1. Rahvastik

12

1. Rahvastik

Eestis elas 2008. a 1. jaanuari seisuga 1 340 935 inimest (rännet arvestades 1 325 408). Nagu pindalaltki on ka rahvaarvult Eesti üks Euroopa väiksemaid riike. Euroopa Liidus on Eestist väiksema rahvaarvuga Küpros, Malta ja Luksemburg. Sarnaselt Soomele ja Rootsile, on Eesti rahvastikutihedus üks Euroopa madalamaid – 31,2 in/km2 (kaart 1.1).

Peale taasiseseisvumist on Eesti elanike arv pidevalt vähenenud. Peamine vähenemise põhjus on pikenev eluiga ja 1990–2000 sündinute vähesus. Erinevate prognooside järgi väheneb Eesti rahvaarv ka tulevikus. 1990-ndate aastate alguses sündivus langes ning hakkas pisut kasvama alates 1998. aastast. Sellel sajandil on rahvastiku vähene-mine pidurdunud, kuna viimasel viiel aastal on sündivus taas tõusma hakanud ning suremus on stabiliseerunud. Sündimuse kasvu osaliseks põhjuseks loetakse ka neid sünde, mis olid vahepeal edasi lükatud. Viimastel aastatel on juurde tulnud ka rohkem teise ja kolmandana sündinud lapsi. Eesti 2007. a summaarne sündimuskordaja oli 1,64 — see on Euroopa keskmine näitaja (kaart 1.2).

Pikenev eluiga ja väike sündivus on toonud kaasa rahvastiku vananemise. Üle 65-ealiste osatähtsus rah-vastikust oli 2007. aastal juba 17%. Eestis elavate meeste ja naiste eluiga erineb üle kümne aasta, seega on siinne meeste ja naiste eluea vahe üks suuremaid kogu Euroopas. 2007. aastal oli Eestis elavate meeste oodatav eluiga 67,1 ja naistel 78,7 aastat. Meeste eluiga on Euroopas lühem veel vaid Lätis ja Leedus.

Rahva arv kasvab loomuliku iibe tõttu Tallinna regioo-nis, Rakvere lähivaldades, Paide, Tartu ja Pärnu ümbruses ning Põlva linnas.

2007. a seisuga elab Eestis linnalistes asulates 930 936 ja maa-asulates 409 999 inimest. Viimastel aastatel on maa-asulate elanikkonna osatähtsus stabiliseerunud, moodustades 30–33% kogu elanikkonnast (joonis 1.2).

Eesti suurimate linnade ümber asuvates kohaliku omavalitsuse üksustes on rahvaarv kasvanud, kuna sinna on liikunud elama osa linnaelanikest, kusjuures säilivad tihedad sidemed (töö, kool, teenindus) linnaga. Näiteks on viimase viie aasta jooksul rahvastik suurenenud 10% Kiili, Viimsi, Harku, Rae, Kernu, Saku ja Saue vallas (Tallinna ümbrus), samuti Sauga (Pärnu naabervald) ja Ülenurme vallas (Tartu naabervald).

Inimene vajab oma elutegevuseks nii elus- kui eluta looduse komponente. Rahvastikuprotsessid kutsuvad jadamisi esile muutusi keskkonnas. Muutusi põhjustavad piirkonna elanike arv, rahvastiku-tihedus, elupaiga eelistused, ränne, vanuseline koosseis, leibkonna suurus jne. Näiteks elanikearvu kasv ja valglinnastumine toovad kaasa maakasutuse ja liiklusvoogude muutusi ning tingivad vajaduse teede, veevarustuse ja kanalisatsiooni järele piirkondades, kus neid veel ei ole. Infrastruktuuride rajamine aga toob kaasa juba otseseid keskkonnamõjusid.

1970

1971

1972

1973

1974

1975

1976

1977

1978

1979

1980

1981

1982

1983

1984

1985

1986

1987

1988

1989

1990

1991

1992

1993

1994

1995

1996

1997

1998

1999

2000

2001

2002

2003

2004

2005

2006

2007

2008

1 200 000

1 250 000

1 300 000

1 350 000

1 400 000

1 450 000

1 500 000

1 550 000

1 600 000

rahvaarv

rah

vaar

v

rahvaarvu trend

Pärnumaa

Harjumaa

Tartumaa

Viljandimaa

Raplamaa

Ida-Virumaa

Saaremaa

Järvamaa

Võrumaa

Jõgevamaa

Põlvamaa

Valgamaa

Lääne-Virumaa

LäänemaaHiiumaa

-175

-65

1101

-195

260

-205-141

-1046

-194

-131-165

-207

-218

-197

-55

alla 1050027500 ... 3810055800 ... 88600149000 ... 170800üle 523200

Elanike arv2008

Loomulik iive2007

negatiivne

positiivne

13

Joonis 1.1. Rahvaarv aastail 1970–2008. Andmed: Statistikaamet.

Kaart 1.1. Elanike arv ja iive maakonniti aastal 2007. Andmed: Statistikaamet.

0

200 000

elan

ike

arv

400 000

600 000

800 000

1 000 000maa-asulad linnalised asulad

2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008

423

135

421

278

419

035

417

323

415

389

413

860

412

364

411

020

409

999

948

936

945

681

942

207

938

722

935

680

933

650

932

320

931

389

930

936

Pärnumaa

Harjumaa

TartumaaViljandimaa

Raplamaa

Ida-Virumaa

Saaremaa

Järvamaa

Võrumaa

Jõgevamaa

Põlvamaa

Valgamaa

Lääne-Virumaa

LäänemaaHiiumaa

500 inimest

2004200520062007

2000200120022003

14

Joonis 1.2. Linna- ja maaelanikkond aastail 2000–2008. Märkus: Linnaliste asulate hulka on arvestatud linnad, val-lasisesed linnad ja alevid, maa-asulate hulka alevikud ja külad. Andmed: Statistikaamet.

Kaart 1.2. Rahvastiku loomulik iive aastail 2000–2007. Andmed: Statistikaamet.

15

Allikad:

Ainsaar, M., Maripuu L. (2008). Eesti rahvastik 2007-2020. •

Tallinn : Rahvastikuministri büroo

Eesti inimarengu aruanne 2008, Eesti Koostöö Kogu •

kodulehel [WWW] http://www.kogu.ee/?id=10951 ja

http://www.kogu.ee/public/EIA08_est.pdf (13.03.2009)

Eesti statistika aastaraamat 2008. (2008). / Toim. S. Linnas. •

Tallinn : Statistikaamet

Linnad ja vallad arvudes 2008. (2008). / toim. R. Rohtla. Tallinn : •

Statistikaamet. [WWW] http://www.stat.ee/18834 (15.03.2009)

Statistika andmebaas. [WWW] • http://pub.stat.ee/px-web.2001/

dialog/statfile2.asp (02.03.2008)

Statistikaameti koduleht. •

[WWW] http://www.stat.ee (02.03.2009)

Maaelu arengukava 2007–2013. (2008). / Tallinn : •

Põllumajandusministeerium. [WWW] http://www.agri.ee/public/

juurkataloog/MAK/MAK_2007-2013.pdf (06.04.2009)

http://www.kogu.ee/?id=10951http://www.kogu.ee/public/EIA08_est.pdfhttp://www.stat.ee/18834http://pub.stat.ee/px-web.2001/dialog/statfile2.asphttp://pub.stat.ee/px-web.2001/dialog/statfile2.asphttp://www.stat.eehttp://www.agri.ee/public/juurkataloog/MAK/MAK_2007-2013.pdfhttp://www.agri.ee/public/juurkataloog/MAK/MAK_2007-2013.pdf

1. Rahvastik 2. Majandus 2.1. Sisemajanduse kogutoodang ja tarbijahinnaindeks 2.2. Energia tootmine ja tarbimine2.3. Tööstus 2.4. Transport 2.5. Turism 2.6. Põllumajandus

3. Loodusvarad 3.1. Maavarad 3.2. Kalandus 3.3. Metsandus 3.4. Jahindus

4. Ilmastik ja kliimamuutuse põhjused4.1. Eesti ilmastik ja kliima 4.2. Kliimamuutus ja osoonikihi kaitsmine

5. Välisõhk5.1. Õiguslik taust 5.2. Heitkogused 5.3. Välisõhu kvaliteet

6. Vesi 6.1. Õiguslik taust 6.2. Veevaru ja vee kasutamine 6.3. Vee reostuskoormus 6.4. Vee seisund

7. Mullastik ja maakasutus 7.1. Mullastik 7.2. Maakasutuse muutused 7.3. Valglinnastumine

8. Looduse mitmekesisus8.1. Õiguslik taust 8.2. Maismaa 8.3. Siseveekogud 8.4. Rannikumeri

9. Jäätmed9.1. Õiguslik taust 9.2. Jäätmeteke 9.3. Ohtlike jäätmete teke ja käitlus 9.4. Olmejäätmete teke ja käitlus 9.5. Pakendijäätmed 9.6. Probleemtooted 9.7. Jäätmete riikidevaheline vedu 9.8. Jäätmete taaskasutamine 9.9. Jäätmete kõrvaldamine

10. Keskkond ja tervis10.1. Õiguslik taust 10.2. Välisõhu saaste mõju inimese tervisele 10.3. Joogivee kvaliteet

11. Keskkonnakaitse majandushoovad ja keskkonnakaitsemeetmete rahastamine11.1. Õiguslik taust 11.2. Keskkonnamaksud ja keskkonnatasud11.3. Saastetasud ning maavara ja vee erikasutustasu 11.4. Keskkonnakaitsemeetmete rahastamine

12. Keskkonnajuhtimise vahendid12.1. Õiguslik taust 12.2. Keskkonna-juhtimissüsteemid 12.3. Keskkonnamärgised

LISA 1