„Simple is beautiful?“Majanduskriisist, õigusest ja sellest,

mis meid võiks tulevikus oodata

Raul Eamets

Tartu Ülikool

Ettekanne 31. Eesti õigusteadlaste päevadel, 30. oktoober, Tartu

Eesti “lihtsad” majanduspoliitilised valikud

• Valuutakomitee süsteem rahasüsteemi alusena• Tasakaalus (ülejäägiga) riigieelarve ja olematu

riigivõlg• Madalad maksud (kuni kriisini)• Paindlik tööturg• Väike avatud majandus, lisaks (kuni 2000 aastani)

- Dotatsioonivaba põllumajandus

- Tollivaba väliskaubandus

Stabiilne liberaalne majanduspoliitika

Eesti enne kriisi: viimaste aastate edutegurid

• Majapidamiste nõudluse kasv. Tingitud madalatest intressidest väga kiiresti kasvanud laenukoormusest

• Avaliku sektori nõudluse kasv, kiire kasv→kõrgemad maksutulud→ kasvanud kulutused

• Välisinvestorite kõrge aktiivsus Eestis on tasakaalustanud jooksva konto defitsiiti, samas → rahapakkumine kasvab

• Ekspordi kasv , tuginedes peamiselt kulueelisele, eelkõige odavad tööjõukulud

• EL-ga ühinemise positiivne mõju ( ESF vahendid, välisinvestorid , turism jne)

http://www.arengufond.ee

Kriis ja Eesti

Eesti majanduse struktuur enne kriisi

• Orienteeritud (veel) odavale tööjõule

• Tootis madala lisandväärtusega toodangut

• Tugines endiselt allhankele

• Teadusmahukate ettevõtet osakaal marginaalne

Võib-olla oli kriis majanduse struktuuri muutuste seisukohalt hädavajalik?

5

Milline on maailma majanduskriisi olemus - kuidas kriis meid mõjutab?

Maailmamajanduses on kriisil mitu nägu

• Rahanduskriis (usalduse kadumine pankadevahelisel turul, aktsiaturgude järsk langus…)

• Majanduskriis (vähenev nõudlus, vähenevad investeeringud, raha muutub kallimaks, tootmisressursside kasutamise määr langeb, tööhõive väheneb…)

• Struktuurne kriis (ilmnes Eestis juba varem: a) lihttöö-mahukate sektorite suur osakaal; b) teadmusmahukate majandusharude sees

tehakse liiga palju lihtsat, madala lisandväärtuse panusega tööd);

c) siseturu teenindamine kasumlikum kui eksport

Euroopa majandused on SKP mahuga tagasi 2005–06 aastates (2000=100)

7

0

50

100

150

200

250

2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009

Average monthly gross wage

Labor productivity

2001=100 Unit labor costs

KÕIGE VALUSAMALT REAGEERIS TÖÖTURG

Tööturg: tööpuudusChart Title

0

20000

40000

60000

80000

100000

120000

140000

160000

1.01

.199

51.

04.1

995

1.07

.199

51.

10.1

995

1.01

.199

61.

04.1

996

1.07

.199

61.

10.1

996

1.01

.199

71.

04.1

997

1.07

.199

71.

10.1

997

1.01

.199

81.

04.1

998

1.07

.199

81.

10.1

998

1.01

.199

91.

04.1

999

1.07

.199

91.

10.1

999

1.01

.200

01.

04.2

000

1.07

.200

01.

10.2

000

1.01

.200

11.

04.2

001

1.07

.200

11.

10.2

001

1.01

.200

21.

04.2

002

1.07

.200

21.

10.2

002

1.01

.200

31.

04.2

003

1.07

.200

31.

10.2

003

1.01

.200

41.

04.2

004

1.07

.200

41.

10.2

004

1.01

.200

51.

04.2

005

1.07

.200

51.

10.2

005

1.01

.200

61.

04.2

006

1.07

.200

61.

10.2

006

1.01

.200

71.

04.2

007

1.07

.200

71.

10.2

007

1.01

.200

81.

04.2

008

1.07

.200

81.

10.2

008

1.01

.200

91.

04.2

009

1.07

.200

91.

10.2

009

1.01

.201

01.

04.2

010

1.07

.201

0

ETU

Prognoos

Kriisi mõjud Eestile

2009. aastal kuulutati Eestis välja 1055 äriühingu maksejõuetus, mis on viimase kümne aasta kõrgeim tase - pankrottide arv kasvas 2008. aastaga võrreldes 632 ettevõtte võrra ehk 2,5 korda. Pankrotistus iga 133. ettevõte ehk 0,75 protsenti kõigist Eesti ettevõtetest.

Kuidas toimub kohandumine? Peame õppima elama teenimisvõimele

vastavalt

Millised on selles seisus valikud?

a) Valitsusel – eelarve kärpimine, laenamine

b) ettevõtjatel – kulude kärpimine, uued turud, uued tooted ja teenused

c) üksikisikul – tarbimise piiramine, säästmine

Valitsussektori eelarve: kärpekava oli edukas

Valitsussektori eelarvepositsioon 2002-2011(2009-2011 prognoos)

-4,0

-3,0

-2,0

-1,0

0,0

1,0

2,0

3,0

4,0

2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009* 2010* 2011*

% SKPst

Mis oleks juhtunud, kui kärpimist ei oleks olnud…

"If nothing had been done" scenario public balance

-14,0

-12,0

-10,0

-8,0

-6,0

-4,0

-2,0

0,0

2,0

4,0

2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009* 2010*

% of GDP

Maastricht criterion

13

Globaalne vastus kriisile: massiivne valitsuste toetuspakett

China: Interest rate cuts and $586 billion stimulus (infrastructure, rural)India: Interest rate cuts $4 billion stimulus package (infrastructure, exports, textiles)

Global Response • Governments infusing capital into financial institutions• Globally coordinated interest rate cuts • IMF offers bridge loan to meet foreign exchange requirements• Discussions, coordinated efforts (G20 summit)

BrazilSupport to real, infrastructure development under PDP (more than $64billion injected to financial system)

USA: $700 Billion bailout rapid interest rate cuts

$23 billion support for top 3 auto companies; plan to create 2.5 million jobs by 2011

UK: 250 billion pound bailoutGermany: $700 billion relief packageBelgium & Switzerland: Capital infusionECB Interest rate cutsFrance $50 billion stimulus package

Japan: Interest rate cuts, 447 billion yen stimulus package

South Korea:Interest rate cuts and efforts to keep currency stable, $11 billion stimulus package

RussiaSupport for ruble; $20 billion stimulus package

Kuidas reageerisid riigid majanduskriisile

Balti riigid EL15 Valitsuse kulutused ↓ Valitsuse kulutused ↑(NL, SE, DE) Valitsuse investeeringud ↓ Valitsuse investeeringud ↑ (AT, DE, DK, NL, PT, SE) Otsesed maksud ↑ Otsesed maksud ↓ (AT, DE, DK, ES. IE, SE, UK) Aktsiisid ↑ Aktsiisid ↑ (FI, GR, NL, IE, UK) Pensionid ↓ LAT Sotsiaalse kaitse abipaketid ↑ (BE, IE, GR) Ettevõtlustoetus ↑ EST Ettevõtlustoetus ↑ (ES, DE, FR. GR, NL, UK, PT)

Tänaseks kriisi põhi möödas:SKP kasvas 2010 a. II kvartalis 3,5%

30

32

34

36

38

40

42

44

46

I II III IV I II III IV I II III IV I II III IV I II III IV I II

2005 2006 2007 2008 2009 2010

Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeerimata SKP

Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP

Valulapseks jääb tööturg

• Odavale tööjõule orienteeritud tööstus kaob Eestist varem või hiljem

• Tööturg paindlik, reageerib kiiresti majanduses toimunud muutustele

• Kriisi tingimustes toimub (?) majanduse ümberstruktureerumine ..

• …samas tähendab see kestvalt kõrget tööpuudust

Regulatsioonid ja majanduskriis

• Maailma finantskriis: kas paremad regulatsioonid oleksid seda suutnud ära hoida ???

Näide: USA pankadele kehtestatud nõudest anda laenu ka madalapalgalistele, selleks, et saada paremat (kõrgemat) reitingut

Näide: Kaks emotsiooni, mis juhivad pangandust: HIRM ja AHNUS

Majanduspoliitika “lihtsustamine”

• Majanduspoliitikas on meil ajalooliselt palju “lihtsaid” otsuseid:

Valuutakomitee rahasüsteemi alusena: Keskpangal ei ole vahendeid, et reaalset rahapoliitikat teostada, et inflatsiooni mõjutada

Iga-aastaselt tasakaalus eelarve (kriisi tingimustes erandid) ja madal maksukoormus ning proportsionaalne tulumaks - Valitsusel napib vahendeid, et teostada aktiivset eelarvepoliitikat.

Protsükliline eelarvepoliitika

Õiguse “lihtsustamine”

Kas ka õiguses oleme jõudnud lihtsate skeemideni?• Võlaõigus lahendab sotsiaalsete partnerite teema?• Võlaõigusega võime kirjeldada ka patsiendi ja arsti

suhteid?• Kriminaalasjas kuriteoga tekitatud kahju vaatame

läbi tsiviilkohtumenetluse reeglite järgi. • Kohtumenetluse asendame

kokkuleppemenetlusega.

KokkuvõtteksMillist riiki me tahame?• Kas me teame täna, millist majandusmudelit me

tahame 20 või 50 aasta pärast? • Kas meil on pikaajalised strateegiad erinevate

valdkondade arenguks (mida arvestatakse ka reaalpoliitikas)?

• Kas meil on süsteemne õigusaktide mõju majanduslik analüüs ja hilisem monitooring?

Kas me saame siis öelda, milliseid regulatsioone majandus (ja teised eluvaldkonnad) vajavad?

Tänan tähelepanu eest!

Loodusseadused ja taastumatud loodusressursid

Kultuur (sisemised ja mitteformaalsed institutsioonid)

Põhiseaduslikud raamtingimused

Taastoodetavad tootmistegurid ning majandus- ja sotsiaalpoliitika, sh alusteadmised, teadus- ja

haridussüsteem, poliitilised institutsioonid

Turusüsteem (hüvise-, tööjõu- ja kapitaliturud)

Turu struktuur

Turukäitumine

Turutulemused

Lepingud Ettevõtted

Eesti majandusvabaduse indeks 2010, Euroopas 7., maailmas 16.

Rank Country Overall Change

1 Ireland 81.3 -0.9

2 Switzerland 81.1 1.7

3 Denmark 77.9 -1.7

4 United Kingdom 76.5 -2.5

5 Luxembourg 75.4 0.2

6 The Netherlands 75 -2.0

7 Estonia 74.7 -1.7

8 Finland 73.8 -0.7

9 Iceland 73.7 -2.2

10 Sweden 72.4 1.9

Ettevõtlusvabaduse üldhinnanghttp://www.doingbusiness.org/Documents/CountryProfiles/EST.pdf

2010

Ettevõtlusvabadus Eestis (kohad)Allikas: Doing Business 2010

020406080

100120140160180

Üld

isel

t

Äri

alus

tam

ine

Ehi

tusl

oad

Töö

turg

Var

are

gist

reer

imin

e

Kre

diid

isa

amin

e

Inve

stor

ikai

tse

Mak

sud

Väl

iska

uban

dus

Lepi

ngut

eta

gam

ine

Äri

sulg

emin

e

Borromean rings: Without one, the other two fall.

Law, Technology and Economics

Functions of Law

• Facilitating orderly change

• Facilitating planning

• Providing a basis for compromise

• Maximizing individual freedom

Functions of Law

• Keeping the peace

• Shaping moral standards

• Promoting social justice • Maintaining the status quo

Borromean rings: Without one, the other two fall.

Law, Technology and Economics

• Pangandus: regulatsioonid aitaks juhul kui raharinglus sõltuks kodumaisest pangandusest

• Tööturg: tööturu jäikus versus tööturu tegelik paindlikkus