Toit, põllumajandus, maaelu, faktides · Üldandmed Eesti kohta Sisukord 4 5. Toiduainete tootmine Eesti maakasutuse struktuur Põllumajanduse, metsamajanduse ja kalanduse ning toiduainete

Toit, põllumajandus, maaelu, kalamajandus faktides

2013

1

Trükises on toodud faktilist teavet Põllumajandusministeeriumi valitsemisala tegevusvaldkondade – toiduainetööstus, põllumajandus ja maaelu, kalamajandus – kohta. Arvulised andmed kajastavad põhiliselt 2012. aasta seisu. Võrdlustes varasemate aastatega on võetud perioodi alguseks Euroopa Liidu finantsperioodi algus ehk 2007. aasta.

Andmete allikana on kasutatud põhiliselt Statistikaameti (SA) andmebaasi, samuti Põllumajandusministeeriumi, Põllumajan-duse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA), Veterinaar- ja Toiduameti (VTA) ning teiste asutuste andmeid.

Koostanud PõllumajandusministeeriumFotod: T. Koha, M. Koov, K. NurmKujundanud Hele Hanson-Penu / AS EcoprintTrükkinud AS PajoVälja andnud Põllumajandusministeerium

ISSN 2346–5638 (trükis)ISSN 2346–5646 (võrguväljaanne)

Tallinn 2013

Hea lugeja!

Hoiate käes põllumajandusministeeriumi koostatud faktitrükist, mis annab ülevaate Eesti põllu-, maa- ja kalamajandusest 2012. aastal. Avarama pildi andmiseks on trükises toodud andmed alates 2007. aastast. Seega näeme, kuidas on elu ja majandus Eesti maapiirkondades Euroopa Liidu tänavu lõppeval programmeerimisperioodil edenenud.

Esiteks on maaettevõtetes püsinud tööhõive stabiilne ja tööpuudus isegi mõnevõrra vähenenud. Hea mär-gina tahan rõhutada, et maaettevõtete arv on järje-kindlalt suurenenud. Ühelt poolt põllumajandustoot-mised koonduvad, samas suundub vabanev tööjõud teistele elualadele ja maamajandus mitmekesistub.

Teiseks on põllumajandusettevõtted tänu Euroopa Liidu toele saanud oluliselt kaasajastada oma tootmisi ja muutunud tõhusamaks. Suure valdkonnana on esile kerkimas mahepõllumajandus, mida viljeletakse juba 15% Eesti põllumajandusmaast. Tubli arengu on teinud läbi ka Eesti toiduainetetööstus.

Kolmandaks on kindlale pinnale jõudnud Eesti kala-majandus. Tehtud on suured investeeringud kalatöös-tusesse, sadamatesse ja rannapiirkondadesse, mille tulemusel on Eesti kalandusel tekkinud ekspordivõime. Seda on Eesti kalandussektor ka kasutanud.

Need on mõned tähelepanekud toodud andmetest. Endale olulist ja kasulikku teavet leiab trükisest loodetavasti igaüks.

Head lugemist!

Helir-Valdor Seederpõllumajandusminister

2

Üldandmed Eesti kohta 5

Toiduainete tootmine 7

Väliskaubandus ________________________8

Toiduainetööstus ______________________15

Põllumajandus ja maaelu 25

Maapiirkonna ettevõtlus ja tööhõive ______25

Põllumajanduse majandusnäitajad _______28

Taimekasvatus ________________________30

Loomakasvatus ______________________35

Mahepõllumajandus ___________________39

Põllumajanduse ja maaelu toetused _____ 41

Kalamajandus 43

Üldandmed Eesti kohta

Asukoht: Põhja-Euroopas, ühine maismaapiir Läti Vabariigi ja Vene Föderatsiooniga, merepiir Soome Vabariigi ja Rootsi Kuningriigiga.

Pindala: 45 227 km². Eestile kuulub 1521 Läänemere saart, suurimad neist on Saaremaa (2671 km²), Hiiumaa (989 km²) ja Muhu (198 km²). Eesti territooriumil on umbes 1150 järve, millest suurim on Peipsi (3555 km² koos Venemaale kuuluva osaga) ja Võrtsjärv (271 km²). Sood hõlmavad ligi veerandi ning mets ligi poole maismaast.

Rahvaarv: 1 286 479 (01.01.2013); maapiirkondades elab 33% Eesti rahvastikust.

Rahvastiku tihedus: 30 elanikku km2 kohta (aluseks Eesti maismaapindala).

Kliima: Eestis valitseb mandrilise ja merelise kliima ülemine-kuline paraskliima. Mere mõjul on ilmastik tunduvalt pehmem kui samal laiuskraadil paiknevatel mandrilise kliimaga aladel. Keskmine õhutemperatuur 2012. a: aastakeskmine +5,6 °C, jaanuaris –3,7 °C ja juulis +11,9 °C. Keskmine sademete hulk aastas 700–900 mm; keskmine õhuniiskus ligikaudu 80%.

Kasutatav põllumajandusmaa kokku: 955 916 ha (2012); katab 21% riigi territooriumist.

Põllukultuuride kasvupind: 620 483 ha (2012).

Põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi osakaal tööhõives: 4,7% (2012).

Kõigi tegevusalade SKP turuhindades: 16 998,2 mln eurot (2012).

Põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi osakaal SKP-s: 3,2% (2012).

Allikad: SA, EMHI

Üldandmed Eesti kohta

Sisukord

54

Toiduainete tootmine

Eesti maakasutuse struktuur

Põllumajanduse, metsamajanduse ja kalanduse ning toiduainete sektori osatähtsus lisandväärtuse

loomisel aastatel 2007–2012 (%)

Märkus: aluseks on Eesti maismaapindala.Allikad: Maa-amet, Keskkonnaamet, Põllumajandusministeerium

Allikas: Põllumajandusministeerium

Allikas: SA

51% metsamaa

22% põllumajandusmaa

27% muu maa

põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük

toiduainete tootmine, joogi- ja tubakatoodete tootmine

piim

teravili

veiseliha

lamba- ja kitseliha

sealiha

köögivili

linnuliha

2007

2007

2008

2008

2009

2009

2010

2010

2011

2011

2012

2012

0%

40%

1%

60%

2%

80%

3%

100%

4%

120%

5%

180%

160%

140%

Isevarustamise tase Eestis aastatel 2007–2012 (%)

Toiduainete tootmineÜldandmed Eesti kohta

3,5

2,8

2,12

2,5

2,5

3,3

2,2

4

2

4,1

2

152

89

164

114

160

122

162

120

167

105

172

121

76

Märkus: KN grupp 1 – elusloomad; grupp 2 – liha ja söödav rups; grupp 3 – kalad ja vähid, limused ja muud veeselgrootud; grupp 4 – piim ja piimatooted; linnumunad; naturaalne mesi; mujal nimetamata loomse päritoluga toiduained; grupp 5 – mujal nimetamata loomsed tooted; grupp 6 – eluspuud ja muud taimed; taimesibulad, -juured jms; lõikelilled ja dekoratiivne taimmaterjal; grupp 7 – köögivili ning söödavad juured ja mugulad; grupp 8 – söödavad puuviljad, marjad ja pähklid; tsitrusviljade ja melonite koor; grupp 9 – kohv, tee, mate ja vürtsid; grupp 10 – teravili; grupp 11 – jahvatustööstuse tooted; linnased; tärklis; inuliin; nisugluteen; grupp 12 – õliseemned ja õli-viljad; mitmesugused terad, seemned ja viljad; tööstuses kasutatavad taimed ja ravimtaimed; õled ja sööt; grupp 13 – šellak; kummivaigud, vaigud ja muud taimemahlad ja -ekstraktid; grupp 14 – taimne pu-numismaterjal; mujal nimetamata taimsed tooted; grupp 16 – too-ted lihast, kalast, vähkidest, limustest või muudest veeselgrootutest; grupp 17 – suhkur ja suhkrukondiitritooted; grupp 18 – kakao ja kakaotooted; grupp 19 – tooted teraviljast, jahust, tärklisest või pii-mast; valikpagaritooted; grupp 20 – tooted köögi- ja puuviljadest, marjadest, pähklitest või muudest taimeosadest; grupp 21 – mitmesu-gused toiduvalmistised; grupp 22 – joogid, alkohol ja äädikas; grupp 23 – toiduainetetööstuse jäägid ja jäätmed; tööstuslikult toodetud loomasöödad; grupp 24 – tubakas.

Allikas: SA

Põllumajandussaaduste ja toidukaupade (KN grupid 1–24) väliskaubandus

aastatel 2007–2012 (mln eurot)

Põllumajandussaaduste ja toidukaupade (KN grupid 1–24) ekspordi struktuur 2012. aastal

import

eksport

2007 2008 2009 2010 2011 201240

200

400

600

800

1000

1600

1400

1200

Väliskaubandus

18% joogid, alkohol (gr 22)

14% piim ja piimatooted (gr 04)

14% kala ja kalatooted (gr 03)

8% teravili (gr 10)

8% mitmesugused toidukaubad (gr 21)

5% tooted lihast, kalast (gr 16)

5% liha ja subproduktid (gr 02)

4% tooted teraviljast, jahust (gr 19)

4% toidurasvad ja -õlid (gr 15)

4% õliseemned ja -viljad (gr 12)

3% elusloomad (gr 01)

13% muu

Allikas: SA

Toiduainete tootmineToiduainete tootmine

1060

711

1130

777

939

660

1023

833

1261

1012

1361

1174

98

Põllumajandussaaduste ja toidukaupade (KN grupid 1–24) impordi struktuur 2012. aastal

Põllumajandussaaduste ja toidukaupade (KN grupid 1–24) ekspordi peamised partnerriigid 2012. aastal

Põllumajandussaaduste ja toidukaupade (KN grupid 1–24) impordi peamised partnerriigid 2012. aastal

23% joogid, alkohol (gr 22)

9% kala ja kalatooted (gr 03)

8% liha ja subproduktid (gr 02)

7% mitmesugused toidukaubad (gr 21)

6% puuviljad, marjad (gr 08)

6% loomasöödad (gr 23)

5% tooted jahust, tärkli- sest, piimast (gr 19)

4% piim ja piimatooted (gr 04)

4% tooted köögi- ja puuviljadest (gr 20)

4% kohv, tee, maitseained) gr 09)

3% kakao ja kakaotooted (gr 18)

3% tooted lihast, kalast (gr 16)

18% muu

19% Soome

19% Venemaa

17% Läti

11% Leedu

4% Saksamaa

4% Rootsi

4% Taani

2% Holland

1% Ukraina

1% Prantsusmaa

18% muud riigid

18% Läti

12% Leedu

12% Soome

7% Poola

7% Holland

7% Saksamaa

7% Suurbritannia

4% Taani

4% Prantsusmaa

3% Hispaania

2% Itaalia

1% Rootsi

16% muud riigid

Allikas: SA

Allikas: SA

Allikas: SA

Toiduainete tootmineToiduainete tootmine 1110

Toiduainetööstuse eksport (mln eurot) ja ekspordi osatähtsus toodangus (%) aastatel 2007–2012

Piima ja piimatoodete ekspordi struktuur (% kogumahust) 2012. aastal

Piima ja piimatoodete ekspordimahud (tuhat tonni) ja rahaline väärtus (mln eurot) aastatel 2007–2012

Piima ja piimatoodete ekspordi struktuur (% väärtusest) 2012. aastal

Allikas: SA Allikas: SA


2007

0 50 100 150 200 250

2008 2009 2010 2011 20120

2007

2008

2009

2010

2011

2012

25%

26%

27%

28%

29%

30%

31%

32%

33%

50

100

150

200

250

300

350

400

450

mln

eur

ot

toiduainetööstuse eksport, mln eurot

ekspordi osatähtsus toodangus, %

netokaal, tuh t

väärtus, mln €

74% piim ja rõõsk koor

9% juust ja kohupiim

9% vadak ja muud tooted piimakomponentidest

6% petipiim, kalgendatud piim, ja koor, jogurt, keefir

1% piim ja rõõsk koor, kontsentreeritud või magusainelisandiga

1% või ja muud piima- rasvad, piimarasva- võided


36% piim ja rõõsk koor

9% petipiim, kalgendatud piim ja koor, jogurt, keefir

6% vadak ja muud tooted piimakomponentidest

4% või ja muud piima- rasvad, piimarasva- võided

3% piim ja rõõsk koor, kontsentreeritud või magusainelisandiga


31,2

288,

4

325,

9

286,

2

349,

6

381,

3

411

32,3

28,1

32,5 32,3

210,4

160,3

138,5140,7

62,991,9

111127

90,7125,7

157,2

152

32,6

1312

Kala ja kalatoodete ekspordimahud (tuhat tonni) ja rahaline väärtus (mln eurot) aastatel 2007–2012

Allikas: SA

65% külmutatud kala, v.a kalafileed

19% kalatooted ja -konservid, kaaviar ja kaaviariasendajad

8% vähid, elusad ja töödeldud

4% kalafileed ja muu kalaliha (k.a kalahakkliha)

2% kuivatatud, soolatud või soolvees kala, suitsukala

2% muud kalatooted

30% külmutatud kala, v.a kalafileed 20% vähid, elusad ja töödeldud 19% kalafileed ja muu kalaliha (k.a kalahakkliha) 16% kalatooted ja -konservid, kaaviar ja kaaviariasendajad 10% kuivatatud, soolatud või soolvees kala, suitsukala 3% tooted ja konservid vähkidest, limustest 2% muud kalatooted

Kala ja kalatoodete ekspordi struktuur (% kogumahust) 2012. aastal

Toiduainetööstuse kogutoodang jooksevhindades (mln eurot) ja osatähtsus töötlevas tööstuses (%)

aastatel 2007–2012

Allikas: SA

Kala ja kalatoodete ekspordi struktuur (% väärtusest) 2012. aastal

Allikas: SA

Allikas: SA

0 50 100 150 200

2007

2008

2009

2010

2011

2012

netokaal, tuh t

väärtus, mln €

Toiduainetööstus

2007 2008 2009 2010 2011 20121000 0%

5%

10%

15%

20%

25%

1050

1100

1150

1200

1250

1300

mln

eur

ot

kogutoodang, mln eurot

osatähtsus töötlevas tööstuses, %


120,9178,1

119,2153,6

131,2136,4

120,598,1

123,699,9

114,797,6

15,3

1133

1257

1096

1115

1251

1263

16,7

20

15,813,8

14,9

1514

Toiduaine- ja joogitööstuse väärtuseline struktuur aastatel 2007–2012 (mln eurot)

Piima kogutoodang ja tööstusele realiseeritud piim naturaalkaalus aastatel 2007–3013 (tuhat tonni)

Piimatoodete tootmine aastatel 2007–2012 (tuhat tonni)

Märkus: 2012. a andmed on esialgsed. Allikas: SA

Märkus: 2012. a andmed on esialgsed. Allikas: SA

2007 2008 2009 2010 2011 20120

200

400

600

800

1000

1200

1400

muud tooted

valmis loomasöödad

puu- ja köögivili

pagari- ja maka-ronitooted

kala ja kalatooted

joogid

liha ja liha tooted

piimatooted

Toiduaine- ja joogitööstuse struktuur (% väärtusest) 2012. aastal

25% piimatooted

18% liha ja lihatooted

14% joogid

10% kala ja kalatooted

9% pagari- ja makaronitooted

4% puu- ja köögivili

3% valmis loomasöödad

17% muud tooted

Allikas: SA

Allikas: SA

0 200 400 600 800

2007

2008

2009

2010

2011

2012

Piima kogutoodang, tuh t

Tööstustele realiseeritudpiim, tuh t

2007 2008 2009 2010 2011 2012

Joogipiim 82,7 81,9 88,7 93,9 89,3 85,6

Juust ja kohupiim 31,8 35,7 37,1 38,4 40,6 42,6

Hapendatud piim 36,1 35,5 37,5 42,3 41,9 39,1

Koor 30,8 26,9 27,9 32,6 27,5 26,9

Või 6,8 7 7,7 6 6,5 4

Lõssipulber 4,1

Kokku 188,2 187 198,9 217,3 205,8 198,2


721,4

299,

220

6,9

215

311,

623

6,5

202,

2

257,

521

7,2

180

296,

421

1,6

158

331,

422

3,41

67,4

320,

522

7,31

80,9

665

693642,3

676621,1

671612,3

694,2605,9

692,4593,4

1716

Piimatoodete tootmine aastatel 2007–2012 (tuhat tonni)

Lihatoodete tootmine aastatel 2007–2012 (tuhat tonni)

Lihatoodete tootmine aastatel 2007–2012 (tuhat tonni)

Piimatööstustoodangu struktuur (% mahust) 2012. aastal

Allikas: SA

Märkus: 2012. aasta kohta toodanguliigi „Liha (k.a toidurupskid)“ andmed puuduvad. Allikas: SA

Märkus: 2012. aasta kohta toodanguliigi „Liha (k.a toidurupskid)“ andmed puuduvad. Allikas: SA

Allikas: SA

2007 2008 2009 2010 2011 20120

250

200

150

100

50

lõssipulber

või

koor

hapendatud piim

juust ja kohupiim

joogipiim

43% joogipiim


20% hapendatud piim

14% koor

2% või

2007 2008 2009 2010 2011 2012

Liha (k.a toidu-rupskid) 45,7 45 44,9 45,5 43,1

Vorsttooted 32,4 33,6 35,5 36,7 36,5 34,2

Termiliselt tööt-lemata naturaal-sed pooltooted lihast

32,4 32,9 33 32,9 34,5 31,1

Suitsuliha-tooted, kuivata-tud ja soolatud lihatooted

10,1 9 9,6 9,9 10,3 9,7

Termiliselt töö-deldud tooted lihast

9,1 9,6 6,7 7,6 8,4 8,1

Pelmeenid 5,6 3,5 5,9 3,8

Muud liha tooted 0,3 0,4 1,7 1,5 1,3 1,5

Kokku 130 130,5 137 137,6 140

liha (k.a toidurupskid)

vorsttooted

termiliselt töötlemata naturaal sed pooltooted lihast

suitsulihatooted, kuivatatud ja soolatud lihatooted

termiliselt töödeldud tooted lihast

pelmeenid

2007 2008 2009 2010 2011 201205

10

2015

4540353025

50


Lihatoodangu struktuur (% tapakaalust) lihaliigi järgi 2012. aastal

Teraviljatoodete tootmine aastatel 2007–2012 (tuhat tonni)

62% sealiha

21% linnuliha

16% veiseliha

1% lamba-, kitse-, küüliku- ja nutrialihaliha


Allikas: SA

Teraviljatoodete tootmine aastatel 2007–2012 (tuhat tonni)

2007 2008 2009 2010 2011 2012

Pagaritooted 78,8 77,3 74,1 75,5 77 76,7

Jahust kondiitri-tooted 9,7 8,7 7,1 8,4 9,5 8,0

Jahu 71,9 73,5 74,4 78,7 81,2 89,4

Tangained 2,2 2,8 3,2 7,5 2,5 12,4

Segasööt 214,2 229,5 201,3 204,5 216,2 210,1

2007 2008 2009 2010 2011 20120

450

400

350

300

250

200

150

100

50

jahust kondiitritooted

tangained

pagaritooted

jahu

segasööt

Teraviljasaaduste toodangu struktuur (% mahust) 2012. aastal

Allikas: SA

53% segasööt

23% jahu

19% pagaritooted

3% tangained

2% jahust kondiitritooted


Kalatööstustoodang aastatel 2007–2012 (tuhat tonni)

Kalatööstustoodang aastatel 2007–2012 (tuhat tonni)

Allikas: SA

2007 2008 2009 2010 2011 2012

Kalatooted (v.a konservid), sh: 69,7 60 73,3 62,1 56,8 68,9

värske ja jahutatud kala-liha, kalafilee, kalahakkliha

3,5 3,3 4,1 3,7 2,5 2,6

külmutatud kala 36,5 30,3 34,6 35,5 32,8 44

suitsukala 3,6 3,8 3,2 1,4 1,9 2,3

soola, vürtsi- ja kuivatatud kala, sügav-külmutatud ja paneeritud kala

24,4 20,8 25,1 19,8 16,5 14,1

kulinaarsed kalatooted õlis, marinaa-dis, kastmes

2,9 1,5 1,7 1,5 1,3 4,7

Kalakonservid 5,1 7,1 3,7 5,1 3,8 3,7

2007 2008 2009 2010 2011 20120

80

70

60

50

40

30

20

10

suitsukala

värske ja jahuta-tud kalaliha, kala-filee, kalahakkliha

kalakonservid

kulinaarsed kala-tooted õlis, mari-naadis, kastmes

soola-, vürtsi-, kuivatatud, sü-gavkülmutatud, paneeritud kala

külmutatud kala

Allikas: SA

Kalatööstustoodangu struktuur (% mahust) 2012. aastal

Allikas: SA

62% külmutatud kala

20% soola-, vürtsi-, kuivatatud, sügav - külmutatud, paneeritud kala

6% kulinaarsed kalatooted õlis, marinaadis, kastmes

5% kalakonservid

4% värske ja jahutatud kalaliha, kalafilee, kalahakkliha

3% suitsukala


2008 2009 2010 2011 2012

Piimatooted 245,9 220,6 145 151,8 149,4

Liha, lihatooted 23,3 53,3 177 102,7 171,5

Tera- ja kaunviljatooted 279,5 660,8 370 617 709,1

Pagaritooted 62 70,4 96 114,3 105,4

Taimeteed, ürdid, maitseained 3,5 4,4 3,2 5,4 3,1

Tooted puu- ja köögiviljadest, kartulist, marjadest

58,6 135,9 162,1 269 169,4

Mesi lisanditega 0,2 0,3 0,3 0,5 0,6

Külmutatud kasemahl 4

Külmpressitud toiduõli 2,3 6,9 8

Kalatooted 11,3 30,9

Sojatooted 1

Pärm 4,6 41,4

Alkohoolsed joogid (tuhat liitrit) 182,5

Mahetoodete töötlemise mahud aastatel 2008–2012 (tonni)

Statistilisse profiili kuuluvate ettevõtete arv ja maaettevõtete osakaal (%) aastatel 2007–2012

Allikas: mahepõllumajanduse register

Olulisemate mahetoodete töötlemise mahud aastatel 2008–2012 (tonni)

Allikas: mahepõllumajanduse register

2008 2009 2010 2011 2012

800

700

600

500

400

300

200

100

0

tera- ja kaunviljatooted

tooted puu- ja köögiviljadest, kartulist, marjadest

liha ja lihatooted

piimatooted

pagaritooted

Põllumajandus ja maaeluMaapiirkonna ettevõtlus ja tööhõive

2007 2008 2009 2010 2011 20120

20 000

40 000

60 000

80 000

100 000

120 000 40%

35%

30%

25%

kogu Eesti ettevõtted

maaettevõtted

maaettevõtete osakaal, %

Märkus: maaettevõtted on maapiirkonnas tegutsevad ettevõtted, kusjuures maapiirkonna alla loetakse vallad, vallasisesed linnad ja kuni 4000 elanikuga väikelinnad.Allikas: Eesti Maaülikooli uuring „Maapiirkonna ettevõtjate olukord, arengutrendid ning toetusvajadus“ (2012)

Põllumajandus ja maaeluToiduainete tootmine

3333 33

35 35 34

76 1

59

24 8

53

77 9

48

25 6

95

81 9

09

26 8

33

100

216

34 7

57

103

833

36 0

31

108

884

37 4

06

2524

2007 2008 2009 2010 2011 2012

Tööjõud, tuhat: 194,9 196,8 192,8 194,2 200,1 199,7

hõivatud, tuhat 184,9 185,5 168,1 164,1 177,2 181,4

töötud, tuhat 10 11,3 24,7 30,1 22,9 18,3

15–74-aastased kokku, tuhat 315,4 314,5 313,9 313,3 310,8 309,4

Tööjõus osalemi-se määr, % 61,8 62,6 61,4 62 64,4 64,6

Tööhõive määr, % 58,6 59 53,6 52,4 57 58,6

Töötuse määr, % 5,1 5,7 12,8 15,5 11,4 9,2

Tööhõive maa-asulates aastatel 2007–2012

Märkused: Maa-asulate hulka on arvestatud alevikud ja külad (sinna ei kuulu linnalised asulad ehk linnad, vallasisesed linnad ja alevid).Tööga hõivatu on isik, kes uuritaval perioodil kas töötas ja sai selle eest tasu palgatöötajana, ettevõtjana või vabakutselisena, töötas otsese tasuta pereettevõttes (nt talus) või ajutiselt ei töötanud.Tööhõive määr – hõivatute osatähtsus tööealises (vanus 15–74 aas-tat) rahvastikus.Tööjõus osalemise määr (aktiivsuse määr) – tööjõu osatähtsus töö-ealises rahvastikus.Allikas: SA

Märkused: Primaarsektor – põllumajandus, jahindus, metsamajan-dus, kalandus.Sekundaarsektor – mäetööstus, töötlev tööstus, elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus, ehitus.Tertsiaarsektor – kaubandus, teenindus jms.Allikas: SA

Tööhõive ja töötus maa-asulates aastatel 2007–2012 (%)

Hõivatuse struktuur majandussektori järgi maa-asulates aastatel 2007–2012 (tuhat hõivatut)

Allikas: SA

20082007 2009 2010 2011 2012

155

160

165

170

175

180

185

190

tuha

t

0 0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

hõivatud, tuhat tööhõive määr, %

töötuse määr, %

2007 2008 2009 2010 2011 20120%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

90%

100%

tertsiaar-sektor

sekundaar-sektor

primaar-sektor

Põllumajandus ja maaeluPõllumajandus ja maaelu

59

5 613

1611 9

5954 52

57 59

164 17

7

181

9764

24

101

6420

9852

18

9451

19

9956

22

102

5722

168

186

185

2726

Põllumajanduse osatähtsus lisandväärtuses ja tööhõives aastatel 2007–2012

Põllumajanduslikud majapidamised ja nende põllumajandusmaa kasutus erinevates

põllumajandusmaa suurusklassides aastatel 2005–2010 (%)

Põllumajandussaaduste toodangu väärtuse struktuur aastatel 2007–2012 (%)

Põllumajanduse majandusnäitajad

2007 2008 2009 2010 2011 2012

Põllumajan-duse, metsa-majanduse ja kalapüügi lisandväärtus jooksevhinda-des (mln eurot)

493 405 300 413 567 627

osatähtsus lisandväärtu-ses (%)

3,5 2,8 2,4 3,3 4,0 4,1

Hõivatud põllu-majanduses, metsamajan-duses ja ka-lapüügis (tuhat)

30,3 25,3 24,0 24,1 26,9 29,1

osatähtsus tööhõives (%) 4,6 3,9 4,0 4,2 4,4 4,7

Hõivatud põllu-majanduses ja jahinduses (tuhat)

20,4 17,2 17,4 17,2 19,4 20,3

osatähtsus tööhõives (%) 3,1 2,6 2,9 3,0 3,2 3,2

Allikas: SA

Allikas: SA, Põllumajandusministeerium

2007 2008 2009 2010 2011 20120%

10%20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%90%

100% muu põllumajan-dustoodanglinnudkartulveisedpuu- ja köögiviliõliseemesöödakultuuridseadteravili kokkupiim

2005 2005 20052007

< 10 ha 10 – < 10 ha

majapidamised, %

≥ 100 ha

2007 20072010 2010 20100%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

põllumajandusmaa, %


Allikas: SA (Põllumajandusloendus 2010)

2626

106

7

3115

1310

7

2616

1410

8

2918

117

9

2917

129

9

2526

1110

10

6558

54

9

26

65

6

24

69

5

22

733035 37

5 7 9

2928

Taimekasvatus

Põllumajandusmaa kasutus aastatel 2007–2012 (hektarit)

Põllumajandusmaa kasutuse struktuur aastatel 2007–2012 (tuhat hektarit)

Põllukultuuride kasvupinna struktuur 2013. aastal

2007 2008 2009 2010 2011 2012

Kasutatav põlluma-jandusmaa kokku

914 729 906 458 931 776 948 826 945 992 955 916

Põllumaa 599 349 597 791 596 413 645 067 632 399 620 483

Viljapuu- ja marjaaed 8 285 7 941 8 108 7 057 6 995 6 808

Loodus-lik (püsi)rohumaa

215 704 196 549 195 381 187 262 162 812 191 529

Põlluma-jandustoot-mises mitte-kasutatav maa, mida säilitatakse heades põlluma-jandus- ja keskkon-natingi-mustes

91 391 104 177 131 874 109 440 143 786 137 096

Märkused: Kasutatava põllumajandusmaa hulka on arvestatud põllu-majandustootmises kasutatav ja heades põllumajandus- ja keskkonna-tingimustes säilitatav maa.Põllumaa hulka on arvestatud ka puu- ja köögiviljaaias (koduaias) kasva tatavate kultuuride kasvupind.Viljapuu- ja marjaaia pinna hulka on arvestatud ka puu- ja köögi-viljaaias (koduaias) kasvatatavate viljapuude ja marjakultuuride kasvupind ning puukoolid, maasika kasvupind on arvestatud põllu-maa hulka.Alates 2003. aastast arvestatakse haritavale maale rajatud üle viie aasta vanune pikaajaline rohumaa loodusliku rohumaa hulka.Allikas: SA

2007 2008 2009 2010 2011 20120

200

400

600

800

1000

1200 viljapuu- ja marjaaed

põllumajandus-tootmises mitte-kasutatav, heades põllumajandus- ja keskkonnatingi-mustes säilitatav maa

looduslik (püsi)rohumaa

põllumaa

Allikas: SA

Allikas: SA

54% teravili

28% söödakultuurid

15% tehnilised kultuurid

2% kaunvili

1% kartul

0,5% avamaaköögivili

Põllumajandus ja maaeluPõllumajandus ja maaelu 3130

Teravilja kasvupinna struktuur 2013. aastal

43% oder

25% suvinisu

14% talinisu

11% kaer

4% rukis

2% segavili

1% muu

Allikas: SA


Märkus: 2013. aasta saagi prognoos koristuspinna hektari kohta. Allikas: SA

Peamiste teraviljade saagikus aastatel 2007–2013 (kg/ha)

Peamiste teraviljade kasvupind aastatel 2007–2013 (tuhat hektarit)

2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013

1500

2000

2500

3000

3500

4000

4500

5000

talinisu

suvinisu

suvioder

rukis

kaer

2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013

0

20

40

60

80

100

120

140

160

oder

suvinisu

talinisu

kaer

rukis

Taimekasvatussaaduste tootmine elaniku kohta aastatel 2007–2012 (kilogrammi)

2007 2008 2009 2010 2011 2012 20130

100

200

300

400

500

600

800

700

900

teravili

kartul

köögivili


136,1

41053823

32162934 3013

4662

2706

2263 2394

1790

22112471

2561

62,6

16,8

136,5

64,8

21,4

140,7

68,6

15,3

104,8

68,8

12,6

118,3

75,6

13,3

109

16,9

131,3

78,7

11,5

143

53

645

93

48

652

104

53

506

122

55

576

123

66

768

108

51

3332

Peamiste taimekasvatussaaduste tootmine aastatel 2010–2012

Loomakasvatussaaduste tootmine aastatel 2007–2012

Loomade arv 31. detsembri seisuga aastatel 2007–2012 (tuhat)

Ku

ltu

ur

2010

2011

2012

kasv

up

ind

(tu

h h

a)sa

agi k

og

us

(tu

h t

)sa

agik

us

(kg

/ha)

kasv

up

ind

(tu

h h

a)sa

agi k

og

us

(tu

h t

)sa

agik

us

(kg

/ha)

kasv

up

ind

(tu

h h

a)sa

agi k

og

us

(tu

h t

)sa

agik

us

(kg

/ha)

Tera

vili

ko

kku,

sh

275,

367

8,4

2 46

429

7,0

771,

62

598

290,

599

1,2

3 41

2

ruki

s12

,625

,01

983

13,3

31,0

2 32

516

,957

,13

381

talin

isu

50,6

148,

52

934

52,8

159,

03

013

63,5

296,

24

662

suvi

nisu

68,8

179,

12

604

75,6

201,

22

659

60,8

188,

53

102

kaer

30,4

54,5

1 79

028

,462

,82

211

31,7

78,4

2 47

1

oder

103,

825

2,7

2 43

311

8,3

295,

02

494

109,

034

1,2

3 13

1

Kau

nvili

7,3

12,6

1 71

38,

515

,51

811

1112

,91

179

Rap

s98

,213

1,0

1 33

489

,014

4,2

1 62

087

,215

7,8

1 81

1

Õlil

ina

0,2

0,2

908

0,1

0,1

878

0,1

0,04

513

Kar

tul

9,4

163,

417

456

9,2

164,

717

836

7,6

138,

918

217

Ava

maa

kö

ögiv

ili2,

859

,221

166

3,0

74,1

24 8

652,

953

,818

389

Söö

da-

kultu

urid

207,

92

339,

011

430

177,

52

152,

412

286

168,

72

602,

215

425

Põl

luku

ltuu-

rid k

okku

602,

058

556

9

Allikas: SA

Loomakasvatus

2007 2008 2009 2010 2011 2012

Liha eluskaa-lus, tuhat tonni 106,8 111,3 113,2 111,7 118,5 115,5

Liha tapakaa-lus, tuhat tonni 70,5 74,6 76 75,4 80,6 78,4

Piim, tuhat tonni 692,4 694,2 671 676 693 721,2

Munad, mln tk 157,6 146,5 173,3 181,9 183,8 179,5

Allikas: SA

Allikas: SA

2007 2008 2009 2010 2011 20120

50

100

150

200

250

350

300

400

sead

veised kokku

piima-lehmad

lambad ja kitsed


379

240,5

103

76,4

364,9

237,9

100,4

81,8

365,1

234,7

96,7

80,4

371,7

236,3

96,5

82,7

365,7

238,3

96,2

88,2

375,1

246

96,8

81,4

3534

Piimatootmise põhinäitajad aastatel 2007–2012

2007 2008 2009 2010 2011 20120

100

200

300400

500

600

700

800 7800

5800600062006400660068007000720074007600

piimatoodang, tuhat tonni

piimalehmade arv, tuhat

keskmine piima-toodang lehma kohta, kg

tuha

t le

hma;

tuh

at t

onni

kg le

hma

koht

aAllikas: SA Allikas: PRIA põllumajandusloomade register

Piimalehmaomanike jagunemine suurusgrupiti 2007–2012 (%)

Piimalehmade koguarvu jagunemine suurusgrupiti 2007–2012 (%)

Tapaloomade ja lindude eluskaal aastatel 2007–2012 (tuhat tonni)

2007

2007

2008

2008

2009

2009

2010

2010

2011

2011

2012

2012

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

90%

80%

100%

1–2 lehma

3–9 lehma

10–49 lehma

50–99 lehma

100–299 lehma

300 ja rohkem lehma

lambad ja kitsed

linnud

veised

sead

0

20

40

60

100

80

120

140

Märkus: aluseks on tapaks müüdud ja majapidamises tapetud (k.a teenustööna tappa lastud) loomad ja linnud.Allikas: SA

Allikas: PRIA põllumajandusloomade register

2007 2008 2009 2010 2011 20120%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

90%

80%

100%

300 ja rohkem lehma

100–299 lehma

50–99 lehma

10–49 lehma

3–9 lehma

1–2 lehma


6484

692,

469

4759

,629

,716

,1

64,3

2718

,2

64,1

26,8

20,5

63,7

24,4

22,1

69,9

2324

,2

67,9

23,2

22,8

247

12

712

712

711

711

79

24 24 21 22 21

49 50 54 55 58

1610

6716

11

6517

11

6317

12

6018

13

5819

13

103

694,

2

100,

4

671

96,7

676

96,5

693

96,2

721,

2

96,8

6781 68387021

7168

7526

3736

Lihatoodang aastatel 2007–2012 (tapakaalus, tuhat tonni)

Loomakasvatussaaduste tootmine elaniku kohta aastatel 2007–2012

Munatoodang aastatel 2007–2012

Mahepõllumajandusmaa, sh üleminekuajal oleva maa pindala (tuhat ha) ja mahetootjate

(ettevõtete) arv aastatel 2007–2012

lamba- ja kitseliha

veiseliha

linnuliha

sealiha

piim, kg

munad, tk

liha, kg

2007 2007

2007

2007

2008 2008

2008

2008

2009 2009

2009

2009

2010 2010

2010

2010

2011 2011

2011

2011

2012 2012

2012

2012

0 0

10

30

20

40

50

60

70

80

200

160

mln

tük

ki

tk k

ana

koht

a

275

1600270

1400265

1200260

1000255

800250

600245

400

200

240

235

0

230

180

140160

120140

100120

80

100

60

80

40

6040

2020

0

0

90 600

500

400

300

200

100


Allikas: mahepõllumajanduse registerAllikas: SA

Mahepõllumajandus

munatoodang, mln tükki mahepõllumajandus-

maa, tuh ha

keskmine munatoodang kana kohta, tükki mahetootjate

arv

tuha

t ha

toot

jate

arv


157,

6

146,

5

173,

3

181,

9

183,

8

179,

5

245

269

516

117

1211

81,5

87,3

102,

8

121,

8

134,

1

144,

1

1245 12781356

1431 1478

52

518

109

56

501

129

57

504

136

56

517

137

60

559

139

61

263 261

268

260

3938

Mahepõllumajandusmaa, sh üleminekuajal oleva maa kasutamine 2012. aastal

Euroopa Liidu ÜPP I ja II samba ning riiklike toetuste jaotus aastatel 2007–2013 (mln eurot)

Maheloomade, sh üleminekuajal olevate loomade arv aastatel 2011–2012

Otsetoetused ja täiendavad otsetoetused aastatel 2007–2013 (mln eurot)

Allikas: mahepõllumajanduse register Märkus: 2013. a – eelarves planeeritud.Allikas: Põllumajandusministeerium

Märkus: 2013. a – eelarves planeeritud.Allikas: PõllumajandusministeeriumAllikas: mahepõllumajanduse register

2011 2012

Veised, sh 28 701 31 431

lüpsilehmad 3 255 2 937

lihaveise ammlehmad 7 734 9 532

Lambad 46 496 48 314

Kitsed 940 1 108

Hobused 1 987 2 068

Sead 1 327 1 139

Kodulinnud, sh 12 864 30 648

munakanad 7 759 9 051

Küülikud 1 208 436

Mesilased (perede arv) 632 864

Põllumajanduse ja maaelu toetused

45% põllumaa

41% püsirohumaa

12% looduslik rohumaa

1% karjatatav mitte- põllumajanduslik maa

1% viljapuu- ja marjaaed

riiklikud toetused

ÜPP II sammas

ÜPP I sammas

EL-i eelarve

Eesti eelarve

2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013*0

50

100

150

200

250

300

350

2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013*0

20

40

60

80

100

120

140


89,8

38,3

846

,62

49,8

750

,97

28,6

561

,47

34,5

271

,55

35,8

280

,54

28,6

690

,51

22,4

110

1,17

61,2

2,6

102,

510

4,6

3,9

93,1

112,

93,

4

111,

512

5,6

3,7

120,

515

2,1

3,1

138,

216

6,9

3,6

137,

213

04,

4

4140

Eesti maaelu arengukava 2007–2013 rahastamiskava telgede kaupa

Kutseline kalapüük ja kaubakala kasvatamine aastatel 2007–2012 (tuhat tonni)

Telg

Avalik sektor

Avalik sektor kokku, eurot

EAFRD kaas-finantseerimise

määr, %

EAFRD summa,

eurot

I telg 351 305 822 75 264 033 730

II telg 334 460 344 80 267 568 275

III telg 125 310 145 75 94 941 246

IV telg 85 759 063 80 68 607 250

Tehniline abi

38 115 139 75 28 586 354

Kokku 934 950 513 77,27 723 736 855

Märkused: I telg – põllumajandus- ja metsandussektori konkurentsi-võime parandamine;II telg – keskkonna ja paikkonna säilitamine;III telg – maapiirkondade elukvaliteet ja maamajanduse mitme-kesistamine;IV telg – LEADER;V telg – tehniline abi.Allikas: Eesti maaelu arengukava 2007–2013

Eesti maaelu arengukava 2007–2013 rahaliste vahendite kasutamine seisuga 31.07.2013

Kutselise kalapüügi ja kalakasvatuse struktuur (% kogumahust) 2012. aastal


Kalamajandus

Märkused: arvestatud on toorkala; kaubakala kasvatamise andmed 2012. a kohta pole avaldatud.Allikas: SA

Allikas: SA

I telg II telg III telg LEADER V telg0

50

100

150200

250

300

350

400 100%

0%

20%

40%

60%

80%

mln

eur

ot

määratud, mln eurot

välja makstud, mln eurot

täitmise % välja-maksete järgi

2007 2008 2009 2010 2011 20120

20

40

60

80

100

120

kaubakala kasvatamine

sisevete kala-püük

rannapüük Läänemerel

avamerepüük Läänemerel traallaevadega

ookeani kala-püük

65% avamerepüük Läänemerel traallaevadega

18% ookeani kalapüük

13% rannapüük Läänemerel

3% sisevete kalapüük

1% kaubakala kasvatamine

KalamajandusPõllumajandus ja maaelu

369,

2

71,7

2,6

14,9

14,6

10,9

12,8

14,6

12

70,9

2,7

69,5

2,8

68,3

2,8

532,

6

43,5

3

368,

9

275,

827

4

134,

795

,1

87 57,8

42,8

32,9

76,283,4

7367,4

86,2

4342

Kutseline kalapüük Läänemerest traallaevadega kalaliikide kaupa (% mahust) 2012. aastal

Kutseline kalapüük siseveekogudest kalaliikide kaupa (% mahust) 2012. aastal

Kutseline rannakalapüük kalaliikide kaupa (% mahust) 2012. aastal

Vesiviljeluse aastased müügimahud aastatel 2007–2012 (tonni)

Allikas: Põllumajandusministeerium Allikas: Põllumajandusministeerium


2007 2008 2009 2010 2011 2012

Vikerforell 413,5 333,8 549 487,5 333,8 245,27

Karpkala 27,5 52,3 45,4 39,4 37,5 38,23

Angerjas 29 46 30 20,3 2

Jõevähk 1,3 0,7 2 0,4 0,6 0,098

Teised liigid 16,1 50,9 28,4 50,9 18,7 87,17

Kala kokku 488,3 483,7 654,8 598,5 392,6 370,77

Kalamari 7,1 6,7 7,4 4,5 0,1 4,11

Märkus: angerja müügimaht 2012. a ei ole avaldatud.Allikas: SA, Põllumajandusministeerium

64% kilu

34% räim

2% tursk

81% räim

6% ahven

3% tint

3% lest

2% koha

1% nurg/särg

4% muu kala

36% ahven

23% koha

23% latikas

8% nurg/särg

7% haug

1% jõesilm

1% luts

1% muu kala

KalamajandusKalamajandus 4544

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni AmetNarva mnt 3, 51009 Tartu(+372) 737 [email protected]

Veterinaar- ja ToiduametVäike-Paala 3, 11415 Tallinn(+372) 605 [email protected]

PõllumajandusametTeaduse 2, Saku, 75501 Harjumaa(+372) 671 [email protected]

Põllumajandusuuringute KeskusTeaduse 4/6, Saku, 75501 Harjumaa(+372) 672 [email protected]://pmk.agri.ee

Jõudluskontrolli KeskusKreutzwaldi 48A, 50094 Tartu(+372) 738 [email protected]

Veterinaar- ja Toidu-laboratooriumKreutzwaldi 30, 51006 Tartu(+372) 738 [email protected]

Maamajanduse InfokeskusJäneda, 73602 Lääne-Virumaa(+372) 384 [email protected]

Eesti Taimekasvatuse InstituutJ. Aamisepa 1, 48309 Jõgeva(+372) 776 [email protected]

Eesti Põllumajandus muuseumPargi 4, Ülenurme vald, 61714 Tartumaa(+372) 738 [email protected]://epm.ee

Eesti PiimandusmuuseumH. Rebase 1, Imavere, 72401 Järvamaa(+372) 389 [email protected]

C. R. Jakobsoni TalumuuseumKurgja küla, Vändra vald, 87612 Pärnumaa(+372) 445 [email protected]

Vireen ASEbavere küla, Väike-Maarja vald, 46209 Lääne-Virumaa(+372) 327 [email protected]

Vesiviljelussaaduste kasvatamine ja müük aastatel 2007–2012 (tonni)

Euroopa Kalandusfondi 2007–2013 rakendamine seisuga 31.12.2012 (mln eurot)

Märkus: kaubakala kasvatamise andmed 2012. a kohta pole avaldatud.Allikas: SA

Märkused: I telg – ühenduse kalalaevastiku kohandamine;II telg – vesiviljelus, sisevete kalandus, kalapüügi ja vesiviljelustoodete töötlemine ja turustamine;III telg – ühist huvi pakkuvad meetmed;IV telg – kalanduspiirkondade säästev areng;V telg – tehniline abi.Allikas: Põllumajandusministeerium

2007

Telg I Telg II Telg III Telg IV Telg V

2008 2009 2010 2011 20120

0

200

5

10

15

20

25

30

35

400

600

800

1000

kala kasvatamine

kala müük

perioodi 2007–2013 eelarve

määratud toetus- summa

makstud toetus-summa

Kalamajandus

Põllumajandusministeeriumi valitsemisala

781

20,4

13,9

9,9

32,8

30,1

16,4

28,3

19,5

12,3

25,7

17,6

11,7

5,6

4,1

2,9

488,3

814,2

483,7

971,3

654,8

464,6

598,5

750,9

392,6 370,8

46

PõllumajandusministeeriumLai tn 39 // Lai tn 41, 15056 Tallinn

(+372) 625 [email protected]

Documents

Toit, põllumajandus, maaelu, faktides · Üldandmed Eesti kohta Sisukord 4 5. Toiduainete tootmine Eesti maakasutuse struktuur Põllumajanduse, metsamajanduse ja kalanduse ning toiduainete