade arenguklassidest peapuuliigiti annab joonis 16. Ülevaade metsa vanuselisest jaoutmisest annab joonis 20.

Levinuimaks metsatüübiks rahvuspargis on peamiselt ala lõunaosas kruusa-liivastel vähem viljakatel ja kuivemate muldadega oosmõhnastikel ja sandurtasandikel levivad palumetsad. Teiseks levinuimaks tüübiks on laanemetsad, mis levivad peamiselt saviliivase moreenkattega kuplistiku alal.

Rahvuspargi metsamaal on enamlevinud kasvukohatüübid jänesekapsa (17%), jänesekapsa-pohla (16%) ja kõdusoo (14%) kasvukohatüübid (joonis17) (metsakorralduse andmetel) .

25

0

500

1000

1500

2000

2500

3000

3500

4000

4500

5000

Lage ala Selgusetaala

Noorendik Latimets Keskealinemets

Valmiv mets Küps mets

Pin

dala

(ha)

Must lepp

Haab

Valge leppKuusk

Kask

Mänd

Joonis 16. Peapuuliikide jagunemine arenguklassidesse 2006. aasta seisuga.

0

100

200

300

400

500600

700

800

900

1000

1100

1200

13001400

1500

1600

1700

Kl Sm Kn Ph Jph Ms

Kms

Jms Jk Sl Nd Sj Os Tr An Ta

n Sn Kr Ld Mds Ss Rb Ks

Pin

dala

(ha

)

Joonis 17. Metsakasvukohatüüpide jagunemine Karula rahvuspargis 2006. aasta seisuga (metsakorralduse andmetel).

Vanimad siiani kasvavad kultiveeritud puistud on 118 aasta (Antsla mk. kv.303, er.15), 116 aasta (endise Karula metskonna kv.23, er.44) ja 115 aasta (endise Karula mk. kv.21, er.21 ja kv. 129, er.1) vanused männikud.

Kultiveeritavate puuliikidena on kasutatud peamiselt harilikku mändi (Pinus sylvestris) ja harilikku kuuske (Picea abies) ning vähesel määral arukaske (Betula bendula), harilikku tamme (Quercus robur), harilikku saart (Fraxinus excelsior) ja harilikku vahtrat (Acer platanoides). Võõrliikidest on istutatud lehist (Larix spp.) 2 hektaril ja valget mändi (Pinus strobus) 5 hektaril.

Kogu rahvuspargi alal asuvast metsade pindalast kuulub 80% riigile (70% RMK-le ja 10% KKM-le). Metsadest 10% kuulub kohalikele elanikele ning 10% praegusel hetkel kaugemal elavatele maaomanikele või on veel kinnistamata maaüksustel.

26

1421

29386

9

113

5950

4448

11 87

77 10 8

PV HSKV LSKV RV

Lage ala

Selguseta ala

Noorendik

LatimetsKeskealine mets

Valmiv mets

Küps mets

Joonis 18. Karula rahvuspargi metsade jagunemine metsa peapuuliigi järgi.

Joonis 19. Metsade jagunemine arenguklassidesse erinevates vööndites 2006. aasta seisuga.

Karula rahvuspargi metsamaast2 1,7% kuulub loodusreservaati, 32% sihtkaitsevööndisse, kus kaitse-eesmärgiks on koosluste struktuuri säilitamine, 32% sihtkaitsevööndisse, kus kaitse-eesmärgiks on loodusliku arengu tagamine ja 33% piiranguvööndisse. Metsade jaotumist vanusrühmadesse erinevate tsoneeringu üksuste kaupa näitab joonis 19.

2 Eesti põhikaardi (2000/2001 a.) järgi27

Puuliik Noor mets

Keskealine mets Vananev mets

Vana mets

Paju, remmelgas, hall-lepp ... – 15 15 – 20 20 – 30 30 – ...Haab, pappel ... – 25 25 – 40 40 – 50 50 – ...Sanglepp, kask ... – 35 35 – 60 60 – 70 70 – ...Kuusk ... – 40 40 – 70 70 – 80 80 – ...Mänd, lehis ... – 45 45 – 80 80 – 90 90 – ...Tamm ... – 55 55 – 100 100 – 110 110 – ...

Joonis 20. Karula rahvuspargi metsade vanuseline jagunemine 2007. aasta seisuga.

28

52%

28%

5%4%

2%

8%

0%1%

Vanad loodusmet sad (9010)

Siirdesoo- ja rabamet sad (91D0)Soostuvad- ja soo-lehtmet sad (9080)Kõdusoomet sadOkasmet sad oosidel ja moreenkõrgendikel (9060)Rohundirikkad kuusikud (9050)

Vanad laialehelised met sad (9020)Lammi-lodumet sad (91E0)

Väärtuse kirjeldusÜle 60% Karula rahvuspargi metsadest on sihtkaitsevööndites, mis teeb Karulast ühe Eesti suurima metsakaitseala. Selline suur ühtne metsamassiiv on suur rahvuslik rikkus ning on varjekohaks ja elupaigaks palju enamatele liikidele kui pargilaadne hooldatud mets. Harvendatud mets, kust surnud ja surevad puud on süstemaatiliselt välja viidud, on elustiku poolest vaesem kui looduslik mets. Metsakuival leiavad endale kodu peale kõigile tuntud üraskite ka paljud muud putukad, seened, samblikud, samblad, vetikad ja mikroorganismid. Pole midagi elavamat kui surnud puu. Iga metsast välja viidud puuga kaob kellegi elupaik ja kasvukoht ning vaesustatakse metsa aineringet.

Üks põhjus, miks peab olema piisavalt rangelt kaitstavat metsa, on seal elavate liikide ja nende säilimiseks vajaliku piisava hulga elupaikade kaitse. Teatud perioodi on kõik liigid võimelised säilima ka väga halbades kasvu- ja elutingimustes, kuid nad ei tooda sel ajal piisavalt järglasi ja populatsioon hääbub tasapisi sellise piirini, kust see pole ka elupaikade ja kasvukohtade taastumisel või paranemisel võimeline enam taastuma. Liik hävib, kui liigi elupaikade pindala langeb mingil põhjusel alla 20% nende elupaikade looduslikust levilast. Selle protsendi peavad Eestis tagama kaitsealadele jäävad metsad.

Rahvuspargi metsadest on väärtuslikuks metsakoosluseks inventeeritud kokku 28% (2 507 ha). Sellest 1 561 ha on looduskaitseliselt soodsas seisus (üldise looduskaitselise seisundi hinnangud „A“ ja „B“), 946 ha on hinnanguga „C“. Ülevaate erinevate metsaväärtuste jaotumusest annab joonis 21. Reservaadi metsadest on väärtuslikeks inventeeritud 67%, looduslikule arengule jäetavatest sihtkaitsevööndi metsadest 56%, hooldatavate sihtkaitsevööndi metsadest 18% ning piiranguvööndi metsadest alla 1%.

Joonis 21. Natura elupaigatüüpide esinemine Karula rahvuspargis.

6.6.1 Kõrge väärtusega taastuva- ja loodusmetsamassiivid (9010, 9020, 9050, 9060, 9080, 91D0)6.6.1.1 Loodusliku sihtkaitsevööndi metsad ja hooldatava sihtkaitsevööndi soodsas looduskaitselises sei-sundis olevad metsad. Sellesse väärtusesse kuuluvad metsad, mida ei majandata (joonis 22), rahvuspargi pindalast moodustavad sellised metsad 3564 ha ehk 29% rahvuspargi territooriumist. Osaliselt on need met-sad juba kõrge looduslikkusega, osaliselt aga kõrge potentsiaaliga, kuna majandamine on kaitseala tsoneeringuga välistatud. Hooldatava sihtkaitsevööndi metsades (Õdri, Oikunna, Kuigli, Mädäjärve, Vana-palu, Pikässaarõ, Apjasoo, Konnumäe, Rebäse, Peräjärve, Plaagi, Tiidu, Saarjärve, Kannussaarõ, ja Ubajär-ve sihtkaitsevööndites) olevates selle väärtusega metsaosades majandamist ei toimu.

Kaitseala kaitsekord tagab nende metsade säilimise, mõningast negatiivset mõju omavad kunagi kaeva-tud metsakuivenduskraavid ning reguleerimata külastamine (Kallõtõ ja Kaadsi järvede kandis). Potentsiaal-selt võib ohustada neid metsi ka ebaseaduslikud raided ja metsapõlengud. Viimasel võib olenevalt olukorrast olla ka positiivne mõju.6.6.1.2 Hooldatava sihtkaitsevööndi looduslikkusele lähedases seisundis metsad. Selle väärtuse alla kuulu-vad hooldatava sihtkaitsevööndi metsad (joonis 22). Olles siiski suhteliselt looduslähedased (vanad ja inim-tegevusest vähe mõjutatud) toimivad sellised metsad paljudes olulistes funktsioonides praegugi loodusmet-sadena, aidates seeläbi püsida loodusmetsa kooslustel. Kaitsetsoneeringuga on selle väärtusega metsad jaga-tud kahte gruppi, mida eristab seatud kaitse-eesmärk:

6.6.1.2.1 Tulevikus looduslikule arengule jäetavad metsad (Õdri, Oikunna, Kuigli, Mädäjärve, Vanapa-lu, Pikässaarõ, Apjasoo, Konnumäe, Rebäse ja Peräjärve sihtkaitsevööndid). Selliste metsade peami-seks väärtuseks on potentsiaal kujuneda looduslikeks metsadeks, suurendades seeläbi loodusmetsade massiivi ulatust. Üldiselt selliseid metsi ei majandata, kuid on võimalik sooritada raieid, mis viivad metsade looduslikkuse suurenemisele s.o kiirendavad metsade jõudmist loodusmetsadeks. Kokku on selliseid metsi kokku 2244 ha (joonis 22). 15% neist metsadest on ekspertide poolt tunnistatud Natura elupaikade vääriliseks, kuid nende seisund ei ole veel “soodne”.

29

Joonis 22. Kõrge väärtusega taastuva- ja loodusmetsamassiivid.

30

Väärtuslikema metsaosade vahele jääb ka mõningaid looduskaugeid metsatükke (kunagised ma-jandatud metsad ja kultuurid), samuti mõjutavad negatiivselt kunagi kaevatud kuivenduskraavid. Ole-nevalt olukorrast omavad potentsiaalset negatiivset või positiivset mõju metsapõlengud ja raie. Viima-sed võivad järskudel mäenõlvadel teostatuna põhjustada erosiooni.6.6.1.2.2 Metsad, kus peab säilima koosluste vanuseline ja liigiline mitmekesisus (Plaagi, Tiidu, Saar-järve, Kannussaarõ, ja Ubajärve sihtkaitsevööndid). Nende metsade peamiseks väärtuseks on olla mit-metele loodusmetsakoosluste asupaigaks. Hoolimata toimuvast vähesest majandustegevusest on neis metsades suures koguses loodusmetsale iseloomulikke elupaiku. Neid metsi võib piiratud mahus ma-jandada, kuid majandamise käigus ei tohi väheneda antud metsatüübile iseloomulik liigiline ja vanuse-line struktuur. Kokku on selliseid metsasid 923 ha (joonis 22). 6% neist metsadest on inventeeritud Na-tura elupaikadeks, kuid ei ole veel looduskaitseliselt „soodsas“ seisus.Ka nendesse metsadesse jääb vanu kuivenduskraave, mis ajapikku kaotavad oma mõju. Olenevalt olu-korrast mõjuvad nendele metsadele potentsiaalselt negatiivselt või positiivselt metsapõlengud ja raied.

6.6.2 Esteetilise, maastikulise ja puhkemajandusliku väärtusega metsad 6.6.2.1 Pärandkultuurmaastiku vaateliselt väärtuslikud metsad. Pärandkultuurmaastiku mitmekesisu-se tingib lisaks asustusele ja reljeefile ka liigendatud metsa-alade esinemine. Metsade paiknemine pä-randmaastikus ei ole juhuslik, vaid paikneb aladel, mida ei ole saanud põlluharimiseks kasutada. See-tõttu moodustub metsade „muster“, kus metsatukad on esindatud liigendatud ribade ja laikudena haju-salt üle kogu pärandmaastiku ala. See metsaväärtus on iseloomustatud peamiselt metsade välise vi-suaalse/esteetilise pildiga (mis on metsatukas sees ei oma suurt tähtsust kui see ei kahjusta välist pilti – metsaservasid ja latvade joont). Üleminek põllumaa ja metsavahel on järsk, kohati esinevad võsaribad ei ole tüüpilised ega väärtuslikud ning on tekkinud puudulikust majandamisest. Samas ei ole pärand-maastike metsad olnud ajas püsivalt samasugused – põllumajanduse tipp intensiivsuse aegadel on siin-sed pärandmaastikud olnud oluliselt lagedamad. Väärtusena on defineeritud kaasaegsed (2000. aasta põhikaardi järgsed) pärandkultuurmaastike metsaalad (joonis 23). Ligikaudu on selliseid metsasid kok-ku 1790 ha. Kuna pärandmaastike metsad ei ole veel välja kujunenud (esineb palju selliseid võsasid, mis on tekkinud pärast nõukogude perioodi majanduse lõppu, koprapoolt üleujutatud alasid, võsastunud metsaservasid), on selle väärtuse esinemisala veel kujundatav, kuid sellega ei tohi kaasneda metsade pindala oluline vähenemine, säilima peab metsade „kirju muster“ ning suurenema peab nende metsade esteetiline „kvaliteet“. Kõige rohkem kahjustab seda väärtust vaadete võsastumine, kuid ka metsaveerte ja teede võssa kasvamine.6.6.2.2 Puhkemajandusliku väärtusega metsad ja teeservad. Metsad, mis on teede ja laagriplatside va-hetus läheduses omavad väärtust kui õppe- ja puhkekeskkond (ligikaudu 50 m). Valdava osa vahetut metsas olemise kogemust/teadmist metsast saavad inimesed (kohalikud ja külastajad), liigeldes teedel ja matkaradadel ning peatudes puhkeplatsidel. Seda arvestades tuleb tõdeda, et valdav osa metsa puhke- ja loodushariduslikust väärtusest on koondunud teeservadesse kiire metsaskäiguala ja vaateulatusse. Teeäärsetel ja turismipaikade lähedastel metsa-aladel on sellest tulenevalt ka väärtuse kasutamiseks ja eksponeerimiseks mitmeid eritingimusi. Vastavalt kaitseala tsoneeringule (lubatud tegevustele metsa hooldamisel) on selle väärtuse metsad jagatud kaheks:

6.6.2.2.1 Õppe- ja puhkeväärtusega metsad (sihtkaitsevööndi metsad). Siia väärtusklassi kuuluvad looduslikud metsad ja metsad, mis peavad saama looduslikeks metsadeks (joon 23). Seetõttu on nende metsade väärtus looduslähedaste metsade tutvustamine ja nendega tutvumine. Metsas on kõik looduslikule metsale iseloomulikud elemendid (või on need elemendid alles välja kujunemas). Väärtuse eksponeerimiseks võib teha teeserva avamiseks töid vahetult teemaal, kui metsas tehakse raiet tuleks selle väärtuse tsoonis oksad lisaks laotamisele ka peenestada (lõigata suuremad oksad/ladvad väiksemateks juppideks), vahetult teeservas olevad oksad tuleb koristada. Pindalaliselt on selliseid metsi kokku 470 ha (joonis 23).

Põhiliselt kahjustab seda väärtust prahi loopimine ja ladustamine, puude langemine üle matkaradade. Samuti pole teada külastuskoormuse suurus ja mõju nendele metsadele. Olenevalt olukorrast võib positiivset või negatiivset mõju omada metsapõlengud ja metsaraie.6.6.2.2.2 Puhkemetsad (piiranguvööndi metsad). Metsad, mis peaksid olema „klassikaliselt ilusad“ st. risust puhtad ja hoolitsetud – mööduja silmale kenad vaadata. Majandatava vööndi metsade mainekujundajad. Majandamisel tuleb pöörata erilist tähelepanu tööde kvaliteedile ja raiejäätmete koristamisele. Võib (kohati aga ka peab) teha eraldi töid metsaaluse risust ja murrupuudest korista-miseks, samas võib (tuleb) jätta mõned dekoratiivsemad murdunud ja kuivanud puud metsa-alust ilmestama. Selliseid metsasid on kokku 525 ha (joonis 23).

Kõige rohkem ohustavad selliseid metsi metsapõlengud, metsaservade võsastumine, prahi loopimine ja ladustamine. Samuti pole päris selge, kui suur on nendel aladel külastuskoormus ja mis mõju see piirkonna metsadele omab.

31

Joonis 23. Esteetilise, maastikulise ja puhkemajandusliku väärtusega metsad

6.6.3 Erilise väärtusega metsatükid 6.6.3.1 Põlendikud. Selliseid metsasid, kus mets on jäetud peale tulekahju põlenud puidust koristamata on rahvuspargis teada 90 ha (joonis 24). Uuringuid nendel aladel seni teostatud pole. Vastavalt Natura klassifikatsioonile kuuluvad põlendikud läänetaiga alla (Paal, 2004). Tuli on olnud läbi aegade üheks loodusmetsi kujundavaks teguriks ning põlendikega on seotud mitmed loodusmetsa elukooslused. Met-sapõleng loob väga spetsiifilisi elupaiku (põlenud puit), mineraliseerib pinnast ning kujundab metsa-struktuuri (pinnatuli hävitab palumännikutest noore kuuse ja võimaldab sedasi avatud männipuhtpuistu tekkimist). Kaasaja tulekahjud ei ole enamasti väga ulatuslikud metsamassiivi suure liigendatuse tõttu (metsateed ja lagedad), samuti piirab tule levikut tõhus tulevalve ja -tõrje. Kuigi looduslikul (välgust põhjustatud) põlengul ja inimtekkelisel tulekahjul on mitmeid erinevusi (üks tuleb koos äikesevihmaga, mis selle ulatust piirab ja peagi ka kustutab, teine tekib enamasti kuival ajal), loob ka inimtekkeline tu-lekahju mitmeid elupaiku ning põlengualad väärivad seetõttu kaitset ja uurimist.

32

6.6.3.2 Looduslikkuse taastamise projekti katseala. Aastatel 2001-2002 viidi Karula rahvuspargis lä-bi metsade looduslikkuse taastamise projekt, mille käigus tehti mitmeid erineva suuruse ja sisuga (puit kas jäeti maha, koristati osaliselt või põletati) häile uurimaks nende mõju männikultuuri loodus-likkuse (struktuuri mitmekesistumine, erinevate elupaikade teke) suurenemisele. Kuna projekti käigus koostati uuringualade kirjeldused sobivad need alad edasise arengu monitooringu aladeks. Tagamaks tehtud töö optimaalset kasutust tuleb need alad jätta edasisest majandamisest kõrvale ja teostada edas-pidist seiret protsesside kirjeldamiseks. Katseala jääb Väikese Pehmejärve ja Saera vahele (joonis 24). Kõik häilud jäävad ligikaudu 8 ha suurusele metsa-alale. Kuna tegemist on unikaalse katsealaga Ees-tis, tuleb läbi viia järjepidevat seiret, et jälgida, millised protsessid vahepealse aja jooksul katselapil on toimunud.6.6.3.3 Karjatatavad metsad ja metsad millest võiks kujundada karjatatavad metsad. Enne 19. saj ilmselt laialt levinud tava, karjatada loomi ka metsas, vaibus põllumajanduse intensiivistumisel. On senini uurimata, kui palju selline loomade metsas pidamine Karula koosluste kujunemist on mõjuta-nud ning milline roll on neil Karula metsade mitmekesisusele, siiski on mitmed autorid arvanud, et sürjametsade kujunemisel on loomade karjatamine metsas mänginud olulist rolli.

Seoses karjakasvatuse „taastekkega“ on mõningates piirkondades taas loomadel võimalus käia ka metsa all. Peamiseks põhjuseks, miks loomi metsa lastakse, on keerukas maastik, kus karjaaia optimaalse pikkuse nimel on arukas karjaaeda jätta ka metsaga kaetud alasid ning „metsasaari“. Kuna nähtus on suhte-liselt hiljuti taastekkinud, ei ole kindlad metsad, kus loomi karjatatakse, veel selgelt välja kujunenud – see-ga ei ole veel võimalik eristada karjatatavaid metsasid kaardina. On teada, et Karula rahvuspargi alal on 45 – 55 aastat tagasi kajatatud kolhoosikarjasid metsades ligikaudu 375 ha alal (joonis 24), samas pole nende metsade puhul tegemist karjatatavate metsadega 19. sajandi mõistes, kuna tol ajal mõisametsa loomi ajada ei lubatud ning loomi aeti peamiselt soistele metsaaladele, kus maal muu kasutus puudus.

Karjatatavate metsade peamiseks väärtuseks on ilmselt omapärane pärandkooslus, paraku on see kooslus senini põhjalikumalt uurimata ja kirjeldamata. Samas on karjatatavad metsad olulised ka es-teetilises maastikupildis – metsade alus on „puhas“, kohati (lehtpuu valdamisel põõsarindes) võivad metsad karjatamise tagajärjel muutuda ka pargilaadseteks, alt avatud puistuteks. Väljakujunenud ja väärtuslike karjametsade puhul võib olla ohuks see, et mingil ajal karjatamine nendes metsades lõpe-tatakse. Samas pole teada, kas selliseid karjametsi Karula rahvuspargi alale jääb.6.6.3.4 Metsamajandusliku ja muu kultuuripärandiga seotud metsad. Karula on olnud pikka aega metsamajandusest mõjutatud ala, kohati on säilinud mitmesuguseid jälgi varasematest metsamajan-dusviisidest. Karulas on esindatud mõisa metsatööliste (roomakeste) hooned, esineb vanu kultuurpuis-tuid, erinevate metsamajandus perioodide raielanke (oma ajale iseloomuliku kuju ja paigutusega), va-nad metsakuivendused, metsateed, vaigutuslangid, metsasihid jne. Kõik see moodustab omalaadse lä-bilõike varasemate perioodide metsamajandusest ning on ka mõjutanud siinsete metsade struktuuri. Senini ei ole pööratud tähelepanu selle metsaväärtuse uurimisele ja kirjeldamisele, seetõttu ei saa esi-tada ka väärtuse paiknemise täpset kaardimaterjali. Joonisel 24 on ära toodud mõnede väärtuste umb-kaudsed asukohad, kindlasti ei saa võtta seda kaarti täieliku ülevaatena käsitletavast väärtusest). Sa-mas väärib antud pärand kindlasti täpsemat uurimist ja väärtustamist. Kuna pole päris täpselt selge, et kus antud väärtused paiknevad, siis on oht, et neid juhuslikult kahjustatakse raiete või muu (sh loo-duskaitselise) tegevuse käigus.6.6.3.5 Piiranguvööndi soodsas seisundis Natura metsad. Need metsad on loodusmetsale lähedases seisundis ja inventeeritud Natura 2000 elupaikadena. Selliseid metsaosi ei majandata ja välditakse igati neis toimuvate looduslike protsesside häirimist. Kaitseala valitseja koostöös maaomanikuga te-gelevad kompromissi otsimisega, mis tagaks majandusliku kahju minimiseerimise. Ka antud väärtuse-ga metsaosa ümbritsevates metsades toimub majandamine arvestades kõrge väärtusega metsa esine-mist. Kokku on selliseid metsi 18,7 ha (neist 11,1 ha väga väärtuslikud) (joonis 22), millest eramaade-le jääb 4,7 ha (neist 3 ha väga väärtuslikud). Lisaks raietele mõjutavad neid metsi negatiivselt ka met-sakuivendus ja olenevalt olukorrast metsapõlengud. Vaata ka väärtust „Loodusliku sihtkaitsevööndi metsad ja hooldatava sihtkaitsevööndi soodsas looduskaitselises seisundis olevad metsad“.

33

Joonis 24. Erilise väärtusega metsatükid

34

Joonis 25. Metsad sälkorgudes ja muud reljeefi iseärasustega seotud metsad.

6.6.3.6 Metsad sälkorgudes ja muud reljeefi iseärasustega seotud metsad. Uhtorgudes on tänu valit-sevale mikrokliimale ja majandamise puudumisele (reljeef ei ole võimaldanud metsamajandust) kuju-nenud eripärased metsad, kus esineb tavapärasest enam laialehelisi puid, lamapuitu jne. Kuna lisaks metsaväärtusele loob elupaiku ka oru põhjas voolav oja, on sellised metsad tihti väga loodusmetsa il-melised ning erilised elupaigad. Suhteliselt sarnased elupaigad võivad tekkida ka järskudel nõlvadel – sealgi esineb erisusi mikrokliimas ja metsamajandus on osutunud võimatuks.

Senini on sellised metsad detailsemalt kaardistamata, mis teeb selle metsaväärtuse kaitsmise kee-ruliseks. Esitatud väärtuse kaardimaterjali tuleb käsitleda kui väärtuse esinemise tõenäosusala, iga konkreetse tegevuse puhul tuleb väärtuse esinemine tuvastada (vaatlus looduses). Kaardimaterjali põhjal võib oletada, et selliseid metsi on kokku 201 ha: sealhulgas 162 ha järskudel nõlvadel, 29 ha väga järskudel nõlvadel ja 10 ha uhtorgudes (joonis 25). Antud metsaväärtust ohustavad peamiselt erosioon ja iseloomulike puude väljaraie.

6.6.4 Traditsioonilist taluelu toetavad majandatavad metsadKarula metsad on läbi aegade andnud elatusvahendeid kohalikele elanikele ja maakasutajatele. Metsast saab ehitusmaterjali, kütet ning on vajadusel sissetuleku allikas. Iga maaüksus on selle ressursipoolest eri-nev – on majapidamisi, mis saavad kogu vajamineva materjali oma metsast, mõnel maaüksusel on võima-lik metsast saada oma majapidamise jaoks vajalik küte ja osadel maaüksustel pole üldse metsa. Rahvuspar-gi metsamaast ~20 % kuulub eraomanikele, sellest suur osa kohalikele elanikele. Antud väärtus pole ruu-mis ega ajas püsiv – praegu hästi ja mõistlikult majandatav mets võib tulevikus jääda hooletusse, mistõttu

35

ei ole ka esitatud väärtuse kaarti. Väärtus „Traditsioonilist taluelu toetavad majandatavad metsad“ on piiri-väärtus – osaliselt metsaväärtus („pärandkultuurmets“), samas osa kohalikust elulaadist ja kultuuripäran-dist. Väärtuseks on nii metsamajandamise kultuur kui selle tulemusel tekkinud mõistlikult majandatud mets.

Antud väärtust ohustavad nii metsa majandamata jätmine kui liiga intensiivne majandamine (ka rööv-majandamine), samuti põlvkonnalt põlvkonnale edasiantava metsa(majandus)teadmise ja tunnetuse kadu-mine. Suur negatiivne mõju on selle väärtuse alla kuuluvatele metsadele koprakahjustustel, negatiivset mõju omab ka pinnase kahjustamine raietöödel ning metsapõlengud

6.6.5 Piiranguvööndi puhvermetsadKarula rahvuspargis kuuluvad suured metsamassiivid sihtkaitsevöönditesse ja reservaatidesse, kus metsa-koosluse eesmärgiks on metsakoosluste areng minimaalse häirituse tingimustes. Samas ei tohi olla sellised kooslused üksteisest isoleeritud ning erinevate metsamassiivide vahele peavad jääma ühenduskoridorid. Seda funktsiooni täidavad mitmed piiranguvööndi metsasemad osad, kuid ka vähem metsastel osadel on oma väärtuslikemaid metsamassiive puhverdav omadus. Sellest tulenevalt on puhverväärtus kogu piiran-guvööndi metsadel. Mõnedel suurema metsasusega ühenduskoridoridel kultuurmaastikus on see väärtus kõrgem. Selle väärtuse alla ei kuulu ülekasvanud võsajupid, kopra üleujutused jne. Kokku on selliseid metsasid kokku 3247 ha, neist olulisemad ühenduskoridorid moodustavad 855 ha (joonis 26).

Väärtuse püsimiseks tuleb kõikides piiranguvööndi metsades säilitada teatavas koguses loodusmetsale iseloomulike elemente (surnud ja lamapuit, metsatüübile iseloomulik struktuur jne). Oluliste „koridoride“ puhul tuleb jälgida, et metsa fragmenteeritus ei suureneks määral, mis võiks kahjustada ühenduse funktsio-neerimist.

Joonis 26. Piiranguvööndi puhvermetsad.36

7. LIIGID

7.1 Seened

ÜldiseloomustusKarula rahvuspargist on leitud 408 liiki seeni (lisa 4). Enamus registreeritud liikidest leiti 2003. aastal toimunud Eesti Loodusuurijate Seltsi mükoloogia ühingu kevad- ja sügislaagri ning samal aastal toimunud praktikumi käigus (ELUS et al, 2003). Kaitsealalt on leitud kährikseent (Sparassis crispa), mis on Eesti Punases Raamatus eriti ohustatud liikide kategoorias ning kuulub koos EPR haruldaste liikide kategooria lepa-kärbseseenega (Amanita friabilis) kaitsealuste seente II kategooriasse. EPR haruldaste seente hulka kuulub ka must narmik (Phellodon niger), ühtlasi kuulub ta kaitsealuste seente III kategooriasse. Lisaks loetletud liikidele on rahvuspargi alalt leitud veel terve rida haruldasi seeni kärbseseente, riisikate, pilvikute, tindikute, vesinuttide jt seas (Veldre, 1998).

Väärtuse kirjeldusSeenestiku kohapealt tuleks oluliseks pidada Kallõtõ äärset poole hektari suurust segametsa lappi ning Kaadsi järve kallast, kuna neilt aladelt on leitud mitmeid huvitavaid seeneliike. Kaitsealustest seentest väärivad Karula rahvuspargis tähelepanu järgmised liigid:• Kährikseen (Sparassis crispa) on Eestis II kategooria kaitsealune seen ning kuulub Eesti Punase

Raamatu eriti ohustatud liikide hulka. Seni on kährikut leitud Eestis lisaks Karulale kuuest kohast (2005. aasta seirearuanne). Seene esinemine kaitsealal selgus mükoloogia ühingu poolt esitatud aruandest (ELUS et al, 2003), samas ei selgunud sealt seene täpne leiukoht.

Kährikseeni ohustavad peamiselt metsahooldustööd ning korjamine, kogumine (kollektsioneerimine) ja ümberistutamine. Kuna liigi täpset asukohta pole teada, on tema kaitset raske tagada.

• Lepa-kärbseseen (Amanita friabilis) on Eestis II kategooria kaitsealune seen ning kuulub Eesti Punase Raamatu haruldaste liikide hulka. Tema leiukohta Karulas peeti 1998. aastal püsivaks, hilisemad andmed puuduvad. Leiukoht asub Tätä karjakopli hall-lepikus (Veldre, 1998). Lepa-kärbseseent ohustab puuliikide osakaalu muutumine metsades.

7.2 Samblikud

ÜldiseloomustusKarula rahvuspargi samblikke on vähe uuritud, seni on registreeritud rahvuspargi territooriumil 98 (lisa 4). Enamus registreeritud liikidest leiti 2003. aastal toimunud Tartu Ülikooli botaanika praktikumi käigus. Ühtegi kaitselust ega punasesse raamatusse kantud liiki leitud ei ole.

Väärtuse kirjeldusKuna Karula rahvuspargi samblike pole uuritud, siis andmed nende väärtuslikkuse kohta puuduvad. Vähem esinevatest samblikest on leitud sinakat härmasamblikku (Physconia detersa), mille leiukohti on Eestis kuni viis, ja Rei porosamblikku (Cladonia rei), mille leiukohti on Eestis kuni kümme.

7.3 Samblad

ÜldiseloomustusKarula rahvuspargist on leitud 159 samblaliiki (lisa 4). Eesti Punase Raamatu liike on registreeritud kaheksa, neist neli haruldased (3) ning neli tähelepanu vajavad (4). Karula rahvuspargi sammalde hulgas on üsna palju liike, mis on tundlikud inimmõjust tingitud koosluste muutuste suhtes, selliseid samblaid on leitud kaitsealalt 24 (Paal, 1999). Kaitsealuseid samblaid, mis kõik kuuluvad III kategooriasse, on kolm. EL Loodusdirektiivi kuuluvatest liikidest on esindatud V lisasse kuuluvad turbasamblad (Sphagnum sp.), mida on kaitsealalt kokku leitud 24 liiki, ja direktiivi II lisasse kuuluv läikiv kurdsirbik (Drepanocladus vernicosus). (Paal, 2005, Paal, 1999, Pajula, 2001).

37

Väärtuse kirjeldusKarula rahvuspargist leitud sammaldest on kaitsealused: Läikiv kurdsirbik (Drepanocladus (Hamatocaulis) vernicosus) kuulub EL Loodusdirektiivi II lisasse, on arvatud eesti kaitstavate samblaliiki-de III kategooriasse ning on Eesti Punase Raamatu järgi tähelepanu vajav liik (4). Potentsiaalselt on ohus-tavateks teguriteks soode kuivendamine ja turbavõtmine (EPR, 1998). Ainus leiupaik on Ähijärve lääne-kalda madalsoo (Paal, 1999). Turbasamblaid (Sphagnum sp.), mis kõik kuuluvad EL Loodusdirektiivi V lisasse, on Karula rahvuspargist leitud 24 liiki (Eestis kokku 37 liiki), neist Wulfi turbasammal (Sphagnum wulfianum) kuulub ka Eestis kaitstavate taimede III kategooriasse (kaitsealal on teada üks leiukoht) (Paal, 1999).

7.4 Soontaimed

ÜldiseloomustusKarula rahvuspargist on leitud kokku 563 liiki soontaimi (lisa 4). Puu- ja põõsarinde liike on leitud kokku 40. Nendest on kaitstavad liigid hanepaju (Salix repens) ja künnapuu (Ulmus laevis) . Puhma-rohurinde liike on leitud kokku 523. Eestis kaitsealuseid liike ja Eesti Punase Raamatu liike kokku on registreeritud 47, neist 26 Punase Raamatu ja 42 kaitsealused liigid (lisa 4). EL Loodusdirektiivi lisadesse kuulub kaitseala taimedest kuus. Neist palu-karukell (Pulsatilla patens), soohiilakas (Liparis loeselii), karvane maarjalepp (Agrimonia pilosa) ja kaunis-kuldking (Cypripedium calceolus) II ja IV lisasse ning katte- (Lycopodium annotinum) ja karukold (Lycopodium clavatum) V lisasse.

Väärtuse kirjeldus7.4.1 Võtmeheinad. Karulast on leitud kolme liiki võtmeheinasid (Eestist kokku leitud kuus liiki): kuu-

võtmeheina (Botrychium lunaria), mis on levinud teistest mõnevõrra laiemalt, harulist võtmeheina (Botrychium matricariifolium) ja kummeli-võtmeheina (Botrychium multifidum). Kaks viimati ni-metatud on mõlemad Berni konventsiooni liigid ja Eesti Punase raamatu järgi eriti ohustatud liigid (1). •Haruline võtmehein on Eestis I kategooria kaitsealune taim ja ta taasleiti Eestist 1996. aastal Karu-la rahvuspargist. Nüüdseks on teada mitu leiukohta ka mujalt Eestist, samuti on Karula rahvuspargi alalt leitud juurde viimastel aastatel lisaks kaks kasvukohta. Kuna võtmeheinad paljunevad väga vaevaliselt – et eosest areneks taim, kulub vähemalt kümmekond aastat, siis on nad väga tundlikud keskkonna muutuste ja häirimise suhtes. Kasvab ta kuivadel niitudel, liivikutel, kinkudel ja nõmme-del valgusrikkas või poolvarjulises kohas. Ohuteguriteks on kasvualade võsastumine, metsastumine ja valgustingimuste halvenemine (EPR, 1998).•Kummeli-võtmehein on Eestis II kategooria kaitsealune taim. Teda leiti rahvuspargi alalt esma-kordselt 2004. aastal. Eestis on kummeli-võtmeheinal alla 10 leiukoha. Kasvamiseks eelistab ta lui-teid, liivikuid, valgusrikkaid okasmetsi, teeservi, metsasihte ning raiesmikke. Ohuteguriks on val-gustingimuste halvenemine ning metsamajanduslik tegevus (EPR, 1998).

7.4.2 Muda-lahnarohi (Isoetes echinospora) on I kategooria kaitsealune taim ning Eesti Punase Raamatu kohaselt eriti ohustatud liik (1). Karula rahvuspargist Ubajärvest leiti muda-lahnarohtu 70ndate aas-tate alguses (Mäemets, 1977), samast järvest leiti lahnarohtu ka 2004. aastal, kuid leitud eksempla-rid jäid liigini määramata (Eestis on lisaks muda-lahnarohule olemas ka järv-lahnarohi, mis on sa-muti haruldane). Liigi praegune esinemine ja seisund pole teada (2007. aastal ei õnnestunud lahnarohtu järvest leida). Liigi kasvukohtadeks on vähetoiteliste veekogude kaldavöönd. Muda-lahnarohu kindel esinemine Eestis on teada Põhja-Kõrvemaal. Suurim oht sellele liigile on oligotroofsete veekogude eutrofeerumine. Ka mootorsõidukite tekitatud lainetus võib taimed lahti rebida.

7.4.3 Palu-karukell (Pulsatilla patens) kuulub Euroopa Liidu Loodusdirektiivi II ja IV lisasse, on II kate-gooria kaitsealune ning Eesti Punase Raamatu järgi tähelepanu vajav (4) liik. Karula rahvuspargist on teada üks kasvukoht, kus populatsiooni seisund on hea. Taim eelistab kasvukohtadena palu- ja nõmmemetsasid, männikuservi ning nõlvasid ja valgusrikkamaid kohti liivasel pinnasel. Eestis on teada kokku mõnikümmend leiukohta, sagedasem on ida- ja kaguosas. Ohuteguriteks on metsaraied ja rasketehnikaga metsahooldustööd, väljakaevamine ja õite noppimine. Kasvukohti ohustavad ka alusmetsa tihenemine ning pinnase tugev kamardumine ja sammaldumine (EPR, 1998).

38

7.4.4 II kategooria kaitsealused orhideed. Karula rahvuspargi alalt on läbi aegade leitud 19 liiki käpalisi e orhideelisi. Neist seitse kuuluvad II kaitsekategooriasse:•Soohiilakas (Liparis loeselii) kuulub Euroopa Liidu Loodusdirektiivi II ja IV lisasse ning on Eesti Punase Raamatu järgi haruldane (3) liik. Kaitsealal asub üks selle liigi leiupaik, kust on leitud mõ-ned üksikud isendid (Pajula, 2001). Soohiilaka kasvukohtadeks on lubjarikkad madalsood, soostu-nud järvekaldad ja allikaservad, lodud ning rannaniidud. Eestis kaunis haruldane ja rohkem levinud lääneosas ja läänesaartel. Põhiliseks ohuteguriks on kuivendus, kuid ka kasvukohtade võsastumine (Taimeveeb, 2007).•Kaunis kuldking (Cypripedium calceolus) kuulub Euroopa Liidu Loodusdirektiivi II ja IV lisasse ning on Eesti Punase Raamatu järgi tähelepanu vajav (4) liik. Kaitsealale jääb üks leiukoht, kust on leitud mõned üksikud isendid. Teda võib leida nii lubjarikastes kuivemates ja parasniisketes kasvu-kohtades kui ka lubjavaestes niisketes soostunud ja lodustunud metsades ja võsastikes. Eestis on kaunis kuldking kogu territooriumil hajusalt ja paiguti isegi ohtralt levinud. Levik on hõredam Lõu-na- ja Kagu-Eestis (Taimeveeb, 2007). Ohuteguriteks on rahvuspargis on võsastumine.•Täpiline sõrmkäpp (Dactylorhiza cruenta) kuulub Eesti Punase Raamatu järgi haruldaste (3) liiki-de hulka. Kaitsealale jääb üks leiukkoht (Paal, 1999). Tegemist on valguse- ja niiskuselembese tai-mega, keda võib leida peamiselt lubjarikastest madalsoodest, soostunud niitudelt ning niisketelt loo- ja rannaniitudelt. Eestist on rohkem leide Lääne-Eestist ja saartelt. Peamisteks ohuteguriteks on kui-vendus ja metssead (Taimeveeb, 2007).•Soovalk e ainulehine sookäpp (Malaxis monophyllos) kuulub Eesti Punase Raamatu järgi harul-daste (3) liikide hulka. Karula rahvuspargist on soovalku leitud ligikaudu kümnest kohast, suuremad ja elujõulisemad populatsioonid jäävad siiski peamiselt Ähijärve läänekalda piirkonda. Selle liigi kasvukohtadeks on peamiselt niisked soostunud ja lodustunud metsad ning sood. Eestis on taim kau-nis haruldane ja kõikjal vähesearvuliste populatsioonidena. Ohuteguriteks on metsaraie ja kuivendus (Taimeveeb, 2007).•Kõdukoralljuur (Corallorhiza trifida) kuulub Eesti Punase Raamatu järgi haruldaste (3) liikide hulka. Karula rahvuspargist on teada üks leid 1996. aastast, seisund pole teada. Kõdukoralljuure kasvukohtadeks on madalsood, soostunud niidud, võsastikud ja metsad, kus on küllaldaselt niiskust. Kasvab ka ojade ja järvede kallastel. Eestis on ta hajusalt levinud. Erinevalt teistest käpalistest õit-seb juba mais. Ohuteguriteks on kuivendus (Taimeveeb, 2007).•Russowi sõrmkäpp (Dactylorhiza russowii) kuulub Eesti Punase Raamatu järgi tähelepanu vajava-te (4) liikide hulka. Karula rahvuspargis leiti teda esmakordselt 2004. aastal. Kasvab lubjarikastes madal- ja allikasoodes ning soistel niitudel. Eestis levib liik hajusalt kogu territooriumil. Ohuteguri-teks on kasvukohtade kuivendamine ja metssead, mõningal määral ohustab ka noppimine ja välja-kaevamine (Taimeveeb, 2007).•Väike käopõll (Listera cordata) kuulub Eesti Punase Raamatu järgi tähelepanu vajavate (4) liikide hulka. Karula rahvuspargist on teda leitud kahest kohast, mõlemast kohast leiti mitmeid isendeid. Kasvukohtadeks on varjukad samblased okasmetsad, soostunud metsajärvede kaldad, sagedamini niisked ja rabastuvad paigad, kuid ka kuivemad liivase pinnasega männikud. Eestis hajusalt levinud, sagedam lääne- ja põhjaosas, Lõuna-Eestis aga haruldasem. Ohuteguriteks on metsaraie ja kuiven-dus (Taimeveeb, 2007).

7.4.5 Roomav akakapsas (Ajuga reptans) on II kategooria kaitsealune taim, ühtlasi kuulub ta Eesti Puna-se Raamatu eriti ohustatud liikide (1) hulka. Lisaks Karula rahvuspargis asuvale leiukohale (Paal, 1999) on teda veel leitud üksnes Saaremaalt. Tegemist on salumetsades kasvava liigiga. Peamiseks ohuteguriks on elupaiga hävimine metsatööde või muu kahjustava tegevuse käigus (Taimeveeb, 2007). Pole teada, mis seisundis on tema seisund Karula leiukohas, kuna tee, mille kõrval on tema kasvukoht, on hiljuti kasutusse võetud.

7.4.6 Hanepaju (Salix repens) on Eesti II kategooria kaitsealune liik ning kuulub Punase Raamatu ohual-diste liikide hulka (2). Karula rahvuspargi ainus teadaolev leiukoht jääb õõtsik-siirdesohu (Paal, 1999). Mõnedel andmetel on selle liigi kasvukohtadeks madalsood ning soised ja soostunud ranni-kuniidud (Taimeveeb, 2007, sama allikas väidab, et Eestis piirdub hanepaju levik Saare- ja Hiiu-maaga). Eesti Punase Raamatu (1998) andmetel on hanepaju kasvukohaks luited ja liivikud.

7.4.7 Harilik sookold (Lycopodiella inundata) on II kategooria kaitsealune taim ning kuulub Eesti Punase Raamatu ohualdiste (2) liikide hulka. Leitud on teda Apja ja Ähijärve lähistelt (Leibak, 1996). Hari-lik sookold kasvab niisketel liiv- ja turvasmuldadel soodes, sooniitudel, märgadel karjääripõhjadel, soiste kraavide servadel ja rabastuvatel nõmmedel. Tegemist on kaunis nõrga konkurentsivõimega liigiga ja ta tõrjutakse rohukamara tihenemisel välja. Eestis on vähesed hajusad leiukohad mereäär-setes piirkondades, Alutagusel ja Kagu-Eestis. Ohuteguriteks on karjääride ja kraaviservade kamar-dumine ja kinnikasvamine, samuti kasvukohtade hävimine kuivenduse läbi (Taimeveeb, 2007).

7.4.8 Väike konnarohi (Alisma gramineum) on II kategooria kaitsealune taim ning kuulub Eesti Punase Raamatu ohualdiste (2) liikide hulka. Seda liiki leiti viimati 1961. aastal Õdri järvest (Ott, 2001),

39

peale seda on järve uuritud kaks korda, kuid rohkem pole teda sealt leitud. Väike konnarohi kasvab järvede, jõgede ja väiksemate veekogude kallastel ning sageli üleujutatavatel aladel. Eestis on taim haruldane ja levinud peamiselt ida- ja edelaosas, Peipsi, Emajõe ja Narva jõe ääres ning Pärnu ümb-ruses. Taim on tundlik tallamise ja veekogude veetaseme olulise muutmise suhtes (Taimeveeb, 2007).

7.4.9 Jõgitakjad. Lamedalehine (Sparganium angustifolium) ja ujuv jõgitakjas (S. gramineum) on mõle-mad II kategooria kaitsealused taimed ning kuuluvad Eesti Punase Raamatu kohaselt haruldaste (3) liikide hulka, viimaste hulka kuulub ka kolmas jõgitakjaliik kera jõgitakjas (S. glomeratum). La-medalehelist jõgitakjat on leitud Suur-Apja ja Ubajärvest, ujuvat jõgitakjat üksnes Ubajärvest. Vii-mased andmed pärinevad 1983. aastast (EMÜ Limnoloogiakeskuse andmebaas), pärastine seisukord pole teada. Elupaikadeks on lamedalehisel jõgitakjal vähetoitelised järve, ujuval jõgitakjal düstroofsed järved ning kera jõgitakjal jõed, järvede ja jõgede kaldad ning madalsoo. Ohuteguriks on veekogude muutmine (õgvendamine, süvendamine, veetaseme muutmised) (Taimeveeb, 2007).

7.4.10 Karvane maarjalepp (Agrimonia pilosa) on Euroopa Liidu Loodusdirektiivi II ja IV lisasse kuuluv liik, ühtlasi on ta Eestis kaitseall (III kategooria). Eesti tingimustes on tegemist suhteliselt tavalise liigiga. Karula rahvuspargis on registreeritud leiukohti 19 (Leht, 2002). Kasvab ta kuivades metsa-des ja nõlvadel, tihti väikeste metsateede ääres.

7.4.11 Väike vesikupp (Nuphar pumila) on III kategooria kaitsealune taim, ühtlasi kuulub Eesti Punase Raamatu ohualtide liikide hulka (2). Väikest vesikuppu on rahvuspargist leitud Rebäse ja Ähijärvest (üks vanem leid ka Õdri järvest) (Ott, 2000). Teda oli siin ja seal 2000. aastal, hilisemad andmed puuduvad. Potentsiaalsed ohutegurid on järvede kinnikasvamine, samuti hübridiseerumine kollase vesikupuga. Hübriid tõrjub väikese vesikupu välja (EPR, 1998).

7.5 Putukad

ÜldiseloomustusKarula rahvuspargis on registreeritud 518 liiki putukaid (lisa 4). Kõige rohkem liike on registreeritud liblikaliste ja mardikaliste seltsidest (tabel 5).

Eesti Punasesse raamatusse kantud ja kaitsealuseid putukaliike kokku on 34, neist 26 on III kategooria kaitsealused putukad, 10 on kirjas Punases Raamatus kui tähelepanu vajavad liigid, 8 on Punasesse Raamatus haruldastena arvele võetud ning üks, suur kuldtiib (Lycaena dispar), on arvatud ohualtide liikide sekka. Viimatimainitu kuulub ühtlasi ka EL loodusdirektiivi II ja IV lisasse, kuhu kuuluvad veel ka kaitsealalt leitud tõmmuujur (Graphoderus bilineatus), laiujur (Dytiscus latissimus) ja suur rabakiil (Leucorrhinia pectoralis). Üksnes IV lisasse kuuluvatest liikidest on leitud sõõrsilmikut (Lopinga achine) ja hännak-rabakiili (Leucorrhinia caudalis). Kõige arvukamalt on kaitsealuste liikidega esindatud kiletiivaliste (Hymenoptera) selts: 16 kaitsealuse kimalase (Bombus sp) ja viie kuklase (Formica sp) liigiga (lisa 4). Rahvuspargi palukuklaste (Formica. polyctena) kolooniakompleks on tähelepanuväärne eelkõige oma suure elujõulisuse ja eriliselt mahuka maa-aluse osa poolest (Martin, 2000). Selgrootuid on Karula rahvuspargis keskmiselt uuritud. Arvestades liigirühma suurust ei ole uuringud piisavad. Seni on uuritud selgrootuid rühmade kaupa (kimalased, kiilid, kuklased, vähid) ning elupaiga viisi (järved) ning Tartu Ülikooli selgrootute praktikumide raames ning LIFE projekti käigus.

Tabel 5. Karula rahvuspargis registreeritud putukaliikide jagunemine seltsidesse.

Selts Eesti keeles Liikide arvO. Lepidoptera liblikalised 287O. Coleoptera mardikalised 101O. Hymenoptera kiletiivalised 49O. Odonata kiililised 29O. Heteroptera lutikalised 17O. Trichoptera ehmestiivalised 9O. Orthoptera sihktiivalised 6O. Homoptera sarnastiivalised 6O. Diptera kahetiivalised 6O. Ephemeroptera ühepäevikulised 6O. Blattodea prussakalised 1O. Mecoptera koonulised 1

Väärtuse kirjeldus

40

Karula rahvuspargist leitud putukatest kuulub Loodusdirektiivi lisadesse 6, ühtlasi on nad kõik ka III kategooria kaitsealused liigid:7.8.1 Tõmmuujur (Graphoderus bilineatus) kuulub Loodusdirektiivi II ja IV lisasse ning on ühtlasi

ka Eesti Punase Raamatu järgi haruldane (3). Karula rahvuspargist on teda leitud Küünimõtsa ja Ähijärve Kogrõjärvest (Martin, 2002; Ott, 2001). Elupaigaks on talle düstroofsed järved. Ohuteguriteks on keskkonnamürgid, õhusaaste, hapestumine ning veekogude eutrofeerumine (EPR, 1998).Laiujur (Dytiscus latissimus) kuulub samuti Loodusdirektiivi II ja IV lisasse ning on Eesti Pu-nase Raamatu järgi tähelepanu vajav liik (4). Karula rahvuspargis on neid leitud Ähijärvest (Martin, 2002; Hurt, 2004). Ohuteguriteks on keskkonnamürgid, õhusaaste, hapestumine ning muud põhjused (kliimamuutused, introdutseerimine, ristumine, muutused väljaspool Eestit jne) (EPR, 1998).Suur rabakiil (Leucorrhinia pectoralis) kuulub Loodusdirektiivi II ja IV lisasse ning on ühtla-si Berni konventsiooniga kaitstud liik. Leitud on teda Ahnõ-, Perä- ja Köstrejärvest (Ott, 2001; Martin, 2002).Hännak rabakiil (Leucorrhinia caudalis) kuulub Loodusdirektiivi IV lisasse. Leitud on teda Küünimõtsa järvest (Ott, 2001; Martin, 2002).

7.8.2 Suur-kuldtiib (Lycaena dispar) kuulub Loodusdirektiivi II ja IV lisasse ning on Eesti Punase Raamatu järgi ohualdis liik (2). Elupaigaks on talle madalsood ja lammid. Karulas on teda lei-tud 2003. aastal Külastuskeskuse lähistel (Martin, 2003). Põhiliseks ohuks on elupaikade kah-justamine: soode kuivendamine ja turbavõtmine (EPR, 1998).

7.8.3 Sõõrsilmik (Lopinga achine) kuulub Loodusdirektiivi IV lisasse ning on Eesti Punase raamatu kohaselt haruldane (3). Karula rahvuspargist leiti liiki 2004. aasta juunis Ähijärve idakaldalt Tartu Ülikooli selgrootute praktikumi käigus. Leida võib teda vanadest lehtmetsadest. Ohustab teda metsade vanuse muutumine: vanade metsade ja suurte puude kadumine (EPR, 1998).

7.6 Teised selgrootud

ÜldiseloomustusKaitsealalt on leitud seitse liiki väheharjasusse (Oligochaeta) ja kaheksa liiki kaane (Hirudinea) (lisa 4).

Karula veekogudes elab 11 liiki karpe (Bivalvia) ja 26 liiki tigusid (Gastropoda) (lisa 4). Karpidest kõige laiema levikuga on harilik keraskarp (Sphaerium corneum), keda esineb enamikus uuritud järvedes. Veetigudest on levinud enamikes järvedes järve ematigu (Viviparus contectus), mudakukk (Lymnaea stagnalis) ja harilik keeristigu (Bithynia tentaculata). Jõeliikidest on arvukamaks ja levinumaks liigiks piklik jõekarp (Unio pictorum), keda esineb suhteliselt rahuliku vooluga jõelõikudel ja liivaka põhjaga järvedes. Mageveetigude arvukus on märkimisväärselt kõrgem taimestikurikastes järvedes.

Kaitsealalt leitud karpidest on Eesti Punasesse Raamatu haruldaste liikide kategooriasse kantud õhuke järvekarp (Pseudanodonta complanata) ja määratlemata liikide kategooriasse hari-järvekarp (Anodonta piscinalis). Karula rahvuspargist leitud tigudest vajavad vastavalt Eesti Punasele Raamatule tähelepanu kaks liiki ning ohustatud liikide hulka kuulub üks liik (lisa 4).

Vähke (Crustacea) on leitud Karula rahvuspargis kolme liiki (lisa 4). Neist suurim ja tuntum on jõevähk (Astacus astacus), kes kuulub EL Loodusdirektiivi V lisasse.

Väärtuse kirjeldus•Apteegikaan (Hirudo medicinalis) on II kaitsekategooria kaitsealune liik, Eesti Punase Raamatu järgi ohu-aldis liik (2) ning EL Loodusdirektiivi V lisa liik. Karula rahvuspargis asustab ta teadaolevalt üksnes Kaika Kogrejärve. Ta eelistab elupaigana eutroofseid järvi. Ohuteguriteks on veerežiimi muutmine (õgvendamine, süvendamine, veetaseme muutmised) ning püüdmine.•Õhuke järvekarp (Pseudanodonta complanata) on Eesti Punase Raamatu järgi haruldane (3) ja eelistab elamiseks eutroofseid järvi ning jõgesid. Ohuteguriteks on veekogude muutmine (õgvendamine, süvenda-mine, veetaseme muutmised) ning muud põhjused (kliimamuutused, introdutseerimine, ristumine, muutu-sed väljaspool Eestit jne) (EPR, 1998).•Keeris-lametigu (Anisus vorticulus) on Eesti Punase Raamatu järgi haruldane (3). Teda leidub Karula rah-vuspargis Pormeistri, Küüdre, Muda-, Papi-, Küünimõtsa, Raudjärves ja Köstrejärvest. Elupaigaks on väga vedel, sageli haisev mudane järvepõhi ning õõtsik. Ohuteguriteks on veekogude muutmine (süvendamine ja veetaseme muutmised) ning keskkonnamürgid, õhusaaste ja hapestumine (EPR, 1998).

41

7.7 Kalad

ÜldiseloomustusKarula kalastikus domineerivad Eesti siseveekogudele omased liigid. Kokku on siit leitud 22 liiki kalu. Levinumateks on ahven (Perca fluviatilis), särg (Rutilus rutilus), haug (Esox lucius), koger (Carassius carassius), linask (Tinca tinca), vähem levinud on kiisk (Acerina cernua), latikas (Abramis brama), viidikas (Alburnus alburnus), koha (Lucioperca lucioperca), roosärg (Scardinus erythrophthalmus), hõbekoger (Carassius auratus gibelio), trulling (Nemachelius barbatulus) ja angerjas (Anguilla anguilla) (lisa 4). Kalastiku kujunemisel on määravateks Väikese Emajõe kalastik ja Koiva jõgikonda kuuluva Mustjõe kalastik. Nimetatud vesikondadesse suubuvad siinse veelahkmeala järvede väljavoolud. Kalastiku kaitse ja kalavarude kasutamise seisukohalt on olulised Ähijärv, Kaugjärv, Köstrijärv, Mikile järv, Lajasaare järv, Linnajärv, Kallete järv, Savijärv, Rebäsejärv ning Saar- ja Apja järved.

EL loodusdirektiivi II lisa ja Eesti kaitstavate liikide III kaitsekategooriasse kuuluvatest kaladest on elukoha endale Karula rahvuspargist leidnud hink (Cobitis taenia), vingerjas (Misgurnus fossilis) ja võldas (Cottus cobio). Kaks esimest on ühtlasi Eesti Punase Raamatus ära toodud määratlemata staatusega ja viimane tähelepanu vajavate liikide hulgas.

Kalamajanduslikust seisukohast on Karula rahvuspargi veekogudest tähtsad ainult Ähijärv ja Ubajärv, populaarsed on veel Mikile ja Rebäsejärv. Teised suuremad Karulale tüüpiliste kalaliikidega järved on Suur-Apja järv, Köstrijärv, Kaugjärv, Savijärv, Kallõtõ järv, Sibulajärv, Suur- ja Väikene Saarjärv. Ülejäänud järved on kalamajanduslikust seisukohast vähetähtsad, sealne kalastik on järvede perioodilistest ummuksile jäämisest tingituna liikidevaesem: valitsevateks kalaliikideks on koger, särg, ahven ja haug.

Väärtuse kirjeldusKarula rahvuspargi alalt on leitud kolm liiki kalu, kes on arvatud Loodusdirektiivi II lisasse ning on ühtlasi ka III kategooria kaitsealused liigid: •Harilik hink (Cobitis taenia) on Punase Raamatu liik, kuid tema ohustatuse aste on määramata (5). Karu-la Rahvuspargist on teda leitud Ähijärve sissevoolu piirkonnas Vilimiku oja suudmes, tõenäoliselt esineb ta arvukamalt Ähijärves (Laanetu, 1999). Ohuteguriks on tema elupaigaks olevate veekogude seisundi ül-dine halvenemine (EPR, 1998).•Harilik võldas (Cottus cobio) kuulub Punase Raamatu tähelepanu vajavate liikide hulka (4). Karulas on teda leitud Mustjões, kivise ja liivase põhjaga piirkondades (Laanetu, 1999). Peamiselt ohustab teda vee-kogude muutumine: eutrofeerumine, õgvendamine, süvendamine, veetaseme muutmised (EPR, 1998).•Vingerjas (Misgurnus fossilis) on arvatud Punase Raamatu liikide hulka, kelle staatus on määramata (5). Varemalt on teada tema esinemine Ähijärves, kuid ka Uba- ning Pehmejärvedes (Laanetu, 1998). Praegune esinemine on teadmata. Pole teada, mis on vingerjat ohustavad tegurid, kuid on arvatud, et need võivad ol-la üldisemat laadi: kliimamuutused, introdutseerimine, ristumine ning muutused väljaspool Eestit (EPR, 1998).Olulist mõju kalastikule omavad koprad, seda just väikestele jõgedese-ojades, kus kopra poolt ehitatud tammid muudavad oluliselt elutingimusi. Vee kvaliteet on kalastikule probleemiks Mustjõe ülemjooksul, tegemist on peaasjalikult looduslike teguritega, kuid kaudselt võimendavad neid inimmõjud (Tuvikene et al, 2004).

7.8 Kahepaiksed ja roomajad

ÜldiseloomustusKahepaikseid on leitud rahvuspargist seitset liiki ja roomajaid on teada viit liiki (lisa 4). Roomajatest arvukaim on arusisalik (Lacerta vivipara) (Laanetu, 1999).

Kõik kahepaiksed ja roomajad on Eestis kaitse all. Kaitstavate loomade II kaitsekategooriasse, LD loodusdirektiivi IV lisasse ja Punase Raamatusse kuuluvad kaitsealal elavad kivisisalik (Lacerta agilis) ja mudakonn (Pelobates fuscus), ülejäänud 10 liiki on III kategooria kaitsealused liigid, kelledest tiigi- (Rana lessonae) ja rabakonn (Rana arvalis) kuuluvad ühtlasi ka EL Loodusdirektiivi IV lisasse ja rohukonn (Rana temporaria) V lisasse.

Väärtuse kirjeldusKahepaiksetest ja roomajatest on Karula rahvuspargis esindatud kaks II kaitsekategooria ning Loodusdirektiivi IV lisa liiki:7.8.1 Kivisisalik (Lacerta agilis) on ühtlasi ka Punase Raamatu haruldane liik (3). Karula rahvuspargist

on teda leitud peamiselt Peräjärve piirkonnast, kus on tal väga head elutingimused, kuna elukoha-na eelistab ta liivikuid, okasmetsi, põlendikke, karjääre ning teeveeri (EPR, 1998). Arvukus tun-dub olema stabiilne. Ohuteguritena on Punases Raamatus ära toodud kaevandamine (sh liiva ja sa-vi kaevandamine), metsamajanduslik tegevus, ehitustegevus (sh teede rajamine), häirimine ja liik-lus.

42

7.8.2 Mudakonn (Pelobates fuscus) on Eesti Punase raamatu liik (staatus määramata – 5). Mudakonn on levinud Eesti lõuna ja kaguosas. Äärmiselt varjatud eluviisi tõttu on selle liigi staatus Eestis ol-nud ebaselge. Tüüpilisteks mudakonna sigimisveekogudeks Karulas on väikese kuni keskmise suurusega vähe või keskmiselt eutrofeerunud tiigid, mis on suhteliselt sügavad (vähemalt 1m), päikesele avatud, ilma kaladeta. Mudakonna võib Karulas pidada kohati arvukaks liigiks (Rannap, 2003). Ohustavateks teguriteks on põllumajanduslik tegevus (väetamine), veekogude seisundi hal-venemine, keskkonnamürgid, õhusaaste, hapestumine, häirimine ja liiklus ning muud põhjused (kliimamuutused, introdutseerimine, ristumine, muutused väljaspool Eestit jne) (EPR, 1998).

7.9 Linnud

ÜldiseloomustusKarula rahvuspargis on registreeritud 157 linnuliiki (lisa 4) (Leibak, 2000). Olulise osa moodustavad metsaelupaikade liigid (sh must-toonekurg), esindatud on ka liigid, mis sõltuvad avamaastikest (sh väike-konnakotkas ja rukkirääk). Veelindude osakaal on väike, tugeva populatsiooni moodustab küll kalakotkas, kuid tema eelistab pigem Karula metsasid ja toitu käib otsimas kaugemalt.

Üle poole rahvuspargis registreeritud linnuliikidest ehk 87 kuulub kas Eestis kaitstavate lindude hulka, Eesti Punasesse Raamatusse või EL Linnudirektiivi mõnda lisasse. Neis 52 on Eestis kaitse all.

I kategooria kaitsealuseid linde pesitseb Karulas 3, II kategooria lindudest peavad Karulat sobivaks pesitsuspaigaks 5 liigi ja III kategooria lindudest 30 liigi esindajad. EL Linnudirektiivi I lisa liikidest pesitseb Karulas 25 liiki (lisa 4).

Aastatel 2000 – 2006 on Karulas I kategooria haruldastest kaitsealustest liikidest registreeritud kindla pesitsejana kalakotkas (Pandion haliaetus), must-toonekurg (Ciconia nigra) ja väike-konnakotkas (Aquila pomarina) (Evastus, 2000; Kotkaklubi, 2001; Kotkaklubi, 2003; Kotkaklubi, 2004).

Eesti Punase Raamatu liikidest on Karulas läbi aegade registreeritud kaks Eesti Punase raamatu kohaselt tõenäoliselt hävinud liiki (0) – siniraag (Coracias garrulus) ja järvekaur (Gavia arctica). Eriti ohustatud liikidest (1) pesitseb kaitseala territooriumil must-toonekurg ning võimalik, et ka põldvutt (Coturnix coturnix). Haruldastest (3) ja tähelepanu vajavatest (4) liikidest on Karulas endale kodu leidnud kummastki klassist 5 liiki linde ja määratlemata staatusega (5) lindudest on kohatud kahte liiki.

Väärtuse kirjeldus7.9.1 Kanakull (Accipiter gentilis) on II kategooria kaitsealune liik. Tegemist on liigiga, kelle arvukus

viimastel aastatel on oluliselt langenud. Karula rahvuspargis hinnati tema pesitsevate paaride arvu-kust 3 – 5 (Leibak, 2000), hilisemad arvukuse hinnangud puuduvad, 2004. aastast on andmeid pe-sitsemise kohta (EOÜ, 2007) ning ka hiljem on teda kohatud. Eluks eelistab ta suuremaid metsi ning Karula on talle Eesti mastaabis oluline elupaik. Ohuteguriteks on toidubaasi (kanalised) ka-dumine, elupaikade muutus raiete läbi ning metsnugise rüüsted.

7.9.2 Karvasjalgkakk (Aegolius funereus) on II kategooria kaitsealune liik, kuulub Linnudirektiivi I li-sasse ning Eesti Punase Raamatu tähelepanu vajavate liikide hulka (4). Eestis on nende arvukus viimastel aastakümnetel oluliselt langenud. Karula on sellele liigile oluline elupaik. Nende arvuku-seks hinnati 2004. aastal 1-2 paari (Evastus, 2004). Peamiseks arvukust mõjutavaks teguriks on toidubaasi vähenemine (muutused metsa- ja põllumajanduslikus tegevuses), õõnsate puude kadu-mine ning konkurents händkakuga.

7.9.3 Väike konnakotkas (Aquila pomarina) on I kategooria kaitsealune liik, kuulub Linnudirektiivi I lisasse ning Punase Raamatu haruldaste (3) liikide hulka. Karula rahvuspargis asub Eesti 143-st pesapaigast kaks: Mähklis ja Tornimäel. Konnakotkad eelistavad elutseda kultuurmaastikus, kus leidub piisavalt põllumajanduslikke kõlvikuid – haritavat maad ja looduslikku rohumaad. Sellist sobilikku maastikku leidub lisaks eelpool mainitud kohtadele veel rahvuspargi kirdeosas Jõepera-Kaika külas, mistõttu edukatel aastatel võib seal pesitsema asuda 3 paar konnakotkaid (Kotkaklu-bi, 2004). Pesitsusedukus Karula konnakotkapaaridel on Eesti keskmisest madalam. Karulas on kõige olulisem väike-konnakotkaid ohustav tegur saagialade kvaliteedi langus (seal hulgas purus-tamine niidu hooldusena), vähesel määral ohustab ka pesitsusaegne häirimine ning pesapaikade kadumine.

43

7.9.4 Must-toonekurg (Ciconia nigra) on I kategooria kaitsealune liik ning Linnudirektiivi I lisa liik, ühtlasi kuulub Eesti Punase Raamatu ohualdiste (2) liikide hulka. Eestis on hinnatud arvukuseks 100 – 115 paari. Arvukus Karula piirkonnas on stabiilselt 4–5 paari, neist pesitseb 3 Karula rah-vuspargi territooriumil, mis tähendab, et Karula on selle liigi jaoks oluline elupaik (Kotkaklubi, 2004). Pesitsemine on viimastel aastatel ebaõnnestunud kõigil paaridel (Kotkaklubi, 2004). Eluks vajab must-toonekurg suurt pesapuud häirimatus metsas ja varjulist madalat toitumiskohta. Tuge-valt ohustab must-toonekurgi toidubaasi vähenemine seal hulgas ka väljaspool kaitseala (kuiven-duskraavide ja ojakallaste võsastumine ning vooluvee ebaühtlane hulk) ning metsnugise rüüsted. Potentsiaalselt võib halvasti mõjuda ka pesitsusaegne häirimine (raie, marjulised, turistid) ning raietegevuse tagajärjel halvenenud elutingimused. Pole teada, millist mõju omab must-toonekure populatsioonile kuivendamine (ka väljaspool kaitseala), ühest küljest loob kuivendamine kraavide näol uue toidubaasi, teisest küljest kui kraavidest vesi suve peale ära kuivab, on kurg kevadel toi-dubaasi hindamisel eksiteele viidud ning pesakond võib toidupuudusel hukkuda. Pole päris selge, kuidas mõjuvad must-toonekure arvukusele kopra poolt tekitatud üleujutused, ühest küljest teki-vad võsavabad väikeveekogud, sageli varjulistes kohtades, kus palju konni ja seega toonekurele hea toidubaas, samas kui veetase alla lastakse need toitumisvõimalused kaovad (Evestuse suulised andmed).

7.9.5 Siniraag (Coracias garrulus) on I kaitsekategooria kaitsealune liik, kuulub Linnudirektiivi I lisas-se ning Eesti Punase raamatu eriti ohustatud liikide (1) hulka. Eestis on teada kindlalt ainult ühe paari pesitsemine. Karulas pole neid kohatud viimased kümmekond aastat. Siiski on Eesti Ornito-loogia Ühing hinnanud siinsed alad (Koobassarõs) potentsiaalseks elupaigaks, kuhu nad võiksid elutingimuste parandedes naasta. Peamisteks ohuteguriteks peetakse põllumaa kasutamise muutu-mist: hobuste ja teiste loomade pidamise vähenemist ning õõnsate puude kadumist.

7.9.6 Valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos leucotos) on II kategooria kaitsealune liik, kuulub Linnudi-rektiivi I lisasse ning on Eesti Punase Raamatu kohaselt haruldane (3) liik. Valgeselg-kirjurähn on loodusmassiivides elutsev rähn, kelle meeliselupaikadeks on kaasikud ja haavikud (toitub kuiva-nud puudel). Valgeselg-kirjurähn on rahvuspargis väikesearvuline pesitseja. Kuigi tänu kopra poolt tekitatud laialdastele üleujutustele on tekkinud juurde sobivaid toitumisalasid, kohati 2004.a. vaid ühte paari Rebäse talu juures. Üheks põhjuseks madalale arvukusele on kindlasti asjaolu, et suur osa Karula RP-i lehtmetsadest on veel keskealised. Arvukust hinnati 2004. aastal 1 – 3 paarile (Evestus, 2004). Peamisteks ohustavateks teguriteks on surnud puude raie ja lehtpuistute väike pindala (salumetsad ja lodu-sanglepikud).

7.9.7 Kalakotkas (Pandion haliaetus) on I kategooria kaitsealune liik, Linnudirektiivi I lisa liik ning Punase raamatu kohaselt haruldane liik (3). Karula kalakotka asurkond on üks Eesti elujõulise-maid: piirkonnas on teada 7 pesapaika, millest 4 asub Karula rahvuspargis. Viimastel aastatel on pesitsus olnud edukas kahes-kolmes pesas (Kotkaklubi, 2004). Karula rahvuspark on kalakotkale olulisuselt teine ala Eestis. Tugevaks negatiivseks mõjuteguriks on külastusintensiivsuse tõus toi-tumiskohtades ning oht, et Karula kalakotkastele põhiliseks toidubaasiks olevad Järvere kalakas-vatused sulgetakse (Evestuse suulised andmed), kuid negatiivselt mõjub ka pesitsusaegne häirimi-ne, raie ja hukkumine kalavõrkudes (EPR, 1998).

7.9.8 Laanerähn (Picoides tridactylus) II kategooria kaitsealune liik, Linnudirektiivi I lisa ja Eesti Pu-nase Raamatu järgi haruldane liik (3). Laanerähn on tihedalt vanade metsadega seotud liik: Eestis on teda vaadeldud vaid metsades ning eelkõige on teda peetud kuusespetsialistiks. 2004. aastal hinnati arvukust kuni 10 paarini. Selle arvukusega kuulub Karula rahvuspark kümne olulisema laanerähni pesitsusala hulka Eestis (Evestus, 2004). Peamiseks negatiivseks teguriks on surnud ning pesapuude raie. Üleüldist halba mõju omab metsade liigilise ja vanuselise (vanad, suured puud) struktuuri muutumine.

7.9.9 Metsis (Tetrao urogallus) on II kategooria kaitsealune liik ning kuulub Linnudirektiivi I, II ja III lisasse, ühtlasi on Eesti Punase Raamatu kohaselt tähelepanu vajav liik (4). 2000. aastal on arvu-kust hinnatud 20 – 35 mängivale kukele (Leibak, 2000), hilisemad arvukuse hinnangud puuduvad, võrreldes teiste maakondadega on Valga ja Võru maakonnas metsiste arvukus väike. Elupaigaks vajab ta vanasid okasmetsi. Peamisteks ohustavateks teguriteks on röövloomad (kährik, metssiga), metsaaluste kinni kasvamine mängu- ja elupaikades, häirimine, metsade vanuse muutumine.

7.9.10 Ülejäänud Linnudirektiivi I lisa liigid: valge-toonekurg (Ciconia ciconia), sookurg (Grus grus), herilaseviu (Pernis apivorus), jõgitiir (Sterna hirundo), vööt-põõsalind (Sylvia nisoria), täpikhuik (Porzana porzana), teder (Tetrao tetrix), laanepüü (Bonasa bonasia), öösorr (Caprimulgus europaeus), rukkirääk (Crex crex), musträhn (Dryocopus martius), väike-kärbsenäpp (Ficedula parva), värbkakk (Glaucidium passerinum), punaselg-õgija (Lanius collurio), nõmmelõoke (Lullula arborea), hallpearähn (Picus canus), händkakk (Strix uralensis).

44

7.10 Imetajad

ÜldiseloomustusKarula rahvuspargis on registreeritud 42 liiki imetajaid (lisa 4), neist 7 on suurimetajad, 12 väikeimetajad, 20 pisiimetajad ja 3 poolveelised imetajad (Laanetu 1999).

Tüüpilisemad suurimetajad rahvuspargis on põder (Alces alces), metskits (Capreolus capreolus), metssiga (Sus scrofa) ja ilves (Felis lynx). Väikeimetajatest on tavalisemad rebane (Vulpes vulpes), kährik (Nyctereutes procyonoides), tuhkur (Mustela putorius), saarmas (Lutra lutra), mink (Mustela vison), mäger (Meles meles), metsnugis (Martes martes), halljänes (Lepus europaeus), valge jänes (Lepus timidus) ja orav (Sciurus vulgaris). Karula on sobiv elupaik koprale (Castor fiber), kes ongi siin üks arvukamaid imetajaid.

Tabel 6. Ulukite hinnanguline arvukus Karula rahvuspargis 2006. aasta loendusandmetel.

Karula rahvuspargis reguleeritakse ulukite arvukust kohalike jahimeeste poolt KKTga sõlmitud lepingu alusel kaitse-eeskirjaga (lisa 1) lubatud kohtades. Suurime-tajatest reguleeritakse Karula rahvuspargis põdra, punahirve, metskitse ja metssea ar-vukust ning väikeimetajatest peaasjalikult rebase, metsnugise, kivinugise, kähriku, kopra ja mingi arvukust (Tabel 5).

Kaitsealalt on leitud 6 II kategooria kaitsealust nahkhiirt, lisaks elavad Karula rahvuspargis III kategooria kaitsealune kasetriibik (Sicista betulina) ja saarmas (Lutra lutra). Viimane kuulub koos tiigilendlasega (Myotis dasycneme) ühtlasi ka EL

Loodusdirektiivi II ja IV lisasse. Lisaks eelpool mainituile kuuluvad IV lisasse veel karu (Ursus arctos) ja ilves (Felis lynx). V lisas üles loetletud loomadest võib Karula rahvuspargis kohata hunti (Canis lupus), kobrast (Castor fiber), tuhkrut (Mustela putorius), valgejänest (Lepus timidust) ja metsnugist (Martes martes).

Väärtuse kirjeldus7.10.1 Saarmas (Lutra lutra) on III kategooria kaitsealune liik, kuulub Loodusdirektiivi II ja IV lisasse

ning Eesti Punase Raamatu tähelepanu vajavate (4) liikide hulka. 2000. aastal hinnati Karula rah-vuspargis tema arvukuseks 30 isendit, hilisemad andmed puuduvad. Elupaigaks on neil järvede ja jõgede kaldad ning allikad. Ohuteguriteks on metsaojad ja kraavid kinnikasvamine ja ülespaisuta-mine ning kaaspüük kopraga.

7.10.2 Käsitiivalised (kuuluvad kaitsealuste liikide II kategooriasse):o Tiigilendlane (Myotis dasycneme) on Eesti punase raamatu järgi haruldane (3) ning kuulub

Loodusdirektiivi II ja IV lisasse. Elupaigaks sobivad talle veekogude kaldad. Tema vähearvu-kat esinemist rahvuspargis märkis oma 1999. tehtud uuringus Laanetu. Hilisemad andmed tii-gilendlaste esinemise kohta puuduvad. Ohustavateks teguriteks on lagunevate ja õõnsate ning kuivade puude hulga vähenemine, ehitustegevus, kaevandamine ja häirimine.

o Veelendlane (Myotis daubentonii) on II kategooria kaitsealune liik. Eelistab elamiseks veeko-gude lähedust. 2003. aastal kohati teda Saarjärve ja Õdri lähistel, arvukuse hinnangud puudu-vad.

o Põhjanahkhiir (Epthesicus nilsonii) on II kategooria Kaitsealune liik. Tema esinemine on re-gistreeritud Laanetu 1999. aasta töös. Arvukuse hinnangud puuduvad.

o Suurvidevlane (Nyctalus noctula) on II kategooria kaitsealune liik ning kuulub ühtlasi Eesti Punase Raamatu haruldaste liikide (3) hulka. Elupaigaks on talle veekogude kaldad, niidud, pargid ja õued ning metsad. Viimati registereeriti tema esinemine 2003. aastal TÜ selgroogse-te praktikumi käigus. Arvukuse hinnangud puuduvad. Ohutegurieks on häirimine, metsama-janduslik tegevus ning maa-ainese kaevandamine.

o Pargi-nahkhiir (Pipistrellus nathusii) on II kategooria kaitsealune liik. Viimati registreeriti te-ma olemasolu 2003. aastal, mil teda kohati Ähijärve ääres.

o Suurkõrv (Plecotus auritus) on II kategooria kaitsealune liik, ühtlasi kuulub ta Eesti Punase Raamtu tähelepanu vajavate liikide hulka (4). Elupaigana eelistab veekogude kaldaid. Tema esinemise registreeris oma 1999. aastal tehtud inventuuril Laanetu. Arvukuse hinnangud puu-duvad. Ohuteguriteks on peamiselt veekogudega toimuvad muutused: eutrofeerumine, kinni kasvamine, kaldajoone muutmine.

Peamiseks ohuteguriks kõigi käsitiivaliste puhul on nende vähene uuritus. Puudub ülevaade nende arvukusest, levikust ning pesitsuspaikadest.

7.10.3 Loodusdirektiivi IV lisasse kuuluvad imetajad: Ilves (Felis lynx), Karu (Ursus arctos), Kase-triibik (Sicista betulina). Karu on eksikülaline, ilves on stabiilselt mõne isendiga esindatud, kuid

45

Liik ArvPõder 29Punahirv 9Metssiga 47Metskits 245Hunt 2Ilves 5Kobras 86

teda ohustab küttimine väljaspool kaitseala, kasetriibik registreeriti 1999.aastal (Laanetu 1999), hi-lisemad andmed puuduvad.

46

8. KULTUURIPÄRANDKarula rahvuspark kuulub enamjaolt Karula kihelkonda, hõlmates suurema osa ajaloolise kihelkonna idaosast. Äestämise soo idaserv jääb Rõuge kihelkonda ning Ubajärv ja selle ümbrus kuulub 1694. aastal Karula kihelkonna lõunaosast moodustatud Hargla kirikukihelkonda (Merila-Lattik, 2002). Karula kihelkond on ajalooliselt jagunenud kahte ossa: idapoolne osa kuulus Urvaste kihelkonda jäävale Vana-Antsla mõisale (vahepealsel ajal ka Vana-Antsla kõrval- või karjamõisatele Jaugale ning Boosele) ning läänepoolne osa Sangaste ja hiljem Karula mõisale.

Rahvuspargi põhjapiir jääb Urvaste kihelkonna piiri lähedale, Jauga vald liideti hiljem Urvaste kihelkonda jääva Vana-Antsla vallaga. Seotus Urvaste kihelkonnaga kajastub ka kultuuripärandis.

Karula kihelkonnas on tänapäeval erinevate maakondade alad ning inimesed on orienteeritud eri keskustele. Rahvuspargi läänepoolne ala seostub eelkõige Lüllemäe kui kohaliku keskusega ja Valgaga; idapoolne osa kohaliku keskuse Antslaga ja maakonnalinna Võruga. Selline poolitumine ei ole lõplikult suutnud lõhkuda vanu kihelkonnasiseseid sidemeid. Kihelkondlikku ühtekuuluvust kannavad kiriklikud traditsioonid, perekondlikud sidemed ning rahvuspark.

8.1 Asustusstruktuur

ÜldiseloomustusKarula rahvuspargi asutuse kujunemine on jälgitav mesoliitikumist (rohkem kui 4900 a eKr) (lisa 5 – tabel asustuse kujunemise kohta talude kaupa). Vanimad järjepideva asustuse keskused Karula rahvuspargi alal on Mähkli, kus on peaaegu pidev asustus jälgitav alates pronksiajast (1800 – 500 eKr) ning Lüllemäe, Ähijärve ja Karkkülä, kus on peaaegu pidev asustus jälgitav alates rooma rauaajast (50 – 450 pKr). Hilisrauaajast (1050 – 1250 pKr) algab püsiv asutus Alakonnu piirkonnas. Samasta ajast pärinevad ka leiud Mändikult, millest kujunes praeguse Kaika küla eelkäia. Keskajal (1250 – 1560 pKr) kujunevad asutuspiirkondadeks ka Jõeperä ja Hauka ning tõenäoliselt ka Koobassaarõ. Poola revisjonide andmetel lisanduvad asustuspilti Rebäsemõisa piirkond, Apja, Arukülä ja Patuperä külad (Rammo, 2003) ning Sibula talu. Tänapäevani säilinud põlistalude võrgustik kujunes välja tõenäoliselt 17. sajandi lõpuks. Hilisem talude moodustumine toimus peamiselt talude jagunemise teel ning 19. sajandi lõpul uute talude rajamisega rahvuspargi idaosas ning 1920ndate aastate maareformiga Rebäsemõisas. Karula rahvuspargi ala on olnud ajalooliselt üksiktaludest ja kindla tuumikuga sumbküla tüüpi väikeküladest (Suurõ-Apja, Ähijärve, Mähkli, Arukülä) koosneva hajaasustusega piirkond. Karula kontekstis tuleks küla vaadelda eelkõige sotsiaalse ja administratiivse ühendusena, mille tuumikuks on küla kogukond.

Lisaks põllumajandustaludele on Karulas iseloomulikud ka mõisa metsatöölistega (roomakeste) ja metsavahtidega seotud talukohad (Pikässaarõ, Lauksilla, Kivi jt), mis paiknesid vähese põllumaaga üksikmajapidamistena keset metsa. Pärast 1940. aastat mõjutas asustust oluliselt küüditamine. Karula valla taludest küüditati enamik peresid, Antsla vallast üksikud. Küüditamisega kaasnes tühjaksviidud talude asustamine sisserännanud inimestega, kes jäid siia lühikeseks ajaks ning hiljem lahkusid. Hilisem talude tühjenemine on toimunud aegamisi, kolhoosielu viletsuse ja hiljem üldise linnastumise mõjul. Nõukogude perioodil on rajatud 21 uut asustuskohta, hulgaliselt ehitati elamuid Kaika külla, kus on moodustunud ahelküla tüüpi asum.

Karula rahvusparki jääb ligi 40 km kruusakattega riigiteid. Antsla vald on planeerinud korras hoida 37 km ja Karula vald 15 km kaitsealale jäävaid teid. Lisaks moodustavad suhteliselt suure osa metskonda-dele kuuluvad teed ning erateed, mis on valdavalt pinnasekattega.

Rahvuspargis on ligi 32 km keskpingeliine, 55 km madalpingeliine ning 19 alajaama.

Väärtuse kirjeldusKarulale on tüüpiline hajaasustus, talud paiknevad kas üksikuna või paarikaupa. Talude omavaheline kau-gus selgemini piiritletavates külades (Ähijärve, Mähkli) on kuni 1 km. Iseloomulikud on ka üksikuna aset-sevad põlistalud (Sora, Viitka, Rebäse). Tuumikkülad kujunesid vaid tasasematel ja laugenõlvalistel aladel (Ähijärve, Mähkli, Suurõ-Apja) ning kadusid maade kruntimisel 19. sajandi teisel poolel, tuumikosa on säilinud vaid Apjas (Konsa, 2004).

Tüüpilised on 17. saj lõpuks välja kujunenud põlistalud (Tätä, Taitse, Alakonnu jne) ning nende jagu-nemisel tekkinud talude paarid (Püssäd, Mändikud, Peetsid jne). Kokku on põlistalusid olnud 54. Uus asustuse laine Karulas tekkis 1870-ndatel aastatel Vana-Antsla mõisa maade talumeestele müümisega Ka-rula idaosas (Saarjärve, Küünimõtsa, Haanja, Värtemäe, Mõisamäe ja Soe talud) ning mõisa metsavahi-kohtade rajamisega (Pikässaarõ, Piiri, Lauksilla, Pirrupuusaarõ, Kivi, Silla). Märkimist väärib, et Ähijärve ääres oli ka järvevahi talukoht (Vahi). 20. sajandi algul oli Karula rahvuspargi alal 104 majapidamist, neist 10 olid kas kindlad või oletatavad popsikohad.

47

0

50

100

150

200

250

Laut

Elum

aja

Ait

Suit

susa

un

Kel

der

Küü

n

Muu

sau

n

Reh

i

Kuu

r

Gar

aaz

Muu

ehi

tis

Tall

Kui

vati

Arv

Vundament

Hävinud Varemed

Halvas seisukorras

Pooleli olevad

Ümber ehitatud

Heas seisukorras

Rebäsemõisa küla praegusel kujul on tekkinud 1920ndate aastate maareformiga Rebäsemõisa karja-mõisa maade jagamisel, kui rajati 9 asunikutalu. Tulenevalt sellest on Rebäsemõisa suhteliselt plaanipära-se planeeringuga tüüpiline asunikuküla, lahtine on Moonamäe talu tekkeaeg. Nõukogude perioodil tekkis juurde 21 majapidamist s.o 17% praegustest majapidamistest. Uusmaasaajaid oli Karulas vähe. Kaika küla algupärast asustusstruktuuri on oluliselt muutnud peale II Maailmasõda Venemaalt tagasi pöördunud eest-laste poolt ehitatud elamud (Kaaramäe, Karjakingu, Nõlvaku, Sandisaarõ, Kaara, Ridasilla, Kaika Teeristi, Ruudi). Rebäsemõisa südamesse rajati sigala ning selle töötajatele ehitati elamispind. Samas algas nõuko-gude perioodil massiline talukohtade kadumine. Kokku hävis sel perioodil 46 kohta, s.o 35% I Eesti Vaba-riigi ajal olemas olnud talukohtadest. Täielikult on hävinud kolmest talust koosnenud Palu küla, selle ase-mele rajati kruusakarjäär. Rohkem on kadunud talusid ja popsikohti Karula vallast (Vana- ja Vahtsõ-Mendu, Karkkülä, Kuikli, Kolski, Mäekonnu jt), kus 1941. aasta küüditamine oli massiline. Paremini on säilinud asutus suuremate teede lähedal. Karula teedevõrgu kujunemist on vähe uuritud. Teadaolevalt on õgvendatud 1970/80ndatel aastatel oluliselt Rebäsemõisa-Kolski teed (1970-ndate algul õkvendati teed Rebäsemõisast Karkküla järgse kurvini, 1980-ndatel ehitati sealt edasi kuni Kolskini, viimast osa õkvendati üksnes lõigul Rõõmult Kolski poole). Mitmed vanad ühendusteed on hävinud (Karkkülä – Tsilimiku, Karkküla – Peräkonnu; Tätä – Mägiste, Liivakingu – Mõisamäe jt). Osaliselt on vana teedevõrk kasutusel matkaradadena.

8.2 Arhitektuur

ÜldiseloomustusKarula rahvuspargi tänapäevases säilinud hoonestuses on esindatud erinevate ajalooperioodide esindajad – esindatud on mõisaaeg, Eesti Vabariigi aeg, nõukogude aeg ja taasiseseisvumisaeg, kõik koos suhteliselt piiratud maa-alal.

Karula rahvuspargi hoonestus koosneb suuremas osas 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi taluehitistest. Erandlikuks on Köstrejärve koolimaja, Madsa kool, ortodoksi puukirik Kaikal ja Kaika kihelkonnakooli hoone ning Rebäsemõisa hoonetekompleks, mille väärtuslikemad hooned on maakivist peahoone ja maaki-vist kõrvalhoone (pole päris selge, kas tegemist oli aida, lauda või talliga).Kokku on kaitsealal rahvuspargi hooneregistri andmetel 964 ehitist sealhulgas vundamendid. Registreeritud hoonetest on elumajad 171, saunad 123, laudad 196, aidad 81, küünid 52 ja rehed 45 tükki. Ülejäänud on muud abihooned ja ehitised – keldrid, kuurid, tallid, külakiiged. Ehitistest on säilinud 71% (joonis 27).

Hoonetest kõige paremini on säilinud keldrid 63%, elumajad 62%, aidad 49%, laudad 34 %, küünid 29 % ja rehed 20 %. Kõige levinuim katusetüüp on viilkatus (40 – 45º) – 82 %, lamekatuseid on 9% (ena-masti keldrid 29 ja kuurid 33 tükki) ja poolkelpkatust 7%. Katusekattematerjalidest on kasutuses kõige rohkem eterniit – 57% ja laast 24%, muud 14 % (enamasti keldrite muldkatused). Levinuim seinaehitus-tüüp on ristpalk – 36%, sõrestik 16 %, silikaat 7% ja maakivi 5%.

Traditsiooniliselt on vanemad elamud suures osas ilma voodrita või laudvoodriga ühekorruselised viilkatusega 4 – 6 ruumiga ristpalkhooned (92 tk). Osa elumaju on ümber ehitatud ja kaetud silikaatvoodri-ga. Kokku on loendatud 172 elamut nendest on katus veel peal 120. Üle poolte säilinud elamutest on ehita-tud enne 1940. aastat.

Taluehitustest vanimad on Sibula talu rehielamu (vanimad ehitusjärgud kuuluvad 19. sajandi keskpai-ka või esimesse poolde) ja Püssä rehi. Uurimist võimaldaval kujul on säilinud küllaltki palju hooneid, kuid sageli on nende seisukord väga halb.

48

Joonis 27. Karula rahvuspargis olevate hoonete seisund hoonetüübiti.Väärtuse kirjeldus8.2.1 Väärtuslikud hooned ja talukompleksidRahvuspargis olevatest väärtuslike hoonete nimekiri ja väärtus on ära toodud lisas 9.

Traditsioonilistest hoonetüüpidest on enim hästi säilinud ja kasutusel saun ning samuti ka suitsu-saun. Vanim saunatüüp Karulas on olnud üsna suuremõõtmeline, suhteliselt madal ühe ruumiga saun. Suulisi andmeid on Konnumäe ning Ahero talu koobassaunadest, mis on kõrvuti muudega esinenud hilise ajani. Praegu on Karula suitsusauna põhitüüp peenemast palgist saetava nn otsenurgaga, kitsa esikuga ning laastukatusega ehitis. Nüüdisajal ehitatavad suitsusaunad on enamasti suuremad kõrgemate ustega ning kõrge põrandaga. Kokku on kaitsealal olnud 77 suitsusauna, neist on säilinud 55 tükki. Suitsusaunadest väärtuslikumad on Küünimetsa ja Saarjärve.

Teiseks enim säilinud traditsiooniliseks hoonetüübiks on ait. Kokku on kaitseala territooriumil regist-ri andmetel olnud 83 aita, nendest praeguseks veel säilinud 56. Karula ait on olnud võrdlemisi avar, puit-põrandaga, maapinna ligidal, eenduva katuse, kitsa mademe ning kahe uksega palkehitis. Sageli on aidal poolkelpkatus. Täiesti erandlik ja vanapärane on Rõõmu (Mähkli) ait.

Kolmas tüüpiline hooneterühm on lahusrehed, mida on kokku ehitatud ka kuivatitega. Neid on olnud kokku 45 tükki, kuid säilinud on nendest vaid 14. Väärtuslikemana võiks siinjuures esile tõsta Karkkülä ja Mundi. Rahvuspargi maa-alal on osalt või enam-vähem tervikuna kirjeldatavad kuus rehielamut ja üks oletatav rehielamu. 19. sajandil oli Karula kihelkond kahe traditsiooni piirivööndis: vanaaegne nn lõuna-eesti rehielamu oli taanduja rollis ja peale tungis nn lääne-eesti tüüp. Säilinuis domineerib lõunaeesti tra-ditsioon. Vaid Juudinurme rehielamu on tugevate lääne-eesti joontega.

Rehielamute ehitus asendus 1870. aastatel uuemat tüüpi elamute ehitamisega. Osad 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguskümnendil ehitatud hoonetest kuuluvad nn häärberite sekka (Tätä, Mäeküla, Ala-konnu, Mäekonnu, Vana-Hauka, Värtemäe (vana maja), Sora, Andsi, Mäe-Mähkli, Mäe-Mändiku, Ala-Mändiku, Tatriku). Need olid jõukamate talude moodsad elumajad. Üheks häärberi tunnuseks loetakse 2 korstna olemasolu ühepereelamul. Häärbereid on Karula rahvuspargi piirkonnas märgatavalt tihedamalt kui ümbritsevatel aladel (Heiki Pärdi suulised andmed). 1920. aastate ehituspilti mõjutas suuresti asuni-kutalude ehitamine (nt Vallimäe, Karjakingu, sama ehituslaadi esindab ka Vahtsõ-Apja). Sageli koosnes asuniku elumaja 2 – 3 toast, köögist, sahvrist ja esikust, hoone suurus sõltus krundi suurusest. Üldjuhul oli neil laastudega kaetud täisviilkatus. Jõukamad asunikud lisasid elamule klaasveranda.

Laudad on ajajooksul kõige rohkem muutnud hoonetüüp. Traditsiooniliselt on laudad olnud ristpalk-, savi- või maakiviseintega hooned. Maakivilautadele on omased tellistest ukse- ja aknakaared. Sageli on seina ülemine osa puidust, laudapealsele on ehitatud sissesõit ja laut on ühendatud küüniga. Vaesemale majapidamisele on tüüpiline kõrge vundamendiga laut, mille fassaadi keskel on kahe poolega värav ning selle kõrval kaks kõrget akent. Sageli on laudaga seotud Võrumaale omane "tsiapaht". Levinud on olnud ka savilaudad, millest tänaseks on säilinud mõni üksik (3 tk.). Kõige hilisemad on silikaattellis-, tuha-plokk- ja puitsõrestiklaudad (8 tk.). Kokku on kaitsealal loendatud 197 lauta või nende aset, nendest säili-nud on 95. Enamasti on lautadel viilkatused. Esile võiks tuua nt. Ala-Mändiku ja Paabo-Mähkli palklau-dad, Koemetsa ja Suuresõõru Hinni savilaudad.

Küünid on enamasti taluõuedel paiknevad püstlaudehitused. Traditsioonilistest palkküünidest talu-õuedel ja kunagi üliarvukatest hajali heinamaadel asunud küünidest on kogu rahvuspargi maa-alal säilinud vaid vähesed (Peräkonnu, Sora, Tatriku).

Keldrid on enamasti rajatud sajandivahetuse paiku. Traditsiooniline on "pealikuga" – mõne palgikihi kõrguse laastukatusega pealisehitisega – kelder. Keldreid on väga sageli elumajade all, aida all, mõnikord isegi lauda all. Näiteid sellistest hoonetest võib leida Tarupedäja, Tätä, Mäe-Mändiku, Mäekonnu taludest.

Muud ehitised on vähem levinud. Kuivateid on olnud mitu – hetkel veel säilinud Sibula ja Tuhka. Nende konstruktsioonid on väga mitmekesised. Tuulikuist on püsti puittuulik Püssä talu põllul. Teateid on puutuulikust Kolski talu maadel ning vesiveskist Saeras Muduri ojal.

8.2.2Traditsiooniline külamiljööTalukompleksid paiknevad kas üksikult või paarikaupa, mõnevõrra erandlik on Kaika küla, kuhu on pärast II Maailmasõda ehitatud elamuid piki maanteid. Taluõued paiknevad enamasti nõlvadel, kus hooned on orienteeritud piki nõlva. Tasasema hoonestusala puhul koonduvad hooned ümber õue. Teistest hoonetest kaugemal asuvad lahusrehed ja suitsusaunad, viimased paiknevad enamasti reljeefi madalamas osas. Ise-loomulik on arvukate varjualuste ehitamine suuremate hoonete külge. Taluõu ja hoonete paigutus on vara-sematel aegadel olnud ilmselt tihedam. Väärtuslikud talukompleksid on Tuhka, Peräkonnu, Mäeküla, Küü-nimõtsa, Pikassaare, Pormeistri, Vahi, Küüdre, Sibula, Ala-Mändiku, Mundi, Saarjärve, Tarupedaja, Tätä.

Väiksemad teed läbivad tihti taluõuesid, suuremad teed on nõukogude ajal taluõuedest mööda ehitatud. Eriti hästi on miljöö säilinud Kaika teeristist ida poole jäävas rahvuspargi osas kuni Jõeperä külani, Ahero–Sora–Mäekonnu–Mähkli piirkonnas, Ähijärvel, Apjas ja Karkküläs.

49

Miljööväärtus on oluliselt kahjustatud Rebäsemõisas, kus vanas karjamõisa südames on kolhoosi-aegsed tootmis- ja eluhooned.

8.3 Rahvapärimus

ÜldiseloomustusKarula kandi folkloori on mõjutanud paiknemine Eesti äärealadel, Läti naabruses. Samuti eristab säilinud rahvapärimust võrukeelsus, mis annab võimaluse säilitada ja luua omanäolist kultuuri. Nii on originaalsed just siit kogutud kohanimed: Patuperä, Jõeperä, Tarupedäjä jne. Mikrotoponüümika ja kohapärimuse säilimine on seotud liigendatud maastikuga.

Folkloori on mõjutanud ka siia kanti talusid päriseks ostnud mulgid, kellega on seotud hulk naljandeid. Palju on laialt tuntud mõisa ja kiriku lähedusega seotud pärimust. Oluline koht pärimuses on Karula mõisal, sellega seotud ülekohtul ja mässukatsetel, eriti 1905. aasta revolutsioonil. Palju jutte on mõisnike, eriti viimaste mõisnike von Brüggendite ja Grote’de kohta. Rahvaloomingut mõjutanud veel kohalikud pilli-, nalja- ja jõumehed, hiljem aga juba ka edukamad talupojad.

Karula maastik jagunemine kultuurmaastikuks ja ürgseteks metsaaladeks väljendub ka siinse kandi rahvapärimuses. Ühelt poolt on levinud jutud vanadest asula-, matuse-, talukohtadest, pillimeestest ja kõrtsinaljadest. Teisalt on pajatusi metsloomadest, uskumused järvedes elavatest vaimudest. Pärimus on tihedalt seotud müstikaga: tondi- ja vaimunägemise kohad, ravitoimega ojad-allikad, jutud inimeste või loomade ärakaetamisest. Originaalsed legendid rahvuspargi territooriumilt on jutud Ähijärve teljest, Soolamäest ja Jällekõivumäest (Tsilimiku kandis, täpne koht teadmata). Esile tuleb väga tugev rahvaarsti- ja nõiapärimus.

Väärtuse kirjeldusKarula pärimust tuleb Eesti kontekstis pidada suhteliselt hästi säilinuks. Inimesed tunnevad kohalikku pä-rimust ja annavad seda ka meeleldi edasi. Koos võru keele Karula murraku kõnelejate vähenemisega vähe-neb ka võrukeelse pärimuse edasiandmine; mitmeid lugusid küll kõneldakse, kuid kirjakeelseina.

Folkloristid (Metsvahi, 2002) on ainulaadsena esile tõstnud ajalooliste isikutega seotud pärimust, eriti Saaron Piitre kohta käivat rahvajuttude tsüklit. Rikkalikult on käibel rahvajutte rahvaarstide ja rahvamedit-siini kohta; Kaika Lainega seotud lugusid tunneb praktiliselt iga Karula elanik. Vanemad inimesed oska-vad rääkida ka Laine eelkäijast Haava Kadist, väga populaarsed on lood ka Koikkülas elanud vanemast ja nooremast Surist. Paljud inimesed harrastavad ise rahvameditsiinist pärit praktikaid. Ravimtaimed on piir-konnas väga hinnas ning paljud tunnevad ja kasutavad neid ka praegu, erinevalt muudest piirkondadest tunnevad taimedega ravimist Karulas lisaks naistele ka mehed.

Ka nõiduse ja maagiaga seotud uskumused on Karulas rohkem levinud kui mujal Võrumaal (Metsva-hi, 2002).Usutakse kurja silma ja loomade kaetamist, mis on iseloomulik just põliselanikkonnaga paiksele külaühiskonnale. Ka on piirkonnas mitmeid uskumusega seotud kombeid, näiteks keeld pärast südaööd sauna minna.

Kohapärimus on Karulas paremini säilinud kui mujal Eestis, mis on ühelt poolt seotud põliselanik-konna olemasoluga ja teiselt poolt liigendatud maastikuga (Metsvahi, 2002). Kohapärimuses tõusevad eraldi grupina esile kohanimed. Rohkem on säilinud kohanimesid põllumajanduslikul maal, metsamassii-vis on kohanimesid vähem. Kohanimedest on Karulale iseloomulikud laialt levinud maastiku iseloomust tulenevad -saare ja -konnu liitelised kohanimed. Rikkalikult on lokaalse iseloomuga ühe talu piires kasuta-vaid toponüüme, mis võivad korduda mitmetes taludes (Sannamägi, Uibumägi, Nurmmägi Suurmägi jt). Kõige originaalsemad on lood Ähijärve teljest, tasase veega triibust Ähijärve keskel, mis tähistavat Karula ja Vana-Antsla mõisa piiri, teise versioonina ka taliteed. Ilmselt elab Ähijärves ka mingit sorti vetevaim. Paljud on Mändiku kohanimega, Vilimiku oja ümbruse ja Kaika kirikuga seotud lugusid. Karulas peetakse traditsioonidest lugu (Metsvahi, 2002).

8.4 Traditsiooniline elulaad, töötraditsioonid ja käsitööoskused

ÜldiseloomustusTraditsiooniliselt on Karula rahvuspargi alal tegeldud põllumajandusega. Karula elanike kõige tähtsamateks tegevusaladeks on olnud vilja- ja loomakasvatus, samuti metsandus, aiatöö, mesindus, jahindus ja kalandus. Põllumaa paiknes peamiselt rahvuspargi põhjaosas. Tänu künklikule reljeefile püsis kaua elujõulisena aleviljelus. Möödunud sajandi alguses oli Karulas põllumajandusliku maakasutuse ulatuse maksimum – põllumajanduslikus kasutuses oli 40% alast. Sagedamini kasvatati põldheina ja teravilja, samuti kartulit, ning harvem kaunvilju, tatart ja söödajuurvilju. Loomakasvatuses oli peamine veisekasvatus, kuid kasvatati ka sigu, lambaid ja kanu. Tegeldi ka mesindusega. Karulas on säilinud viimased teadaolevad tarupedajad Eestis, mis pärinevad kunagisest laialt levinud metsmesindusest.

50

Kala püüti suurematest järvedest ning peamiselt talvel oma tarbeks. Olulisel kohal elatusallikana on olnud ka metsa ülestöötamine ja vedu.

Nõukogude perioodil toimunud muutused elulaadis olid Karulas suhteliselt väiksed, puudutades rohkem vaid Rebäsemõisa ja Haabsaare küla. Säilisid hajatalud ning kolhoositöö kõrval peeti loomi ka oma majapidamises.

Traditsioonilistest tööoskustest on säilinud käsitsi heinateo oskused (käsitsi niitmine, rõugutamine jne), piima töötlemisega seotud oskused (kohupiima, sõira jm valmistamine), villa töötlemisega seotud oskused, traditsioonilised ehitusoskused (levinud töövormiks on olnud ning on üsna sageli ka tänapäeval talgud – 38% peredes). Traditsiooniliselt on Karula ala olnud ka nõiakultuuri kandjaks. Vanemad inimesed on abi saanud Kagu-Eesti suurimast nõiasuguvõsast pärit Surilt. Praegu on Kaika külas tuntud Kaika Laine – teadaolevalt ainuke eelmise külanõia poolt ametisse nimetatud ravitseja Eestis.

Väärtuse kirjeldus8.4.1 Elulaad ja töötraditsioonidPõllumajanduslik eluviis on tänaseni olulisel kohal või isegi veidi laienenud, talupidamisega tegeleb 22% peredest (Lamp, Reimann, 2005), 1998. aasta küsitluse põhjal 12% (Leetmaa, 1999). Muutunud on tootmi-se iseloom. Piimatootmine on koondunud peamiselt keskmise suurusega taludesse, üksikud pered peavad lehma ka omatarbeks. Viimastel aastatel on laienenud oluliselt lihaveiste ja lambakasvatus, mistõttu on laialdaselt põllumajanduslikku maad uuesti kasutusse võetud. Enamus rahvuspargis elavatest peredest kas-vatab ise aedvilja, samuti saadakse kartulid enamasti oma majapidamisest.

Traditsioonilisi tööoskusi (vikatiga niitmine, rõugu tegemine jms) veel on, kuid oskuste kasutamine on vähenemas ja seega võib prognoosida oskuste hääbumist. Hobuste kasutamine põllumajandus- ja metsatöödeks on peaaegu lõppenud. Rahvuspargis on üks hobune, keda pidevalt kasutatakse heinateol ja mitmes peres kartuliharimiseks. Hobuste arv on viimastel aastatel küll oluliselt suurenenud, kuid need on kasutusel lemmikloomana või ratsutamiseks ning maatöödeks välja õpetamata. Rõugus heinakuivatamine ja kämmude tegemine on viimasel ajal üha vähem levinud, kasutusel vaid peredes, kus loomi peetakse omatarbeks, enamasti on kasutajad vanemad inimesed.

Vanemate iseloomulike põllukultuuride (tatra, tubaka, lina ja kanepi) kasvatamine on kadunud. Kalapüük (kuuritsa püük, ahing, und, nooda vedamine) ja vähipüük on küllaltki laialdaselt levinud, kuid mõnevõrra takistatud kalapüügiseaduse ja kalapüügieeskirjadega püügivahenditele sätestatud piirangute tõttu.

Jahipidamine on valdavalt koondunud organisatsioonidesse. Piirkonnas on harrastatud ka linnujahti, mis kaitsealal kehtivate piirangute tõttu on nüüd suunatud rahvuspargist väljapoole. Traditsioonilise metsakasutuse olukorda ei ole eraldi uuritud. Uuringud näitavad metsamüügi osatähtsuse langust perede sissetulekus (Lamp, Reimann, 2005).

Mesindus on küllalt laialt levinud tegevusala, mille järjepidevuses ja elujõulisuses pole põhjust kahelda. Küllalt hästi on kaetud ka traditsioonilise mesinduse tutvustamine Metsamoori mesilas Värtemäe talus. Metsasaaduste korjamine ei ole sissetulekuallikana oluline. Valdavalt korjatakse omatarbeks, seeni ka mõnevõrra müügiks.

Saunakultuur on elujõuline, saunakombestik veidike kaasajastumas. Traditsiooniliselt tehti sauna lau-päeva õhtuti, nüüd on see kohati asendunud pühapäevaga, harvem on saunapäevaks mõni muu nädalapäev vastavalt vajadusele. Juurde on ehitatud suitsusaunasid, üldiselt saunas ka viheldakse. Saunakombeid pole viimasel ajal uuritud.

Tähistatakse jõule, aastavahetust, lihavõtteid, jaanipäeva, suvistepüha. Vastlapäeva, mardipäeva ja kadripäeva tähistatakse rohkem lastega peredes. Kombestik vastab enamasti Eestis üldlevinule, tihedamini kui mujal käiakse pühade ajal saunas. Kõige paremini on säilinud matusekombestik (suupistete pakkumine surnu kodust lahkumusel ja surnuaial pärast haua kinniajamist).

8.4.2 Tänaseni säilinud ja Karula piirkonnale omased käsitööoskusedKäsitööoskuste levikut Karulas põhjalikumalt uuritud ei ole. Vähesel määral puudutas teemat 1998. aastal läbi viidud uuring, kuid selles ei selgitatud töövõtete omapära. Piimatöötlemine (sõirategu, või, kohupiim jne) on suhteliselt laialt levinud oskus, mis võib kaduma hakata seoses piimatootmise kontsentreerumisega tootmistaludesse. Eriti iseloomulikuks võib Võrumaale pidada sõirategu.

Leivategu ei ole laialt levinud, küpsetatakse Metsamoori perepargi pagarikojas, kuid inimesi, kes on leiba küpsetanud, veel leidub. Andmed Karula leiva eripära kohta puuduvad.

Villatöötlemine on samuti laialt levinud, kuid vähe kasutatav oskus. Viimasel ajal on mitmed noored inimesed õppinud neid oskusi omandanud, seega võib seda töötraditsiooni pidada elujõuliseks, kui sellel turgu leiduks. Omane on Karulas olnud nahaparkimisel pruunpark ehk pajupark, kuid praegu nahku ei par-gita ja temaatikast puudub ülevaade.

Sepatöö kohta on rohkesti pärimuslikke andmeid. Praegu tehakse sepatööd Mõisamäe talus, kus on korraldatud sepapäevi.

51

Savikeraamika kohta on pärimuslikke andmeid, praegu ei tegelda, andmed oskajate kohta puuduvad, ei ole ka teada, kas kasutati piirkonnale ainuomaseid võtteid. Savitelliste valmistamise kohta on pärimuslikke andmeid (Klassmanni telliseahi, Rebäse telliseahi), säilinud on arvatav Rebäse talu savikarjäär.

Koore ja okste kasutamine luudade ja vihtade tegemisel on laialt levinud. Luuategu on välja tõrjumas poest ostetud käepärased plastikluuad. Vihateol on oskused okste valiku ja vihateo aja suhtes kadumas, seetõttu kannatab vihtade kvaliteet, kuid kvantiteeti võib tänu ehitatavatele uutele saunadele pidada pigem tõusuteel olevaks. Vaigutamine on olnud varasemal ajal laialt levinud ja vaigutuse jälgi on metsades palju, kuid seoses kasutuse lõppemisega on tegevus ise hääbunud, üksikuid oskajaid ilmselt veel leidub, kuid andmed nende kohta puuduvad ja ei ole ka teada, kas kasutati piirkonnale ainuomaseid võtteid.

Traditsiooniliste põllutööriistade kasutamine on tänu mehhaniseerimisele jäänud väga tahaplaanile. Karulale omast kõverat vikatilütt leidub vähestes taludes, andmeid tegijate kohta puuduvad. Samuti on praktiliselt kadunud puust heinarehad, andmed kasutajate ja meistrite kohta puuduvad.

Liha suitsetamine saunas varem laialt levinud, selle oskajaid on veel palju, kuid tegevus ise on vähenev. Tänu sügavkülmikute kättesaadavusele on kadunud vajadus liha suures koguses ja pikaks säilivusajaks suitsetada, seetõttu on kohati saunas suitsutamine asendunud suitsuahjudega. Samas on neid, kes hindavad saunaliha paremaks ja jätkavad saunas suitsetamist.

Puskariajamine on viimastel aastatel oluliselt vähenenud tegevus. Traditsiooniliseks võib pidada rukkipuskarit. Täpsed andmed oskajate kohta puuduvad.

Õlleteol kasutatakse kaasaegseid materjale (maltoosa, suhkur), linnastest õlletegemine ei ole tavaline. Andmed oskajate kohta puuduvad.

Kangastelgedel kudumine on vähelevinud, oskajad on enamasti naisseltsi liikmed ning kootakse enamasti kaltsuvaipu. Viimastel aastatel on mitmed noored naised õppinud kangast üles panema ja kuduma. Ei ole teada, kas varemalt kasutati piirkonnale ainuomaseid võtteid.

Laastukorvide tegemine on olnud piirkonnale omane, oskus on vahepeal kadunud, kuid nüüd on see oskus piirkonnas taas olemas. Ei ole ka teada, kas varemalt kasutati siinkandis piirkonnale ainuomaseid võtteid.

Traditsioonilised ehitusoskused on küllaltki laialt levinud ja kasutusel, enamasti kasutatakse kaasaegseid tööriistu ja töövõtteid (palkehitus, laastukatuse panek saviehitus). On ilmselt meeste hulgas veel küllalt levinud kuid vähe kasutatav oskus. Täpsed andmed oskajate kohta puuduvad.

Õmblemine on naiste hulgas levinud oskus, kuid domineerib kaasaegne ja moelehtedest mõjustatud stiil; algupäraseid, põlvest põlve pärandatud võtteid ja mustreid ei kasutata. Kui palju algupäraseid mustreid reprodutseeritaval kujul säilinud on, selle kohta ei ole ülevaadet koostatud.

Rahvameditsiiniga ravimine kui Karula traditsiooniline tegevusala on hävimisohus seoses oskajate vananemisega. Väiksemat sorti maagia valdamist ilmselt veel on, kuid andmed oskajate kohta puuduvad. Kaasaegse rahvameditsiini kasutamise suunda esineb Metsamoori perepargi taludes (biovälja määramine, saunamee valmistamine). Rahvameditsiini puhul võib prognoosida traditsiooniliste võtete asendumist kaasaegse alternatiivmeditsiiniga.

Ravimtaimede kasutamine on laialt levinud, kadumist ei ole karta, kuid kindlasti on oluliselt vähenenud kasutatavate taimeliikide arv, piirkonnale omased võtted on asendumas õpikutest loetu ja koolitustel omandatud nn ametliku teadmisega. Ei ole ka teada, milliseid piirkonnale ainuomaseid ravivõtteid on kasutatud.

8.5 Võru keele Karula murrak

ÜldiseloomustusKarula kihelkond koos Urvaste kihelkonnaga kuulub võru keele läänerühma, millel on ühisjooni nii tartu kui mulgi keelega. Koos Sangaste ja Helme murrakutega moodustab ta kesklõunaeesti murdeliidu (Võru Instituut). Karulast Kaika külast on saanud alguse võru keele ja kultuuri üritus, mis kannab Kaika suveülikooli nime.

Väärtuse kirjeldusVõru keelt kõneleb praegu rahvuspargi elanikest 74%, aktiivselt kasutab seda igapäevases elus 24% rah-vuspargi elanikest, keeleoskajate osatähtsus on 7 aasta jooksul märgatavalt vähenenud. Keeleoskajate arv on vähenenud nii vanade, põhiliselt võrukeelsete inimeste surma, noorte kohalike inimeste kaugemale õp-pima asumise kui kaugemalt pärit inimeste sisserände tõttu.

Võru keelt kasutatakse enam koduse ja suhtluskeelena, vähem asjaajamisel. Valga maakonda jäävas Karu-la kihelkonna osas kasutavad võru keelt vaid vanemad inimesed. Valga linna lähedus ja elanikkonna vahetumi-ne nõukogude ajal on vähendanud Karula murraku kõnelejate hulka kihelkonna lääneosas. Seega võib kihelkon-na idaosa, mis põhiosas kattub rahvuspargiga, pidada murraku säilimise seisukohast vastutusalaks.

52

8.6 Ajaloo- ja arheoloogiamälestised

ÜldiseloomustusRauaaja alguse (u 500 eKr) asulakohad on Lüllemäel ja Mähklis. Karkküla Ahõrvarõmõmäel, Mähklil ja Alakonnul on rooma rauaaja (I aastatuhande I poole) kivikalmed. Rebäse linnamägi kuulub eelviikingi- ja viikingiaega (u. 700 – 1050 pKr). Hauka külas Mäekonnu ja Vana-Hauka talu vahel on viikingiaegse asu-lakoha keraamikaleidudega kultuurkiht.

Kesk- ja rootsiaegseid leide on Rebäsemõisa, Karkküla, Taitse, Ahero, Alakonnu, Ala-Mähkli, Kaika, Koobassarõ, Mikilä, Taropedäjä, Tatriku ja Vana-Hauka taludest. Ähijärve Õppekeskuse hoonete ümber ja all paikneb suurim, ligi 1 ha suurune keskaegne asulakoht. Siimani talu maale jääv kalmistu oli tolleaegse-te Ähijärve külaelanike matusepaik. Umbes samasuguse keskaegse asula-kalmistu kompleksi moodusta-vad ka Tatriku talu maal paiknev asulakoht ning Latika Kalmõtumäel olev külakalmistu.

Kihelkonnakeskuses Lüllemäel asuv Karula kirik ehitati 1318. aastal, kirik jäi varemetesse 1944. aastal. Lüllemäel on neli ajaloolist surnuaeda 1997. aastal valmis vanade kirikumüüride kõrvale kirikumõi-sa aita ehitatud uus kirik.

Märgid Vene – Rootsi – Poola sõjast aastatel 1656 – 1658 ja Põhjasõjast on säilinud rahvasuus liikuvate lugudena. Põhjasõja ajal peeti suured lahingud Karula kiriku lähedal rootslaste ja venelaste vahel.

Karula on tihedalt seotud ka kooliajalooga. 1687. aastal asutati Karula kihelkonnas, arvatavasti Köstrejärvel, Forseliuse kool. Maja pole säilinud. 1827. aastal ehitati Köstrejärvele vana kihelkonnakooli maja; uus, tänini säilinud hoone on püstitatud 1892. aastal. 1767. aastast töötas Madsa kool, mis suleti 1964. aastal ja mille hoone hävis tules 1992. aastal. 1900. aastal ehitatud Kaika vene õigeusu kiriku juures tegutses 1897. aastast vene kihelkonnakool. Kirik on lagunemise lõppfaasis, kiriku juures paiknev surnuaed on korrastatud ja kasutusel. Kaika kool töötas 1982. aastani, siis suleti ning avati uuesti 1988. aastal. Kool suleti Kaikal taas 1999. aastal, praegu on koolihoone kasutusel külaelu keskusena.

Mõisakultuuriga seotud ajaloolistest objekt ajaloolistest objektidest on tähtsaimad Karula mõisa Rebäse karjamõisa puust moonamaja on ehitatud 20. sajandi algul, kompleksi kuuluvad veel klassitsist-likus laadis maakividest peahoone ja kõrvalhoone). Mõisa rehe tagaseina on müüritud must pingikujuline peksukivi, kus talupoegi karistati. Peräjärve Lossimäel asus Vana-Antsla mõisa jahiloss. Hoone põles 1924. aastal; säilinud on jahilossi kelder ja osalisel haljastus. Mõisakultuuri näiteks on ka Lauksilla roo-makeste elamu ja Pikässaarõ metsavahimaja.

Karulaga seotud ajaloolistest isikutest on tuntuim vallavanem ja riigikogu saadik Peeter Koemets. Peeter Koemetsa sünnikodu ja elukoht oli Kaika talus. Vabadussõja sündmustega on seotud Saera lahingupaik. 1936. aastal püstitati Lüllemäele Vabadussõja mälestusmärk, mis taastati 1992. aastal. Karulast Mähkli talust on pärit riigikogu saadik, põllutööminister ja teedeminister August Kerem. Karulaga on tihedalt seotud ka kirjanik, poliitik ja usutegelane Jaan Lattik, kes on sündinud rahvuspargi lähedal Mägistes ja kelle vanemad kolisid hiljem Vana-Mendo tallu.

II maailmasõja järgsel perioodil oli Karula tihedalt seotud metsavendlusega. Praeguse rahvuspargi territooriumilt on teada 11 punkrikohta ning üks punker on taastatud. Lühemat või pikemat aega varjasid ennast Karula metsades mitmed ümbruskonnast pärit inimesed, kellest tuntuimad on vennad Mõtused ja Alfred Käärman.

Väärtuse kirjeldusAjaloolistest objektidest tuleb olulisemateks pidada muinsuskaitsealuseid asulakohti (I aastatuhande keskel e.m.a.): Mähkli, Karkkülä ja Alakonnu rauaaegseid kivikalmed ning Rebäse linnamägi (u 8. saj – 11. saj I pool). Ilmekaks ja piirkonnale iseloomulikuks on kesk- ja rootsiaegsed asulakohad koos külakalmistuga: Ähijärve asulakoht, Sarik-Siimani ja Latika Kalmõtumäe külakalmistud. Simmukerikumäe muistised on hästi säilinud, kuid praktiliselt uurimata.

Mõisakultuuriga seotud ajaloolistest objektidest on tähtsaimad Karula mõisa Rebäse karjamõisa hoo-ned, mis on väga halvas seisukorras ja hävimisohus.

Karulaga seotud ajaloolistest isikutest on tuntuim kunagine vallavanem ja riigikogu saadik Peeter Koemets, kelle sünnikodu Kaikal on hooldamata ja kõrvalhooned on hävimas, objekt on ka märgistamata. Keremi talu Mähklis on halvas seisukorras, elumaja on veel püsti, kuid enamik suurejoonelisi kõrvalhoo-neid lagunenud. Jaan Lattiku kodutalu juures Mägistes on paigaldatud mälestuskivi.

Metsavendadega seotud kohad on täpsemalt kaardistamata ja tähistamata (joonis 24), tihti on teada vaid vanemate inimeste poolt.

53

8.7 Püsiasustus

ÜldiseloomustusKarula rahvuspargi alale jäävad 1940. aasta seisuga 127 asustatud kohta. Tänaseks päevaks on olemasolevate majapidamiste arv saja ringis. Rahvuspargis elab 2006. aasta seisuga 193 elanikku (tabel 7), lisaks püsielanikele, on Karula rahvuspargi ala teiseks koduks ligemale sajale inimesele (joonis 5 – tulpadega on tähistatud püsielanikud ja joontega kogu elanikkond). Püsielanike ja nende elanike vahele, kellele Karula on teiseks koduks, piiri tõmbamine on suhteliselt raske, sest nende kahe grupi vahel toimub pidev liikumine. Mõni sage külaline otsustab püsivalt siia elama tulla, samas lahkuvad noored õpinguteks kodust, olles siiski koduga küllaltki tihedalt seotud.

Joonis 28. Karula rahvuspargi demograafiline püramiid 2007. aasta seisuga.

Rahvuspargi elanikkonnast on kuni 19 aastasi lapsi 25%, tööealisi 50% (neist 7% jõudmas lähematel aastatel pensioniikka) ja pensionäre 25%. Alaealisi lapsi on ligi kolmandikus püsivalt asustatud elamistes ja suvitajatega koos on alaealiste lastega perede osakaal 36%.

Rahvuspargis elab püsivalt 78 leibkonda, lisaks on hooajati asustatud veel 18 majapidamist. Rahvuspargi piires jääb kõige rohkem kasutuses olevaid talusid Kaika külla, suuremad külad on veel Rebäsemõisa, Ähijärve, Mähkli ja Jõepära küla (tabel 7). Mähkli ja Ähijärve külas moodustavad kolmandiku taludest talud, mida kasutatakse üksnes hooajati (suvilad). Kõigist taludest 10 on selliste suvitajate päralt, kellel pole siin esivanemate kodu. Selliseid talusid jääb nii Mähkli kui Ähijärve külla 4. Viimase viie aasta jooksul on siia elama asunud kolm pere, kellel puuduvad siinkandis juured.

Rahvastiku keskmine tihedus rahvuspargis on 1,6 (suvel 2,4) inimest km², mis on kuni 20 korda madalam kui Eesti keskmine (33 in/km²) ja mitmeid kordi madalam ka Eesti keskmisest maarahvastiku tihedusest. Ümbruskonna suuremad külad Lüllemäe ja Haabsaare jäävad suuremas osas rahvuspargi piiridest välja.

Tabel 7. Rahvusparki jäävad talud ja suvilad külade kaupa 2007. aasta seisuga.

Karula piirkond on mitmes mõttes ääremaa: Eesti ja Läti piiri-ala; Valga ja Võrumaa piiriala ja Antsla ja Karula valla piiriala. Kaugusest ja ääremaa staatusest tuleneb side- ja transpordikulutuste suurenemine, hariduse raskem kättesaadavus ja võimaluste vähe-sus. Samuti on väga vähe vaba tööjõudu ning elanikkond vananeb. Paljud tootmisharud pole siin reaalselt teostatavad. Kehvad on tin-gimused ka põllunduse edendamiseks. Turud on kaugel ja loodusli-kud tingimused (maade liigestatus ja vahelduv reljeef) raskendavad põllutöid.

Põllumajanduslik tootmine on Karula rahvuspargi aladel ajalooliselt oluline tegevusala. 20. sajandil on põllumajandusliku maa kasutuses toimunud muutused nii maakasutuse määra kui tehnoloogilises osas. Eesti taasiseseisvumise järel toimunud maade tagastamise ja ümberjagamiste tulemusel, millele lisanduvad kardinaalsed muutused põllumajandusliku tootmise finantseerimises ja majanduslikus keskkonnas, toimus põllumajanduse langus. Antud hetkeks on põllumajandus kriisist väljas ning toimub tootmise laiendamine. Kasutamata maade osakaal maastikus on viimase viie aasta jooksul hüppeliselt vähenenud ning ilmselt jää-vad paari lähima aasta jooksul söötideks vaid pisikesed metsamassiivis olevad niidulapid, mille kasutami-ne ei ole põllumajanduslikult tasuv või kaitsekorralduslikult mõttekas. Samas on põllumajandusega tegele-vate talude osakaal viimase kaheksa aasta jooksul langenud 77 protsendilt 44 protsendile.

54

Küla Leibkondi/ talusid

Neist suvilaid

Kaika 24 2Rebäsemõisa 23 4Ähijärve 21 7Mähkli 12 4Jõepera 10 0Koobassarõ 3 1Apja 2 0Haabsaare 1 0

Kokku 96 18

Mehed Naised

Põllumaade vähesuse ja maastiku liigendatuse tõttu Karulale ajalooliselt iseloomulik väiketalu-pidamine on senini säilinud, kuid paraku taandub see üha enam nn hobitaludeks või hoiavad seda elus va-nema põlvkonna inimesed. Põllumajandusega tegeleb ja loomi peetakse 44% leibkondadest (34 talu), 23% leibkondadest (18 talu) saavad põllupidamisest lisasissetulekut (ülejäänud tegelevad põllumajandusega ja kasvatavad loomi oma tarbeks). 2006. aastalõpu seisuga on rahvuspargis kolm suuremat põllumajandus-likku tootjat (põllu- ja rohumaid üle 100 ha), kes kokku kasutavad ~50% kogu põllumajanduslikust maast, neist ühel on 165 pealine lihaveise kari, ühel 65 pealine lihaveise ja lüpsilehma kari ning ühel 168 pealine lambakari. Veiseid kasvatatakse 21 talus (2000. aastal oli see arv 41 – Drenkhan, 2001), neist 8 talus lüpsi-lehmi, 5 talus lihaveiseid ning 8 talus mõlemaid. Enam kui 10 pealised lüpsikarjad on 5 talus ning enam kui 10 pealised lihaveise karjad 4 talus (üks talu on esindatud mõlemas rühmas). 12 talus on 5 ja rohkem veist (see arv ei ole võrreldes 2000. aastaga muutunud). Karulas on kokku 353 veist, seega on ühe püsiela-niku kohta keskmiselt 1,8 veist, mis on üle kahe korra rohkem kui kaheksa aastat tagasi. Lisaks peetakse rahvusparki jäävates taludes lambaid, hobuseid, sigu, kitsi, kodulinde ja jäneseid (tabel 8).

Tabel 8. Karula rahvuspargis peetavate loomade hulk ning talude arv, kus neid peetakse 2007. aasta jaa-nuari seisuga. Koduloomade arv on pidevas muutumises. Lisaks sellele, et ühed võtavad loomi juurde ning teised müüvad need ära, kõigub loomade arv ka aastaajati märkimisväärselt. Kuna tabelis ära toodud loo-made arv on talvise seisuga, siis võib oletada, et see vastab enam-vähem põhikarjana peetavate loomade arvule (veiste ja lammaste osas).

Loomad Arv Talude arvVeised 353 21

Lüpsilehmad 94 16Lihaveised 259 13

Hobused 21 7Lambad 342 9Sead 26 11Kitsed 2 2Kodulinnud 171 14Kokku 915 34

Enamustes loomi pidavates taludes (2/3 taludest) on rohkem kui ühte liiki loomi. Eespool toodud and-metest võib järeldada, et viimase kuue aasta jooksul on loobunud ühe-kahe lehma pidamisest 20 talu, sa-mas rohkemate loomadega talude arv on püsinud muutumatuna. Samuti on viimastel aastatel hakatud lüp-silehmade asemel rohkem lihaveiseid kasvatama, ka hobuste arv on mitu korda tõusnud.

Piirkonna elanikest suur osa on kas vanadus või invaliidsuspensionil, peamisteks elualadeks on töötamine mõnes asutuses palgatööl, talupidamine või tegelemine muu ettevõtlusega sh turismindusega. Lisaks põllumajandusest ja muust ettevõtlusest saadavatele tuludele, pakub kohalikele suvel mõningat lisasissetulekut metsasaaduste müük.

Karula rahvuspargis ei ole suuri tööstusettevõtteid. Enamik tööealisi inimesi käib tööl ümbruskonna suuremates tõmbekeskustes (Antslas, Võrus ja Valgas). Suurimate tööandjatena tuleb arvestada LKK Põlva-Valga-Võru regiooni, RMK Antsla ja Taheva metskondasid ja Tiksi MOÜd.

Väärtuse kirjeldusRahvuspargi territooriumil elab pidevalt 78 peret, kokku 193 inimest (2006. aasta andmed). Suvilakohti on 18 so 23% asustatud taludest. 120 säilinud talukohast on asustatud 80%.Üheliikmelisi leibkondi on 22%, sellest pooled on pensionärid. Leibkonna keskmine suurus on 2,7 inimest.

85% elanikkonnast ei kavatse oma elukohta vahetada (Lamp, 2005), seega võib elanikkonda pidada suhteliselt püsivaks. Pensionärid moodustavad elanikkonnast umbes 25 %. Rahvuspargi Võrumaa o sas on kohalikku päritolu inimesi (siin sündinud) 59% elanikkonnast, 49% on mujalt sisse tulnuid.

55

9. LOODUSHARIDUSÜldiseloomustusKarula rahvuspargi hõre asustus on eeliseks puhkemajanduse arendamisel. Külastuskeskuses registreeritud külastajate arv on aastate lõikes jäänud suurusjärku 2500-4000 inimest. Välismaalased moodustavad külastajaist keskmiselt 10%, nende osakaal näitab aeglast suurenemise tendentsi.

Ekskursioonigrupid (üldiselt võrdselt täiskasvanud ja lapsed) moodustavad ligikaudu kolmandiku registreeritud külastajatest. Võõrkeelseid ekskursioone on kuni 20% ekskursioonide hulgast.

Iseseisvalt parki külastavaid inimesi pole kokku loetud, kuid oletatavasti on see grupp suurim: siia kuuluvad suplejad, suvitajad, matkajad, autoturistid, marjulised-seenelised, kalamehed, läbisõitjad, turismitalude külastad ning linnast maale tulnud sugulased.

Karula rahvuspargi külastamise peamised põhjused on Karula rahvuspargi turismiuuringu alusel (Lamp 2005) seotud loodusega. Tähtsamateks põhjusteks suplemas käimine (64 % vastajaist), matkamine (52%), õppe- ja matkaradade külastamine (49%) ning pikniku pidamine (38%). Olulisel kohal on Metsamoori perepargi talude ja teiste turismitalude külastamine (43%), tutvumine kultuuripärandiga (41% küsitletutest) ning suhtlemine kohalike elanikega (25%).

Karula rahvuspargis asuvate turismitalude külastatavus varieerub väga, ulatudes mõnest üksikust kuni 8000 külastajani aastas (Lamp 2005). Eraldi tegutsevatest turismitaludest rohkem on külastajaid kümnest talust koosneval Metsamoori Perepargil – keskmiselt 10 000 inimest aastas. Turismitalude põhilisteks sihtgruppideks on pered ning õpilasrühmad. Metsamoori Perepargil ka täiskasvanute seltskonnad. Turismiettevõtjate ühiseks jooneks on väikesemahulise turismi pooldamine, külastajate arvu tulevikus oluliselt suurendada ei soovita. Väikesemahuline loodusturism on tulevikuperspektiiviks ka piirkonna turismi võtmeisikute poolt välja töötatud Karula piirkonna turismistrateegias.

Väärtuse kirjeldusLisaks eelpool juba mitu korda kirjeldatud omapärasele maastikule koos metsade, järvede, soode, niitude ja seal vahel paiknevate talukompleksidega, mis ongi üks Karula rahvuspargi suurimaid vaatamisväärsusi, on tähelepanuväärsemad vahetult rahvuspargi piiri taha jääv Köstrejärve suur sanglepp ja Ala-Mändiku tarupedajad. Ajaloo- ja arheoloogiamälestistest on märgistatud Karkküla kivikalme ja muinasasula koht, Mähkli muinaseluase ja muinaskalme, Rebäse Liinamägi ja Karula mõisa Rebäse karjamõisa peksukivi. Ülejäänud ehituspärandist eristuvad Köstrejärve leeri- ja koolimaja (jääb vahetult rahvuspargi piiri taha), endine koolimaja Kaikamäel ning lähiümbrusesse jääb Karula kirik ja vana kiriku varemed koos kalmistuga.

Karula rahvuspargi Ähijärve Õppe- ja külastuskeskus paikneb Ähijärve külas. Keskuse tuuma moodustavad kaks hoonet – kontori- ja majutushoone. Kontorihoone teisel korrusel on omale koha leidnud LKK Põlva-Valga-Võru regiooni Karula kontor. Sama hoone esimesel korrusel asuvad seminariruum 50 inimesele, nõupidamisruum ja infopunkt. Seminariruumis on avatud Karula loodust, ajalugu ja kultuuri tutvustav püsinäitus, vaadata saab multimeedia- ja slaidiprogrammi ning videofilmi (uue kaitse-eeskirja vastuvõtmise tõttu aegunud). Infopunktist saavad Karula rahvuspargi külastajad teavet Karula rahvuspargi loodusest, kaitsekorrast, piirkonna vaatamisväärsustest, matkaradadest ja telkimiskohtadest. Samas on saadaval Karula rahvusparki tutvustavad trükised, antakse tasuta konsultatsioone ja soovitusi marsruudi valikuks ning teavet majutus- ja toitlustusvõimaluste ning teenuste kohta.

Majutushoone on mõeldud eelkõige loodushariduslikel eesmärkidel kasutamiseks. Alumisele korrusele jääb 40-kohaline söögisaal, avar fuajee, 5 2-kohalist tuba, ülemisele korrusel on 20 voodikohta 4-8-kohalistes tubades, komplekteerimist ootav õppeklass ja selle abiruumid, mis on kavandatud sisustada süsteemse loodusõppe, temaatiliste programmide põhise õppe ning pärandkultuurialaste ja praktilisele loodusõppele tuge pakkuvate tegevuste läbiviimiseks. Keldrikorrusele jääb saun koos kaminaruumiga. Loodushariduskeskuse eesmärk (vastavalt väljatöötatud kontseptsioonile) on tegutsemine regiooni tugikeskusena (kontseptsiooni täisversiooni võid lugeda lisa 6).

Lisaks kuuluvad kompleksi renoveeritud ait, traditsioonilise ehituse väliekspositsioon, suitsusaun, tantsulava, kaks amortiseerunud paadisilda, välipesulad, laagriplats ja suur külakiik. Kogu kompleks on baasiks planeeritava Karula rahvuspargi Ähijärve loodushariduskeskuse käivitamisel.

Karula rahvuspargis ja selle lähiümbruses on 2006. aasta 1.oktoobri seisuga kokku 5 majutusteenuse pakkujat, kus on suvehooajal kokku 103 voodikohta (tabel 8, joonis 29). Lisaks on rahvuspargis kümnest talust/ettevõtjast koosnev looduslähedast eluviisi tutvustav ning elamusturismi viljelev koostööühendus Metsamoori Perepark.

56

Tabel 8. Majutusettevõtted Karula rahvuspargis ja selle lähiümbruses.Majutusettevõte Asukoht Sihtgrupp Kohtade arvKarula-Lüllemäe Tervise- ja Spordikeskus Lüllemäe Peamiselt spordilaagrid 45Ähijärve külalistemaja Ähijärve küla Loodus- ja pärandkultuuri üritused 31Küüdre turismitalu Kaika külas Küüdre järve ääres 12Tuhka turismitalu Kaika külas Kaika mäe kõrval Suvitajad 11Järvenukka turismitalu Ähijärve põhjakaldal Kalapüügihuvilised 4

Karula Rahvuspargi Administratsiooni poolt on rajatud neli infopostide ja viitadega tähistatud õpperada (joonis 29) ning kaks viitadega tähistatud matkamarsruuti. Rajad on suunatud piirkonnaga iseseisvatelt tutvuvatele külastajatele ja matkahuvilistele. • Peräjärve metsarada (4 km) tutvustab erinevaid metsakooslusi, loodus- ja majandusmetsa erinevusi

ning metsa kasutust erinevatel eesmärkidel läbi aja. • Rebäse matkarada (7 km) tutvustab Karulale iseloomulikku maastikku ja aitab mõista maastikku

mõjutavaid tegureid ning maastiku muutumise põhjuseid. • Ähijärve teerada (4 km) tutvustab kohalikku ajaloo- ja kultuuripärandit. Kolmandik rajast kulgeb

mööda Ähijärve kallast. • Laste loodusrada (200 m) on puidust atraktsioonidega koolieelikutele ja kooli 1.astmele suunatud rada.

Raja läbimiseks on välja töötatud õppematerjalide kaustad.• Jalgrattamatkarajad (44 km) – haakuvad RMK Haanja-Karula puhkeala jalgrattaradade võrgustikuga.• Jalgsimatkarada (36 km, teiste radadega ei kattu 19 km)• Suusamatkarada (15 km)

Metsamoori Pereparki kuuluvate turismiettevõtjate poolt on turismitalude lähedusse rajatud (pole iseseisvalt kasutamiseks mõeldud): • Värtemäe mesindusrada koos väikse mesindusmuuseumiga Eesti mesinduse ja selle ajaloo kohta.• Ränna metsarada, • Suur-Saarjärve terviserada, • Veetka armastuse- ja ravimtaimerada ning pisipõnnidele mõeldud looduse uurimise rada.

Külastajatele on rajatud 14 laagri- ja lõkkeplatsi (tabel 9, joonis 29). Eratelkimiskohad ja lõkkekohad asuvad Tuhka, Küüdre, Viitka, Nakatu ja Marinurme turismitalude maadel (viimased kaks asuvad rahvuspargi lähiümbruses). Lõkke- ja telkimiskohtadest on populaarsemad Ähijärve ja Õdri järve äärsed kohad.

Välja reklaamitud ujumiskohti on seitse. Kõva ja liivase kaldaga järvi on vähe, enamik Karula järvedest on õõtsikkaldaga. Populaarsemaiks ujumisjärvedeks on Ähijärv oma nelja ning Õdri järv kahe supluskohaga. Kõigis eelmainitud ujumiskohtades asuvad ka ettevalmistatud laagriplatsid.

Turismitaludest pakuvad suplemisvõimalusi Järvenukka (Ähijärv), Veetka (Viitka järv), Küüdre (Küüdre järv) ja Tuhka (tiik).

Kõigi rahvuspargi suuremate sissesõiduteede läheduses ning looduskaunites kohtades asuvad infotahvlid, kust külastaja leiab Karula rahvuspargi kaardi, üld- ning kohatutvustuse, õpperadade ja turismitalude info ning soovituslikud käitumisjuhised. Kokku on infotahvleid paigaldatud 12, 1isaks neile 5 matkaradasid, 3 Lüllemäe küla, 1 Ähijärve õppekeskuse ümbrust ja 1 Karula mägesid tutvustav infotahvel.

Tabel 9. Karula rahvuspargi laagriplatside ja lõkkekohtade varustatusKoht Matkaonn Välikäimla Prügikast Pingid LõkkekonstruktsioonAlakonnu laagriplats + 2 kohaline + + +Ähijärve veski laagriplats - + + + +Suuremäe laagriplats - 2 kohaline + + +Suuremäe laagriplats - 2 kohaline + + +Mikile laagriplats - + + + +Tornimäe laagriplats - 2 kohaline + + +Õdri laagriplats + + + + +Plaagi laagriplats - + + + +Ubajärve laagriplats + + + - +Pehmejärve laagriplats* + - - - -Rebäsejärve lõkkekoht** - + + + +Ubajärve lõkkekoht - - + + +Suuremäe lõkkekoht - - + + +Õdri lõkkekoht - + + + +

57

Peräjärve lõkkekoht - + + + +* mõeldud kalastajatele, ** mõeldud külaelanikele

Rahvuspargis on kaks puidust vaatetorni: 2005. aastal rajati Rebäsemõisa Tornimäe torn ja 2006. Mäekonnu Tornimäe torn. Vaatetornide lähedal asuvad külastajatele mõeldud parklad, samuti on parklad olemas Ähijärve ja Peräjärve õpperadade algpunktides ning Ähijärve Õppe- ja külastuskeskuse juures.

Joonis 29. Karula rahvuspargi territooriumil paiknevad külastusrajatised ning taluturismiettevõtted.

58

10. HUVIGRUPID

Avalik sektor• Valga Maavalitsus• Võru Maavalitsus• Antsla Vallavalitsus• Karula Vallavalitsus• Mõniste Vallavalitsus • Varstu Vallavalitsus• Keskkonnaministeerium

o Looduskaitseosakondo Maa-ameto Võru Keskkonnateenistuso Valga Keskkonnateenistuso Riigimetsa Majandamise

keskus Taheva Metskond Antsla Metskond

o Keskkonnainspektsioon• Põllumajandusministeerium

o Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA)

• Kultuuriministeerium• Eesti Rahvamuuseum• Võru Instituut• Metsakaitse- ja uuenduskeskus• Metsahoiu Sihtasutus

Õppe- ja teadusasutused• Tartu Ülikool

o Bioloogia-geograafia teaduskond (ornitoloogia, entomoloogia),

o Filosoofiateaduskond Ajaloo osakond Eesti ja võrdleva

rahvaluue õppetool• Eesti Maaülikool

o Põllumajandus- ja Keskkon-nainstituut

Võrtsjärve Limno-loogiakeskus

• Räpina Aianduskool

• Antsla Gümnaasium• Lüllemäe Põhikool

Valitsusvälised organisatsioonid• Jahindusorganisatsioonid• MTÜ Kotkas• Kaika Maanaiste Selts• Karula Maanaiste Selts• MTÜ Kaikamäe• Piiriülese Koostöö Agentuur• Lüllemäe rahvaõpistu• Karula Muinsuskaitse Selts• Karula-Lüllemäe tervise- ja spordi-

keskus• Karula Hoiu Ühing• Eestima Looduse Fond• Tudengite looduskaitse ringid• Pärandkoosluste Kaitse Ühing• Eesti Ornitoloogia ühing

Erasektor• Turismitalud• Firmadest maaomanikud• Põllumajandustootjad• Kohalikud elanikud• Talunikud• Suvitajad• Maaomanikud, kes ei ela kohapeal• Jne

59

11. ÜLDISED PÕHIMÕTTED

Käesolevad peatükis ära toodud põhimõtted on aluseks kaitseala valitsejale kaalutlusotsuse tegemisel. Need põhimõtted, mis käivad tegevuste kohta, mis ei vaja kaitseala valitsejaga kooskõlastamist, on soovituslikud ning nende järgimine aitab kaasa kaitseala kaitse-eesmärkide saavutamisele.

11.1 Turismi arendamise põhimõtted

Turismi arendamise põhimõtted Karula piirkonnas lähtuvalt looduse ja kohalike elanike taluvusest. Karula piirkonnas arendatakse loodussäästlikku, pärandit arvestavat ja tutvustavat turismi. Turism ei kahjusta siinseid loodusväärtusi ja kultuuripärandit.

Selleks toimitakse järgmisi põhimõtteid arvestades:• orienteerutakse kvaliteetturismile – väiksemamahulisele kultuuri- ja loodusturismile. Ei arendata

piirkonda sobimatuid turismiteenuseid ega rajata keskkonda mittesobivaid rajatisi;• suuremahulised, massidele suunatud turismiprojektid käivitatakse olemasolevates tõmbekeskustes

(Kaika, Lüllemäe, Karula), kasutades ära olemasolevaid asulaid ja väljaarendatud infrastruktuuri;• külastajate arv hoitakse tasakaalus looduse koormustaluvusega, ei planeerita külastajate hulga

suurendamist suvehooajal. Konsulteeritakse spetsialistidega ilmse koormustaluvuse ületamisel;• hajutatakse külastuskoormust suvehooajalt – arendatakse välja ja pakutakse madalhooaja

turismitooteid;• turismimarsruutide koostamisel arvestatakse kaitsealuste liikide ja koosluste taluvusega – ei

planeerita külastusi loodusõrnadesse paikadesse, vaid suunatakse külastajaid selleks ettenähtud kohtadesse.

Selleks, et turism häiriks kohaliku kogukonna privaatsust võimalikult vähe:• kooskõlastatakse eramaadel viibimine, rahvaüritused, turismimarsruudid jms vastavate

maaomanikega, välditakse lärmakate rahvaürituste korraldamist jne;• kaasatakse kohalikku elanikkonda:

o rahvuspargi jäävate turismirajatiste planeerimisel;o hooldamistööde teostamisel kasutatakse kohalikest elanikest ettevõtjate teenuseid;o loodusgiidid ja retkejuhid on kohalikud elanikud;o erinevate turismiteenuste pakkujatena (toitlustamine rahvaüritustel jne) eelistatakse kohalikke

ettevõtjaid;• jätkatakse koolituste korraldamist kohalikule elanikkonnale;• teavitatakse kohalikku elanikkonda turismialastest planeeringutest ja arvestatakse avaliku

arvamusega;• korraldatakse külastustegevusega kaasneva prügi koristamine.

Selleks, et leevendada turismi negatiivseid mõjusid kohalikule elanikonnale:• tehakse ettepanekud kruusateede hooldamiseks sagedamini külastatavates kohtades (tolmuvabad

lõigud küla läbivatel teedel, hööveldamine);• toetatakse ettevõtluse elavdamist senistes tõmbekeskustes (Haabsaare, Kaika, Ähijärve, Karula,

Lüllemäe) – luues töökohti ja säilitades keskkonda;• ei planeerita ega kooskõlastata rahvuspargi alale keskkonda koormava teenindussektori arendamist.

Lõbustusteenindusasutuste (golfiväljakud, Tivoli jmt), mis toovad rahvuspargi alale lisarahvast, arendamist ei toetata ega kooskõlastata. Soositakse väikeste, ümbruskonda sobivate soovitavalt eesti rahvustoitu pakkuvate toitlustuskohtade jmt teeninduspunktide arendamist rahvuspargi alale;

• korrastatakse allikad kui joogivee võtmise kohad, tagamaks kohaliku elanikkonna privaatsust (Rebäsemõisas);

• külastajad suunatakse turismiobjektidele; • ei korraldata lõbusõite ATVde ja mootorsaanidega kohalikel teedel (väljapool teid on see keelatud

kaitse-eeskirjaga).

11.2 Kaitseala külastuspiirkonnad

Karula rahvuspargi väärtuste tutvustamiseks, külastustegevuse koordineerimiseks ning turismi arendamiseks on Karula rahvuspark jaotatud neljaks erineva intensiivsusega külastuspiirkonnaks. Lähtuvalt Karula rahvuspargi kaitse-eeskirjast ning aegade jooksul kujunenud kultuur- ja loodusmaastikest on vööndid järgmised: tundlik piirkond, loodusmatkade piirkond, taluturismi- ja puhkepiirkond ning intensiivse külastamise piirkond (joonis 30). Külastuspiirkondi looduses ei tähistata.

Tundlikud piirkonnad. Eesmärk on tundlike piirkondade säilitamine puutumatuna. Sinna kuuluvad Pautsjärve ja Kaadsijärve loodusreservaadid, ajalise piiranguga liikumiskeelualad (Oikunna, Palu-Labassaarõ, Vanapalu, Äestämise soo ja Põrgujärve sihtkaitsevööndites). Lisaks käivad siia alla haruldaste koosluste kasvukohad ja haruldaste ning inimpelglike liikide elupaigad. Organiseeritud külastustegevust ei toimu, ekskursioone ei korraldata, õpperadasid ei planeerita ja rajatisi ei paigutata. Piirkond on liiklusvahenditele suletud.Loodusmatkade piirkond. Külastuspiirkondadest suurim, põhiliselt metsaga kaetud ala hõlmab rahvuspargi lõunaosa, ida- ja lääneservasid. Piirkonna eesmärgiks on kindlakskujunenud looduslike koosluste ning haruldaste liikide säilimine ja kaitse, külastustegevus ei tohi mõjutada loodust. Inimeste elamine selles vööndis pole välistatud. Külastamine toimub mööda ettevalmistatud matkaradu või teid, soovitatavalt giidi juhtimisel, loodus- ja ökoturismi ning hariduslikel eesmärkidel. Piirkonda ei planeerita suuri külastusrajatisi, küll aga matkaradu. Piirkonda võivad jääda avalikud laagriplatsid, kuid neil peab olema vastutaja, kes vastutab korra eest (ka avaliku korra eest).Taluturismi- ja puhkepiirkond on pärandkultuurmaastike ala, millel paiknevad turismi-infrastruktuurid, -ehitised ja -rajatised mahuvad ära olemasoleva talukompleksi piiridesse. Piirkonna peamiseks eesmärgiks on säilitada ja arendada Lõuna-Eestile iseloomulikku kultuuri ning pärandkultuurmaastikke. Turismimajandust arendatakse, järgides traditsioonilist ehituslaadi ning säilitades pärandmaastikke. Soovitatav turismitalude suurus on üldjuhul kuni 20 (kui talukompleksi suurus võimaldab, siis erandjuhul 50) ööbimiskohta. Piirkonda võib rajada kaitseala valitsejaga kooskõlastades matkamarsruute, telkimiskohti ja laagriplatse ja nendega seotud väikerajatisi. Õuealal ja kohtades, mis on ürituste korraldamiseks ettevalmistatud (kooskõlas kaitseala valitsejaga), ei ole ürituste korraldamisel rahvaarv piiratud. Piiranguvööndis välja pool õueala ja ettevalmistatud kohti on vaja kooskõlastada üritused, millest võtab osa rohkem kui 40 inimest. Sihtkaitsevööndis on lubatud kuni 40 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistatud kohatades (matkarajad, telkimis- ja laagriplatsid). Rohkem kui 40 osalejaga üritused ettevalmistatud kohtades ja ettevalmistamata kohtades toimuvad rahvaüritused tuleb sihtkaitsevööndis kooskõlastada Riikliku Looduskaitsekeskuse Põlva-Valga-Võru regiooniga.Intensiivse külastuspiirkonna eesmärk on kontsentreerida loodust enam mõjutavad tegevused konkreetsetesse piirkondadesse, kus on võimalik välja ehitada vastavad infrastruktuurid. Intensiivne külastuspiirkond on Ähijärve õppe- ja külastuskeskuse ümbrus ja Kaikamägi. Neis kohtades on võimalik arendada turismile vajalikku infrastruktuuri (majutus kuni 50 ööbimiskohta, pood, kohvik, spordiväljak, autoparkla, vaba aja veetmise kohad), korraldada avalikke rahvaüritusi ning rajada nende ürituste korraldamiseks vajalikke erirajatisi. Suuremaid üritusi (üle 150 inimese või võimendusega muusika) korraldatakse mitte rohkem kui viis korda aasta jooksul (neist suvekuudel mitte üle kolme). Vältida tuleb üritusi, mis ületavad 300 inimest.

Joonis 30. Karula rahvuspargi jaotumine erineva eesmärgiga külastuspiirkondadeks.

11.3 Ehitustegevuse üldised põhimõtted

Põhilised õigusaktid, millega tuleb arvestada ehitustööde kavandamisel, on asjaõigus-, looduskaitse-, maareformi-, metsa-, planeerimis-, vee-, ehitus- ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonna juhtimissüsteemi seadus ning Karula rahvuspargi kaitse-eeskiri. Lisaks peab arvestama kohalike omavalitsuste poolt kehtestatud ehitusmääruste ning valdade üldplaneeringutega.

Ehitustegevuse (hooned, teed, veekogud) kavandamise korral on vaja esitada vastav taotlus järgnevalt:

1. Ehitus mille aluspind jääb alla 20 m² on vaja vastav taotlus esitada maakonna keskkonnateenistusse või Riikliku Looduskaitsekeskuse Põlva-Valga-Võru regiooni Karula kontorisse (v.a tegevus mis ei kuulu kooskõlastamisele tulenevalt Karula rahvuspargi kaitse-eeskirjast).

2. Ehitus mille aluspind on üle 20 m² tuleb vastav taotlus esitada kohalikku omavalitsusse. 20m² – 60 m² aluspinnaga objekti korral tuleb taotleda kirjalikku nõusolekut (v.a. ehitusseadusest tulenevad erisused). Üle 60 m² objektide korral tuleb taotleda projekteerimistingimusi ja ehitusluba.

Kohalik omavalitsus korraldab kooskõlastamise keskkonnateenistusega (KKT). KKT küsib enne kohalikule omavalitsusele või omanikule kooskõlastuse väljastamist Riikliku Looduskaitse Keskuse Põlva-Valga-Võru regiooni (LKK) seisukohta. Enamus kooskõlastusi eeldavad kaalutlusotsust, see tähendab, et KKT ja LKK otsustavad igal üksikul juhul eraldi, kas tegevus kooskõlastada ja mis tingimustel (looduskaitse ja kaitse-eeskirjaga ettenähtud piirides). LKK ja KKT lähtuvad seisukoha kujundamisel Karula rahvuspargis käesolevas kaitsekorralduskavas alljärgnevalt kirjas olevatest üldistest põhimõtetest (pt 11.3.1 ja 11.3.2).

Käesoleva kaitsekorralduskava mõistes tuleb käsitleda traditsioonilise ehitisena hoonet, mille ehi-tusviis põhineb järjepidevatel talukultuuri osaks olevatel ehitustavadel ning paikkondlikul ehitusmater-jalil. Karula rahvuspargis on selleks peamiselt palkehitised ning maakivist ja savist kõrvalhooned. Hoone proportsioonid on lähedased piirkonna sama tüüpi hoonetele omastele proportsioonidele (aluseks on Karula rahvuspargi ehitiste andmebaas).

11.3.1 Ehituspärandi kaitse üldised põhimõtted Karula rahvuspargis• Alal on väärtustatud kogu hoonestus kui selle piirkonna kultuuri ja ajaloo esindaja – esindatud on

mõisaaeg, Eesti Vabariigi aeg, nõukogude aeg ja taasiseseisvumisaeg. Iga ajastu tüüpilisi esindajad püütakse säilitada nende algupärasel või sellele lähedasel kujul. Väärtuslikuna käsitletakse kogu nõukogude aja eelset hoonestust. Selle, kas ja millised hooned sobivad esindama hilisemaid ajaperioode, selgitab välja ekspertiis.

• Üheks eesmärgiks on kaitsta hoonete ja maastiku tervikut – miljööd. Külamiljöö kaitsel on prioriteediks ehituslaad, mida esindavad hooned on lähipiirkonnas enamikus, neid tuleb säilitada võimalikult palju algupärasel või sellele lähedasel kujul. See ei tähenda, et ülejäänud (hilisemad) hooned oleks vaja lammutada või vanapärasemaks ümber ehitada (vt eelmist punkti).

• Väärtuslikuna tõstetakse esile ning püütakse säilitada industrialiseerimiseelset aega (talude päriseks ostmise eelne periood, umbes enne aastat 1875. aastat) esindavad hooned - seega rehielamuid ja vanemat tüüpi ristpalk-kõrvalhooneid. Sealjuures tuleb ka arvestada, et praegu veel suhteliselt tavalised hooned muutuvad üsna varsti vanapärasteks ning väärivad säilitamist, sest korrastamata nad ei säili.

• Uusehitus peab jälgima asustusstruktuuri ja miljööväärtust (hoonete sobitamine olemasolevate hoonetega ja maastikku) ning edasi arendama Karula ehitustraditsioone oma järjepidevuses (tegemist on maapiirkonda ehitatavate hoonetega ning kasutatakse traditsioonilisi hoonete proportsioone, materjale ja töövõtteid kaasaegses võtmes). Uue hoone projekteerimiseks kooskõlastab valla poolt väljastatavad projekteerimistingimused rahvuspargi valitseja. Juhul kui projekteerimistingimuste osas omaniku ja rahvuspargi valitseja vahel kokkulepet ei leita, siis kutsutakse kokku ekspertrühm, mis koosneb kohaliku kogukonna, kohalike MTÜde, eriala ekspertide, rahvuspargi ja teiste huvigruppide esindajatest, kes teevad ettepaneku kaitseala valitsejale, kuidas edasi tegutseda. LKK teavitab KHÜd vajadusest ekspertrühm kokku kutsuda ning teeb KHÜle ettepaneku moodustada ekspertrühm.

• Hoonestus peab olema kasutatav ja kasutuses ning vastama kohaliku kogukonna vajadustele ning võimalustele. Rahvusparkide kaitse-eesmärk on kultuuripärandi sh: ehituspärandi säilitamine, kaitse, taastamine, uurimine ja tutvustamine, kuid seda oma algupärases keskkonnas ja toimimises.

Rahvuspark ei ole muuseum, kus säilikud on oma loomulikust keskkonnast välja rebitud ja tehiskeskkonnas tutvustamiseks välja pandud ning uurimiseks säilitatud.

• Säilitada võimalikult palju olemasolevaid miljööväärtuslikke ja väärtuslikke hooneid.• Kui hoonestus, peale selle, et on omaniku jaoks tähtis, on ka ühiskonna jaoks tähtis väärtus ning

sellest tuleneb hoone omaniku jaoks ehitustööde maksumuse tõus, peaks töötama selles suunas, et õiguspärased ja tõestatavad lisakulutused saaksid omanikule hüvitatud. Tulenevalt ehituspärandi säilitamise ja taastamise eesmärgist tuleb töötada selles suunas, et leida võimalused hoonete renoveerimisel tekkivate lisakulutuste kompenseerimiseks. Hoonete projekteerimise/kavandamise puhul tuleb lisakulutuste tekkimist vältida niipalju, kui vähegi võimalik.

11.3.2 Põhimõtted, millest kaitseala valitseja lähtub uute hoonete ehitamiseks tingimuste andmisel:• hoonekompleksides, kus domineerivad traditsioonilised hooned, nii projekteerimisel kui ehitiste

kavandamisel järgida Karulas traditsioonilist hoonete proportsioone, materjale ja paiknemist ning õueplaneeringut ja talukompleksis olemasolevaid hooneid (Eller, 1999, Priit-Kalev Parts, 2002, Karula rahvuspargi ehitiste andmebaas);

• hoonekompleksides, kus ei domineeri traditsioonilised hooned, tuleb hoonestuse kavandamisel ja projekteerimisel lähtuda olemasolevate hoonete ehitusaja stiilist ja materjalidest;

• hoonekomplekside taastamisel kohtades, kus vana hoonestus ei ole säilinud, lähtuda võimalikult palju vanast õueplaneeringust ning kasutada võimalikult palju traditsioonilisi materjale;

• uue hoone ehitamisel olemasolevasse talukompleksi lähtuda ehitise asukoha valikul võimalikult palju algupärastest õueplaneeringu printsiipidest (Eller, 1999). Kui võimalik, rajada hooned vanadele vundamendikohtadele. Eelistatavalt rajada uus hoone samatüüpi hoone endisele kohale;

• hoonete projekteerimisel tuleb jälgida Karulale traditsioonilisi hoonete proportsioone, materjale ja paiknemist;

• uute eluhoonete ehitamisel mitte projekteerida hoone kõrguseks üle 1,5 maapealse korruse; • katusematerjalina kasutada üldjuhul Karulas traditsioonilisi katusematerjale (värvimata) või siis

võimalikult vähe silmatorkavaid materjale;• uute hoonete (va puukuurid, välikäimlad jmt) projekteerimisel on soovitatav 45-kraadi lähedase

katuse-kaldenurga kasutamine;• hoone välisseinapind peaks olema üldjuhul kas naturaalne (ilma töötlemata), tõrvatud, töödeldud

looduslähedast tooni puidukaitsevahendiga;• katusealuse korruse aknad ehitada traditsioonilise kujuga eelistatavalt otsaviilu; • potentsiaalse ohu korral Natura elupaikadele ja liikidele tuleb kaaluda keskkonnamõju hindamise

läbiviimist.

11.3.3 Põhimõtted, millest tuleks lähtuda vanade hoonete remontimisel:• traditsiooniliste hoonete remontimisel kasutada algupäraseid ehitusmaterjale (palk, laast, maakivi,

telliskivi, savi jne), mittealgupäraseid materjale kasutada ainult varjatud konstruktsioonides; • traditsiooniliste hoonete säilitamisel ja taastamisel tuleks suuremad, kui 1 m² suurused

aknaklaasipinnad ruutudeks liigendada. Katuseaknad paigutada võimalikult vähe silmatorkavatesse kohtadesse;

• hoone välisseinapind peaks olema üldjuhul kas naturaalne (ilma töötlemata), tõrvatud, töödeldud looduslähedast tooni puidukaitsevahendiga;

• katusematerjalina kasutada üldjuhul Karulas traditsioonilisi katusematerjale (värvimata) või siis võimalikult vähe silmatorkavaid materjale;

• vanade hoonete ümberehitamisel tuleks eeskujuks võtte seda, mismoodi hoone on varematel aegadel välja näinud ning lisaks arvestada ümbritsevat hoonetekompleksi;

• katusealuse korruse aknad ehitada traditsioonilise kujuga eelistatavalt otsaviilu;

11.4 Looduskasutuse tingimused maastikku mõjutavatel töödel

Põhilised õigusaktid, millega tuleb arvestada antud peatükis ära toodud tööde kavandamisel on asjaõigus-, looduskaitse-, maareformi-, metsa-, planeerimis-, vee-, ehitus- ja keskkonnamõjudehindamise seadus ning Karula rahvuspargi kaitse-eeskiri.

Juhul kui planeeritav tegevus käib ehitusseaduse järgi ehitustegevuse alla ning ta pindala ületab 20 m2 (nt teed või veekogud) tuleb toimida nagu eespool kirjeldatud (pt 11.3 Ehitustegevuse üldised põhimõtted). Veekogude puhastamise korral (tiigid, kraavid, ojad, järved) jm tegevuste korral on vajalik vastav taotlus esitada vastava maakonna keskkonnateenistusse või LKK Karula kontorisse.

11.4.1 Maa-ainese kaevandamise põhimõttedKooskõlastuse andmisel lähtutakse looduskaitseseadusest ning Karula rahvuspargi kaitse-eeskirjast.Suuremad avatud karjäärid jäävad väljapoole rahvuspargi territooriumit, seega on suuremates kogustes (riigi-, valla-, metskonnateede korrastamiseks) võimalik maa-ainest saada väljastpoolt rahvusparki. Maaomanikud saavad kaevandada maa-ainest oma tarbeks omalt maalt järgmiste põhimõtete alusel:• maa-ainese kaevandamine tuleb igal üksikjuhul kooskõlastada Karula rahvuspargi valitsejaga;• Pikassaare kruusaauku Antsla metskonna kvartalis 112 eraldisel 1 võib kasutada selle ammendumise

ja tasandamiseni;• võimalusel tuleb maa-ainest kaevandada varjatud kohtadest;• erosiooni vältimiseks tuleb kaevandada ainult laugetelt pinnavormidelt;• erosiooni vältimiseks ja vaate säilitamiseks võib kaevandada järve kaldast kaugemalt kui 50 m;• enne maa-ainese kaevandamist tuleb eemaldada huumuskiht ning pärast tööd tasandada kaevejäljed ja

seejärel katta pind eemaldatud huumusega.Kaevandamise nõusolekute andmisel tuleb arvestada muu hulgas (mets, niidud, haruldaste loomade ja taimede elupaigad jne) ka kultuuriloo- ja arheoloogilise taustaga (Konsa, 2004 jt).

11.4.2 Teede rajamise ja hooldamise põhimõttedKooskõlastuse andmisel lähtutakse looduskaitseseadusest, Karula rahvuspargi kaitse-eeskirjast, ehitus- ja planeerimisseadustest ning järgmistest põhimõtetest:• teepervede kujundamisel tuleb arvestada ümbritseva reljeefiga;• teepervede kalded teha sujuvaks nii, et ei tekiks järske üleminekuid teeperve ja ümbritseva maastiku

vahel;• kõik truupide paigaldused tuleb kooskõlastada Karula rahvuspargi valitsejaga;• teede rekonstrueerimisel ei õgvendata teid ega tasandata pinnavorme (mägesid ei lükata tasasemaks,

orgusid ei täideta ära ning teid ei tehta sirgemaks);• teeäärtes (väljaspool teehoolduspiirkonda) säilitatakse vanu puid ja puuderühmi, eriti laialehiseid puid;• puuderühmad tuleb jätta ebaühtlaste vahedega.• Teepervi puhastada selliselt, et see ei risustaks hooldatud rohu- ja põllumaid.Lisaks lähtutakse sihtkaitsevööndis teehooldamisel järgmistest põhimõtetest:• sihtkaitsevööndis asuvate (juba kasutusel olevate) teede hooldusel piirduda teepeenra hooldusega –

silumine, kruusaga suuremate aukude täitmine ning liiklusohtlike puude likvideerimine;• kruusaga pindamist ja teemaa profiili kujundamist lubatakse järgmistel sihtkaitsevööndi teedel: Õdri-

Kogrõjärve, Kolski-Silla-Koobassaarõ, Kolski-Alakonnu-Värtemäe, Õdri-Sora, Silla-Arukülä, Arukülä-Peräjärve, Peräjärve-Lauksilla-Piiri, Pirrupuusaarõ-Kautsi, Saarjärve-Liivakingu, Mundi-Tiidu ja Silla-Apja teelõikudel;

• eelvoolu kraavidest, mis mõjutavad pärandkultuurmaastike olulisi kooslusi, lubatakse sette eemaldamist;

• ka vanad sihtkaitsevöönditesse jäävad taluteed on teed, mida maaomanikel on võimalik metsateedele murdunud puude läbilõikamise ja võsalõikuse teel lahti hoida nii, et olemasolevad vanad metsateed oleksid säilinud ning läbitavad (jalgsi/rattaga/hobusega) kui kultuuripärand ja metsa ilmestav ja mitmekesistav nähtus;

• must-toonekure ja kalakotka pesast vähemalt 250 m raadiuses on olemasolevate teede hooldamist teostatakse vaid ajavahemikus 1.septembrist 14. märtsini.

11.4.3 Kommunikatsioonide hooldamisel ja rajamise põhimõttedKooskõlastuse andmisel lähtutakse looduskaitseseadusest, Karula rahvuspargi kaitse-eeskirjast, ehitus- ja planeerimisseadustest ning järgmistest põhimõtetest:• uute liinide paigaldamine teostada piki teid ja vältida metsi läbivate liinide rajamist, eriti

kuppelmaastiku piirkonnas;• kommunikatsioonide hooldamisel tuleb raiutud võsa põletada ja jäägid likvideerida;• pinnast ei tohi kahjustada;• kommunikatsioonide hooldamisel ei ole lindude pesitsemise tõttu raie lubatud 1. aprillist 31. juulini;• must-toonekure ja kalakotka pesast vähemalt 250 m raadiuses on olemasolevate teede hooldamine

lubatud vaid ajavahemikus 1.septembrist 14. märtsini.

11.4.4 Tiikide rajamise ja hooldamise põhimõttedKõikide veekogude rajamine ja hooldamine (va võsalõikus, niitmine tiigi kallastel kallastel) tuleb igakordselt kooskõlastada rahvuspargi valitsejaga.

Uue tiigi kaevamisel üle 60 m² tuleb taotleda kohalikust omavalitsusest ehitusluba. Kaevemahtudest olenevalt võib minna vaja ka keskkonnamõjude hindamist ja vee-erikasutusluba.

Kooskõlastuse andmisel lähtutakse ehitusseadusest, planeerimisseadusest, looduskaitseseadusest, veeseadusest, Karula rahvuspargi kaitse-eeskirjast ning järgmistest põhimõtetest:

Uue tiigi kaevamisel:• tuleb arvestada tiigi asukoha sobivust maastikusse ning talukompleksi toimiva osana;• reostusohu vältimiseks peab tiik asuma eluhoonete (talu) lähikonnas, mitte tootmishoonete juures;• tiik tuleb rajada selliselt, et oleks välistatud reostuse sattumine sellesse;• tiik tuleks üldjuhul kaevata mineraalkihini välja;• peale kaevamist tuleb kaevevallid tasandada nii, et see ei kahjustaks kõrvalolevaid niidukooslusi;• reeglina kuulub ühe talukompleksi juurde üks tiik;• maastikus paiknevate (s.o. hoonetest kaugemal asuvate) looduslikus seisundis soode ja märgalade

tiikideks ja järvedeks kujundamist ei kooskõlastata. • soovitav on jätta vähemalt üks tiigi servadest laugem, et vältida tiigi kinnivajumist ja võimaldada

elupaiku veeselgrootutele ning kahepaiksetele;• maastikus paiknevate (st hoonetest kaugemal asuvate) looduslikus seisundis soode ja märgalade

tiikideks ja järvedeks kujundamist ei kooskõlastata, kuna need on elupaikadeks kaitsealustele liikidele ning ajalooliselt on tiigid paiknenud talude lähiümbruses (sauna lähedal). Eranditeks on vastavalt kaitse-eeskirjale loomade jootmiskohad ning kahepaiksete kudemisveekogud:

o üldjuhul on parem kui pole kraavidega seotud (vältimaks kahepaiksetele mitte sobivate kaladega asustamist);

o üldjuhul rajatakse endiste lompide kohale;o loomade jootmise koht peab olema seotud karjatatavate aladega;o kuni 10 m2 kohas, kus veevarustus on stabiilne;o ei tohi ohustada olemasolevat niidukooslust.

Tiigi hooldamisel:• tiikide kinnikasvamise vältimiseks on soovitatav tiike aegajalt puhastada. Puhastamise käigus

eemaldatav põhjamuda ladustatakse nii, et see ei vajuks tagasi tiiki. Pärast sette tahenemist ja lagunemist tuleb väljatõstetud materjal hajutada või kasutada väetiseks.

• tiikide mudast puhastamine toimub ajavahemikus 1. septembrist kuni lumesulamiseni juhul, kui on tegemist mudakonna elupaigaga. Iga tiigi hooldamise korral kontrollitakse eksperdi esitatud elupaigakaarti ja täpsustatakse tiigi hooldamise aeg.

11.4.5 Järvede puhastamise põhimõtted • Järvede puhastamine toimub vastavalt pädevate ekspertide poolt läbi viidud uuringutes ja

ekspertiisides esitatud nõuetele ja tingimustele. Kui vastavad uuringud puuduvad, siis teostatakse tööd alles peale vastavate uuringute tellimist.

• Järvekaldaid puhastades tuleb silmas pidada järgmist: o ei tohi muuta veekogu veepiiri;o ei tohi kahjustada loodusväärtusi;o tuleb säilitada maksimaalselt järveäärseid õõtsiksoid;o muuta ei tohi järve vee taset;

o truupide paigaldamise ja muude maaparanduslike tööde korral ei tohi samuti muuta järve veetaset.11.4.6 Vooluveekogude puhastamise põhimõtted Kooskõlastuse andmisel lähtutakse veeseadusest, maaparandusseadusest, ehitusseadusest, planeerimis-seadusest, looduskaitseseadusest, Karula rahvuspargi kaitse-eeskirjast ning alljärgnevatest põhimõtetest:• hooldustöö on kraavide ja ojade voolusängide puhastamine risust ja settest, koprapaisude

likvideerimine ja voolusängi kallastel ning kõrval paisutusest tingitud kuivanud puude mahavõtmine koos äravedamisega ning truupide uuendamine. Looduskaitseliselt on nimetatud töid soovitav teha hilissügisel või eeltalvel, et vältida pinnase kahjustamist;

• vooluveekogu tuleb puhastada nii, et säiliks looduslik vooluveesäng ehk looked;• kraavide puhastamisel tuleb väljatõstetav pinnas paigaldada kraavi kaldale juhul, kui seal on tarvis

parandada pinnasteed, vastasel juhul hajutada materjal ümbritsevale alale, et vältida pinnavee valgumist tõkestava valli tekkimist kraavikaldale;

• hooldustöid tuleb teha võimaluse korral käsitsi;• sette-eemaldamise käigus, ei tohi kraave kaevata sügavamaks kui nad esialgu on olnud.• vooluveekogude hooldamisel tuleb silmas pidada, et säiliksid madalsoometsad, lodumetsad,

madalsood, õõtsiksood, allikasoo, rabad, lontsikud, niidud ning järvede looduslik veetase;• olemasolevate eesvoolude hooldustöid tuleb teha kasutades tehnoloogiat, millega ei kaasneks setete

kandumine looduslikesse veekogudesse.

11.5 Maade riigi omandisse jätmise ja ostmise üldised põhimõtted

Maade riigi omandisse jätmine toimub vastavalt looduskaitseseadusele ja maareformi seadusele. Kaitsekorralduskavaga määratakse eramaade riigi omandisse ostu prioriteedid. Kinnistute reaalne ostmine toimub vastavalt kaitsekorralduskava perioodil tekkivate ostu-müügi tehingutele ja keskkonnaministeeriumi rahalistele võimalustele.

Ostueesõiguse rakendamise prioriteedid on järgmised:• haruldaste taime- ja loomaliikide elupaigad ja väärtuslikud kooslused; • sihtkaitsevööndi maad;• järvedeäärsed maad;• talukohata maad.

Maade riigile jätmise ettepaneku vormistamine: Talu Ligikaudne pindala (ha)Võidu (reservaadi osas) 11Lepiku 7Kooli Madsa (sihtkaitsevööndi osas) ~14Haanja (sihtkaitsevööndi osas). ~89

Potentsiaalsed kinnistud, kus maade ostmine või eelisostuõiguse kasutamine võiks kõnealla tulla:Maaüksus Mü nr Pind (ha)Perakonna (skv osas) 14303:001:1010 8,6Perakonna 28902:003:0500 23,1Tornimäe (skv osas) 28902:003:0321 6,0Karula Ahero (skv osas) 28902:004:0250 38,0Karula-Ahero 28902:004:0431 12,7Lohu A-136 14303:001:0220 9,1Suur-Karkküla 28902:003:0094 47,2Kuigli (skv osas) 28902:003:0730 28,4Veetka (skv osas) 14303:001:0880 16,3Linnajärve (skv osas) 14303:001:1000 11,8Vana-Hauka (skv osas) 14303:001:1022 16,0Rebase 2 (skv osas) 28902:003:0690 21,3Rõõmu (skv osas) 28902:003:0641 29,0Tätta (skv osas) - 33,4Mikumäe (skv osas) 28902:003:0540 30,5

Kokku 331,4

11.6 Ulukite arvukuse reguleerimise üldised põhimõtted

Jaht Karula rahvuspargis toimub vastavalt keskkonnaministri määrusele, jahiseadusele, looduskaitseseadusele, Karula rahvuspargi kaitse-eeskirjale ning alljärgnevatele põhimõtetele ulukite arvukuse reguleerimise eesmärgil:• ulukite arvukuse reguleerimine toimub ainult kaitse-eeskirjaga ettenähtud vööndites (va erandkorras

liigikaitselistel eesmärkidel vööndites, kus liigikaitsetööd lubatud on);• Karula rahvuspargi territooriumil toimub järgmiste ulukite arvukuse reguleerimine: põder, metssiga,

metskits, punahirv, kobras, rebane, kährik, mink, metsnugis, kivinugis, tuhkur;• Arvukuse reguleerimine toimub Karula rahvuspargiga külgnevate jahindusorganisatsioonidega

sõlmitud lepingute alusel. Igal aastal uuendatava lepinguga määratakse aasta laskelimiidid, jahipidamistingimused ja osapoolte kohustused;

• Laskelimiitide määramine rahvuspargi valitseja poolt tugineb liigiekspertide soovitusele, jooksva aasta loendusandmetele ja jahimaade korralduse andmetele;

• Arvukuse reguleerimisel lubatakse jahipidamisviisidena peibutus-, varitsus-, ja hiilimisjahti, samuti vastavalt jahi-eeskirjale ajujahti koprale ja kährikule;

• Lastud uluki väljavedamine laskekohast teedele ei tohi oluliselt kahjustada taimkatet, suurulukite puhul tuleb külmumata pinnasel kasutada selleks otstarbeks valmistatud väljaveokelke;

• Jahti tohivad pidada suurte kogemustega jahimehed, kes on tutvunud rahvuspargi kaitse-eeskirjaga, looduskaitseseadusega ning KKT ja kohalike jahindusorganisatsioonide vahel sõlmitud lepingu ja selle lisadega;

• Rahvuspargi territooriumil ei ole lubatud jahiteenuse müümine;• Kohalikud jahimehed kaasatakse ulukite loendusse ja seiresse.• Võõrliikide arvukuse reguleerimine (kährik ja mink):

o püütakse arvukus küttimise teel viia võimalikult madalale tasemele; o kähriku arvukust reguleeritakse peaasjalikult metsise ja mingi arvukust saarma kaitseks, samuti

tuhkru ja euroopa naaritsa jaoks;o mingi püüki teostatakse spetsiaalsete eluspüügilõksudega püügi hooajal.o kähriku püüki teostatakse kõigi lubatud püügivahenditega;o teostavad vastavalt arvukuse reguleerimise lepingutele kohalikud jahiühistud ja jahiseltsid.

11.7 Põllu-, rohumaade ja niidukoosluste hooldamise üldised põhimõtted

Põllumaa on igasugune lage maa, mis on põllumajanduslikus kasutuses (küntud, niidetud, karjatatud). Põllumaast rohumaa moodustavad alad, millel kasvab rohi, seda võib olla pealt parandatud ja väetatud, tegemist võib olla söödiga. Niidud on need rohumaad, millel on pikaajalisest niitmisest ja karjatamisest tekkinud iseloomulik taimestik ning puuduvad taimed, mis viitavad sellele, et seda ala oleks kunagi küntud või väetatud. Niidukooslusi ohustab hoolduse puudumine ja intensiivne või ebatraditsiooniline põllumajandus. Väärtuste säilimiseks on vajalik nende pidev hooldamine ning osadel aladel taastamine. Hooldamine on võimalik niitmise ja karjatamise teel, taastamine võsalõikuse, purustamisega või randaalimisega, mätastunud pinnase tasandamine toimub külmunud pinnasega.

NiitmineNiita tuleb kõlvikupiirini, jätmata kasvama tee ja rohumaa vahelisi ribasid (va intensiivselt majandatavate terviklike alade massiivides, kus tuleb jätta niitmata lõike nn rääguribasid) ja metsa ja rohumaa vahelisi ribasid jne. Tee ja kraavi kaldad tuleb niita võimalikult objekti servani. Niitmise aja valikul arvestada konkreetse koha taimkatte, linnustiku ja loomastikuga (nt. räägu pesitsemine, enne umbrohtude seemne külvi, enne kitseherne viljumist jne). Nõlvadel, mida ei ole võimalik niita tuleb kasutada karjatamist. Niidetud hein tuleb koristada.Niitmisel järgida järgmisi põhimõtteid: • puisniidu hooldamisel tuleb niitmist alustada pärast 1. juulit, hein riisuda ja ära vedada, hoida

puistu ja põõsastik hõredana (liituvusega 0,2–0,5), niitmisjärgsel karjatamisel mitte ületada karjatamiskoormust 0,5 lü/ha;

• lamminiidu (luha), soostunud niidu ja sooniidu hooldamisel tuleb niitmist alustada pärast 1. juulit, niita keskelt-lahku või servast-serva meetodil, hein riisuda ja ära vedada;

• aruniidu hooldamisel tuleb niita keskelt-lahku või servast-serva meetodil, hein riisuda ja ära vedada; rukkiräägu (Crex crex) elupaikades tuleb niitmist alustada niidetava ala keskosast;

• kraavikaldad tuleb hooldada, et vältida võsastumist ja seeläbi ennetada kobraste poolt tekitatavaid üleujutusi;

• niidu parandamine pealekülvamise või väetamise teel ei ole lubatud niiduhooldusvõte;• metssea poolt tekitatu kahjustused likvideeritakse nii, et säilib niidukooslus.

KarjatamineKarjaaiad tuleb rajada kõlvikupiirini, tee ääres kuni teehooldusalani, metsa ääres metsa servani. Karjatamisel tuleb valida sobilik karjatamiskoormus vältimaks pinnase ja taimestiku kahjustusi ülekarjatamisest, samas ei ole kasu ka liiga väikesest karjatamiskoormusest. Karjaaiad võiksid järgida maastiku struktuuri (kõlviku piire, reljeefi, olemasolevaid teid jne.), vältida tuleks olemasolevat maastiku või kõlvikut „lõikavaid“ sirgeid tarasid.Karjatamisel järgida järgmisi põhimõtteid:• puisniidu niitmisjärgsel karjatamisel mitte ületada karjatamiskoormust 0,5 lü/ha, puisniitu võib

karjatada alles peale puisniidu eelnevat hooldamist.• lamminiidul karjatamise korral peab karjatamiskoormus jääma vahemikku 0,2–1,0 lü/ha;• aruniidu hooldamisel karjatamisega peab karjatamiskoormus jääma vahemikku 0,2–1,2 lü/ha;• puiskarjamaa hooldamisel tuleb tagada puistu liituvus vähemalt 0,2, karjatada koormusega 0,3–

1,0 lü/ha, vajadusel hõrendada puistut ja põõsastikku. • Karjatamise tulemusel peab vähemalt 75 % taimkattest olema loomade poolt oluliselt mõjustatud.• Võimalusel paigaldada maastikus silmatorkavatesse kohtadesse traatelektrikarjused (mitte

lintkarjused).

Niitude taastamine• Niite taastatakse võsalõikuse või ülepinnalise purustamise teel. • Võsa lõigatakse niitude ülepinnalise taastamise puhul, samuti lõigatakse lahti alad, mis kipuvad

keeruka hoolduse tõttu võsastuma (kraavi- ja metsaservad, madalamad niisked lohud jne). Võsaraiumine tuleb planeerida ajavahemikule augustist - oktoobrini, kui puud ei ole veel toitainete varumist lõpetanud, mistõttu tekib järgneval aastal vähem juurevõsusid. Võsa raiuda võimalikult maapinna lähedalt, et oleks hiljem kergem niita või siis uuesti järgnevatel aastatel võsa raiuda. Võsa raiumisel arvestada objekti iseloomuga vältida koridoride ning sirgete servade tekitamist - arvestada reljeefi ja muude maastikuelementidega, vältida kitsaste võsaribade jätmist tee ja piirneva koosluse vahele ning metsaservadesse. Võsa tuleb kindlasti koondada koheselt

peale raiumist, ning siis põletada või purustada. Taastamisele peab järgnema hooldus niitmise või karjatamisena.

• Niitude taastamisel purustamisega purustada ala mitte varem kui juuli lõpus/augustis-septembris vältimaks linnu- ja loomapoegade hukkumist. Purustamine peab olema ühekordne (äärmisel juhul kahekordne) tegevus niidu taastamisel – sellele peab järgnema hooldus niitmise või karjatamisena. Purustamine ei ole niiduhooldusvõte. Poollooduslike koosluste üles kündmine ei ole lubatud. Katastriplaanile kantud rohumaade üleskündmisel on tegemist kõlvikupiiride muutmisega, mis tuleb eelnevalt keskkonnteenistusega kooskõlastada.

Põllumaade hooldamine• Kuni 20 aastase võsaga põllumaadel lubatakse võsa raadamist põllumajandusliku maakasutuse

taastamise eesmärgil.• Raadatakse vanema metsa piirini.• Võsa koristatakse ning põletatakse või veetakse ära.

11.8 Metsade majandamise põhimõtted

11.8.1 Metsade majandamise üldised põhimõttedKooskõlastuste andmisel lähtutakse metsa-, looduskaitseseadusest, Karula rahvuspargi kaitse-eeskirjast ning järgnevatest põhimõtetest:• raietöid ei tehta kevadel ja varasuvel ajavahemikus 1.aprillist kuni 31. juulini, mil on peamine

pesitsus- ja poegimisperiood;• niisketes ja märgades kasvukohatüüpides tehakse nagu sihtkaitsevööndis ka piiranguvööndis kõik

raietööd ainult külmunud pinnasel, vältimaks muldade kahjustamist;• uuendusraieid rahvuspargi territooriumil ei tehta (va. turberaie hall-lepikutes ja kopra poolt

üleujutatud aladel Rebäsemõisa-Kolski, Mähkli, Kaika ja Jõeperä piiranguvööndis);• raiete käigus rajatavaid algveoteid (kokkuveoteid) ei rajata sirgete ja korrapärastena;• kokku- ja väljaveoteede rajamisel kasutatakse võimaluse korral ära looduslikud häilud ja puistute

hõredamad kohad ning arvestatakse reljeefiga;• harvaesinevad ja ohustatud metsatüübid (laialehised metsad, salumetsad, lodumetsad jne.) säilitatakse

puutumatuna või majandatakse neid viisil, mis tagab koosluste samaväärse säilimise/seisundi paranemise;

• erilisi võtmeelemente, nagu vooluveekogud, märgalad, kivikülvid ja järsakud, kaitstakse ning säilitatakse. Kui need on saanud mingil moel majandustegevusest kannatada, taastatakse nende endine seisund;

• igasugune metsamajanduslik tegevus viiakse läbi nii, et säilib sobival hulgal kõrge loodusväärtusega puid. Kõrge loodusväärtusega puud on:o ülejäänutest erinevad puud, eelkõige suured ja vanad (eelmise metsapõlvkonna) puud;o puud, mis on väljapaistvalt jämedad, suurte okstega või laia võraga;o surnud ja surevad seisvad puud ning mahalangenud puud (eelkõige jämedad) (võiks alles jääda

10tm/ha);o suurte linnuliikide pesapuud ja potentsiaalsed pesapuud;o suured, varem üksikuna kasvanud puud, mille peamiseks tunnuseks on madalalt algavad jämedad

oksad;o suured lehtpuud ja laialehised puud puistutes, kus neid on vähe (okaspuupuistutes);o künnapuu kui kaitsealune liik;o suured kadakad, remmelgad, pihlakad, vahtrad, pärnad, toomingad ja sarapuud;o puud, millel on põlemisjäljed;o õõnsad puud ja suluspesitsejate pesadega puud;o ajaloolis-kultuurilise tähtsusega puud;

• vääriselupaiga kriteeriumitele vastavates metsades ja soodsas seisundis Natura 2000 metsaelupaikades raieid ei tehta (Natura 2000 inventuuri andmebaasis hinnang A või B). Inventuuri hinnanguga C metsaelupaikades võib teha raieid, mis viivad loodusväärtuse suurenemisele;

• välditakse alusmetsa kahjustamist ja metsaaluse täielikku puhastamist – viimse kui puutüki eemaldamist s.h. käbid, kõdunenud kännud jmt;

• kuklasepesade ümbruses o tagatakse metsade arengu järjepidevus; o tagatakse pesade territooriumil alusmetsa mõõdukalt harvendades pesade päikesele avatus;o säilitatakse või kujundatakse mitmerindeline, erivanuseline, mõõduka järelkasvuga segamets; o metsa liitus hoitakse 0,7–0,8 (Pärnsalu, Õunapuu, 1993; Aasa, Karukäpp, 2000), tihedama metsa

puhul tuleb hoida lahti kvartalisihid ja mõned häilud pesade läheduses (Maavara, Martin,1983); o palumetsades soodustatakse kuuse ja kase osakaalu suurenemist koosseisus (soovitatav 20–30%

Ku, 50–60% Mä, 10–20% Ks) tagamaks sipelgatele parema toiduressursi olemasolu (Maavara, Martin, 1983);

• mägra urgude lähiümbruses jäetakse metsamajanduslikest töödest puutumata I rinne ja alusmets.• kalakotka ja väike-konnakotka pesade ümbruses võib igat üksikjuhtu eraldi hinnates lubada raieid ka

lähemal kui 250 m ajavahemikus 1. septembrist 31. märtsini;• kanakulli elupaikades välditakse metsastruktuuri olulisi muutusi;• karvasjalg-kaku ning kanakulli potentsiaalsetes elupaikades raiutakse metsa sisse häile;• valgeselg-kirjurähni ja laanerähni elupaikades jäetakse alles piisaval hulgal surnuid puid. Ei teostata

raieid pesitsusajal. Ei vähendata lehtpuistute (salumetsade ja lodu-sanglepikute) pindala;• metsise elupaikades ja potentsiaalsetes elupaikades arvestatakse metsisele vajalike tingimustega;• puhke- ja õppemetsades tuleks raietega avada vaateid, lõigata võsa ja koristada tekkinud oksad.

Jändrikud puud võiks jätta kasvama;• juhul kui ala on soine (pinnas on õrn ja kergesti kahjustatav), tuleb sellega metsatöödel arvestada.

11.8.1 Raiepiirangud metsaväärtuste kaupa (järgnev nummerdus vastavab peatükis 6.6 väärtuste kirjel-duste all kasutatud numeratsioonile)6.6.1 Kõrge väärtusega taastuva- ja loodusmetsamassiivid (9010, 9020, 9050, 9060, 9080, 91D0)

6.6.1.1 Loodusliku sihtkaitsevööndi metsad ja hooldatava sihtkaitsevööndi soodsas looduskaitselises sei-sundis olevad metsad. Selle väärtusega metsaosades majandamist ei toimu.6.6.1.2 Hooldatava sihtkaitsevööndi looduslikkusele lähedases seisundis metsad

6.6.1.2.1 Tulevikus looduslikule arengule jäetavad metsad (Õdri, Oikunna, Kuigli, Mädäjärve, Vana-palu, Pikässaarõ, Apjasoo, Konnumäe, Rebäse ja Peräjärve sihtkaitsevööndid). Üldiselt selliseid metsi ei majandata, kuid on võimalik teha raieid, mis viivad metsade looduslikkuse suurenemisele s.o kiirendavad metsade jõudmist loodusmetsadeks. Raiete eesmärgiks on loodusmet-sadele iseloomulik vanuselise ja liigilise mitmekesisuse suurenemine:• loodusmetsadeks kujundatavail aladel soodustatakse koostisliikide grupilist paigutust, kui see on

iseloomulik vastavale metsatüübile;• raiete käigus säilitatakse surnud jalalseisvaid puid ja erinevas lagunemisastmes lamapuitu;• kahjustatud metsaosad (tormikahjustused, põlengud, putuka- ja koprakahjustused) säilitatakse

üldjuhul puutumatuna, tagamaks looduslikku suktsessiooni (va juhul kui on põhjendatud oht naabermetsadele ning seda on vaja teha naabermetsade kaitseks);

• teele langenud puud võib täies pikkuses koristada;• vähemalt 20 suurt vana puud (sh. kõrge loodusväärtusega puud) hektaril jäetakse looduslikult

vananema ja surema, et puistu vanuseline struktuur sarnaneks looduslikuga ning tekiks jämedat surnud puitu;

• Natura 2000 metsaelupaikade olemasolul lähtutakse peatüki lõpus ära toodud erinõuetest Natura 2000 elupaigatüüpide kujundamisele.

6.6.1.2.2 Metsad, kus peab säilima koosluste vanuseline ja liigiline mitmekesisus (Plaagi, Tiidu, Saar-järve, Kannussaarõ ja Ubajärve sihtkaitsevööndidNeid metsi võib piiratud mahus raietega kujundada, kuid raiete käigus ei tohi väheneda antud metsa-tüübile iseloomulik liigiline ja vanuseline struktuur. Puu- ja põõsarinde kujundamise käigus:• säilitatakse piirkonnale iseloomulike elupaikade esindatus, nii et metsade liigilise struktuuri

stabiilsus püsiks ja suureneks;• raitete tegemiseks kasutatakse valik- ja hooldusraieid;• raiete tegemisel jälgitakse, et antud metsatüüpidele iseloomulik vanuseline ja liigiline mitmekesisus

ei väheneks;• vähemalt 20 suurt vana puud (sh. kõrge loodusväärtusega puud) hektaril jäetakse looduslikult

vananema ja surema, et puistu vanuseline struktuur sarnaneks looduslikuga ning tekiks jämedat surnud puitu.

• raiete käigus üldjuhul säilitatakse lamavad puud. Tormimurru korral võib koristada suuremad pikali kukkunud puude kogumid ja teede pealt hästi ligipääsetavad lamavad puud. Säilitada tuleb üksikud suured vanad surnud jalalseisvaid puud;

• puistutesse peavad pärast raiet jääma kõik seal enne raiet olnud bioloogilised elemendid (erinevad liigid ja vanusegrupid, jne.);

• erilise väärtusega elupaigad, nagu sood, märgalad, kivikülvid jmt. koos vajaliku puhvertsooniga (20–40m), säilitatakse puutumatuna või äärmisel vajadusel majandatakse neid viisil, mis tagab koosluste samaväärse säilimise;

• Natura 2000 metsaelupaikade olemasolul lähtutakse peatüki lõpus ära toodud erinõuetest Natura 2000 elupaigatüüpide kujundamisele.

6.6.2 Esteetilise, maastikulise ja puhkemajandusliku väärtusega metsad 6.6.2.1 Pärandkultuurmaastiku vaateliselt väärtuslikud metsad:• metsi majandatakse püsimetsana (va. turberaie hall-lepikutes ja kopra poolt üleujutatud aladel

Rebäsemõisa-Kolski, Mähkli, Kaika ja Jõeperä piiranguvööndis);• raiete käigus peab säilima nende metsade välisilme ning sellega ei tohi kaasneda metsade pindala

oluline vähenemine, säilima peab metsade „kirju maastikuline muster“;• pärandkultuurmaastike metsaservi tuleb käsitleda eriti oluliste servabiotoopidena ja nende terviklikku

struktuuri säilitatakse. Väärtusliku metsaservana käsitatakse metsa moodustavatest puudest ja põõsastest kujunenud suhteliselt kinnist serva, väärtuslik ei ole noor kase-, haava- ega lepavõsa endise metsaserva ees. Pärandkultuurmaastiku hooldamisel tuleb servavõsa eemaldada ja metsakoosluse kaitseks säilitada vana metsaserv puutumatult ka siis, kui ülejäänud metsas teostatakse lubatud raiet;

• maastiku hooldamise eesmärgil võib rahvuspargiga kooskõlastatult raadata latiealisi ja nooremaid lehtpuupuistuid endistel põllu- ja rohumaadel, kusjuures raadatakse kogu kinnikasvanud terviklik ala korraga. Välditakse vaadete risustamist järskude langiservadega ja kõrvuti asetsevate erivanuseliste looduslike uuendustega;

• raietööde tegemisel säilitatakse maastikule omased metsastruktuurid, milleks pärandkultuurmaastikus

on karjatatavad metsad, üksikpuud ja -salud, puuderibad ning üleseisnud ja küpsed metsad.6.6.2.2 Puhkemajandusliku väärtusega metsad ja teeservad.

6.6.2.2.1 Õppe- ja puhkeväärtusega metsad (sihtkaitsevööndi metsad). Väärtuse eksponeerimiseks võib teha teeserva avamiseks töid vahetult teemaal, kui metsas tehakse raiet tuleks selle väärtuse tsoonis oksad lisaks laotamisele ka peenestada (lõigata suuremad oksad/ladvad väiksemateks juppideks), vahetult teeservas olevad oksad tuleb koristada. 6.6.2.2.2 Puhkemetsad (piiranguvööndi metsad). Majandamisel tuleb pöörata erilist tähelepanu tööde kvaliteedile ja raiejäätmete koristamisele. Võib (ko-hati aga ka peab) teha eraldi töid metsaaluse risust ja murrupuudest koristamiseks, samas võib (tuleb) jätta mõned dekoratiivsemad murdunud ja kuivanud puud metsa-alust ilmestama. Metsades võib met-sakoosluse hooldamise eesmärgil eemaldada kuivanud ja jalalseisvat puitu rohkem kui loodusmetsades, säilitades surnud ja surevaid puid vähemalt 5 tm/ha.

6.6.3 Erilise väärtusega metsatükid6.6.3.1 Põlendikud. • põlengualad sihtkaitsevööndites säilitatakse üldjuhul puutumatuna, tagamaks looduslikku

suktsessiooni. Kui kahjustatud on enam kui 10% majandamisüksuse (metskond, kinnistu) rahvuspargi vastavas vööndis paiknevate metsade pindalast, võib hukkunud või kahjustatud puud koristada arvestusega, et kahjustatud mets säiliks vastavalt 10%-l majandusüksuse kaitsealal olevate metsade pindalast;

• piiranguvööndis asuvates põlendikes koristatakse põlengud täielikult, va juhul kui on tegemist puhvertsooniga, sel juhul säilitatakse osa põlengu kahjustustest.

6.6.3.2 Looduslikkuse taastamise projekti katseala. Nendel kvartalitel raieid ei teostata.6.6.3.3 Karjatatavad metsad ja metsad millest võiks kujundada karjatatavad metsad. Kuna pole teada nende paiknemine ja olulisus, siis ei saa enne selle väärtuse paiknemise ja kaitsevajaduse kindlaks tegemist eritingimusi raietele sätestada.6.6.3.4 Metsamajandusliku ja muu kultuuripärandiga seotud metsad. Kui on teada selliste väärtuste ole-masolu (vt väärtuse kirjeldust), siis tuleks võimalusel neid väärtusi mitte kahjustada.6.6.3.5 Piirangu vööndi soodsas seisundis Natura metsadSelliseid metsaosi ei majandata ja välditakse igati neis toimuvate looduslike protsesside häirimist. Kaitseala valitseja koostöös maaomanikuga tegelevad kompromissi otsimisega, mis tagaks majandusliku kahju mini-miseerimise (vääriselupaigana arvele võtmine). Ka antud väärtusega metsaosa ümbritsevates metsades toi-mub majandamine arvestades kõrge väärtusega metsa esinemist. 6.6.3.6 Metsad sälkorgudes ja muud reljeefi iseärasustega seotud metsad. Raiete käigus säilitatakse antud väärtusele iseloomulik puistu ning arvestatakse erosiooni ohuga.

6.6.4 Traditsioonilist taluelu toetavad majandatavad metsad.

6.6.5 Piiranguvööndi puhvermetsadMetsi majandatakse püsimetsana (va. turberaie hall-lepikutes ja kopra poolt üleujutatud aladel Rebäsemõisa-Kolski, Mähkli, Kaika ja Jõeperä piiranguvööndis). Väärtuse püsimiseks tuleb kõikides piiranguvööndi metsades säilitada teatavas koguses loodusmetsale iseloomulike elemente (surnud ja lamapuit, metsatüübile iseloomulik struktuur jne). Oluliste „koridoride“ puhul tuleb jälgida, et metsa fragmenteeritus ei suureneks määral, mis võiks kahjustada ühenduse funktsioneerimist.

Erinõuded Natura 2000 metsaelupaikadele (Natura 2000 klassifikatsioon vt lisa 3):• 9010 – juhul, kui on tegemist soodsas Natura 2000 seisundis metsadega (inventuuri hinnang A ja B), siis

raieid ei teostata. Muudel juhtudel (inventuuri hinnang C):o palumetsad: kõdunevat puitu ei eemaldata, luuakse väikeseid häile kuni 20 m läbimõõduga;o laanemetsad: luuakse väikeseid häile, soovitavalt olemasolevate lehtpuude ümber; lehtpuukoosluste

all taastuvates kuusikutes võib raiuda hailuti välja halli leppa ja kaske, soodustamaks kuuse järelkasvu; haava ja laialeheliste puude grupid tuleks säilitada;

o rabastunud metsad (Sn, Kr, Kms): raietest kasutatakse valik, raided üle pinna, võib rajada väikeseid häile (imiteerida põlenguid);

• 9020: raie käigus kõdunevat puitu ei eemaldata; raiutakse välja nooremat kuuske ja kuuse järelkasvu;• 9050: viljakatses kasvukohtades, kus on rohkesti elujõulist laialehelist järelkasvu, raiutakse välja kuuske;

kui laialehelist järelkasvu ei ole, esineb aga kaske, leppa ja haaba, raiutakse välja neid;• 9060: raietest kasutatakse valik, raided üle pinna (kuni 30% eralduse tagavarast), võib rajada väikeseid

häile (läbimõõt kuni 15 m); raiutakse aladel, kus domineerib üks ühevanuseline puuliik;• 9080: raiutakse väikeste gruppidena (10-20 tüve), mitte rohkem kui 20% eralduse tagavarast; raidega

suurendatakse puistu vanuselist ja liigilist ebaühtlust;• 91D0: raieid ei toimu;• 91E0: raieid ei toimu.

12. KAITSEALA UURITUS

Võrreldes naaberkaitsealadega on Karula rahvuspark võrdlemisi hästi uuritud. Põhiosa uuringutest on tehtud viimase kuue aasta jooksul (teostatud uuringute loetelu lisa 8). Ajaloo ja kultuuripärandiga seotud tööde tellimisel on tehtud koostööd Karula Hoiu Ühinguga.

Karula rahvuspargi alale jäävad mitmed Riikliku seire punktid, rõhuv enamus asub neist Ähijärve külas. Riiklikku seireid teostatakse riikliku seireprogrammi alusel vastavalt keskkonnaseireseaduse §3-le (RT I 1999, 10, 154) (tabel 10).

Alates 1998. aastast kasutatakse metsakorralduse andmebaasi, kuhu on koondatud info rahvuspargi metsaressursist. Samuti täiendatakse pidevalt Karula andmetega Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS). Lisaks loodi 2004. aastal EELISe baasil Karula rahvuspargis asuvate ehitiste andmebaas koos fotodega.

Tabel 10. 2006. aasta seisuga käigus olevad Riikliku Keskkonnaseire allprogrammid, mille seirejaamad jäävad Karula rahvuspargi alale.

Allprogramm Vastutav täitja (asutus) Läbiviija (asutus) – kui ei kattu vastutava täitjaga

Vastutav täitja (isik)

Aruniitude kooslused, pärisaruniidud

EMÜ Põllumajandus- ja Keskkonnansituut

TA Zooloogia ja Botaanika Instituut

Toomas Kukk

Põllumajandusmaastikud EMÜ Põllumajandus- ja Keskkonnansituut

Kalev Sepp

Mullaelustiku seire EMÜ Põllumajandus- ja Keskkonnansituut

Mari Ivask

Kotkad ja must-toonekurg MTÜ Kotkaklubi Urmas Sellis

Ohustatud putukad: Metsakuklased


Ants-Johannes Martin

Tolmeldajate kooslused EMÜ Põllumajandus- ja Keskkonnansituudi Taimekaitse osakond

Marika Mänd

Põhjavee tugivõrgu seire OÜ Tartu Keskkonnauuringud

Maastike kaugseire EMÜ Põllumajandus- ja Keskkonnansituut

Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus

Kiira Aaviksoo

Sademete keemia OÜ Tartu Keskkonnauuringud

Ohustatud soontaimede ja samblaliigid


Tiiu Kull

Ohustatud taimekoosluste (natura 2000 kooslused) seire: metsad


Anneli Palo

Saarmas ja kobras EMÜ Põllumajandus- ja Keskkonnansituut

Loodushoiu Ühing Lutra Nikolai Laanetu

Metsa ja metsamuldade seire

Metsakaitse- ja uuenduskeskus Tõnu Terasmaa

Haned, luiged, sookurg EMÜ Põllumajandus- ja Keskkonnansituut

Aivar Leito


EMÜ Põllumajandus- ja Keskkonnansituudi Limnoloogiakeskus

Ingmar Ott

13. VÄÄRTUSED, EESMÄRGID, MÕJUTEGURID JA TEGEVUSEDKäesoleva kaitsekorralduskava koostamist alustati kaitsealal paiknevate väärtuste määratlemisest (aluseks võeti Karula rahvuspargi kaitse-eeskirjas ära toodud väärtuste loetelu, aastate jooksul läbi viidud inventuurid ja uuringud ning muu teadaolev informatsioon), kaugemate ja lähemate eesmärkide püstitamisest ning väärtusti mõjutavate tegurite määratlemisest, misjärel töötati välja meetmed negatiivsete mõjutegurite mõju vähendamiseks ja positiivsete mõjude soodustamiseks. Et neid välja selgitada, peeti seitse koosolekut, millel osalesid mitmete huvigruppide esindajad (vaata sissejuhatust). Nende koosolekute tulemusena valmis alljärgnev tabel 11. Koosolekute protokolle saad lugeda Karula rahvuspargi kodulehelt www.karularahvuspark.ee. Antud tabel on olnud aluseks kogu kaitsekorralduskava koostamisel: väärtuste kirjeldused (peatükid 5 kuni 9), tegevuskava (peatükk 15) ja tulemuslikkuse hindamine (peatükk 14).

http://www.karularahvuspark.ee/

Tabel 11: Karula rahvuspargi väärtused, eesmärgid, mõjutegurid ja tegevused.

Nr Väärtus Kaugem eesmärk Lähem eesmärk Mõjutegurid Mõju

tugevus Tegevused Tegevused

5 Maastik 5.1 Karulale

iseloomulikud pinnavormid

Looduslike pinnavormide säilimine

Looduslike pinnavormide säilimine, häirivate objektide kõrvaldamine

infrastruktuuride rajamine - A, B, Cehitustegevus ja pinnase planeerimine - A, B, Ckaevandamine - A, B, C, Derosioon - A, B, Cväärtustatus ++ Ckaitsekord ++andmete puudumine - Fkarjäärid (tasandamata) - E

A. ValitsemineB. JärelevalveC. Teavitustöö D. Maaainese ja maavarade võtmise põhimõtete järgimine ja metsade majandamise nõuete järgimine.E. Karjääride tasandamine F. Pinnavormide täpsem uurimine ja kaardistamine

5.2 Loodus-maastik

Säilimine 8450 ha

Pindala ei vähene, Looduslikkus suureneb

raie -/+ A, B, Ckoordineerimata turism - A, B, C, E, F, Gmetsapõleng -/+ A, B, Ckarjäärid (tasandamata) - Derosioon - A, B, Cinfrastruktuuride rajamine - A, B, Ctehisobjektid - A, B, C, Dkaitsekord ++

A. ValitsemineB. JärelevalveC. Teavitustöö D. Tehisobjektide korrastamineE. Külastusmõju uuringF. Koduvalve kohalike elanike pooltG. Vältida reklaami massiturismile



5.3 Pärand-kultuurmaastik

Säilimine 3800 ha

Säilimine ligikaudu praegusel alal., seisundi paranemine, uusi alasid lisaks ei võsastu

hooldamise puudumine -- (-) A, C, D, E, J, L, R, H

hooldajate olemasolu ++ Craie -/+ A, B, Ckuivenduskraavid (maaparandus) -/+ A, B, C, Dehitised (traditsioonilised) ++ Cinfrastruktuuride rajamine --/++ A, B, Cehitised, mis on ebasobivad või ebasobivalt paigutatud

-- A, B, C, N

koordineerimata turism - B, Ckaevandamine - A, B, C, Mväärtustamatus - C, H, Lsilopallid, okastraataiad, lintelektrikarjused, võrkaiad

- I, C, S, T

võõrtõud - C, Kebatraditsiooniline põllumajandus (istandused) - C, L, K

mittetraditsiooniline hooldamine (niidusiilude ja teeservade hooldamata jätmine)

- C, L, F

maastiku mustri muutmine ja mittesobivad põllumajandusmeetmed (väiksemate niidusiilude suuremateks massiivideks liitmine, aedade rajamine ja metsastamine)

-- A, B, C, D, F

kobraste tegevus - F, P, Qkaitsekord +loodushoiu ja PRIA toetused ++ Cvõsastumine (metsaservade ja vaadete kinnikasvamine)

- G, O

”hõrekaasikute” rajamine - Ctehisobjektid - A, B, C, M

A. ValitsemineB. JärelevalveC. Teavitustöö D. PRIA nõustamine, teavitamine ja koolitamineE. Ettepanek määruste parandamiseksF. Kraavide kaldalt võsa lõikamine ja kraavide puhastamineG. projekt või õhutamine metsaservade ja vaadete lahtilõikamiseksH. võsa Mikile ristist ja teistest kohtadest ära (projekt, teavitustöö)I. silopallidele tumeroheline pallikileJ. seni kasutusele võtmata alade ettevalmistustööde tegemine.K. eesti omade tõugude propageerimineL. loodushoiutoetuste rakendamineM. tehisobjektide likvideerimine N. Karula rp telefonijaama post (kas annab midagi teha), Ähijärve alajaam (korrastada), Tätä laudaümbrus (korrastada), Rebäsemõisa lauda ja alajaama ümbrus (koristamine ja vajadusel heki istutamine)O. vaadete avamine (Rebäsemõisa teeäärne ala)P. kopra poolt üleujutatud metsade mõistlik majandamine (et kopra mõju vähendada)Q. ulukite arvukuse reguleerimineR. maakasutajate nõustamineS. niidu hooldamise üldpõhimõtete järgimineT. okastraat aedade koristamine



6 Elupaigad 6.1 Järved 6.1.1 Looduslikult

olulised, mitmekesise elustiku ja eripärase tüpoloogiaga järved

Looduslik areng Looduslik areng ja andmete täiendamine

koordineerimata turism - A, B, C, D, E, K, L

ehitamine (randade täisehitamine) - A, B, Cveetaseme muutmine - A, B, Creostus - B, C, F, Jkalapüük (seaduslik kalapüük Ähijärvel) ? Aröövpüük - B, C, D, Eandmete puudumine - F, G, H, Ikoordineerimata kalade asustamine - A, B, Ckaitsekord ++

A. ValitsemineB. JärelevalveC. Teavitustöö D. Teede sulgemine: a) olemasolevate tõkkepuude hooldusE. Viidastamine: kalapüügi-, telkimis- ja liikumiskeelu märgidF. Vajadusel Papijärve reostuskoormuse uuringG. Järvede limnoloogiline ja hüdroloogiline täiendav uurimine – uurida veekogusid, mida veel uuritud poleH. Seirata neid veekogusid, mille puhul võib olla toimunud veekogu seisundi halvenemine (Mähkli ja teised järved mille valgalal on potentsiaalseid reostusallikaid)I. Kalaressursi uuringud (noodapüügi mõju, kraavide kinni kasvamise mõju hindamine)– Ähijärv, Ubajärv, Kaugjärv, Kallete, Mikile, Suur-Apja, Suur-Saarjärv, Küünimetsa järv, Savijärv, Lajassaare.J. Teha koostööd vallaga, et vältida Köstrejärve edasist küllastumist toitainetegaK. Teha koostööd rahvuspargist väljaspool olevate ümberkaudsete järveäärsete omanikega ja õhutada neid laagripaikade rajamisele.L. Teede sulgemine – Pikakolga (koostöös omanikuga), Plaagi (vastavalt kohalikega läbirääkimistele) ja olemasolevate tõkkepuude hooldus.



6.1.2 Vaateliselt ja puhke-majanduslikult olulised järved

Sotsiaal-majanduslike väärtuste säilitamine ja kasutamine ilma looduslikke väärtusi kahjustamata

Puhkemajandus-likult ja vaateliselt oluliste järvede laagripaikade kaldad pole kobraste poolt kahjustatud, olulised vaated on puhtad, laagripaigad püsivalt ja heakvaliteediliselt hooldatud ning Köstrejärve edasine reostumine on peatunud.

koordineerimata turism - A, B, C, D, F, J, K

ehitamine (randade täisehitamine) - A, B, Cveetaseme muutmine inimeste poolt ? B, C, Gkobraste tegevus -- C, G, Hreostus (põllumajandusest) - A, B, Cvõsastumine (vaated) -- E, Ireostus (Lüllemäe) -- E, J

kaitsekord ++

A. ValitsemineB. JärelevalveC. Teavitustöö: külastajate ja maaomanike keskkonnateadlikkuse tõstmine, elanike teavitamine järvede vee taseme muutmise ja põllumajandusreostuse ohtudest, kopra tegevuse reguleerimisest, põllumajandusreostusest.D. Järveäärsete puhkekohtade pidev hooldusE. Koostöö turismiettevõtjatega (Ähijärve ääres Nuka Harri, pood, KHÜ, mujal turismiettevõtjad)F. Teede sulgemine – Pikakolga (koostöös omanikuga), Plaagi (vastavalt kohalikega läbirääkimistele) ja olemasolevate tõkkepuude hooldus.G. Muduri kanali ja regulaatori ekspertiis ja tegevus vastavalt sellele, Pehmejärve kanali ekspertiis ja tegevus vastavalt sellele (vältimaks veetaseme kõikumist Ähijärves), Mikilä järve veerežiimi kõikumise mõju uuring.H. Kobraste arvukuse reguleerimine ja tammide lõhkumineI. Vaadete puhastamineJ. Köstrejärve ekspertiisist tulenevate tegevustele kaasa aitamine.K. Teha koostööd rahvuspargist väljaspool olevate ümberkaudsete järveäärsete omanikega ja õhutada neid laagripaikade rajamisele.

6.2 Väike veekogudSoodsas seisundis säilimine ja looduslik areng (sulglohud ja metsas olevad veekogud).

Avamaastike väikeveekogude säilimine ja taastamine ning metsamaa veekogude looduslik areng. Parem uuritus

veetaseme muutmine - A, B, Creostus (põllumajandusest) - A, B, Csüvendamine (reguleerimata) - A, B, Ckobraste tegevus ? A, B, C, E, Fandmete puudumine -- Ekinni kasvamine -- Dveekogude täis ajamine - A, B, C

A. ValitsemineB. JärelevalveC. Teavitustöö D)Puhastamine ja hooldusE)Täiendav inventuur. F)Kobraste mõju ja kobraste arvukuse reguleerimise ja tammide lõhkumise mõju uuring (Kolski, Mikumäe).



6.3 Vooluveekogud ja allikad 6.3.1 Vooluvee-

kogud looduslikes ja taastuvates sängides

Ojade loodusliku arengu tagamine.

Ojad on looduslikes sängides.

süvendamine - A, B, Cpaisutamine - A, B, Ckuivenduskraavid (maaparandus) - A, B, Creostus - A, B, Ckaitsekord ++

A. ValitsemineB. JärelevalveC. Teavitustöö

6.3.2 Allikad ja lätted

Allikate stabiilse seisundi tagamine.

Planeeritud allikad on puhastatud ja andmed on täiendatud

kuivenduskraavid (maaparandus) - A, B, Ctallamine - Fandmete puudumine -- Ereostus - A, B, Crisustamine - F, Dkaitsekord ++

A. ValitsemineB. JärelevalveC. Teavitustöö D)Puhastamine ja salvede uuendamineE)Allikate inventuurF)Külastusrajatiste rajamine ja hooldus (Anneläte, Rebäsemõisas, Paruni allikas, Saarjärve allikas)

6.4 Sood ja rabadLooduslik areng Olemasoleva

seisundi säilimine ja vajadusel looduslikkuse taastamine vastavalt ekspertiisis ettenähtule

järvekalda õõtsikust puhastamine - A, B, Ckobraste tegevus ? Fkuivenduskraavid - A, B, Candmete puudumine -- Eära rikutud (turvast kaevandatud) ? Ireostus - A, B, C, DKoobassarõ kuivenduskraavist põhjustatud erosioon

-- H

A. ValitsemineB. JärelevalveC. Teavitustöö D)Rebäsemõisa väetise hunniku likvideerimisele kaasa aitamineE)Täiendav inventuur: tuleks inventeerida veel inventeerimata soodF)Uuring – Mil määral on kobraste poolt tekitatud üleujutused antud kooslustele kahjulikud.H)Koobassarõ erosioonitõkke remont I)Turbaaukude ekspertiis: kas on mõtet püüda vanu turbaauke sooks taastada ja kui, siis mis moodi seda teha.



6.5 Niidud 6.5.1 Puisniidud ja

puiskarjamaadOn olemas 8 ha puisniite ja kasutuses on väärtuslikumad puiskarjamaad

Hooldatud 8 ha puisniite ja olemas ülevaade selle kohta, kui palju on puiskarjamaid olnud ning palju neist säilinud on.

hooldamise puudumine - A, C, D, Ekoordineerimata turism (Ähijärve puisniit) - B, Cuute puisniitude ja -karjamaade tekkimine + C, Fraie -/+ A, B, Candmete puudumine (puiskarjamaad) -- G, Iväärtustamatus - C, H puiskarjamaade kadumine -- C, H, I

A. ValitsemineB. JärelevalveC. Teavitustöö D. Loodushoiu ja PRIA toetusE. Ähijärve puisniidu hooldamineF. Jälgida, et mis neist uutest kaasikutest saab (hõredad kaasikud)G. Puiskarjamaade inventuur ja registri täiendamineH. PRIA nõustamine ja koolitamineI. Töötatakse välja majandamisjuhised puiskarjamaade jaoks

6.5.2 Kuivad niidud On olemas 352 ha

Säilitamine ja taastumine 352 ha

hooldamise puudumine - C, D, F, H, I, Lhooldusvõtted valed (üleskündmine, randaalimine, purustamine)

-- B, C, E, F

väetamine - B, Cintensiivne põllumajandus (näiteks ülekajatamine)

- C

metsastamine -- A, B, C, E, Fväärtustamatus - C, Ekraavide kinnikasvamine - Kandmete puudumine -- G, Jhooldajate olemasolu ++ Cmetssea kahjustused -- M, N, O, Pkarjamaade taastamise ja hooldamise võtted (äke, põletamine, pealtparandamine)

- C

koordineerimata turism - B, C

A. ValitsemineB. JärelevalveC. Teavitustöö D. Loodushooldustoetused, PRIA toetusedE. PRIA nõunike teavitamine ja koolitamineF. Ettepanekute tegemine määruste täiendamine (PRIA, loodushoiutoetus)G. seire jätkamineH. tehnika soetamine ja kasutusse andmine I. riigimaade kasutusse andmineJ. inventuuri täpsustamine ja inventeerimine (Ubajärve, Mendo, Härma, Taitse, ülepinna jupikesi) K. kraavide ekspertiisL. hooldus tagada projektidega (Ubajärve)M. metssea arvukuse reguleerimineN. toetusprojektide kirjutamine, et saaks songermaade tasandamist talupidajatele kompenseeridaO. seakahjustuste kompenseerimise süsteemi välja töötamineP. lisasöötmise kontrolli all hoidmine



6.5.3 Niisked niidud On olemas 110 ha

Säilitamine ja taastumine 110 ha

hooldamise puudumine -- C, D, E, F, G, Hteede halb olukord - Hkraavide kinnikasvamine - Ikraavide liiga sügavalt lahti kaevamine, tiikide kaevamine ja mulla niidu peale laiali lükkamine

- A, B, C, I

väärtustamatus -- Cmaakasutuse muutused - A, B, C, D, Fsobiva tehnika puudumine -- C, Fveerežiimi muutumine (kopra tegevus) - L, M, Imetssea kahjustused -- N, O, Pandmete puudumine -- J, K, I

A. ValitsemineB. JärelevalveC. Teavitustöö D. Loodushoiu ja PRIA toetusE. Ettepanekud määruste täiendamine (PRIA, loodushoiu)F. sobiva tehnika ja loomade hankimineG. esindusalade säilitamine : hooldamine tagada projektidegaH. infrastruktuuride rajamine (Saera, Haabsaare, Matsil olemas)I. tellime ekspertiisi (kuidas mõjutab kraavide kinnikasvamine niidukooslusi ja uuringule vastav tegevus (kraavi lahti kaevamine) pilootaladelJ. inventuur ja seireK. Uuring soo ja soostunud niitude kohta: kui olulised, millised hooldamisvõtted ja mis neist üldse arvata.L. Jahimeeste ja KKT-ga koostöö koprategevuse ohjamiseksM. kobraste arvukuse reguleerimine ja tammide lõhkumineN. toetusprojektide kirjutamine, et saaks songermaade tasandamist talupidajatele kompenseeridaO. seakahjustuste kompenseerimise süsteemi välja töötamineP. lisasöötmise kontrolli all hoidmine



6.5.4 Liigniisked niidud

Niidutüübid on olemas

Näidisalade säilimine

hooldamise puudumine -- C, D, E, F, G, Hteede halb olukord - Hkraavide kinnikasvamine - Ikraavide liiga sügavalt lahti kaevamine, tiikide kaevamine ja mulla niidu peale laiali lükkamine

- A, B, C, I

väärtustamatus -- Cmaakasutuse muutused - A, B, C, D, Fsobiva tehnika puudumine -- C, Fveerežiimi muutumine (kopra tegevus) - L, Iandmete puudumine -- J, K, Ihuvi puudumine taastamise vastu -- C, E, F, G, M

A. ValitsemineB. JärelevalveC. Teavitustöö D. Loodushoiu ja PRIA toetusE. Ettepanekud määruste täiendamine (PRIA, loodushoiu)F. sobiva tehnika ja loomade hankimineG. esindusalade säilitamine : hooldamine tagada projektidegaH. infrastruktuuride rajamine (Saera, Haabsaare)I. Ekspertiisi (kuidas mõjutab kraavide kinnikasvamine niidukooslusi ja uuringule vastav tegevus (kraavi lahti kaevamine) pilootaladelJ. inventuur, välja selgitamaks väärtuslikud niidud, kus oleks võimalik ja oluline korraldada hooldamine, millised märgadest aladest olid omal ajal õõtsikud, millised hooldatavad niidud.K. Uuring soo ja soostunud niitude kohta: kui olulised, millised hooldamisvõtted ja mis neist üldse arvata.L. Jahimeeste ja KKT-ga koostöö koprategevuse ohjamiseks, kobraste arvukuse reguleerimine ja tammide lõhkumineM. Vastavalt inventuur tulemustele taastada esindusalad, ning projektidega tagada nende iga-aastane hooldamine.



6.6 Metsad 6.6.1 Kõrge väärtusega taastuvad ja loodusmetsamassiivid 6.6.1.1 Loodusliku sihtkaitsevööndi ja reservaadi metsad ja hooldatava sihtkaitsevööndi soodsas looduskaitselises seisundis olevad metsad

Looduslik areng Loodusliku arengu tagamine

raie (ebaseaduslik) - A, B, C, Gmetsapõleng -/+ A, B, C, Fkoordineerimata külastamine (Kaadsi, Kallõtõ) - A, B, C, Dkuivenduskraavid - A, B, C, E, G

A. ValitsemineB. JärelevalveC. Teavitustöö D. teetõkete ja keelumärkide hooldamine (keelumärkidele tuleb lisada valdaja kontaktid) E. kraavide puhastamise mõjude uuring vajadusel (kui osutub vajalikuks eelvoolude puhastamine)F. tulevalveG. ostueesõiguse rakendamine ja riigiomandisse ostmine

6.6.1.2 Hooldatava sihtkaitsevööndi mitte päris soodsas looduskaitselises seisundis metsad 6.6.1.2.1 Tulevikus

looduslikule arengule jäetavad metsad.

Looduslik areng Loodusliku arengu tagamine või sellele kaasa aitamine

raie -/+ A, B, C, D, E, Fmetsapõleng -/+ A, B, C, Ierosioon - A, B, C, Dmetsa looduskaugus osades metsatükkides - G, Hkuivenduskraavid - A, B, C, Eandmete puudumine - G

A. ValitsemineB. JärelevalveC. Teavitustöö D. raie tingimuste andmine vastavalt vööndi kaitse-eesmärgile ja üldiste põhimõtete järgimine (vt metsa juhendid)E. ostueesõiguse rakendamine ja riigiomandisse ostmineF. töötamine selles suunas, et rakenduksid metsakompensatsioonisüsteemidG. inventuurH. uurimistöö teemal riigimetsade looduslikkuse taastamisvajadused ja selleks vajalikud võttedI. tulevalve



6.6.1.2.2 Metsad, kus peab suurenema koosluste vanuseline ja liigiline koosseis

Koosluse loodusliku ja maastikulise mitmekesisuse säilimine

Koosluste säilimise tagamine

raie -/+ A, B, C, D, E, Fmetsapõleng -/+ A, B, C, Gerosioon - A, B, C, Dkuivenduskraavid - A, B, C, Eandmete puudumine - H

A. ValitsemineB. JärelevalveC. Teavitustöö D. raie tingimuste andmine vastavalt vööndi kaitse-eesmärgile ja üldiste põhimõtete järgimine (vt metsa juhendid) E. ostueesõiguse rakendamine ja riigiomandisse ostmineF. töötamine selles suunas, et rakenduksi metsakompensatsioonisüsteemidG. tulevalveH. inventuur

6.6.2 Esteetilise, maastikulise ja puhkemajandusliku väärtusega metsad 6.6.2.1 Pärandkultuurmaastiku vaateliselt väärtuslikud metsad

Vastavate väärtuste säilitamine

Vastavate väärtuste säilitamine ja suurendamine

võsastumine (metsaservad) - A, B, C, D, E, Fvõsastumine (vaated) -- A, B, C, D, E, Fteede kinni kasvamine - Hraie -/+ A, B, C, G

A. ValitsemineB. JärelevalveC. Teavitustöö D. loodushoiutoetused, E. maastikuhooldus projekt, F. koostöö PRIAga, G. üldised põhimõtted raietingimustele (vt metsa juhendid)H. vanade taluteede ja metsa läbivate teede lahti hoidmine

6.6.2.2 Puhkemajandusliku väärtusega metsad ja teeservad 6.6.2.2.1 Õppe ja

puhkeväärtu-sega metsad (sihtkaitse-vööndi metsad)

Õppe ja puhke korraldamine nii, et loodus-väärtused ei saaks kahjustatud

Õppe ja puhke korraldamine nii, et loodusväärtused ei saaks kahjustatud

turism olenevalt intensiivsusest -/+ A, B, Craie -/+ A, B, Cprahi loopimine ja ladustamine -- A, B, C, D

andmete aegumine -- Epuude langemine üle matkaraja -- F, Gmetsapõleng -/+ A, B, C, H

A. ValitsemineB. JärelevalveC. Teavitustöö D. koristustalgud, E. seire (et oleks teada milline on külastuskoormus)F. metsaomanikega lepingud matkaradadel puude läbi lõikamise lubamiseksG. vajadusel planeerida tööd matkaradade lahti hoidmiseksH. tulevalve



6.6.2.2.2 Puhkemetsad (piirangu-vööndi metsad)

Vastavate väärtuste säilitamine

Vastavate väärtuste säilitamine ja suurendamine

turism olenevalt intensiivsusest -/+ A, B, Craie -/+ A, B, Cprahi loopimine ja ladustamine -- A, B, C, Drisustumine (raiejäätmed ja tormikahju) - A, B, C, E, F, G

võsastumine (metsaservad) -- A, B, C, Eandmete aegumine -- Hmetsapõleng -- A, B, C, I

A. ValitsemineB. JärelevalveC. Teavitustöö (et koristataks risu) D. koristustalgud, E. raie tingimuseks okste koristamine, vaadete avamine, võsalõikus ja jändrike puude alles jätmineF. vajadusel planeerida koristustöödG. metsaomanikega lepingud koristustööde lubamiseksH. seire (et oleks teada milline on külastuskoormus)I. tulevalve

6.6.3 Erilise väärtusega metsatükid 6.6.3.1 Põlendikud Säilimine Säilimine andmete puudumine - E

raie -/+ A, B, C, DA. ValitsemineB. JärelevalveC. Teavitustöö D. üldised raie põhimõtted (vt metsa juhendid)E. inventuur ja seire

6.6.3.2 Looduslikkuse taastamise projekti katseala

Uuringu jätkamine

Uuringu jätkamine andmete puudumine -- A A. seire jätkamine ja uurimine

6.6.3.3 Karjatatavad metsad ja metsad millest võiks kujundada karjatatavad metsad

Säilimine Säilimine ja taastamine

hooldamise puudumine - A, B, C, E, Fandmete puudumine -- Dmetsas karjatamine ilma, et oleks teada selle mõju looduslikele kooslustele

-- G, C

A. ValitsemineB. JärelevalveC. Teavitustöö, et karja igal pool metsa ei aetaks. Seni kuni pole selgunud uurimustulemused, hoida karjatamine kontrolli all.D. inventeerimine ja uurimine, kas ja kus neid olnud on, milline on nende väärtus, millised haruldased liigid kaasnevad ja kas peaks mõnda kohta edaspidi karjatama hakkama.E. PRIAle surve avaldamine, et makstaks toetust ka aladele, kus kasvavad puudF. loodushoiutoetuste maksmine

6.6.3.4 Metsamajandusliku ja muu kultuuri-pärandiga soetud metsad.

Säilimine Säilimine raie -/+ A, B, Candmete puudumine - D

A. ValitsemineB. JärelevalveC. Teavitustöö D. inventuur



6.6.3.5 Piirangu-vööndi soodsas seisundis Natura metsad

Säilimine Säilimine raie - A, B, Cmetsapõleng -/+ A, B, C, Dkuivenduskraavid - A, B, C, E

A. ValitsemineB. JärelevalveC. Teavitustöö D. tulevalveE. ostueesõiguse rakendamine ja riigiomandisse ostmine

6.6.3.6 Metsad sälkorgudes ja muud reljeefi iseärasustega seotud metsad.

Säilimine Säilimine raie - A, B, Cturism -/+ A, B, Candmete puudumine - D

A. ValitsemineB. JärelevalveC. Teavitustöö D. inventuur

6.6.4 Traditsioonilist taluelu toetavad majandatavad metsadSäilimine Säilimine traditsioonilise talumehe mõtlemine + A, B, C, D, E, F,

Iraie -/+ A, B, C, Gkobraste tegevus -- A, B, C, E, F, Hraie käigus pinnase kahjustamine -- A, B, C, F, G

A. ValitsemineB. JärelevalveC. Teavitustöö D. töötajate harimine, E. looduskaitsetöötajate ja maaomanike koostöö kaitsetegevuste planeerimisel ja teineteise mõistmine F. koolitus, G. sobiva metsatehnika soetamine, H. ulukite arvukuse reguleerimine, I. koostöö keskkonnateenistustega

6.6.5 Piiranguvööndi puhvermetsadBioloogilise mitmekesisuse kaitse

Väärtuse säilimine

raie -/+ A, B, C A. ValitsemineB. JärelevalveC. Teavitustöö



7 Liigid 7.1 Seened

Kährik- ja lepa-kärbseseen

Populatsiooni säilimine


metsa muutused (puuliikide osakaalu muutumine) ja metsahooldustööd

- A, B, C

andmete puudumine - D

A. ValitsemineB. JärelevalveC. Teavitustöö D. seire

7.2 SamblikudLiigilise mitmekesisuse säilimine

Olemas ülevaade kaitseala haruldastest ning kaitsealustest samblikest

andmete puudumine -- A A. inventuur

7.3 SambladLäikiv kurdsirbik



kuivendamine (sood) - A, B, Candmete puudumine - D


7.4 Taimed 7.4.1 Võtme-heinad:

haruline ja kummeli võtmehein


Tagada vähemalt seniste suurustega populatsioonide säilimine

koordineerimata turism -- A, B, C, Ekasvukohal puisturinde tihenemine -- A, B, F

tee hooldamisel kahjustamine -- A, B, Cteadmatus - A, B, Candmete puudumine ja aegumine - D

A. ValitsemineB. JärelevalveC. Teavitustöö D. Seire ja inventuur potentsiaalsetes kasvukohtadesE. liikumist piiravate aedade rajamine (Peräjärve laagriplatsi juurde)F. puurinde harvendamine (Peräjärve)

7.4.2 Muda-lahnarohi



andmete puudumine -- Dtallamine -- B, Cveekogudega toimuvad muutused: eutrofeerumine (Ubajärve)

- A, B, C, E

A. ValitsemineB. JärelevalveC. Teavitustöö D. seireE. Ubajärve seisundi hindamine

7.4.3 Palu-karukell Populatsiooni säilimine


andmete puudumine - Ametsa muutused (alusmetsa tihenemine ning pinnase tugev kamardumine ja sammaldumine)

- B

noppimine - C

A. seireB. vajaminevate tööde välja selgitamineC. Teavitustöö



7.4.4 II kategooria kaitsealused orhideelised (soohiilakas, kaunis kuldking, Russowi ja täpiline sõrmkäpp, soovalk, kõdukorall-juur, väike käopõll)



andmete puudumine - Akuivenduskraavid - A, B, Cvõsastumine - D, C, Fmetssead - A, B, C, Graie - A, B, Cnoppimine - B, C

A. ValitsemineB. JärelevalveC. Teavitustöö D. olemasolevate andmete üle kontrollimine, liigikaitseliste tööde vajaduse välja selgitamine ja potentsiaalsete kasvukohtade inventuurE. seireF. inventuuri käigus välja selgitatud vajalike tööde teostamineG. Koostöö jahimeestega metssigade arvukuse kontrollimisel

7.4.5 Roomav akakapsas



andmete puudumine - Atee hooldamisel kahjustamine - C

A. seireC. Teavitustöö

7.4.6 Hanepaju Populatsiooni säilimine


andmete puudumine - A A. seire

7.4.7 Harilik sookold



andmete puudumine - Dkuivenduskraavid - A, B, C

A. ValitsemineB. JärelevalveC. Teavitustöö D. seire, elupaikade seisukorra välja selgitamine

7.4.8 Väike konnarohi

Populatsiooni olemasolu korral selle säilimine

Populatsiooni olemasolu korral selle säilimine

andmete puudumine - A A. Õdri järves olemasolu kindlaks tegemine

7.4.9 Jõgitakjad: lamedalehe-line, ujuv ja kera jõgitakjas



andmete puudumine - Dveekogudega toimuvad muutused - A, B, C

A. ValitsemineB. JärelevalveC. Teavitustöö D. seire, elupaikade seisukorra välja selgitamine

7.4.10 Karvane maarjalepp




7.4.11 Väike vesikupp




7.4.12 Harilik kikkapuu



veerežiimi muutumine - A, B, Candmete puudumine - D

A. ValitsemineB. JärelevalveC. Teavitustöö D. Seire

7.4.13 Tui-tähtpea Populatsiooni säilimine





7.5 Putukad 7.5.1 Suur ja hännak

rabakiil, tõmmu- ja laiujur



veekogudega toimuvad muutused: eutrofeerumine

- A, B, C



7.5.2 Suur-kuldtiib Populatsiooni säilimine


kuivendamine (sood) - A, B, Candmete puudumine - Dhooldajate olemasolu (rohumaade) ++ C


7.5.3 Sõõrsilmik Populatsiooni säilimine


metsa muutused (vanade metsade ja suurte puude kadumine)

- A, B, C



7.6 Teised selgrootudApteegikaan, õhuke järvekarp ja keeris-lametigu

Elujõulise populatsiooni suurenemine

Olemasoleva arvukuse säilimine

veerežiimi muutumine - A, B, Creostus - A, B, Candmete puudumine - D


7.7 KaladHarilik hink, harilik võldas, vingerjas

Elujõuliste populatsioonide suurenemine


veerežiimi muutumine - A, B, Cveekogudega toimuvad muutused: eutrofeerumine

- A, B, C





7.8 Kahepaiksed 7.8.1 Mudakonn Arvukuse

suurenemineOlemasoleva arvukuse säilimine

väärtustamatus - Creostumine (tiigid) - A, B, Ckalade asustamine (tiikidesse) -- A, B, Csüvendamine (tiikide ja veekogude puhastamine mittesobival ajal)

- A, B, C

sobivate kudemisveekogude vähesus -- D, Fveerežiimi muutumine - A, B, Candmete aegumine - Evalge toonekurg -- Gkarjatamise vähesus (asurkonnalähedastel aladel) -- H, Jtraditsioonilise põllumajanduse hääbumine -- C, Ihooldajate olemasolu ++ C

A. ValitsemineB. JärelevalveC. Teavitustöö D. Kudemisveekogusid kaevama, olemasolevaid puhastama ja hooldama E. seireF. olemasolevad kudemisveekogud omavahel ühendadaG. valge toonekure kaitseks tegevuste mitte läbi viimine H. loomade tasuta kasutusse andmineI. tehnika soetamineJ. loodushoiu toetused, PRIA

7.8.2 Kivisisalik Elujõuliste populatsioonide suurenemine


raie - A, B, Ckaevandamine - A, B, Candmete puudumine - D


7.9 Linnustik 7.9.1 Kanakull Optimaalse

arvukuse taastumine ja säilimine

Arvukuse taastamine: suurenemine ühelt kuni nelja paarini.

toidubaasi (kanalised) kadumine -- Draied, mis muudavad elupaiku - A, B, C, E, F, G,

Hmetsnugise rüüsted - Dandmete aegumine - Hkaitsekord ++

A. ValitsemineB. JärelevalveC. Teavitustöö D. ulukite arvukuse reguleerimine, E. koolitused, F. metsade looduslikkuse taastamise käigus häilude rajamineG. üldiste raietingimuste seadmineH. Seire

7.9.2 Karvasjalg-kakk Liigi taasasumine vanadesse elupaikadesse

Populatsiooni taastumine

toidubaasi vähenemine (muutused metsa- ja põllumajanduslikus tegevuses)

-- A, B, C, E, F

metsa muutused: õõnsate puude kadumine -- A, B, C, Dandmete aegumine - Gkaitsekord ++konkurents händkakuga --hooldajate olemasolu ++ C

A. ValitsemineB. JärelevalveC. Teavitustöö D. pesakastide panemine (Soomes on see edukaks osutunud)E. Metsade looduslikkusele kaasa aitamine (häilude rajamine), F. teraviljapõldude rajamine, et kasvaks näriliste arvukusG. seire



7.9.3 Väike-konnakotkas

Säilitada konnakotkaste elupaikade (vanad metsad pesitsuspaigana ja rohumaad toitumisalana) soodne seisnud


toitumisalade kvaliteedi langus (niitude ja kultuurrohumaade kinnikasvamine)

-- D, E, F, G, H, i

pesapaikade hävimine - A, B, Chäirimine pesitsusajal - A, B, Candmete aegumine - Jkaitsekord ++hooldusvõtted valed (purustamine niidu hooldusena)

- C

hooldajate olemasolu ++ C

A. ValitsemineB. JärelevalveC. Teavitustöö D. kraavikallaste puhastamine E. soostunud niitude taastamineF. võsa võtmine (samas tuleks püsti jätte üksikud puud ja kuivanud tüükad)G. Saagialade hooldamine: karjatamine ja niitmine H. näriliste inventuur kolmel järjestikusel aastal (erinevates biotoopides, selgitamaks niitmise mõju näriliste arvukusele)I. elupaikades välja valitud niite niita kaks korda suve jooksul (inventuuri järgi üle kontrollida, kas mõistlik)J. seire

7.9.4 Must-toonekurg Säilitada kure elupaikade (vanad metsad pesitsuspaigana ja ojad ning jõed toitumisalana) soodne seisnud


häirimine pesitsusajal (raie, marjulised, turistid) - A, B, C, Dtoidubaasi vähenemine ka väljaspool kaitseala (kuivenduskraavide ja ojakallaste võsastumine ning vooluvee ebaühtlane hulk)

-- E

raie - A, B, C, Fmetsnugise rüüsted -- Gkuivendamine ka väljaspool kaitseala ? A, B, Ckaitsekord ++kobraste tegevus +/- Hsaarma kõrge arvukus -andmete aegumine - I

A. ValitsemineB. JärelevalveC. Teavitustöö D. liikumiskeelualade tähistamine ja hooldus, E. metsamaastikus asuvate vooluveekogude äärest võsa lõikamine ja madalate tiikide rajamine, kraavide looduslikkuse taastamineF. maade ost riigile (Rebäse), G. metsnugise arvukuse reguleerimineH. uuring kopraveekogude mõjust must-toonekure toidubaasileI. Seire

7.9.5 Siniraag Liigi taasasumine vanadesse elupaikadesse

Olemasolevate elupaikade säilimine ja taastamine

põllumaa kasutamise muutumine: hobuste ja teiste loomade pidamise vähenemine

-- A, B

hooldajate olemasolu ++kaitsekord ++

A. loodushoiutoetuste rakendmaine Koobassarõs ja Apjamõisas, B. Koobassarõ lageda hooldamine

7.9.6 Valgeselg-kirjurähni asurkond

Arvukuse säilimine optimaalsel tasemel (kui optimaalne arvukus on saavutatud)

Arvukuse tõus raie (surnud puude) -- A, B, C, Epesapuude likvideerimine - A, B, C, E, Glehtpuistute väike pindala (salumetsad ja lodu-sanglepikud)

-- A, B, C, E, F

andmete aegumine - Dkaitsekord ++metsa muutused (surnud lehtpuude osakaalu tõus)

++

A. ValitsemineB. JärelevalveC. Teavitustöö D. seire (pesitsusareaalid), E. üldiste raietingimuste andmine elupaikades ja potentsiaalsetes elupaikadesF. Looduslikkuse taastamise raames häilude rajamine.G. kevad-suviste raiete keelamine



7.9.7 Kalakotka asurkond

Arvukuse säilimine optimaalsel tasemel


koordineerimata turism (toitumiskohtades) -- A, B, C, D, E,Järvere kalakasvatuste sulgemine -- C??hukkumine kalavõrkudes - A, B, Ctoidubaasi vähenemine ? G, Hraie - A, B, Chäirimine pesitsusajal - A, B, Cveekogudega toimuvad muutused: eutrofeerumine

? A, B, C

andmete aegumine - Fkaitsekord ++

A. Valitsemine (vajadusel kalastamise reguleerimine)B. Järelevalve,C. TeavitustööD. külastustegevuse suunamine, E. liikumiskeelualade tähistamine ja hooldus, F. seireG. ulukite (mink) arvukuse reguleerimine,H. selgitada välja toitumisjärved ja kui suur oht on eutrofeerumine ning kalastiku produktiivsuse probleemid.

7.9.8 Laanerähni asurkond

Arvukuse säilimine optimaalsel tasemel (kui optimaalne arvukus on saavutatud)

Arvukuse tõus raie (surnud puude) -- A, B, C, Epesapuude likvideerimine - A, B, C, E, Fmetsa muutused (surnud kuuse osakaalu tõus) ++ Candmete aegumine - Dkaitsekord ++metsa muutused (kuuse osakaalu tõus) + C

A. ValitsemineB. JärelevalveC. Teavitustöö D. seire (pesitsusareaalid), E. üldiste raietingimuste andmine elupaikades ja potentsiaalsetes elupaikadesF. kevad-suviste raiete keelamine

7.9.9 Metsise asurkond


Olemasolevate elu- ja mängupaikade püsimise tagamine.

raie -/+ A, B, C, H, Fhäirimine (mänguajal) - A, B, Cröövloomad (kährikkoer jt) -- E, Imetsaaluste kinni kasvamine mängu- ja elupaikades

-- G

andmete aegumine - Dmetssea lisasöötmisalad (metssea kõrge arvukus) - C, E, J

A. ValitsemineB. JärelevalveC. Teavitustöö D. SeireE. ulukite arvukuse reguleerimine, F. koolitused, G. elupaikade inventuur ja analüüs, kas on vaja teha (kuuse) harvendust ning vastavad tegevused (Viirapalu skv ja Muruniidu hoiuala)H. üldiste raietingimuste seadmineI. Koostöö Metsakaitse ja uuenduskeskusega kaitsala spetsiifilise jahimaade korralduse kava koostamisel, et kaasataksliigispetsialistidega, et oleks kava millest abi laskelimiitide määramisel ulukite arvu ohjamiseksJ. Ettepanekut jahimäärusesse, et toitumiskohtade määramine oleks reglementeeritud (ka väljapool kaitseala).

7.9.10 Teised EL Linnudirektiivi I lisa linnud


Olemasolevate elupaikade säilimine.

andmete puudumine ja aegumine - Akaitsekord ++

A. seire



7.10 Imetajad 7.10.1 Saarmas kraavide kinnikasvamine (ja metsaojade) - A, B, C, E

kraavide ja metsaojade ülespaisutamine +kaaspüük kopraga - A, B, Candmete puudumine - D

A. ValitsemineB. JärelevalveC. Teavitustöö D. seireE. kraavide lahti kaevamine, juhul kui arvukus madalam kui optimaalne vastavalt sellekohasele inventuurile

7.10.2 Käsitiivalised Elujõulise populatsiooni säilimine

Olemasoleva populatsiooni arvukuse tagamine

andmete puudumine -- Aehitustegevus - A, Ckuivade, õõnsate puude kadumine - A, Ckaevandamine - A, Chäirimine - A, Ckaasaegsed kärbsepüünised -- A, Csobivate talvituskohtade puudumine A, B, Craie - A, Cveekogudega toimuvad muutused: eutrofeerumine, veerežiimi muutused, kaldajoone muutmine

- A, C

A. inventuur ja seire, ohutegurite mõju ja ulatuse määramine ning liigikaitseks vajalike tegevust tegevuskava välja töötamine (aeg, koht, eelarve)B. Uksed keldriteleC. Teavitustöö

7.10.3 Loodusdirektiivi IV lisasse kuuluvad imetajad: karu, ilves, kasetriibik

Elujõuliste ja stabiilsete populatsioonide säilimine

Optimaalse arvukuse säilimine

küttimine väljaspool kaitseala (ilves) - A, B, C,talvitusaegne häirimine - Aandmete aegumine - D




8 Kultuuripärand 8.1 Asustusstruktuur (hajaasustus, vanad metsavahikohad, järvevahi koht)

Karulale tüüpilise asustus-struktuuri säilimine

Konkreetsete objektide ja tüüpilise hajaasustuse säilimine

hoone omanike vananemine, kes ei jõua oma talupidamisi korras hoida

-- J, K

maade vahetamise käigus riigile minevad kohad -- Dväärtustamatus ja teadmatus -- A, B, C, Früüstamine, kommunikatsioonide rajamine on kallis

- E, H, I

oskuste puudumine - C, Fomaniku huvi puudumine - C, Fehitised, mis on ebasobivad või ebasobivalt paigutatud

- C

olemas veel mõned kohalikud meistrid ++ Gväärtustatus ++ G

A. ValitsemineB. Järelevalve C. TeavitamineD. Riigimaadel asuvate talukohtade müügi korra välja töötamineE. Asustamata metsavahikohtade maastike hooldamine (Silla, Piiri, Lauksilla, Kivi)F. KoolitusG. Parima ehitise konkursi korraldamineH. Lauksilla riigile ost I. metsavahikohtadele uue kasutusotstarbe leidmineJ. Hoonete korrastamine koostöös omanikegaK. Hoonete korrastamine või konserveerimine RP poolt

8.2 Traditsiooniline taluarhitektuur 8.2.1 Väärtuslikud

hooned ja talukomplek-sid (vt lisa 9 väärtuslike hoonete nimekirja)

Traditsiooniliste ehitiste ja ehitus-traditsioonide säilimine

Objektide säilimine ja ehitus-traditsioonide jätkumine


-- E

väärtustamatus ja teadmatus -- A, B, C, F, H, D, E

inimeste halb majanduslik olukord -- D, Esobiv materjal pole kättesaadav või on kõrge hinnaga

-- D, E

massikultuuri mõju --/+ C, F, Goskuste puudumine - C, F, Jvale planeering - C, F, Iomaniku huvi puudumine -- C, F, Iolemas veel mõned kohalikud meistrid ja muud oskajad-teadajad inimesed

++ I

väärtustatus ++ Ion olemas elanikud, kes hoolitsevad hoonete eest ++ I

A. ValitsemineB. JärelevalveC. TeavitamineD. Hoonete korrastamine koostöös omanikegaE. Hoonete korrastamine või konserveerimine RP pooltF. KoolitusG. NõustamineH. Ehitiste andmebaasi täiendamine ja sidumine kaardi ja fotodegaI. Parima ehitise konkursi korraldamineJ. Ehitajate andmebaasi loomine



8.2.2 Traditsiooni-line külamiljöö

Külamiljöö säilimine ja traditsioonidel põhinev areng

Külamiljöö säilimine ja korrastamine, traditsioonidel põhinev areng


-- D, E

väärtustamatus ja teadmatus -- A, B, C, Finimeste halb majanduslik olukord -- D, Esobiv materjal pole kättesaadav või on kõrge hinnaga

-- D, E

massikultuuri mõju --/+ C, Foskuste puudumine - C, Fomaniku huvi puudumine -- C, Fehitised, mis on ebasobivad või ebasobivalt paigutatud

-- G

olemas veel mõned kohalikud meistrid ++ Hväärtustatus ++ H

A. ValitsemineB. JärelevalveC. TeavitamineD. Hoonete korrastamine koostöös omanikegaE. Hoonete korrastamine RP pooltF. KoolitusG. Objektide korrastamineH. Parima ehitise konkursi korraldamine

8.3 Rahvapärimus (võru keele Karula murrakus, loodusega seotud)Elava rahva-pärimuse säilimine ja talletamine

Rahvapärimuse säilimine ja väärtustamine

pärimuse teisenemine +/-vähene pärimuse kogumine - Dkommerts autorimuinasjuttude levitamine rahvapärimuse pähe

- C, E, F, G, H, I

pärimusega seotud objektide kahjustamine - A, B, Ckogutud materjalide raske kättesaadavus -- E, G, H, Dmõned vana pärimust säilitavad inimesed on olemas

++

vanema pärimuse kadumine - C, D, E, I, suur põliselanikkonna osakaal ja tihedad sugulussidemed.

++

A. ValitsemineB. Järelevalve C. TeavitamineD. Hurda arhiivi läbitöötamine (võib olla saavad juba internetti üles, täpsustada)????E. Pärimusmaterjalid kodulehele paigutamine;F. Vanema pärimuse propageerimine:G. Pärimusõhtute korraldamineH. KoolitusI. Pärimuse kogumine



8.4 Traditsiooniline elulaad, töötraditsioonid ja käsitööoskused 8.4.1 Elulaad ja

töötraditsioo-nid

Elujõulisena säilimine

Olemasoleva olukorra säilimine ja traditsioonilise elulaadi sidustamine kaasaegse elulaadiga

majanduse intensiivistumine (suurtehnika levik) -- F, Gväike-lehmapidajate kadumine -- A, G, Mveel traditsioone hoidva elanikkonna vananemine

-- B, E, N

elujõuliste talude vähesus -- A, G, Muurimatusest tulenev väärtustamatus ja teadmatus

- C, D, H, I; J, K

mujalt tulnud ja väljamõeldud kommete esitamine kohalikena

- C, D, H, I, J

uuringute kättesaadamatus - Lon olemas traditsioone hoidev vanem elanikkond ++ Ckaitsekord ++/-- E, F, G, Mkohalike töövõtete taandumine mujalt pärit võtete ees

- C

A. Ettepanek PRIA lisatoetuse rakendumiseks väike-lehmapidajatele ja erametsaomanikeleB. Tarupedajate valmistamine Värtemäe talus.C. TeavitamineD. talgudE. Ettepanekud seaduste muutmiseks, et oleks võimalik traditsiooniliste kalapüügivahendite lubamine ja linnujahtF. Väikemetsatehnika soetamine ja kasutusse andmineG. Hobuseriistade ostmine ja kasutusse andmineH. KoolitusedI. Voldik Karula kombed, Karula inimesedJ. Koostöö turismiettevõtjategaK. nõustamineL. Teostatud uuringute kodulehele paigutamine;M. Produktide turustusuuringud ja turustamisele kaasa aitamineN. Arutelude korraldamine teemadel: kohalike, suvitajate ja sissekolinute suhted, hoiakud ja ootused.

8.4.2 Tänaseni säilinud ja Karula piirkonnale omased käsitöö-oskused

Käsitöö oskuste säilimine, taastamine ja kasutamine

Käsitööoskuste hääbumise peatamine ja käsitööoskuste väärtustamine

huviliste puudumine -- D, E, F, G, H, K, M, N

vähene oskuste edasiandmine -- D, E, F, G, H, K, C, I, L

kohalike töövõtete taandumine mujalt pärit võtete ees

- D, E, F, G, H, K, C, I, L, A, J, M, N

töövahendite puudumine või vananemine - Bmõned oskajad inimesed on olemas ++puudub praktiline vajadus ja odavate alternatiivide olemasolu

--

oskuste puudumine (osade puhul) -

A. Uuring, mis on kohalik ja ehe – kõigi teemade puhul.B. Töövahendite ost ja tasuta kasutusse andmineC. VideofilmidD. KoolitusedE. Tööde kirjelduste koostamineF. Töötubade korraldamineG. Etnograafiline ekspositsioon H. Kodulehele ja õppeklassi koolituste materjalidI. Koostöö KHÜ ja seltsidegaJ. Meene väljaarendamineK. teavitamineL. meistrite andmebaasi loomineM. LaatN. Koostöö Viljandi KultuuriakadeemiagaO. Leida vanadele asjadele uusi rakendusi



8.5 Võru keele Karula murrakVõrukeelse elanikkonna säilimine Karulas

Praeguse keelekasutuse säilimine ja keelekasutuse maine tõus

võru keelt rääkiva elanikkonna vähenemine -- L, Alastega kirjakeele rääkimine -- Cvõru keele väärtustamatus -- B, C, D, E, F, G,

H, I, Jkirjakeelsete inimeste sissekolimine -- A, I, J, Lvõru keele karula murde õpetuse puudumine koolides

-- E, C, H, K

võru instituudi propaganda ++ Cosad LKK Karula kontori töötajad ei oska Võru keeles rääkida

-- A, I, J

tugev enamus elanikkonnast kõneleb võru keelt ++ C

A. Võru keele kursusedB. Võrukeelsed trükised jõulukingiksC. TeavitamineD. Võrukeelne kodulehtE. Koostöö Võru InstituudigaF. Võrukeelsete trükiste müükG. Võru keele kasutamine infolehesH. Võru keele ABC infolehesI. Kõigi olemasolevate kaartide ja muude materjalide ülevaatamine kohanimede osas.J. Kohanimede andmebaasi koostamine ja täiendada Võru Insituudiga koostöös.K. Võru keele Karula murraku uurimine ja välja selgitamine milline see karula murrak täpselt onL. Arutelude korraldamine teemadel: kohalike, suvitajate ja sissekolinute suhted, hoiakud ja ootused.

8.6 Ajaloo- ja arheoloogiamälestisedOlemas-olevate väärtuste säilimine

Väärtuste kindlaks tegemine ja säilimine

teadmatus - Fväärtustamatus - Chooldamise puudumine - Etähistamatus - Dhoonete ja arheoloogia väärtuste kahjustamine -- A, B, C peremehe puudumine -- Ekaitsekord ++

A. ValitsemineB. Järelevalve C. TeavitamineD. Arheoloogiliste objektide varustamine infotahvlitega ja viitadega – Karkküla (infotahvel), Mähkli (infotahvel – pärast uurimist), Rebäse, Lõo kirikuase). E. koostöö muinsuskaitsega ja arheoloogide ning asjaomaste institutsioonidegaF. Palünoloogiline ja arheoloogilised uuringud (Mähkli, Karkküla)



8.7 PüsiasustusOlemasolevates talukohtades püsielanikkonna säilimine ja jätkusuutlikus

Olemasolevate inimeste arvu säilimine ja mõningane kasv

kohalike inimeste arvu vähenemine -- A, B, C, E, F, G, J, I

suvitajate osakaalu suurenemine -- D, Isotsiaalse tasakaalu kadumine -- A, B, C, E, F, G,

J, Iolemasolevate talukohtade vahetamise käigus riigi omandisse minemine või ostu-müügi käigus kinnisvara ärimeestele minemine ja seisma jäämine

--

infrastruktuur kehv (teed ja internet) -- I

noortel puudub motivatsioon pärast kooli kodukohta tagasi tulla.

-- J, I

A. Töö noortegaB. Karula kui elupaiga väärtustamine ja propageerimineC. Riigimaadel asuvate talukohtade müügi korra välja töötamine, et oleks võimalik need anda kasutusse või müüa püsielanikele mitte suvitajatele. Maad võimalusel mõõta välja talu funktsiooni täitva üksusena, muidu soodustab suvilate tekkimist.D. Suvitajate kaasamine kohalikku elluE. Ettepanekute tegemine infrastruktuuride arenguksF. Osalemine planeeringute ja arengukavade koostamiselG. Koostöö MTÜdegaH. suvitajate “kodustamine ja siia elama meelitamineI. projektid infrastruktuuride rajamiseks maha jäetud talu kohtadesseJ. Arutelude korraldamine teemadel: kohalike, suvitajate ja sissekolinute suhted, hoiakud ja ootused.

9 LoodusharidusHeatasemelise loodusõppe ja looduses viibimise võimaluse pakkumine

Olemasolevad rajatised on hooldatud ja varustatud aktuaalse ning kvaliteetse infoga. Loodusharidus-keskuse käima lükkamine.

külastusrajatiste amortiseerumine -- Amaterjalide aegumine -- Apuudub kohapealne kompetents loodushariduse korraldamiseks

-- B

puudub ülevaade külastuskoormusest -- Dolemas hooldajad ++olemas matkarajad ++ Aolemas loodusharidus keskus ++ A, Cloodushariduskeskus eesmärgi päraselt välja ehitamata

-- E

puuduvad võõrkeelsed giidid -- Chäid giide on vähe -- C

A. Hooldus ja uuendamineB. Valitsmine (vastava spetsialisti tööle võtmine)C. TeavitustööD. KülastusuuringE. Loodushariduskeskuse ümberehitamine, arvestades hoone eesmärki.

14. TULEMUSLIKKUSE HINDAMINE

Selleks, et hinnata, kas eelnevas peatükis ära toodud väärtused (peatükk 13) on kaitsekorraldusperioodi jooksul säilinud soovitud seisus, on alljärgnevalt ära toodud iga väärtuse kohta indikaatorid, mille põhjal tuleb kaitsekorraldusperioodi lõppedes hinnata kaitseväärtuste kaitsmise tulemuslikkust (tabel 12) ning juhul, kui väärtuste säilitamine pole olnud tulemuslik, võtta tarvitusele meetmed kaitse tõhustamiseks. Kaitsekorralduse tulemuslikkuse hindamist viiakse läbi väärtuste kaupa, analüüsides ka kaitsekorra (vööndi) sobivust väärtuse kaitseks.

Tulemuslikkuse hindamise indikaatorite määratlemisel on lähtutud maksimaalselt järgmistest põhimõtetest:

• lihtsalt mõõdetavad ja odavad;• iseloomustavad tervet kaitseala/vööndit piisavalt;• iseloomustavad nii kvaliteeti kui kvantiteeti;• on võimalikult stabiilsed;• hindavad muutusi kaitsekorraldusperioodil;• vastavada kaitsealla võtmise kriteeriumitele;• on statistiliselt töödeldavad;• on kasutatavad ka mujal peale kaitsekorralduse tulemuslikkuse hindamise (riiklik aruandlus,

Natura aruandlus jne);• on kasutatavad üle Eesti;• on võimalik kasutada riikliku seire käigus kogutud andmeid.

Tabel 12: Tulemuslikkuse hindamise indikaatorid Nr Väärtus Indikaator Algne seisund Kriteerium5 Maastik 5.1

Karulale iseloomulikud pinnavormid

Ebaseaduslik kaevandamine Kooskõlastamata värskeid kaeveid ei ole Kaeveid ei oleValla ja riigi teede uuendamisel ja hooldamisel ei muudeta tee kuju (looklemine üles-alla ja vasakule-paremale) (va parkimistaskud).

Algseis kaitsekorraldusperioodi (KKK perioodi) algseis

Ei ole muudetud

Infrastruktuuride hooldamiseks ja rajamiseks kooskõlastuste andmisel esitatakse tingimusi vastavalt üldistele põhimõtetele

Algseisuks on KKK perioodi algus Kooskõlastused vastavad üldistele põhimõtetele

Kooskõlastuste tingimusi täidetakse vastavalt järelevalve aruandele Algseisuks on KKK perioodi algus Tingimused täidetud 5.2

Loodusmaastik

Ebaseaduslikud raided Puuduvad PuuduvadUuring Puudub Läbi viidudMetsade pindala (põhikaardi alusel) 7144 ha Ei väheneLoodusmaastikke läbivate infrastruktuuride arv. Algseisuks on KKK perioodi algus Arv ei suurene

5.3

Pärand-kultuurmaastik Lageda ala pindala 1525 ha Ei väheneMetsa pindala 21% Ei suureneÜle 60 aasta vanuste metsade pindala 737 ha Ei väheneElanike Karulas elamise üheks siin elamise põhjuseks siinne ilus loodus 70% 80%Külastajate hinnang maastike väljanägemisele järgides 2005. aasta küsitluse metoodikat

3,9 4,5

Räägupaaride arv Hinnanguliselt 45 -55 paari Ei vähene6 Elupaigad 6.1 Järved 6.1.1

Looduslikult olulised, mitmekesise elustiku ja eripärase tüpoloogiaga järved

Järelevalve päeviku järgsed rikkumised, mis rikuvad järve looduslikke väärtusi

Algseisuks on KKK perioodi algus Järelevalve päeviku järgi lahendamata rikkumisi ei ole

Seire näitajad (potentsiaalse reostusohuga) Viimaste uuringute tulemus (2000, 2001) Seisund pole halvenenudInventeerimata järvedes uuringu teostamine Uurimata UuritudÄhijärve riiklik seire Vastavalt seire aruandele Seisund ei halvene

6.1.2

Vaateliselt ja puhkemajanduslikult olulised järved

Laagripaikade järelevalve aruande hinnang Määratlemata Keskmine hinne 4,5Ähijärve õpperaja järelevalve aruande hinnang Määratlemata Keskmine hinne 4,5Järelevalve päeviku järgsed rikkumised, mis rikuvad järve puhkemajanduslikku ja vaatelist väärtust

Algseisuks on KKK perioodi algus Järelevalve päeviku järgi lahendamata rikkumisi ei ole

On vaadeldav suvel mööduvalt teelt Kõik järved ei ole vaadeldavad Kõik järvedKöstrejärve reostusnäitajad Vastavalt reostusnäitajate aruandele. Vastavad normidele

6.2

Väike veekogud

Uuring Puudub Uuring läbi viidudJärelevalve aruannete järgi rikkumisi ei esine Algseisuks on KKK perioodi algus Ei esine

6.3 Vooluveekogud ja allikad

Nr Väärtus Indikaator Algne seisund Kriteerium6.3.1

Vooluveekogud looduslikes ja taastuvates sängides

Järelevalve päeviku järgsed rikkumised, mis rikuvad vooluveekogusid Algseisuks on KKK perioodi algus Järelevalve päeviku järgi lahendamata rikkumisi ei ole

Kooskõlastuste vastavus veekogude rajamise ja hooldamise üldtingimustele Algseisuks on KKK perioodi algus Kooskõlastused vastavad tingimustele

6.3.2

Allikad ja lätted

Järelevalve päeviku järgsed rikkumised, mis rikuvad allikaid Algseisuks on KKK perioodi algus Järelevalve päeviku järgi lahendamata rikkumisi ei ole

Kooskõlastuste vastavus veekogude rajamise ja hooldamise üldtingimustele Algseisuks on KKK perioodi algus Kooskõlastused vastavad tingimustele

Allikate inventuur Puudub Inventuur teostatud6.4

Sood ja rabad Väärtust kahjustavad tegevuste arv kooskõlastuste ja järelevalve tulemuste järgi (inventeeritud sood).

Kahjustused puuduvad Puuduvad

Uuringu teostamine Osade sood kohta puudub Inventuur ja koprauuring teostatud6.5 Niidud 6.5.1

Puisniidud ja puiskarjamaad

Pindala 8 ha Ei väheneÜldine liikide arv ja käpaliste liikide arv 55 rohurinde liiki, sh 5 liiki käpalisi, 8

liiki samblaid.Arv ei vähene

Uuring puiskarjamaade kohta Puudub Olemas6.5.2

Kuivad niidud

Pindala inventuuri andmetel 10 ha niite Natura hinnangute järgi väga heas seisus ja 98 ha heas seisundis

Ei vähene (jooksvalt täiendatud andmete põhjal)

Soodsas seisus niitude iga-aastane hooldamine Algseisuks on KKK perioodi algus 70% hooldatudInventuuri täiendamine Osaline inventuur olemas Täielik inventuur olemas

6.5.3

Niisked niidud

Pindala Natura kriteeriumite järgi väga heas seisundis on 10 ha, heas seisundis 27 ha ja üldse kokku on 110 ha sooniite.

Ei vähene

Seire alade liikide arv Saera niiske niidu seireala ruutmeetril keskmiselt 32 liiki soontaimi.

Ei vähene


6.5.4

Liigniisked niidud Seire alade liikide arv Saera sooniidu seireala ruutmeetril keskmiselt 18 liiki soontaimi.

Ei vähene


6.6 Metsad 6.6.1 Kõrge väärtusega taastuvad ja loodusmetsamassiivid

Nr Väärtus Indikaator Algne seisund Kriteerium6.6.1.1

Loodusliku sihtkaitsevööndi ja reservaadi metsad ja hooldatava sihtkaitsevööndi soodsas looduskaitselises seisundis olevad metsad

Metsade vanus Eraldiste keskmine vanus 78 aastat (va raba ja soo eraldused)

Metsade peapuuliigi keskmine vanus tõusnud ligilähedale (va tulekahju ja tuulemurd) 10 aastat (tuleneb metsakorralduskavade koostamise perioodist)

Raiete arv looduslikus sihtkaitsevööndis vastavalt järelevalve aruandele Raied puuduvad (va teemaa) Raied puuduvadRähnide hinnangulised arvukused liikide kaupa Musträhn (12-20), hallpea-rähn (6-10),

suur-kirjurähn (100-250), valgeselg-kirjurähn (1-3), väike-kirjurähn (5-10), laanerähn (4-12), roherähn (0-1).

Ei vähene

6.6.1.2 Hooldatava sihtkaitsevööndi mitte päris soodsas looduskaitselises seisundis metsad 6.6.1.2.1 Tulevikus looduslikule

arengule jäetavad metsad.Metsade ülarinde keskmine vanus Er keskm vanus 66 a (va raba ja soo er) Vanus tõusnud Ebaseaduslike raiete olemasolu Puuduvad Puuduvad

6.6.1.2.2

Metsad, kus peab suurenema koosluste vanuseline ja liigiline koosseis

Ebaseaduslike raiete olemasolu Puuduvad PuuduvadPuistu keskmine liikide arv ülarindes Määratlemata Ei väheneMetsade vanus Metsade keskmine vanus 71 a (va raba ja

soo kooslused)Metsade keskmine vanus ei vähene

6.6.2 Esteetilise, maastikulise ja puhkemajandusliku väärtusega metsad 6.6.2.1 Pärandkultuurmaastiku

vaateliselt väärtuslikud metsad

Ebaseaduslike raiete olemasolu Puuduvad Puuduvad

6.6.2.2 Puhkemajandusliku väärtusega metsad ja teeservad6.6.2.2.1

Õppe ja puhkeväärtusega metsad (sihtkaitsevööndi metsad)

Ebaseaduslike raiete olemasolu Puuduvad PuuduvadLaagripaikade ja matkaradade hinded Algseisuks on KKK perioodi algus Keskmine hinne mitte väiksem 4,5Järelevalve päeviku järgsete rikkumiste olemasolu Algseisuks on KKK perioodi algus Rikkumised lahendatud

6.6.2.2.2

Puhkemetsad (piiranguvööndi metsad)

Ebaseaduslike raiete olemasolu Puuduvad PuuduvadJärelevalve päeviku järgsete rikkumiste olemasolu Algseisuks on KKK perioodi algus Rikkumised lahendatudKooskõlastustega antud tingimuste täitmine Algseisuks on KKK perioodi algus Tingimused täidetud

6.6.3 Erilise väärtusega metsatükid 6.6.3.1

Põlendikud Ebaseaduslike raiete olemasolu Puuduvad PuuduvadUuring läbi viimine Puudub Uuring läbi viidud

6.6.3.2 Looduslikkuse taastamise projekti katseala

Uuringu jätkamine Uuringu andmed puuduvad rahvuspargil Uuring teostatud vastavalt metoodikale

6.6.3.3

Karjatatavad metsad Uuringu läbi viimine Puudub Uuring läbi viidudEbaseaduslike raiete olemasolu Puuduvad Puuduvad

6.6.3.4 Metsamajandusliku ja muu kultuuripärandiga soetud metsad.

Uuringu läbi viimine Puudub Uuring läbi viidudEbaseaduslike raiete olemasolu Puuduvad Puuduvad

Nr Väärtus Indikaator Algne seisund Kriteerium6.6.3.5 Piirangu vööndi soodsas

seisundis Natura metsad Metsade vanus Eraldiste keskmine vanus 71 aastat Metsade vanus tõusnud 7 aastatRaiete olemasolu Puuduvad Puuduvad

6.6.3.6 Metsad sälkorgudes ja muud reljeefi iseärasustega seotud metsad.

Raiete olemasolu Puuduvad PuuduvadMetsade vanus Eraldiste keskmine vanus 62 aastat Metsade vanus tõusnud 10 aastat

(vt eest poolt)6.6.4

Traditsioonilist taluelu toetavad majandatavad metsad

Ebaseaduslike raiete olemasolu Puuduvad PuuduvadElanike rahulolu metsapiirangutega 21% kohalikest elanikest ei ole rahul

metsapiirangutegaRahulolematuid on mitte rohkem kui 10%

Koprakahjustuste pindala Algseisuks on KKK perioodi algus Koprakahjustuste pindala ei tõuse6.6.5 Piiranguvööndi

puhvermetsadEbaseaduslike raiete olemasolu Puuduvad Puuduvad

7 Liigid 7.1 Seened: kährik ja lepa-

kärbseseenOlemasolu Olemas Olemas

7.2 Samblikud Olemas teave haruldaste ja kaitsealuste samblike kohta Ülevaade puudub Ülevaade olemas7.3 Samblad: läikiv kurdsirbik Olemasolu Olemas Olemas7.4 Taimed 7.4.1 Võtmeheinad: haruline ja

kummeli võtmeheinIsendite arv Harulist võtmeheina ~100 eksemplari 3

leiukohas, kummelivõtmeheina 2 eksemplari

Harulist võtmeheina kokku ~100 eks 3 leiukohas (heal aastal), kummelivõtmehein on olemas

7.4.2 Muda-lahnarohi Teabe olemasolu Teadmatus On selge, kas on olemas või ei ole7.4.3 Palu-karukell Olemasolu olemas olemas7.4.4 II kategooria kaitsealused

orhideelised (soohiilakas, kaunis kuldking, Russowi ja täpiline sõrmkäpp, soovalk, kõdukoralljuur, väike käopõll)

Olemasolu olemas olemas

7.4.5 Roomav akakapsas Olemasolu olemas olemas7.4.7 Harilik sookold Olemasolu olemas olemas7.4.8 Väike konnarohi Andmed Teadmatus olemas teave olemasolu või

puudumise kohta7.4.9 Jõgitakjad: lamedaleheline,

ujuv ja kera jõgitakjasOlemasolu olemas olemas

7.4.10 Karvane maarjalepp Olemasolu 5 kasvukohas olemas olemas7.4.11 Väike vesikupp Olemasolu olemas olemas7.4.12 Harilik kikkapuu Olemasolu olemas olemas7.4.13 Tui-tähtpea Olemasolu olemas olemas

Nr Väärtus Indikaator Algne seisund Kriteerium7.5 Putukad 7.5.1 Suur ja hännak rabakiil,

tõmmu- ja laiujurOlemasolu teadaolevates veekogudes Olemas Olemas

7.5.2 Suur-kuldtiib Olemasolu teadaolevates veekogudes Olemas Olemas7.5.3 Sõõrsilmik Olemasolu teadaolevates veekogudes Olemas Olemas7.6 Teised selgrootud:

Apteegikaan, õhuke järvekarp ja keeris-lametigu

Olemasolu teadaolevates veekogudes Olemas Olemas

7.7 Kalad: Harilik hink, harilik võldas, vingerjas

Olemasolu teadaolevates veekogudes Olemas Olemas

7.8 Kahepaiksed 7.8.1 Mudakonn Kudemisveekogude arv 12 Arv ei vähene7.8.2 Kivisisalik Olemasolu teadaolevates elupaikades Olemas Olemas7.9 Linnustik 7.9.1 Kanakull Regulaarselt asustatud pesade arv 1 paari 3 paari7.9.2 Karvasjalg-kakk Hinnanguline arvukus 1-2 paari Arv ei vähene7.9.3 Väike-konnakotkas Regulaarselt asustatud pesade arv 2 paari 2 paari7.9.4 Must-toonekurg Regulaarselt asustatud pesade arv 2 paari 2 paari7.9.5 Siniraag sobivate elupaikade pindala Ülevaade puudub 10 ha7.9.6 Valgeselg-kirjurähni

asurkond Hinnanguline arvukus 4-5 paari Arvukus ei vähene

7.9.7 Kalakotka asurkond Regulaarselt asustatud pesade arv 3 paari 3 paari7.9.8 Laanerähni asurkond Hinnanguline arvukus 4-12 paari Arvukus ei vähene7.9.9 Metsise asurkond Mängivate kukkede arvukus Algseisuks on KKK perioodi algus Arvukus ei vähene7.9.10 Teised EL Linnudirektiivi I

lisa linnudLinnudirektiivi I lisa liikide arvukus. Enamus arvukushinnanguid olemas 2000.

aasta seisuga.Arvukus on stabiilne või tõusnud.

7.10 Imetajad 7.10.1 Saarmas Saarmaste arv 1999. aasta andmetel 15-20 saarmast Arvukus ei vähene7.10.2 Käsitiivalised Liikide optimaalne arvukus Teadmata Olemas7.10.3 Loodusdirektiivi IV lisasse

kuuluvad imetajad: karu, ilves, kasetriibik

Karude, ilveste ja kasetriibikute seisund Teadmata Seisund hea

8 Kultuuripärand

Nr Väärtus Indikaator Algne seisund Kriteerium8.1

Asustusstruktuur (hajaasustus, vanad metsavahikohad, järvevahi koht)

Tühjade elamiskõlblike talude arv 15 Ei suurene

Elamiskõlbmatutetalukohtade arv 38 Ei suureneUued hoonestusalad Ei ole Uusi ei teki (järelevalve põhjal)

8.2 Traditsiooniline taluarhitektuur 8.2.1

Väärtuslikud hooned ja talukompleksid (nimekiri ära toodud lisas 9)

Hoone seisukord ehitiste andmekogu andmetel Ehitusregistri andmete seis 2005. aasta lõpus

Üksi väärtuslike hoonete nimekirjas olev hoone pole hävinud või hävimisohus

Väliskonstruktsioonide muutmised kooskõlastuste ja järelevalve andmete alusel

Puuduvad Puuduvad

8.2.2

Traditsiooniline külamiljöö

Külastajate hinnang lagunenud hoonete häirivuse kohta (skaalal 0-häirib väga 5-ei häiri üldse)

4,1 4,5

Kohalike elanike suhtumine ehituspiirangutesse 12% Rahulolematus ei suureneEhitatud hoonete valitseja poolt antud kooskõlastuste tingimustele vastavus ja rikkumiste esinemine

Kooskõlastustele ei vasta x hoonet Uued hooned vastavad tingimustele ja rikkumisi ei esine

Ehitatavatele hoonetele tingimuste andmine miljööväärtuslikkuse säilitamiseks

Miljööväärtuslikkust arvestavad tingimused antud

Miljööväärtuslikkust arvestavad tingimused antud (vastavalt KKK ehituse üldpõhimõtetele)

8.3

Rahvapärimus (võru keele Karula murrakus, loodusega seotud)

Andmete kättesaadavus Halvasti kättesaadavad Olemas kodulehel ja kajastatud infolehes

Pärimusega seotud objektide kahjustamisega seotud rikkumised järelevalvepäeviku põhjal

Algseis KKK perioodi algus Puuduvad

8.4 Traditsiooniline elulaad, töötraditsioonid ja käsitööoskused 8.4.1

Elulaad ja töötraditsioonid (vt tabel)

Talude arv, kus peetakse loomi (lehmad, lambad, kitsed, hobused) 34 Ei väheneLehmapidajate arv 16 Ei vähenePõllumajandusloomade arv Lüpsilehm (94), lihaveis (259), hobused

(21), lambad (342), vähemalt viies talus peetakse hobuseid või sigu.

Loomühikuteks teisendatuna ei vähene üle 10%.

Kasutuses oleva põllumajandusmaa protsent Pria järgi Algseisuks on KKK perioodi algus Ei vähene, kuid ei ületa lageda ala pindala.

8.4.2

Tänaseni säilinud ja Karula piirkonnale omased käsitööoskused (vt tabel)

Käsitöö oskajate arv osades valdkondades Pole teada Oskajate arv ei ole vähenenudKoolitatud Karula elanike hulk

8.5

Võru keele Karula murrak

Emakeelena rääkijate protsent 41 Ei väheneOskajate protsent 74 Ei vähenePidevalt rääkijate protsent 24 Ei vähene

8.6 Ajaloo- ja arheoloogiamälestised

Vastavalt järelevalve andmetele objekte pole kahjustatud Puudub

Nr Väärtus Indikaator Algne seisund Kriteerium8.7

Püsiasustus Elanike arv 178 Ei väheneSuvitajate osakaal 25% Osakaal ei suureneKuni 30- aastaste osakaal 12% Osakaal suureneb 15%-niVäljarände valmidus 15% Ei suurene

9

Loodusharidus

Külastajate hinnang LKK poolt pakutavatele teenustele 4 - 4,6 Ei halveneLoodushariduskeskuses käinud klasside juhendajate poolt täidetavate tagasiside lehtede kohaselt hinnang pakutavale teenusele.

Algseisuks on KKK perioodi algus Hinnang hea või parem.

15. KAVANDATAVAD KAITSEKORRALDUSLIKUD TEGEVUSED, EELARVE JA AJAKAVA

Kõik kaitsekorralduskavaga planeeritud tegevused peavad tulenema väärtustele mõjuvatest teguritest ning iga negatiivse mõjuteguri vähendamiseks peavad olema planeeritud tegevused (vt peatükk 13).

Järgnevalt ongi ära toodud väärtuste tabelist (peatükk 13) tulenev tegevuskava koos prioriteetide ning eelarvega. Prioriteetide määramisel lähtuti lisas 12 ära toodud eelisjärjestamise üldistest põhimõtetest. Iga tegevuse järel on ära toodud ka väärtuste loend (tulp “väärtus”, numbrid kattuvad peatükkides 5-9 ära toodutega ning ka väärtuste tabeli numeratsiooniga (peatükk 13), mille jaoks seda tegevust vaja on. Selle viite järgi on võimalik peatükist 13 järele vaadata, mis väärtusega tegu on ning millise mõjuteguri negatiivse mõju vähendamiseks või positiivse mõju soodustamiseks antud tegevus planeeritud on. See info on aluseks kaitsekorraldusperioodi lõppedes tulemuslikkuse hindamisel, kus lisaks tulemuslikkuse hindamise indikaatoritele (peatükk 14) vaadatakse ka seda, kas iga läbi viidud tegevus on kaasa aidanud väärtuse säilimise seisukohast olulise mõjuteguri mõju vähendamisele või suurendamisele, mille jaoks ta planeeritud oli. Sel viisil saadakse teada, kas kaitsekorralduslikud tegevused on täitnud soovitud eesmärki.

15.1 Eelarve koond

TeemaPlaneeritavad summad aastate ja tähtsusklasside kaupa (tuh kr)

2008 2009 2010 2011 2012 KokkuI II III I II III I II III I II III I II III I II III

Kokku

Koostöö 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0Koosluste ja maastike hooldus 200 80 100 1144 208 0 108 130 0 112 398 0 116 23 0 1680 838 100 2618Niitude taastamine ja hooldus 200 50 1144 104 108 22 112 112 116 23 1680 311 0 1991Maastike hooldus 100 104 112 0 216 100 316Muu tegevus 30 108 174 0 312 0 312Objektide korrastamine 10 20 35 104 11 11 151 75 21 135 262 418Tehnika ja soetused 130 81 0 211 0 211Liigikaitse 50 5 62 5 5 58 70 113 11 132 256Andmebaasid 80 73 76 34 80 182 0 262Teadustöö ja seire 225 280 200 42 104 364 11 356 734 106 139 180 215 417 1654 885 2955Ekspertiisid 31 28 31 0 28 59Seire 110 0 110 0 110Inventuurid 140 20 90 10 11 146 56 180 70 161 345 216 722Uuringud 65 150 110 104 364 356 588 22 139 145 204 1198 641 2044Seireplaan 20 20 0 0 20Külastuskorraldus 47 448 89 425 16 55 344 72 499 6 52 403 315 2120 21 2456Külastusobjektide hooldus 33 215 34 215 36 224 37 232 38 240 178 1126 0 1304Külastusobjektide rajamine ja uuendamine 4 198 45 205 16 9 71 17 265 6 2 115 76 855 21 952Külastuskeskuse rajatiste ja väliekspositsiooni uuendamine 35 5 50 7 2 48 7 139 0 146Tähised 10 10 11 11 12 54 0 0 54Loodusharidus ja teavitustöö 576 407 78 551 1848 84 518 224 65 278 99 312 313 1175 104 2237 3753 644 6633Trükised 140 104 54 43 76 175 104 21 479 64 175 717Koduleht 6 32 3 23 21 2 4 3 2 6 64 27 97Koolitused ja üritused 180 75 40 187 58 43 194 36 43 202 45 84 209 71 81 972 284 291 1547Konkursid 10 43 12 0 65 0 65Loodushariduskeskus 300 1756 100 50 25 0 2231 0 2231Siseekspositsiooni uuendamine 250 35 260 21 270 22 50 1044 23 780 1044 151 1975Kokku 1188 1235 413 1826 2767 526 698 1276 65 473 1763 576 679 1862 464 4863 8902 2044Kokku (tähtsus I-III) 2836 5119 2038 2811 3004 15809 15809

Aastatel 2001 – 2004 Karula Rahvuspargi Administratsiooni poolt kaitseala tegevustele kulutatud summad, ülevaade koostatud aastaaruannete põhjal (2005. aasta aruannet ei koostatud, alates 2006. aastast käivitus LKK, mistõttu andmed kaitsealade kaupa pole enam kättesaadavad)

2001. a 2002. a 2003. a 2004. a

RE KIK RE KIK Välisabi RE KIK OV Välisabi Muu RE KIK OV Välisabi Muu1. Riigieelarve realt: 1.1. personalikulud 509 3 661 7421.2. majandamiskulud 245 335 4771.3. subsiidiumid loodushoiutöödeks ja toetusteks 240 180 152 3601.4. materiaalsete ja immat. varade soet. ja ren. 84 15 1.5. kulutused kaitsealade kaitse korraldamiseks: 97 - looduskaitsepiirangutest tulenevate tööde korraldamine 60 23 - kinnistute vahetamise ja riigimaade vormistamisega seotud kulutused - Natura 2000 võrgustiku moodustamise kulud 145 38 40 - tellitavad looduskaitsetööd 140 2. Projektid · Trükised 30 35 20 60· Maastike hooldamine ja korrastamine 50 237 73· Traditsiooniliste hoonete säilitamine 102 231· Üritused ja koolitused 50 46 88 72· Liigikaitse 16 47 31· Õpperadade ja puhkekohtade hooldamine 61 35 59 · Kodulehekülg 39· Puhastusseadme avariiremont 29· Seired ja inventuurid 10 80 144 67· Viidad ja infotahvlid 25 50 38 · Ähijärve õppe ja külastuskeskus 59 20 · Kaitse-eeskiri ja kaitsekorralduskava 30 LIFE 8559 sildfinantseerimine 901LIFE 8559 projekt 841 842 5663. Muu Antsla vallavalitsus 15 15Eesti Kultuurkapital 3 5Põllumajandusministeerium 10 50Eestimaa Looduse Fond 20Kokku rahastusallika kaupa: 1423 226 341 350 841 1203 754 15 842 13 1578 1502 15 566 75Aastas kokku 1649 1532 2826 3736

15.2 Koostöö

Kaitse-eesmärkide efektiivseks täitmiseks ja looduskaitse korraldamiseks ning kaitseprobleemide ja -vajaduste mõistmiseks tuleb teha pidevat koostööd mitmesuguste rahvuspargiga seotud huvigruppidega.

Partner Tegevus Koostöövorm Koostöö eesmärk Tulemus Vastutav spetsialist Väärtus

Võsa eemaldamine Mikile ristist ja teistest vaateliselt olulistest kohtadest.

Teavitustöö, toetamine vajalike vahenditega (tehnika, raha).

Teavitada maahooldajaid Karula maastike ilust ning selle säilitamise ja taastamise võimalustest.

Võsalõikust ei pea teostama projekti raames – maahooldajad hoolitsevad räämas metsaservade eest ise.

Loodushoiu 5.3

Silopallide kasutamisel vähesilmatorkava pallikile propageerimine.

teavitamine, kontaktide loomine materjalide (silo-pallikile) turustajatega, vajadusel või võimalusel rahaline toetus (projekt).

Leida kompromiss maahooldajatega, et minimiseerida elektritarade ja silopallide silmatorkamist maastikus.

Hoolimata kasutatavatest moodsatest tehnoloogiatest ja materjalidest paistab maastik siiski traditsiooniline.

Loodushoiu 5.3

Eesti omade tõugude propageerimine.

Teavitamine, kontaktide loomine loomade turustajatega vajadusel ja võimalusel rahaline toetus (projekt). Kaubamärgi loomisele õhutamine.

Tunnustada ja soosida Karulale omaste põllumajandusloomade ja kultuuride kasvatamist. Aidatakse talunikel leida turustuskanaleid (projekt) ning nõustatakse projektide kirjutamisel.

Kohalikud Karulale omased põllumajandusloomad ja kultuurid on populaarsed ja tulusad kasvatada.

Loodushoiu 5.3

Kopra poolt üleujutatud met-sade mõistlik majandamine.

Nõustamine. Tagada maakasutajate teadlikkus metsamajan-dusvõtetest, mis vähendavad koprakahjustusi.

Pärandkultuurmaastikus esineb minimaal-selt kopralagamuid (surnud metsatukkasid).

Metsa 5.3

Maakasutajate innustamine ja nõustamine PRIAlt toetuste taotlemisel.

Nõustamine Maaomanike nõustamine PRIA taotluste koosta-misel. Selgitustöö, milliseid toetusi on võimalik saada, millised nõudmised peavad täidetud ole-ma ning kui suurt asjaajamist toetuse saamine eeldab.

Maaomanikud, saades isiklikku julgustust, omades ettekujutust toetuse taotlemisega seotud asjaajamisest ning saades abi selles, taotlevad PRIA toetusi.

Loodushoiu 5.3; 6.5.1; 6.5.2; 6.5.3; 6.5.4;

Maakasutajate probleemide vahendamine PRIAle ning KKMile ja KKMi allasutustele.

Nõustamine ja infovahetus Tagada erinevate osapoolte (kaitseala valitseja, maakasutaja, PRIA jne) teadlikkus teineteise muredest, probleemidele lahenduste leidmine.

Esineb minimaalselt konflikte erinevate maakasutusega seotud osapoolte vahel, arusaamatused lahendatakse koostöös, osapoolte teadlikkus on kõrgel tasemel.

Loodushoiu 5.3; 6.5.1; 6.5.2; 6.5.3; 6.5.4;

Metsaomanikega lepingud, mis lubavad LKK-l matkaradalt puid koristada.

Lepingute sõlmimine, infovahetus.

Tagada teineteise mõistmine matkaradade hooldamisel, matkaradade hooldamise parem korraldus.

Matkaradadele langenud puud koristatakse operatiivselt metsaomanikuga kokkulepitud viisil.

Külastuskorraldus 6.6.2.2.1; 5

Puhkemetsade korrashoid Metsaomanikega lepingute sõlmimine, infovahetus, vajadusel rahaline või materiaalne (tööriistad) toetus

Puhkemetsade hoidmine puhtana metsarägust, tuulemurrust ja oksaräsust. Vajadusel kirjutatakse projekt metsaaluste koristamiseks. Toetus koristustööde teostamiseks ja metsaservade võsast puhtana hoidmiseks.

Puhkemetsad on klassikaliselt korras, meeldivad vaadata ja kenad kasutada.

Metsa 6.6.2.2.2

Teavitustöö metsas karjatamise mõjudest väärtuslikele metsakooslustele.

Tevitustöö, koostöö metsas karjatamise põhimõtete väljatöötamisel.

Vältida karjatamist väärtuslikes metsakooslustes ning sihtkaitsevööndi metsades, karjametsade karjatuskoormuste väljatöötamine.

On selgelt eristatavad karjametsad ja metsad, kus karjatamist ei toimu, metsas karjatamisele on leitud optimaalsed koormused.

Loodushoiu, metsa 6.6.3.3; 6.6.1; 6.6.3.5

Teavitustöö pool-looduslike koosluste hooldamisel lubatud võtetest

Nõustamine. Maaomanikud saavad teadlikuks niidu väärtus-test ning teavad, mis tagajärjed on poolloodus-likule kooslusele üleskündmisel, randaalimisel,

Maaomanikel on tahe ja võimalus neid teadmisi rakendada.

Loodushoiu 6.5.2; 6.5.3


Põllumajandusministeerium

ja PRIA

PRIA nõustamine, teavitamine ja koolitamine

Ettepanekud määruste muutmiseks, pidev suhtlus maakondlike nõustajatega, maaparandustaotluste vastastikune kooskõlastamine (nõustamine). Nõustajate koolitamine Karula kaitse-eesmärkide ja kaitse-eeskirja osas.

Tagada PRIA teadlikkus Karula maastiku hooldamisega seotud erinõuetest, vältida kaitse-eesmärgiga vastuolus olevate tegevuste toetamist.

PRIA toetuste kriteeriumid ei nõua ning toeta maastiku rikastavate elementide hävitamist, PRIA nõustajad teavitavad kohalikel koolitustel toetuse taotlejaid rahvuspargi erinõuetest. PRIA toetuste tõttu maastiku muster ei muutu, väikseimaid niidusiile ei liideta suuremateks massiivideks, ei toetata metsastamist, ei toetata rahvuspargi kaitseväärtusi kahjustavate maaparandussüsteemide loomist või taastamist ning toetatakse kaitseväärtusi säilitada aitavate maaparandussüsteemide taastamist.

Loodushoiu 5.2; 5.3; 6.5.1; 6.5.2; 6.5.3; 6.5.4; 6.4;

Ettepanekute tegemine, määruste täiendamine.

Ettepanekute tegemine niidu- ja maastikuhoiu toetusi puudutavate määruste ja seaduste parandamiseks, pidev teavitamine olemasolevatest probleemidest.

Tagada niidu- ja maastikuhoiu toetuste nõuete ja määrade sobivus Lõuna-Eesti tingimustega. PRIA ei toeta metsastamist, üleskündmist ja randaalimist Karula rahvuspargi territooriumil.

Toetuste süsteem toetab maksimaalselt niiduhooldust ning arvestab rahvuspargis olevaid piiranguid ning ei toeta metsastamist, niitude üleskündmist ja randaalimist. PRIA nõuded toetustele tagavad selle, et põlde hooldatakse metsa servani ning olulised vaated ei kasva võssa. Niidutoetuste süsteem arvestab ka mujal vähe levinud, kuid Lõuna-Eestile iseloomulike niidutüüpide hooldamisega, toetuste süsteem on inimsõbralik ja toimib.

Loodushoiu 5.3, 6.5.1; 6.5.2; 6.5.3; 6.5.4; 6.6.2.1

Metsseakahjustuste kompenseerimise süsteemi välja töötamine.

Tasandustööde kulude kompenseerimine loodushoiutoetuste ja tööde alt.

Poollooduslike koosluste taastamine peale metsigade poolt tekitatud kahjusid nii, et need taastuksid niiduna.

Metssigade poolt tekitatud kahjustused tasandatakse ning need taastuvad niiduna.


Ettepanek PRIA lisatoetuse rakendumiseks väiketalunikele ja erametsaomanikele.

Ettepanekute tegemine toetusi puudutavate määruste ja seaduste täiendamiseks.

Tagada toetustega pärandkultuurile vastavate mitmekesise talutootmisega tegelevate talude säilimine.

Toetussüsteem toetab kohalikku elulaadi. Loodushoiu 8.4.1

Selgitustöö PRIAle, et puudega kaetud rohumaid toetusaladest välja ei arvataks.

Ettepanekute tegemine toetusi puudutavate määruste ja seaduste täiendamiseks.

Tagada toetuste nõuete ja määrade sobivus Lõuna-Eesti tingimustega. Hooldajad ei jäta puudega kaetud alasid (metsaservi, puudega kaetud heina- ja karjamaid) hooldamata.

PRIA nõuded toetustele tagavad Lõuna-Eesti puiskarjamaade ja puisniitude hooldamise, maastiku ilmestavad elemendid (metsatukad jm) säilivad.

Loodushoiu 6.6.3.3


Keskkonnaministeeriu

m

Ettepanek määruste parandamiseks.

Ettepanekute tegemine loodus-/maastikuhoidu puudutavatesse määrustesse, teavitamine

Tagada loodushoiutoetuste ja muude maahooldustoetuste nõuete ja määrade sobivus Lõuna-Eesti tingimustega. KKMi pidev teavitamine olemasolevatest probleemidest.

Loodushoiutoetuste süsteem arvestab ka mujal vähe levinud, kuid Lõuna-Eestile iseloomulike niidutüüpide hooldamisega, toetuste süsteem on inimsõbralik ja toimib.

Loodushoiu 5.3; 6.5.2

Loodushoiutoetuste rakendamine.

Selgitustöö. Tagada loodushoiutoetusteks vajaliku summa igaaastane laekumine.

Niiduhooldusrahadest ei tule puudu, kõikidele niiduhooldajatele jagub raha vastavalt teostatud töödele.

Loodushoiu 6.5.3

Metsseakahjustuste likvideerimise toetuse lisamine loodushoiutööde taastamise võimaluse alla.

Ettepanekute tegemine loodus- ja maastikuhoiu toetusi puudutavate määruste ja seaduste täiendamiseks.

Metssigade poolt üles tuhnitud niidud tasandatakse ning võimaldatakse metssigade poolt rikutud maa taastada niiduna.

Metssigade tekitatud kahjustused on tasandatud ning need taastuvad niiduna.


Traditsiooniliste jahi- ja kalapüügi vahendite kasutamiseks määruste täiendamine.

Ettepaneku tegemine kalapüüki ja jahipidamist reguleerivate määruste muutmiseks.

Välja töötada traditsioonilisi kalapüügivahen-deid (kuurits, talvine noodavedu jne) ja jahiala-sid (jänesejaht) lubavad määrused, et rahvuspar-gi alal oleks võimalik elus hoida vanu ja tradit-sioonilisi kalapüügivõtteid ja jahipidamisviise.

Määrused on kinnitatud ja traditsioonilised vahendid ja jahiviisid on kasutuses.

Liigi 8.4.1

Töötamine selles suunas, et rakenduksid kompensatsioonid metsaomanikele.

teavitamine, ettepanekute tegemine määruse väljatöötamiseks.

Töötada välja kompensatsioonisüsteem, mis korvaks metsaomanikule saamata jäänud tulu.

Metsaomanikele, kelle metsad asuvad oluliste raiepiirangutega vööndis, kompenseeritakse majanduspiirangutest tulenev saamatajäänud tulu.

Metsa 6.6.1.1; 6.6.3.5; 6.6.1.2.1; 6.6.1.2.2

Maaomandi küsimuste lahendamine RMK ja LKK vahel.

Infovahetus, ettepanekute tegemine.

Looduskaitseliselt olulised maad on LKK valduses ning riigimaade kuuluvuse süsteem on ühtlustatud.

Riigimaad jagunevad LKK ja RMK vahel kindlaks määratud süsteemile toetudes. Looduskaitseliselt olulised põllumaad on LKK omanduses.

Maa- ja planeering 5.3, 6.5.2, 6.5.3, 6.5.4, 8.7

Riigimaadel asuvate talukohtade müük

Ettepaneku tegemine, läbirääkimised, konsultatsioonid, nõu andmine.

Müüa maha riigi omanduses olevad endisaegsed talukohad, mille puhul on leitud, et need oleks mõistlik taastada. Riigimaadel asuvate talukoh-tade müük korraldatakse piirkonna kultuuripä-randit toetaval viisil. Keskkonnaministeeriumiga koostöös välja töötada riigimaade müügi kord, mis soodustaks kohaliku ja võrukeelse elani-konna kujunemist ning välistaks talukohtade sat-tumise suvitajate ja kinnisvaramaaklerite kätte.

Vana-Mendo, Rebäse, Soe, Tiganiku, Tiidu, Kase, Koolimadsa, vana talukoht Koobassarõs, Luukina ja Suur-Apja talukohad on taastatud ning neis elavad püsielanikud.

Kultuuripärand 8.1; 8.4.1; 8.7

Metsamajandamisega seotud probleemide lahendamine

Ettepanekud, läbirääkimised

Sihtakaitsevööndites, kus metsatööd ei ole vas-tunäidustatud ning on kohati ka vajalikud, on võimalik teostada raietöid selliselt kuidas kaitse-eesmärk ette näeb. Piiranguvööndites on võima-lik majandada metsi püsimetsana.

Metsaraie kaitsealal toimub vastavalt kaitse-eesmärkidele ning säilivad nii loodus kui ka kultuuripärandi väärtused (sh metsamajandamine mõistlikul viisil).

Metsa 6.6.1.2.2; 6.6.3.4; 6.6.4

Ulukite söötmiskohtade Ettepaneku tegemine jahi- Metssigade söödakohad paiknevad metsise Metsise arvukus kasvab, metssea Liigi 6.5.2; 6.5.3;


Jahimehed/jahiühistu

d

Kobraste arvukuse reguleerimine ja tammide lõhkumine

Infovahetus, läbirääkimised. Teha KKTle ja jahimeestele ettepanekud, kus oleks vaja kobraste arvukust reguleerida ja tamme lõhkuda

Motiveerida jahimehi püüdma kopraid aladelt, kus see ohustab maastikku, vaateliselt ja puhke-majanduslikult olulisi järvede ja väikeveekogude vastavate väärtuste säilimist (Küüdre, Lajasaare, Mikilä, Rebäse, Saarjärved, Sibula, Viitka ja Ähijärv) ning traditsioonilisi talumetsi. Tagada koprapopulatsiooniga seotud info liikumine. Koprajahi planeerimine ja koprajaht (välditakse koprapüügil saarma kaaspüüki).

Koprapüük pärandmaastikus intensiivistub, misläbi väheneb ka kahjustuste arv. Eelpool nimetatud väärtused säilivad ning järvede äärsetes puhkekohtades ja rohkem kasutatavate kallasradade ääres on säilinud seal kasvavad puud. Saarmast on koos kopraga püütud minimaalselt.

Liigi 5.3; 6.2; 6.5.1; 6.5.2; 6.5.3; 6.1.2; 6.6.4, 7.10.1

Metssigade arvukuse reguleerimine.

Infovahetus, läbirääkimised.

Motiveerida jahimehi jahtima metssigu aladelt, kus see ohustab niite, käpaliste, kuklaste ja metsise populatsiooni. Tagada metssea liikumisega seotud info liikumine.

Sigade arvukus on optimaalne. Niitude kahjustused on vähenenud, käpaliste, kuklaste ja metsise populatsioonid säilivad elujõulistena ning arvukuse kasvu ei takist metssigade kõrge arvukus.

Liigi, loodushoiu 6.5.2; 6.5.3; 7.4.4; 7.5.4; 7.9.9

Edasised läbirääkimised Läbirääkimised, arutelud Jõuda konsensuseni jahipiirangute vajalikusest või mitte vajalikusest vööndite kaupa.

Jahiküsimustes olemas üksmeel, vajadusel muudatused vastavates õigusaktides.

Liigi 8.4

Lisasöötmise kontrolli all hoidmine.


Suunata metssigade lisasöötmispatside rajamist piirkondadesse, kus kõrgendatud sigade arvukus ei ohusta kaitseala kaitseväärtuseid.

Metssigade lisasöötmisplatsid on kooskõlastatud ja sigade kahjustuste arv on vähenenud.

Liigi 6.5.2; 6.5.3; 7.4.4; 7.5.4; 7.9.9

Metsnugise arvukuse reguleerimine


Motiveerida jahimehi püüdma metsnugiseid kanakulli ja must-toonekure pesapaikade lähistel (kus see kaitse-eeskirjaga lubatud on).

Must-toonekure ja kanakulli pesitsemine on edukas ning kanakulli arvukus piirkonnas suureneb.

Liigi 7.9.4; 7.9.1

Ulukite arvukuse reguleerimine


Motiveerida jahimehi võõrliikide (mink, kährik) jt arvukust reguleerima.

Kalakotka toidubaas suureneb ning nende pesitsemine on edukas, kanakulli arvukus tõuseb, metsiste arvukus kasvab.

Liigi 7.9.1; 7.9.7; 7.9.9

Madalama intensiivsusega ilvese küttimine väljaspool kaitseala.


Motiveerida jahimehi piirama ilvese küttimist väljaspool kaitseala.

Ilvese arvukus tõuseb. Optimaalse arvukuse määravad KKTede vastava valdkonna spetsialistid.

Liigi 7.10.3


MTÜd

Käsitöötubade ja koolituste korraldamine,

Teemade valik, korraldustööd

Muuta koolitustegevus aktiivsemaks ja kogukonna poolt aktsepteerituks, tagada ürituste hea kvaliteet ja ideede levik. Koostöös korraldatakse käsitöötubasid, koolitusi, simmanit ning Karula käsitöö ja traditsiooniliste oskuste tiitlivõistlusi (õlu, sõir, leib, suitsuliha, moos jne).

Oskused on säilinud ja levik laieneb. Kultuuripärand 8.4.2

Meenekonkursi korraldamine.

Koostöös korraldatakse konkurss

Valmistatakse ette vastav projekt, töötatakse välja konkursi tingimused, pannakse välja auhinnafond, tellitakse disainikonsultatsioonid valiku tegemiseks ja meenete lõppdisaini välja-töötamiseks. Karulas toodetavad ja müüdavad meened on heatasemelised, hästi teostatud ja põhinevad Karula käsitöötraditsioonidel.

Leitud on Karulale sobivate meenete ideekavandid.

Kultuuripärand 8.4.2

Meenekonkursi tulemuste juurutamine

Meenekonkursi tulemusel väljatöötataud mudelitele leitakse teostajad kohalike MTÜde kaasabil.

Leida meenekonkursiga väljatöötatud meenetele teostaja.

Meenekonkursi tulemustele on leitud teostajad.


Arutelude korraldamine teemadel: kohalike, suvitajate ja sissekolinute suhted, hoiakud ja ootused.

Koosviibimised, kärajad. Liita hilisemad sisserännanud ja suvitajad kogukonnaga.

Sissekolinud ja suvitajad toetavad kohalikku elulaadi ja kultuuripärandit.

Kultuuripärand 8.7; 8.5; 8.4.1


KOV


Koostöös korraldatakse konkurss

Valmistatakse ette vastav projekt, töötatakse välja konkursi tingimused, pannakse välja auhinnafond, tellitakse disainikonsultatsioonid valiku tegemiseks ja meenete lõppdisaini välja-töötamiseks. Karulas toodetavad ja müüdavad meened on heatasemelised, hästi teostatud ja põhinevad Karula käsitöötraditsioonidel.



Osalemine planeeringute ja arengukavade koostamisel.

Vastastikune osalemine planeeringute ja arengukavade koostamise aruteludel, ettepanekute tegemine, elanikonna informeerimine.

Tagada piirkonna tasakaalustatud areng, püsielanikonna ja traditsioonilise elulaadi säilimine.

Planeeringud arvestavad püsielanikonna huve ja soodustavad traditsioonilise elulaadi säilimist.

Kultuuripärand 8.4.1; 8.7

Kohanimede täpsustamine Ettepanekute tegemine Ametlikus kasutuses on kohalikus murdes kohanimed ning need on viitadel ja siltidel kirjas.

Kohalik inimene väärtustab oma keelt ja peab ilusaks omakeelseid kohanimesid.

Kultuuripärand 8.3, 8.5

Rebäsemõisa rehes asuva väetisehunniku likvideerimisele kaasa aitamine.

Teha vallale ettepanek Rebäsemõisa rehe all asuva väetisehunniku likvideerimiseks koostöös omanikuga, vajadusel aidata vallal selle jaoks projekt kirjutada.

Reostusallikas on likvideeritud. Reostusohtlik väetisehunnik Rebäsemõisa rehe alt on likvideeritud.

Maa- ja planeering 6.4; 6.1.1; 6.1.2

Piirangutest ja võimalustest teavitamine

infovahetus Kaitse-eeskirjast ja -korralduskavast tulenevatest tingimustest teavitamine

Vald on teadlik kaitseala eeskirja ja kaitsekorralduskavaga sätestatud piirangutest.

Maa- ja planeering jt

Kõik väärtused

Teehooldamispõhimõtetest teavitamine, väärtuste teadvustamine.

Isiklik suhtlemine Teehooldajad saavad teadlikuks väärtustest ja arvestavad nendega oma tegevuse käigus.

Teehooldusel arvestatakse kaitsealuste liikidega ning võtmeheinade (haruline ja kummeli võtmehein) ja roomava akakapsa populatsioonid säilivad elujõulistena.

Liigi 7.4.1; 7.4.5

Kohaliku infrastruktuuri arendamise osas ettepanekute tegemine

Ettepanekute tegemine Taastada Sora-Veetka teel truubikoht. Kehtestada kiirusepiirang 30 km/h lõigul Peetsi - Pirrupuusaare - Järvesaare ning Mäekonnu talu õuealal. Paigaldada asula märgid Haabsaare asulasse. Tagamaks püsiasustuse võimalikkust ja olulisi kohalikke ühendusteid ning säilitamaks endisaegset teedevõrku rekonstrueerida Karsi - Ahero - Kolski tee, Ahero - Mäekonnu tee (sh ligipääs Peräkonnu talule), Jõeperä - Härma tee, Taitse - Rebäse - Suislepa tee, ligipääsud Soe,

Teedevõrk ja teede korrasoleku aste vastavad püsielanike vajadustele.

Maa- ja planeering 8.1, 8.7


RMK

Metsapõlengud Infovahetus. Koostöös tehakse tulevalvet, minimiseeritakse puhkemetsade ja piiranguvööndi metsade metsapõlengud. Sihtkaitsevööndi ja väärtuslikes Natura elupaikades süttinud metsapõlengute kustutamisel tehakse koostööd LKK töötajatega ning loodusmetsa ekspertidega, et leida leida kustutustöödeks optimaalne lahendus ja ulatus (kuna niikaua kui on olemas olnud metsad, on olemas olnud metsatulekahjud, siis on mitmed liigid, kes sõltuvad põlenud jämedast puidust, seega teatud piirides on metsapõlengud nendes metsades head ja pole mõistlik väga jõulisi kustutustöid läbi viia).

Metsapõlengutest sõltuvatel liikidel on piisavalt elupaiku, et säilivad nende elujõulised populatsioonid. RMK inimesed on teadlikud selliste liikide olemasolust ning nende jaoks elupaikade olemasolu vajadusest. Metsaväärtused pole oluliselt metsapõlengutest kahjustatud.

Loodusvaht 5.2; 6.6.1.1; 6.6.1.2.1; 6.6.1.2.2; 6.6.2.2.1; 6.6.2.2.2; 6.6.3.5

Metsapõlengutes kahjustatud metsa kasvama jätmine.

Infovahetus. Puhkemetsade alal tulest kahjustatud ning kuivanud puud koristatakse.

Säilib metsade puhkeväärtus. Metsa 6.6.3.1; 6.6.1.1; 6.6.1.2.1; 6.6.1.2.2

Metsade looduslikkuse taastamise osas koostöö tegemine.

Infovahetus, tööde koostöös läbi viimine.

Inventuurida ja uuringute käigus selgunud kohtades, kus looduslikkuse taastamise tööd on vajalikud, metsade looduslikkuse suurendamise tööde koostöös läbiviimine.

Looduslähedastesse metsamassiividesse jäävates looduskaugetes metsatükkides (noored metsakultuurid) on loodud tingimused loodusmetsa elementide kiiremale tekkimisele.

Metsa 6.6.1.2.1; 7.9.9; 7.9.2; 7.9.6; 7.9.1

RMK valduses olevate põllumaade talunikele kasutada andmine.

Ettepaneku tegemine, läbirääkimine, parandused määrustes.

Rohumaad, mille hooldamisest on huvitatud kohalikud elanikud, saavad kohalike elanike kasutusse.

Põllumaad saavad kohalikele elanikele kasutusse vastavalt kaitse-eesmärgile.


Puhkemajandusalane koostöö Ubajärve ja Pehmejärve puh-kekohtade ja üldise turismi-majanduse korraldamise osas.

Infovahetus, ettepanekute tegemine, läbirääkimine.

Anda RMK valduses olevad turismiobjektid (Ubajärve ja Pehmejärve laagripaik) üle LKK bilanssi.

LKK hooldatavad objektid on LKK bilansis.

Külastuskorraldus 9.


Turismitalud


Koostöös korraldatakse konkurss, valmistatakse ette vastav projekt, tööta-takse välja konkursi tingi-mused, pannakse välja auhinnafond, tellitakse disainikonsultatsioonid valiku tegemiseks ja meenete lõppdisaini väljatöötamiseks.

Karulas toodetavad ja müüdavad meened on heatasemelised, hästi toestatud ja põhinevad Karula käsitöötradistioonidel.



Tarupedajate valmistamine Värtemäe talus.

Nõustamine LKK poolt ja puud ja valmistamine ettevõtja poolt.

Taaselustada ja eksponeerida Karula traditsioonilist majandusharu – metsmesindust.

valminud ja asustatud on kaks tarupettäid. Kultuuripärand 8.4.1

Laagripaikade loomine Ettepanekute tegemine. Turismiettevõtjad loovad oma maale LKK kooskõlastatud kohtadesse tasulisi laagripaiku, mida nad ise korras hoiavad.

Vajadus privaatsete laagripaikade osas on rahuldatud ning külastajaid ei tee omavoli-lisi lõkkeid mitte ettenähtud kohtadesse.

Külastuskorraldus 6.1.2

Oluliste vaadete lahti hoidmine

Koos tegemine, abistamine.

Turismiettevõtjatele ja maastikuliselt olulised vaated on avatud.

Olulised vaated on avatud. Loodushoiu 6.1.2

Koostöö traditsioonilise elulaadi kasutamisel turismitoodete arendamiseks.

Info vahetamine, koolitustel osalemine, nõupidamiste ja arutelude korraldamine.

Traditsioonilise elulaadi säilitamine ja moonutuste vältimine.

Karula turismitooted põhinevad tradistioonilisel elulaadil ja tutvustavad seda.


Viljandi kultuuriakadee

mia, Eesti

Rahva Muuseu

m

Kaasamine käsitööoskuste süvendamisse.

Tudengite kaasamine käsitööpäevade korralda-misele, ehituskoolitusele ja uuringute välitöödele. Vastastikune kogemuste vahetamine, info edastamine.

Võimaldada käsitööerialade hariduse head kvaliteeti sh ka Lõuna-Eestile omaste oskuste tundmist. Tagada Karula käsitööoskuste tundmine ja väärtustamine ühishuvide kaudu.

Kontaktid on püsivad. Üliõpilastel on sobiv praktikabaas. Karula käsitööpärand on hästi uuritud ja kirjeldatud.


Võru Institu

ut

Võru keele propageerimine ja oskuste levitamine.

Võrukeelsete trükiste levi-tamine ja müük, võrukeel-sed trükised rahvuspargi peredele jõulukingiks, võrukeelsed instituudi tööd tutvustavad artiklid Tarupettäis, Karula

Võru keele väärtustamine piirkonna elanike seas. Võru keele oskused ja kasutatavus kasvab. Kultuuripärand 8.5


keelepäeva korraldamine, Kaika suveülikool Ähijärvel või Kaikal.

Muinsus-kaitse

Muinsuskaitse registri andmete täiendamine ja täpsustamine.

Ettepanekute tegemine andmete korrigeerimiseks ja puuduvate muististe kandmiseks registrisse.

Riiklikke andmete täpsustamine. Muinsuskaitseregister ja vastav kaardikiht on täpsed.

Kultuuripärand 8.6

TÜ ja teised

kõrgkoolid ning

teadusasutused

Koostöö ülikoolide ja teadusasutustega

Praktikumid korraldamine, ekspertiiside tellimine, nõu küsimine, teadustööks võimaluste loomine jne.

Sõlmida isiklikke sidemeid erinevate erialade spetsialistidega.

LKKs on igapäevaselt kasutusel parim võimalik info.

Seire ja teadustöö Kõik väärtused

Eesti Kunstiakadeemia praktikumid

Ettepanekuku tegemine Karulas toimub EKA praktikum, mille käigus praktikandid teevad väärtuslike ehitiste detailseid jooniseid.

Väärtuslike hoonete kohta olemas detailsed joonised, mis annavad võimaluse samu elemente kasutada ka uute hoonete ehitamisel.

Kultuuripärand 8.1; 8.2.1; 8.2.2

Rebäsemõisa, Apja ja Alakonnu arheoloogiline inspektsioon.

Ettepaneku tegemine ja vajadusel koostöös projek-ti kirjutamine inspektsioo-ni korraldamiseks.

Saada andmeid Karula asustuse kujunemise täpsustamiseks.

Selgitatud on võimalikud asustuskolded. Kultuuripärand 8.5; 8.1

Kohalikud ja Karulast pärit noored

Aktiivne kaasamine üritustesse ja koolitustesse.

Info levitamine ja isiklikud kontaktid.

Siduda Karulas elavad ja Karulast pärit noored kodukohaga ja motiveerida neid Karulas kodu rajama.

Karula püsielanikkond ei kahane, väärtustab Karula kultuuripärandit ja elulaadi.

Kultuuripärand 8.4.1; 8.5; 8.7

Suvitajad

Selgitada huvi info vastu ja tagada infolehe ilmumise, koolituste toimumise info ja uudiste edastamine, vajadusel moodustada meililist.

Info edastamine, küsitlused, isiklikud kontaktid.

Suviatajate kaasamine kohalikku ellu. Suvitajad sulanduvad kohalikku kogukonda ja kannavad samu väärtusi.

Kultuuripärand 8.7

Metsa-kaitse- ja uuendus-keskus

Kaitsala spetsiifilise jahimaade korralduskava koostamine.

Ettepaneku tegemine koostöös kava koostamiseks, kaasates liigispetsialiste.

Oleks olemas jahimaadekorralduskava, millest abi laskelimiitide määramisel ulukite arvu ohjamiseks.

Metsise arvukus kasvab. Liigi 7.9.9


Maa-amet

Maade riigile jätmise ettepaneku vormistamine

Ettepaneku vormistamine Alad, mis on veel tagastamata või erastamata, kuid on looduskaitseliselt olulised (range kaitserežiim, väärtuslikud kooslused või maastikud), jäetakse riigile.

Maastikud ja olulised niidud on hooldatud. Range režiimiga alad on riigi omanduses: Võidu (reservaadi osa), Lepiku, Andsi-Mähkli, Tsilimiku-Mikumäe vaheline ala, Koolimadsa (skv osas), Haanja (skv osas) jne talu maad.

Maa- ja planeering 6.6.1.1; 6.6.1.2.1; 6.5.2; 6.5.3; 6.5.4; 5.3

Eesti Energi

a

Talukohtade juurde elektriliinide rajamine

Ettepaneku tegemine, läbirääkimine.

Leida elanikele taskukohaseid võimalusi elektri toomiseks talukohtade juurde, mis võiksid olla asustatud püsielanike poolt ja mis hetkel on ilma elektrivarustuseta.

Talukohad on varustatud elektriga. Maa- ja planeering 8.1; 8.7

Ettepanekute tegemine elektrivõrkude korrastamiseks

Ettepanekute tegemine, läbirääkimine

Maha võtta Rebäsemõisa - Kaika kasutusest väljas oleva kõrgepingeliini postid (juhul kui seda liini ei taastata), võimaluse korral paigaldada maa-alused kaablid, uued liinid paigaldada piki teid, vältida metsi läbivaid liine (eriti kuppelmaastiku piirkonnas), vahetada Ähijärve ja Rebäsemõisa vanad ja maastikku rikkuvad alajaamad uute ja väikeste vastu ning hooldada teisi vanu alajaamasid.

Kõigis talud, kus soovitakse aastaringselt elada, on ühendatud elektrivõrku ning varustatud kvaliteetse teenusega.

Maa- ja planeering 8.7

Valla ja Maakonn

alehed

Aktuaalse info kajastamine Infovahetus Valla ja maakonnalehtedes saavad kajastatud laiemat kõlapinda nõudvad teemaderingid.

Laiem avalikus on jooksvalt tekkinud probleemidest teavitatud.

Kõik spetsialistid oma valdkonnas

Kõik väärtused

Kagu Teede-valitsus

Kohaliku infrastruktuuri arendamise osas ettepanekute tegemine

Ettepanekute tegemine, läbirääkimine

Riigimaanteed, mis mööduvad lähedalt taludest saavad tolmuvaba katte (Ähijärve külas Karsi ja Värtemäe talu ning lõik Sarik-Siimani talust kuni Ähijärve külastuskeskuse teeotsani; Kaika küla, Jõepera külas Tatriku talust mööduv tee-lõik, Rebäsemõisa külas Vallimäe talust mööduv teelõik ning teelõik Moonamäe talust kuni Kuningasillani). Kõva katte alla saaks teelõik Antslast kuni Haabsaareni. Karsi kurvi paigal-datakse ohtliku kurvi märk. Tagada rahvusparki jäävate teede hooldus, eriti suveperioodil.

Suvine suur liikluskoormus häirib kohalikke elanikke vähem, paraneb kohalike elanike ühendus keskusega (Antsla).

Kultuuripärand 8.7

15.3 Koosluste ja maastike hooldus Niitude ja maastike säilimine eeldab pidevat regulaarset niitmist, karjatamist ja võsalõikust. Et hooldus oleks võimalik peavad korras olema infrastruktuurid (teed, sillad ja kraavid).

Tegevus Töö kirjeldus Tulemus

Prioriteet

Summa (1000 kr) aastate lõikes

2008 2009 2010 2011 2012

201

201

201

201

201

VäärtusAllikas3

Niitude taastamine ja hooldus

Natura A ja B väärtusega pool-looduslike koosluste hooldamiseks toetuste maksmine 150 hektaril.

Väärtuslikud kooslused on hooldatud vähemalt üle aasta ning ei kaota oma väärtust. Väike-konnakotka alad on hooldatud (Tornimäe ümbrus). Tagatakse esindusalade säilitamine - Ähijärve puisniidult, Saera, Apja ja Ubajärve niitudelt ning liigniiskete niitude inventuuri põhjal välja selgitatud esindusaladelt niidetakse hein, hein koristatakse ning vajadusel hooldatakse Ähijärve puisniidu puu- ja põõsarinnet. Hoolimata konkreetse kasutushuvi puudumisest on olulised niidud hooldatud.

1 100 104 108 112 116 * * * * * 5.3; 6.5.1; 6.5.2; 6.5.3;

6.5.4; 6.6.3.3;

7.9.3; 7.9.5

R

Natura C väärtusega pool-looduslike koosluste hooldamiseks toetuste maksmine 300 hektaril.

Niidukooslused on hooldatud vähemalt üle aasta ning ei kaota oma väärtust.

2 31 34 * * * 6.5.1 kunii 6.5.4;

6.6.3.3; 7.9.3; 7.9.6

R

Leitakse tehnilised lahendused, kuidas metssea kahjustused tasandada minimaalse kahjuga niitudele.

On leitud maksimaalselt hea tehniline lahendus, kuidas metssea poolt rikutud niidud tasandada neid võimalikult vähe kahjustades.

2 30 6.5.2; 6.5.3 R

Metsseapoolt kahjustatude niitude taastamise kompenseerimine talupidajatele loodushoiutoetuste alt või muudel viisidel.

Hoolimata metssea kahjustustest on niidud kasutuses, konarused tasandatakse niidukooslust minimaalselt kahjustades. Niidud on kaitstud odavate, kuid ebasobiva pinnase tasandamise eest.

2 20 21 22 22 23 * * * * * 6.5.2; 6.5.3 R

Toetatakse kasutuseta alade kasutusse võt-miseks ettevalmistustööde tegemist. Tasan-datakse mättad, lõigatakse võsa, vajadusel rajatakse juurdepääsuteed ning puhasta-takse kraavid/eesvoolud (väike-konnakotka aladel püsti jätta üksikud puud ja tüükad).

Loodud võimalused niiduhoolduseks ka tehniliselt keerulistel aladel. Ka väga võsastunud ja mätastunud ning keerukate juurdepääsudega alad on kasutusse võetud.

2 52 56 * * * 5.3; 7.9.3 R

Viiakse läbi uuring välja selgitamaks Mustjõe ning Ränna oja veerežiimi taastamisvõimalusi ning -vajadust.

Olemas uuringu aruanne, kust selgub, mida, mis ulatuses ja kus on vaja teha, et Mustjõest ning Ränna oja veetasemest sõltuvad lagedad alad oleks hooldatavad.

1 100 6.5.3; 6.5.4 P

Vastavatl uuringule viiakse läbi veerežiimi taastamistööd.

Ränna oja ning Mustjõe luha niidud ning Mustjõe veetasemest sõltuvad lagedad alad on sobiva veerežiimiga.

1 1040 6.5.3; 6.5.4 P

Maastike hooldus Koobassarõ lageda rahvusparki jääva osa (Tormi talu ümbrus, Vana metskonna tagune) tasandamine 0,6 ha.

Ala on võimalik hakata hooldama 3 100 8.1; 7.9.5 R

Metsavahikohtade hooldus. Niiduservade puhastamine võsast ja iga-aastane purustajaga niitmine Silla, Lauksilla, Piiri ja Kivi metsavahikohtades 19 ha.

Metsavahi kohad on iga-aastaselt hooldatud ja korras. 2 42 45 * * * 8.1 R

3 Rahastusallikas: R (riigieelarve), P (rahastatakse Eesti või Euroopa Liidu erinevatest programmidest – KIK, LIFE, ERDF jne).


Prioriteet


2008 2009 2010 2011 2012

201

201

201

201

201

VäärtusAllikas




1 100 104 108 112 116 * * * * * 5.3; 6.5.1; 6.5.2; 6.5.3;

6.5.4; 6.6.3.3;

7.9.3; 7.9.5

R



2 31 34 * * * 6.5.1 kunii 6.5.4;

6.6.3.3; 7.9.3; 7.9.6

R



2 30 6.5.2; 6.5.3 R



2 20 21 22 22 23 * * * * * 6.5.2; 6.5.3 R



2 52 56 * * * 5.3; 7.9.3 R



1 100 6.5.3; 6.5.4 P



1 1040 6.5.3; 6.5.4 P

Kraavide ja kraavikallaste puhastamine

Pärandkultuurmaastike kraavid puhastakse kopratammidest, setetest ja taimestikust (eelisjärjekorras puhastatakse väärtuslikele niitude säilimiseks ja väikese-konnakotka toitumisaladele jäävaid kraave).

Niitudel ja põldudel asuvad kraavid on puhastatud, veerežiim on stabiilne. Tagatud on kraavide piisav funktsioneerimine ning olemas võimalused maastikuhoolduse ja niiduhoolduseks. Väike-konnakotaste toitumisalade kvaliteet ei lange.

2 * 5.3; 6.5.3; 6.5.4; 7.9.3

P

Pärandkultuurmaastike kraavikaldad puhastatakse võsast.

Niitudel ja põldudel asuvad kraavid on hooldatud ja kobrastel ei ole seal elupaika.

2 90 * * 5.3; 6.5.3; 6.5.4

P


Prioriteet


2008 2009 2010 2011 2012

201

201

201

201

201

VäärtusAllikas




1 100 104 108 112 116 * * * * * 5.3; 6.5.1; 6.5.2; 6.5.3;

6.5.4; 6.6.3.3;

7.9.3; 7.9.5

R



2 31 34 * * * 6.5.1 kunii 6.5.4;

6.6.3.3; 7.9.3; 7.9.6

R



2 30 6.5.2; 6.5.3 R



2 20 21 22 22 23 * * * * * 6.5.2; 6.5.3 R



2 52 56 * * * 5.3; 7.9.3 R



1 100 6.5.3; 6.5.4 P



1 1040 6.5.3; 6.5.4 P

Infrastruktuuride rajamine ja hooldus

Toetatakse niitude hooldamiseks vajalike truupide, sildade ja teede rajamist (~20 truupi ja 5 silda).

Raskesti ligipääsetavad ja ligipääsmatuid niite ei eksisteeri. Ligipääsude rajamise läbi on tagatud niitude stabiilne hooldus ja veerežiim.

2 108 * 6.5.3 P


Prioriteet


2008 2009 2010 2011 2012

201

201

201

201

201

VäärtusAllikas




1 100 104 108 112 116 * * * * * 5.3; 6.5.1; 6.5.2; 6.5.3;

6.5.4; 6.6.3.3;

7.9.3; 7.9.5

R



2 31 34 * * * 6.5.1 kunii 6.5.4;

6.6.3.3; 7.9.3; 7.9.6

R



2 30 6.5.2; 6.5.3 R



2 20 21 22 22 23 * * * * * 6.5.2; 6.5.3 R



2 52 56 * * * 5.3; 7.9.3 R



1 100 6.5.3; 6.5.4 P



1 1040 6.5.3; 6.5.4 P

Koobassaarõ erosioonitõkke remont

Töötatakse välja parim lahendus tööde teostamiseks. Olemas olev erosioonitõke on lakanud töötamast ning on võimalik, et samal moel nagu senine tõke on tehtud, pole mõtet teda taastada. Vastavalt väljatöötatud lahendusele parandatakse erosioonitõke ning peatatakse erosioon.

Koobassarõ kuivenduskraavist põhjustatud erosioon on peatatud. 2 30 6.4 R


Prioriteet


2008 2009 2010 2011 2012

201

201

201

201

201

VäärtusAllikas




1 100 104 108 112 116 * * * * * 5.3; 6.5.1; 6.5.2; 6.5.3;

6.5.4; 6.6.3.3;

7.9.3; 7.9.5

R



2 31 34 * * * 6.5.1 kunii 6.5.4;

6.6.3.3; 7.9.3; 7.9.6

R



2 30 6.5.2; 6.5.3 R



2 20 21 22 22 23 * * * * * 6.5.2; 6.5.3 R



2 52 56 * * * 5.3; 7.9.3 R



1 100 6.5.3; 6.5.4 P



1 1040 6.5.3; 6.5.4 P

Metsade looduslikkuse taastamine

Vastavalt eelnevalt teostatud uuringutele ja inventuuridele viiakse vajalikes kohtades läbi tööd metsade looduslikkuse taastumise kiirendamiseks.

Olulistes kohtades on vajalikud tööd tehtud. Metsa ja liikide seisund paraneb.

2 84 6.6.1.2.1; 7.9.9; 7.9.2; 7.9.6; 7.9.1

P


Prioriteet


2008 2009 2010 2011 2012

201

201

201

201

201

VäärtusAllikas




1 100 104 108 112 116 * * * * * 5.3; 6.5.1; 6.5.2; 6.5.3;

6.5.4; 6.6.3.3;

7.9.3; 7.9.5

R



2 31 34 * * * 6.5.1 kunii 6.5.4;

6.6.3.3; 7.9.3; 7.9.6

R



2 30 6.5.2; 6.5.3 R



2 20 21 22 22 23 * * * * * 6.5.2; 6.5.3 R



2 52 56 * * * 5.3; 7.9.3 R



1 100 6.5.3; 6.5.4 P



1 1040 6.5.3; 6.5.4 P

Muduri ja Pehmejärve kanalite ja regulaatori korrastustööd

Viiakse läbi ekspertiisiga ette nähtud tööd. Ähijärve veetase ei kõigu. 2 * 6.1.2 P


Prioriteet


2008 2009 2010 2011 2012

201

201

201

201

201

VäärtusAllikas




1 100 104 108 112 116 * * * * * 5.3; 6.5.1; 6.5.2; 6.5.3;

6.5.4; 6.6.3.3;

7.9.3; 7.9.5

R



2 31 34 * * * 6.5.1 kunii 6.5.4;

6.6.3.3; 7.9.3; 7.9.6

R



2 30 6.5.2; 6.5.3 R



2 20 21 22 22 23 * * * * * 6.5.2; 6.5.3 R



2 52 56 * * * 5.3; 7.9.3 R



1 100 6.5.3; 6.5.4 P



1 1040 6.5.3; 6.5.4 P

Väikesoode taastamine

Ekspertiisile tuginedes viiakse läbi tööd soode taastamiseks kohtades, kus on turvast võetud (juhul kui ekspertiisi tulemustel leitakse, et seda on otsatarbekas teha) – Värtemäe maaüksusel ja Ähijärve ääres.

Osad turbavõtu kohad on taastatud soodeks. 3 * 6.4; 5.3; 5.1 P


Prioriteet


2008 2009 2010 2011 2012

201

201

201

201

201

VäärtusAllikas




1 100 104 108 112 116 * * * * * 5.3; 6.5.1; 6.5.2; 6.5.3;

6.5.4; 6.6.3.3;

7.9.3; 7.9.5

R



2 31 34 * * * 6.5.1 kunii 6.5.4;

6.6.3.3; 7.9.3; 7.9.6

R



2 30 6.5.2; 6.5.3 R



2 20 21 22 22 23 * * * * * 6.5.2; 6.5.3 R



2 52 56 * * * 5.3; 7.9.3 R



1 100 6.5.3; 6.5.4 P



1 1040 6.5.3; 6.5.4 P

Summa aastas3801352 238 510 139 2618

15.4 Objektide korrastamine

Inimene on rajanud hulga tehisobjekte, mis rikuvad traditsioonilist maastikku. Pärandkultuurmaastike säilitamiseks tuleb osa tehisobjekte korrastada või likvideerida. Kõik antud peatükis käsitletud tegevused eeldavad koostööd maaomanikega ning nende nõusolekut.

Objekt Töö kirjeldus TulemusPrioriteet

Summa (1000 kr) aastate lõikes2008

2009

2010

2011

2012

2013

2014

2015

2016

2017

Väärtus Allikas

Tehisobjektide korrastamine

Rebäsemõisa rehi Tasandatakse ja niidetakse ümbrus. Rehevaremete ümbrus on hooldatud. 1 10 8.2.1; 8.2.2; 5.3

P/R

Mähkli talu Vanade lagunenud hoonete ümbruse korrastamine. Mähkli talukoht on korras. 1 11 8.2.1; 8.2.2

P/R

Rebäsemõisa kolhoosilauda ümbrus

Demonteeritakse ja koristatakse, omanikuga kokkuleppele saades lammutatakse osa hooneid, viiakse ära vanametall, tasandatakse pinnas, kujundatakse kõrghaljastus.

Vanametall on korisatud, ümbrus igasuviselt niidetud, haljastus kujundatud.

2 104 8.2.1; 8.2.2; 5.3

P/R

Rebäsemõisa maakivist hooned

Tasandatakse ja niidetakse varemete ümbrus. Varemete ümbrus on hooldatud. 2 10 8.2.1; 8.2.2; 5.3

P/R

Tätä laut Koostöös omanikuga lammutatakse laut ja ümbrus korrastatakse.

Laut on lammutatud ja ümbrus on korras. 2 * 8.2.1; 8.2.2; 5.3

P/R

Rõõmu vana talukoht

Vanas talukohas lõigatakse võsa ja korrastatakse varemed.

Vana talukoht on korrastatud. 2 11 8.2.1; 8.2.2

P/R

Rebäsemõisa alajaam

Värvitakse ja puhastatakse ümbrus võsast. Alajaam ja selle ümbrus on korras. 2 10 8.2.1; 8.2.2; 5.3

P/R

Rebäsemõisa kallas Likvideeritakse vana prügimägi. Ala on võimalik kasutada rohumaana. 3 10 5.3 P/RLatiku laut Likvideeritakse lauda ümbruses olevad

silotranšeed, koristatakse ning tasandatakse lauda ümbruses olevad maaparandushunnikud.

Lauda ümbrus on korras ning seda on võimalik kasutada põllu-, heina- või karjamaana.

3 58 8.2.1; 8.2.2; 5.3

P/R

Peräjärve torn Demonteeritakse koostöös RMK-ga varisemisoh-tlik tulevalvetorn, ümbrus korrastatakse.

Tulevalvetorn likvideeritud ja ümbrus on korras. 3 15 5.3 P/R

Ähijärve alajaam Alajaama hoone värvitakse, lammutatakse aed ja puhastatakse ümbrus võsast.

Alajaam ja selle ümbrus on korras. 3 10 8.2.1; 8.2.2; 5.3

P/R

Kännu talu Talu ümbrus korrastatakse koostöös omanikuga. Talu ümbrus on korras. 3 12 8.2.1; 8.2.2

P/R

Karsi karjääri Tellitakse ekspertiis hindamaks karjääri tasandamise vajadust ning töötatakse välja tegevuskava vajalike tööde kohta.

Olemas tegevuskava, millest saab lähtuda edasiste tööde planeerimisel Karsi karjääris.

3 6 5.1; 5.3 P/R

Värtemäe karjäär Karjäärist pinnasehunnikute tasandamine. Maastik on korras ning on võimalik alade kasutamine. 3 17 5.1; 5.3 P/RRebäse järve oja äärsed hunnikud

Tasandatakse hunnikud. Maastik on korrastatud. 3 17 5.3 P/R

Ähijärve keskuse telefonijaama post

Eemaldada kasutusest välja jäänud Ähijärve keskuses paiknev telefonijaama post.

Kasutuseta seisev post on eemaldatud. 3 0 * 5.3 P/R

Sora elektriliin Koristatakse kasutuna seisvad liinipostid. Liin on likvideeritud. 3 * 5.3 P/RSaera liivavõtuauk Liivavõtuaugu tasandamine. Liivavõtuauk on tasandatud. 3 6 5.3 P/ROkastraataiad Koristatakse maastikult mahajäetud ja kasutuna

vedelevad okastraataiad ~10 km.Kasutuna seisvad okastraataiad on koristatud. 3 112 5.3 P/R

15.5 Tehnika ja soetused


Prioriteet


2008

2009 20102011 201220

132014

2015

2016

2017

VäärtusAllikas

Põllu- ja metsatööriistade kasutusse andmine

Põllu- ja metsatöödeks vajalike hobuseriistade ostmine ja kasutusse andmine propageerimaks traditsioonilisi töövõtteid ning säästlikku metsamajandamist. Ostetakse kolm komplekti rakmeid, hobuniidumasin ja kolm palgiveokelku.

Hoburiistad on kasutusse antud ja kasutuses. Hobusega töötegemise oskused piirkonnas säilivad, mõned hobused on talutööde tegemiseks välja õpetatud.

2 81 8.4.1; 6.6.4 P

Väikemetsatehnika soetamine

Väikese manööverdamisvõimelise ja väikese pinnasekahjustusega metsatehnika soetamine ja kasutusee andmine.

Loodud tingimused metsa minimaalselt kahjustavaks metsaraieteks. Metsa raiutakse minimaalse kahjuga metskooslusele. Samas säilib traditsiooniline püsimetsamajandus.

2 * 8.4.1; 6.6.4 P

Traktotite soetamine

Kahe traktori ning haakeriistade soetamine ja kasutusse andmine maastike ja niitude hoolduseks

Kohalikul elanikkonnal on olemas põllutööriistad, millega hooldada nende kasutuses olevaid niite ja maastikke. Säilib traditsiooniline elulaad ning suureneb väiketalunike elujõulisus.

2 * 5.3; 8.41; 8.7

P

Purustusniiduk käpa otsas

Käpaotsas oleva purustusniiduki ostmine ja kasutusse andmine kraavikallaste ja metsaservade puhastamiseks.

Olemas on masinad kraavi- ja metsaservade hooldamiseks ning need on kasutusele antud.

2 130 5.3; 6.5.3; 6.5.4; 7.9.3

P

Summa aastas 0 0 130 0 81 211

15.6 Liigikaitse


Prioriteet


2008 2009 20

10 2011 20122013

2014

2015

2016

2017

VäärtusAllikas

II kategooria käpalised

Inventuuri käigus välja selgitatud tööde läbi viimine (võsa lõikus, niitmine jms)

Teadaolevates kasvukohtades säilivad II kategooria käpaliste elujõulised populatsioonid

2 5 7.4.4 R

Haruline- ja kummeli võtmehein

Inventuuri käigus välja selgitatud tööde läbi viimine (näiteks puurinde harvendamine Peräjärvel ja Sillal)

Võtmeheinade teadaolevates leiukohtades säilivad elujõulised populatsioonid

1 5 7.4.1 R

Must-toonekure seisundi parandamine

Must-toonekure toitumiskohtades asuvate vooluveekogude äärest võsa lõikamine ja madalate tiikide rajamine, kraavide looduslikkuse taastamine. Vajadusel kobraste mõju uuringust tulenevad tegevused.

Toonekure seisund paraneb 1 50 58 * 7.9.4 R

Palu-karukell Juhul, kui inventuuri käigus selguvad tööd, mis on palu-karukella kasvukoha hea seisundi säilimiseks vajalikud, siis viiakse need läbi.

Palu-karukella kasvukohtades säilib elujõuline populatsioon

2 5 7.4.3 R

Tegevus Töö kirjeldus TulemusPrioriteet


2008 2009 20

10 2011 20122013

2014

2015

2016

2017

VäärtusAllikas

II kategooria käpalised

Inventuuri käigus välja selgitatud tööde läbi viimine (võsa lõikus, niitmine jms)

Teadaolevates kasvukohtades säilivad II kategooria käpaliste elujõulised populatsioonid

2 5 7.4.4 R

Käsitiivalised Inventuuri käigus välja töötatud tegevuskava elluviimine Liikide seisukord on stabiilne või paraneb.

2 * 7.10.2 R

Mudakonn Tegevused vastavalt väljatöötatud tegevuskavale: olemasolevate kudemisveekogude puhastamine ja uute kaevamine olulistesse kohtadesse (vajadus selgitatakse välja eelnevate väikeveekogude ja mudakonna inventuuri käigus)

Mudakonna populatsiooni seisund ei halvene. Väärtuslike väikeveekogude seisund on hea.

3 62 70 * 6.2, 7.8.1 P

Summa aastas 50 68 11 50 68 256

15.7 Andmebaasid


Prioriteet


2008 2009

2010

2011

2012

2013

2014

2015

2016

2017

VäärtusAllikas

Ehitusmeistrite andmebaasi loomine

Välitööd meistrite välja selgitamiseks, nende tehtud töödest näidiste pildistamine, tekstide koostamine ja kujundamine ning ülespanek internetti.

Kogutud on andmed erinevate ehitusmeistrite kohta ja pandud andmed internetti.

1 30 8.2.1; 8.2.2; 8.4.2

P

Ehitiste andmebaasi täiendamine

Ehitiste andmebaas seotakse fotode ja kaardiga, andmebaas aktualiseeritakse uute andmetega.

Olemas hästi kasutatav ja aktuaalne ehitiste andmebaas, mis on seotud kaardiga ja fotodega.

1 50 8.1; 8.2.1; 8.2.2

R

Kohanimede andmebaasi koostamine

Põhikaardi andmebaasi põhjal andmebaasi struktuuri loomine, täiendav elanike küsitlus rahvaluule praktiga käigus, vanade kaartide nimede viimine andmebaasidesse, konsultatsioonid Võru Instituudiga

on olemas kohalikule keelekasutusele vastav kohanimede andmebaas, mida on võimalik pidevalt täiendada

2 73 8.5 P

Kohanimede ülevaatamine

Pärast kohanimede andmebaasi koostamist ja kohanimede täiendavat kogumist vaadatakse üle olemasolevad kaardid ja muud materjalid.

Uutes väljaantavates materjalides ja kordustrükkides on kasutusel õiged kohanimed.

2 32 8.5 R

Pärimusega seotud kohtade andmebaas

Pärimusega seotud kohad kantud kaardikihile ja seotud andmebaasis pärimusega.

Pärimusega seotud kohad säilivad. 2 43 8.3 P

Käsitöömeistrite andmebaasi loomine

Välitööd meistrite selgitamiseks, näidiste pildistamine, tekstide koostamine ja kujundamine ning ülespanek internetti.

Kogutud on andmed erinevate käsitöömeistrite kohta ja pandud andmed internetti.

2 34 8.4.2 P

Summa aastas 80 73 76 34 0 262

15.8 Teadustöö ja seire

Niihästi uue informatsiooni saamiseks ja olemasolevate teadmiste täiendamiseks kui kontrolli teostamiseks senise kaitsekorraldustegevuse üle tuleb teha pidevat teadustööd ja seiret. Ühtlasi on see uue kaitsekorralduskava koostamise eeldus. Mitmeid töid tehakse ja hulk andmeid kogutakse praktikumide ja riikliku seire käigus.


Prioriteet


2008 2009 20102011 20122013

2014

2015

2016

2017

VäärtusAllika

s

Ekspertiis

Kuivendamise uuringVajadusel viiakse läbi kraavide puhastamise mõju uuring (kui osutub vajalikuks eelvoolude puhastamine). Uuritakse milliseid mõjusid omab vajalike eesvoolude puhastamine kaitsealustele metsadele, tehakse ettepanekud negatiivsete mõjude minimiseerimiseks. Töötada välja põhimõtted niitudega seotud kraavide hoolduseks.

Vajadusel olemas info kuivendamise mõju kohta metsale.

1 31 * * 6.6.1.1; 6.5.2; 6.5.3;

6.5.4

R

Muduri ja Pehme-järve kanalite ja regulaatori ekspertiis

Hinnatakse Pehmejärve ja Muduri kanalite ning regulaatori seisundit ning töötatakse välja tegevuskava tagamaks Ähijärve veetaseme stabiilsus (sh tagades kalade läbipääsu).

Olemas hinnang regulaatori ja kanalite seisundile ning tegevuskava.

2 * 6.1.2 R

Turbaaukude ekspertiis

Selgitatakse välja, kas on otstarbekas vanu turbaauke (nimekiri ära toodud üldosas) soodena taastada. Juhul kui leitakse, et see oleks otstarbekas, töötatakse välja tegevuskava, kuidas seda teha.

Olemas hinnang soode taastamise otstarbekusele ning vajaduse selgumisel olemas tegevuskava soodetaastamiseks.

3 * 6.4; 5.3; 5.1 R

Ekspertiis erinevate ajastute hoonete esindajate kohta.

Viiakse läbi ekspertiis, mille käigus selgitatakse välja millised hooned või hoonekompleksid on peale II maailmasõda esinenud ajaperioodide esinduslikumad esindajad Karula rahvuspargis ning kas need esinduslikumad hooned on piisavalt esinduslikud, et nad vääriksid säilitamist.

Olemas hinnang peale II maailmasõda ehitatud hoonestuse ja selle väärtuslikuse kohta, mida saab kasutada LKK poolsete nõusolekute andmisel.

3 28 8.1; 8.2.1 R

Mikilä järve veerežiimi ekspertiis

Selgitatakse välja Mikilä järve optimaalne veetase ning hinnatakse kuidas mõjuvad järve ökosüsteemile veerežiimimuutused

Olemas hinnang veetaseme muutuste mõjust Mikilä järve ökosüsteemile.

3 * 6.1.2 R

Seire

Võtmeheinad Seiratakse teadaolevaid harulise ja kummeli võtmeheina kasvukohti iga-aastaselt Riikliku seire raames.

Teada on liigi seisukord 2 0 0 0 0 0 * * * * * 7.4.1 R

Karvase maarjalepa ja roomava akakapsa seire

Seiratakse roomavat akakapsast ja karavast-maarjaleppa nende kasvukohtades Riikliku seire raames.

Teada on liigi seisukord 3 * 7.4.5 R

Väike-konnakotka seire

Hinnatakse liigi pesitsemisedukust teadaolevates pesapaikades iga aasta Riikliku seire raames.


Must-toonekure seire Hinnatakse liigi pesitsemisedukust teadaolevates pesapaikades iga aasta Riikliku seire raames.


Kalakotka seire Hinnatakse liigi pesitsemisedukust teadaolevates pesapaikades iga aasta Riikliku seire raames.


Niitude seire Täpsustatakse inventuuri hinnanguid ning täiendatakse olemasolevat niidukihti uute kirjetega, uuendatakse perioodiliselt niitudele antud looduskaitselisi hinnanguid. Viiakse läbi seire 2003. aastal loodud niiduseire aladel võttes aluseks sama metoodika.

Olemas aktuaalne väärtuslike niitude kiht ning olemas seire andmed niiduseire alade kohta, mida saab kasutada tulemuslikkuse hindmisel.

2 * 6.5.2; 6.5.3; 6.5.4

R

Seire metsade Kogutakse kokku 2000. aastal tehtud inventuuri tulemused (Soome Katselapil toimub järjepidev seire 2 110 6.6.3.2 R


Prioriteet


2008 2009 20102011 20122013

2014

2015

2016

2017

VäärtusAllika

s

Ekspertiis



1 31 * * 6.6.1.1; 6.5.2; 6.5.3;

6.5.4

R




2 * 6.1.2 R




3 * 6.4; 5.3; 5.1 R




3 28 8.1; 8.2.1 R




3 * 6.1.2 R

Seened Selgitatakse välja kährikseene ja lepa-kärbseseene täpsed kasvukohad ning tehakse kindlaks nende liikide olemasolu teadaolevates kasvukohtades. Töötatakse välja seire metoodika ja määratakse optimaalne seiresamm.

On teada liikide seisund ning olemas seire metoodika.

3 * 7.1 R

Samblad Tehakse kindlaks läikiva kurdsirbiku olemasolu teadaolevates kasvukohtades. Töötatakse välja seire metoodika ning määratakse optimaalne seiresamm.


3 * 7.3 R

Võtmeheinade: haruline ja kummeli võtmehein inventuur

Viiakse läbi võtmeheinadele soodsal aastal teadaolevates ja potentsiaalsetes kasvukohtades inventuur ning vajadusel koostatakse nimekiri vajalikest töödest võtmeheina kasvukohtades

Teada on liigi seisukord ning tegevuskava liigi soodsa seisukorra säilimiseks

2 6 7.4.1 R

Käpaliste inventuur Käpalistele soodsal aastal kontrollitakse üle varasemad II kategooria käpaliste teadaolevad ja potentsiaalsed kasvukohad ning hinnatakse nende seisundit, selgitatakse välja liigikaitseliste tööde vajadus. Töötatakse välja seire metoodika ning määratakse optimaalne seiresamm.


2 22 7.4.4 R

Palu-karukella inventuur ja vajaminevate tööde

Palu-karukella kasvukohtades liigi seisundi hindamine ning kasvutingimuste parandamiseks vajalike tegevuste plaani koostamine (kas on probleemiks alusmetsa tihenemine ning pinnase tugev


2 * 7.4.3 R


Prioriteet


2008 2009 20102011 20122013

2014

2015

2016

2017

VäärtusAllika

s

Ekspertiis



1 31 * * 6.6.1.1; 6.5.2; 6.5.3;

6.5.4

R




2 * 6.1.2 R




3 * 6.4; 5.3; 5.1 R




3 28 8.1; 8.2.1 R




3 * 6.1.2 R

Kalaressursi uuringud

Viiakse läbi kalaressursi uuring, mille käigus hinnatakse muu hulgas noodapüügi ja kraavide kinnikasvamise mõju. Uuring viiakse läbi Ähi-, Uba-, Kaug-, Kallõtõ, Mikile, Suur-Apja, Küünimõtsa, Savi-, Lajassaare ja Suur-Saarjärvel.

Olemas uuringu aruanne, mis sisaldab antud järvede kalaressursi hinnanguid ning analüüsi võimalikest mõjudest kalaressursile ning võimalikke lahendusi kalavarude säilitamiseks ning taastamiseks.

3 56 * 6.1.1 P

KM Hurda arhiivi läbitöötamine

Selgitada, paljundada ja uurida Hurda arhiivis olevat Karula pärimust. Varane pärimus on kättesaadav. 3 8.3 R

Soovituste koostamine pärimuse kasutamiseks turismitoodete arendamiseks piirkonnas.

Tellitakse pärimuse asjatundjailt Karula pärimuse analüüs ja sellel põhinevad soovitused turismitoodete arendamiseks (suveniirid, ekskursioonid jne).

Turismiga tegelejatel on lihtne kasutada teenuste pakkumisel autentset pärimust.

2 22 8.3 R

Pärimuse kogumine Koostöös TÜ eesti ja võrdleva rahvaluule õppetooliga kogutakse välipraktika raames pärimust (talukohtadega seotud jm) ja koostatakse

Elav pärimus salvestatud. 2 28 8.3 R


Prioriteet


2008 2009 20102011 20122013

2014

2015

2016

2017

VäärtusAllika

s

Ekspertiis



1 31 * * 6.6.1.1; 6.5.2; 6.5.3;

6.5.4

R




2 * 6.1.2 R




3 * 6.4; 5.3; 5.1 R




3 28 8.1; 8.2.1 R




3 * 6.1.2 R

Seireplaan

Seireplaani koostamine

Koostatakse Karula rahvuspargi väärtuslike koosluste ja liikide seireplaan.

Olemas seireplaan, millest saab lähtuda edasise seire planeerimisel, kuni seireplaani täpsustumiseni uute andmetega.

1 73 * Kõik väärtused,

mida peaks seirama

R

Seireplaani täpsustamine

Kaitsekorralduskava perioodil läbiviidud inventuuridele toetudes täpsustatakse Karula rahvuspargi väärtuslike koosluste ja liikide seireplaani.

Olemas seireplaan, millest saab lähtuda edasise seire planeerimisel.

1 20 * Kõik väärtused,

mida peaks seirama

R

Summa aastas 705 510 367 840 534

15.9 Külastuskorraldus



2008 2009 20102011 20122013

2014

2015

2016

2017

VäärtusAllikas

Külastusobjektid

e hooldus

Ähijärve teerada Hooldamine (vt kirjeldus lisa 7). Rada on külastusperioodil külastuskorras. 1 11 11 12 12 13 * * * * * 9. RPeräjärve metsarada Hooldamine (vt kirjeldus lisa 7). Rada on külastusperioodil külastuskorras. 1 7 7 8 8 8 * * * * * 9. RRebäse maastikurada (koos Rebäsemõisa torni ümbrusega)

Hooldamine (vt kirjeldus lisa 7). Rada on külastusperioodil külastuskorras. 1 15 16 16 17 17 * * * * * 9. R

Jalgsimatkarada ( Mäe-konnu torni ümbrusega)


Jalgrattamatkarajad Hooldamine (vt kirjeldus lisa 7). Rada on külastusperioodil külastuskorras. 2 16 17 17 18 19 * * * * * 9. RSuusamatkarada Hooldamine (vt kirjeldus lisa 7). Rada on sobivate lumeolude korral külastuskorras. 2 12 12 13 13 14 * * * * * 9. R

Sügiseti vaadatakse rada üle ja tehakse vajalikud planeerimis- ja võsalõikustööd. Parandatakse sillad.

Suusarajal olevad konarused ja võsa on enne lumetulekut eemaldatud ning rada on võimalik sisse ajada ka õhema lume korral.

2 8 9 9 9 * * * * * 9. R

Suuremad planeerimis- ja võsalõikustööd esimesel aastal.

Rada valmistatakse põhjalikumalt ette, kokkulepped maaomanikege, leitakse alternatiivide hulgast sobivaim rada ning teostatakse rada ettevalmistavad tööd.

2 16 9. R

Rebäsemõisa telkimiskoht

Hooldamine (vt kirjeldus lisa 7). Koht on külastusperioodil külastuskorras. 2 8 8 9 9 9 * * * * * 9. R

Mäekonnu lõkkekoht Hooldamine (vt kirjeldus lisa 7). Koht on külastusperioodil külastuskorras. 2 8 8 9 9 9 * * * * * 9. RAlakonnu telkimiskoht Hooldamine (vt kirjeldus lisa 7). Koht on külastusperioodil külastuskorras. 2 15 16 16 17 17 * * * * * 9. RVeski telkimiskoht Hooldamine (vt kirjeldus lisa 7). Koht on külastusperioodil külastuskorras. 2 15 16 16 17 17 * * * * * 9. RPlaagi telkimiskoht Hooldamine (vt kirjeldus lisa 7). Koht on külastusperioodil külastuskorras. 2 10 10 11 11 12 * * * * * 9. RMikile telkimiskoht Hooldamine (vt kirjeldus lisa 7). Koht on külastusperioodil külastuskorras. 2 8 8 9 9 9 * * * * * 9. RÕdri telkimiskoht Hooldamine (vt kirjeldus lisa 7). Koht on külastusperioodil külastuskorras. 2 10 10 11 11 12 * * * * * 9. RÕdri lõkkekoht Hooldamine (vt kirjeldus lisa 7). Koht on külastusperioodil külastuskorras. 2 10 10 11 11 12 * * * * * 9. RSilla telkimiskoht Hooldamine (vt kirjeldus lisa 7). Koht on külastusperioodil külastuskorras. 2 3 3 3 3 3 * * * * * 9. RPeräjärve lõkkekoht Hooldamine (vt kirjeldus lisa 7). Koht on külastusperioodil külastuskorras. 2 3 3 3 3 3 * * * * * 9. RUbajärve telkimiskoht Hooldamine (vt kirjeldus lisa 7). Koht on külastusperioodil külastuskorras. 2 3 3 3 3 3 * * * * * 9. RUbajärve lõkkekoht Hooldamine (vt kirjeldus lisa 7). Koht on külastusperioodil külastuskorras. 2 3 3 3 3 3 * * * * * 9. RPehmejärve lõkkekoht Hooldamine (vt kirjeldus lisa 7). Koht on külastusperioodil külastuskorras. 2 3 3 3 3 3 * * * * * 9. RÄhijärve külastuskeskus Hooldamine (vt kirjeldus lisa 7). Keskus on külastusperioodil külastuskorras. 2 40 42 43 45 46 * * * * * 9. R

Rajatiste pisiremont Keskuse territooriumile jäävate rajatiste remont. 2 5 5 5 6 6 * * * * * 9. RRebäsemõisa rehe ümbrus


LKK poolt paigaldatud Infotahvlite ümbruse hooldamine (vt kirjeldus). 25 infotahvli ümbrus on külastusperioodil niidetud 2 5 5 5 6 6 * * * * * 9. R



2008 2009 20102011 20122013

2014

2015

2016

2017

VäärtusAllikas

Külastusobjektid

e hooldus








2 8 9 9 9 * * * * * 9. R



2 16 9. R









2008 2009 20102011 20122013

2014

2015

2016

2017

VäärtusAllikas

Külastusobjektid

e hooldus








2 8 9 9 9 * * * * * 9. R



2 16 9. R









2008 2009 20102011 20122013

2014

2015

2016

2017

VäärtusAllikas

Külastusobjektid

e hooldus








2 8 9 9 9 * * * * * 9. R



2 16 9. R







15.10 Loodusharidus ja teavitustöö


Prioriteet


2008 2009 2010

2011 2012

2013

2014

2015

2016

2017

VäärtusAllikas

Trükised

Infoleht "Tarupettäi" Kord kvartalis antakse välja Karula rahvuspargi infolehte "Tarupettäi". Artiklite valimisel infolehte jälgitakse, et infolehe artiklite plaanis (lisa 11) ettenähtud artiklid oleksid olemas ning täidaksid oma eesmärki. Lisaks sellele kajastatakse infolehes kohaliku tähtsusega sündmusi ning kohalikele inimestele olulisi teemasid.

Ilmub 4 korda aastas, maht keskmiselt 10 lk, tiraaž 1200 tk/aastas. Jaotatakse vastavalt jaotuskavale (lisatud). Kohalike elanike ja maaomanike teadlikus on kasvanud ning infoleht on neile oluline infokanal.

1 50 52 54 56 58 * * * * * Enamus väärtusi R

Voldikud Laste loodusraja voldik-lauamäng. Tiraaž 3000 tk. Olemas laste jaoks atraktiivne, mõistatuste, nuputusülesannete jms lauamäng-voldik.

1 40 9, 5.3; 6.1.1 P

Karula metsad. Tiraaž 1000 tk. Olemas voldik, mis annab ülevaate Karula rahvuspargi metsade väärtustest ning sellest, kuidas neid väärtusi hoida.

1 20 6.6.1.2.2; 6.6.2.1; 6.6.2.2.1; 6.6.2.2.2;

6.6.3.1; 6.6.3.4; 6.6.3.5;

6.6.3.6;6.6.4; 6.6.5

P

Karula haruldased loomad. Tiraaž 1000 tk. Olemas voldik, mis tutvustab Karulas elupaiga leidnud haruldasi loomi, nende eluviise ning neid mõjutavaid tegureid.

2 21 7.8.1; 7.8.2, 7.10.1; 7.10.2; 7.10.3

P

Karula kombed. Tiraaž 1000 tk. Olemas Karula kombeid tutvustav voldik. 3 20 8.4.1 PKarula inimesed. Tiraaž 1000 tk. Karula inimeste elulaadi tutvustav voldik on

kättesaadav.3

20 8.4.1 P

Karula saun. Tiraaž 1000 tk. Karula sauna ja saunakombeid tutvustav voldik

2 8.4.1 P

Karula rahvusparki tutvustav kaardiga infovoldik Välja antakse eesti- ja inglise keelse voldiku kordustrükid. Tiraaž 2000 tk.

2 43 * 9; 5.2; 5.3; 6.1.1; 6.1.2; 6.5.1; 6.5.2; 6.6.1.1; 6.6.2.2.1; 6.6.2.2.2; 6.6.3.6;

7.4.1; 7.4.2; 7.5.4; 7.9.7;

P

Välja antakse venekeelse voldiku kordustrükk.

2 Vt eelmine punkt P

Raamatud Raamat "Karula muistendid". Tiraaž 500 tk. Olemas raamat, mille läbi on pärimus lihtsalt kättesaadav nii kohalikele elanikele, turismiettevõtjatele ja teistele huvilistele.

3 67 8.3 P

Karula rahvusparki tutvustava pildiraamatu välja andmine, sellejaoks fotode tellimine.

Olemas nägus raamat, mis annab ülevaate rahvuspargi olemusest ning peamistest väärtustest.

3 * 9 P


Prioriteet


2008 2009 2010

2011 2012

2013

2014

2015

2016

2017

VäärtusAllikas

Trükised





1 40 9, 5.3; 6.1.1 P


1 20 6.6.1.2.2; 6.6.2.1; 6.6.2.2.1; 6.6.2.2.2;

6.6.3.1; 6.6.3.4; 6.6.3.5;

6.6.3.6;6.6.4; 6.6.5

P


2 21 7.8.1; 7.8.2, 7.10.1; 7.10.2; 7.10.3

P


kättesaadav.3

20 8.4.1 P


2 8.4.1 P


2 43 * 9; 5.2; 5.3; 6.1.1; 6.1.2; 6.5.1; 6.5.2; 6.6.1.1; 6.6.2.2.1; 6.6.2.2.2; 6.6.3.6;

7.4.1; 7.4.2; 7.5.4; 7.9.7;

P




3 67 8.3 P



3 * 9 P


Prioriteet


2008 2009 2010

2011 2012

2013

2014

2015

2016

2017

VäärtusAllikas

Trükised





1 40 9, 5.3; 6.1.1 P


1 20 6.6.1.2.2; 6.6.2.1; 6.6.2.2.1; 6.6.2.2.2;

6.6.3.1; 6.6.3.4; 6.6.3.5;

6.6.3.6;6.6.4; 6.6.5

P


2 21 7.8.1; 7.8.2, 7.10.1; 7.10.2; 7.10.3

P


kättesaadav.3

20 8.4.1 P


2 8.4.1 P


2 43 * 9; 5.2; 5.3; 6.1.1; 6.1.2; 6.5.1; 6.5.2; 6.6.1.1; 6.6.2.2.1; 6.6.2.2.2; 6.6.3.6;

7.4.1; 7.4.2; 7.5.4; 7.9.7;

P




3 67 8.3 P



3 * 9 P


Prioriteet


2008 2009 2010

2011 2012

2013

2014

2015

2016

2017

VäärtusAllikas

Trükised





1 40 9, 5.3; 6.1.1 P


1 20 6.6.1.2.2; 6.6.2.1; 6.6.2.2.1; 6.6.2.2.2;

6.6.3.1; 6.6.3.4; 6.6.3.5;

6.6.3.6;6.6.4; 6.6.5

P


2 21 7.8.1; 7.8.2, 7.10.1; 7.10.2; 7.10.3

P


kättesaadav.3

20 8.4.1 P


2 8.4.1 P


2 43 * 9; 5.2; 5.3; 6.1.1; 6.1.2; 6.5.1; 6.5.2; 6.6.1.1; 6.6.2.2.1; 6.6.2.2.2; 6.6.3.6;

7.4.1; 7.4.2; 7.5.4; 7.9.7;

P




3 67 8.3 P



3 * 9 P


Prioriteet


2008 2009 2010

2011 2012

2013

2014

2015

2016

2017

VäärtusAllikas

Trükised





1 40 9, 5.3; 6.1.1 P


1 20 6.6.1.2.2; 6.6.2.1; 6.6.2.2.1; 6.6.2.2.2;

6.6.3.1; 6.6.3.4; 6.6.3.5;

6.6.3.6;6.6.4; 6.6.5

P


2 21 7.8.1; 7.8.2, 7.10.1; 7.10.2; 7.10.3

P


kättesaadav.3

20 8.4.1 P


2 8.4.1 P


2 43 * 9; 5.2; 5.3; 6.1.1; 6.1.2; 6.5.1; 6.5.2; 6.6.1.1; 6.6.2.2.1; 6.6.2.2.2; 6.6.3.6;

7.4.1; 7.4.2; 7.5.4; 7.9.7;

P




3 67 8.3 P



3 * 9 P


Prioriteet


2008 2009 2010

2011 2012

2013

2014

2015

2016

2017

VäärtusAllikas

Trükised





1 40 9, 5.3; 6.1.1 P


1 20 6.6.1.2.2; 6.6.2.1; 6.6.2.2.1; 6.6.2.2.2;

6.6.3.1; 6.6.3.4; 6.6.3.5;

6.6.3.6;6.6.4; 6.6.5

P


2 21 7.8.1; 7.8.2, 7.10.1; 7.10.2; 7.10.3

P


kättesaadav.3

20 8.4.1 P


2 8.4.1 P


2 43 * 9; 5.2; 5.3; 6.1.1; 6.1.2; 6.5.1; 6.5.2; 6.6.1.1; 6.6.2.2.1; 6.6.2.2.2; 6.6.3.6;

7.4.1; 7.4.2; 7.5.4; 7.9.7;

P




3 67 8.3 P



3 * 9 P

16. EELMISE KAITSEKORRALDUSKAVA TULEMUSLIKKUS

Karula rahvuspargi esimene kaitsekorralduskava koostati aastateks 2001-2005. Järgnevalt analüüsitakse esimeses kavas määratletud väärtustele püstitatud pika- ja lühiajaliste kaitse-eesmärkide täitmist viiepallisüsteemis (peatükk 16.2) ning planeeritud tegevuste läbi viimist. Sulgudes on ära toodud “Karula rahvuspargi kaitsekorralduskava 2001-2005” eelarve peatükis olevad järjekorra numbrid, kus vastavat teemat on käsitletud.

16.1 Eelmise kaitsekorralduskavaga planeeritud tööde läbi viimine

Karula rahvuspargi maastike ja niidukoosluste hooldamine (5.2)Niitmine (5.2.1)Planeeritud oli hooldada 252 ha niite. Neist 72% hooldati vähemalt ühel aastal, kolmel või enamal aastal hooldati 51% niitudest (samas 25% niitudest toimus hooldamine osaliselt). Osaliselt või täielikult oli üles küntud 10% niitudest. Hooldamata jäi 19% niitudest. Purustamisega hooldati 5% niitudest ning 5% niitudest oli kaitsekorraldusperioodi lõpuks võsastumas. Kokkuvõtvalt võib öelda, et osaliselt või täielikult saavutati töö tulemuslikus 86% planeeritud niitudest (täielikult saavutati 47% niitudest). Samas lisaks kaitsekorralduskavaga planeeritud niidualadele hooldati LIFE projekti raames veel 60 ha rohumaid.

Tabel 13. Planeeritud ja teostatud niiduhooldus aastate kaupa hektarites

Täitmist positiivses suunas mõjutas oluliselt rahastamises toimunud muutused (tulid loodushoiutoetused ja PRIA toetused). Kaitsekorraldusperioodi jooksul läbiviidud inventeerimiste käigus selgitati välja 514 ha niite, loodushoiutoetustega toetati neid läbi viie aasta kokku (arvestamata korduvalt ühele niidule makstud toetusi) 411 ha. Kui arvestada juurde ka muud toetused (LIFE, KIK ja PRIA), siis kokku hooldati inventeeritud niidualadest 435 ha.

Samas puudulik oli nii niiskete ja märgade niitude inventeerimine kui ka nende hooldamine. Niiskeid niite hooldati osaliselt aastatel, kus sinna sai traktoriga peale ning märgi niite ei hooldatud üldse (va Ähijärve servas olev märg ala). Viimaste säilimisele on kaasa aidanud liigniiskus, mis pole võimaldanud kiiret võsastumist.

Võsaraiumine (5.2.2)71% I prioriteedi tegevustest viidi läbi. Kokku tehti ära 60% võsaraiumistöödest. Tegemata jäämise põhjusteks oli peamiselt aja, raha ja tööjõupuudus. Harvadel juhtudel ka ebasobivad ilmastiku olud (liiga kõrge veetase).

Maastiku korrastamine (5.2.3)Viie aasta jooksul tasandati vastavalt planeeritule 5 karjääri, rajati tõke Koobassaarõ kuivenduskraavi erosiooni peatamiseks, tasandati Latika maaparandushunnikud ja Tätä siloaugud ning likvideeriti Madsa sõnnikupatarei, korraldati üle aasta maastikuhoolduskonkurssi, viidi läbi Rebäsemõisa ekspertiis. Samas 61% tegevustest jäi tegemata. Seal hulgas tehtud sai vähemal või rohkemal määral 75% I prioriteedi tegevustest. Tegemata jäi enamus planeeritud ekspertiisidest ning tasandamata jäid planeeritud aja jooksul ka mitmed karjäärid ja muud väiksemad asjad. Peamiseks tegemata jäämise põhjuseks oli ajapuudus, mõnedel juhtudel ka omandiküsimused.

Aasta Plaanitud Tehtud2001 90 317

2002 260 197

2003 260 240

2004 260 220

Tehnika ja soetused (5.2.4)Kõik peale ühe planeeritud tegevuse täideti (vähemalt osaliselt): mootorsaag, traktor, võsaniiduk, loomade ost (hobused, lambad), karjaaedade rajamine, heinaniitmis- ja koristustehnika soetamine. Lisaks kaitsekorralduskavaga planeeritule osteti traktorile buldooser, kaks autot ning lihaveiseid.

Liigikaitse korraldamine (5.3)Planeeritud 9-st liigikaitselistest tööst viidi läbi 8: järelvalve korraldamine kotkaste ja must-toonekure pesapaikadel, kähriku ja mingi arvukuse reguleerimine tagamaks metsise mängupaikade ja saarma asurkonna säilimine, must-toonekure pesa juurde viiva tee sulgemine, harulise võtmeheina seire ja kasvukoha tingimuste parandamine, mudakonna jaoks tiikide rajamine ja kord aastas seire läbi viimine, rukkiräägu seire läbiviimine (kaitse aluseks). Tegmata jäi kopraarvukuse reguleerimiseks püügivahendite soetamine ning arvukuse reguleerimine, kuna loomade arvukuse reguleerimise projekte ei rahastatud. Samas kõik planeeritud tegevused väärtuse kaitsmiseks püstitatud eesmärkide saavutamist ei suutnud tagada. Must-toonekure pesa juurde tee sulgemine ei aidanud kaasa pesa jätkuvale kasutamisele (must-toonekure arvukus kogu Eestis madalseisus), samas säilis elupaik ning on säilinud võimalus must-toonekurel tulevikus see asustada. Samuti ei andnud tõenäoliselt soovitud tulemust kähriku arvukuse reguleerimine (metsise pesitsusedukuse säilitamiseks ja tõstmiseks), kuna seda ei tehtud piisavas mahus.

Metsade inventeerimine (5.4)Tegevuskavas ettenähtud töid (vääriselupaikade ning Tinu-Peräkonnu metsade inventuur) ajapuudusel läbi ei viidud. Pole teada inventuuride tegemata jätmise mõju väärtuste (metsaelupaigad) säilimisele.

Külastustegevus ja ürituste korraldamine (5.5)Õpperadade rajamine ja hooldamine (5.5.1)Planeeritud 6-st tegevusest viidi läbi 5: tähistati kaks jalgratta marsruuti kokku 44 km (samas jäid loomata planeeritud parklad, kuna neid ei peetud vajalikuks), loodi keskuse juurde laste loodusrada, tähistati looduses 40 km matkamarsruut, hooldati olemasolevaid õpperadasid ning loodi võimalus suusa- ja ratsaradade kasutamiseks kindlatel marsruutidel. Plaanitud tegevustest ei viidud ellu Karkkülä ajaraja (õpperada) loomist, kuna seda peeti ebaotstarbekaks.

Puhkerajatiste rajamine ja hooldamine (5.5.2)Planeeritud 6-st tegevusest viidi läbi 4: hooldati olemasolevaid laagripaiku, rajati Tornimäe ja Mikile laagripaigad (Mikile järve äärde matkaonni ehitamist otstarbekaks ei peetud) ning ehitati Tornimäe torn. Valtina Kogrejärve laagriplatsi rajas RMK ja Rebäse järve laagripaiga kohalikuks kasutuseks Rebäsemõisa külaselts. Rajamata jäid planeeritud infopaviljonid suurematesse küladesse (Kaika, Rebäsemõisa, Ähijärve) ning Silla matkamaja, kuna seda ei peetud enam otstarbekaks raske haldamise ja suureneva külastuskoormuse tõttu.

Viidad ja infotahvlid (5.5.3)Kõik planeeritud tegevused said vähemalt osaliselt tehtud: tähistatud on Karkküla kalme, Leinuse muuseum ja Küüdre talu ning eraalgatusel tähistati ülejäänud turismitalud (tähistamata jäid Valtina Kogrõjärv ja Suur-Apja järv, Mikile ja Tornimäe laagripaigad); tutvustatav stend paigaldati Tabinamäele (paigaldamata jäi Valtina Kogrõjärve ja Väike-Saarjärve stendid); juba varem tähistatud turismiobjektidest korrastati Rebäsemõisa peksukivi (muud turismiobjektidega Mähkli muinaseluase ja kalmistu, Tartupettäi pole midagi tehtud); uuendati olemasolevaid infotahvleid ning paigaldati uued infostendid matkaradade kohta Kaikamäele ja Rebäsemõisa.

Õppekeskuse väljaarendamine (5.5.4)Planeeritud tegevustest viidi läbi multimeedia ja slaidiprogrammi koostamine, eriteemalistest videofilmidest tehti hädavajalikud klipid multimeediaprogrammi jaoks, tõlgiti püsiekspositsiooni tekstid inglise keelde (tegemata jäid saksa ja vene keelsed tõlked), täiendatud ja hooldatud on Ähijärve õppekeskuse õues asuvat püsiekspositsiooni (tegemata on tööriistade ekspositsiooni),

samuti on korraldatud mitmeid hooajalisi näitusi. Lisaks plaanitule telliti Karula rahvuspargi loodust ja kultuuripärandit tutvustav film. Välja arendamata jäi õppeklass (koos kõigi juurdekuuluva) ning etnograafiline ekspositsioon aja- ja rahapuuduse tõttu.

Infomaterjalid (5.5.5)Välja anti neli korda aastas infolehte “Tarupettäid”, trükiti kaitsekorralduskava, olemasolevatele trükistele telliti kordustrükke, anti välja teemavoldikuid (Karula linnud, Karula järved, Karula mäed, Karula pajatused). Tegemata jäi laste loodusraja voldik-lauamäng, välja andamata teemavoldikud Karula loomade, kahepaiksete, puude, taimede, talude, metsade, kommete ja inimeste kohta, fotoalbum, ühisvoldik maaturismiettevõtjate kohta, valdadega koostöös ühisvoldiku väljaandmine. Tegemata jätmise põhjuseks oli kas ebaotstarbekus või jäi puudu ajast.

Ürituste korraldamine (5.5.6)Kõik planeeritud üritused viidi läbi (vähemalt mõnel aastal): maalilaager, simman, turismiettevõtjate nõupäev, jüripäeva mõttetalgud. Töötati välja turismikontseptsioon. Viidi läbi kaitsekorralduskava tutvustav seminar.

Koolitused Karula rahvuspargis (5.6)Viidi läbi giidikoolitus, jahimeeste koolitus; kohalikele elanikele suunatud käsitööpäevad, maakasutuse nõupäevad ning õppereis Matsallu; looduslähedase metsamajanduse koolitus (samas mitte igal aastal nagu planeeritud); traditsioonilise ehituse koolitus. Toimusid ka traditsioonilisi talutöid käsitlevad tohukoolitus ja lambapäev (samas paljud planeeritud traditsioonilist elulaadi ja käsitööd propageerivad üritused ja jäid läbi viimata). Mingil määral tehti koostööd ka koolidega (lasteloodulaagrid ja loodushariduspäevad). Lisaks plaanitule korraldati seminar “10 aastat Karula rahvusparki”. Läbi viimata jäid traditsioonilist elulaadi tutvustavad talgulaagrid ning mitmed kohalikele elanikele suunatud koolitused.

Karula rahvuspargi traditsiooniliste hoonete seisukorra parandamine (5.7)Koostati ehituspärandi register. Konserveerimis ja rekonstrueerimisetöid tehti järgmistel hoonetel: Asra saun; Karkküla lahusrehi; Mundi rehi; Püssä lahusrehi; Rebäsemõisa moonamaja, majandushoone ja rehi (kõigi hoonete seinad jäid konserveerimata); Sora heinaküün (lisaks planeeritule korrastati otsasein); Suuresõõru-Hinni lahusrehi (lisaks planeeritule korrastati tagasein); Mäe-Mändiku ait (lisaks planeeritule vahetati aluspalgid). Lisaks planeeritule päästeti Paabo-Mähkli palklaut ja Tatriku küün.

Planeeritud töödest jäi tegemata järgmised rekonstrueerimis ja konserveerimis tööd: Juudinurme rehielamu (liiga mahukas töö, ei saadud rahastust); Kaika koolimaja (ei tehtud, kuna polnud selge hoone edasine kasutus); Väike-Mändiku, Rõõmu (Mähkli) ja Mundi ait (kuna katused olid korralikud); Sarik-siimani ait (lootusetult lagunenud); Suure-Sõõru heinaküün (liiga lagunenud). Samuti ei moodustatud ehituskomisjoni ning ei rakendatud kompensatsioone vanade hoonete remontimiseks.

Avalikustamine (5.8)Vastavalt planeeritule saadeti erinevatele asutustele laiali välja antud trükiseid, telliti rahvuspargi logoga pastakad, samuti sai uue näo koduleht, tõlgiti see inglise keelde ning see viidi kooskõlla avaliku teabe seadusega (seal hulgas sai koduleht uue kaardirakenduse), töötati välja teenusstandardid, teavitati oma tehtud töödest avalikkust (nii kohalikku kui ka laiemat avalikust), toimus “Osooni” erisaade. Erinevalt planeeritust ei osaletud messidel, kuna leiti, et see pole otstarbekas. Samuti alustati küll kaitseväärtusteatiste välja töötamist, kuid ei jõudnud välja andmiseni.

Kaitse-eeskirja muutmine (5.9)Vastavalt planeeritule moodustati ekspertgrupp uue kaitse-eeskirja koostamiseks. Kaitse-eeskiri kinnitati 2006. aasta juunis.

Maade riigiomandisse vormistamine (5.10)Erinevalt planeeritust ei jõutud maade riigi omandisse vormistamisega tegeleda.

Päästeteenistuse korraldamine (5.11)Soetati vastavalt planeeritule tulekahjude korral operatiivseks kasutamiseks mõeldud viidad. Rahastust ei saadud metsatulekahjude kustutamiseks vajalike käsiveepritside ja terasluudade soetamiseks. Samuti pole tähistatud, kaardistatud ning välja ehitatud tuletõrje veevõtu kohti.

Teede sulgemine (5.12)Vastavalt planeeritule sulgeti kolm Ähijärve kaldale viivat teed liiklusekeelu märgiga (lisaks planeeritutele paigaldati veel 7 keelumärki) ning lisaks suleti 8 teed tõkkepuuga.

Valitsemine ja infotehnoloogia (5.13)Valitsemine (5.13.1)Erinevalt planeeritust ei saadud lisaks olemasolevatele kohtadele rahapuuduse ja vajaduste muutumise tõttu asedirektori ja kultuuripärandispetsialisti kohta. Samuti erinesid planeeritust rahapuuduse ja muutunud vajaduste tõttu majanduskulud (raha saadi selleks küll 1,5 korda rohkem kui planeeritud, kuid see kulus teiste hädapäraste vajaduste katmiseks). Samuti ei kulutatud soetuste rahasid selliselt nagu planeeritud, sest muutusid vajadused ning ei jätkunud piisavalt raha. Planeeritud kolme auto asemel oli kaitsekorraldusperioodi lõpuks olemas neli autot, soetati kaks jalgratast, fotoaparaat, maastikusuusad, mobiiltelefonid, lisaks soetati veel digifotoaparaat. Samas ei soetatud videokaamerat ja ATVd. Samuti erinesid töötajate reaalselt toimunud töötajate täiendkoolitus kaitsekorralduskavaga planeeritust.

Infotehnoloogia arendamine (5.13.2)Kõik planeeritud infotehnoloogilised tööd tahti kas planeeritust varem või odavama raha eest või suuremas mahus: kulud andmesidele olid planeeritust väiksemad; planeeritud kahe arvutikomplekti juurde soetamise asemel on lisandunud kolm komplekti ja välja vahetatu kaks; printer, skanneerimismasin ja paljundusmasinad soetati planeeritust varem; erinevalt planeeritust saadi püsiühendus; tarkvara soetati planeeritust rohkem.

Teadusuuringud, seire ja tulemuslikkuse kontroll, kaitsekorralduskava uuendamine (5.14)Teadusuuringud (5.14.1)Planeeritud teadustöödest viidi täielikult või osaliselt läbi 56% töödest, I prioriteedi töödest viidi täielikul või osaliselt läbi 63%. Läbi viidi ajaloouuring (osaliselt KHÜ kaasabil), osaliselt said korrastatud andmebaasid (KHÜ kaasabil valmis ehitusregister, puudub seotus kaardiga ning fotodega), viidi läbi hoonete inventuur, ranna ja kaldakaitseseaduse erinevatest tõlgendamisvõimalustest tulenevalt veekogude kalda ulatuse ja ehituskeeluvööndi määramise töö, koostati Köstrejärve setete tüseduse ja sügavuskaart ning sellele toetudes koostati tegevusplaan järve seisundi parandamiseks, viidi läbi uuring maastikulise liigestatuse ja seda kujundavate keskkonnategurite ja inimtegevuse uuring, must-toonekure toitumisalade uuring, koguti rahvapärimust inimestelt, viidi läbi rähnide inventuur, salumetsade uuring, selgrootute inventuur, soode seisundi täiendav uuring, sürjametsade uuring, teede kaardistamine ja ajalooliste teede kaardikihi loomine, kahepaiksete inventuur ning seire metoodika väljatöötamine. Lisaks planeeritule viidi läbi niiduinventuur, mingi ja muude väikeimetajate seire ning koos rähnidega inventeeriti ka kakkude populatsiooni.

Tegemata jäänud 16st tegevusest 12 jäi tegemata ajapuuduse tõttu, kaks osutusid mitte vajalikuks ja ühe jaoks ei antud raha: geoloogilised uuringud Karula maastike kujunemise seisukohalt; jahiulukite inventuur (ei peetud vajalikuks, samas kaasati kohalikud jahimehed loendusse ja seiresse); järvede limnoloogiline ja hüdroloogiline uurimine ning ekspertiisid; kalaressurss ja bioproduktsioon Ähi- ja Ubajärves; allikate inventuur; samblike, sammalde ja seente inventuur (osaliselt saadi andmeid toimunud Tartu Ülikooli praktikumide raames); kuivendussüsteemide ja teetruupide inventuur (teostatud lõputöö); pisiimetajate uuring; rahvapärimuse kogumine arhiividest; väikejärvede inventuur; eba vajalikuks peeti ka Ähijärve vaatlusposti käigushoidmist.

Seire ja tulemuslikkuse kontroll (5.14.2)Riikliku seire raames toimus iga-aastane must-toonekure, kalakotka ja väike-konnakotka seire, läbi viidi rukkiräägu kahe aastane seire, samuti viidi läbi rähnide ja kakkude inventuur, teadmata on sookurgede ja metsise arvukus kaitsekorraldusperioodi lõpuks. Kahepaiksete seminar-laagri käigus viidi läbi kahepaiksete seire. Läbi viidi jõevähipopulatsiooni seire. Kohalike jahimeeste abiga hinnati iga-aastaselt ulukite arvukust rahvuspargis, samuti viidi jahimeeste abiga läbi koprakahjustuste ja koprapesakondade seire. Riikliku seire raames loendati iga-aastaselt harulise võtmeheina arvukust teadaolevas kasvukohas. Lisaks loodi LIFE projekti raames botaanilise seire alad.

Kaitsekorralduskava uuendamine (5.14.3)Kaitsekorralduskava uuendamist alustati 2005. aastal, kuid aja- ning rahapuuduse tõttu ei valminud vastavalt planeeritule.

Karula rahvuspargi liikumiskeelualade ja välipiirialade tähistamine (5.15)Vastavalt planeeritule tähistati Karula rahvuspargi välispiir (selles osas, mida kaitse-eeskirjaga muuta ei planeeritud), samuti paigaldati rahvuspargi algust tähistavad sildid riigimaanteedele. Tähistamata jäid piirangu ja sihtkaitsevööndite piirid. Samas tähistati reservaat ning liikumiskeelualad.

Koostöö korraldamine erinevate huvigruppidegaKoostöös loodusteadlastega on Karula rahvuspargis läb viidud mitmeid praktikume (botaanika, mükoloogia, selgrootute, selgroogsete, etnoloogia jt). Samuti on koostööd tehtud erinevate uuringute tellimisel. Iga-aastaselt on toimunud EMÜ tudengite keskkonnaorganisatsiooni KÜSi talgud ning iga-aastaselt on suvepraktikal käinud Räpina aianduskooli keskkonnaeriala õpilased. ELFiga koostöös on korraldatud talguid ning töötati välja Karula rahvuspargi uus kaitse-eeskiri. Koostöös teiste rahvusparkidega viidi läbi kolm arhitektuuripärandi kaitsmisele suunatud seminar-nõupidamist. Koostöös kohalike elanikega loodi mittetulundusühing Karula Hoiu Ühing. Maksimaalselt on püütud koostööd teha kohalike elanikega. RMKga koostöös viidi läbi Eesti-Soome ühisprojekt metsade looduslikkuse taastamiseks. Samas iga-aastaseid ühiseid metsaseminare ei toimunud. Jahimeestega koostöös loendati ulukite arvukust ning korraldati ühiseid koolitusi ning nõupidamisi. Mittetulundusühingutega on koostöös on läbi viidud mitmeid üritusi ning osaleti Kaikakandi arengukava välja töötamisel. Turismiettevõtjatega on vahetatud turismiteenuste alast infot, on peetud giidikoolitusi ning ühisnõupidamisi, rahvuspark algatas ja osales turismistrateegia välja töötamise, välja töötamata jäi ühtne viidastusprogramm, samuti võiks olla parem mõlemapoolne infovahetus. Rahvuspargi infopunktis levitati Võru Instituudi poolt välja antud trükiseid, samuti ilmus võru keelseid artikleid infolehes.

Jätkuvalt on tähelepanu alt välja jäänud maaomanikud, kes ei ela rahvuspargi alal ning nendeni ei jõua info rahvuspargi üritustest ning muudest tegevustest. Ühtegi kohalike omavalitsustega koostöös planeeritud tegevust läbi ei suudetud viia. Välja ei arendatud kohalike huvigruppidega koostöös Karula kaubamärki seda põhiliselt ajapuudusel.

16.2 Hinnangud eelmise kaitsekorralduskava väärtuste säilimisele vastavalt seatud eesmärkidele

Väärtused Kaitse-eesmärgid ja hinnangud säilimisele 5-palli süsteemis (5-eesmärk saavutatud – 2-eesmärk saavutamata)

Kaugem eesmärk ja hinnang Lähem eesmärk ja hinnang

Märkused

1. Maastikud 1.1. Pärand-kultuurmaastik Säilimine u 30%-l rahvuspargi pindalast 4 Prioriteetsete alade säilimine

olemas-olevas seisundis5

1.2. Loodusmaastik Looduslikus seisundis säilimine 5 Looduslikkuse suurenemine 51.3.Maastike mosaiiksus ja liigendatus

Mosaiiksuse ja liigendatuse säilimine 4 Olemas-olevas seisundis säilimine, osade piirkondade taastamine

4 Metsamassiivides asuvad väiksed lagendikud hooldamata.

1.4. Maastike unikaalne geomorfoloogia ja genees

Pinna- vormide säilimine 5 Pinnavormide säilimine 5

1.5. Iseäralikud pinnavormid Pinna- vormide säilimine 5 Pinnavormide säilimine 5 Haukamäe erosioon jätkub.2. Veekogud – järved 2.1. Vaatelised ja puhkemajanduslikult

Loodusliku veerežiimi säilimine 5 Praeguse situatsiooni säilimine 5

2.2. Eripärase veerežiimiga (Õdri järv)

Loodusliku veerežiimi säilimine 5 Praeguse situatsiooni säilimine 5 Koprad pole eripärase veerežiimiga järvedel olulist kahju teinud.

2.3. Mitmekesise elustiku ja eripärase tüpoloogiaga

Loodusliku veerežiimi säilimine 5 Praeguse situatsiooni säilimine 5 Koprad pole mitmekesise elustiku ja eripärase tüpoloogiaga järvedel olulist kahju teinud. Kahjud Ojajärvel, Linnajärvel, Vihmjärvel.

3. Kooslused 3.1. Metsad 3.1.1. Vanad metsad Looduslik areng 5 Loodusliku arengu tagamine 53.1.2. Sürjametsad Säilimine 5 Säilimise tagamine tüüpalana 53.1.3. Salumetsad Säilimine, taastumine 5 Olemasoleva seisundi säilimine ja

paranemine5 Olemas mõned väga väärtuslikud kooslused, ülejäänud

kooslused taastumas ning enamasti inimese kaasabi ei vaja3.1.4. Madalsoometsad Säilimine 5 Olemasoleva seisundi tagamine 53.1.5. Lodumetsad Säilimine ? Olemasoleva seisundi säilimine ? Puudub ülevaade kopraüleujutuste mõjust väärtusele3.1.6. Põlendikud Metsa looduslik arenemine 5 Metsa looduslik taastumine 53.1.7. Erilisi elupaiku sisaldavad metsad

Säilimine 5 Säilimise 5



Märkused

1. Maastikud 3.2. Märgalad 3.2.1. Madalsood Säilimine ja taastumine 5 Olemasoleva seisundi säilimine 53.2.2. Õõtsiksood Säilimine ? Olemasoleva seisundi säilimine ? Puudub ülevaade kopraüleujutuste mõjust õõtsiksoodele3.2.3. Allikasoo Looduslikus seisundis säilimine 5 Olemasoleva seisundi säilimine 53.2.4. Nõmmrabad Looduslikus seisundis säilimine 5 Olemasoleva seisundi säilimine 5 Puudub ülevaade Oekonnu ja Arukülä Suursuu soost3.2.5. Rabad Looduslikus seisundis säilimine 5 Olemasoleva seisundi säilimine 53.2.6. Küngaste vahelised lontsikud ja sulglohud

Looduslikus seisundis säilimine ja taastumine 3 Olemasoleva olukorra säilimine 3 Kolski ja Mikumäe kuivad, lontsikutes vee tase kopra ja inimese tõttu ebastabiilne

3.3. Niidud 3.3.1. Puisniidud Säilimine 5 Taastamine ja hooldamine 53.3.2. Aruniidud Säilimine ja hooldamine 4 Säilitamine ja taastumine 4 Mitmed niidud on üles küntud3.3.3. Soostunud ja sooniidud Säilimine ja taastumine 2 Taastamine ja hooldamine 4 Pikaajaline perspektiiv hooldamiseks puudub, mitmes kohas

soovitakse kuivendada ning tiigiks kaevata.4. Loomastik 4.1. Linnustik 4.1.1. Must-toonekure asurkond Arvukuse säilimine optimaalsel tasemel 3 Olemasoleva arvukuse säilimine 4 Seisund kogu eestis halvenenud4.1.2. Kalakotka asurkond Arvukuse säilimine optimaalsel tasemel 5 Olemasoleva arvukuse säilimine 54.1.3. Väike-konnakotka asurkond

Arvukuse säilimine optimaalsel tasemel 5 Olemasoleva arvukuse säilimine 5 Peamiseks limiteerivaks teguriks Karulas on hea kvaliteediga toitumisalade olemasolu.

4.1.4. Rukkiräägu asurkond Arvukuse säilimine optimaalsel tasemel 5 Olemasoleva arvukuse säilimine 54.1.5. Valgeselg-kirjurähni ja kolmvarvas-rähni asurkonnad

Arvukuse säilimine optimaalsel tasemel 5 Arvukuse tõus 4 Kriteeriumiks olnud arvukuse jääb inventuuri käigus hinnatud arvukuse piiresse, samas ei ole arvukus tõusnud.

4.1.6. Metsise asurkond Arvukuse säilimine optimaalsel tasemel ? Olemasolevate mängu-paikade püsimise tagamine

? Metsiste arvukus pole teada, 2000. aastal oli tulemuslikkuse kriteeriumiks 20 paari olemasolu.

4.1.7. Sookure asurkond Arvukuse säilimine optimaalsel tasemel 5 Olemasoleva arvukuse hoidmine 5 Arvukus on tõusnud 8-lt paarilt vähemalt 11-ne paarini4.2. Imetajad 4.2.1. Saarma asurkond Elujõulise saarma populatsiooni säilimine 5 Olemasoleva saarma- populatsiooni

arvukuse tagamine5

4.2.2. Kopra asurkond Elujõulise ja stabiilse populatsiooni säilimine 3 Optimaalse arvukuse säilimine 2 40-50 isendit Arvukus on kultuurmaastikes ületanud optimaalse arvukuse

4.3. Kahepaiksed



Märkused

1. Maastikud 4.3.1. Mudakonna asurkond Arvukuse suurenemine 4 Olemasoleva arvukuse säilimine 5 Populatsioon on püsinud stabiilne, samas võib sobivate

kudemisveekogude kinnikasvamisel olukord halveneda4.4. Sisevee elustik 4.4.1. Jõevähi asurkond Elujõulise populatsiooni suurenemine 3 Olemasoleva arvukuse säilimine 4 Jõevähk on mitmetes järvedes olemas, kuid seisund pole

kuskil väga hea. Kaug-mikile-ähi4.4.2. Apteegikaani asurkond Elujõulise populatsiooni suurenemine 5 Olemasoleva arvukuse säilimine 5 Kogrõjärves on elujõuline populatsioon4.5. Putukad 4.5.1. Palukuklaste asurkond Arvukuse suurenemine 5 Olemasoleva arvukuse säilimine 5 Asurkond on säilinud, samas võib valgustingimuste halve-

nedes ja liigse külastamise tagajärjel olukord halveneda5. Taimed 5.1.Haruline võtmehein Kasvukoha säilimine ja kaitsmine 5 Tagada vähemalt senise suurusega

kasvukoha säilimine5 Keskmiselt leitud iga aasta üle 50 taime. Lisaks on leitud

mitmeid uusi kasvukohti.5.2. Loitlesbergeri niitsammal Kasvukoha säilimine 5 Kasvukoha säilitamine 5 Seisund pole teada6. Põlisasustus Inimeste arvu tõus 5 Olemasolevate inimeste arvu

säilimine5 Andmed pole võrreldavad, elanike register ei kajasta

tegelikkust. 7. Kultuuri- ja ajaloopärand 7.1. Traditsiooniline taluarhitektuur 7.1.1. Hooned Ehitustraditsioonide säilimine 4 Objektide säilimine 4 On palju ära tehtud, samas osad väärtuslikud hooned on

ikkagi hävinud.7.1.2. Asustusstruktuur Karulale tüüpilise asustusstruktuuri säilimine 3 Konkreetsete objektide säilimine 3 Metsavahikohad pole säilinud, järvevahikoht kasutamata,

õueplaneeringud muutunud7.2.Võrukeelne ja loodusega seotud rahvapärimus

Elava rahvapärimuse säilimine 3 Elava rahvapärimuse säilimine 3 Mõned pärimust säilitavad inimesed on olemas.

7.3. Elulaad ja töötraditsioonid Säilimine ja taastamine 4 Olemasoleva olukorra säilimine 4 Elujõuliste talude hulk ei ole vähenenud, palkehitustraditsioon on laienenud.

7.4. Võru keel Võrukeelse elanikkonna säilimine Karulas 4 Praeguse keele kasutuse säilimine ja maine tõus

3 Võrukeele kasutajate hulk on vähenenud

7.5. Vanapärased kombed Säilimine 4 Säilimine 4 Vana kombeid tundev elanikkond väheneb, sisserändajad ei tunne vanu kombeid

7.6. Ajaloomälestised Olemasolevate väärtuste säilimine 4 Olemasolevate väärtuste säilimine 4 Ajaloolised kohad unarusse jäänud (Koemetsa ja Mähkli)8. Teaduslikud Säilimine 4 Säilimine 4 Põlendikud uurimata, kultuuripärand kehvasti uuritud.



Märkused

1. Maastikud 9. Keskkond Säilimine 5 Säilimine 5 10. Rekreatiivsed Säilimine 5 Säilimine 5 Paranenud

17. KASUTATUD KIRJANDUSAasa, H., Karukäpp, M. 1999. Metsakuklaste ja nende elupaikade vahelistest suhetest. Lõputöö metsakorralduse erialal.

Käsikiri, Tartu.Drenkhan, R. 2001. Karula rahvuspargi kaitsekorralduskava 2001 – 2005. Ähijärve.Eesti Loodusuurijate Seltsi mükoloogia ühing ja Tartu Ülikooli Botaanika ja ökoloogia instituudi mükoloogia õppetool,

2003 Karula rahvuspargi seente nimestik. Eesti Maaülikooli Põllumajandus- ja Keskkonnainstituudi Võrtsjärve Limnoloogiakeskuse andmebaas.Eesti Ornitoloogiaühing, 2007. Eesti Linnuatlas. http://www.eoy.ee/atlas/Eller, K. 1999. Karula rahvuspargi piires asuva arhitektuuri, ajaloo- ja kultuuripärandi inventeerimise aruanne.

Alusuuringud Karula rahvuspargi kaitsekorralduskava ettevalmistamiseks.Evestus, T. 2004. Metsade seisundi hindamine kakuliste ja rähniliste populatsiooni põhjal Karula RP-s. Käsikiri, Tartu.Evestus, T., Sellise, U. 2000. Kotkaste ja must-toonekure inventuur Karula Rahvuspargi kaitsekorralduskava raames.

Käsikiri, Tartu.Hurt, M., Hurt., 2004. Vähiveekogude inventuur Karula rahvuspargis. Uurimustöö. Käsikiri, Võru.Järvet, A. 1998. Karula rahvuspargi maastikud. Aruanne.Järvet, A. 2000. Vooluveekogude inventuur ja ettepanekud kaitsekorralduskava koostamiseks. Aruanne. Jääts, L. 2005. Karula traditsiooniline taluarhitektuur ja asustusstruktuur. Ettepanekuid Karula rahvuspargi

kaitsekorralduskava koostamiseks. Käsikiri, Tartu.Kalda, A. 1996. ELUSi Aastaraamatu 77. köide “Rahvuspargi taimekoosluste mitmekesisust kajastav representatiivne

uurimus”.Kama, K. 1999. Rahvapärimuse aruanne. Käsikiri.Kartau, K., Pae, T., Ahas, R. 2000. Ressursside ja sotsiaal-majandusliku situatsiooni hinnang Karula rahvuspargis.

Käsikiri, Tartu.Konsa, M. 2004. Ülevaade Karula rahvuspargi ja selle lähiümbruse arheoloogilistest muinasväärtustest. Käsikiri, Tartu.Kotkaklubi, 2001. Karula RP paiknevate kotkaste ja must-toonekure 2001.a. inventuuri tulemused. Käsikiri, Tartu.Kotkaklubi, 2003. Väike-konnakotka inventuur Karula rahvuspargis. Käsikiri, Tartu.Kotkaklubi, 2004. Karula RP ja lähiümbruse must-toonekurg, konnakotkad ja kalakotkas 2004. Tartu.Kotkaklubi, 2004. Konnakotkaste inventuur Karula rahvuspargis 2003-2004. Käsikiri, Tartu.Kotkaklubi, 2004. Must-toonekure inventuur Karula rahvuspargis. Käsikiri, Tartu.Kotkaklubi, 2004. Must-toonekure inventuur Karulas 2004. Käsikiri, Tartu.Laanetu, N. 1999. Karula loomastik. Käsikiri, Tartu.Lamp, M.-L., Reimann, M. 2005. Turism ja kohalik kogukond Karula rahvuspargis. Käsikiri, Tartu.Leetmaa, K. 1999. Kombed, keel, identiteet, traditsiooniline elulaad ja suhtumine looduskaitsesse Karula rahvuspargis.

Käsikiri, Tartu.Leht, M. 2002. Agrimonia pilosa Karulas. Käsikiri. Leibak, E. 1996. Eesimaa Looduse Fondi põlismetsade inventuur 1993 – 1996.Leibak, E. 2000. Karula rahvuspargi linnustikust. Käsikiri, Tartu.Lilleleht, V. 1998. Eesti Punane Raamat. Ohustatud seened, taimed ja loomad. A/S Infotrükk, Tartu.Maavara, V., Martin, A.-J. 1983. Protection and utilization of red wood ants in Estonia (in Russian). – Acta et

Commentationes Univ. Tartuensis.Martin, A.-H. 2000. Metsakuklased Karula rahvuspargis. Aruande käsikiri, Tartu.Martin, M., Luig, J. 2002. Potentsiaalsed Natura 2000 alad Euroopa Liidu Loodusdirektiivi II lisa putukaliikide kaitseks.

Aruanne, Tartu.Martin, M., Luig, J. 2003. Selgrootute seire Karula rahvuspargis 2003. aastal. Käsikiri, Tartu.Merila-Lattik, H. 2002. Võru Karula ajalugu I. Karula Muinsuskaitse Selts, Tartu.Metsvahi, M. 2002. Karula rahvuspargi territooriumil 3.-15. 08. 2002. aastal toimunud rahvaluule välitööd.Mäemets, A. 1977. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Valgus, Tallinn.Ott, I. 2001. Karula järvede inventuur 2001. a. Käsikiri, Rannu.Paal, J. 1999. Aruanne. Botaanilistest uuringutest Karula rahvuspargis. Käsikiri, Tartu.Paal, J. 2005. Salumetsade inventuur Karula rahvuspargis. Käsikiri, Tartu.Pajula, R. 2001. Karula rahvuspargi soode inventuuri aruanne.Parts, P-K. 2002. Ehituslikud piirangud ja kaldakaitsevööndite ulatuse määramine Karula rahvuspargis. Soovitused Karula

rahvuspargi kaitsekorralduskava ja valdade üldplaneeringute koostamiseks. Inventuuri aruanne.Pärnsalu, J. Õunapuu, H. 1993. Laanekuklane (foramica aquilonia Yarr.) Alatskivi sipelgakaitsealal. Diplomitöö

metsamajanduse erialal. Käsikiri, Tartu.Rammo, M. 2003. Uurimistöö aruanne. Jauga mõis (Jacobshof). Käsikiri, Tartu.Rannap, R., Pappel, P. 2003. Haruldaste kahepaiksete seire Karula rahvuspargis: Metoodika ja tulemused 2002 – 2003.

Käsikiri, Tartu.Taimeveeb. http://lk.envinst.ee/index.php?action=7.Tuvikene, A. 2004. Koiva vesikonna pinnaveekogude ülevaade ja ökoloogiline seisund. EPMÜ ZBI Hüdrobioloogia

OsakondVelder, S. 1998. Erinumber Karula Rahvuspargist Eesti loodus.Võru Instituudi koduleht. www.wi.ee 15.10.2006Örd, A. 1985. Karula maastikukaitseala arenduskava. Tartu.

http://www.wi.ee/

18. LISAD

Lisa 1 Karula rahvuspargi kaitse-eeskiri

Karula rahvuspargi kaitse-eeskiri1Vabariigi Valitsuse 22. juuni 2006. a määrus nr 149

Määrus kehtestatakse «Looduskaitseseaduse» § 10 lõike 1 alusel.

1. peatükkÜLDSÄTTED

§ 1. Karula rahvuspargi kaitse-eesmärk

(1) Karula rahvuspargi2 (edaspidi kaitseala) kaitse-eesmärk on:

Lõuna-Eestile iseloomulike metsa- ja järverikaste maastike, pinnavormide, looduse ja kultuuripärandi ning tasakaalustatud keskkonnakasutuse säilitamine, kaitsmine, taastamine, uurimine ja tutvustamine ning kaitsealuste liikide kaitse; nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta I lisas nimetatud liikide – must-toonekure, väike-konnakotka ja kalakotka, kes on I kategooria kaitsealused liigid, metsise, valgeselg-kirjurähni ja laanerähni, kes on ühtlasi II kategooria kaitsealused liigid, täpikhuigu, rukkiräägu, sookure, herilaseviu, roo-loorkulli, tedre, jõgitiiru, värbkaku, händkaku, öösorri, hallpea-rähni, musträhni, nõmmelõokese, vööt-põõsalinnu, väike-kärbsenäpi, laanepüü ja punaselg-õgija, kes on III kategooria kaitsealused liigid, kaitse; nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta I lisas nimetatud

elupaigatüüpide – vähe- kuni kesktoiteliste kalgiveeliste järvede (3140)3, looduslikult rohketoiteliste järvede (3150), huumustoiteliste

järvede ja järvikute (3160), lubjavaesel mullal liigirikaste niitude (6270*), niiskuslembeste kõrgrohustute (6430), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niitude (6510), rabade (7110*), siirde- ja õõtsiksoode (7140), vanade loodusmetsade (9010*), rohunditerikaste kuusikute (9050), oosidel ja moreenikuhjatistel kasvavate okasmetsade (sürjametsade) (9060), soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080*), siirdesoo- ja rabametsade (91D0*) ning II lisas nimetatud liikide – soohiilaka ja palu-karukella, mis on ühtlasi II kategooria kaitsealused liigid, ning hariliku hingi, karvase maarjalepa, suur-kuldtiiva ja saarma, mis on ühtlasi III kategooria kaitsealused liigid, elupaikade kaitse.

(2) Kaitseala maa- ja veeala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele kaheks loodusreservaadiks, kahekümne seitsmeks sihtkaitsevööndiks ja kaheteistkümneks piiranguvööndiks. (3) Kaitsealal tuleb arvestada «Looduskaitseseaduses» sätestatud piiranguid käesolevas määruses sätestatud erisustega. § 2. Kaitseala asukoht (1) Kaitseala asub Võru maakonnas Antsla vallas Haabsaare, Kaika, Jõepera, Ähijärve, Mähkli, Soome, Tsooru ja Viirapalu külas, Mõniste vallas Koemetsa külas ja Varstu vallas Vana-Roosa külas, Valga maakonnas Karula vallas Lusti, Valtina, Lüllemäe, Rebasemõisa ja Koobassaare külas.

(2) Kaitseala välispiir ja vööndite piirid on esitatud kaardil määruse lisas4.

§ 3. Kaitseala valitseja Kaitseala valitseja on Keskkonnaministeeriumi Valgamaa keskkonnateenistus Valgamaale jääva ja Keskkonnaministeeriumi Võrumaa keskkonnateenistus Võrumaale jääva maa- ja veeala piires.

2. peatükkKAITSEKORRA ÜLDPÕHIMÕTTED

§ 4. Lubatud tegevus (1) Inimestel on lubatud viibida ning korjata marju ja seeni kogu kaitsealal, välja arvatud loodusreservaadis ning käesoleva kaitse-eeskirjaga sätestatud juhtudel sihtkaitsevööndis. (2) Füüsilise isiku või eraõigusliku juriidilise isiku omandis oleval kinnisasjal viibimine on lubatud, arvestades «Asjaõigusseaduses» ja «Looduskaitseseaduses» sätestatut. (3) Telkimine ja lõkke tegemine kaitsealal on lubatud ainult selleks ettevalmistatud ja tähistatud ning kaitseala valitsejaga kooskõlastatud kohtades. Telkimine ja lõkke tegemine õuemaal on lubatud omaniku loal. Omanikul on lubatud telkimine oma kinnistu piires. (4) Kaitsealal on lubatud sõidukiga sõitmine selleks määratud teedel ja maastikusõidukiga sõitmine kaitseala valitseja nõusolekul. Sõidukiga sõitmine väljaspool teid ja maastikusõidukiga sõitmine kaitseala valitseja nõusolekuta on lubatud järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemisega seotud töödel, kaitseala valitseja nõusolekul teostatavas teadustegevuses ning liinirajatiste hooldamiseks vajalikel töödel ja maatulundusmaal metsamajandustöödel või põllumajandustöödel. (5) Kaitseala veealal on lubatud mootorita ujuvvahendiga sõitmine, välja arvatud loodusreservaadis ning käesoleva kaitse-eeskirjaga sätestatud juhtudel sihtkaitsevööndis. Mootoriga ujuvvahendiga on lubatud sõita ainult järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemisega seotud tegevuses ja kaitseala valitseja nõusolekul teostatavas teadustegevuses. (6) Kaitsealal on lubatud harrastuskalapüük, välja arvatud loodusreservaadis ning käesosleva kaitse-eeskirjaga sätestatud juhtudel sihtkaitsevööndis, kusjuures Ubajärve sihtkaitsevööndis on kalapüük lubatud käsi-, lend- ja põhjaõngega ning nakkevõrgu ja spinninguga. Kalapüük kutselise kalapüügi vahenditega toimub üksnes kaitseala valitseja nõusolekul, kusjuures kaitseala valitsejal on õigus püügikoormuse reguleerimiseks esitada nõudmisi kalapüügi vahendite, -aja, -koha ja -mahtude osas.

§ 5. Keelatud tegevus (1) Kaitsealal on keelatud ujuvehitiste püstitamine. (2) Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud:

muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet; koostada maakorralduskava ja teostada maakorraldustoiminguid; väljastada metsamajandamiskava; kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut; anda nõusolekut väikeehitise, sealhulgas paadisilla ehitamiseks; anda projekteerimistingimusi; anda ehitusluba.

§ 6. Tegevuse kooskõlastamine (1) Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis kaitse-eeskirja kohaselt vajab kaitseala valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või seisundit. (2) Kui tegevust ei ole kaitseala valitsejaga kooskõlastatud või tegevuses ei ole arvestatud kaitseala valitseja kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmisel tegevus ei kahjusta kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või seisundit, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud tegevus on, vastavalt «Haldusmenetluse seadusele» õiguspärast ootust sellise tegevuse õiguspärasuse osas. (3) Keskkonnaministeeriumil või kavandatava tegevuse asukoha keskkonnateenistusel on keskkonnamõju hindamise järelevalvajana õigus määrata kaitseala kaitseks keskkonnanõudeid, kui kavandatav tegevus võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või seisundit.

3. peatükk

https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?replstring=33&dyn=1043080&id=893104!pr10lg1

LOODUSRESERVAAT

§ 7. Loodusreservaadi määratlus (1) Loodusreservaat on otsesest inimtegevusest puutumata loodusega kaitseala maa- või veeala osa, kus tagatakse looduslike koosluste säilimine ja kujunemine üksnes looduslike protsesside tulemusena. (2) Kaitsealal on kaks loodusreservaati:

1 Pautsjärve loodusreservaat; 2 Kaadsijärve loodusreservaat.

§ 8. Loodusreservaadi kaitse-eesmärk Loodusreservaadi kaitse-eesmärk on ökosüsteemide arengu tagamine üksnes loodusliku protsessina.

§ 9. Tegevus loodusreservaadis Loodusreservaadis on keelatud igasugune inimtegevus, sealhulgas inimeste viibimine, välja arvatud järelevalve- ja päästetöödel, loodusobjekti valitsemise eesmärgil ja kaitseala valitseja nõusolekul teadustegevuse ning loodusobjekti seisundi jälgimise ja hindamise eesmärgil.

4. peatükkSIHTKAITSEVÖÖND

§ 10. Sihtkaitsevööndi määratlus (1) Kaitseala sihtkaitsevöönd on kaitseala osa seal väljakujunenud või kujundatavate looduslike ja poollooduslike koosluste säilitamiseks. (2) Kaitsealal on kakskümmend seitse sihtkaitsevööndit:

1.Kallõtõ sihtkaitsevöönd;2.Verioja sihtkaitsevöönd;3.Tinu sihtkaitsevöönd;4.Apjajärve sihtkaitsevöönd;5.Valgõpalu sihtkaitsevöönd;6.Kahrikolga sihtkaitsevöönd;7.Palu-Labassaarõ sihtkaitsevöönd;8.Liivalumbi sihtkaitsevöönd;9.Kaugjärve sihtkaitsevöönd;10.Äestämise soo sihtkaitsevöönd;11.Pikässilla sihtkaitsevöönd;12.Põrgujärve sihtkaitsevöönd;13.Õdri sihtkaitsevöönd;14.Oikunna sihtkaitsevöönd;15.Rebäse sihtkaitsevöönd;16.Kuigli sihtkaitsevöönd;17.Apjasoo sihtkaitsevöönd;18.Mädäjärve sihtkaitsevöönd;19.Vanapalu sihtkaitsevöönd;20.Plaagi sihtkaitsevöönd;21.Konnumäe sihtkaitsevöönd;22.Saarjärve sihtkaitsevöönd;23.Tiidu sihtkaitsevöönd;24.Kannussaarõ sihtkaitsevöönd;25.Pikässaarõ sihtkaitsevöönd;26.Peräjärve sihtkaitsevöönd;27.Ubajärve sihtkaitsevöönd.

§ 11. Sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk (1) Kallõtõ, Verioja, Apjajärve, Valgõpalu, Kahrikolga, Palu-Labassaarõ, Liivalumbi, Kaugjärve, Äestämise soo, Pikässilla, Tinu ja Põrgujärve sihtkaitsevööndis on kaitse-eesmärk ökosüsteemide arengu tagamine loodusliku protsessina ning kaitstavate liikide elupaikade kaitse. (2) Õdri, Oikunna, Kuigli, Mädäjärve, Vanapalu, Pikässaarõ, Apjasoo, Konnumäe, Rebäse ja Peräjärve sihtkaitsevööndis on kaitse-eesmärk koosluste looduslikkuse taastamine, looduse mitmekesisuse säilitamine ja kaitsealuste liikide elupaikade kaitse. (3) Plaagi, Tiidu, Saarjärve, Kannussaarõ ja Ubajärve sihtkaitsevööndis on kaitse-eesmärk koosluste säilitamine või taastamine, neile omaste liikide ja vanuse struktuuri hoidmine, looduse mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine ning kaitsealuste liikide elupaikade kaitse.

§ 12. Lubatud tegevus (1) Jahipidamine ulukite arvukuse reguleerimise eesmärgil on lubatud Apjasoo, Konnumäe, Saarjärve, Tiidu ja Ubajärve sihtkaitsevööndis ning 1. septembrist 28. veebruarini Verioja, Tinu, Liivalumbi, Pikässilla, Põrgujärve, Õdri, Oikunna, Rebäse, Kuigli, Kannussaarõ, Pikässaarõ ja Peräjärve sihtkaitsevööndis. Võõrliikide arvukust võib reguleerida kõigis sihtkaitsevööndites. (2) Sihtkaitsevööndis on lubatud kuni 40 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistatud kohas. Rohkem kui 40 osalejaga rahvaürituse korraldamine ja rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata kohas on lubatud kaitseala valitseja nõusolekul. (3) Kaitseala valitseja nõusolekul on sihtkaitsevööndis lubatud järgmine tegevus:

•olemasolevate rajatiste, välja arvatud maaparandussüsteemide hooldustööd;•Õdri, Oikunna, Kuigli, Mädäjärve, Vanapalu, Konnumäe, Tiidu, Peräjärve, Rebäse, Apjasoo, Saarjärve, Kannussaarõ, Pikässaarõ ja Ubajärve sihtkaitsevööndites loodusliku veerežiimi taastamine;•Verioja, Kahrikolga, Õdri, Oikunna, Rebäse, Kuigli, Apjasoo, Mädäjärve, Vanapalu, Plaagi, Konnumäe, Saarjärve, Tiidu, Kannussaarõ, Pikässaarõ, Peräjärve ja Ubajärve sihtkaitsevööndis hooldustööd kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks;•Õdri, Oikunna, Rebäse, Kuigli, Apjasoo, Mädäjärve, Vanapalu, Plaagi, Konnumäe, Saarjärve, Tiidu, Kannussaarõ, Pikässaarõ, Peräjärve ja Ubajärve sihtkaitsevööndis metsakoosluse kujundamine vastavalt kaitse-eesmärgile, kusjuures kaitseala valitsejal on õigus esitada nõudeid raieliigi, -aja ja -tehnoloogia, metsamaterjali kokku- ja väljaveo ning puistu koosseisu ja täiuse osas;•Tiidu, Saarjärve ja Plaagi sihtkaitsevööndis niitude hooldamine ja taastamine;•rajatiste püstitamine õppe- ja matkaradade rajamisel;•põllumajandusotstarbega väikerajatiste püstitamine Plaagi, Saarjärve ja Tiidu sihtkaitsevööndis;•Kuigli, Apjasoo, Tiidu ja Ubajärve sihtkaitsevööndis liinirajatiste rajamine kaitsealal paikneva kinnisasja või kaitseala tarbeks;•Palu-Labassaarõ sihtkaitsevööndis maa-aluse kaabelliini rajamine Londi kinnistu tarbeks Kolski-Palo teemaal;• eesvoolude hoiutööd Apjasoo, Tiidu, Verioja, Õdri ja Kuigli sihtkaitsevööndis.

§ 13. Keelatud tegevus (1) Sihtkaitsevööndis on keelatud:

•majandustegevus;•loodusvarade kasutamine;•uute ehitiste, välja arvatud § 12 lõike 3 punktides 6–9 nimetatud ehitiste püstitamine.

(2) Inimeste viibine on keelatud Palu-Labassaarõ sihtkaitsevööndis Antsla metskonna kvartali AS170 eraldistel 3 ja 14 15. märtsist 31. augustini; Äestämise soo sihtkaitsevööndis väljaspool vööndit läbivaid teid ja Kaugjärve kallasrada 15. märtsist 31. augustini; Oikunna ja Vanapalu sihtkaitsevööndis 15. märtsist 31. augustini; Põrgujärve sihtkaitsevööndis 1. veebruarist 31. augustini, välja arvatud järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitseja nõusolekul teostatavas teadustegevuses ja kaitseala valitsemisega seotud tegevuses. (3) Ujuvvahendiga sõitmine on keelatud Kallõtõ sihtkaitsevööndisse jäävatel Mudajärvel, Mustjärvel ja Kallõtõ järvel, Tinu sihtkaitsevööndisse jääval Ojajärvel, Konnumäe sihtkaitsevööndisse jääval Põrgujärvel, Kuigli sihtkaitsevööndisse jääval Väiku-Kuikli järvel, Põrgujärve sihtkaitsevööndisse jääval Põrgujärvel, Kaugjärve sihtkaitsevööndisse jääval Kaugjärvel ning Apjajärve sihtkaitsevööndisse jääval Väiku-Apja järvel, Palu-Labassaarõ vööndisse jääval Kogrõjärvel ja Vahejärvel, Saarjärve sihtkaitsevööndisse jääval Kogrõjärvel ja Ahnõjärvel, välja arvatud kinnistu omanikul, pääste- ja järelevalvetöödel, kaitseala valitsemisega seotud tegevuses ning kaitseala valitseja nõusolekul teostatavas teadustegevuses. (4) Kalapüük on keelatud Kallõtõ sihtkaitsevööndisse jäävatel Mudajärvel ja Mustjärvel, Tinu sihtkaitsevööndisse jääval Ojajärvel, Konnumäe sihtkaitsevööndisse jääval Põrgujärvel, Kuigli sihtkaitsevööndisse jääval Väiku-Kuikli järvel, Põrgujärve sihtkaitsevööndisse jääval Põrgujärvel, Kaugjärve sihtkaitsevööndisse jääval Kaugjärvel, Apjajärve sihtkaitsevööndisse jääval Väiku-Apja järvel, Palu-Labassaarõ vööndisse jäävatel Kogrõjärvel ja Vahejärvel, Saarjärve sihtkaitsevööndisse jääval Kogrõjärvel, välja arvatud kaitseala valitseja nõusolekul teostatavas teadustegevuses.

§ 14. Vajalik tegevus (1) Plaagi ja Tiidu sihtkaitsevööndis poollooduslike koosluste esinemisalal on koosluste ilme ja liigikoosseisu taastamiseks ja säilitamiseks vajalik tegevus nagu rohu niitmine, loomade karjatamine, puu- ja põõsarinde harvendamine. (2) Saarjärve, Konnumäe, Tiidu ja Rebäse sihtkaitsevööndis on vajalik puu- ja põõsarinde kujundamine vaadete avamiseks nooremate kui 20-aastaste puistute vööndipiiriga kattuvas osas.

5. peatükkPIIRANGUVÖÖND

§ 15. Piiranguvööndi määratlus (1) Piiranguvöönd on kaitseala osa, mis ei kuulu reservaati ega sihtkaitsevööndisse. (2) Kaitsealal on kaksteist piiranguvööndit:

•Savijärve piiranguvöönd;•Rebäsemõisa-Kolski piiranguvöönd;•Apja piiranguvöönd;•Silla piiranguvöönd;•Mähkli piiranguvöönd;•Kaika piiranguvöönd;•Jõeperä piiranguvöönd;•Ähijärve piiranguvöönd•Saera piiranguvöönd;•Kõvõramäe piiranguvöönd;•Kõivistoja piiranguvöönd;•Järve piiranguvöönd.

§ 16. Piiranguvööndi kaitse-eesmärk (1) Kaika, Jõeperä, Mähkli, Ähijärve, Rebäsemõisa-Kolski, Apja, Savijärve, Silla, Saera ja Järve piiranguvööndis on kaitse-eesmärk looduse mitmekesisuse ja maastikuilme ning kultuuripärandi, traditsioonilise pärandmaastiku ja taluarhitektuuri säilitamine ning asustuse struktuuri kaitse. (2) Kõvõramäe piiranguvööndi kaitse-eesmärk on looduse mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine. (3) Kõivistoja piiranguvööndi kaitse-eesmärk on liikide elupaikade kaitse. (4) Piiranguvööndi metsa kaitse-eesmärk on metsakoosluse liikide ja vanuse mitmekesisuse säilitamine.

§ 17. Lubatud tegevus (1) Piiranguvööndis on lubatud:

•majandustegevus;•kuni 40 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata kohas;•jahipidamine ulukite arvukuse reguleerimise eesmärgil, välja arvatud Silla piiranguvöönd, kus on lubatud üksnes võõrliikide arvukuse reguleerimine.

(2) Ähijärve piiranguvööndis on kaitseala sisesteks vajadusteks lubatud Antsla metskonna kvartali AS112 eraldisel 1 asuva Pikässaarõ kruusaaugu kasutamine kuni selle ammendamise ja tasandamiseni. (3) Kaitseala valitseja nõusolekul on piiranguvööndis lubatud:

•vanade karjääride tasandustööd paiga loodusliku ilme taastamiseks;•rohkem kui 40 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata kohas, välja arvatud õuemaal, kus rahvaürituse korraldamine on lubatud omaniku loal;•«Maapõueseaduse» § 59 lõike 2 alusel liiva-, kruusa- ja savivõtt ning kaevise (välja arvatud orgaaniliste setendite) võtmine oma tarbeks.

§ 18. Ehitustegevus piiranguvööndis (1) Piiranguvööndis on lubatud kuni 15 ruutmeetri suuruste ja 4 meetri kõrguste sõrestikkonstruktsiooniga abihoonete ning alla 4 meetri kõrguste rajatiste püstitamine olemasoleval hoonestusalal ning karjaaedade ja kuni 15 ruutmeetri suuruste ja 4 meetri kõrguste põllumajandusotstarbega sõrestikkonstruktsiooniga hoonete püstitamine põllumajandusmaal. (2) Piiranguvööndis on kaitseala valitseja nõusolekul lubatud uute rajatiste püstitamine, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud rajatiste püstitamine; (3) Piiranguvööndis on kaitseala valitseja nõusolekul lubatud, arvestades käesoleva kaitse-eeskirja § 5 lõike 2 punktides 4–7 sätestatut:

•lisaks lõikes 1 sätestatule uute hoonete püstitamine kinnistu olemasoleval hoonestusalal ja algsetel taluõuekohtadel, välja arvatud Silla piiranguvööndis Lillemäe maaüksusel (28902:004:0341) ja Karula metskonna maaüksusel (28902:004:0055), kus uute hoonete püstitamine on keelatud;•põllumajandusotstarbega väikehoonete, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud hoonete püstitamine põllumajandusmaal järvekaldast kaugemale kui 100 meetrit;

•katuse viilkatuseks ehitamine;•tuulekoja ehitamine;•hoonete esialgse välimuse taastamine;•kaitse-eesmärgile mittevastavate hoonete lammutamine ja ümberehitamine;•eksperdihinnangul lagunenud hoonete lammutamine ning rekonstrueerimine.

(4) Piiranguvööndis on keelatud olemasoleva hoone väliskonstruktsiooni muutmine, välja arvatud kaitseala valitseja nõusolekul käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 3–7 sätestatu.

§ 19. Keelatud tegevus Piiranguvööndis on keelatud:

•uue maaparandussüsteemi ja veekogu rajamine, välja arvatud talukompleksi juurde kuuluva kuni 0,1 ha suuruse tiigi rajamine, kuni ühe meetri sügavuse kahepaiksete kudemisveekogu rajamine ning üksikkraavi rajamine eluasememaale kaitseala valitsejaga kooskõlastatud kohas;•uuendusraie, välja arvatud turberaie hall-lepikutes ja kobraste üleujutatud aladel Rebäsemõisa-Kolski, Mähkli, Kaika ja Jõeperä piiranguvööndis, kusjuures kobraste üleujutatud aladel võib turberaiet teha «Metsaseaduses» sätestatust nooremates puistutes;•biotsiidi ja taimekaitsevahendi kasutamine metsamaal ja looduslikul rohumaal;•puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine;•metsa kokku- ja väljavedu külmumata pinnasel sinika, karusambla-mustika, karusambla, naadi, sõnajala, angervaksa, tarna-angervaksa, osja, tarna, lodu, kõdusoo, madalsoo, siirdesoo ja raba kasvukohatüübis;•veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmine, välja arvatud kaitseala valitseja nõusolekul olemasolevate tiikide puhastamisel, talukompleksi juures olevate kraavide laiendamisel kuni 0,1 ha suurusteks tiikideks ja loodusliku veerežiimi taastamisel.

§ 20. Vajalik tegevus Piiranguvööndi poollooduslike koosluste esinemisaladel on nende ilme ja liigikoosseisu tagamiseks vajalik järgmine tegevus:

•Rebäsemõisa-Kolski, Mähkli, Ähijärve, Silla, Apja, Jõeperä, Saera ja Järve piiranguvööndis niitmine, karjatamine ning puu- ja põõsarinde harvendamine;•Kaika, Rebäsemõisa-Kolski, Mähkli ja Jõeperä piiranguvööndis oleval kuppelmaastikul kuplijalamitel ja kuplitevahelistes orgudes puu- ja põõsarinde raied vaadete avamiseks.

6. peatükkRAKENDUSSÄTE

§ 21. Määruse muutmine Vabariigi Valitsuse 3. märtsi 1995. a määruses nr 92 «Alam-Pedja looduskaitseala ja Karula rahvuspargi kaitse-eeskirjade ning Karula rahvuspargi välispiiri kirjelduse kinnitamine» (RT I 1995, 30, 381; 2005, 71, 556) tehakse järgmised muudatused: 1) määruse pealkiri sõnastatakse järgmiselt: «Alam-Pedja looduskaitseala kaitse-eeskirja kinnitamine»; 2) punkti 1 alapunktid 2 ja 3 tunnistatakse kehtetuks. 1 Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50; C 241, 29.08.1994, lk 175; L 305, 8.11.1997, lk 42–65; L 236, 23.09.2003, lk 667–702; L 284, 31.10.2003, lk 1–53).Nõukogu direktiiv 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (EÜT L 103, 25.04.1979, lk 1–18; L 291, 19.11.1979, lk 111; L 319, 7.11.1981, lk 3–15; L 233, 30.08.1985, lk 33–41; L 302, 15.11.1985, lk 218; L 100, 16.04.1986, lk 22–25; L 115, 8.05.1991, lk 41–55; L 164, 30.06.1994, lk 9–14; C 241, 29.08.1994, lk 175; L 223, 13.08.1997, lk 9–17; L 236, 23.09.2003, lk 667–702).Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korralduse nr 615-k «Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri» lisa 1 punkti 1 alapunktist 9 jääb rahvuspark Karula linnualale ja punkti 2 alapunktist 83 Karula loodusalale, kus tegevuste kavandamisel tuleb hinnata nende mõju kaitse-eesmärkidele, arvestades Natura 2000 võrgustiku alade suhtes kehtivaid erisusi.2 Kaitseala on moodustatud Vabariigi Valitsuse 8. detsembri 1993. a määrusega nr 387 «Soomaa, Vilsandi ja Karula rahvuspargi moodustamise kohta» Eesti NSV Ministrite Nõukogu 24. septembri 1979. a määrusega nr 497 «Looduskaitsealade edasise väljaarendamise kohta» moodustatud Karula maastikukaitseala baasil.3 Sulgudes on siin ja edaspidi kaitstava elupaigatüübi koodinumber vastavalt nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisale. Tärniga (*) on tähistatud esmatähtsad elupaigatüübid.4 Kaitseala välispiir ja vööndite piirid on märgitud määruse lisas esitatud kaardil Eesti põhikaardi (mõõtkava 1:10 000), Eesti Metsakorralduskeskuse Karula metskonna 1996. aasta ja Antsla metskonna 2002. aasta puistuplaani (mõõtkava 1:20 000), Eesti Metsakorralduskeskuse Karsi maaüksuse 1997. aasta, Väike-Apja ja Laane maaüksuse 1998. aasta, Rebase maaüksuse 1999. aasta, Veetka ja Suuresere-Hinni maaüksuse 2002. aasta, Mikumäe, Mendo, Lajasaare, Suur-Taitse ja Ansi Mähkli maaüksuse metsade majandamise kava 2003. aasta puistuplaani alusel, kasutades maakatastri andmeid seisuga oktoober 2005. a.Ala kaardiga saab tutvuda Võrumaa ja Valgamaa keskkonnateenistuses, Keskkonnaministeeriumis, Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskuses ning Maa-ameti veebilehel maainfosüsteemis (www.maaamet.ee).

Peaminister Andrus ANSIP Keskkonnaminister Villu REILJAN Riigisekretär Heiki LOOT

Määruse lisa on avaldatud elektroonilises Riigi Teatajas. Alus: «Riigi Teataja seaduse» § 4 lõige 2 ja riigisekretäri 29.06.2005 resolutsioon nr 17-1/0505738.

Lisa 2 Järvede nimekiri, uuritus ning jaotumine väärtuste vahel

Tabelis on ära toodud Karula rahvusparki jäävad puhkemajanduslikult ja/või looduskaitseliselt olulised järved. Looduslike järvede alla arvati järve, mis on saanud kõrge hinnangu erinevate limnoloogiliste uuringute tulemusel. Puhkemajanduslike järvede alla arvati järved, mille äärde jäävad populaarsed ujumiskohad, on vaadeldavad suurematelt teedelt, jäävad turismitalude lähedusse, äärde jäävad olemasolevad lõkke- ja laagrpaigad või millest mööduvad olemasolevad matkarajad.

Järve nimiUuritus Väärtus

2000 2001Looduslik (6.1.1) Puhkemajanduslik (6.1.2)Ahnõjärv * *Alakonnu järv *Suur-Apja (Koobassarõ) järv * *Väiku-Apja järv *Kaadsijärv *Kallõtõ järv *Kaugjärv *Kogrõjärv (Ähijärve) * *Kogrõjärv (Kaika) * *Konnumäe järv (Põrgujärv) *Kuikli järv *Väiku-Kuikli järv (Kuikli Kogrejärv) *Köstrijärv * *Küüdre järv * *Küünimõtsa järv * *Lajasaarõ järv * *Latsõjärved *Linnajärv * *Mikilä (Mähkli) järv * *Mudajärv * *Mustjärv * *Ojajärv *Papijärv *Pautsjärv * *Väikene Pehmejärv *Peräjärv * *Pormeistri järv * *Põrgujärv (Ubajärv) *Raudjärv * *Rebäsejärv * * *Suur Saarjärv * *Väikene Saarjärv * *Savijärv *Sibula järv * *Ubajärv (Ubahavva järv) * *Vahejärv * *Vihmjärv (Taropedaja järv) * *Viitka järv * *Õdri järv * * *Ähijärv * * *

Lisa 3 Elupaigatüübid Karula rahvuspargis

3140 Vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved3150 Looduslikult rohketoitelised järved3160 Looduslikult huumustoitelised järved ja järvikud6270* Fennoskandia madalike liigirikkad arurohumaad6430 Niiskuslembesed serva-kõrgrohustud tasandikel ja mäestikes alpiinse vööndini6510 Madalikuniidud6530 Fennoskandia puisniidud7110* Looduslikus seisundis rabad7140 Siirde- ja õõtsiksood.7230 Aluselised ja nõrgalt happelised liigirikkad madalsood9010* Vanad loodusmetsad9050 Hariliku kuusega rohunditerikkad9060 Okasmetsad moreenkõrgendikel9080* Rusukallete ja jäärakute metsad91D0* Siirdesoo- ja rabametsad

Lisa 4 Karula rahvuspargis esinevate liikide nimekirjad

SeenedNr Ladina keelne nimi Eesti keelne nimi KK4 PR5

1 Agaricus campestris arušampinjon2 Agaricus purpurellus 3 Agaricus silvaticus soomusšampinjon4 Agaricus sylvicola metsšampinjon5 Agrocybe praecox kevad-põldseen6 Agrocybe semiorbicularis poolkerajas põldseen7 Albatrellus ovinus harilik lambaseenik8 Amanita citrina kollane kärbseseen9 Amanita crocea oranž kärbseseen10 Amanita friabilis lepa-kärbseseen II 311 Amanita fulva 12 Amanita muscaria punane kärbseseen13 Amanita pantherina panter-kärbseseen14 Amanita porphyria pruun kärbseseen15 Amanita regalis kuning-kärbseseen16 Amanita rubescens roosa kärbseseen17 Amanita spissa hall kärbseseen 18 Amanita vaginata rõngata kärbseseen19 Amanita virosa valge kärbseseen20 Amphinema byssoides 21 Anellaria fimiputris harilik sitaseen22 Armillaria borealis põhja-külmaseen23 Armillaria ostoyae tõmmu külmaseen24 Auriscalpium vulgare käbinarmik25 Bisporella citrina kollane bisporell26 Bolbitius titubans kollane torujalg27 Boletus betulicola kõivu-kivipuravik28 Boletus edulis harilik kivipuravik29 Boletus pinophilus männi-kivipuravik30 Byssonectria fusispora kääveoseline kollaliudik31 Calocera viscosa suur sarvik32 Calvatia utriformis kott-murukarikas33 Cantharellula umbonata kühmkantarellik34 Cantharellus aurora kollakas kukeseen35 Cantharellus cibarius harilik kukeseen36 Cantharellus tubiformis lehter-kukeseen37 Chalciporus piperatus pipartatik38 Chlorociboria aeruginascens rohetiksik39 Chroogomphus rutilus männiliimik40 Ciboria sp41 Clavaria purpurea 42 Clavariadelphus ligula keel-tõlvharik43 Clavariadelphus pistillaris suur tõlvharik44 Clavicorona pyxidata kroonharik45 Clitocybe clavipes nuijalg-lehtrik46 Clitocybe fragilis 47 Clitocybe geotropa sirge lehtrik48 Clitocybe gibba tavalehtrik49 Clitocybe nebularis udulehtrik50 Clitocybe odora aniislehtrik51 Clitocybe rivulosa mõrandlehtrik52 Clitocybe sinopica kevadlehtrik53 Clitopilus prunulus tavaharmik54 Collybia cirrhata narmaskõrges55 Collybia cookei mügarkõrges56 Coltricia perennis harilik puidik57 Coprinus comatus soomustindik58 Coprinus cothurnatus värvuv tindik59 Coprinus flocculosus varieeruv tindik60 Coprinus micaceus sätendav tindik61 Cordyceps militaris harilik kedristõlvik62 Cordyceps ophioglossoides hirvepähkli-kedristõlvik63 Corticium roseum 64 Cortinarius alboviolaceus valkjas vöödik65 Cortinarius armillatus rõngasvöödik66 Cortinarius balteatus 67 Cortinarius bolaris punasoomus-vöödik68 Cortinarius cinnamomeus kaneelvöödik69 Cortinarius duracinus 70 Cortinarius elegantior elegant-vöödik

4 Kaitsekategooria5 Eesti Punane Raamat

Nr Ladina keelne nimi Eesti keelne nimi KK PR71 Cortinarius erythrinus kevadvöödik72 Cortinarius hemitrichus valgeebemeline vöödik73 Cortinarius mucosus limavöödik74 Cortinarius muscigenus sinijalg-vöödik75 Cortinarius pholideus soomusvöödik76 Cortinarius sanguineus verev vöödik77 Cortinarius semisanguineus verkjas vöödik78 Cortinarius traganus haisev vöödik79 Cortinarius triumphans kollane vöödik80 Cortinarius violaceus lilla vöödik81 Cortinarius vulpinus 82 Craterellus cornucopioides must torbikseen83 Creolophus cirrhatus 84 Crepidotus calolepis soomus-pisiservik85 Crucibulum laeve külimitseen86 Cudonia circinans harilik ringik87 Cuphophyllus ssp võlvnutt 88 Cystoderma adnatifolium 89 Cystoderma amianthinum kollane pisisirmik90 Cystoderma carcharias haisev pisisirmik91 Cystoderma granulosum roostepunane pisisirmik92 Cytidia salicina pajunahkis93 Daedaleopsis confragosa punakakk94 Daldinia concentrica harilik kerasüsik95 Echinoderma aspera püramiid-soomussirmik96 Elaphomyces granulatus teraline hirvepähkel97 Entoloma byssisedum külg-punalehik98 Entoloma corvinum vares-punalehik99 Entoloma incanum roheline punalehik100 Entoloma lividoalbum kobar-punalehik101 Entoloma nitidum sinine punalehik102 Entoloma rhodopolium läik-punalehik103 Entoloma sericeum siid-punalehik104 Entoloma sodale hall punalehik105 Entoloma sphagnorum soo-punalehik106 Entoloma undatum hõlmine punalehik107 Erysiphe trifolii 108 Exidia cartilaginea kõhrsüldik109 Exidia glandulosa harilik süldik110 Exidia saccharina kuusesüldik111 Fomes fomentarius tuletael112 Fomitopsis pinicola kännupess113 Galerina marginata jahutanuk114 Geastrum fimbriatum ripsmeline maatäht115 Geastrum pectinatum kamm-maatäht116 Geastrum quadrifidum neljahõlmane maatäht117 Gliophorus psittacinus papagoi-limavesinutt118 Gloeophyllum odoratum lõhnav kõrbik119 Gloeophyllum sepiarium pruun kõrbik120 Gomphidius glutinosus pihkane liimik121 Gomphidius roseus roosa liimik122 Gymnopilus penetrans viha tulinutt123 Gymnopus acervatus kimpkõrges124 Gymnopus confluens kobarkõrges125 Gymnopus dryophilus metskõrges126 Gymnopus peronatus kirbe kõrges

127Gymnosporangium cornutum pihlaka näsarooste

tekitaja128 Gyrodon lividus lepapuravik129 Gyromitra ambigua 130 Gyromitra esculenta kevadkogrits131 Gyromitra gigas hiidkogrits132 Gyroporus cyanescens sinipäkk133 Hebeloma crustuliniforme pisarhebel134 Hebeloma mesophaeum kiudhebel135 Helvella crispa valge helvell136 Helvella elastica sile helvell137 Helvella lacunosa tume helvell138 Helvella macropus pikkjalg-helvell139 Heterobasidion parviporum kuuse-juurepess140 Humaria hemisphaerica harjasliudik141 Hydnellum aurantiacum kuld-kübarnarmik142 Hydnellum concrescens

Nr Ladina keelne nimi Eesti keelne nimi KK PR143 Hygrocybe conica kuhik-vesinutt144 Hygrocybe laeta 145 Hygrocybe persistens kollane vesinutt146 Hygrophoropsis aurantiaca kuld-kukeseenik147 Hygrophorus agathosmus lõhnav limanutt148 Hygrophorus camarophyllus kitse-limanutt149 Hygrophorus erubescens punetav limanutt150 Hygrophorus olivaceoalbus oliiv-limanutt151 Hypholoma capnoides suits-kollanutt152 Hypholoma fasciculare sälk-kollanutt153 Hypholoma lateritium tellispunane kollanutt154 Hypocrea pulvinata parasiit-helekottseen155 Hypomyces albidus 156 Hypomyces luteovirens rohekas üleniidik157 Hypomyces polyporinus 158 Inocybe geophylla siid-narmasnutt159 Inocybe rimosa kuhik-narmasnutt160 Inonotus obliquus must pässik161 Kuehneromyces mutabilis harilik kännumampel162 Laccaria bicolor sinilamell-rupik163 Laccaria laccata lakkrupik164 Lactarius aspideus pajuriisikas165 Lactarius badiosanguineus ruuge riisikas166 Lactarius bertillonii bertilloni riisikas 167 Lactarius camphoratus kamperriisikas168 Lactarius cf. acerrimus hiideoseline riisikas169 Lactarius deliciosus porgandriisikas170 Lactarius deterrimus kuuseriisikas171 Lactarius evosmus 172 Lactarius flexuosus peitriisikas173 Lactarius glyciosmus lõhnav riisikas174 Lactarius helvus sooriisikas175 Lactarius hysginoides 176 Lactarius lacunarum soovikuriisikas177 Lactarius lilacinus lepariisikas178 Lactarius mammosus näsariisikas179 Lactarius mitissimus oranž riisikas180 Lactarius necator tõmmu riisikas181 Lactarius obscuratus loduriisikas182 Lactarius piperatus piparriisikas183 Lactarius pubescens kreem riisikas184 Lactarius resimus valge riisikas185 Lactarius roseozonatus haavariisikas186 Lactarius rufus männiriisikas187 Lactarius scoticus karvane riisikas188 Lactarius scrobiculatus kollariisikas189 Lactarius zonarius vöötriisikas190 Lactarius thejogalus väävelriisikas191 Lactarius torminosus kaseriisikas192 Lactarius trivialis tavariisikas193 Lactarius vellereus rädiriisikas194 Lactarius vietus hallipiimane riisikas195 Lactarius volemus kuldriisikas196 Leccinum aurantiacum haavapuravik197 Leccinum duriusculum paplipuravik198 Leccinum niveum valge puravik199 Leccinum percandidum roosakas puravik200 Leccinum scabrum kasepuravik201 Leccinum variicolor kirju puravik202 Leccinum versipelle pomerantspuravik203 Leocarpus fragilis 204 Lepiota clypeolaria villjalg-harisirmik205 Lepiota cristata haisev harisirmik206 Lepiota josserandii josserandi harisirmik207 Lepiota subincarnata 208 Lepiota ventriosospora kollajalg-harisirmik209 Lepista gilva kollane ebaheinik210 Lepista glaucocana kahkjas ebaheinik211 Lepista nuda lilla ebaheinik212 Lepista panaeola hall ebaheinik213 Leucocortinarius bulbiger ebavöödik214 Leucopaxillus giganteus hiid-lehtervahelik215 Limacella glioderma jahu-limaloorik216 Limacella lenticularis pisar-limaloorik217 Lycogala epidendrum harilik hundipiim218 Lycoperdon molle pehme murumuna219 Lycoperdon nigrescens mustjas murumuna220 Lycoperdon perlatum harilik murumuna221 Lyophyllum connatum valge kobarheinik

Nr Ladina keelne nimi Eesti keelne nimi KK PR222 Lyophyllum decastes põõsas-kobarheinik223 Macrolepiota procera suur sirmik224 Macrolepiota rhacodes safransirmik225 Marasmius androsaceus jõhvnööbik226 Marasmius oreades aasnööbik227 Marasmius scorodonius küüslauk-nööbik228 Megacollybia platyphylla hiidkõrges229 Melampsora epitea pajurooste tekitaja230 Melanoleuca brevipes lühijalg-kühmik231 Melanoleuca grammopodia vagujalg-kühmik232 Melanoleuca strictipes sirge kühmik233 Melanospora lagenaria 234 Micromphale foetidum oksa-roisknööbik235 Micromphale perforans okka-roisknööbik236 Mollisia hydrophila 237 Morchella conica kuhikmürkel238 Mycena cf. abramsii 239 Mycena epipterygia kleepuv mütsik240 Mycena galericulata kännumütsik241 Mycena galopus piimmütsik242 Mycena haematopus verimütsik243 Mycena luteoalcalina alkaliinmütsik244 Mycena oregonensis oregoni mütsik245 Mycena pura lilla mütsik246 Mycena rosea roosakas mütsik247 Mycena rosella roosa mütsik248 Mycena rubromarginata punaserv-mütsik249 Mycena sanguinolenta purpurmütsik250 Nectria punicea paakspuu-komuseen251 Octospora tetraspora 252 Oligoporus fragilis tumenev tümak253 Omphalina umbellifera turbasõlik254 Ophiostoma polyporicola 255 Otidea cantharella 256 Otidea grandis suur kõrvliudik257 Otidea leporina jänes-kõrvliudik258 Otidea smithii 259 Panaeolina foenisecii koppelseen260 Panaeolus fimicila hallikas sõnnikuseen261 Panellus ringens talipanell262 Paxillus atrotomentosus sametvahelik263 Paxillus filamentosus lepavahelik264 Paxillus involutus tavavahelik265 Peniophora incarnata roosa kirmik266 Peronospora chrysosplenii 267 Peziza badia pruun liudik268 Peziza celtica 269 Phanerochaete sanguinea 270 Phellinus chrysoloma kuusetaelik271 Phellinus conchatus 272 Phellinus nigricans must taelik273 Phellinus punctatus punkttaelik274 Phellinus tremulae haavataelik275 Phellodon niger must narmik III 3276 Phellodon tomentosus viltjas vöötnarmik277 Pholiota aurivellus roostekollane mampel278 Pholiota flammans leekmampel279 Pholiota spumosa männimampel280 Pholiota squarrosa soomusmampel281 Piloderma byssinum 282 Piloderma fallax 283 Piptoporus betulinus kasekäsn284 Pirottaea saxonica 285 Plasmopara podagrariae286 Pleurotus ostreatus austerservik287 Pluteus atromarginatus mustserv-napsik288 Pluteus cervinus põdranapsik289 Pluteus chrysophaeus 290 Pluteus hispidulus 291 Pluteus leoninus lõvinapsik292 Pluteus pouzarianus 293 Polyporus brumalis väike torik294 Polyporus ciliatus ripstorik295 Polyporus tubaeformis 296 Psathyrella candolleana valge psatürell297 Psathyrella spadiceogrisea 298 Pseudoclitocybe cyathiformis peeker-ebalehtrik299 Pseudocraterellus cinereus hall toruseen300 Pseudohydnum gelatinosum üdik

Nr Ladina keelne nimi Eesti keelne nimi KK PR301 Pseudohygrocybe turunda eba-vesinutt302 Pseudoombrophila guldeniae 303 Pseudotomentella tristis 304 Ptychoverpa bohemica kurrel305 Puccinia aegopodii naadirooste tekitaja

306Puccinia urtica-dioicae kõrvenõgese rooste

tekitaja307 Pulvinula constellatio 308 Pulvinula convexella 309 Pycnoporellus fulgens roostetorik310 Pycnoporus cinnabarinus punapoorik311 Ramaria abietina rohekas harik312 Rhodocollybia butyracea võikõrges313 Rhodocollybia maculata täpiline kõrges314 Rhodocollybia prolixa 315 Rickenella fibula oran˛ rikenell316 Ripartites helomorpha 317 Rozites caperatus kitsemampel318 Russula adusta mustjas pilvik319 Russula aeruginea kasepilvik320 Russula albonigra mustvalge pilvik321 Russula cf. fragilis habras pilvik322 Russula claroflava kollane pilvik323 Russula consobrina hõimpilvik324 Russula cyanoxantha siniroheline pilvik325 Russula decolorans tuhmuv pilvik326 Russula delica kuiv pilvik327 Russula elaeodes rohepilvik328 Russula emetica kirbe pilvik329 Russula fallax violettpilvik330 Russula foetens haisev pilvik331 Russula laurocerasi lõhnav pilvik332 Russula nauseosa pehme pilvik333 Russula nigricans must pilvik334 Russula paludosa soopilvik335 Russula pectinatoides 336 Russula rhodopoda punajalg pilvik337 Russula risigallina rebupilvik338 Russula sanguinaria verev pilvik339 Russula vesca mage pilvik340 Russula vinosa veinpunane pilvik341 Russula virescens 342 Russula xerampelina ere pilvik343 Sarcodon imbricatus põdramokk344 Sarcoscypha austriaca karikseen345 Schizophyllum commune lõhislehik346 Scleroderma citrinum harilik murukera347 Sclerotinia tuberosa suur mügarliudik348 Septobasidium carestianum 349 Sparassis crispa kährikseen II 1350 Spathularia flavida harilik pahtlik351 Stereum hirsutum karvane nahkis352 Stereum rugosum kare nahkis353 Stereum subtomentosum lehviknahkis354 Stopharia semiglobata poolkerajas värvik355 Strobilurus esculentus kuuse-käbikõrges356 Strobilurus stephanocystis männi-käbikõrges357 Strobilurus tenacellus kibe käbikõrges358 Stropharia aeruginosa sinivärvik359 Stropharia coronilla kroonvärvik360 Stropharia hornemannii täpiline värvik361 Suillus bovinus lehmatatik362 Suillus granulatus lambatatik363 Suillus grevillei kuldtatik364 Suillus luteus võitatik365 Suillus variegatus liivatatik366 Thelephora anthocephala 367 Thelephora caryophyllaea 368 Thelephora palmata haisev lehternahkis369 Thelephora terrestris harilik lehternahkis370 Tomentella badia 371 Tomentella bryophila 372 Tomentella coerulea 373 Tomentella lapida 374 Trametes hirsuta villtagel375 Trametes versicolor kirju tagel376 Tremella encephala ajukõhrik377 Tremella foliacea pruun kõhrik378 Trichaptum abietinum kuusekõbjuk

Nr Ladina keelne nimi Eesti keelne nimi KK PR379 Tricholoma aestuans kirbe heinik380 Tricholoma albobrunneum pruunikas heinik381 Tricholoma cf. terreum maaheinik382 Tricholoma cingulatum rõngasheinik383 Tricholoma equestre hobuheinik

384Tricholoma fucatum (Rhodotus palmatus)

võrkheinik ( I) .(3)

385 Tricholoma fulvum kollakaspruun heinik386 Tricholoma inamoenum haisev heinik

387Tricholoma nigromarginatum

388 Tricholoma portentosum triibuline heinik389 Tricholoma saponaceum seepheinik390 Tricholoma scalpturatum koltuv heinik391 Tricholoma stiparophyllum valge heinik392 Tricholoma vaccinum habeheinik393 Tricholoma virgatum hiirheinik394 Tricholomella constricta trihholomell395 Tricholomopsis decora kuld-puiduheinik396 Tricholomopsis ornata õlg-puiduheinik397 Tricholomopsis rutilans punakas puiduheinik398 Tubaria confragosa 399 Tubifera ferruginosa 400 Tylopilus felleus sapipuravik401 Verpa digitaliformis harilik sõrmkübarseen402 Vuilleminia comedens tamme-oksakoorik403 Xerocomus badius pruun sametpuravik404 Xerocomus lanatus võrk-sametpuravik405 Xerocomus rubellus karmiin-sametpuravik406 Xerocomus subtomentosus rohekas sametpuravik407 Xeromphalina campanella kelluk-nabaseen408 Xeromphalina fellea mõru nabaseen

SamblikudNr Ladina keelne nimi Eesti keelne nimi Sagedus6

1 Arthonia spp tähnsamblik 2 Baeomyces rufus pruun seensamblik fq3 Bryoria capillaris peen narmassamblik fqq4 Bryoria fuscescens pruunikas narmassamblik fqq5 Buellia griseovirens fqq6 Calicium spp jalgsamblik7 Caloplaca cerina hall kuldsamblik fqq8 Caloplaca flavorubescens tava-kuldsamblik fqq9 Candelariella xanthostigma fq10 Cetraria islandica islandi käokõrv (islandi

käosamblik)fqq

11 Cetraria sepincola harilik käokõrv (harilik käosmblik)

fqq

12 Chaenotheca chrysocephala kollane varjusamblik fqq13 Chaenotheca ferruginea rooste-varjusamblik fqq14 Chaenotheca furfuracea harilik varjusamblik15 Chaenotheca xyloxena fqq16 Chaenothecopsis pusiola17 Cladina arbuscula metsa-põdrasamblik fqq18 Cladina mitis mahe põdrasamblik fqq19 Cladina rangiferina harilik põdrasamblik fqq20 Cladina stellaris alpi põdrasamblik fqq21 Cladina stygia raba-põdrasamblik fq22 Cladonia bacillaris puhetunud porosamblik fq23 Cladonia botrytes kobar-porosamblik fqq24 Cladonia cariosa kõdu-porosamblik fqq25 Cladonia cenotea lehter-porosamblik fqq26 Cladonia chlorophaea tera-porosamblik fqq27 Cladonia coniocraea naaskel-porosamblik fqq28 Cladonia cornuta sarv-porosamblik fqq29 Cladonia crispata kähar porosamblik fqq30 Cladonia deformis väävel-porosamblik fqq31 Cladonia digitata sõrmjas porosamblik fqq32 Cladonia fimbriata karik-porosamblik fqq33 Cladonia furcata harkjas-porosamblik fqq34 Cladonia gracilis sale porosamblik fqq35 Cladonia macilenta kõhetu porosamblik fqq36 Cladonia pyxidata peeker-porosamblik fqq37 Cladonia rei Rei porosamblik st r38 Cladonia squamosa soomus-porosamblik fqq39 Cladonia subulata vigel-porosamblik fqq40 Cladonia sulphurina kollane porosamblik fq41 Dimerella pineti 42 Evernia prunastri kollane lõhnasamblik fqq43 Fuscidea arboricola 44 Graphis scripta harilik kirisamblik fqq45 Hypocenomyce scalaris trepp-soomussamblik fqq46 Hypogymnia farinacea jahu-hallsamblik47 Hypogymnia physodes harilik hallsamblik fqq48 Hypogymnia tubulosa toru-hallsamblik fqq49 Imshaugia aleurites hall terasamblik fqq50 Lecanora allophana lepa-liudsamblik fqq51 Lecanora carpinea kahvatu liudsamblik fqq52 Lecanora chlarotera fqq53 Lecanora pulicaris sile liudsmblik fqq54 Lecanora symmicta fqq55 Lecanora varia tara-liudsamblik fqq56 Lecidella elaeochroma piir-kärnsamblik fqq57 Lepraria incana jahu-löövesamblik fqq58 Melanelia exasperatula nui-pruunsamblik fqq59 Melanelia fuliginosa mustjas pruunsamblik fqq60 Melanelia olivacea kase-pruunsamblik fqq61 Melanelia subaurifera kuld-pruunsamblik fqq62 Micarea prasina63 Multiclavula spp hariksamblik64 Mycocalicium subtile fqq65 Parmelia sulcata vagu-lapiksamblik fqq

6 rr – väga haruldane, 1–2 leiukohta Eestisr – haruldane, 3–5 leiukohta Eestisst r – üsna haruldane, 6–10 leiukohta Eestisst fq – üsna sage, 11–20 leiukohta Eestisfq – sage, 21–50 leiukohta Eestisfqq – väga sage, 51 või enam leiukohti Eestis

Nr Ladina keelne nimi Eesti keelne nimi Sagedus66 Parmeliopsis ambigua kollane lagusamblik fqq67 Parmeliopsis hyperopta tera-lagusamblik 68 Peltigera aphthosa tähn-kilpsamblik fqq69 Peltigera canina koer-kilpsamblik fqq70 Peltigera didactyla väike kilpsamblik fqq71 Peltigera malacea tuhm kilpsamblik fq72 Peltigera rufescens pruun kilpsamblik fqq73 Pertusaria albescens ketas-lumisamblik fqq74 Pertusaria amara kibe lumisamblik fqq75 Phaeophyscia orbicularis hägu-tõmmusamblik fqq76 Phlyctis argena harilik jahusamblik fqq77 Physcia adscendens tõusev rosettsamblik fqq78 Physcia aipolia täpiline rosettsamblik fqq79 Physcia dubia kahtlane rosettsamblik fqq80 Physcia stellaris tähtjas rosettsamblik fqq81 Physcia tenella rips-rosettsamblik fqq82 Physconia detersa sinakas härmasamblik r83 Physconia distorta harilik härmasamblik fqq84 Physconia enteroxantha kollane härmasamblik fqq85 Physconia perisidiosa kare härmasamblik fq86 Platismatia glauca hall hõlmasamblik fqq87 Pseudevernia furfuracea hall karesamblik fqq88 Ramalina farinacea harilik rihmsamblik fqq89 Ramalina fraxinea saare-rihmsamblik fqq90 Rhizocarpon geographicum kaartsamblik91 Stereocaulon paschale nõmm-tinasamblik fqq92 Tuckermannopsis

chlorophyllaääris-oksasamblik fqq

93 Usnea filipendula pikk habesamblik fqq94 Usnea hirta kahar habesamblik fqq95 Usnea subfloridana vars-habesamblik fqq96 Vulpicida pinastri männi-rebasesamblik fqq97 Xanthoria parietina harilik seinakorp (harilik

korpsamblik)fqq

98 Xanthoria polycarpa viljakas seinakorp (viljakas korpsamblik)

fqq

Samblad

Nr.Liigi nimetus

ladina keeles eesti keeles

KK7

H8

PR9

LD10

Bern11

1 Amblystegium riparium kallas-tömpkaanik2 Amblystegium serpens harilik tömpkaanik3 Amblystegium subtile peen tömpkaanik4 Anomodon longifolius õrn tuhmik H5 Atrichum undulatum harilik kadrisammal6 Aulacomnium palustre soovildik7 Barbula unguiculata punakas barbula8 Blepharostoma

trichophyllumharilik ripsik H

9 Brachythecium albicans valkjas lühikupar10 Brachythecium oedipodium lame lühikupar11 Brachythecium populeum kivi-lühikupar12 Brachythecium reflexum käänd-lühikupar13 Brachythecium rutabulum harilik lühikupar14 Brachythecium salebrosum sale lühikupar15 Brachythecium starkei Starke lühikupar16 Brachythecium velutinum samet-lühikupar17 Bryum argentum hõbe pungsammal18 Bryum pseudotriquetrum allika-pungsammal19 Callicladium haldanianum kalliklaadium20 Calliergon cordifolium südajas tömptipp21 Calliergon giganteum suur tömptipp22 Calliergon stramineum kollakas tömptipp23 Calliergonella cuspidata teravtipp24 Calypogeia integristipula mets-kottsammal25 Calypogeia muelleriana Mülleri kottsammal26 Calypogeia suecica Rootsi kottsammal H27 Campylium sommerfeltii mets-kuldsammal28 Campylium stellatum täht-kuldsammal29 Cephalozia bicuspidata kahetipuline niitsammal30 Cephalozia connivens ümaralehine niitsammal31

Cephalozia loitlesbergeriLoitlesbergeri niitsammal 3

32 Cephaloziella rubella punakas niidiksammal33 Ceratodon purpureus harilik punaharjak34 Chiloscyphos polyanthus roheline peekersammal35 Cinclidium stygium harilik manalasammal H36 Cirriphyllum piliferum harilik juuslehik37 Cladopodiella fluitans ujuv võsusammal38 Climacium dendroides harilik tüviksammal39 Conocephalum conicum harilik koonik40 Cratoneuron filicinum sõnajalg-nöörsammal41 Ctenidium molluscum kähar sulgsammal42 Dicranella heteromalla suur kaksikhambake43 Dicranella schreberiana schreberi

kaksikhambake44 Dicranum bonjeanii soo-kaksikhammas45 Dicranum flagellare kännu-kaksikhammas46 Dicranum majus suur kaksikhammas47 Dicranum montanum kase-kaksikhammas48 Dicranum polysetum lainjas kaksikhammas49 Dicranum scoparium harilik kaksikhammas50 Ditrichum cylindricum tuhm jõhvsammal51 Ditrichum pusillum pisi-jõhvsammal52 Drepanocladus

(Hamatocaulis) vernicosus läikiv kurdsirbik IIIH 4II53 Drepanocladus aduncus kallas sirbik54 Drepanocladus cossoni tavasirbik55 Eurhynchium angustirete kähar salusammal56 Eurhynchium hians tuhm salusammal57 Eurhynchium praelongum kohev salusammal58 Eurhynchium pulchellum väike salusammal H59 Fissidens adianthoides harilik tiivik60 Fissidens bryoides pungsammal-tiivik H61 Fissidens pusillus pisitiivik . 362 Fissidens taxifolius savitiivik

7 Kaitsekategooria8 Kultuuri pelglik liik (Paal, 1999)9 Eesti Punane Raamat10 EL Loodusdirektiiv11 Berni konvensioon

Nr.Liigi nimetus


KK H P

RLD

Bern

1 Amblystegium riparium kallas-tömpkaanik63 Fontinalis antipyretica harilik vesisammal64 Funaria hygrometrica harilik hellik65 Geocalyx graveolens lõhnav maakarikas H 366 Helodium blandowii harilik sookammik H67 Herzogiella seligeri kohev ebaulmik68 Homalia trichomanoides lamelehik69 Homalothecium lutescens harilik meelik70 Hylocomium splendens harilik laanik71 Hypnum cupressiforme läik-ulmik72 Hypnum lindbergii Lindbergi ulmik73 Hypnum pallescens kahkjas ulmik74 Hypnum pratense aasulmik 75 Jamesoniella autumnali sügis-kõrvsammal76 Kurzia pauciflora väike sõrmiksammal77 Lepidozia reptans roomav soonik H78 Leptobryum pyriforme väike saletipik79 Leskea polycarpa tüve-karesammal H80 Lophocolea heterophylla erilehine kammtupik81 Lophozia longidens hammas-lõhiksammal H82 Lophozia longiflora kõdu-lõhiksammal H83 Marchantia polymorpha harilik helvik84 Meesia triquetra kolmis-tahuksammal H 485 Mnium hornum hammas-tähtsammal86 Neckera pennata sulgjas õhik III H 487 Nowellia curvifolia kännukatik88 Orthotrichum pumilum kääbustutik89 Orthotrichum speciosum tüvetutik90 Paludella squarrosa soosammal H 491 Pellia epiphylla harilik pellia92 Plagiochila asplenioides harilik raunik93 Plagiochila porelloides väike raunik94 Plagiomnium affine sarnas-lehiksammal95 Plagiomnium cuspidatum mets-lehiksammal96 Plagiomnium elatum suur-lehiksammal97 Plagiomnium ellipticum lodu-lehiksammal98 Plagiomnium undulatum lainjas lehiksammal99 Plagiothecium cavifolium nõgusalehine põikkupar H100 Plagiothecium curvifolium kaarlehine põikkupar101 Plagiothecium denticulatum hambuline põikkupar102 Plagiothecium laetum harilik põikkupar103 Plagiothecium ruthei ruthe põikkupar H 3104 Plagiothecium succulentum turd-põikkupar H105 Platygyrium repens roomav sõõrsammal H106 Pleurozium schreberi harilik palusammal107 Pohlia nutans longus pirnik108 Polytrichum commune harilik karusammal109 Polytrichum formosum kaunis karusammal H110 Polytrichum juniperinum palu-karusammal111 Polytrichum longisetum nõtke karusammal112 Polytrichum piliferum liiv-karusammal113 Polytrichum strictum raba-karusammal114 Pseudobryum cinclidioides lodu-ebapungsammal H115 Ptilidium pulcherrimum kaunis narmik116 Ptilium crista-castrensis harilik lehviksammal117 Pylaisia polyantha harilik korbik118 Racomitrium heterostichum kivihärmik 119 Radula complanata korbasõõrik120 Rhizomnium

pseudopunctatumkõrge viltvars

121 Rhizomnium punctatum oja-viltvars122 Rhodobyum roseum harilik roossammal123 Rhytidiadelphus squarrosus niidukäharik124 Rhytidiadelphus triquetrus metsakäharik125 Sanionia uncinata harilik sanioonia126 Scorpidium scorpioides harilik skorpionsammal127 Spgagnum subnitens sulgjas turbasammal . V128 Sphagnum angustifolium kitsalehine turbasammal . V129 Sphagnum balticum balti turbasammal . V130 Sphagnum capillifolium teravalehine

turbasammal.

V131 Sphagnum centrale kahkjas turbasammal . V

Nr.Liigi nimetus


KK H P

RLD

Bern

1 Amblystegium riparium kallas-tömpkaanik132 Sphagnum contortum keerd-turbasammal . V133 Sphagnum cuspidatum pudev turbasammal . V134 Sphagnum fallax hõre turbasammal . V135 Sphagnum flexuosum harilik turbasammal . V136 Sphagnum fuscum pruun turbasammal . V137 Sphagnum girgensohnii girgensohni

turbasammal.

V138 Sphagnum magellanicum lillakas turbasammal . V139 Sphagnum majus turbasammal . V140 Sphagnum palustre nõgusalehine

turbasammal.

V141 Sphagnum papillosum näsajas turbasammal . V142 Sphagnum quinquefarium viierealine turbasammal . V143 Sphagnum riparium kallas-turbasammal . V144 Sphagnum rubellum punane turbasammal . V145 Sphagnum russowii russowi turbasammal . V146 Sphagnum squarrosum mets-turbasammal . V147 Sphagnum subnitens sulgjas turbasammal . V148 Sphagnum teres allikasoo-turbasammal . V149 Sphagnum warnstorfii warnstorfi turbasammal . V150 Sphagnum wulfianum Wulfi turbasammal III H V151 Tetraphis pellucida harilik kännik152 Thuidium abietinum loodeehmik153 Thuidium delicatulum metsaehmik154 Thuidium philibertii niiduehmik155 Thuidium recognitum tüveehmik156 Tomenthypnum nitens viltulmik157 Tortula ruralis harilik keerik158 Ulota crispa harilik säbrik H159 Weissia brachycarpa pisisuu-krässik

SoontaimedNr. Liigi nimetus

ladina keeles eesti keelesKK PRBe

rn LD

1 Acer platanoides harilik vaher2 Achillea millefolium harilik raudrohi3 Acinos arvensis väike nõmmemünt4 Acorus calamus harilik kalmus5 Actaea spicata salu-siumari6 Aegopodium podagraria harilik naat7 Aesculus hippocastanum harilik hobukastan8 Agrimonia eupatoria harilik maarjalepp9 Agrimonia pilosa karvane maarjalepp III II,

IV10 Agrostis canina soo-kastehein11 Agrostis capillaris harilik kastehein12 Agrostis stolonifera valge kastehein13 Agrostis tenuis kollakas kastehein14 Agrostis vinealis mägi-kastehein15 Ajuga reptans roomav akakapsas II 116 Alchemilla acutiloba teravahõlmine kortsleht17 Alchemilla monticola karjus-kortsleht18 Alchemilla sarmatica tikjakarvane kortsleht19 Alchemilla vulgaris harilik kortsleht20 Alisma gramineum väike konnarohi II 321 Alisma plantago-aquatica harilik konnarohi22 Alnus glutinosa sanglepp (must lepp)23 Alnus incana hall lepp (valge lepp)

Alopecurus aequalis ruuge rebasesaba 24 Alopecurus geniculatus põlvjas rebasesaba25 Alopecurus pratensis aas-rebasesaba26 Amelanchier spicata tähk-toompihlakas27 Anchusa arvensis karukeel28 Anchusa officinalis harilik imikas29 Andromeda polifolia harilik küüvits30 Anemone nemorosa võsaülane31 Anemone ranunculoides kollane ülane32 Angelica sylvestris harilik heinputk33 Antennaria dioica harilik kassikäpp34 Anthemis tinctoria kollane karikakar35 Anthoxanthum odoratum lõhnav maarjahein36 Anthriscus sylvestris mets-harakputk37 Arctium lappa suur takjas38 Arctium tomentosum villtakjas39 Arctostaphylos uva-ursi harilik leesikas40 Arenaria serphyllifolia harilik liivkann41 Arrhenatherum elatiu kõrge raikaerik 42 Artemisia campestris põldpuju43 Artemisia vulgaris harilik puju44 Asarum europaeum harilik metspipar45 Athyrium filix-femina harilik naistesõnajalg46 Atriplex sp. malts47 Barbarea arcuata kaarkollakas48 Berberis vulgaris harilik kukerpuu49 Berteroa incana hall kogelejarohi50 Betula humilis madal kask51 Betula pendula arukask52 Betula pubescens sookask53 Bidens cernua longus ruse54 Botrychium lunaria kuu võtmehein 55 Botrychium matricariifolium haruline võtmehein I 1 *56 Botrychium multifidum kummeli-võtmehein II 1 *57 Brassica campestris põld-kapsarohi58 Briza media keskmine värihein59 Bromus hordeaceus pehme luste60 Bromus inermis ohtetu luste (ohtetu

püsikluste)61 Calamagrostis arundinacea metskastik62 Calamagrostis canescens sookastik63 Calamagrostis epigeios jäneskastik64 Calamagrostis neglecta padukastik65

Calamagrostis purpurearoogkastik (verev kastik)

66 Calamagrostis stricta püstkastik67 Calla palustris soovõhk68 Calluna vulgaris kanarbik69 Caltha palustris harilik varsakabi70 Calystegia sepium tara-seatapp71 Campanula glomerata kerakellukas

Nr. Liigi nimetusladina keeles eesti keeles

KK PRBe

rn LD

1 Acer platanoides harilik vaher72 Campanula patula harilik kellukas73 Campanula persicifolia suureõiene kellukas

(kurekatel)74 Campanula rotundifolia ümaralehine kellukas75 Campanula trachelium nõgeselehine kellukas76 Cardamine amara mõru jürilill77 Cardamine pratensis aas-jürilill78 Cardaminopsis arenosa harilik liivrohi79 Carduus crispus kähar karuohakas80 Carex acuta sale tarn81 Carex acutiformis sootarn82 Carex appropinquata eristarn83 Carex canescens hallikas tarn84 Carex caryophyllea kevadtarn85 Carex cespitosa mätastarn86 Carex chordorrhiza alsstarn87 Carex diandra ümartarn88 Carex digitata sõrmtarn89 Carex dioica kahekojaline tarn90 Carex disticha lünktarn91 Carex echinata tähttarn92 Carex elata luhttarn93 Carex elongata pikk tarn94 Carex ericetorum nõmmtarn95 Carex flava kollane tarn96 Carex hirta karvane tarn97 Carex lasiocarpa niitjas tarn98 Carex leporina jänestarn99 Carex limosa mudatarn100 Carex loliacea lodutarn101 Carex nigra harilik tarn102 Carex pallescens kahkjas tarn103 Carex panicea hirsstarn104 Carex paniculata pööristarn105 Carex pauciflora õievähene tarn106 Carex pseudocyperus kraavtarn107 Carex remota varjutarn108 Carex riparia kallastarn109 Carex rostrata pudeltarn110 Carex spicata lakktarn111 Carex sylvatica metstarn112 Carex vaginata tupptarn113 Carex vesicaria põistarn114 Carex viridula ojatarn115 Carlina vulgaris harilik keelikurohi116 Carum carvi harilik köömen117 Centaurea cyanus rukkilill118 Centaurea jacea arujumikas119 Centaurea scabiosa põldjumikas120 Centaurium erythraea harilik maasapp121 Cerastium arvense põld-kadakkaer122 Cerastium fontanum harilik kadakkaer123 Ceratophyllum demersum räni-kardhein124 Chaerophyllum aromaticum lõhnav varesputk125 Chamaedaphne calyculata hanevits126 Chamomilla suaveolens lõhnav kummel127 Chelidonium majus harilik vereurmarohi128 Chimaphila umbellata harilik talvik129 Chrysosplenium

alternifoliumharilik lepiklill

130 Cichorium intybus harilik sigur131 Cicuta virosa harilik mürkputk132 Circaea alpina harilik nõiakold133 Cirsium arvense nõelohakas134 Cirsium heterophyllum villohakas135 Cirsium oleraceum seaohakas136 Cirsium palustre soo-ohakas137 Cirsium vulgare tuliohakas138 Clinopodium vulgare harilik mägimünt139 Consolida regalis põld-varesjalg140 Convallaria majalis harilik maikelluke

(piibeleht)141 Convolvulus arvensis harilik kassitapp142 Corallorhiza trifida kõdu-koralljuur II 3


KK PRBe

rn LD

1 Acer platanoides harilik vaher143 Corylus avellana harilik sarapuu144 Crepis paludosa soo-koeratubakas145

Crepis praemorsatömbijuurene koeratubakas

146 Cynosurus cristatus harilik sugapea147 Cypripedium calceolus kaunis kuldking II 4 * II,

IV148 Dactylis glomerata harilik kerahein149 Dactylorhiza baltica balti sõrmkäpp III 4150 Dactylorhiza cruenta täpiline sõrmkäpp II 3151 Dactylorhiza fuchsii vööthuul-sõrmkäpp III152 Dactylorhiza incarnata kahkjaspunane

sõrmkäpp III .(3)

153 Dactylorhiza maculata kuradi-sõrmkäpp III154 Dactylorhiza russowii Russowi sõrmkäpp II 4155 Daphne mezereum harilik näsiniin156 Deschampsia caespitosa luht-kastevars157 Deschampsia flexuosa võnk-kastevars

(võnkvars)158 Descurainia sophia rihu-peenlook159 Dianthus deltoides nurmnelk160 Diphasiastrum complanatum mets-vareskold III161 Drosera rotundifolia ümaralehine huulhein162 Dryopteris carthusiana ohtene sõnajalg163 Dryopteris cristata suga-sõnajalg164 Dryopteris dilatata austria sõnajalg . 5165 Dryopteris expansa laiuv sõnajalg166 Dryopteris filix-mas maarja-sõnajalg167 Echium vulgare harilik ussikeel168 Eleocharis acicularis nõelalss169 Eleocharis mamillata muda-alss170 Eleocharis palustris soo-alss171 Eleocharis quinqueflora õievähene alss172 Eleocharis uniglumis soomusalss173 Elodea canadensis kanada vesikatk174 Elymus caninus koera-orashein 175 Elymus repens harilik orashein176 Empetrum nigrum harilik kukemari177 Epilobium adenocaulon mets-pajulill178 Epilobium angustifolium ahtalehine põdrakanep179 Epilobium hirsutum karvane pajulill180 Epilobium montanum mägi-pajulill181 Epilobium palustre soo-pajulill182 Epilobium parviflorum väikeseõiene pajulill183 Epipactis helleborine laialehine neiuvaip III184 Epipactis palustris soo-neiuvaip III185 Equisetum arvense põldosi186 Equisetum fluviatile konnaosi187 Equisetum hyemale raudosi188 Equisetum palustre soo-osi189 Equisetum pratense aasosi190 Equisetum sylvaticum metsosi191 Equisetum x litorale kallasosi192 Erigeron acer jaani-õnnehein193 Eriophorum angustifolium ahtalehine villpea194 Eriophorum latifolium laialehine villpea195 Eriophorum vaginatum tupp-villpea196 Erodium cicutarium harilik kurekael197 Erysimum cheiranthoides põld-haraklatv198 Euonymus europaeus harilik kikkapuu III 3199 Eupatorium cannabinum harilik vesikanep200 Euphorbia esula kibe piimalill201 Fallopia convolvulus põld-konnatatar202 Festuca arundinacea roog-aruhein203 Festuca ovina lamba-aruhein204 Festuca pratensis harilik aruhein205 Festuca rubra punane aruhein206 Filipendula ulmaria harilik angervaks207 Filipendula vulgaris angerpist208 Fragaria vesca metsmaasikas209 Frangula alnus harilik paakspuu210 Fraxinus excelsior harilik saar211 Fumaria officinalis harilik punand212 Galeobdolon luteum koldnõges213 Galeopsis bifida pügaldunud kõrvik214 Galeopsis speciosa kirju kõrvik215 Galeopsis tetrahit kare kõrvik216 Galium album valge madar


KK PRBe

rn LD

1 Acer platanoides harilik vaher217 Galium aparine roomav madar (virn)218 Galium boreale värvmadar219 Galium mollugo pehme madar220 Galium odoratum lõhnav madar (lõhnav

varjulill)221 Galium palustre soomadar222 Galium uliginosum lodumadar223 Galium verum hobumadar 224 Geranium palustre soo-kurereha226 Geranium sylvaticum mets-kurereha227 Geum rivale ojamõõl228 Geum urbanum maamõõl229 Glechoma hederacea maajalg (kassiratas)230 Glyceria fluitans harilik parthein231 Gnaphalium sylvaticum mets-kassiurb232 Goodyera repens roomav öövilge III233 Grossularia reclinata aed-karusmari234 Gymnadenia conopsea harilik käoraamat III235 Gymnocarpium dryopteris harilik kolmissõnajalg236 Gypsophila muralis müür-kipslill237 Helictotrichon pratense arukaerand238 Helictrotrichon pubescens aaskaerand239 Hepatica nobilis harilik sinilill240 Heracleum sibiricum siberi karuputk241 Herniaria glabra harilik söötreiarohi242 Hieracium caesium sinihall hunditubakas243 Hieracium murorum mets-hunditubakas244 Hieracium umbellatum sarik-hunditubakas245 Hieracium vulgatum liht-hunditubakas246 Hierochloe odorata harilik lõhnhein247 Hippuris vulgaris harilik kuuskhein248 Hottonia palustris harilik vesisulg249 Humulus lupulus harilik humal250 Huperzia selago harilik ungrukold III251 Hydrocharis morsus-ranae konnakilbukas252 Hypericum maculatum kandiline naistepuna253 Hypericum perforatum liht-naistepuna254 Hypochaeris maculata veishein255 Hypochaeris radicata püsik-põrsashein256 Impatiens noli-tangere õrn lemmalts257 Impatiens parviflora väikeseõiene lemmalts258 Iris pseudacorus kollane võhumõõk259 Isoetes echinospora muda-lahnarohi I 1261 Jasione montana harilik sininukk262 Juncus articulatus läikviljaline luga263 Juncus bufonius kraavluga264 Juncus compressus lapik luga265 Juncus effusus harilik luga266 Juncus filiformis niitluga267 Juncus ranarius konnaluga268 Juniperus communis harilik kadakas269 Knautia arvensis harilik äiatar270 Lapsana communis harilik linnukapsas271 Larix decidua euroopa lehis272 Lathraea squamaria harilik käopäkk273 Lathyrus pratensis aas-seahernes274 Lathyrus sylvestris mets-seahernes275 Lathyrus vernus kevadine seahernes276 Ledum palustre sookail277 Lemna minor väike lemmel278 Lemna trisulca ristlemmel279 Leontodon autumnalis sügisene seanupp280 Leontodon hispidus kare seanupp281 Leucanthemum vulgare harilik härjasilm282 Linaria vulgaris harilik käokannus283 Linnaea borealis harilik harakkuljus284 Linum catharcticum aaslina285 Liparis loeselii soohiilakas II 3 * II,

IV286 Listera cordata väike käopõll II 4287 Listera ovata suur käopõll III288 Lolium perenne karjamaa-raihein289 Lonicera xylosteum harilik kuslapuu290 Lotus corniculatus harilik nõiahammas291 Luzula campestris põld-piiphein292 Luzula multiflora mitmeõiene piiphein293 Luzula pallidula kahkjas piiphein294 Luzula pilosa karvane piiphein


KK PRBe

rn LD

1 Acer platanoides harilik vaher295 Lychnis flos-cuculi käokann296 Lychnis viscaria tõrvalill297 Lycopodiella inundata harilik sookold II 2298 Lycopodium annotinum kattekold . V299 Lycopodium clavatum karukold III V300 Lycopus europaeus harilik parkhein301 Lysimachia nummularia roomav metsvits302 Lysimachia thyrsiflora ussilill303 Lysimachia vulgaris harilik metsvits304 Lythrum salicaria harilik kukesaba305 Maianthemum bifolium leseleht306 Malaxis monophyllos soovalk (ainulehine

sookäpp) II 3

307 Malus domestica aed-õunapuu308 Matricaria perforata harilik kesalill309 Matteuccia struthiopteris harilik laanesõnajalg310 Medicago lupulina humallutsern311 Melampyrum nemorosum harilik härghein312 Melampyrum pratense palu-härghein313 Melampyrum sylvaticum mets-härghein314 Melica nutans longus helmikas315 Melilotus alba valge mesikas316 Mentha aquatica vesimünt317 Mentha arvensis põldmünt318 Mentha x verticillata männasmünt319 Menyanthes trifoliata ubaleht320 Mercurialis perennis püsik-seljarohi321 Milium effusum harilik saluhein322 Moehringia trinervia harilik võsalill323 Molinia caerulea harilik sinihelmikas324 Moneses uniflora kuningakübar325 Monotropa hypopitys harilik seenlill326 Mycelis muralis harilik jänesesalat327 Myosotis arvensis põld-lõosilm328 Myosotis scorpioides soo-lõosilm329 Myosotis stricta liiv-lõosilm330 Myriophyllum spicatum tähk-vesikuusk331 Myriophyllum verticillatum männas-vesikuusk

Najas sp näkirohi332 Nardus stricta jusshein333 Neottia nidus-avis pruunikas pesajuur III

Nuphar × spenneriana keskmine vesikupp334 Nuphar lutea kollane vesikupp335 Nuphar pumila väike vesikupp III 2336 Nymphaea alba valge vesiroos III337 Nymphaea candida väike vesiroos III338 Ophioglossum vulgatum harilik maokeel339 Origanum vulgare harilik pune340 Orthilia secunda harilik lakkleht341 Oxalis acetosella harilik jänesekapsas342 Oxycoccus microcarpus väike jõhvikas343 Oxycoccus palustris harilik jõhvikas344 Padus avium harilik toomingas345 Paris quadrifolia harilik ussilakk346 Parnassia palustris harilik ädalalill347 Pedicularis palustris soo-kuuskjalg348 Petasites hybridus harilik katkujuur349 Peucedanum palustre soo-piimputk350 Phalaris arundinacea päideroog351 Phleum pratense põldtimut (harilik

timut)352 Phleum pratense subsp.

bertoloniimugultimut

353 Phragmites australis harilik pilliroog354 Phyteuma spicatum tähk-rapuntsel III355 Picea abies harilik kuusk356 Pilosella officinarium harilik karutubakas 357 Pilosella praealta kõrge karutubakas358 Pilosella x floribunda õiekas karutubakas359 Pilosella x glomerata kerajas karutubakas360 Pilosella x suecica rootsi karutubakas361 Pimpinella major suur näär362 Pimpinella saxifraga harilik näär363 Pinus strobus valge mänd364 Pinus sylvestris harilik mänd365 Pisum sativum harilik hernes366 Plantago lanceolata süstlehine teeleht367 Plantago major suur teeleht


KK PRBe

rn LD

1 Acer platanoides harilik vaher368 Plantago media keskmine teeleht369 Platanthera bifolia kahelehine käokeel III370 Platanthera chlorantha rohekas käokeel III371 Poa angustifolia ahtalehine nurmikas372 Poa annua murunurmikas373 Poa compressa lapik nurmikas374 Poa nemoralis salunurmikas375 Poa palustris soonurmikas376 Poa pratensis aasnurmikas377 Poa remota kahar nurmikas378 Poa trivialis harilik nurmikas379 Polygala amarella mõru vahulill380 Polygala comosa tups-vahulill381 Polygala vulgaris aas-vahulill382 Polygonatum multiflorum mitmeõiene

kuutõverohi383 Polygonatum odoratum harilik kuutõverohi384 Polygonum amphibium vesi-kirburohi385 Polygonum arenarium liiv-linnurohi386 Polygonum bistorta ussitatar387 Polygonum lapathifolium kahar kirburohi388 Polypodium vulgare kivi-imar389 Populus tremula harilik haab390 Potamogeton alpinus ruske penikeel391 Potamogeton berchtoldii muda-penikeel392 Potamogeton compressus lapik penikeel393 Potamogeton crispus kähar penikeel394 Potamogeton filiformis niitjas penikeel III395 Potamogeton friesii ogaterav penikeel396 Potamogeton gramineus hein-penikeel397 Potamogeton lucens läik-penikeel398 Potamogeton natans ujuv penikeel399 Potamogeton obtusifolius tömbilehine penikeel400 Potamogeton pectinatus kamm-penikeel401 Potamogeton perfoliatus kaelus-penikeel402 Potamogeton praelongus pikk penikeel403 Potamogeton rutilus punakas penikeel404 Potentilla anserina hanijalg405 Potentilla argentea hõbemaran406 Potentilla erecta tedremaran407 Potentilla intermedia keskmine maran408 Potentilla palustris soopihl409 Potentilla reptans roomav maran410 Primula farinosa pääsusilm . 4411 Primula veris harilik nurmenukk412 Prunella vulgaris harilik käbihein413 Prunus sp. ploomipuu414 Pteridium aquilinum kilpjalg415 Pulmonaria obscura harilik kopsurohi416 Pulsatilla patens palu-karukell II 4 * II,

IV417 Pulsatilla pratensis aas-karukell III418 Pyrola media keskmine uibuleht419 Pyrola minor väike uibuleht420 Pyrola rotundifolia ümaralehine uibuleht421 Quercus robur harilik tamm422 Ranunculus acris kibe tulikas423 Ranunculus auricomus kuldtulikas424 Ranunculus bulbosus mugultulikas425 Ranunculus cassubicus metstulikas426 Ranunculus circinatus sõõr-särjesilm427 Ranunculus ficaria kanakoole428 Ranunculus flammula sootulikas429 Ranunculus lingua suur tulikas430 Ranunculus polyanthemos mitmeõiene tulikas431 Ranunculus repens roomav tulikas432 Ranunculus sceleratus mürktulikas433 Ranunculus trichophyllus jõgi-särjesilm434 Raphanus raphanistrum põldrõigas435 Rhamnus catharcticus harilik türnpuu436 Rhinanthus minor väike robirohi437 Rhynchospora alba valge nokkhein438 Ribes alpinum mage sõstar439 Ribes nigrum mustsõstar440 Ribes rubrum punane sõstar441 Ribes spicatum karvane sõstar442 Rorippa palustris sookerss443 Rubus chamaemorus rabamurakas


KK PRBe

rn LD

1 Acer platanoides harilik vaher444 Rubus idaeus harilik vaarikas445 Rubus nessensis kitsemurakas446 Rubus saxatilis lillakas447 Rumex acetosa hapu oblikas448 Rumex acetosella väike oblikas449 Rumex crispus kärnoblikas450 Rumex longifolius koduoblikas451 Rumex obtusifolius tömbilehine oblikas452 Sagittaria sagittifolia jõgi-kõõlusleht453 Salix aurita kõrvpaju454 Salix caprea raagremmelgas455 Salix cinerea tuhkur paju456 Salix fragilis rabe remmelgas457 Salix lapponum lapi paju458 Salix myrsinifolia mustjas paju459 Salix pentandra raudremmelgas460 Salix phylicifolia kahevärvine paju461 Salix repens hanepaju II 2462 Salix rosmarinifolia hundipaju463 Salix viminalis vitspaju464 Sambucus racemosa punane leeder465 Sanicula europaea euroopa metsputk466 Saxifraga granulata harilik kivirik467 Scabiosa columbaria tui-tähtpea III 3468 Scheuchzeria palustris rabakas469 Schoenoplectus lacustris järvkaisel470 Scirpus sylvaticus metskõrkjas471 Scolochloa festucacea rooghein472 Scorzonera humilis madal mustjuur473 Scrophularia nodosa harilik sealõuarohi474 Scutellaria galericulata harilik tihashein475 Sedum acre harilik kukehari476 Senecio jacobaea voolme-ristirohi477 Senecio sylvaticus mets-ristirohi478 Senecio vulgaris harilik ristirohi479 Silene nutans longus põisrohi480 Silene pratensis valge pusurohi481 Silene vulgaris harilik põisrohi482 Sisymbrium officinale harilik unilook483 Solanum dulcamara harilik maavits484 Solidago virgaurea harilik kuldvits485 Sonchus arvensis põld-piimohakas486 Sorbus aucuparia harilik pihlakas487 Sparganium angustifolium lamedalehine jõgitakjas II 3488 Sparganium emersum liht-jõgitakjas489 Sparganium erectum subsp

microcarpumväikeseviljaline jõgitakjas . 5

490 Sparganium glomeratum kera jõgitakjas . 3491 Sparganium gramineum ujuv jõgitakjas II 3492 Sparganium minimum väike jõgitakjas493 Spergula arvensis harilik nälghein494 Spergularia rubra punane sõlmhein495 Spirodela polyrhiza hulgajuurine vesilääts496 Stachys officinalis tõnnike497 Stachys palustris soo-nõianõges498 Stachys sylvatica mets-nõianõges499 Stellaria graminea oras-tähthein500 Stellaria holostea mets-tähthein501 Stellaria longifolia varju-tähthein502 Stellaria media vesihein503 Stellaria nemorum salu-tähthein504 Stellaria palustris soo-tähthein505 Stratiotes aloides vesikarikas506 Succisa pratensis harilik peetrileht507 Tanacetum vulgare harilik soolikarohi508 Taraxacum officinale harilik võilill509 Thalictrum lucidum ahtalehine ängelhein III510 Thelypteris palustris harilik soosõnajalg511 Thelypteris phegopteris mets-soosõnajalg512 Thymus serpyllum nõmm-liivatee513 Tilia cordata harilik pärn514 Tragopogon pratensis harilik piimjuur515 Trichophorum alpinum alpi jänesvill516 Trientalis europaea harilik laanelill517 Trifolium arvense kassiristik518 Trifolium aureum kuldristik519 Trifolium medium keskmine ristik


KK PRBe

rn LD

1 Acer platanoides harilik vaher520 Trifolium montanum mägiristik521 Trifolium pratense aasristik522 Trifolium repens valge ristik523 Triglochin palustre soo-õisluht524 Trollius europaeus harilik kullerkupp525 Tussilago farfara paiseleht526 Typha angustifolia ahtalehine hundinui527 Typha latifolia laialehine hundinui528 Ulmus glabra harilik jalakas529 Ulmus laevis künnapuu III 4530 Urtica dioica kõrvenõges531 Urtica urnes raudnõges532 Utricularia intermedia vahelmine vesihernes533 Utricularia minor vesihernes534 Utricularia vulgaris harilik vesihernes535 Vaccinium myrtillus harilik mustikas536 Vaccinium uliginosum sinikas537 Vaccinium vitis-idaea harilik pohl538 Valeriana officinalis harilik palderjan539 Verbascum nigrum must-vägihein540 Verbascum thapsus üheksavägine541 Veronica anagallis-aquatica allikmailane542 Veronica arvensis põldmailane543 Veronica beccabunga ojamailane544 Veronica chamaedrys külmamailane545 Veronica longifolia pikalehine mailane546 Veronica officinalis harilik mailane547 Veronica scutellata kännasmailane548 Veronica serpyllifolia liivateelehine mailane549 Veronica spicata kassisaba550 Viburnum opulus harilik lodjapuu551 Vicia angustifolia ahtalehine hiirehernes552 Vicia cracca harilik hiirehernes553 Vicia sepium aed-hiirehernes554 Vicia sylvatica mets-hiirehernes555 Vinca minor väike igihali556 Viola arvensis põldkannike557 Viola canina koerkannike558 Viola collina kinkkannike559 Viola epipsila turvaskannike560 Viola mirabilis imekannike561 Viola palustris sookannike562 Viola riviniana võsakannike563 Viola rupestris nõmmkannike

SelgrootudNr. ladina keelne nimi eestikeelne nimi K

K PRLD

Bern

Hk Porifera käsnad1 Spongilla lacustris järvekäsnHk Mollusca limusedKl Bivalvia karbid1 Anodonta anatina väike-järvekarp2 Anodonta cellensis piklik-järvekarp3 Anodonta cygnea suur-järvekarp4 Anodonta piscinalis hari-järvekarp . 55 Pisidium amnicum hiid herneskarp6 Pseudanodonta complanata õhuke järvekarp . 37 Sphaerium corneum harilik keraskarp8 Sphaerium nitidum läikiv keraskarp9 Sphaerium rivicola suur keraskarp10 Unio pictorum piklik jõekarp11 Unio tumidus kiiljas jõekarpKl Gastropoda teod1 Anisus vortex lametigu2 Anisus vorticulus keeris-lametigu . 33 Aplexa hypnorum loigutigu4 Bathyomphalus contortus rihmtigu5 Bithynia leachi lombi-keeristigu . 46 Bithynia tentaculata harilik keeristigu7 Gyraulus albus valkjas lametigu8 Hippeutis complanatus harilik läätstigu9 Lymnaea palustris suur-sootigu10 Lymnaea stagnalis mudakukk11 Lymnea auricularia kõrvuk-punntigu12 Lymnea peregra piklik-punntigu13 Lymnes truncatula väike-sootigu14 Myxas glutinosa manteltigu . 415 Physa fontinalis põistigu16 Planorbarius corneus sarvtigu17 Planorbis carinatus kiil-labatigu18 Planorbis corneus sarvtigu19 Planorbis planorbis harilik labatigu20 Potamopyrgus jenkensi rändtigu21 Radix auricularia kõrvik-punntigu22 Radix peregra piklik punntigu23 Stagnicola palustris suur sootigu24 Valvata piscinalis koonusjas sulgtigu25 Viviparus contectus järve ematigu26 Viviparus viviparus jõe-ematigu

Hk Anneida rõngussidKl Hirudinea kaanid1 Erpobdella octoculata harilik ahaskaan2 Glossiphonia complanata lamekaan3 Haementeria costata4 Haemopis sanguisuga hobukaan5 Helobdella stagnalis pisikaan6 Hirudo medicinalis kirjukaan (apteegikaan) II 2 V7 Piscicola geometra kalakaan8 Theromyzon tessulatumKl Oligochaeta väheharjasussid1 Limnodrilus hoffmeisteri2 Limnodrilus udekemianus3 Lumbriculus variegatus rabeliimukas4 Potamothrix hammoniensis5 Stylaria lacustris lontuss6 Tubifex ignotus7 Tubifex tubifex mudatuppHk Arthropoda lülijalgsedKl Crustacea vähid1 Asellus aquaticus vesikakand2 Astacus astacus jõevähk . V3 Gammarus lacustris järve kirpvähkKl Arachnida ämblikud1 Argyroneta aquatica vesiämblik2 Hydracarina sp. vesilestKl Insecta putukadO Blattodea prussakalised1 Ectobius lapponicus metsprussakasO Orthoptera sihktiivalised

Nr. ladina keelne nimi eestikeelne nimi KK PRL

DBern

1 Decticus verrucivorus heinaritsikas2 Metrioptera brachyptera harilik niiduritsikas3 Omocestus viridulus harilik niidutirts4 Tetrix bipunctata täpiksirts5 Tetrix subulata ahassirts6 Tettigonia cantans harilik lauluritsikasO Ephemeroptera ühepäevikulised1 Caenis horaria -2 Caenis robusta -3 Centroptilum luteolum -4 Cloeon dipterum harilik tiigipäevik5 Ephemera vulgata -6 Procloeon bifidum - . 3O Odonata kiililised1 Aeshna cyanea metsa-tondihobu2 Aeshna grandis pruun tondihobu3 Aeshna juncea soo-tondihobu4 Aeshna mixta sügis-tondihobu5 Brachytron pratense väike tondihobu6 Coenagrion armatum tanuliidrik7 Coenagrion hastulatum odaliidrik8 Coenagrion puella sadulliidrik 9 Coenagrion pulchellum sarvikliidrik10 Coenagrium hastulatum -11 Cordulia aenea harilik hiilgekiil12 Enallagma cyathigerum seenliidrik13 Erythromma najas -14 Gomphus vulgatissimus harilik vesihobu15 Ischnura elegans pigiliidrik16 Lestes sponsa luhakõrsik17 Leucorrhinia caudalis hännak-rabakiil III IV

18 Leucorrhinia pectoralis suur rabakiil III II, IV *

19 Leucorrhinia rubicunda punakas-rabakiil20 Libellula depressa lapik-vesikiil21 Libellula fulva triip-vesikiil . 322 Libellula quadrimaculata harilik vesikiil23 Orthetrum cancellatum harilik sinikiil24 Somatochlora metallica harilik läikkiil25 Sympecma paedisca pronkskõrsik . 326 Sympertum danae must-loigukiil27 Sympertum sanguineum puna-loigukiil28 Sympetrum flaveolum kollane loigukiil29 Sympetrum vulgatum harilik loigukiilO O. Homoptera sarnastiivalised1 Aphrophora alni lepavahtlane2 Centrotus cornutus küürtirt3 Orthesia urticae -4 Philaenus spumarius harilik vahtlane5 Psylla mali õunapuu-lehekirp6 Sacchiphantes viridis -O Heteroptera lutikalised1 Aelia acuminata -2 Coreus marginatus oblikalutikas3 Cymatia coleoptrata sõudur4 Dolycoris baccarum marjalutikas5 Elasmucha grisea -6 Eurygaster testudinaria -7 Gerris sp. liuskurlane8 Graphosoma lineatum triiplutikas9 Ilyocoris cimicoides -10 Nepa cinerea vesihark11 Notonecta glauca selgsõudur12 Palomena prasina roheline kilplutikas13 Pentatoma rufipes -14 Pyrrchcoris apterus -15 Ranatra linearis nõelhark16 Reduvius personatus -17 Sigara striata -O Mecoptera koonulised1 Panorpa communis harilik koonlaneO Coleoptera mardikalised1 Acmaeops collaris kaelussikk

2Agapanthia villosoviridescens ohakasikk


DBern

3 Agelastica alni lepapoi4 Agonum sexpunctatum -5 Agriotes lineatus triibuline viljanaksur6 Alosterna tabacicolor vahtrasikk7 Anomala dubia juulipõrnikas8 Athous niger must-lehenaksur9 Athous subfuscus -10 Calvia quatordecimguttata -11 Cantharis figurata -12 Cantharis fusca tume-pehmekoor13 Cantharis livida -14 Cantharis nigricanus -15 Cantharis rustica südatähn-pehmekoor16 Carabus hortensis pargijooksik17 Carabus nemoralis aiajooksik18 Cetonia aurata kuldpõrnikas19 Chilocorus renipustulatus lehtpuu-kilptriinu20 Chlorophanus viridis rohekärsakas21 Chrysomela fastuosa -22 Chrysomela staphylea -23 Chrysomela varians -24 Cicindela campestris põlluliivikas25 Cicindela hybrida nõmmeliivikas26 Clytra quadripunctata -27 Coccinella quinquepunctata viistäpp-lepatriinu28 Coccinella septempunctata seitsetäpp-lepatriinu29 Corymbites pectinicornis -30 Corymbites sjaelandicus -31 Cryptocephalus moraei -

32Cryptocephalus quadripustulatus -

33 Cryptocephalus sericeus -34 Cybister lateralimarginalis -35 Dermestes lardarius harilik nahanäkk36 Dolichosoma lineare -37 Donacia sp. vesiroosimardiklane

38 Dytiscus latissimus laiujur III 4 II, IV

39 Emus hirtus karus-lühitiib40 Gaurotes virginea sini-õiesikk41 Geotrupes stercorarius sitasitikas42 Geotrupes stercorosus metsasitikas43 Geotrupes vernalis -

44 Graphoderus bilineatustõmmuujur III 3 II,

IV45 Graphoderus cinereus - .46 Haliplus sp. vesilane47 Halyzia sedecimguttata -48 Harpalus latus -49 Harpalus rufipes -50 Hoplia graminicola -51 Hydrobius fuscipes väike vesimardikas52 Hydrous aterrimus -53 Hylobius abietis harilik männikärsakas54 Hyphydrus ovatus -55 Ilybius fuliginosus -56 Lacon murinus liivanaksur57 Lagria hirta -58 Lampyris noctiluca jaanimardikas59 Leptura livida -60 Leptura maculicornis -61 Leptura rubra suur-õiesikk62 Leptura sanguinolenta verev-õiesikk63 Limonius aeruginosus -64 Lixus paraplecticus harkkärsakas65 Lohmae capreae -66 Malachius bipustulatus -67 Melasoma aenae -68 Melasoma populi suur-haavapoi69 Meloe violaceus -70 Monochamus sutor männi-puidusikk71 Necrophorus vespillo harilik raisamatja72 Necydalis major vaablassikk73 Otiorrhynchus ligustici -74 Oxyporus rufus -75 Pachyta quadrimaculata tuisusikk76 Phaedon cohleariae -77 Philopedon plagiatus -78 Phyllobius maculicornis kaselehekärsakad


DBern

79 Phyllopertha horticola aiapõrnikas80 Polydrosus ruficornis -81 Potosia lugubris -82 Potosia metallica -

83Propylaea quatuordecimpunctata -

84 Pterostichus cupreus -85 Pterostichus niger suur süsijooksik

86Pterostichus oblongopunctatus metsa-süsijooksik

87 Pterostichus vulgaris põllu-süsijooksik88 Pyctiscus betulae -89 Pyctiscus populi -90 Rhagium inquisitor okaspuu-kooresikk91 Rhantus exsoletus -92 Rhantus grapii -93 Selatosomus aeneus nurmenaksur94 Selatosomus cruciatus -95 Semiadalia notata kroontriinu96 Serica brunnea -97 Spondylis buprestoides tüvesikk98 Thea vigintiduopunctata -99 Trichius fasciatus karuspõrnikas100 Trichodes apiarius -101 Xylotrechus rusticus haava-kirisikkO Trichoptera ehmestiivalised1 Cyrnus flavidus -2 Holocentropus dubius -3 Leptoceridae sp. toruvanalane4 Leptocerus tineiformis - .5 Limnephilus stigma -6 Molanna angustata -7 Mystacides sp. -8 Oecetis furva -9 Triaenodes bicolor -O Lepidoptera liblikalised1 Abrostola tripartita harilik nõgeseöölane2 Abrostola triplasia -3 Acantopsyche atra -4 Acentria ephemerella -5 Acompsia cinerella -6 Acronicta cuspis suur-noolöölane7 Acronicta leporina -8 Acronicta megacephala haava-noolöölane9 Acronicta psi -10 Acronicta rumicis -11 Acronicta tridens -12 Adscita statices -13 Aethes margaritana -14 Agapeta hamana -15 Agapeta zoegana -16 Aglais urticae väike koerliblikas17 Aglia tau kollappaabusilm18 Agonopterix ocellana -19 Agriphila tristella -20 Agrotis clavis -21 Agrotis exclamationis põlluöölane22 Amphipyra tragopogonis väike-võsaöölane23 Anania funebris -24 Ancylis badiana -25 Angerona prunaria -26 Anthocaris cardamines -27 Antonechloris smaragdaria -28 Apamea monoglypha suur-juureöölane29 Apatura iris suur-kiirgliblikas30 Aphantopus hyperanthus rohusilmik31 Aphelia paleana -32 Aphomia sociella -33 Aporia crataegi põualiblikas34 Apotomis betuletana -35 Araschnia levana nõgeseliblikas36 Archips podana -37 Arctia caja harilik päevakoer38 Arctornis l-nigrum nurk-lainelane39 Argynnis adippe suur-pärlmuttertäpik40 Argynnis aglaja hõbetäpik41 Argynnis laodice niidutäpik42 Argynnis niobe -43 Argynnis paphia rohetäpik


DBern

44 Argyresthia goedartella -45 Aricia artaxerces -46 Autographa bractea aru-tähtöölane47 Autographa gamma lina-tähtöölane48 Autographa jota lillakas tähtöölane49 Autographa pulchrina . mustika-tähtöölane50 Axylia putris teelehe-öölane51 Biston betularius kase-kedrikvaksik52 Boloria selene harilik kannikesetäpik53 Brenthis ino luhatäpik54 Bupalus piniaria männivaksik55 Cabera exanthemata kollakas valgevaksik56 Cabera pusaria harilik valgevaksik57 Calamatropha paludella -58 Callimorpha dominula piksepeni59 Callistege mi aasaöölane60 Callisto denticulella -61 Calliteara pudipunda -62 Callophrys rubi rohetiib63 Caloptilia syringella sireli keerukoi64 Cataclysta lemnata lemleleedik65 Catoptria pinella -66 Celastrina argiolus kevad-sinitiib67 Celypha lacunana -68 Celypha rivulana -69 Celypha striana -70 Cepphis advenaria -71 Cerapteryx graminis niiduöölane72 Cerura erminea papli-harksaba73 Cerura vinula suur-harksaba74 Charadrina morpheus -75 Chiasma clathrata võrkvaksik76 Chortodes fluxa -77 Chortodes pygmina -78 Clossiana euphrosyne varane kannikesetäpik79 Clossiana selene harilik kannikesetäpik80 Clostera pigra väike-haavatutlane81 Coenonympha amynthas -82 Coenonympha arcania kirju-aasasilmik83 Coenonympha glycerion -84 Coenonympha pamphilus kollakas aasasilmik85 Colias palaeno raba-võiliblikas86 Colocasia coryli sarapuuöölane87 Cosmorchoe ocellata -88 Crambus nemorella -89 Crambus perlella -90 Craniophora ligustri -91 Cybosia mesomella -92 Cydia pomonella õunamähkur93 Cydia splendana -94 Deilephila elpenor suur-punasuru95 Deilephila porcellus väike-punasuru96 Deltote banciana -97 Dendrolimus pini männikedrik98 Diachrysia chrysitis harilik kuldöölane99 Diarsia brunnea -100 Donacaula mucronella -101 Drepana curvatula pruun-sirptiib102 Drepana falcataria kase-sirptiib103 Dypterygia scabriuscula oblikaöölane104 Eilema complana suitsjas sambliklane105 Eilema lurideola tinajas sambliklane106 Eilema lutarella kollane sambliklane107 Electrophaes corylata -108 Elophila nymphaeata -109 Ematurgia atomaria -110 Enargia paleacea -111 Epiblema foenella -112 Epirrhoe hastulata tume-kirivaksik113 Epirrhoe tristata -114 Erebia ligea harilik tõmmusilmik115 Eriocrania semipurpurella karvane algliblikas116 Eriopygodes imbecilla tähtheinaöölane117 Euclidia glyphica kesaöölane118 Eugraphe sigma tume-puhmaöölane119 Eulia ministrana -120 Eulithis pyraliata kollane öövaksik121 Eupitecia succenturiata -


DBern

122 Eurois oculta kihaöölane123 Euthrix potatoria rohukedrik124 Everes argiades siilak sinitiib125 Evergestis extimalis -126 Evergestis pallidata -127 Exaeretia allisella -128 Gastropacha quercifolia viljapuu lehekedrik129 Geometra papilionaria hiidvaksik130 Gluphisia crenata pisitutlane131 Gonepteryx rhamni lapsuliblikas132 Hada plebeja -133 Hedya nubiferana -134 Hedya salicella -135 Heliophobus reticulata -136 Hemaris fuciformis kimalas-lottsuru137 Herminia tarsicrinalis -138 Hoplodrina blanda pruunikas häguöölane139 Hydromena impluviata -140 Hyloicus pinastri männisuru141 Hypena crassalis -142 Hypena proboscidalis nõgese-nokköölane143 Hypenodes humidalis -144 Hypochalcia achenella -145 Hypomecis punctinalis -146 Hypomecis roboraria hiid-samblikuvaksik147 Hypsopygia costalis -148 Idaea pallidata hele-kuluvaksik149 Inachis io päevapaabusilm150 Incurvaria praelatella -151 Iodis putata -152 Iphiclides podalirius puriliblikas153 Ipimorpha subtusa haava-mähkuröölane154 Lamellocossus terebra haavamailane155 Lasiommata maera harilik tumesilmik156 Lasoimmata pteropolitana -157 Laspeyresia pygarga -158 Leptidea sinapis sinepiliblikas159 Leucodonta bicoloria kriittutlane160 Leucoma salicis pajulainelane161 Limenitis populi haavalumik162 Lomaspilis marginata -163 Lomaspilis opis -164 Lopinga achine sõõrsilmik III 3165 Loxostege sticticalis -166 Loxostege turbidalis - . 4

167 Lycaena dispar suur-kuldtiib III 2 II, IV

168 Lycaena hippothoe puna-kuldtiib169 Lycaena phlaeas leek-kuldtiib170 Lycaena virgaurea valgetäpp-kuldtiib171 Lycia hirtaria Saare-karusvaksik172 Lyonetia clercella -173 Macaria alternata -174 Macraria alternaria -175 Malacosoma castrense niidu-rõngakedrik176 Maniola jurtina kesasilmik177 Melanchra persicariae -178 Melitaea athalia -179 Mellicta athalia niidu-võrkliblikas180 Mellicta aurelia väike-võrkliblikas181 Mesoleuca albicillata vaarika-kirivaksik182 Miltochrista miniata roosasambliklane183 Mimas tiliae pärnasuru184 Moma alpium haldjasöölane185 Monopis monachella -186 Mythimna comma soonik-rohuöölane187 Mythimna conigera valgetäpp-rohuöölane188 Mythimna ferrago roosakas rohuöölane189 Mythimna impura harilik rohuöölane190 Mythimna pallens hele-rohuöölane191 Mythimna turca suur-rohuöölane192 Nymphalis antiopa leinaliblikas193 Nymphalis stagnata -194 Obsibotys fuscalis -195 Ochlodes venata niidupunnpea196 Ochropacha duplaris kase-udeselg197 Ochropleura plecta punaöölane198 Odezia atrata -199 Odontosia carmelita tume-kevadtutlane


DBern

200 Oligia strigilis sugavööt-kõrreöölane201 Oncocera semirubella -202 Orthosia gothica kirju-kevadöölane203 Orthosia incerta harilik kevadöölane204 Pachytelia villosella hiidmärslane205 Pandemis corylana -206 Pandemis heparana -207 Papilio machaon pääsusaba208 Parapoynx startiotata -209 Pararge aegeria orasheinasilmik210 Parascotia fuliginaria -211 Pediasia squalidalis -212 Pelosia muscerda tähniksambliklane213 Perizoma alchemillata kääbus-kirivaksik214 Pheosia gnoma kase-kiirtutlane215 Photedes minima hele-mättaöölane216 Phragmatobia fuliginosa kevadkaruslane217 Phyllonorycter blancardella -218 Pieris brassicae suur-kapsaliblikas219 Pieris napi naeriliblikas220 Pieris rapae väike-kapsaliblikas221 Plebeius optilete -222 Plebejus argus ogasäär-sinitiib223 Plebejus idas mesika-sinitiib224 Pleuroptya ruralis -225 Plusia festucae soo-kardöölane226 Plutella xylostella -227 Polia hepatica -228 Polygonia c-album väike-kärbtiib229 Polyommatus amandus harilik taevastiib230 Polyommatus icarus ristikheina taevastiib231 Polyommatus semiargus niidu-sinitiib232 Polypogon tentacularia harköölane233 Protodeltote pygarga -234 Psammotis pulveralis -235 Pterophorus pentadactyla -236 Ptilodon capucina küürtutlane237 Pyla fusca -238 Pyralis regalis -239 Pyrausta despicata -240 Pyrausta purpuralis -241 Pyrgus malvae väike-täpikpunnpea242 Recurvaria leucatella -243 Rhyparia purpurata purpurkaruslane244 Rivula sericealis ojaöölane245 Rrachylomia viminalis -246 Rusina ferruginea variöölane247 Saturnia pavonia kevadpaabusilm248 Satyrium pruni toominga-kannustiib249 Schoenobius forficella -250 Sciota fumella -251 Scoparia basistrigalis -252 Scoparia pyralella -253 Scopula ternata mustika-lehevaksik254 Scopula immorata tume-lehevaksik255 Scopula immutata niidu-lehevaksik256 Scotopteryx chenopodiata niiduvaksik257 Selenia dentaria -258 Sesia apiformis suur haavaklaastiib259 Setina irrorella kivisambliklane260 Siona lineata mustsoon-vaksik261 Sitochroa verticalis -262 Smerinthus ocellata silmiksuru263 Spilosoma lubricipeda kollakaruslane264 Spilosoma lutea -265 Sterrhopteryx fusca -266 Syngraphe interogationis suur-märköölane267 Zygaena filipendulae suur-verikireslane268 Zygaena lonicerae aasa-verikireslane269 Zygaena viciae väike-verkireslane270 Tethea ocularis silmik-udeselg271 Tholera decimalis -272 Thumatha senex kääbussambliklane273 Thymelicus lineola harilik viirgpunnpea274 Thymelicus sylvestris aruheina-viirgpunnpea275 Timandra comai oblikavaksik276 Trachycera advenella -277 Udea lutealis -


DBern

278 Udea prunalis -279 Vanessa atalanta admiral280 Vanessa cardui ohakaliblikas281 Xanthorhoe montanata tavaline kirivaksik282 Xestia c-nigrum niidu-kidaöölane283 Xestia sexstrigata põikvööt-kidaöölane284 Xestia triangulum mustlaik-kidaöölane285 Yponomeuta evonymella -286 Yponomeuta malinella -287 Ypsolopha dentella -O Hymenoptera kiletiivalised1 Andrena haemorrhoa -2 Andrena hattorfiana -3 Andrena humilis -4 Bombus cryptarum -5 Bombus distinguendus ristikukimalane III6 Bombus hortorum aedkimalane III7 Bombus hypnorum talukimalane III8 Bombus jonellus nõmmekimalane III9 Bombus lapidarius kivikimalane III10 Bombus lucorum maakimalane III11 Bombus muscorum samblakimalane III12 Bombus pascuorum põldkimalane III13 Bombus pratorum niidukimalane III14 Bombus ruderarius tume kimalane III15 Bombus schrenki Schrenki kimalane III16 Bombus semenoviellus - .17 Bombus soroeensis sorokimalane III18 Bombus sylvarum metskimalane III19 Bombus terrestris karukimalane III20 Bombus veteranus hall kimalane III21 Camponotus sp. hobusipelgas22 Dasypoda hirtipes -23 Eucera longicornis -24 Formica cunicularia tuhmjas kuklane25 Formica execta niidukuklane26 Formica fusca raudkuklane27 Formica lugubris karukuklane III28 Formica polyctena palukuklane III29 Formica pratensis liivakuklane III30 Formica rufa arukuklane III31 Formica sanguinea röövkuklane32 Formica truncorum kännukuklane III33 Formicoxenus nicidulus moonaksipelgas 34 Halictus rubicundus -35 Halictus tumulorum -36 Heriades truncorum -37 Hylaeus communis -38 Lasioglossum albipes -39 Lasioglossum calceatum -40 Lasius spp. murelane41 Megachile willughbiella -42 Melitta haemorrhoidalis -43 Myrmicinae spp. rautsiklased44 Panurgus calcaratus -45 Psithyrus bohemicus kägukimalaste pk46 Psithyrus campestris kägukimalaste pk47 Tetramorium caespitum nõmmenardlane48 Trachysa byssina -49 Vespa crabro vapsik .O Diptera kahetiivalised1 Ceratopogonidae sp habesääsklane2 Chaoborus flavicans järve-klaasiksääsk3 Chironomidae sp surusääsklane4 Culicidae sp pistesääsklane5 Stratiomyidae sp. -6 Tabanidae sp. parmlane

KaladNr. ladina keeles eesti keeles KK PR LD1 Abramis brama latikas2 Acerina cernua kiisk3 Alburnus alburnus viidikas4 Anguilla anguilla angerjas5 Carassius auratus gibelio hõbekoger6 Carassius carassius koger7 Cobitis taenia hink III 5 II8 Cottus cobio võldas III 4 II9 Cyprinus carpio karpkala10 Esox lucius haug11 Leucaspius delineatus mudamaim

Nr. ladina keeles eesti keeles KK PR LD12 Leuciscus idus säinas13 Lota lota luts14 Lucioperca lutcioperca koha15 Misgurnus fossilis vingerjas III 5 II16 Nemachelius barbatulus trulling17 Perca fluviatilis ahven18 Phocsinus phocsuinus lepamaim19 Pungitus pungitus luukarits20 Rutilus rutilus särg21 Scardinus erythrophthalmus roosärg22 Tinca tinca linask

Roomajad ja kahepaiksedNr. ladina keeles eesti keeles KK EPR LD

Roomajad1 Anguis fragilis vaskuss III2 Lacerta vivipara arusisalik III3 Lacerta agilis kivisisalik II 3 IV4 Vipera berus rästik III5 Natrix natrix Nastik III

Kahepaiksed1 Bufo bufo kärnkonn III2 Pelobates fuscus mudakonn II 4 IV3 Rana kl. esculenta veekonn III4 Rana lessonae tiigikonn III IV5 Rana arvalis rabakonn III IV6 Rana temporaria rohukonn III V7 Triturus vulgaris tähnikvesilik III

LinnudNr. ladina keeles eesti keeles KK PR EoÜ12 LDI LDII LDIII Staatus Arvukus paarides Trend 1979–

20001 Accipiter gentilis kanakull II * P 3–5 02 Accipiter nisus raudkull III * P 6–10 03 Acrocephalus arundinaceus rästas-roolind * P 15–30 +4 Acrocephalus dumetorum aed-roolind P 5–20 05 Acrocephalus palustris soo-roolind P 50–200 +6 Acrocephalus schoenobaenus kõrkja-roolind P 40–70 +7 Acrocephalus scirpaceus tiigi-roolind P? 1–2 08 Actitis hypoleucos vihitaja P 1–4 09 Aegithalos caudatus sabatihane P 10–40 010 Aegolius funereus karvasjalg-kakk II 4 * * P 1–2 –11 Alauda arvensis põldlõoke 2 P 100–300 (–)12 Anas crecca piilpart * 1 2 P 5–10 013 Anas penelope viupart * 1 2 P 1–2 014 Anas platyrhynchos sinikael-part * 1 1 P 20–50 015 Anas querquedula rägapart * 1 P 0–2 (+)16 Anser albifrons suur-laukhani * 2 2 L17 Anser fabalis rabahani * 1 L18 Anthus pratensis sookiur P 4–10 019 Anthus trivialis metskiur P 500–1500 020 Apus apus piiritaja P 10–30 +21 Aquila pomarina väike-konnakotkas I 3 * * P 2–3 022 Ardea cinerea hallhaigur * T (H?)23 Asio otus kõrvukräts P 1–4 -24 Aythya ferina punapea-vart * 1 2 J25 Aythya fuligula tuttvart * 1 2 P 1–5 (+)26 Bombycilla garrulus siidisaba L27 Bonasa bonasia laanepüü III * * 2 P 50–150 028 Botaurus stellaris hüüp II * * L29 Branta bernicla mustlagle * 2 J30 Bubo bubo kassikakk II 3 * * + 0 –31 Bucephala clangula sõtkas 2 P 10–20 032 Buteo buteo hiireviu III * P 8–15 033 Caprimulgus europaeus öösorr III * * P 5–15 034 Carduelis cannabina kanepilind J, P? 0–135 Carduelis carduelis ohakalind P 10–40 +36 Carduelis chloris rohevint P 5–10 +37 Carduelis flammea urvalind L38 Carduelis spinus siisike P 200–500 039 Carpodacus erythrinus karmiinleevike P 100–300 040 Certhia familiaris porr P 100–200 041 Charadrius dubius väiketüll III * (P) 0–142 Ciconia ciconia valge-toonekurg III * * P 4–5 +43 Ciconia nigra must-toonekurg I 2 * * P 3–5 +44 Circus aeruginosus roo-loorkull III * * (P) 0–3 +45 Circus cyaneus välja-loorkull III 3 * * T46 Circus pygargus soo-loorkull III 3 * * J47 Coccothraustes coccothraustes suurnokk-vint P 3–5 +48 Columba livia kodutuvi (P)+ –49 Columba oenas õõnetuvi III 4 * 2 P 0–3 +50 Columba palumbus kaelustuvi 1 1 P 100–200 051 Coracias garrulus siniraag I 1 * * + 0–2 (–)52 Corvus corax ronk P 10–15 053 Corvus corone vares 2 P 50–100 054 Corvus frugilegus künnivares 2 J55 Corvus monedula hakk 2 J56 Coturnix coturnix põldvutt 2 . 2 (P) 0–257 Crex crex rukkirääk III 4 * * P 20–50 +58 Cuculus canorus kägu P 50–150 059 Cygnus cygnus laululuik II * * L60 Cygnus olor kühmnokk-luik * 2 J61 Delichon urbica räästapääsuke P 100–200 062 Dendrocopos leucotos valgeselg-kirjurähn II 3 * * P 1–3 +63 Dendrocopos major suur-kirjurähn P 100–250 064 Dendrocopos minor väike-kirjurähn III * P 5–10 065 Dryocopus martius musträhn III 3 * * P 12–20 +66 Emberiza citrinella talvike P 100–300 (–)67 Emberiza schoeniclus rootsiitsitaja P 20–40 +68 Erithacus rubecula punarind P 500–1000 069 Falco subbuteo lõopistrik III . P 3–6 070 Falco tinnunculus tuuletallaja III 4 * L71 Ficedula hypoleuca must-kärbsenäpp P 200–500 072 Ficedula parva väike-kärbsenäpp III * * P 50–200 (–)73 Fringilla coelebs metsvint P 2000–5000 074 Fringilla montifringilla põhjavint L, P? 0–3

12 Eesti Ornitoloogiaühingu poolt esitatud linnuliigid, mille kaitset Eestis tulekskorraldada Natura 2000 võrgustiku kaudu.

Nr. ladina keeles eesti keeles KK PR EoÜ LDI LDII LDIII Staatus Arvukus paarides Trend 1979–2000

75 Fulica atra lauk * 1 2 (P) 0–176 Gallinago gallinago tikutaja (taevasikk) 1 2 P 15–30 077 Gallinula chloropus tait III . 2 P 1–2 (+)78 Garrulus glandarius pasknäär 2 P 30–80 +79 Gavia arctica järvekaur II 1 * * J80 Glaucidium passerinum värbkakk III * * P 2–4 +81 Grus grus sookurg III * * P 7–12 (+)82 Hippolais icterina käosulane P 15–30 083 Hirundo rustica suitsupääsuke III . P 150–250 084 Jynx torquilla väänkael III * P 5–15 (–)85 Lanius collurio punaselg-õgija III * * P 20–40 086 Larus argentatus hõbekajakas 2 J87 Larus canus kalakajakas * 2 P 7–10 +88 Larus ridibundus naerukajakas * 2 T89 Limosa limosa mustsaba-vigle II * 2 J90 Locustella fluviatilis jõgi-ritsiklind P 50–100 +91 Locustella naevia võsa-ritsiklind P 15–40 (+)92 Loxia curvirostra kuuse-käbilind P 0–100 093 Lullula arborea nõmmelõoke III 4 * * P 5–10 094 Luscinia luscinia ööbik P 100–150 +95 Mergus merganser jääkoskel * 2 J96 Mergus serrator rohukoskel * 2 J97 Merops apiaster mesilasenäpp J98 Milvus migrans must-harksaba III 5 . * (T)+99 Motacilla alba linavästrik P 100–200 0100 Motacilla flava hänilane III . (P)+? 0–2 –101 Muscicapa striata hall-kärbsenäpp P 200–300 0102 Nucifraga caryocatactes mänsak P 10–30 +103 Numenius arquata suurkoovitaja III * 2 L104 Oenanthe oenanthe kivitäks P?, L 0–1105 Oriolus oriolus peoleo P 30–90 0106 Pandion haliaetus kalakotkas I 3 * * P 5–7 +107 Parus ater musttihane P 10–50 0108 Parus caeruleus sinitihane P 20–70 +109 Parus cristatus tutt-tihane P 100–200 0110 Parus major rasvatihane P 500–1000 0111 Parus montanus põhjatihane P 100–300 (–)112 Parus palustris sootihane P 50–100 (–)113 Passer domesticus koduvarblane P 10–25 0114 Passer montanus põldvarblane P 50–150 0115 Perdix perdix nurmkana * 1 1 (P)+ –116 Pernis apivorus herilaseviu III * * P 4–8 0117 Phalacrocorax carbo kormoran * J119 Phoenicurus ochruros must-lepalind118 Phoenicurus phoenicurus aed-lepalind P 15–30 0120 Phylloscopus collybita väike-lehelind P 500–1000 0121 Phylloscopus sibilatrix mets-lehelind P 1000–2000 0122 Phylloscopus trochiloides rohe-lehelind P 5–30 (+)123 Phylloscopus trochilus salu-lehelind P 500–1500 0124 Pica pica harakas 2 P 30–60 +125 Picoides tridactylus laanerähn II 3 * * P 4–12 +126 Picus canus hallpea-rähn III * * P 6–10 0127 Picus viridis roherähn II 4 * (P)+? 0–1 –128 Podiceps cristatus tuttpütt * P 5–8 (+)129 Porzana porzana täpikhuik III * * P 5–10 +130 Prunella modularis võsaraat P 200–500 0131 Pyrrhula pyrrhula leevike P 100–150 0132 Regulus regulus pöialpoiss P 200–500 0133 Riparia riparia kaldapääsuke III * (P)+, T 0–60 –134 Saxicola rubetra kadakatäks P 50–100 +135 Scolopax rusticola metskurvits 1 2 P 50–100 0136 Sitta europaea puukoristaja P 50–100 0137 Sterna hirundo jõgitiir III * * P 0–3 0138 Streptopelia turtur turteltuvi 2 P 2–7 0139 Strix aluco kodukakk III . P 3–5 0140 Strix uralensis händkakk III * * P 5–10 0141 Sturnus vulgaris kuldnokk 2 P 30–100 (–)142 Sylvia atricapilla mustpea-põõsalind P 200–500 0143 Sylvia borin aed-põõsalind P 500–1000 (+)144 Sylvia communis pruunselg-põõsalind P 200–500 (+)145 Sylvia curruca väike-põõsalind P 15–40 (–?)146 Sylvia nisoria vööt-põõsalind III * * P 2–5 0147 Tetrao tetrix teder III * * 2 2 P 20–50 (–)148 Tetrao urogallus metsis II 4 * * 2 2 P 20–35 0149 Tringa ochropus metstilder P 20–50 0150 Troglodytes troglodytes käblik P 100–200 0151 Turdus iliacus vainurästas 2 P 150–300 (–?)152 Turdus merula musträstas 2 P 200–400 (+)

Nr. ladina keeles eesti keeles KK PR EoÜ LDI LDII LDIII Staatus Arvukus paarides Trend 1979–2000

153 Turdus philomelos laulurästas 2 P 500–1000 0154 Turdus pilaris hallrästas 2 P 200–400 (–?)155 Turdus viscivorus hoburästas III . 2 P 20–50 0156 Upupa epops vaenukägu III 5 * J157 Vanellus vanellus kiivitaja * 2 P 2–8 0

ImetajadNr. ladina keeles eesti keeles KK EPR LD1 Alces alces põder2 Apodemus agrarius juttselg-hiir3 Apodemus flavicollis kaelushiir4 Arvicola terrestris mügri5 Canis lupus hunt V6 Capreolus capreolus metskits7 Castor fiber kobras V8 Cervus elaphus punahirv9 Cleitrionomys glareolus tava-leethiir10 Epthesicus nilsonii põhja-nahkhiir II .11 Erinaceus concolor kaelussiil12 Erinaceus europaeus siil13 Felis lynx ilves . IV14 Lepus europaeus halljänes15 Lepus timidus valgejänes V16 Lutra lutra saarmas III 4 II, IV17 Martes martes metsnugis V18 Meles meles mäger19 Micromys minutus pisihiir20 Microtus agrestis niidu-uruhiir21 Microtus arvalis põld-uruhiir22 Mus musculus koduhiir23 Mustela erminea kärp24 Mustela nivalis nirk25 Mustela putorius tuhkur V26 Mustela vison mink27 Myotis dasycneme tiigilendlane II 3 II, IV28 Myotis daubentonii veelendlane II29 Neomys fodiaens vesimutt30 Nyctalus noctula suurvidevlane II 3 .31 Nyctereutes procyonoides kährik32 Pipistrellus nathusii pargi-nahkhiir II .33 Plecotus auritus suurkõrv II 4 .34 Rattus rattus kodurott35 Sciurus vulgaris orav36 Sicista betulina kasetriibik III IV37 Sorex araneus mets-karihiir38 Sorex minutus väike-karihiir39 Sus scrofa metssiga40 Talpa europea mutt41 Ursus arctos karu . IV42 Vulpes vulpes rebane

Lisa 5 Karula asustusüksused: rahvuspargi asustuse kujunemine

Talud21 saj

1940-1990

1900-1940

19 saj II pool

19 saj kesk-paik

18 saj

Rootsi aeg

Poola revisjonid

Kesk-aeg

Hilis-rauaaeg

Keskmine rauaaeg

ja viikingi-

aeg

Rooma rauaaeg

Pronksi-aeg ja

eelrooma rauaaeg

Kiviaeg

Kubija 1 1 1 1 1Papijärve 1 1 1 1Printsimäe 1 1 1Mikumäe 1 1 1Luukina 1 1 1 1Luukina mv 1 1 ?Vallimäe 1 1 1Lauksilla ? 1Laiksilla pops ? 1Moonamäe 1 1 1 ?Rebäse 1 1 1 1 1 1Rebäsemõisa puust moonamaja 1 1 1 1 1Rebäsemõisa maakivist peahoone 1 1Rebäsemõisa kolhoosielamu 1 1Rebäsemõisa ühepereelamu 1 1 1Rebäsemõisa ühepereelamu 2 1 1Allimäe 1 1 1Kuningamäe 1 1 1Pähkla 1 1 1Kivisaare 1 1 1Köstri 1 1 1 1 1Suislepä 1 1 1Tornimäe 1 1 1Oru 1 1 1Lepiku 1 1Tsilimiku 1 1 1 1 1 1Tsilimiku 2 1 1 ?Ala-Tsilimiku 1 1 1 1 1Vana-Mendo 1 1 1 1 1Vastse-Mendo 1 1 1Kalamaja 1 1 1Mendo pops 1 1 1 1Mendo pops 2 1 1 1Madsa 1 1 1 1 1 1Väike-Madsa 1 1 1Kungla 1 1 1Kooli-Madsa 1 1 1Tätä 1 1 1 1 1Soosaare 1 1 1 1 1Lajassaare 1 1 1 1 1Karkküla 1 1 1 1 1 1 1 1 1Mäeküla 1 1 1 1 1Kuikli 1 1Tsirgasmäe 1 1Konnumäe 1 1 1Kolski 1 1 1 1 1Võidu 1 1Rõõmu 1 1 1 1 1Tarupedaja 1 1 1 1 1Ala-Taruoedaja 1 1 1Laane 1 1 1 1Kõrtsi 1 1 1 1 1metskonna maja 1 1 1 1Tormi 1 1 1 1 1Koobassarõ 1 1 1 1 1Kase 1 1 1 1Plaagi 1 1 1 1Plaagi pops 1 1Palo 1 1 1 1Lillemäe 1 1Londi 1 1Suure-Apja 1 1 1 1 1 1Vastse-Apja 1 1 1Meose 1 1 1 1 1Kingu 1 1Küüdre 1 1 1 1 1Väike-Apja 1 1 1Liiva 1 1Silla 1 1 1 1Kivi 1 1 1Silla 2 1

Talud21 saj

1940-1990

1900-1940

19 saj II pool

19 saj kesk-paik

18 saj

Rootsi aeg

Poola revisjonid

Kesk-aeg

Hilis-rauaaeg

Keskmine rauaaeg

ja viikingi-

aeg

Rooma rauaaeg

Pronksi-aeg ja

eelrooma rauaaeg

Kiviaeg

Vana-Palo 1Ränna 1 1 1 1Muska 1 1Suuresõõru-HINNI 1 1 1 1 1 1Suuresõõru-Kaska 1 1 1 1 1Kirsi 1 1 ?Kirsi-Tiidu ? 1 1Tiidu 1 1 1Tiganiku 1 1 1Tatriku 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1Tihase 1 1 ?Pormeistri 1 1 1 1 1Veere (Pormeistri) 1 1 1 1Pormeisti 2 1 1 1Pihlemäe 1 1Härma 1 1 1 1 1Härma-Peebu 1 1Mäe 1 1 ?Mundi 1 1 1 1 1 1Mundi Karl Kaika 1 1 1Mõisamäe 1 1 1 1Priidu 1 1Soe 1 1 1Mäe Küüdre 1 1 1 1 1Ala-Küüdre 1 1 1 1Köder-Jakobi 1 1 1 1Püssatalu 1 1 1 1 1 1Püssa 1 1 1 1Kaika Teerist 1 1Ridassilla 1 1Ruudi 1 1Juudinurme 1 1 1 1Käokingu 1 1 1Kotilõime 1 1Suure-Mändiko 1 1 1 1 1 1 1 1Väike-Mändiko 1 1 1 1 1Ala-Mändiku 1 1 1 1 1Mikile 1 1 1 1 1Kaaramäe 1 1Karjakingu 1 1Koolitare 1 1 1 1Tuhka 1 1 1 1 1Nõlvaku 1 1Sandisaare 1 1Kaika-Kaarli 1 1 1 1 1Kaika-Kaska 1 1 1Väike Kaika-Kaarli 1 1 1 1Kaara 1 1Kaikamäe 1 1 1 1Mäe-Mähkli 1 1 1 1 1 1 1 1 1Ala-Mähkli 1 1Paabo Mähkli 1 1 1 1 1Ala-Paabu 1 1 1Ansi Mähkli 1 1 1 1 1Rõõmu 1 1 1 1Hauka 1 1 1 1 1 1 1Pääsussilma 1 1 1Ähijärve pood 1 1 1Vastse-Hauka 1 1 1 1Mäekonna 1 1 1 1 1 1Vetka 1 1 1 1 1Sora 1 1 1 1Peräkonnu 1 1 1 1Tabinamäe 1 1Alakonnu (Ahero) 1 1 1 1 1 1 1 1 1Alakonnu 1 1 1Järvenuka 1 1Ähijärve 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1Lembitu (Maseri) 1 1 1Männituka 1 1Astra 1 1 1 1 1Kalda 1 1 1 1 1Peetsi (Männiku) 1 1 1 1 1 1Peetsisaare 1 1 1 1 1

Talud21 saj

1940-1990

1900-1940

19 saj II pool

19 saj kesk-paik

18 saj

Rootsi aeg

Poola revisjonid

Kesk-aeg

Hilis-rauaaeg

Keskmine rauaaeg

ja viikingi-

aeg

Rooma rauaaeg

Pronksi-aeg ja

eelrooma rauaaeg

Kiviaeg

Sarik-Siimani 1 1 1 1 1 1Karsi 1 1 1 ?Pirrupuusaare 1 1 1 1Järvesaare 1 1 ?Küünimetsa 1 1 1 1Haanja 1 1 1Lohu 1 1 1 1Lohu 2 1 1 1Liivakingu 1 1Sibula 1 1 1 1 1Mäe-Sibula 1 1 1 1Saarjärve 1 1 1 1Värtemäe 1 1 1 1Saera 1 1 1 1 1Kännu 1 1 1Vahi 1 1 1 1 ?Peräjärve (Lossi) 1 1 1 1Pikassaare 1 1 1 1Lauksilla 1 1 1 1Piiri 1 1 1 1Järve 1 1 1 1 1Ura 1Järve mv 1 1KOKKU 120 161 140 104 55 12

Lisa 6 Karula rahvuspargi loodushariduskeskuse kontseptsioon

Ettevalmistavad tegevused

Loodushariduskeskuse tegevuskava väljatöötamine ja kooskõlastamine partnerite ning sihtrühmadegaProjektitaotluste koostamine investeeringute teostamiseksPuiduküttel töötava katlamaja väljaehitamine õppekeskuse hoonete (majutushoone ja külastuskeskus) kütmiseks Majutushoone täiendav soojustamineTelefoni- ja andmeside (internet) ühenduse loomine majutushoonesÕppeklassi ruumide (õppeklass, töötajate kabinet, raamatukoguruum) remontimineÕppeklassi ruumide sisustuse soetamine (mööbel, arvutid, väikevahendid)Õppekava toetavate moodulite läbiviimiseks professionaalse ettevalmistusega loodusgiidide ja õpetajate leidmine ning väljakoolitamine (1 LKK töötaja – juhataja, hooajal abitööjõud - õpetaja, giiditeenus, toitlustamis- ja koristamisteenus jm ostetakse sisse kohalikelt ettevõtjailt: loodusgiididelt jt)Metoodiliste materjalide väljatöötamine koostöös partneritega (Tartu Keskkonnahariduskeskus, ülikoolid jt)Teavitamine: Kodulehel avaldatakse uudis loodushariduskeskuse avamisest ning selles pakutavatest võimalustest ning menüüs alapealkirjana pakutavate programmide kirjeldused. Pressiteated linkidega lähetatakse infoportaali Roheline värav, Loodusaja listi ning Keskkonnaministeeriumi ja Haridus- ja Teadusministeeriumi pressitalitusele. Loodushariduskeskust tutvustav kirjutis “Õpetajate lehes” ja maakonnalehtedes (Valga, Võru ja Põlva lehed). Programmide tutvustamine regiooni koolide ja lasteaedade juhtkonnale ning loodusõpetuse õpetajatele.Loodushariduskeskuse töö käivitamine

Loodushariduskeskuse tegevuse käivitamine

Temaatiliste moodulitest koosnevate programmide läbiviimineLoodushariduslik programmõppekava toetavad praktikatunnid õppeklassis regiooni koolidele

Regulaarselt, 2 korda nädalas septembris, oktoobris, veebruaris, aprillis, mais

õppekava toetavad praktikatunnid looduses - õueõpe koolidele 2 korda nädalas septembris, oktoobris, veebruaris, aprillis, mais

õueõpe lasteaia vanematele rühmadele 2 korda kuus mais-juunis ning septembrisKoolide tellimusel koolides läbiviidavad programmid vastavalt tellimuseleLoodushariduspäev rahvuspargi alal elavatele lastele Kord aastasLooduse õppelaager regiooni koolide õpilastele 5 korda aastasLoodusõpe läbi töö (pesakastide meisterdamine jms) regiooni koolidele

2 korda aastas

Talgulaagrid tellija finantseerimisel (ELF, ettevõtted) Vastavalt tellimuseleKeskkonnaalased koolitused ja üritused organisatsioonide tellimusel ja finantseerimisel

Vastavalt tellimusele

Maaelu ja traditsioonilist elulaadi tutvustav programmVõru keele kursused Karula RP ja loodushariduskeskuse töötajatele ning sisserännanuile Kord 3 aasta jooksul,

vajadusel sagedaminiVõru keele laagrid regiooni õpilastele 2 laagrit aasta

jooksulTraditsioonilise ehituse koolitus regiooni elanikele ning KOV ametnikele Kord aastasPärimusõhtu kõigile sihtrühmadele 2 korda aastasPärimusmuusikaõhtu regiooni elanikele 1 kord aastasTraditsioonilise käsitöö koolitus regiooni ettevõtjaile 2 korda aastasKäsitöö töötoad kõigile sihtrühmadele 2 korda aastasKohaliku käsitöö laat (koostöös regiooni ettevõtjate ja organisatsioonidega) Kord kolme aasta

jooksulNoorte motivatsiooni tõstvad üritused (laagrid, väljasõidud) 2 korda aastas

Loodus- ja keskkonnaalaste täiendkoolituste korraldamine192

Giidikoolitus kohalikele loodusgiididele 2 korda aastasTurismiettevõtjate nõupäev regiooni turismiettevõtjatele Kord aastasMaalilaager kohalikele elanikele Kord aastasMetsaomanike koolitus kohalikele maaomanikele Kord aastas, vajadusel sagedaminiMaaomanike koolitus kohalikele maaomanikele Kord aastas, vajadusel sagedaminiÕues õppimise koolitus regiooni õpetajatele Kord aastasPRIA infopäev regiooni maaomanikele Kord aastasTraditsioonilise elulaadi koolitus regiooni looduskaitsespetsialistidele Kord aastasInfopäev kaitsekorrast kohalike omavalitsuste töötajatele Kord kahe aasta jooksulJahimeeste koolitus kohalikele jahimeestele Kord 3 aasta jooksulMuu pidev tegevuspiirkonna bioloogilise mitmekesisuse (selle seire, kaitse ja taastamise), looduskaitse, säästva arengu jt. valdkondi hõlmavate uurimistööde teemade ja projektide kavandamine, partnerlus ja kaasjuhendamine

pidev

looduskeskuse õppe-, seire- ja uurimistegevusi toetava raamatukogu arendamine

pidev

Praktikumide läbiviimine ülikoolide tellimusel Vastavalt tellimusele, kuid mitte rohkem kui 5 praktikumi aastas

infomaterjalide (trükised, metoodilised materjalid elektroonilistel ja paberkandjatel: uurimistööd, töölehed) väljaandmine

Vastavalt vajadusele

Koolitustel osalejatelt tagasiside saamine (küsitlusankeedid) pidevKokkuvõte küsitlusest, analüüs, programmide arendamine Kord aastas 1.veebruariks

Loodushariduskeskuse õppeklassi vahendido Õppeklassi varustus 20-le: binokulaarid, mikroskoobid, herbaariumid, putukakogud, määrajad.

Interneti püsiühendusega arvutid (juurdepääs Eesti ja maailma elektroonilistele õppematerjalidele), dataprojektor, grafoprojektor, koopiamasin, printer.

o Välitöövarustus 20-le: binoklid, kahvad, kummikud, vihmakeebid, GPS. o Loodusõppealane ja loodusõpet toetav raamatukogu (sh regiooni loodust, selle kaitset, biodiversiteeti,

pärandkultuurmaastikku jne. kajastav kirjandus ning vajalik üld- ja teatmekirjandus).

VAJADUSED LOODUSHARIDUSKESKUSE KÄIVITAMISEKS

Majutushoone energialahendusMajutushoone ja külastuskeskuse küttesüsteemi ümberehitusLooduskeskuse töötajatele töötingimuste loomine:ruumide remont ja sisustus (õppeklass, kabinet, raamatukogu ruum)transpordivahendid (väikebuss), telefonidÕppeklassi väikevahendid (15-le):personaalarvutid (sh tarkvara)laptop arvuti (sh tarkvara)arvutivõrk (kaablid, liidesed jm, paigaldus)dataprojektor + ekraanprinter-koopiamasin-skännerbinokulaaridmikroskoobidbinoklidherbaariumkivimite koguputukakoguraamatukogu (üldkirjandus, määrajad, teatmeteosed)

193

Lisa 7 Külastusrajatiste jaoks vajalike iga-aastaste hooldustööde kirjeldus

Hooldatavad objektid ja hooldustööde kirjeldus

• Õpperajad – Peräjärve, Ähijärve ja Rebäse õpperada ning laste loodusrada-mänguväljak. Rajad on külastuskorras 15.04 – 15.10. Hoolduseks õpperaja ning sellel asuvate infotahvlite ja -postide ümbruse niitmistööd vähemalt kolmes etapis – 1. juuniks, 1.juuliks ja 1.augustiks; võsatõrje, rajale langenud puude läbilõikamine. Igakuine raja ülevaatus, prügikoristus; vajadusel õpperajale viitade paigaldamine, laudteede, sildade, infopostide ja viitade pisiremont. Rajal oleva laudtee puhastamine jooksvalt läbi külastushooaja. Vajadusel planeeritakse erakorralised tööd matkaradade koristamiseks sinna langenud puudest (tormimurd jms).

• Matkarajad. Rajad on külastuskorras 15.04 – 15.10. Jalgsimatkaraja niitmis- ja võsalõikustööde teostamine vähemalt kolmes etapis – 1. juuniks, 1.juuliks ja 1.augustiks. Jalgrattaradade teeäärte niitmine 2 korda aastas ning vajaduse korral suunaviitade asendamine. Suusaradade korrashoid ajavahemikus 01.12.-01.03, suvel pinnase planeerimine ja sügisel võsalõikus. Vajadusel planeeritakse tööd matkaradade koristamiseks sinna langenud puudest.

• Telkimis- ja lõkkekohad. Laagripaikade ja nende vahetu ümbruse heakorra tagamine, teostades hooldustöid 1 kord ajavahemikus 1. – 15. mai ja 1. – 15. oktoober ning 1 kord nädalas ajavahemikus 1. juuni – 30. september Hooldustööde hulka käib varustamine kuivade lõkkepuudega, prügikastide tühjendamine, laagripaikade maa-ala prügist puhastamine, kuivkäimlate varustamine tualettpaberiga, lõkkeasemelt söe ja muu prahi eemaldamine, laagripaikadesse omaalgatuslikult rajatud mitteametlike lõkkekohade likvideerimine, vajadusel rajatiste remontimine (pingid, prügikastid, kuivkäimla, lõkkease), prügi äravedu ning kopra poolt langetatud puude ära koristamine laagripaiga läheduses (vaateulatuses). Võsalõikus, niitmistööd vähemalt kolmes etapis – 1. juuniks, 1.juuliks ja 1.augustiks (sh ka laagripaiga vahetus läheduses oleva infotahvli ümbrusest). Kuivkäimlate mahutite tühjendamine vastavalt vajadusele (hooaja lõppedes ja vajadusel ka varem).

• Puhkekohad (Ähijarve külastuskeskuse, Rebäsemõisa ja Mäekonnu vaatetornide parklad ja Mäekonnu vaatetorni juures olev puhkekoht). Hoolduseks võsalõikus-, niitmis- ja koristustööd sarnaselt telkimis- ja lõkkekohtade hooldusega.

• Kaitseala poolt paigaldatud liiklusmärgid, suunaviidad, piiritähised, eraldi paiknevad infotahvlid jne. Niitmine objektide vahetust ümbrusest vähemalt kolmel korral aastas –1. juuniks, 1.juuliks ja 1.augustiks.

• Üksikobjektide ümbrus (Rebäse karjamõisa rehi). Hoolduseks võsalõikus-, niitmis- ja koristustööd sarnaselt telkimis- ja lõkkekohtade hooldusega.

• Ähijärve külastuskeskus (õu, mägi, järveäärne koos tantsuplatsiga, lasterada, kaks telkimiskohta ja lõkkekoht, väliekspositsioon). Lõkke- ja telkimiskohtade hooldus vt telkimis- ja lõkkekohad. Mäe ja heinamaa niitmine ja koristamine kolm korda hooaja jooksul 1. juuniks, 1.juuliks ja 1.augustiks, treppide ja laudtee ümbruse niitmine vähemalt kord kuus, laudtee äärse sooniidu niitmine kord hooajal, iganädalane prügikoristus, võsalõikus igal aastal, muruniitmine (majaümbrus vähemalt kord nädalas hooajal, järveäärne vähemalt 2 korda kuus hooajal), lillede istutamine kastidesse ja peenardele 15.maiks, lasteraja rajatiste ja kiige ümbruse niitmine 2 korda kuus. Sügisene ja kevadine puulehtede riisumine (allee, lava ümbrus, maja ümbrus).

194

Lisa 8 Karula rahvuspargis teostatud uuringute loetelu

Uuring Aasta Autor AllikasKarula Rahvuspargi maastikud 1999 Arvo Järvet KIKKarula Rahvuspargi piires asuva arhitektuuri, ajaloo- ja kultuuripärandi inventeerimise aruanne

1999 Kalle Eller KIK

Rahvapärimuse inventuur 1999 Kärg Kama KIKKarula loomastik 1999 Nikolai Laanetu KIKKombed, keel, identiteet, traditsiooniline elulaad ja suhtumine looduskaitsesse Karula Rahvuspargis

1999 Kadri Leetmaa KIK

Botaanilised uuringud Karula rahvuspargis 1999 Jaanus Paal KIKAruanne 2000. aastal Karula Rahvuspargi alal toimunud arheoloogilisest inspektsioonist

2000 Marge Konsa

Mõnede Karula rahvuspargi järvede inventeerimine 2000 Ingmar OttKimalased 2000 Marika Mänd ja

Ants-Johannes Martin

Kotkaste ja must-toonekure inventuur Karula Rahvuspargi kaitsekorralduskava raames

2000 Tarmo Evestus ja Urmas Sellis

Karula rahvuspargi linnustikust 2000 Eerik LeibakRessursside ja sotsiaal-majandusliku situatsiooni hinnang Karula rahvuspargis

2000 Kuido Kartau jt

Metsakuklased Karula Rahvuspargis 2000 Ants-Johannes Martin

Metsade inventuur Karula Rahvuspargi kaitsekorralduskava koostamiseks

2000 Anneli Palo ja Rainer Kuuba

Karula rahvuspargi soode inventuuri aruanne 2000 Raimo PajulaVooluveekogude inventuur ja ettepanekud kaitsekorralduskava koostamiseks

2000 Arvo Järvet

Karula järvede inventuur 2001 Ingmar Ott Karula RP paiknevate kotkaste ja must-toonekure 2001.a. inventuuri tulemused

2001 Tarmo Evestus ja Urmas Sellis

Karula rahvuspargi potentsiaalsete Nature 2000 võrgustiku alade kaardistamine

2001

Aruanne Karula Rahvuspargis ja lähiümbruses läbiviidud Natura 2000 metsaelupaikade inventuuri kohta

2001 Jaak Alekand

Rebäsemõisa küla maastiku ja arhitektuuri ekspertiis 2001 Karula rahvuspargi soode inventuuri aruanne 2001 Raimo PajulaSürjametsad Karula rahvuspargis 2001 Jaanus Paal Karula rahvuspargi niitude inventuur 2001 PKÜKarula rahvuspargi niitude inventuur 2002 PKÜ LIFEBotaanilise seiremetoodika väljatöötamine 2002 Triin Reitalu LIFEVäike- konnakotka seire Karula RP alal 2002 Urmas Sellis ja

Tarmo EvestusLIFE

Ehituslikud piirangud ja kaldakaitsevööndite ulatuse määramine Karula rahvuspargis

2002 Priit-Kalev Parts KIK

Mingi seire ja arvukuse reguleerimine 2002 Tuudo Hommik, Huga Mõtus

KIK

Koprapopulatsiooni seire aruanne 2002 Toomas Sloog KIKKarula rahvuspargi territooriumil 3.-15. aug. 2002 toimunud rahvaluule välitööde aruanne

2002 Merili Metsvahi KIK

Rääguseire 2003 Jaanus Elts LIFEBotaaniline seire 2003 Triin Reitalu LIFEVäike- konnakotka seire 2003 Urmas Sellis ja

Tarmo EvestusLIFE

Selgrootute seire 2003 LIFEKöstrejärve vete sügavuse ja põhjasetete tüseduse uuring 2003 Margus Saavik KIK

195

Uuring Aasta Autor AllikasKarula rahvuspargi maakasutuse muutuste analüüs ajalooliste kaartide põhjal

2003 Neve Albre, Kaja Riiberg, Mari Kaisel, Tiina Rauk

KIK

Karula rahvuspargi teede inventuur 2003 Bubo OÜ KIKHaruldaste kahepaiksete seire Karula rahvuspargis: metoodika ja tulemused 2002-2003

2003 Piret Pappel, Riinu Rannap

KIK

Jauga mõis. Arhiiviuuringud Karula rahvuspargi idaosa kohta 2003 Mariann Rammo KIKAruanne arheoloogilistest uuringutest Jauga mõisa oletataval asukohal 2003 Marge Konsa KIKRääguseire 2004 Jaanus Elts LIFEBotaaniline seire 2004 PKÜ LIFEVäike-konnakotka seire 2004 Urmas Sellis ja

Tarmo EvestusLIFE

Selgrootute seire 2004 Mati Martin ja Jaan Luig

LIFE

Vähiveekogude uuring 2004 Margo Hurt KIKKakuliste ja rähnide populatsiooni seisundi hindamine 2004 Tarmo Evestus KIK

Salumetsade inventuur 2005 Jaanus Paal KIKKülastuse ja kohalike elanike uuring 2005 KIKKarulas rahvuspargis 2003 - 2004 a. Toimunud etnoloogiliste välitööde aruanne

2006 Liisi Jääts, Kristel Rattus

Köstrejärve setete uuring ja taastuskava koostamine 2006 Ingmar Ott KIKNiitude täiendav inventuur 2006 PKÜ KIK

196

Lisa 9 Karula rahvuspargi väärtuslike hoonete nimekiri

Alljärgnevas tabelis ära toodud tulbad tähistavad:• Arhitektuuriline väärtus – Hooned, mis on

o Partsi (2002), Elleri (1999) või Jäätsa (2005) tööde kohaselt arhitektuurselt väärtusliks tunnistatud;

o vanemad ja keerulisema puussepakäekirjaga suured hooned (näiteks rehed jne);o eriliste harvaesinevate detailidega.

• Maastikuline väärtus – Hooned, mis on o Partsi (2002), Elleri (1999), Järveti (1998), Leetmaa (1999) või Kartau et al (2000) tööde

kohaselt maastikus olulised;o jäävad avatud maastikku ning rikastavad maastikulist ilmet.

• Tüübi ainulaadsus – Hooned, mis o kuuluvad hoonetüüpidesse, mida on Karula rahvuspargi alal väga vähe säilinud;o on ehitusmaterjali ja ehitusstiili poolest ainulaadsed.

• Hoonekompleksi osa – Hooned, mis o kuuluvad Partsi (2002), Elleri (1999) või kaitsekorralduskava koostanud ekspertide grupi

poolt väärtuslikuks tunnistatud hoonekompleksidesse13;o on olemasoleva talukompleksi seisukohalt olulised hooned.

• Ajalooline väärtus – Talud või hooned, mis ono Elleri (1999), Partsi (2002), Kama (1999) või Jäätsa (2005) tööde kohaselt kas mingit

pidi esimesed või kõige vanemad;o kultuurilooliselt olulised.

• Erilist väärtust omav – Hooned, mis on ära märgitud eelpool loetletud töödes.

NIMI Tüüp

Arhit. väärtus

Maastiku

väärtus

Tüübi

ainulaadsus

Hoone-

komplek

si osa

Ajalooline

Erilist

väärtust oma

v MaaomandAhero ait * * Jätkuvalt riigimaaAhero elumaja Jätkuvalt riigimaaAhero laut * * * * EramaaAla-Hauka laut * * * EramaaAla-Mändiku ait * * * EramaaAla-Mändiku elumaja * * * EramaaAla-Mändiku tall * * * EramaaAstra ait * * * * EramaaAstra suitsusaun * * EramaaHallimäe suitsusaun * * * * EramaaHansi elumaja * * * * EramaaHansi kelder * * * EramaaHansi laut * * * * * EramaaHansi tall * * * * EramaaHinni ait * * * EramaaHinni elumaja * * EramaaHinni laut * * * * EramaaHinni rehi * * * * * EramaaHärma ait * * * Jätkuvalt riigimaaHärma laut * * * Jätkuvalt riigimaaHärmä ait * * * Jätkuvalt riigimaaHärmä laut * * * * Jätkuvalt riigimaaHärmä suitsusaun * Jätkuvalt riigimaaHärmä tall * * * Jätkuvalt riigimaaJuudinurme elumaja * Jätkuvalt riigimaaJuudinurme rehi * * * * Jätkuvalt riigimaa13 Hoonekomplesiks saab Karula kontekstis lugeda hoonete kogumit, mis koosneb vähemalt viiest hoonest ning

moodustab siseõue.197

NIMI Tüüp

Arhit. väärtus

Maastiku

väärtus

Tüübi

ainulaadsus

Hoone-

komplek

si osa

Ajalooline

Erilist

väärtust oma

v MaaomandJuudinurme suitsusaun * Jätkuvalt riigimaaJärvesaare laut * EramaaJärvesaare suitsusaun * * EramaaKaika ait * * * EramaaKaika elumaja * EramaaKaika tall * * * * EramaaKaika kirik kirik * * * Jätkuvalt riigimaaKalda ait * * * EramaaKalda suitsusaun * * EramaaMäeküla ait * * * * EramaaMäeküla elumaja * * * * EramaaMäeküla kelder EramaaMäeküla laut * * * EramaaMäeküla rehi * * * * * EramaaKarsi ait * * * EramaaKaru laut * * Jätkuvalt riigimaaKaru suitsusaun Jätkuvalt riigimaaKarulaane ait * * EramaaKirsi ait * * EramaaKivi ait * * * * * RiigimaaKoemetsa elumaja * * * Jätkuvalt riigimaaKoemetsa laut * * * Jätkuvalt riigimaaKoemetsa tall * * * * Jätkuvalt riigimaaKoobassarõ ait * Jätkuvalt riigimaaKoobassarõ tall * Jätkuvalt riigimaaKoolitare suitsusaun-kelder * * EramaaKubija ait * EramaaKäokingu laut * EramaaKäokingu suitsusaun * EramaaKöder-Jakobi küün * * * EramaaKüüdre (Apja) elumaja * * EramaaKüüdre (Apja) küün * * EramaaKüüdre (Apja) ait * * * * EramaaKüüdre (Apja) laut * * * * EramaaKüüdre (Apja) tall * * EramaaKüünimetsa ait * * * EramaaKüünimetsa kelder * * * EramaaKüünimetsa laut * * * EramaaKüünimetsa suitsusaun * * * EramaaLauksilla elumaja * * * * * EramaaLembitu ait * EramaaLiivakingu elumaja * * EramaaLiivakingu suitsusaun * * EramaaLossimäe jahiloss kelder * * * Jätkuvalt riigimaaMeose saun * * EramaaMeose laut-küün-kuur * * EramaaMeose laut * * * * * EramaaMeose elumaja * * EramaaMikile elumaja * * EramaaMikile suitsusaun * * EramaaMikumäe ait * EramaaMoonamäe elumaja * * * EramaaMoonamäe laut * * * * * Eramaa

198

NIMI Tüüp

Arhit. väärtus

Maastiku

väärtus

Tüübi

ainulaadsus

Hoone-

komplek

si osa

Ajalooline

Erilist

väärtust oma

v MaaomandMundi ait * * * EramaaMundi elumaja * * * EramaaMundi laut * * EramaaMundi rehi * * * * * EramaaMundimetsa küün küün * * RiigimaaMõisamäe elumaja * * EramaaMõisamäe laut * EramaaMõisamäe muu ehitis * * * * EramaaMäe Sibula ait * EramaaMäe Sibula küün * * * EramaaMäekonnu ait * * * Jätkuvalt riigimaaMäekonnu elumaja Jätkuvalt riigimaaMäekonnu laut * * * Jätkuvalt riigimaaMäe-Mähkli elumaja * * * EramaaMäe-Mähkli kelder * * * EramaaMäe-Mähkli kuivati * * * * * EramaaMäe-Mähkli laut * * * * * EramaaMäe-Mändiku ait * * * EramaaMäe-Mändiku elumaja * * * * EramaaPaabu elumaja * * * * EramaaPaabu laut * * * * EramaaPeetsi-Itsi ait * * EramaaPeetsi-Itsi suitsusaun * * EramaaPeräkonnu ait * * * * EramaaPeräkonnu elumaja * * EramaaPeräkonnu küün * * * * EramaaPeräkonnu laut * * * * EramaaPeräkonnu suitsusaun * * EramaaPiiri ait * * * Jätkuvalt riigimaaPiiri suitsusaun * * * Jätkuvalt riigimaaPikassaare ait * * * EramaaPikassaare laut * * EramaaPikassaare rehi * * * * EramaaPikassaare suitsusaun * * EramaaPirrupuusaare ait * * EramaaPirrupuusaare kelder * * EramaaPirrupuusaare laut * EramaaPormaistri elumaja * * * * EramaaPormeistri ait * * * EramaaPormeistri laut * * * * * EramaaPormeistri rehi * * * * EramaaPormeistri suitsusaun * EramaaPulli laut * * * EramaaPüssa tuulik * * * * EramaaPüssi ait * * EramaaPüssi elumaja * * EramaaPüssi laut * * EramaaPüssi tall * * EramaaPüssä ait * * * * EramaaPüssä elumaja * * EramaaPüssä rehi * * * * * EramaaRahvuspargi keskus elumaja * * * * Jätkuvalt riigimaaRahvuspargi keskus ait * Jätkuvalt riigimaaRebäsemõisa moonamaja Elumaja (puit) * * * * Jätkuvalt riigimaa

199

NIMI Tüüp

Arhit. väärtus

Maastiku

väärtus

Tüübi

ainulaadsus

Hoone-

komplek

si osa

Ajalooline

Erilist

väärtust oma

v MaaomandRebäsemõisa Karjamõis ait (tall, laut?) * * * * Jätkuvalt riigimaaRebäsemõisa Karjamõis elumaja (kivi) * * * * Jätkuvalt riigimaaRebäsemõisa Karjamõis rehi * * * * * EramaaRidassilla ait * Jätkuvalt riigimaaRõõmu ait * * EramaaRõõmu laut * EramaaRänna suitsusaun * EramaaSaarjärve ait * * * EramaaSaarjärve elumaja * * * * EramaaSaarjärve laut * * EramaaSaarjärve rehi * * * * EramaaSaarjärve suitsusaun * * * EramaaSaarjärve tall * * * * EramaaSaarjärve tall * * * EramaaSaera saun * EramaaSaera ait * EramaaSaera elumaja * EramaaSandisaare ait * Jätkuvalt riigimaaSarik-Siimani elumaja * * EramaaSarik-Siimani laut * EramaaSarik-Siimani suitsusaun * * EramaaSarik-Siimanni ait-laut * * * * EramaaSibula elumaja * EramaaSibula kuivati * * * * * EramaaSibula küün * * * * EramaaSibula laut * * EramaaSibula rehi * * * * * EramaaSora elumaja * * EramaaSora küün küün * * RiigimaaSora-Sulastemaja elumaja * RiigimaaSuislepa laut * EramaaSuuresõõru Kaska laut * * * EramaaSuuresõõru-Hinni savilaut * * EramaaSuuresõõru-Kaska elumaja * EramaaSuuresõõru-Kaska suitsusaun * * EramaaSuuresõõru-Kaska tall * * * * EramaaTarupedäjä ait * * * EramaaTarupedäjä laut * * EramaaTarupedäjä elumaja * * EramaaTarupedäjä kelder * * * EramaaTatriku ait * * * EramaaTatriku elumaja * EramaaTatriku küün * * * EramaaTatriku küün * * * EramaaTatriku laut * * * * EramaaTatriku laut * * * EramaaTatriku tall * * * * EramaaTornimäe ait * * EramaaTornimäe suitsusaun * * EramaaTuhka ait * * * * EramaaTuhka elumaja * * * EramaaTuhka kuivati * * * * * EramaaTuhka laut * * Eramaa

200

NIMI Tüüp

Arhit. väärtus

Maastiku

väärtus

Tüübi

ainulaadsus

Hoone-

komplek

si osa

Ajalooline

Erilist

väärtust oma

v MaaomandTuhka saun * * EramaaTätä ait * * * * Jätkuvalt riigimaaTätä elumaja * * * * Jätkuvalt riigimaaTätä kelder * * * Jätkuvalt riigimaaTätä laut * * Jätkuvalt riigimaaTätä suitsusaun * * * Jätkuvalt riigimaaUbajärve ait * EramaaUbajärve rehi * * * EramaaUue-Apja ait * EramaaUue-Apja elumaja * EramaaUue-Apja laut-küün * EramaaUue-Apja suitsusaun * EramaaVahi ait-laut-kõlgus * * * EramaaVahi küün * * * EramaaVahi suitsusaun * EramaaVallimäe ait * * EramaaVallimäe elumaja * EramaaVana Metskond ait * * RiigimaaVana-Hauka elumaja * * * EramaaVana-Hauka küün * * * EramaaVana-Hauka laut * * EramaaVastse-Hauka laut * * EramaaVeere ait * * EramaaVeere elumaja * * EramaaVeere laut * * * EramaaVeetka küün * * * EramaaVäike Mändiko ait * * * * EramaaVäike-Apja elumaja * EramaaVäiku-Mändiku elumaja * * EramaaVärtemäe elumaja * * * * EramaaVärtemäe tall * * Eramaa

201

Lisa 10. Väärtuslikud hävimisohus hooned, mis vajavad konserveerimist

Väärtuslike traditsiooniliste hoonete taastamine ja remont – hooned, mis on ehitusajalooliselt, maastikuliselt, arhitektuuriliselt eriti väärtuslikud või kuuluvad taluhoonestuse kompleksi. Kõik antud peatükis käsitletud tegevused eeldavad koostööd maaomanikega ning nende nõusolekut.

Objekt Töö kirjeldus TulemusPrioriteet

Summa (1000 kr) aastate lõikes2008

2009

2010

2011

2012

2013

2014

2015

2016

2017

Väärtus Allikas

Hävimiso

Värtemäe vana elumaja veranda

Ehituslik ekspertiis ja sellekohane veranda remont. Hoone on korras, välisilme on säilinud ja maksimaalselt on säilinud hoone originaal detailid ja konstruktsioonid.

1 90 8.2.1; 8.2.2; 8.1

P

Tätä ait Seinte korrastamine, katuselaastu vahetus. Hoone on korras, välisilme on säilinud ja maksimaalselt on säilinud hoone originaal detailid ja konstruktsioonid.

1 60 8.2.1; 8.2.2; 8.1

P

Lauksilla roomakeste elamu

Projekteerimine ja ehitusloa taotlemine, alumiste ja aknaaluste palkide vahetus, katuse korrastamine ja laastuga katmine.

Hoone on korras, välisilme on säilinud ja maksimaalselt on säilinud hoone originaal detailid ja konstruktsioonid.

1 190 8.2.1; 8.2.2; 8.1

P

Saarjärve talu rehi Osaline palkida vahetus, katuselaastu vahetus. Hoone on korras, välisilme on säilinud ja maksimaalselt on säilinud hoone originaal detailid ja konstruktsioonid.

1 75 8.2.1; 8.2.2; 8.1

P

Vahi ait-küün Katuse korrastamine, laastuga katmine, seinte kor-rastamine, vundamendi korrastamine, uste ehitus.

Hoonel olemas uus vettpidav katus ja seinad sirged 1 62 8.2.1; 8.2.2; 8.1

P

Kalda ait Vähene seinapalkide asendamine, katuselaastu paigaldus.


1 42 8.2.1; 8.2.2; 8.1

P

Küüdre (Apja küla) ait

Seinapalkide vahetus, katuselaastu vahetus. Hoone on korras, välisilme on säilinud ja maksimaalselt on säilinud hoone originaal detailid ja konstruktsioonid.

1 42 8.2.1; 8.2.2; 8.1

P

Küüdre (Apja küla) küün

Seinte korrastamine, katuselaastu vahetus. Hoone on korras, välisilme on säilinud ja maksimaalselt on säilinud hoone originaal detailid ja konstruktsioonid.

1 47 8.2.1; 8.2.2; 8.1

P

Küüdre (Apja küla) laut

Katuselaastu vahetus, aluspalkida vahetus. Hoone on korras, välisilme on säilinud ja maksimaalselt on säilinud hoone originaal detailid ja konstruktsioonid.

1 52 8.2.1; 8.2.2; 8.1

P

Köder-Jakobi küün Katuselaastu paigaldus Hoone on korras, välisilme on säilinud ja maksimaalselt on säilinud hoone originaal detailid ja konstruktsioonid.

1 43 8.2.1; 8.2.2; 8.1

P

Mäe-Mähkli kelder Palkosa taastamine ja laastukatuse paigaldamine. Hoone on korras, välisilme on säilinud ja maksimaalselt on säilinud hoone originaal detailid ja konstruktsioonid.

1 54 8.2.1; 8.2.2; 8.1

P

Piiri ait Projekteerimine, ehitusloa taotlemine, seinapalkide vahetus, katuse vahetus, vundamendi toestamine.


1 65 8.2.1; 8.2.2; 8.1

P

Piiri saun Kopra paisu alla laskmine, katus ja seinad Hoone on korras, välisilme on säilinud ja maksimaalselt on säilinud hoone originaal detailid ja konstruktsioonid.

1 32 8.2.1; 8.2.2; 8.1

P

Suurõsõõru-Hinni savilaut

Saviseinte korrastamine, katuselaastu vahetus. Hoone on korras, välisilme on säilinud ja maksimaalselt on säilinud hoone originaal detailid ja konstruktsioonid.

1 65 8.2.1; 8.2.2; 8.1

P

Tätä kelder Palkosa taastamine, laastukatuse paigaldamine. Hoone on korras, välisilme on säilinud ja maksimaalselt on säilinud hoone originaal detailid ja konstruktsioonid.

1 50 8.2.1; 8.2.2; 8.1

P

Sarik-Siimani ait-laut

Projekteerimine ja ehitusloa taotlemine, katuse remont ja laastuga katmine, seinte korrastamine, vundamendi korrastamine.


1 174 8.2.1; 8.2.2; 8.1

P

Koobassarõ tall Projekteerimine ja ehitusloa taotlemine, seinapalkide vahetus, katuse vahetus.


2 56 8.2.1; 8.2.2; 8.1

P

Saera saun Metsast vaja välja lõigata, vundament uuendada, seinapalgid vahetada ja katus ja uks ära vahetada


2 46 8.2.1; 8.2.2; 8.1

P

Uue-Apja lautküün Katuse vahetus Hoone on korras, välisilme on säilinud ja maksimaalselt on säilinud hoone originaal detailid ja konstruktsioonid.

2 46 8.2.1; 8.2.2; 8.1

P

Vahi laut Katuselaastu vahetus Hoone on korras, välisilme on säilinud ja maksimaalselt 2 46 8.2.1; 8.2.2; P203

Summa aastas415 244 259 280

168

1367

204

Objektide korrastamise tegevustabelis ära toodud hävimisohus hoonete säilitamiseks hädavajalikud tööde põhjendus.

Hoone Põhjendus Omandi-vorm

Värtemäe vana elumaja veranda

Vastavalt Elleri (1999) tööle väga eriline hooneosa oma akende poolest. Hoone on vaadeldav suurelt teelt.

Eramaa

Tätä ait Ekspertide poolt väärtuslikuks tunnistatud hoonekompleksi osaks olev ait. Kuna paikneb tee läheduses, omab ka maastikulist väärtust.

Eramaa

Lauksilla roomakeste elamuAinulaadne hoone, ehitatud roomakeste majaks (metsatööliste elamu), Karulas ainsana säilinud metsatööliste maja.

Eramaa

Saarjärve talu rehi Ekspertide poolt väärtuslikuks tunnistatud hoonekompleksi osa. Hoonetüüp ainulaadne. Alles ainult pool rehist.

Eramaa

Vahi ait-laut-kõlgus Tegemist ainulaadse hoonega, kuna on põhiplaanilt rombi kujuline. Eksperdid on seda hoonet oma töödes esile tõstnud.

Eramaa

Kalda ait Ekspertide poolt esile tõstetud hoone. Tegemist jämedast palgist ja laia mademega aidaga.

Eramaa

Küüdre (Apja küla) ait Ekspertide poolt väärtuslikuks tunnistatud hoonekompleksi kuuluv kahe uksega suur ait. Omab maastikulist väärtust.

Eramaa

Küüdre (Apja küla) küün Ekspertide poolt väärtuslikuks tunnistatud hoonekompleksi kuuluv palkküün taluõues (tavaliselt tehti õuepealsed küünid laudadest). Kehvas seisus. Omab maastikulist väärtust.

Eramaa

Küüdre (Apja küla) laut Ekspertide poolt väärtuslikuks tunnistatud hoonekompleksi kuuluv viilkatuse ja madala kivimüüriga palklaut (suhteliselt haruldane hoonetüüp, kuna tavaliselt ehitati kõrgetele kivivundamentidele). Omab maastikulist väärtust.

Eramaa

Köder-Jakobi küün Ekspertide poolt esile tõstetud Karulale iseloomulik laut-küün. EramaaMäe-Mähkli kelder Ekspertide poolt esile tõstetud pealeehitusega Karulale tüüpiline

kelder. Karula mõistes eriline oma kõrge pealisosaga ja suhteliselt lameda katusega.

Eramaa

Piiri ait Arhitektuurilist ja maastikulist väärtust omav Karulale tüüpiline kahe ukseline ait (kitsas ja pikk).

Eramaa

Piiri saun Arhitektuurilist ja maastikulist väärtust omav eestruumist köetav suure eesruumiga saun, ehitatud ümber korstnaga saunaks.

Eramaa

Suurõsõõru-Hinni savilaut Arhitektuurilist ja maastikulist väärtust omav üks vähestest veel hästi säilinud savilautadest, mille katus on väga halvas seisukorras.

Eramaa

Tätä kelder Ekspertide poolt väärtuslikuks tunnistatud hoonekompleksi kuuluv arhitektuurilist väärtust omav tüüpiline Karula kelder. Omab maastikulist väärtust.

Eramaa

Sarik-Siimani ait-laut Kogu hoone on eriaegadel ehitatud ning koosneb eriosadest, laudaosa on madalal kivivundamendil. Maastikuliselt äärmiselt oluline hoone, just taluõue ja talukoha väljanägemise seisukohalt. Omab väga suurt maastikulist väärtust, kuna paikneb suure tee ääres.

Eramaa

Koobassarõ tall Arhitektuuriliselt oluline Karulale tüüpiline tall. Madalal vundamendil, ees varjualusega.

Eramaa

Saera saun Karulale tüüpiline suitsusaun, kehvas seisus. Talukompleksi terviku seisukohast oluline hoone.

Eramaa

Uue-Apja laut-küün Karulale tüüpiline palklaut koos sõrestik küüniga, maastikuliselt ja talukompleksi terviku seisukohast oluline hoone.

Eramaa

Vahi laut-küün Ekspertide poolt väärtuslikuks tunnistatud hoonekompleksi kuuluv Karulale tüüpiline laut-küün. Omab maastikulist väärtust.

Eramaa

Mikile suitsusaun Arhitektuuriliselt väärtuslik Karulale tüüpiline suitsusaun originaalkujul, vajab remonti.

Eramaa

Mäe-Sibula laut-küün Karulale iseloomulik palklaut, selle otsas sõrestiklaudisega küün. Maastikuliselt oluline.

Eramaa

Sora popsimaja Riigiomandis olev kunagine teenijate maja, Karulas pole teada ühtegi teist säilinud teenijatemaja. Katus on läbi.

Riigimaa

Sora maakivi müürid Riigi omandisse kuuluvad hästisäilinud maakivi müürid, mis vajavad konserveerimist.

Riigimaa

Peräkonnu maakivist laut Ekspertide poolt väärtuslikuks tunnistatud hoonekompleksi kuuluv üks suuremaid Karulakandi maakivi lautasid ülesehitatud viiluga. Seisnud aastaid ilma katuseta, müürid tuleks konserveerida. Omab suurt kompleksi ja maastikulist väärtust.

Eramaa

Hoone Põhjendus Omandi-vorm

Küünimõtsa seapaht Ekspertide poolt väärtuslikuks tunnistatud hoonekompleksi kuuluv eraldiseiseva palkhoonena ehitatud sealaut, Karula mõistes eriline. Tavaliselt seapaht teise hoone küljes.

Eramaa

Rebäse karjamõisa majandushoone

Ekspertide poolt esile tõstetud mõiskompleksi kuuluv maakivist hoone, vajab konserveerimist Omab maastikulist väärtust.

Jätkuvalt riigimaa

Rebäse karjamõisa peahoone

Ekspertide poolt esile tõstetud mõiskompleksi kuuluv maakivist hoone, vajab konserveerimist Omab maastikulist väärtust.

Jätkuvalt riigimaa

Sibula küün Ekspertide poolt väärtuslikuks tunnistatud hoonekompleksi kuuluv originaalne palkküün, mis asub õuepeal, enamasti on küünid niitude peal Omab maastikulist väärtust.

Eramaa

Astra ait Ekspertide poolt esile tõstetud kirvega varatud ait (üks vähestest Karulas säilinud kirvenurka hoonetest), mis tähendab, et hoone on vähemalt 120 aastat vana. Omab maastikulist väärtust.

Eramaa

Mundi laut-küün Ekspertide poolt väärtuslikuks tunnistatud hoonekompleksi kuuluv Karulale tüüpiline laut-küün

Eramaa

Mundi ait Ekspertide poolt väärtuslikuks tunnistatud hoonekompleksi kuuluv Karulale tüüpiline ait

Eramaa

Mäeküla ait Ekspertide poolt väärtuslikuks tunnistatud hoonekompleksi kuuluv tüüpiline Karula ait, eriliseks teeb aidaalune kelder ja lai made. Maastikuliselt ja hoonekompleksi osana olulise väärtusega.

Eramaa

Mäe-Mähkli laut Ekspertide poolt esile tõstetud võimas maakivihoone, vajab konserveerimist. Maastikuliselt ja hoonekompleksi osana väärtuslik.

Eramaa

Väiku-Mändiku ait Maastikuliselt oluline hoone. Karulale tüüpiline jämedast palgjst ait. Eramaa

Küünimõtsa laut-küün Ekspertide poolt väärtuslikuks tunnistatud hoonekompleksi kuuluv Karulale tüüpiline laut-küün. Oluline kompleksi osa.

Eramaa

Rebäsemõisa rehi Tegemist ajaloolise väärtusega, maastikuliselt väljapaistval kohal oleva, mõisakompleksi kuulunud maakivist rehega. Maastikuliselt omab väga suurt väärtust. Väga halvas seisus.

Eramaa

Rõõmu maakivist laut Maastikuliselt olulisel kohal paiknevad maakivist lauda müürid. Vajavad konserveerimist.

Eramaa

Koemõtsa savilaut (Kaika) Arhitektuuriliselt väärtuslik ning tüübilt eripärane suur savihoone, Karula suurim saviehitis. Maastikuliselt oluline hoone.

Eramaa

Koobassarõ ait Karulale tüüpiline ait, kehvas seisus. Hoonekompleksi osana väärtuslik.

Eramaa

Meose saun Maastikuliselt väärtuslik palksaun, mis on ümberehitatud korstnaga saunaks. Hoonekompleksi osana väärtuslik.

Eramaa

Mäekonnu laut Maastikuliselt ja talu kompleks osana väga oluline suuremat sorti maakivist laut, vajab konserveerimist. Jääb tee äärde ja vaatetorni vaatevälja.

Eramaa

Püssä tuulik Ekspertide poolt esile tõstetud ainulaadne laastukattega tuulik. Karulas rohkem selliseid säilinud pole. Omab väga suurt maastikulist väärtust, kuna jääb suure tee äärde.

Eramaa

Saarjärve talu suitsusaun Ekspertide poolt väärtuslikuks tunnistatud hoonekompleksi kuuluv suitsusaun. Omab arhitektuurilist ja hoonekompleksi väärtust.

Eramaa

Sibula palklaut Ekspertide poolt väärtuslikuks tunnistatud hoonekompleksi kuuluv väike palklaut. Omab olulist kompleksi ja maastikuklist väärtust.

Eramaa

Vallimäe ait-laut Karulale tüüpiline ait. Hoonekompleksi osa. Eramaa

Lisa 11. Karula rahvuspargi suuremad liiva ja kruusakarjäärid

Nimi Pind Valdaja SeisundVana-Palu II 5,5 RMK Taheva mk võsas, tasandamataKaugjärve 2,8 RMK Antsla mk osal.tasandatudVana-Palu 1 2,6 riik tasandatudPalu 2,4 RMK Taheva mk tasandatudÄhijärve 1,8 riigi tagavaramaa tasandatudVärtemäe I 1,5 Värtemäe kinnistu võsas, tasandamataTätä 1,2 Tätä tagastataval maavaldusel tasandatudLauksilla 1 RMK Antsla mk tasandatudKarsi 1 Tõnu Org võsas, tasandamataPeräjärve 0,8 RMK Antsla mk võsas, tasandamataVärtemäe II 0,6 Värtemäe kinnistu tasandatudKüünimõtsa 0,5 riik võsas, tasandamataHallimäe 0,4 RMK, Hallimäe maaüksus tasandatudPeräjärve II 0,3 RMK Antsla mk võsas, tasandamataMäekonnu 0,2 riigi tagavaramaa tasandatudMähkli 0,15 riik, teedevalitsus tasandamataKaaramäe 0,1 Kaaramäe kinnistu tasandatudSora 0,06 riigimaa tasandamataRebäse 0,05 Rebase 2 tasandatud

Viitka 0,04 Veetka kinnistu tasandamata

207

Lisa 12. Infolehe artiklite sisu

Artikli kirjeldus Tulemus

Prioriteet

Toimumise aasta

2008

2009

2010

2011

2012

2013

2014

2015

2016

2017

Väärtus

Ehituskoolitusete loengutest kirjutatakse infolehte artiklid (sisulised), kaks korda aastas ilmub üks ehituskoolitusel peetud loeng artiklina (artikli kirjutamise nõue kirjutatakse ehituskoolitusele kutsutava meistri lepingusse sisse).

Ehituskoolitusel kutsutud väärt meistrite tarkused jõuavad ka nende elanikeni, kel koolitusele pole aega tulla.

1 * * * * * * * * * * 4.2.1; 4.2.2; 4,1

Miljöö, taluhaljastus, kodukaunistus. Ilmunud 5 artklit. 3 * * * * * 4.2.2Pärimust tutvustavad artiklid. Igal aastal vähemalt 1 pärimuse tutvustus. 2 * * * * * * * * * * 8.3Kohalikke käsitöövõtteid tutvustavad artiklid. Igal aastal vähemalt 1 käsitöö tutvustus. 2 * * * * * * * * * * 8.4.2Artiklid tradistioonilisest elulaadist. Igal aastal vähemalt 1 traditsioonilist elulaadi tutvustav

artikkel, sh positiivseid näiteid tutvustavad lood.2 * * * * * * * * * * 8.4.1

Kombestikku tutvustavad artiklid. Igal aastal 1 kombestikku tutvustav lugu. 2 * * * * * * * * * * 8.4.1Võrukeelsed ning võru keelt tutvustavad ja propageerivad artiklid. Soovitatavalt igas lehes, kuid mitte vähem kui kahes

lehes aastas. Uue rubriigi loomine "Võru keele ABC", kus lühidalt tutvustatakse võru keele grammatikat, kirjakeelt ja sõnavara.

2 * * * * * * * * * * 8.5

Artiklid Karulasse kolinud ja jäänud noortega, aastas vähemalt üks artikkel.

Suureneb noorte motiveeritus Karulasse jääda. 1 * * * * * * * * * * 8.4.1; 8.5; 8.7

Püsielanikonna säilitamise probleemide tutvustamine, vanade püsielanike tutvustused. Ilmuvad Karulasse tulnud noortest kirjutatud artiklitega paralleelselt.

Elujõulise püsielanikonna säilitamise tähtsus ja probleemid on teadvustatud.

1 * * * * * * * * * * 8.4.1; 8.5; 8.7

Suuremate maahooldajate tunnustamine infolehes. Hea traditsioonilise talumehe mõttega tehtud metsaraiete teostajate tunnustamine. Ehitajate ja ehitustöid tellinud omanike tunnustamine miljöösse hästi sobivate hoonete ehitamise eest ning hästi renoveeritud hoonete eest. Isikulugude kirjutamine. Positiivsete tegude kirjeldamine.

Maaomanikud, kes teevad ära väga olulise töö maastike ja niitude hooldamisel, tunnevad, et nende tööd hinnatakse. Maaomanikud, kes on teinud häid raieid või on teostanud ehitustöid, mis toetavad rahvuspargi väärtusi saavad tunnustatud. Arikkel üks kord aastas.

1 * * * * * * * * * * 5.1; 5.3; 6.5.1; 6.5.2; 6.5.3; 6.5.4; 6.6.4; 7.8.1; 7.5.2; 7.9.2; 7.9.3; 7.9.5; 4.2.1

Probleemlood sellest, mis väärtusi ohustab rohumaade hooldamata jätmine. Mida toob endaga kaasa valede hooldusvõtete kasutamine (purustamine niidu hooldusvõttena, üleskündmine, randaalimine).

Inimesed on teadlikud maastike hooldamise olulisusest. Artikkel üks kord aastas.

1 * * * * * * * * * * 5.3; 6.5.1; 6.5.2; 6.5.3; 6.5.4; 6.6.3.3; 7.9.3

Probleemartiklid koordineerimata külastustegevuse mõjust kaitseala väärtustele (must-toonekure toitumiskohtades, Ähijärve puisniidul, prahi loopimine, tallamine jne).

Aastas korra on probleemist inimesi teavitatud ning ärgitatud neid rikkumistest järelevalve töötajat teavitama.

1 * * * * * * * * * * 5.2; 5.3; 6.1.1; 6.1.2; 6.5.1; 6.5.2; 6.6.1.1; 6.6.2.2.1; 6.6.2.2.2;

6.6.3.6; 7.4.1; 7.4.2; 7.5.4; 7.9.7;


Prioriteet

Toimumise aasta

2008

2009

2010

2011

2012

2013

2014

2015

2016

2017

Väärtus



1 * * * * * * * * * * 4.2.1; 4.2.2; 4,1

Erinevaid kaitsealuseid liike tutvustavad artiklid sh käsitletakse häirimise potentsiaalset mõju must-toonekure, väike-konnakotka ja kalakotka pesitsemisele ning mänguajal metsisele, metssigade lisasöötmisalade ja nende kõrge arvukuse mõjust metsise pesitsusedukusele jne. Lisaks erinevatest kaitsealustest liikidest probleemartiklite kirjuatamine: kalakotka, nahkhiirte, saarma, palu-karukella, II kategooria käpaliste ja võtmeheinade kohta.

Inimesed on teadlikumad Karula rahvuspargi alale jäävatest haruldastest liikidest ning neid ohustavatest teguritest. Artikkel üks kord aastas.

1 * * * * * * * * * * 7.4.1; 7.4.3; 7.4.4; 7.6.2; 7.9.3; 7.9.4;

7.9.7; 7.9.9; 7.10.1; 7.10.2

Artiklid loodushoiu ja PRIA toetuste taotlemise kohta, taotlejale esitatavatest nõudmistest ning erinevatest võimalustest.

Maaomanikud on igal kevadel informeeritud toetussüsteemi korrast ja võimalustest.

1 * * * * * * * * * * 5.3; 6.5.2; 6.5.3; 6.5.4

Erinevatele niidutüüpidele sobivate ja mitte sobivate hooldus- ja taastusvõtete tutvustamine (purustamine, äke, pealtparandamine, põletamine, väetamine jne). Selgitatakse, millised masinad milliste koosluste hooldamiseks sobivad.

Maaskasutajatel on olemas teave, kuidas on võimalik nende kasutuses olevaid väärtuslikke niidukooslusi majandada nii, et need väärtused säiliksid.

1 * * * * * 6.5.2, 6.5.3; 6.5.4; 7.9.2

Karjatamise teemade käsitlemine. Selgitatakse, milline on karjatuskoormus, mis ületab väärtuslike niitudele sobiva koormuse, mis mõju on loomade metsas karjatamisel ning kus ja kui palju seda on mõeldav teha ning et enne kui see selge on, tuleks metsas karjatamisega piiri pidada. Kirjeldatakse puiskarjamaade tähtsust ning paraja karjatamise olulisust maastike ja niitude säilimisele jne.

Inimesed on teadlikumad karjatamise mõjust. 1 * * * * * 6.5.2; 6.6.3.3; 7.9.5

Kuidas hoida meie maastikuid kaunina, millest sõltub maastikuilu: maastikumustri muutumine (väikesmate niidusiilude suuremateks massiivideks liitmine, massiivsete aedade rajamine, metsastamine), mittetraditsiooniline hooldamine (niidusiilude, tee- j a metsaservade hooldamata jätmine).

Ilmunud 5 artiklit. 1 * * * * * 5.3; 6.5.2; 7.4.4; 6.6.2.1;

6.6.2.2.2;6.6.2.1;

Selgitada erinevate raiete positiivset ja negatiivset mõju erineva kaitserežiimi, -väärtuse ja erinevat tüüpi metsakooslustele. Ning millist mõju omavad raied maastikele. Metsaaluse pinnase kahjustamise mõju kaitsealuste seente elupaikadele ning raietööde käigus metsaaluste risustamise mõju puhkemetsadele.

Ilmunud 5 artiklit. 1 * * * * * 5.2; 5.3, 6.5.1; 6.6.1.1; 6.6.1.2.1; 6.6.1.2.2;

6.6.2.1; 6.6.2.2.1; 6.6.2.2.2; 6.6.3.1;

6.6.3.4; 6.6.3.5; 6.6.3.6; 6.6.4; 6.6.5;

7.1

209


Prioriteet

Toimumise aasta

2008

2009

2010

2011

2012

2013

2014

2015

2016

2017

Väärtus



1 * * * * * * * * * * 4.2.1; 4.2.2; 4,1

Selgitatakse metsamuutuste positiivset ja negatiivset mõju erinevatele liikidele: kuuse ja surnud kuuse osakaalu tõusu positiivne mõju laanerähni asurkonnale ja surnud lehtpuude osakaalu tõusu positiivne mõju valgeselg-kirjurähni populatsioonile, salumetsade ja lodu-sanglepikute vähesuse tugev negatiivne mõju valeselg-kirjurähni populatsioonile, surnud puude raie ja seeläbi kuivade ja õõnsate puude kadumise tugev negatiivne mõju nahkhiirtele, karvasljalg-kaku, valgeselg-kirjurähni ja laanerähni populatsioonidele, metsamuutuste (puuliikide osakaalu muutumine, vanade metsade ja suurte puude kadumine) negatiivne mõju kaitsealuste seente, haruldase liblika sõõriksilma, kanakulli ja karvasjalg-kaku elupaikadele, pesapaikade ja puude kadumise negatiivne mõju väike-konnakotka, valgeselg-kirjurähni ja laanerähni asurkondadele, raiete positiivne ja negatiivne mõju metsiseelupaikades, raiete negatiivne mõju samblaliigi sulgja õhiku ja II kategooria metsas kasvavate käpaliste kooslustele, kuklaste asurkonnale, kivisisaliku, must-toonekure, kalakotka ja käsitiivaliste asurkondadele.

Ilmunud 5 artiklit. 1 * * * * * 7.1; 7.3; 7.4.4; 7.5.3; 7.8.2; 7.9.2; 7.9.3; 7.9.4; 7.9.6; 7.9.7;

7.9.8; 7.10.2;

Metsapõlengute teemat avavad artiklid: mis juhtudel võivad metsapõlengud omada positiivset mõju, millised liigid sõltuvad põlenud puidust, kuidas käituda metsapõlengute korral, kuidas võiks ringi käia metsaga, mis on põlenud.

Inimesed oskavad metsapõlengutes näha ka positiivseid momente.

1 * * * * * 5.2; 6.6.1.1; 6.6.1.2.1; 6.6.1.2.2; 6.6.2.2.1;

6.6.2.2.2; 6.6.3.5

Ehitamisega seotud küsimuste infolehes käsitlemine: selgitada, millised peavad olema ehitise proportsioonid, et ehitus sobiks vanade säilinudhoonetega talukompleksi, kuidas säilitada vanu ja väärtuslikke hooneid, kuidas tuleks ehitised maastikus paigutada, et need võõrana ja ebasobivana ei tunduks, mis mõju on ehitustegevusel ja pinnase planeerimisel maastikele ja kuidas mõjutab hoonete vale planeerimine maastike ja inimeste elukeskonda. Tutvustatakse infolehes kaitsekorralduskava ehitustegevuse üldisi põhimõtteid.

Inimesed on teadlikud ehitustegevuse mõjust maastikele ja külamiljööle ning teavad, mis moodi negatiivseid mõjusid minimiseerida.

1 * * * * * 5.1; 5.3; 4.2.1; 7.10.2

Infrastruktuuri hooldamise ja rajamisega seotud problemaatikat avavad artiklid: kuidas tuleks olemasolevaid teid renoveerida nii, et säiliks nende maastikuline väärtus, millist mõju omab infrastruktuuri rajamine. Milliseid liike ohustab teede hooldamine ning kuidas neid ohte vältida.

Inimesi on teavitatud infrastruktuuride väärtusest, headest renoveerimisviisidest ja sellega seonduvatest ohtudest.

1 * * * * * 5.1; 5.2; 5.3; 7.4.1; 7.4.5

210


Prioriteet

Toimumise aasta

2008

2009

2010

2011

2012

2013

2014

2015

2016

2017

Väärtus



1 * * * * * * * * * * 4.2.1; 4.2.2; 4,1

Maa-ainese võtmisega seotud probleemaatika avamine: mis mõju on sellel maastikele ning kivisisaliku elupaikadele.

Kirjutatud 2 artiklit 1 * * * * * 5.1; 5.3; 7.8.2; 7.10.2

Erosiooni ohtudest teavitamine ning erosiooni tekkimise põhjuste selgitamine (raie, kaevandamine järskudel nõlvadel).

Kirjutatud üks artikkel. 1 * 5.1; 5.2; 6.6.1.2.1; 6.6.1.2.2

Artikli kirjutamine veekogude eutrofeerumise põhjustest ja sellest tulenevatest ohtude järve seisundile ja järve elustikule.

Kirjutatud 2 artiklit. 1 * * 7.4.2; 7.4.9; 7.5.1; 7.6.2; 7.7; 7.9.7;

7.10.2Artikkel järvede ja tiikide veerežiimi muutmise, õõtsikute eemaldamise, vooluveekogude paisutamise, veekogude täisajamise mõjudest järvede seisundile ning järvede ja tiikide elustikule.

Kirjutatud 3 artiklit. 1 * * * 6.1.1; 6.1.2; 6.2; 6.3.1; 6.4; 7.4.12, 7.6.1; 7.7;

7.8.1; Kuivendamise probleemi avavad artiklid: mis mõju on oskamatul kuivendussüsteemide taastamisel (liiga sügavalt lahti kaevamisel) niisketele ja märgatele niitudele ning soodele, kuidas mõjub kraavide kinni kasvamine väärtuslikele liikidele ja kooslustele, mille poolest on olulised looduslikud ojad ja miks süvendamine vähendab nende väärtust.

Kirjutatud 2 artiklit. 2 * * 5.3; 6.2.; 6.3.1; 6.3.2; 6.4; 6.5.3; 6.5.4;

6.6.1.1; 6.6.1.2.1; 6.6.1.2.2; 6.6.3.5;

7.4.4; 7.4.7; 7.5.2; 7.8.1; 7.9.4; 7.10.1

Artikkel reostuse teemal: järved, tiigid, sood ja allikad. Mis on ohud koosluste seisundile ning seal elavatele liikidele.

Kirjutatud 1 artikkel. 2 * 6.1.1; 6.1.2; 6.2; 6.3.1; 6.3.2; 6.4; 7.6.1; 7.8.1

Kalade asustamise probleemi käsitlemine: kuidas võib mõjuda kontrollimatu kalade asustamine järvedesse ning milline on tiikidesse kalade asustamise mõju mudakonna kudemisveekogudele.

Kirjutatud 2 artiklit. 2 * * 6.1.1; 7.8.1

Röövpüügi probleemi käsitlemine järelvalve päevikutes. Inimesed on teadlikud probleemist ning teavitavad järelevalve töötajat rikkumistest.

2 * * * * * * * * * * 6.1.1; 7.6.2

Jahitemaatika käsitlemine: miks on kehtestatud jahipiirangud, mis mõju on metssigade lisasöötmisel ja kõrgel arvukusel metsise asurkonnale, kuklaste populatsioonidele ning II kategooria käpalisele.

Inimesed (sh jahimehed) mõistavad paremini jahipiirangute vajadust ning metssea kõrge arvukuse väärtusi kahjustavat mõju.

2 * * * 7.9.9; 7.4.4; 7.5.4

Antakse ülevaade kopra poolt tekitatud üleujutuste negatiivsetest ja positiivsetest mõjudest.

Ilmunud 2 artiklit. 2 * * 6.1.2; 6.2; 6.6.4; 7.10.1

211


Prioriteet

Toimumise aasta

2008

2009

2010

2011

2012

2013

2014

2015

2016

2017

Väärtus



1 * * * * * * * * * * 4.2.1; 4.2.2; 4,1

Kaitsekorda tutvustavad artiklid: miks mingid piirangud kuhugi on sätestatud ja milliste väärtuste säilitamiseks need mõeldud on.

Ilmub vähemalt üks artikkel aastas. 1 * * * * * * * * * * 5.1; 5.2; 5.3; 6.1.1; 6.1.2; 6.3.1; 6.3.2; 7.9.1; 7.9.2; 7.9.3; 7.9.4; 7.9.5; 7.9.6; 7.9.7; 7.9.8; 7.9.9

212

Lisa 13 Eelisjärjestamise üldised põhimõtted

Eelisjärjestamise aluseks on · kaitse-eeskirjas sätestatud põhiväärtused ja kaitse-eesmärk, · kaitseala tüüp, · ohutegurite aktuaalsus ja mõjusus, · info olemasolu ja adekvaatsus, · metoodika ja teostajate olemasolu, · majanduslike ressursside ja tehnoloogia olemasolu, · eesmärgi saavutatavus ning selleks tehtavate tegevuste kulutuste ja tulemuse eeldatav suhe. · alal esineva kaitseväärtuse looduskaitseline hinnang (näit kõrge, keskmine, madal), eelistades kõrgema hinnanguga väärtusi.

· Eelistada tuleb tegevusi, mis on suunatud mitme kaitse-eesmärgi täitmisele ja mitme väärtuse säilimisele.

Tegevused on tähtsusklassidesse rühmitatud alljärgnevalt (tähtsusklassidest 1. on olulisim):1. tähtsusklassi kuuluvad: · seadusega ette nähtud tegevused (valitsemine, tähistamine, kaitsekohustuse teatiste väljastamine, kaitsekorralduskava uuendamine jms); · kaitseala põhiväärtuste säilitamisele suunatud tegevused tugevate ohutegurite puhul · kaitsekorra tulemuslikkuse kontroll · tegevused, mis on suunatud mitme väärtuse säilimisele 2. tähtsusklassi kuuluvad: · kaitse-eesmärgi täitmiseks vajalikud põhiväärtuste taastamisele suunatud tegevused; · kaitsealal selgitatud täiendavate kaitseväärtuste säilitamisele suunatud tegevused, · põhiväärtusi ohustavate nõrkade või potentsiaalsete ohutegurite kõrvaldamisele suunatud tegevused · uuringud, mis on suunatud väärtuste ohustatuse selgitamisele.3. tähtsusklassi kuuluvad · kaitseala tutvustamisele ja eksponeerimisele suunatud tegevused, · täiendavate väärtuste taastamisele suunatud tegevused · täiendavaid väärtusi ohustavate nõrkade või potentsiaalsete ohutegurite kõrvaldamine, · teadustöö, arendavad ja toetavad tegevused, mis ei ole otseselt kaitse-eesmärkide täitmiseks vajalik sh täiendavate väärtuste selgitamisele suunatud uuringud.

Täiendav eelisjärjestamine kaitse-eesmärkide sees objektide kaupa. Kuna Karula rahvuspargi kaitse-eesmärk on nii looduslike kui pool-looduslike koosluste kaitse, ei saa omavahel võrrelda ja eelisjärjestada pool-looduslike koosluste kaitsele suunatud tegevusi ja looduslike koosluste kaitsele suunatud tegevusi. Seetõttu tuleb eraldi eelisjärjestada · pool-looduslike koosluste hooldustööd ja alad, kus neid teostada · looduslike kooslustega seostud tööd. Sama eesmärgi piires eelisjärjestamine eelisjärjestatakse alljärgneva tabeli alusel, kusjuures arvestatavaid näitajaid tuleb sõltuvalt väärtusest kohandada. Tabelist saadud punktide alusel grupeeritakse planeeritavad tegevused lähedaste hindepunktide summadega rühmadesse, misjärel saab anda neile tähtsusklassid.

Kaitse-eesmärk Loodus-kaitseline hinnang

Säilitamine Ohutegur toimiv

Mitu väärtust Eeldused Punkte kokku

Prioriteet

· Kaitse-eesmärk - kas väärtus, mille säilimiseks tegevus on planeeritud, on sätestatud kaitse-eeskirjas kaitse-eesmärgina. Juhul kui on, saab tegevus 3 punkti, kui pole ja tegemist on täiendava väärtuse säilitamiseks vajaliku tegevusega, siis 0 punkti.· Looduskaitseline hinnang - kui suure väärtusega on väärtus, mille tegemiseks seda tegevust vaja on? Näiteks natura hinnang, liigi kaitsekategooria vms. Lähtuda põhimõttest, et Natura hinnang A või B ja kaitsekategooria I ja II annavad 2 punkti ja Natura väärtus C ja III kaitsekategooria annab 1 punkti.· Säilitamine - kas tegemist on tegevusega, mis on suunatud väärtuse säilitamisele (1 punkt) või tegevusega, mis on suunatud väärtuse taastamisele (0 punkti).· Ohutegur - kas tegemist on tegevusega, mis on suunatud tugeva negatiivse mõju vastu (3 punkti) või tegevusega, mis on suunatud nõrga või potentsiaalse negatiivse mõju vastu (1 punkt) või ebaselge mõjuteguri vastu (0 punkt).· Mitu väärtust - kas tegevus annab panuse ühe (0 punkti), kahe (1 punkt) või rohkema väärtuse kaitse (2 punkti).· Eeldused - kas tegevuste teostamiseks on olemas/teada teostajad, metoodika, info, raha. Eeldused halvad (0 punkti), eeldused head (1 punkt).

Hindamis-kriteeriumi kaalukuse määramise maatriks

Kaitse-eesmärk

Loodus-kaitseline hinnang

Säilitamine Ohutegur toimiv

Mitu väärtustEeldused Summa Max punktid

Hindamissüsteem

Kaitse-eesmärk 1 1 0,5 0,5 1 4 3Süsteem 0-3Loodus-kaitseline hinnang

0 1 0,5 0,5 1 3 21 C/III, 2 A,B/I,IISäilitamine 0 0 0 0 1 1 1Süsteem 0-1Ohutegur toimiv

0,5 0,5 1 1 1 4 3Mõjutegur (ebaselge 0, nõrk/potentsiaalne 1, tugev 3)

Mitu väärtust

0,5 0,5 1 0 1 3 2Üks väärtus 0, kaks väärtust 1, rohkem kui kaks väärtust 2

Eeldused 0 0 0 0 0 0 1Süsteem 0-1

Lisa 14 Digitaalsed kaardikihid

215

Documents

Karula rahvuspargi kaitsekorralduskava 2008 – 2018 rahvuspark/Kaitsekorralduse... · 1. SISSEJUHATUS Vastavalt „Looduskaitseseadusele“ tuleb kõigile kaitsealadele koostada