1 SISSEJUHATUS 3 2 SISUKOKKUVÕTE 5 3 ARENGUKAVA ... · Kanepi valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava koostamine aastateks 2009-2020 Sissejuhatus AS Infragate

Kanepi valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava koostamine aastateks 2009-2020 Sissejuhatus

AS Infragate Eesti Tallinn 2010

1

1 SISSEJUHATUS ................................................................................................ 3

2 SISUKOKKUVÕTE ............................................................................................. 5

3 ARENGUKAVA KOOSTAMISEKS VAJALIKUD LÄHTEANDMED ........................... 11

3.1 Õiguslik baas .......................................................................................................... 11

3.2 Peipsi alamvesikonna veemajanduskava .................................................................... 14

3.3 Kanepi valla arengukava ........................................................................................ 16

3.4 Kanepi valla üldplaneering ...................................................................................... 17

3.5 Kanepi valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava ........................................... 18

3.6 Vee erikasutusload .................................................................................................. 21

3.6.1 Vee erikasutusluba nr L.VV.PÕ-181077 ....................................................................................... 21

3.6.2 Vee erikasutusluba nr L.VV/300538 ............................................................................................ 22

4 KESKKONNASEISUND .................................................................................... 23

4.1 Üldist .................................................................................................................... 23

4.2 Geoloogiline ehitus ................................................................................................. 23

4.3 Hüdrogeoloogilised tingimused ................................................................................. 23

4.4 Kaitstavad loodusobjektid ........................................................................................ 24

4.4.1 Kanepi alevik ........................................................................................................................... 24

4.4.2 Põlgaste küla ........................................................................................................................... 25

4.4.3 Hurmi küla .............................................................................................................................. 25

4.4.4 Erastvere küla ......................................................................................................................... 25

4.5 Pinnavesi ............................................................................................................... 25

5 VEEVARUSTUS ............................................................................................... 27

5.1 Üldist .................................................................................................................... 27

5.2 Puurkaevpumplad ................................................................................................... 28

5.2.1 Üldist ..................................................................................................................................... 28

5.2.2 Kanepi alevik ........................................................................................................................... 28

5.2.3 Põlgaste küla ........................................................................................................................... 34

5.2.4 Hurmi küla .............................................................................................................................. 37

5.2.1 Soodoma küla ......................................................................................................................... 39

5.2.1 Erastvere küla ......................................................................................................................... 41

5.3 II astme pumplad ................................................................................................... 42

5.4 Veekvaliteet ........................................................................................................... 43

5.4.1 Üldist ..................................................................................................................................... 43

5.4.2 Puurkaevuvee kvaliteet ............................................................................................................. 43

5.4.3 Joogivee kvaliteet .................................................................................................................... 54

5.5 Veevõrk................................................................................................................. 55

5.5.1 Kanepi alevik ........................................................................................................................... 55

5.5.2 Põlgaste küla ........................................................................................................................... 56

5.5.3 Hurmi küla .............................................................................................................................. 56

5.5.1 Soodoma küla ......................................................................................................................... 56

5.5.1 Erastvere küla ......................................................................................................................... 57

5.6 Tuletõrje veevarustus .............................................................................................. 57

5.6.1 Üldist ..................................................................................................................................... 57

5.7 Veebilanss ............................................................................................................. 58

5.7.1 Kanepi alevik ........................................................................................................................... 58

5.7.2 Põlgaste küla ........................................................................................................................... 58

5.7.3 Hurmi küla .............................................................................................................................. 59

5.7.1 Soodoma küla ......................................................................................................................... 59

5.7.1 Erastvere küla ......................................................................................................................... 60

5.8 Veevarustuse põhiprobleemid .................................................................................... 60

6 KANALISATSIOON.......................................................................................... 62

6.1 Kanalisatsioonivõrk ................................................................................................. 64

6.1.1 Kanepi alevik ........................................................................................................................... 64

6.1.2 Põlgaste küla ........................................................................................................................... 64

6.1.3 Hurmi küla .............................................................................................................................. 64

6.1.4 Soodoma küla ......................................................................................................................... 64

6.1.5 Erastvere küla ......................................................................................................................... 65

6.2 Reoveepumplad ...................................................................................................... 65

6.3 Reoveepuhastid ...................................................................................................... 66

6.3.1 Kanepi alevik ........................................................................................................................... 66

6.3.2 Põlgaste küla ........................................................................................................................... 67

6.3.3 Soodoma küla ......................................................................................................................... 69

6.3.4 Erastvere küla ......................................................................................................................... 70

6.4 Reovee vooluhulgad ................................................................................................ 71

6.4.1 Kanepi alevik ........................................................................................................................... 71

6.4.2 Põlgaste küla ........................................................................................................................... 72

6.4.3 Soodoma küla ......................................................................................................................... 72

6.4.4 Erastvere küla ......................................................................................................................... 72



2

6.5 Sademevee kanalisatsioon ja pinnasevee ärajuhtimine ................................................... 73

6.6 Kanalisatsiooni põhiprobleemid .................................................................................. 73

7 ARENDUSPIIRKONDADE VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON ...................... 74

8 INVESTEERINGUPROJEKTIDE EESMÄRGID JA LAHENDUSALTERNATIIVID .... 75

8.1 Eesmärgid .............................................................................................................. 75

8.2 Investeeringuprojektide lahendusalternatiivid ............................................................... 76

8.2.1 Ühisveevarustus ...................................................................................................................... 76

8.2.2 Ühiskanalisatsioon ................................................................................................................... 76

8.3 Investeeringuprojektide kirjeldus ................................................................................ 77

8.3.1 Kanepi alevik .......................................................................................................................... 77

Projekt B2-1: Veevõrgu rajamine ........................................................................................................... 78

Projekt C: Kanalisatsioonivõrgu rekonstrueerimine/rajamine ...................................................................... 78

Projekt D: Reoveepuhasti rajamine/rekonstrueerimine .............................................................................. 78

8.3.2 Põlgaste küla ........................................................................................................................... 78




8.3.3 Hurmi küla .............................................................................................................................. 80


8.3.1 Soodoma küla ......................................................................................................................... 80




8.3.2 Erastvere küla ......................................................................................................................... 81




8.4 Investeeringuprojektide prioritiseerimine ..................................................................... 83

8.4.1 Lühiajaline programm aastatel 2010-2013 .................................................................................. 83

8.4.2 Pikaajaline programm aastatel 2014-2021 .................................................................................. 83

8.5 Investeeringuprojektide orienteeruv maksumus ............................................................ 84



3

1 SISSEJUHATUS

Käesolev arendamise kava on koostatud AS Infragate Eesti töögrupi poolt, kellele viidatakse töös kui “Konsultandile”.

Töögrupi liikmed ja nende osalus töös oli alljärgnev:

Kersti Türk - projektijuht, veevarustus, kanalisatsioon, investeeringuprojektide väljatöötamine;

Kertu Nurklik - kaartide koostamine;

Andres Roosalu – reoveepuhastite seisukord ja investeeringute väljatöötamine.

Töö teostamise aluseks oli Kanepi Vallavalitsuse ja AS Infragate Eesti vahel 11.06.2010 sõlmitud leping nr 955-10 - Kanepi valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava kaasajastamine.

Leping nägi ette: olemasoleva ühisveevarustuse ja –kanalisatsiooni süsteemide olukorra kirjeldust ja analüüsi; valla üldisest arengust ja probleemidest tulenevate veevarustuse- ja kanalisatsiooni eesmärkide püstitamist; projektide valikut ja tegevusprogrammide koostamist.

Konsultandi poolt peetakse silmas olulisemate investeerimisprojektide prioriteetsust valla infrastruktuuride väljaarendamisel ja pakiliste keskkonnaprobleemide lahendamisel. Kõige olulisemad projektid koondatakse lühiajalisse investeerimisprogrammi aastateks 2010-2013. Teised vee- ja kanalisatsioonisüsteemide edasiseks väljaarendamiseks kavandatud projektid lülitatakse pikaajalisse investeeringuprogrammi aastateks 2014-2022.

ÜVK arendamise kava on vastavalt Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniseadusele koostatud kaheteistkümneks aastaks. See on dokument, mille peab heaks kiitma valla volikogu ning mille alusel toimub edaspidi veemajanduse arendamine Kanepi vallas. Vastavalt valla arengule ja välistele mõjudele võib olla vajalik käesolevat arendamise kava muuta. Arendamise kava muutmine ja täiendamine selle elluviimise protsessis on täiesti loomulik.

Arendamise kava koostamisel on lähtutud vee-ettevõttelt MA Karjäär ja Kanepi Vallavalitsuselt saadud informatsioonist, varem koostatud uuringutest, projektidest ja planeeringutest ning Konsultandi isiklikest tähelepanekutest.

Kanepi valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava koostamine aastateks 2009-2020


4

Kanepi valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava koostamine aastateks 2009-2020 Sisukokkuvõte


5

2 SISUKOKKUVÕTE

Sotsiaal-majanduslik olukord

Kanepi vald paikneb Otepää kõrgustiku idaosas, Põlva maakonna lääneosas, piirnedes põhjas Valgjärve ja Kõlleste vallaga, idas Põlva ja Laheda vallaga, lõunas Urvaste ja Sõmerpalu vallaga, läänes Otepää vallaga.

Kanepi valda läbib oluline transpordikoridor Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee, mille kaudu on vallal hea ühendus lähimate olulisemate keskusega: Võru linn asub 22 km ja Tartu 46 km kaugusel. Kanepi vallal on ka teiste piirkonna keskustega hea ühendus: maakonnakeskus Põlva asub 22 km kaugusel, sama kaugel asub ka Otepää linn. Lõuna suunas on Antsla 28 km kaugusel.

Territooriumi suurus on 231,5 km². Kanepi vald moodustub 21 külast, valla keskuseks on ligi 700 elanikuga Kanepi alevik. Halduskeskus paikneb Kanepi alevikus, mis asub Tartu-Võru maantee ääres, Põlvasse, Otepääle ja Antslasse suunduvate teede ristmikul.

Joonis 2.1 Kanepi valla asukohaskeem

Kanepi valla elanike arv seisuga 01.01.2010 (Kanepi valla registri andmetel) on 2684 elanikku. Kanepi alevikus on 655 elanikku, suuremateks küladeks on Põlgaste (361 el) ja Erastvere (298 el). Enamus asulates on 2000-2006 perioodil toimunud rahvastiku vähenemine. Kanepi valla rahvaarvu vähenemine oli kiirem 1990. aastate lõpus, peale 2000. aastat on rahvastiku vähenemine olnud väiksem. Sarnane vähenemistrend on vallas tõenäoline ka tulevikus, kuna loomulik iive on vallas viimase 10 aasta jooksul olnud negatiivne ning kohati positiivne rändesaldo ei suuda vähenemist kompenseerida.

Veevarustus

Olemasolev veevarustussüsteem

Arendamise kava hõlmab Kanepi alevikku, Põlgaste, Hurmi ja Soodoma küla, kus teenusepakkujaks on MA Karjäär ning Erastvere küla, kus vee- ja kanalisatsiooniteenust pakub Hoolekandeteenused AS.



6

Peamiselt on toimunud olemasolevate torustike, pumplate ja puhastite rekonstrueerimised. Kanepi asulas uuendati kanalisatsioonitorustikke ja rajati uus reoveepuhasti aastatel 2003 - 2005. 2008. aastal rekonstrueeriti puurkaevpumplad ning paigaldati veetöötlusseadmed raua ja mangaani eemaldamiseks toorveest Kanepi alevikus, Põlgaste ja Hurmi külades.

Olemasoleva ühisveevarustuse süsteemi joogiveeallikaks Kanepi vallas on Kesk-Devoni veekompleksi põhjavesi.

Tabel 2.1 Ühisveevärgi teenusega varustatud elanikkond Kanepi vallas

Asula Elanikkond (seisuga 01.01.2010)

Varustatud ühisveevärgi teenusega, inimest

Varustatud ühisveevärgi teenusega, %

Kanepi alevik 655 599 91 Põlgaste küla 361 361 100 Hurmi küla 88 68 77 Soodoma küla 172 93 54 Erastvere küla 298 234 79 KOKKU 1574 1355 86 Allikas: Kanepi Vallavalitsus; MA Karjäär

Kanepi alevikus on kaks töötavat rekonstrueeritud puurkaevpumplat – Kooli (puurkaev nr 11301) ja Tehnika (puurkaev nr 11288). Lasteaia puurkaev nr 11294 on reservis.

Veetoodang on saadud puurkaevpumplatesse paigaldatud veemõõtjate andmete põhjal. Samuti on vee tarbimine saadud klientidele paigaldatud veemõõtjate näitude põhjal. Veemõõtjate osakaal Kanepi aleviku ühisveevarustussüsteemis on 70 %. Arvutuslikult saadi, et keskmine ühiktarbimine elaniku kohta Kanepi alevikus oli 2009. aastal 109 l/d.

Põlgaste külas on üks töötav rekonstrueeritud puurkaevpumpla – Põlgaste (puurkaev nr 11283), ühisveevarustuse reservpuurkaevpumpla puudub. Põlgaste ühisveevarustuse puurkaevpumplast saab oma olmevee ka Arke Lihatööstus AS.

Veetoodang on saadud puurkaevpumplatesse paigaldatud veemõõtjate andmete põhjal. Samuti on vee tarbimine saadud klientidele paigaldatud veemõõtjate näitude põhjal. Veemõõtjate osakaal Põlgaste küla ühisveevarustussüsteemis on 72 %. Arvutusklikult saadi, et keskmine ühiktarbimine elaniku kohta Põlgaste külas oli 2009. aastal 89 l/d.

Hurmi külas on üks töötav rekonstrueeritud puurkaevpumpla – Hurmi (puurkaev nr 11124), mis paikneb küla keskosas. Ühisveevarustuse reservpuurkaevpumpla puudub. Arvutusliklult saadi, et keskmine ühiktarbimine elaniku kohta Hurmi külas oli 2009. aastal 44 l/d.

Soodoma külas on üks ühisveevarustuse töötav rekonstrueerimata puurkaevpumpla – Soodoma (puurkaev nr 11282). Ühisveevarustuse reservpuurkaevpumpla puudub. Arvutuslikult saadi, et et keskmine ühiktarbimine elaniku kohta Soodoma külas oli 2009. aastal 86 l/d.

Erastvere külas on üks töötav puurkaevpumpla – Erastvere Hooldekodu (puurkaev nr 11302). Ühisveevarustuse reservpuurkaevpumpla puudub. Arvutuslikult saadi, et keskmine ühiktarbimine elaniku kohta Erastvere külas oli 2009. aastal 140 l/d.



7

Veetöötlusseadmed on paigaldatud toorveest raua ja mangaani eemaldamiseks ning organoleptiliste omaduste parandamiseks Kanepi aleviku, Põlgaste, Hurmi küla puurkaevpumplatesse,Erastvere küla puurkaevpumplasse on paigaldatud ainult peenfilter. Seni määratud kvaliteedinäitajate analüüsitulemuste põhjal kuulub Soodoma küla ühisveevarustuse puurkaevust pumbatav põhjavesi I kvaliteediklassi ning puurkaevpumplas veetöötlusseadmeid paigaldada ei ole vaja.

Kanepi valla asulate praegune ühisveevarustuse veetarve ja perspektiivne veevajadus on esitatud alljärgnevas tabelis:

Tabel 2.2 Olemasolevad ja perspektiivsed veekogused

Asula Vee toodang 2009. a

[m3/d]

Perspektiivne veevajadus 2021. a

[m3/d]

Kanepi alevik 82 72

Põlgaste küla 69 61

Hurmi küla 6 5,8

Soodoma küla 11 9,2

Erastvere küla 63 37

KOKKU 231 185

Allikas: MA Karjäär ja Hoolekandeteenused AS

Veetorustike rekonstrueerimise tulemusena väheneb mõningal määral veevajadus kõikides asulates.

Veevarustuse põhiprobleemid:

• veetorustikud on amortiseerunud;

• vajadus ühisveevarustussüsteemi laienduste järele pikas perspektiivis osades asulates;

• torustikud läbivad erakinnistuid.

Perspektiiv

Veevarustussüsteemide arendamise tööde mahud lühiajalises perspektiivis on toodud järgmises tabelis:

Tabel 2.3 Veetorustike ehitus/rekonstrueerimine Kanepi vallas lühiajalises perspektiivis

Kokku Veetorustike rajamine/ rekonstrueerimine (m) 16 333 Veevarustus – majaühendused (tk) 241

Puurkaevpumplate rekonstrueerimine (tk) 3 Allikas: MA Karjäär



8

Kanalisatsioon

Olemasolev kanalisatsioonisüsteem

Kanepi vallas on ühiskanalisatsioonisüsteem rajatud Kanepi alevikus, Põlgaste, Soodoma ja Erastvere külades. Hurmi külas ühiskanalisatsioon puudub, elanikud juhivad reovee kogumis- ja imbkaevudesse, vajalik on kaasaegse purgimiskoha rajamine Kanepi alevikku.

2005. aastal on rekonstrueeritud reoveepuhastid Kanepi alevikus ja Põlgaste külas, Põlgaste puhasti vajab täiendavaid tehnoloogilisi seadmeid reovee aereerimiseks. Soodoma reoveepuhasti biotiigid on puhastatud 2010. aastal, vajalik on uute tehnoloogiliste seadmete paigaldamine reovee aereerimise eesmärgil olemasolevasse puhastisse. Erastvere puhastusseadmeid on uuendatud 2007. aastal, kuid vajalikud on tehnoloogilise protsessi täiustamine.

Vastavalt Keskkonnaministri 15. mai 2003. a määrusele nr. 48 Reovee kogumisalade määramise kriteeriumid määrati reoveekogumisaladeks Kanepi vallas järgmised asulad:

• Kanepi alevik;

• Põlgaste küla;

Ainult ühisveevärgi arendamise piirkonnaks on määratud üldplaneeringuga:

• Hurmi küla

Kanepi valla asulate reovee praegused ja perspektiivsed vooluhulgad on esitatud alljärgnevas tabelis, tegemist on arvutuslike vooluhulkadega:

Tabel 2.4 Olemasolevad ja perspektiivsed reoveekogused

Asula Puhastile suunatud reovesi 2009. a

[m3/d]

Perspektiivne puhastile suunatav reovesi 2021. a

[m3/d]

Kanepi alevik 83 (2007.a) 80

Põlgaste küla 55 68,8

Soodoma küla 63 7,1

Erastvere küla 63 62,5

KOKKU 264 218,4

Märkused: tabelis on toodud arvutuslikud vooluhulgad Kuna peale lühiajalises investeeringute plaanis teostatud projektide lõppu on kogu Kanepi valla ühiskanalisatsiooni rekonstrueerimist vajavad torustikud korras, siis perspektiivseks infiltratsiooni koguseks on arvestatud 20 % kogu vooluhulgast.

Põhilised kanalisatsiooni probleemid Kanepi vallas on järgmised:

• elamud, kus puudub ühiskanalisatsioon, koguvad reovett kogumismahutitesse. Mahutite seisund on teadmata, mistõttu kujutavad need endast potentsiaalset ohtu põhjaveele;



9

• kanalisatsiooni torustike halb seisukord;

• vajadus ühiskanalisatsioonisüsteemi laienduse järele;

• biotiigid vajavad puhastamist;

• vajadus purgimissõlme järele;

• puhastusseadmete tehnoloogilise täienamise vajadus;

• reoveepuhastisse jõuavad mõningal määral infiltratsioonivee kogused;

• kohapealne puudulik ja sageli ka vigane lähteandmete baas.

Perspektiiv

Kanalisatsioonisüsteemide arendamise tööde mahud lühiajalises perspektiivis on toodud järgmises tabelis:

Tabel 2.5 Kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimine/rajamine, purgla rajamine ja reoveepuhastite rekonstrueerimstööd lühiajalises perspektiivis Kanepi vallas

Kokku Isevoolsete kanalisatsioonitorustike rajamine/ rekonstrueerimine (m)

11 541

Survekanalisatsiooni torustiku rajamine (m) 510 Survepumpla rajamine (tk) 1 Kanalisatsioon – majaühendused (tk) 180 Reoveepuhastite ehitus/rekonstrueerimine (tk) 3

Purgla rajamine (tk) 1 Allikas: MA Karjäär; Hoolekandeteenused AS

Investeeringuprojektid

Vastavalt olemasolevale olukorrale näeb Konsultant arendamise kava raames ette alljärgnevad lühiajalised investeeringuprojektid:

Investeeringuprogramm on jagatud kaheks järguks:

I etapp – lühiajaline investeeringuprogramm aastatel 20010-2013;

II etapp – pikaajaline investeeringuprogramm aastatel 2014-2021.

Lühiajaline programm aastatel 2010-2021

Kanepi alevik

Projekt B1-1 Veevõrgu rekonstrueerimine Projekt B2-1 Veevõrgu rajamine Projekt C1-1 Kanalisatsioonivõrgu rekonstrueerimine Projekt C2-1 Kanalisatsioonivõrgu rajamine



10

Projekt D1-1 Reoveepuhasti rekonstrueerimine

Põlgaste küla Projekt B1-1 Veevõrgu rekonstrueerimine Projekt B2-1 Veevõrgu rajamine Projekt C1-1 Kanalisatsioonivõrgu rekonstrueerimine Projekt C2-1 Kanalisatsioonivõrgu rajamine Projekt D1-1 Reoveepuhasti rekonstrueerimine

Hurmi küla Projekt B1-1 Veevõrgu rekonstrueerimine

Soodoma küla Projekt B1-1 Veevõrgu rekonstrueerimine Projekt C1-1 Kanalisatsioonivõrgu rekonstrueerimine Projekt C2-1 Kanalisatsioonivõrgu rajamine Projekt D1-1 Reoveepuhasti rekonstrueerimine

Erastvere küla Projekt B1-1 Veevõrgu rekonstrueerimine Projekt B2-1 Veevõrgu rajamine Projekt C1-1 Kanalisatsioonivõrgu rekonstrueerimine Projekt C2-1 Kanalisatsioonivõrgu rajamine Projekt D1-1 Reoveepuhasti rekonstrueerimine

Pikaajaline programm aastatel 2014-2021

Kanepi alevik

Projekt A1-2 Lasteaia puurkaevpumpla rekonstrueerimine

Kanepi valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava koostamine aastateks 2009-2020 Arengukava koostamiseks vajalikud lähteandmed


11

3 ARENGUKAVA KOOSTAMISEKS VAJALIKUD LÄHTEANDMED

3.1 ÕIGUSLIK BAAS

02.06.2003. aastal vastu võetud Kohaliku omavalitsuse korraldamise seaduse § 6 (1) järgi on kohaliku omavalitsusüksuse ülesandeks korraldada antud vallas või linnas sotsiaalabi ja -teenuseid, vanurite hoolekannet, noorsootööd, elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni, heakorda, jäätmehooldust, ruumilist planeerimist, valla- või linnasisest ühistransporti ning valla teede ja linnatänavate korrashoidu, juhul kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita.

Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava koostamist reguleerib Eestis 10.02.1999. a vastu võetud ning 30.06.2009. a viimati muudetud Ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni seadus. Seadus reguleerib kinnistute veega varustamise ning kinnistute reovee, sademevee, drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimise ja puhastamise korraldamist ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaudu ning sätestab riigi, kohaliku omavalitsuse, vee-ettevõtja ja kliendi õigused ja kohustused. Ainult tootmise vajaduseks ettenähtud ühisveevärgile ja -kanalisatsioonile käesoleva seaduse sätteid ei kohaldata. Ühisveevärk ja -kanalisatsioon rajatakse kohaliku omavalitsuse volikogu kinnitatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava alusel. Kui kohalikul omavalitsusel puudub ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava, võib ühisveevärki ja -kanalisatsiooni rajada detailplaneeringu alusel kuni selle arendamise kava valmimiseni tingimusel, et detailplaneering sisaldab seaduses sätestatud nõudeid. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava koostamist korraldab kohalik omavalitsus.

Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise alus, kui arendamise kaasfinantseerimine toimub riigieelarvest või riigi tagatud laenust.

Veeseadus on vastu võetud 11.05.1994. a seadusega (RT I 1994, 40, 655) ning viimati muudetud 27.01.2010 (RT 2010, 8, 37). Veeseaduse ülesanne on sise- ja piiriveekogude ning põhjavee puhtuse ja veekogudes ökoloogilise tasakaalu tagamine. Veeseadus reguleerib vee kasutamist ja kaitset, maaomanike ja veekasutajate vahelisi suhteid ning avalike veekogude ja avalikuks kasutamiseks määratud veekogude kasutamist. Veeseaduse § 8 alusel määratakse vee erikasutusloa omamise vajadus tegevuste lõikes. Vee erikasutusõigus tekib tähtajalise vee erikasutusloa alusel. Vee erikasutusloa üheks omamise vajaduseks on põhjaveevõtt rohkem kui 5 m3/ööpäevas ja heitvee ning teiste saastavate ainete juhtimine suublasse olenemata kogusest. Lisaks eelnimetatud seadustele reguleerivad veemajandust ka Vabariigi Valitsuse, Sotsiaalministeeriumi ja Keskkonnaministeeriumi poolt kehtestatud määrused:

• Sotsiaalministri määrus nr 82, 31.07.2001. a “Joogivee kvalteedi- ja kontrollnõuded ning analüüsimeetodid” (RTL I 2001,100,1369), viimati muudetud Sotsiaalministri määrusega nr 97 14.12.2009. a (RTL 2009,99,1482). Määrus kehtestab nõuded joogivee kvaliteedile ja kvaliteedi kontrollile ning joogivee proovide analüüsimeetodid eesmärgiga kaitsta inimese tervist joogivee saastumise kahjulike mõjude eest;

• Sotsiaalministri määrus nr 1, 02.01.2003.a. “Joogivee tootmiseks kasutatava või kasutada kavatsetava pinna-ja põhjavee kvaliteedi-ja kontrollnõuded” (RTL 2003,9,100), viimati muudetud Sotsiaalministri määrusega nr 97, 14.12.2009 (RTL 2009,99,1482);

• Sotsiaalministri määrus nr 152, 21.12.2001 „Kvaliteedinõuetele mittevastava, kuid tervisele ohutu joogivee müümiseks loa taotlemise, andmise, muutmise, peatamise ja



12

kehtetuks tunnistamise kord (RTL 32002,4,44), viimati muudetud määrusega nr97 14.12.2009 (RTL 2009, 99,1482);

• Keskkonnaministri määrus nr 18, 26.03.2002. a „Vee erikasutusloa ja ajutise vee erikasutusloa andmise, muutmise ja kehtetuks tunnistamise kord, loa taotlemiseks vajalike materjalide loetelu ja loa vormid“ (RTL 2002,48,664), viimati muudetud määrusega nr 8 21.01.2009 (RTL 2009, 11,131);

• Keskkonnaministri määrus nr 60, 17.10.2002. a “Põhjaveekomisjoni põhimäärus” (RTL, 24.10.2002,120,1747). Põhjaveekomisjoni üheks ülesandeks on põhjavee uurimise, kasutamise ja kaitse olukorra hindamine ning uuringuvajaduse ja -suundade määramine;

• Keskkonnaministri määrus nr 8, 30.01.1997 “Põhjavee uurimise, kasutamise ja kaitse korra ning puurkaevude projekteerimise, puurimise, konserveerimise ja likvideeerimise korra kehtestamine” (RTL, 28.02.1997,25,145), viimati muudetud Keskkonnaministri määrusega nr 70, 23.12.2009 (RTL 2009,99,1469);

• Keskkonnaministri määrus nr 61, 16.12.1996. a “Veehaarde sanitaarkaitseala moodustamise ja projekteerimise korra kehtestamine”. (RTL 1997,3,8), viimati muudetud Keskkonnaministri määrusega nr 8 (RTL 2009,11,131). Määrusega reguleeritakse veehaarete sanitaarkaitsealade moodustamist ja veevõtukoha hooldusnõuded;

• Vabariigi Valitsuse määrus nr 269, 31.07.2001. a “Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord” (RT I, 2001, 69, 424), viimati muudetud Vabariigi Valitsuse määrusega nr 37 19.03.2010 (RT I, 2010,13,70). Määrusega kehtestatakse reovee puhastamise ja heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise nõuded ja nõuete täitmise kontrollimise meetmed. Määruses tuuakse välja ka olulised mõisted inimekvivalent, biokeemiline hapnikutarve ja asula reostuskoormus. Inimekvivalent on ühe inimese põhjustatud keskmise ööpäevase tingliku veereostuskoormuse ühik. Biokeemilise hapnikutarbe (BHT7) kaudu väljendatud inimekvivalendi väärtus on 60 g hapnikku ööpäevas. Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) on milligrammides väljendatud hapnikuhulk, mis mikroobidel kulub ühes liitris vees oleva orgaanilise aine lagundamiseks seitsme ööpäeva jooksul. Reostusallikast lähtuvat reostuskoormust väljendatakse inimekvivalentides (ie) ja see arvestatakse aasta kestel suurima reoveepuhastisse või reoveepuhasti puudumisel heitveelaskmesse siseneva nädalakeskmise reostuskoormuse alusel. Aasta nädalakeskmise suurima reostuskoormuse määramiseks peab veeproove võtma vähemalt ühel nädalal igas kvartalis. Reostusallikast lähtuva reostuskoormuse määramisel ei lähe arvesse veeproovid, mis on võetud erakorraliste ilmastikutingimuste ajal (nt paduvihm, lume kiire sulamine vms). Väikese reostuskoormusega (vähem kui 2000 ie) reostusallikast lähtuva reostuskoormuse arvestamiseks võib veeproove võtta väiksema sagedusega;

• Vabariigi Valitsuse määrus nr 171, 16.05.2001. a (RT I, 2001, 47, 261) “Kanalisatsiooniehitiste veekaitsenõuded”, viimati muudetud Vabariigi Valitsuse määrusega nr 51 (RT I, 2010,16,88). Määrusega kehtestatakse reovee kogumiseks, puhastamiseks või suublasse juhtimiseks rajatud kanalisatsioonitorustiku, reoveepuhasti, pumpla või reovee kogumise, puhastamise ja heitvee suublasse juhtimisega seotud hoone või rajatise veekaitsenõuded;

• Keskkonnaministri määrus nr 76, 16.12.2005. a “Ühisveevärgi ja- kanalisatsiooni kaitsevööndi ulatus”. Määrus kehtestab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitistele kaitsevööndi ulatuse tulenevalt ehitise otstarbest ja asukohast, paigaldussügavusest ja läbimõõdust;

• Keskkonnaministri määrus nr 57, 19.03.2009. a “Reoveekogumisalade määramise kriteeriumid” (RT I, 27.03.2009,19,125). Reoveekogumisala määratakse asulale elanike



13

arvuga üle 50 inimese, kusjuures määratava reoveekogumisala minimaalne suurus on 5 ha. Reoveekogumisala määramisel lähtutakse põhjavee kaitstusest, arvestades sotsiaal-majanduslikku kriteeriumi ja keskkonnakaitse kaalutlusi, sealhulgas pinnavee kaitstust. Reoveekogumisala määramisel tuleb sotsiaal-majandusliku kriteeriumina arvestada leibkonna võimalusi ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse eest tasumiseks, mille kohaselt ühe leibkonnaliikme kulutused ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenusele ei või ületada 4 % ühe leibkonnaliikme aasta keskmisest netosissetulekust tema elukohajärgses maakonnas. Nimetatud dokumendi põhjal on määratud pinnasesse immutamise reostuskoormuse piirväärtused. Hoonestatud piirkonna puhul tuleb lähtuda olemasolevast reostuskoormusest;

• Keskkonnatasude seadus, vastu võetud 07.12.2005.a. (RT I, 2005,67,512), viimati muudetud 18.06.2009 (RT I, 2009,35,232). Seadus sätestab loodusvara kasutusõiguse tasu määramise alused, saastetasumäärad, nende arvutamise ja tasumise korra ning keskkonnakasutusest riigieelarvesse laekuva raha kasutamise alused ja sihtotstarbe;

• Riigikogu otsusega 14.02.2007.a. heaks kiidetud “Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030”. Nimetatud strateegia on keskkonnavaldkonna arengustrateegia, mis juhindub Eesti säästva arengu riikliku strateegia “Säästev Eesti 21” põhimõtetest ja on katusstrateegiaks kõikidele keskkonna valdkonna ala-valdkondlikele arengukavadele, millede koostamisel või korrigeerimisel peab juhinduma keskkonnastrateegias toodud põhimõtetest;

• Keskkonnastrateegia aastani 2030 rakendusplaaniks on “Eesti keskkonnategevuskava aastateks 2007-2013” /vabariigi valitsuse korraldus nr 116, 22.02.2007.a.);

• Keskkonnaministri määrus nr 34 01.07.2009. a Meetme “Veemajanduse infrastruktuuri arendamine” tingimused (RTL 2009,55,811), viimati muudetud 23.12.2009 Keskkonnaministri määrusega nr 70 (RTL 2009,88,1469). Määrus kehtestab “Perioodi 2007-2013 struktuuritoetuse seaduse” §13 lõikele 3 kinnitatud “Elukeskkonna arendamise rakenduskava” prioriteetse suuna “Veemajanduse ja jäätmekäitluse infratstruktuuri arendamine” meetme “Veemajanduse infrastruktuuri arendamine“ raames toetuse andmise ning toetuse kasutamise tingimused ja kord. Toetuse andmise eesmärk on elanikele nõuetekohase veevarustuse- ja kanalisatsiooniteenuse osutamiseks vajalike ühisveevärgi-ja kanalisatsioonisüsteemide arendamine;

Määruse kohaselt rekonstrueerimine on olemasoleva ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ümberehitamine ja renoveerimine koos vajalike seadmete tarne ja paigaldamisega; ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni mõistet kasutatakse «Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse» § 2 tähenduses; reoveekogumisala määruse tähenduses on ala, kus on piisavalt elanikke või majandustegevust reovee ühiskanalisatsiooni kaudu reoveepuhastisse kogumiseks või heitvee suublasse juhtimiseks (määruses nimetatud toetuste andmise aluseks on reoveekogumisalad, mis on kinnitatud keskkonnaministri käskkirjaga); vee-ettevõtja mõistet kasutatakse «Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse» § 7 lõike 1 tähenduses; vee-ettevõte on eraõiguslik-juriidiline isik, kellele kuulub ühisveevärgi ja -kanalisatsioonisüsteem; uuselamupiirkond on alles arendamisel või juba olemasolev selgelt eristuv elamupiirkond, kus on üle 50% elamuid, millele on ehitusluba antud pärast 1. jaanuari 2005

Määruse kohaselt ei finantseerita ühiskanalisatsiooni rekonstrueerimist ja ehitamist väljaspool reoveekogumisalasid, ühisveevärgi ja-kanalisatsiooni ehitamist uuselamutepiirkondades ning sademeveesüsteemide rekonstrueerimist ja ehitamist.

Lisaks eelnimetatud kehtestatud ja ka ettevalmistamisel olevatele määrustele reguleerivad veemajandust ka Euroopa Liidu veealased direktiivid. Direktiivi järel on esitatud sulgudes Euroopa Liidu direktiivile vastavad Eesti õigusaktid:



14

• Asulareovee puhastamise direktiiv 91/271/EMÜ – eesmärgiks on kaitsta keskkonda asula reovee suublasse juhtimisest tulenevate kahjulike mõjude eest, milleks tuleb reovesi reoveekogumisaladel kokku koguda ning seejärel puhastada. Tagada asulareovee kogumine ja nõuetekohane puhastamine reoveekogumisaladel 2000-10000 i.e-ga 2010 lõpuks. (Vastavad Eesti Vabariigi õigusaktid: Veeseadus, Ühisveevärgi-ja kanalisatsiooni seadus, Vabariigi Valitsuse määrus nr 269 “Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord”);

• Nitraadi direktiiv 91/676EÜ – eesmärgiks on eelkõige piirata põllumajandustootmisest pärineva reostuse mõju pinna-ja põhjaveele. (Vastavad Eesti Vabariigi õigusaktid: Veeseadus, Vabariigi Valitsuse määrus nr 288 (28.01.2001) “Veekaitsenõuded väetise-ja sõnnikuhoidlatele ning siloladustamiskohtadele ja sõnniku, silomahla ja muude väetiste kasutamise ja hoidmise nõuded”);

• Joogiveedirektiiv 98/83/EÜ (3.11.1998.a.) – eesmärgiks on kaitsta inimese tervist joogivee mistahes saastatusest tulenevate kahjulike mõjude eest, tagades joogivee tervislikkuse ja puhtuse. Direktiivi eesmärgiks on viia joogivee indikaatorparameetrid 2000 ja enama elanikuga asulates nõuetega vastavusse alates 01.01.2008.a. (rauasisalduse, pH ja mangaani osas aga juba 2007. a). 2013. a lõpuks peab nõuetele vastav joogivesi olema tagatud kõikidele üle 50 elanikuga asulate elanikele. (Vastavad Eesti Vabariigi õigusaktid: Veeseadus, Rahvatervise seadus, Ühisveevärgi-ja kanalisatsiooni seadus, Sotsiaalministri määrus nr 82 “Joogivee kvaliteedi-ja kontrollinõuded ja analüüsimeetodid”);

• Veepoliitika raamdirektiiv 2000/60/EÜ – eesmärgiks on saavutada ja hoida veekogude head seisundit. Eesmärgi täpne kirjeldus on kirjas Veeseaduse §38 lõikes 3. Vee kaitse ja kasutamise kavandamise eesmärk on säästva arengu ja vee võimalikult looduslliku seisundiklassi tagamine ning mere-, pinna-ja põhjavee kvaliteedi, hulga ja reziimi (vee seisundi) hoidmine inimtegevusest võimalikult rikkumatuna, täites vee kasutamise ja kaitse eripärast tingitud kvaliteedinõudeid. Nimetatud eesmärk tuleb saavutada 2015.a. 22. detsembriks.

Kanepi vallas vallas on ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniga seonduv lisaks ülevabariigilistele õigusaktidele reguleeritud järgmiste õigusaktidega:

• Kanepi Vallavolikogu 20.01.2000. a määrus nr 1: Kanepi valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni kasutamise eeskiri;

• Kanepi Vallavolikogu 20.01.2000. a määrus nr 3: Kanepi valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni teenuste hindade reguleerimise kord;

• Kanepi Vallavolikogu 18.12.2008. a. määrus nr 29: Vee- ja kanalisatsiooni hinna kehtestamine;

• munitsipaalasutuse Karjäär põhimäärus, kinnitatud Kanepi Vallavolikogu 21.08.1997. a otsusega nr 25;

• Kanepi Vallavolikogu 18.03.2010 määrus nr 1-1.2/ 9 Kanepi valla ehitusmääruse kinnitamine.

3.2 PEIPSI ALAMVESIKONNA VEEMAJANDUSKAVA

Peipsi alamvesikonna veemajanduskava on valminud 2002. a alanud rahvusvaheline LIFE-Environment projekt “Viru-Peipsi Catchment Area Management Plan“ (LIFE00ENV/EE/00025) raames, mida rahastasid Euroopa Liit (LIFE-Environment), Prantsusmaa Keskkonnafond, Eesti Keskkonnainvesteeringute Keskus ja Keskkonnaministeerium. Projekt hõlmas Viru ja Peipsi alamvesikonnad.

Peipsi alamvesikonna veemajanduskava on kinnitatud keskkonnaministri 28. mai 2008. a käskkirjaga nr 634.



15

Peipsi alamvesikonna veemajanduskava koostamise korraldajaks oli Tartumaa keskkonnateenistus koostöös Keskkonnaministeeriumi Veeosakonnaga.

Peipsi veemajanduspiirkond hõlmab 19 % Eesti territooriumist (ilma Peipsi järveta). Peipsi veemajanduspiirkond hõlmab kas osaliselt või tervikuna 9 linna ja 64 valda üheksas maakonnas, kusjuures Kanepi valda tervikuna.

Veemajanduskavas on toodud meetmed joogivee ja reovee süsteemide kaasajastamiseks ja vastavusse viimiseks.

Meetmekava koosneb põhimeetmetest (Euroopa Liidu ja Eesti õigusaktidega määratletud asjakohaste keskkonnanõuete täitmisest) ja lisameetmetest, kui minimaalsete keskkonnanõuete täitmisest ei piisa vee hea seisundi saavutamiseks ja kogu elanikkonnale ohutu keskkonna ning elustiku soodsa seisundi tagamiseks. Põhimeetmete hulka on lülitatud selgete ja oluliste mittevastavuste likvideerimine. Järgnevalt on toodud väljavõtted Peipsi alamvesikonna meetmekava punktidest, mis puudutavad ka ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava:

JOOGIVEE KAVA

Põhimeetmed Joogivee vastavusse viimine direktiiviga 80/778/EMÜ (parandatud 98/83/EÜ) ja Eesti õigusaktidega Peipsi alamvesikonnas maksab praeguse hinnangu (veemajanduskava koostamise ajal) järgi 0,8 miljardit krooni. Ligi 80 % kulutustest läheb veevõrkude rekonstrueerimiseks ja uute torustike rajamiseks.

Lisameetmed, hajaasustuse veevarustus Senini ei arvestata investeeringute planeerimisel “päris maaelanikku” – hajali ja pisikülades elavaid inimesi, kes jäävad alla joogivee direktiivi 50 inimese künnist, kuid kannatavad veepuuduse all või peavad kasutama reostunud vett. Võrdse kohtlemise seisukohalt lähtudes on meetmekavasse lülitatud kuivade kaevude asendamine, ohtlike ainetega reostunud põhjaveega jääkreostuskollete ümbruses elavate inimeste varustamine tervisele ohutu joogiveega, intensiivse põllumajandusega piirkodades asuvate üksiktarbijate madalate reostunud kaevude asendamine või veevõrkude rajamine. Maksumuste hindamisel on arvestatud, et ligikaudu 15 % veemajanduspiirkonna elanikkonnast jääb ühisveevõrgu ulatusest välja. Peipsi alamvesikonnas oleks kulutused 0,12 miljardit krooni. PUNKTREOSTUSALLIKATE KORRASTAMISE KAVA

Kanalisatsioon ja reovee puhastamine Põhimeetmed Põhimeetmed katavad asulareoveedirektiivi (91/271/EMÜ) ja reoveesettedirektiivi (86/278/EMÜ) ning vastavate Eesti õigusaktide täitmiseks vajalikud meetmed. Meetmekava keskendub suuremate kui 500 elanikuga asulate kanalisatsioonirajatiste korrastamisele. Lähemasse 3-4 aastasse planeeriti tööd, millele on tulnud rahastamisotsus EL-fondidest koos Eestipoolse kaasrahastamisega või mille rahastamisotsus valmib eeldatavalt lähiajal (Emajõe - Võhandu projekt). Asulareoveedirektiivi üleminekuaeg lõpeb aastal 2010. aastal. Reoveesüsteeme arendatakse pidevalt, näiteks võeti Kanepi asula renoveeritud reoveesüsteem vastu 2005. a augustis. Seepärast tuleb meetmetabeleid nii maakonna kui ka alamvesikonna tasemel perioodiliselt ajakohastada.

Lisameetmed Osadel heitveepuhastitel on vajalik seniste nõuetega võrreldes täiendav heitvee puhastamine, eelkõige fosforiärastus. Paljude heitveepuhastite eesvooluks on väikesed veekogud, mille seisundi säilitamiseks tuleb rakendada järelpuhastust. Väiksemate asumite



16

ja hajaasustuse kanalisatsioonirajatiste toetamine. Lisameetmete praegu prognoositav maht on 0,23 miljardit krooni. Loomafarmide korrastamine Põhimeetmed Loomafarmides tuleb nitraadidirektiivi (91/676/EMÜ) ja vastavate Eesti õigusaktide nõuetele vastavusse viia sõnniku ja silo hoiustamine ning kasutamine. Samuti vajab korrastamist reovee käitlus. Lisainfot saab Keskkonnaministeeriumi koduleheküljelt aadressil http://www.envir.ee.

Lisameetmed Lisameetmete rakendamine (näiteks suurema mahuga vedelsõnnikuhoidlate rajamine ja täiendavad kitsendused sõnniku laotamisel) on vajalik eelkõige kaitsmata põhjaveega aladel, põhjaveehaarete toitealadel, pinnaveehaarete valgaladel ja väikeste veekogude valgaladel. Lisameetmete mahtu käesolevas kavas hinnatud ei ole.

PÕHJAVEE KAVA

Põhimeetmed Põhimeetemeteks on heitvee otselaskude korrastamise programm ja eeltoodud punktreostusallikate korrastamise ja hajureostuse vastased põhimeetmed. Lisameetmed Põhjavee meetmekavas on ära toodud spetsiifilised põhjaveekogumite hea seisundi säilitamiseks vajalikud meetmed. VEEVARUDE SÄÄSTEV KASUTAMINE JA VEEMAJANDUSKAVA JUHTIMINE

Veemajanduskava eesmärkide täitmine on võimalik ainult kõigi osapoolte tihedas koostöös. Ainuüksi nõuetekohase veevarustuse tagamisel põimuvad omavahel Keskkonnaministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi ja kohalike omavalitsuste ülesanded ning ettevõtjate ja elanikkonna huvid.

3.3 KANEPI VALLA ARENGUKAVA

Kanepi vallal on olemas arengukava 2007-2015, mis on kinnitatud Kanepi Vallavolikogu 24. 05.2004. a määrusega nr 9, muudetud 18.10.2007. a määrusega nr 25. Arengukava koostajaks on Kanepi Vallavalitsus. Kanepi valla arengukava on koostatud eesmärgiga määratleda valla arengusuunad ja arendustegevused perioodil 2004 – 2010 ning saavutada Kanepi valla tasakaalustatud areng.

Valla arengu üheks oluliseks ülesandeks on demograafilise tasakaalu säilitamine. Selleks tuleb soodustada noorte, haritud, edukate ja ettevõtlike inimeste Kanepi valda elama asumist ja siit pärit, kuid mujal hariduse omandanud noorte tagasi pöördumist. Elu- ja ettevõtluskeskkonna arengueelduste oskuslikul arendamisel on võimalik Kanepi valla rahvastiku vähenemine uuesti kasvuks pöörata.

Arengukavas on ülevaade keskkonnakaitselistest arengusuundadest ja veemajanduse infrastruktuuti põhiprobleemidest. Veemajanduses on kirjeldatud olukorda, mis ei vasta suures mahus kehtivatele nõuetele.

Arengukavas loetletud strateegilised eesmärgid on kooskõlas Eesti Riikliku Arengukavas sätestatud prioriteetidega, mis annab võimaluse taotleda nende eesmärkide elluviimiseks lisavahendeid EL toetusprogrammidest.



17

Omavalitsuse arengukava rakendamise eest vastutab vallavalitsus. Igale tegevussuunale määratakse koordineerija, kelle ülesandeks on formeerida vajadusel töörühmad. Töörühmadesse kuuluvad vastavate huvirühmade esindajad ja selles valdkonnas teemat erinevast vaatenurgast käsitlevad isikud. Töörühma ülesandeks on valdkonna detailsem uurimine ning sellega seotud konkreetsete ideede, lahenduste loetelu väljapakkumine, projektiideede selekteerimine.

3.4 KANEPI VALLA ÜLDPLANEERING

Kanepi valla üldplaneering ja planeeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine algatati Kanepi vallavolikogu 20. aprilli 2006 määrusega nr 18. Üldplaneeringu koostamise konsulteerimiseks sõlmis Kanepi Vallavalitsus lepingu 21.juunil 2006 OÜ Hendrikson & Ko’ga. Käesolev üldplaneering on koostatud terve Kanepi valla territooriumile. Planeerimisprotsessiga paralleelselt ja integreeritult on läbi viidud keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH). Tehnovõrkude ja – rajatiste arendamine toimub vastavalt valdkonna arengukavale (nt. ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni arendamise kava) ning arendusvajadusele (nt. elamumaade laienemine). Kõik elamis-, äri- ja tootmismaad varustatakse vajalike tehniliste infrastruktuuridega, et soodustada nende piirkondade arengut. Detailplaneeringu kohustusega aladena määratakse üldplaneeringuga järgmised Kanepi valla ühisveevärgi - ja kanalisatsiooni arendamise kavas ning üldplaneeringus renoveerimiseks ja väljaarendamiseks määratud alad:

• Kanepi alevik;


• Erastvere küla;

• Soodoma küla. Ainult ühisveevärgi arendamise piirkonnaks määratakse käesoleva planeeringuga:

• Hurmi küla. Üldplaneeringu lahendus lähtub valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamisel Kanepi valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kavast 2005-2017. Ühisveevärk ja -kanalisatsioon rajatakse kohaliku omavalitsuse volikogukinnitatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava alusel, mis koostatakse vähemalt 12 aastaks. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava on aluseks konkreetsete investeerimiskavade ja -projektide rahastamiseks erinevate institutsioonide poolt. Arendamise kava olemasolu võimaldab määrata finantseerimise, valla omavahendite, riiklike vahendite, fondide ja abiprogrammide vajadused ja võimalused. Arendamise kava on alusdokumendiks Euroopa Liidu institutsioonide poolt Eesti riigile antava abi saamisel Eesti keskkonnaseisundi parandamiseks ja Euroopa Liidu normidega vastavusse viimiseks. Ühisveevärk ja –kanalisatsioon on vallas välja arendatud neljas asulas: Kanepi alevikus, Põlgaste, Erastvere ja Soodoma külas, ainult ühisveevärk on olemas Hurmis. Kanepis, Põlgastes, Hurmis ja Soodomal pakub ühisveevärgi ja - kanalisatsiooniteenust vallale kuuluv ettevõte MA Karjäär, mis tegeleb veevarustusega ka väiksemates külades, kus varad on eraomanduses. Erastveres pakub ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni teenust Erastvere Hooldekodu. Veevarustuse ja reoveekäitluse väljaehitamine hajaasustuses on reeglina maaomaniku ülesanne. Hajaasustuses pole suuremate ühissüsteemide rajamine suurte



18

vahemaade ja maksumuse tõttu võimalik, kuid sellegi poolest on säästlikum lahendus korraldada mitme kinnistu peale ühine veevarustus ja reoveekäitlus. Reoveekäitluse lahendamisel on põhimõttelised lahendused omapuhasti või kogumismahuti. Omapuhasti rajamisel peab arvestama, et selle kuja on vähemalt 10 m ning see peab paiknema joogiveekaevude suhtes allanõlva ning põhjavee liikumissuuna suhtes allavoolu. Kogumismahutite kasutamisel peab olema tagatud neist reovee väljavedu reoveepuhastisse, selleks peaks reoveetekitaja sõlmima vastava lepingu puhastusseadmete haldajaga. Põhjavee säästmiseks ja kaitseks on pikaajalises perspektiivis vajalik vallas läbi viia järgmised tööd ja uuringud:

• valla puur- ja salvkaevude täpne inventeerimine, selle aluse mittekasutatavate puurkaevude tamponeerimine;

• kogumiskaevude seisukorra ülevaatamine ning vastava registri loomine, vajadusel omanikele ettekirjutuste tegemine.

Kanepi valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava toob tuletõrje veevarustuse tagamiseks välja võimalikud veevõtukohad ja hüdrandid Kanepis, Põlgastes, Erastveres, Hurmis ja Soodomal. Põlvamaa Päästeosakonna andmed praegu kasutatavate veevõtukohtade ja hüdrantide kohta kattuvad enamuses ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kavas väljatooduga. Põlvamaa Päästeosakond täiendavate veevõtukohtade ja hüdrantide reserveerimise vajadust välja ei ole toonud. Valla tuletõrje veevarustuse tagamiseks ja parandamiseks tuleb rakendada järgmisi meetmeid:

• selgitada vallavalitsuse ja Põlvamaa Päästeosakonna koostöös välja täiendavate veevõtukohtade rajamise vajadus nii kompaktsetel hoonestusaladel kui hajaasustuses valla riskianalüüsi koostamisel;

• rekonstrueerida ja viidastada olemasolevad veevõtukohad ja veehoidlad;

• tagada päästeteenistuse transpordi juurdepääs tuletõrje veevõtukohtadesse ja

hüdrantide juurde;

• rajada täiendavad veevõtukohad ja tagada nendele juurdepääs;

• uute hoonestusalade rajamisel näha nende alade kohta koostatavates detailplaneeringutes ette veevõtukohad ja juurdepääsud ning näha ohutuse tagamiseks planeeritavatel hoonestusaladel ette vähemalt kaks eraldiseisvat juurdepääsuteed.

Planeeringu elluviimine toimub valla eelarve vahenditest, millele püütakse leida kaasfinantseerimise võimalusi välisfondidest ning eraarendajatelt. Lähituleviku prioriteediks on planeeritud elamualade ja munitsipaliseeritavate made kasutuselevõtt ja teede korrashoid. Elamumaade arendamine toimub eraarendaja soovil ja rahastamisel.

3.5 KANEPI VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI ARENGUKAVA

Tehnovõrkude ja – rajatiste arendamine toimub vastavalt valdkonna arengukavale (nt. ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni arengukava) ning arendusvajadusele (nt. elamumaade laienemine). Seni kehtinud Kanepi vallaühisveevärgi ja – kanalisatsiooni arengukava aastateks 2005-2017 on kinnitatud 21.04.2005. a Kanepi Vallavolikogu määrusega nr 13. Arengukava koostamisel vaadeldi detailsemalt järgmiste asustatud punktide – Kanepi alevik, Põlgaste,



19

Hurmi, Erastvere ja Soodoma külasid. Teisi valla territooriumil paiknevaid asulaid kirjeldati üldiselt ja pakuti välja neile sobiv ühtne arengumudel. Hinnati investeeringute maksumused 12 aasta jooksul valla asumites. Kokkuvõte seni kehtinud arengukava investeeringukavadest:

Tabel 3.1 Alternatiivsed investeeringud Kanepi vallas 12 aasta jooksul asumite kaupa

Veetrassid/ hüdrant (tuh EEK)

Kanalisatsioon (tuh EEK)

Reoveepuhast (tuh EEK)id

Veepuhastus/pk tampon. (tuh EEK)

Kokku (tuh EEK)

Ren. mak-sumus

Ehitus-mak-sumus

Ren. mak-sumus

Ehitus-mak-sumus

Ren. mak-sumus

Ehitus-mak-sumus

Ren. mak-sumus

Ehitus-mak-sumus

Kanepi 0 6 000 0 8 100 0 2 400 1 250 0 17 750 Põlgaste 0 4 000 0 4 000 0 2 000 1 100 0 11 100 Erastvere 0 500 0 1 200 1 000 0 100 0 2 800 Hurmi 0 1 500 0 0 0 0 300 0 1 800 Soodoma 0 2 000 0 0 0 500 600 0 3 100 Kokku 0 14 000 0 13 300 1 000 4 900 3 350 0 36 550

Tabel 3.2 Kanepi vallas vajalike investeeringute prioteetsus

2005

2006

2007

2008

2009

2010

2011

2012

2013

2014

2015

2016

2017

Kokku

Maksumus (tuh EEK) Kanepi reoveepuhasti ehitamine

2400

2400

Kanepi aleviku reoveetorustiku ehitamise 1.etapp (teostatud, kuid mitte kasutuses)

2100

2100

Kanepi aleviku reoveetorustiku ehitamise 2.etapp (olemasolevate torustike asendamine)

1000

2000

500 3500

Kanepi aleviku reoveetrasside rajamise 3.etapp (uute piirkondade torustikega varustamine)

2500

2500

Kanepi aleviku veehaarde (puurkaevude) renoveerimise projekt

1250

1250

Kanepi veetorustike ehitamise 1.etapp (peatorustikud)

2000

1000

3000

Kanepi veetorustike ehitamise 2.etapp (kõrvaltorustikud)

2000

1000

3000

Põlgaste reoveepuhasti

2000

2000



20

ehitus Põlgaste reoveetorustike ehitus

2000

2000

4000

Põlgaste veehaarete renoveerimise projekt

1100

1100

Põlgaste veetorustike ehitamine

2000

1000

1000

4000

Erastvere reoveepuhasti ja reoveepumpla renoveerimine

1200

1200

Erastvere kanalisatsiooni rekonstrueerimise projekt

1000

1000

Erastvere joogiveehaarde renoveerimise projekt

100 100

Erastvere joogiveetorustike ehitus

500 500

Hurmi küla joogiveehaarde renoveerimise projekt

300 300

Hurmi küla veetorustike ehitus

1500

1500

Soodoma küla joogiveehaarde renoveerimise projekt

600 600

Soodoma küla veetorustike ehitus

2000

2000

Soodoma küla reoveepuhasti ehitus

500 500

Kokku: 4500

4350

3800

3200

2000

3000

2000

3200

2000

1500

500 3500

3000

36550



21

3.6 VEE ERIKASUTUSLOAD

3.6.1 Vee erikasutusluba nr L.VV.PÕ-181077

Keskkonnaministeeriumi Põlvamaa keskkonnateenistus on Kanepi valla munitsipaalasutusele Karjäär 07.05.2008 väljastanud vee erikasutusloa nr L.VV.PÕ-181077 kehtivusega 07.05.2008-07.05.2013. Loas esitatud nõuded on esitatud alljärgnevates tabelites:

Tabel 3.3 Lubatud veevõtt

Veehaarde nimetus/ puurkaevu katastri nr

Põhjaveekiht Lubatud veevõtt, m3/a

Lubatud veevõtt, m3/d

Kanepi aleviku Kooli puurkaev/11301

Kesk-Devoni põhjaveekogum

25 200 69

Kanepi aleviku Tehnika puurkaev/11288


13 800 38

Kanepi aleviku Lasteaia puurkaev/11294 (reservis)


reservis reservis

Põlgaste küla puurkaev/11283


27 000 74

Soodoma küla puurkaev/11282


5 400 15

Hurmi küla puurkaev/11124


3 000 8

Kokku 74 400 204 Allikas: Vee erikasutusluba nr L.VV.PÕ-181077

Tabel 3.4 Heitvee ärajuhtimine

Reovee-puhasti nimetus, kood

Suubla nimetus, kood

Lubatud voolu-hulk, m3/a

Reostus-näitajad

Suurim lubatud sisaldus, mg/l

Lubatud kogus, t/a

Puhas-tusaste, %

Kanepi asula biopuhasti, väljalaskme kood PÕ105

Nimetu kraavi kaudu Võhandu jõgi/100300

39 000

BHT7 Heljum KHT PÜLD NÜLD

25,0 35,0 125,0 -1

-1

-1 -1

Põlgaste küla biopuhasti puhasti, väljalaskme kood PÕ172

Nimetu kraavi kaudu Ahja jõgi/111040

17 000


30,0 40,0 140,0 -1

-1

-1 -1

Soodoma küla biotiigid, väljalaskme kood PÕ173

Parisoo 5 400

Heljum KHT PÜLD NÜLD

35,0 125,0 -1

-1

-1 -1

Allikas: Vee erikasutusluba nr L.VV. PÕ-181077 Märkused: 1- määramata Meetmetest, mida on rakendatud veekasutamiseks või reostuse vähendamiseks ning ohtlike ainete heite puhul teavitada Keskkonnaametit. Samuti teavitada Keskkonnaametit avariiolukordadest, koheselt võtta tarvitusele abinõud avariilise reostuse peatamiseks ja likvideerimiseks või ennetamiseks.



22

3.6.2 Vee erikasutusluba nr L.VV/300538

Keskkonnaamet on 18.05.2009 väljastanud Hoolekandeteenused AS-le vee erikasutusloa nr L.VV/300538 kehtivusega 18.05.2009-18.05.2014 põhjaveevõtuks ja heitvee suublasse juhtimiseks Erastvere Hooldekodu tarbeks ja vee edasimüügiks.

Tabel 3.5 Lubatud veevõtt

Veehaarde nimetus/ puurkaevu katastri nr

Põhjaveekiht Lubatud veevõtt, m3/a

Lubatud veevõtt, m3/d

Erastvere puurkaev Kesk-Devoni põhjaveekogum

26 000 72

Allikas: Vee erikasutusluba nr L.VV/300538

Tabel 3.6 Heitvee ärajuhtimine

Reovee-puhasti nimetus, kood

Suubla nimetus, kood

Lubatud voolu-hulk, m3/a

Reostus-näitajad

Suurim lubatud sisaldus, mg/l

Lubatud kogus, t/a

Puhas-tusaste, %

Erastvere biopuhasti, väljalaskme kood PÕ103

Ahja jõgi/104720

26 000


25,0 35,0 125,0 -1

-1

-1 -1

Allikas: Vee erikasutusluba nr L.VV. PÕ-181077 Märkused: 1- määramata Võtta tarvitusele abinõud reostuse tõkestamiseks ja likvideerimiseks. Avariilistest olukordadest ja (võimalikust) loodusreostusest informeerida Päästeteenistust, kohalikku omavalitsust, Keskkonnaameti Põlva-Valga-Võru regiooni ja Keskkonnaonspektsiooni. Ohtlike ainete heite puhul teavitada loa andjat.

Kanepi valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava koostamine aastateks 2009-2020 Keskkonnaseisund


23

4 KESKKONNASEISUND

4.1 ÜLDIST

Loodusgeograafiliselt asub Kanepi vald Otepää maastikurajooni idanõlval, Devoni ladestu avamusalal. Maastiku pinnamoe kujundavad sandurtasandikud lääneosas, künniseliskünklik reljeef valla põhjaosas ning moreentasandikud ja jääjärvetasandikud idaosas, mida läbivad ürgorgude ahelad: Truuta, Kooraste-Jõksi-Piigandi, Võhandu ja Ahja jõe ürgorud. Üldplaneeringu järgi on vaja tähelepanu pöörata eelkõige nendele looduslikult väärtuslikele aladele, millele langeb nende atraktiivsuse tõttu suurim arendussurve: Kooraste ja Kanepi-Jõksi-Piigandi piirkond, potentsiaalselt ka Varbuse-Ahja jõe piirkond. Looduskeskkonna kaitse ja praeguse seisundi ning madala kasutamisintensiivsuse säilitamine on oluline eelkõike metsasemas ja madalama asustustihedusega Kooraste piirkonnas, kus asuvad suured rohevõrgustiku tugialad ja Natura 2000 järved ning oluline on tagada loodus- ja keskkonnakomponentide kaitse suurema arendussurvega Kanepi-Jõksi-Piigandi piirkonnas. Kanepi valla reoveekogumisalad on järgmised:

Tabel 4.1 Reoveekogumisalad

Reoveekogumisala Registrikood Reostuskoormus, ie

Pindala, ha

Kanepi RKA0650338 701 45 Põlgaste RKA0650339 410 18 Allikas: Keskkonnaregister

4.2 GEOLOOGILINE EHITUS

Kanepi vald jääb Otepää kõrgustiku lõunaserva, hästiliigestatud reljeefiga alale. Vald asub aluspõhja Devoni ladestu Burtnieki lademe liivakivi avamusalal, mida katab paks pinnakate (keskmiselt 35 meetrit, ulatudes 70 meetrini). Pinnakatte moodustavad fluvioglatsiaalsed kruusad, liivad ning moreen. Harvem esineb viirsavi positiivsetel pinnavormidel; küngastevahelistes orgudes esineb orgaanika sisaldusega liivasid, muda ning turvast. Maavaradest leidub vallas ehitusliiva ja – kruusa, suurim on Kanepi vallas 30 ha suurune Sõreste liiva ja kruusa maardla.

4.3 HÜDROGEOLOOGILISED TINGIMUSED

Veevarustuse joogiveeallikana kasutatakse Kanepi vallas Devoni ladestu Kesk-Devoni veeladestiku jai Kvaternaari ladestu põhjavett. Devoni ladestu põhjavesi on reostuse eest reeglina kaitstud, Kvaternaari veekompleksi põhjavesi on kohati reostustundlik. Kanepi valla piirkonnas levivad järgmised veevarustuses kasutatavad veekompleksid:

• Kvaternaari veekompleks;

• Kesk-Devoni veekompleks.

Kvaternaari veekompleksi (Q) põhjavett kasutatakse salvkaevude ja ka puurkaevudega üksikmajapidamiste veevarustuses. Kõrgendikel moodustab veekompleksi kivimitest suurema osa moreen, milles on limno- ja fluvioglatsiaalsete setete vahekihte. Kvaternaari setete suure paksuse tõttu on veekompleks üldiselt hästi kaitstud pindmise reostuse eest. Kvaternaari veekompleksi survetase on reljeefist sõltuvalt väga ebaühtlane, ulatudes orgudes maapinnani, küngastel võib olla kuni paarikümne meetri sügavusel maapinnast.



24

Esineb lokaalseid pinnasevee kihte. Veekompleksi lamamiks on Narva lademe domeriidid ja savikad dolomiidid (D2nr). Kvaternaari veekompleksi ja aluspõhjalise Keskdevoni veekompleks vahel ei ole selgeltväljendunud veepidet. Keskdevoni veekompleks (D2ar-D2br) on ühisveevarustuse peamine veevarustuse allikas Kanepi vallas. Vettandvateks kivimiteks on peamiselt nõrgalt ja keskmiselt tsementeerunud liivakivid ning aleuroliidid, mis vahelduvad savikamate aleuroliitide ja aleuriitsete savidega. Settekivimite litoloogia muutub kiiresti nii vertikaal- kui ka horisontaalsuunas. Veekompleksi vesi on vesinikkarbonaatne-kaltsium-magneesiumiline. Ühisveevarustusele esitatud joogivee kvaliteedi nõuetele võib mitte vastata üldraua ja mangaani sisaldus ning sel juhul on vajalik põhjavee töötlemine. Puurkaevudest pumbatavas vees võib olla ka väävelvesinikku (halb lõhn), kuna põhjaveele on omane anaeroobne keskkond. Puurkaevude veeandvus on väga erinev – 1,5 l/s kuni 12 l/s, erideebitid 0,2-21,0 l/s*m. Narva regionaalne veepide (D2nr) koosneb savika aleuroliidi, domeriidi, mergli ja savi kihtidest kogupaksusega kuni 100 m. Need moodustavad kogu Lõuna-Eestis ja ka Tartu-Mustvee vahemikus ülalt esimese tõhusa aluspõhjalise veepideme. Narva veepide eraldab Kesk-Devoni veekompleksi lamavatest vettandvatest kihtidest. Kesk-Alam-Devoni veekompleks (D2-1) Narva veepideme all lamavad vettandvad peeneteralised nõrgalt tsementeerunud liivakivid ja aleuroliidid savikate ning dolomiidistunud liivakivide vahekihtidega. Lõuna-Eestis ulatub kuni 100 m paksuse Kesk-Alam-Devoni veekompleksi lasumissügavus rohkem kui 200 m allapoole merepinda. Vesi on enamasti surveline, kusjuures survepind ulatub madalamatel aladel üle maapinna, põhjustades kaevude ülevoolu. Vesi on valdavalt mage, mineraalainete sisaldusega 300-500 mg/l. Kuna asulad on suhteliselt väikesed ning paiknevad hajali, on veevarud piisavad nii käesoleval ajal kui ka tulevikus. Eraldi põhjaveevarude määramist ei ole nõutud, kuna veevõtt jääb asulates alla 500 m3/ööpäevas.

Riiklikku põhjaveeseiret teostatakse Kanepi vallas järgmistes puurkaevudes:

Tabel 4.2 Riiliku põhjaveeseire kaevud

Puurkaevu katastri number Registrikood Asula

21269 SJA4775000 Piigandi küla 11132 SJA775000 Heisri küla Allikas: Keskkonnaregister

4.4 KAITSTAVAD LOODUSOBJEKTID

Kanepi valla keskkonna arendamise üks strateegilisi põhimõtteid on säilitada olemasolev loodusväärtuslik keskkond, tagada looduse bioloogiline mitmekesisus, kaitsta poollooduslikke kooslusi, märgalasid ja vääriselupaiku.

4.4.1 Kanepi alevik

Kanepi aleviku kaitstavad loodusobjektid on järgmised:

Tabel 4.3 Kaitstavad loodusobjektid

Objekti nimetus Registrikood Tüüp Pindala, ha

Jõksi järve hoiuala KL02000010 Hoiuala 63,7



25

Võhandu jõe hoiuala (Põlva) KL02000021 Hoiuala 18,4 8 kaitsealust liiki Kaitsealuse liigi

leiukoht

Allikas: Keskkonnaregister

4.4.2 Põlgaste küla

Põlgaste küla kaitstavad loodusobjektid on järgmised:



Ahja jõe hoiuala KL02000027 Hoiuala 14,0 2 kaitsealust liiki Kaitsealuse liigi

leiukoht


4.4.3 Hurmi küla

Hurmi küla kaitstavad loodusobjektid on järgmised:



Ahja jõe hoiuala KL02000027 Hoiuala 14,0 2 kaitsealust liiki Kaitsealuse liigi

leiukoht


4.4.4 Erastvere küla

Erastvere küla kaitstavad loodusobjektid on järgmised:



Ahja jõe hoiuala KL02000027 Hoiuala 14,0 Võhandu jõe hoiuala (Põlva) KL02000021 Hoiuala 18,4 Erastvere mõisa park KL01200091 Kaitsealune

park 15,4

13 kaitsealust liiki Kaitsealuse liigi leiukoht

Erastvere tamm KL04000645 Puu ja puudegrupid


Soodoma külas kaitstavaid loodusobjekte Keskkonnaregistri andmetel ei ole.

4.5 PINNAVESI

Valla suuremateks jõgedeks on ürgorgudes voolavad Võhandu ja Ahja jõgi. Vallas leidub küllaltki palju järvi, suuremad järved asuvad samuti ürgorgudes – näiteks Jõksi, Piigandi ja Koorase järved, mis kuuluvad ka Natura 2000 võrgustikku ning praeguseks hoiualadena kaitse alla võetud. Suuremad looduslikud järved arengukavas käsitletud piirkondades on järgmised:



26

Tabel 4.7 Looduslikud järved

Objekti nimetus Registrikood Asukoht Pindala, ha

Jõksi järv VEE2122400 Kanepi alevik 64,6 Erastvere järv VEE 2122800 Erastvere küla 15,9 Hurmi järv (Külajärv) VEE2110400 Hurmi küla 6,1 Linnõjärv (Erastvere Linajärv) VEE2123120 Erastvere küla 0,8 Allikas: Keskkonnaregister

Suuremad kraavid arengukavas käsitletud piirkondades on järgmised:

Tabel 4.8 Kraavid

Objekti nimetus Registrikood Asukoht Pikkus, km

Karaski kraav VEE1047601 Hurmi küla 3,7 Peraküla kraav VEE1047202 Hurmi küla 1,9 Allikas: Keskkonnaregister

Suuremad ojad arengukavas käsitletud piirkondades on järgmised:

Tabel 4.9 Ojad


Hurmi oja VEE1047400 Hurmi küla 13,3 Tsirgu oja VEE1003025 Erastvere küla 4,0 Valgupera oja VEE1047300 Hurmi küla 6,3 Allikas: Keskkonnaregister Suuremad paisjärved arengukavas käsitletud piirkondades on järgmised:

Tabel 4.10 Paisjärved

Objekti nimetus Registrikood Asukoht Pindala, ha

Saia järv (Põlgaste paisjärv) VEE2110510 Põlgaste küla 0,7 Allikas: Keskkonnaregister Suuremad peakraavid arengukavas käsitletud piirkondades on järgmised:

Tabel 4.11 Peakraavid


Parisoo peakraav VEE10040000 Soodoma küla 10,5 Laaneniidu peakraav VEE1048900 Põlgaste küla,

Soodoma küla 4,9

Allikas: Keskkonnaregister Suuremad jõed arengukavas käsitletud piirkondades on järgmised:

Tabel 4.12 Jõed

Objekti nimetus Registrikood Asukoht Üldpikkus, km

Ahja jõgi VEE1047200 Hurmi küla Põlgaste küla Erastvere küla

95

Võhandu jõgi VEE1003000 Erastvere küla Kanepi alevik

162

Allikas: Eesti jõed, 2001

Kanepi valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava koostamine aastateks 2009-2020 Veevarustus


27

5 VEEVARUSTUS

5.1 ÜLDIST

Käesolevas peatükis käsitletakse Kanepi valla olemasolevate veevarustuse torustike ja puurkaevpumplate seisukorda ning hinnatakse vee koguseid ja kvaliteeti. Arengukava hõlmab Kanepi alevikku, Põlgaste, Hurmi ja Soodoma küla, kus vee-ettevõtjaks on MA Karjäär ning Erastvere küla, kus veevarustuse ja kanalisatsiooniga tegeleb Hoolekandeteenused AS.

Olemasolev ühisveevärk arendati valla territooriumil välja peamiselt aastatel 1960-1980. Eesti Vabariigi taasiseseisvumise järgsel perioodil ühisveevärki ja ühiskanalisatsiooni oluliselt laiendatud ei ole.

Peamiselt on toimunud olemasolevate torustike, pumplate ja puhastite rekonstrueerimised. Kanepi asulas uuendati kanalisatsioonitorustikke ja rajati uus reoveepuhasti aastatel 2003 - 2005. 2008. aastal rekonstrueeriti puurkaevpumplad ning paigaldati veetöötlusseadmed raua ja mangaani eemaldamiseks toorveest Kanepi alevikus, Põlgaste ja Hurmi külades.

Olemasoleva ühisveevarustuse süsteemi joogiveeallikaks Kanepi vallas on Kesk-Devoni veekompleksi põhjavesi.

Andmed Kanepi valla veevarustussüsteemi olemasoleva seisukorra ja arenguperspektiivide kohta pärinevad vee-ettevõttelt MA Karjäär ja Kanepi Vallavalitsuselt.

Kanepi vallas elab kokku 2684 registreerunud elanikku, kellest ühisveevarustussüsteemiga on liitunud 1355 (86 %).

Kanepi alevikus elab 1.01.2010 seisuga 655 elanikku, nendest korrusmajades elab ~336 elanikku, ülejäänud eramutes. Hooajaliselt lisandub ~150 elanikku. Ühisveevarustusega on ühinenud 599 elanikku (91 % elanikkonnast).

Põlgaste külas elab 1.01.2010 seisuga 361 elanikku, nendest korrusmajades elab 276 elanikku, eramutes 85 elanikku. Hooajaliselt lisandub ~60 elanikku. Ühisveevarustusega on ühinenud 361 elanikku (100 % elanikkonnast).

Hurmi külas elab 1.01.2010 seisuga 88 elanikku, kõik eramutes. Hooajaliselt lisandub ~100 elanikku. Ühisveevarustusega on ühinenud 68 elanikku (77 % elanikkonnast).

Soodoma külas elab 1.01.2010 seisuga 172 elanikku, ühisveevarustusega on ühinenud 93 elanikku (54 % elanikkonnast).

Veemõõtja puudumisel on järgmine veearvestusmetoodika vastavalt Kanepi Vallavolikogu 18. detsembri 2008. a määrusele nr 29 „Vee- ja kanalisatsiooni hinna kehtestamine“:

1)üldveemõõtjaga varustatud korterelamus jagatakse üldveemõõtja näit maja korterite arvuga, saadud näitajatele liidetakse 25 %;

2)ühepereelamutes arvestatakse vee eest 60 krooni kuus inimese kohta ja 72 krooni kanalisatsiooni eest inimese kohta kuus;

3)veetorustikul asuvast kaevust arvestatakse vee eest 60 krooni korteri kohta kuus.

Ühisveevarustuse ulatus ja liitunud elanike arv on esitatud alljärgnevas tabelis.



28

Tabel 5.1 Ühisveevärgi teenusega varustatud elanikkond Kanepi vallas

Asula Elanikkond (seisuga 01.01.2010)

Varustatud ühisveevärgi teenusega, inimest

Varustatud ühisveevärgi teenusega, %

Kanepi alevik 655 599 91 Põlgaste küla 361 361 100 Hurmi küla 88 68 77 Soodoma küla 172 93 54 Erastvere küla 298 234 79 KOKKU 1574 1355 86 Allikas: Kanepi Vallavalitsus; MA Karjäär

Kokkuvõte Kanepi valla puurkaevudest on toodud järgnevas tabelis:

Tabel 5.2 Ühisveevarustuse puurkaevud Kanepi vallas

Puurkaevu nimetus / katastri nr

Passi nr

Puurimise aasta

Veekiht

Sügavus, m

Tootlikkus, m3/h

Vee eri-kasutus-loaga lubatud veevõtt aastal 2009, m3/d

Tegelik veevõtt aastal 2009, m3/d

Kanepi aleviku Kooli/11301

1254 1965 Kesk-Devon

150 18; 14,4 69 56

Kanepi alevik Tehnika/11288


170 11,2; 13,5 38 26

Kanepi alevik Lasteaia/11294

M019 1981 Kesk-Devon

160 15,0; 12,0 Reservis 0

Põlgaste küla/11283


120 13,6; 14,4 74 69

Hurmi küla/11124


138 3,6 8 6

Soodoma küla/11282


120 4,4; 12,6 15 11

Erastvere küla/11302

A-271-M

1957 Kesk-Devon

140 25 72 63

Allikas: Puurkaevude arvestuskaardid, MA Karjäär, Hoolekandeteenused AS, vee-erikasutusload

5.2 PUURKAEVPUMPLAD

5.2.1 Üldist

Kanepi valla ühisveevarustuses kasutatakse joogiveeallikana Kesk-Devoni põhjaveekompleksi põhjavett. Ühisveevarustussüsteem on olemas Kanepi alevikus, Põlgaste, Hurmi, Soodoma ja Erastvere külades. Viimases pakub ühisveevärgi teenuseid Hoolekandeteenused AS. Teistes külades ühisveevarustussüsteem puudub, elanikud kasutavad isiklikke puurkaeve või salvkaeve.

5.2.2 Kanepi alevik

Kanepi alevikus on kaks töötavat rekonstrueeritud puurkaevpumplat – Kooli (puurkaev nr 11301) ja Tehnika (puurkaev nr 11288). Lasteaia puurkaev nr 11294 on reservis.



29

Keskmine veevõtt puurkaevudest oli 2008. a 79 m3/d ja 2009. a 82 m3/d. Vee erikasutusloa alusel on lubatud veevõtt kokku 107 m3/d (Kooli puurkaevust 69 m3/d ja Tehnika puurkaevust 38 m3/d). Veetoodang ja tarbimise keskmised näitajad Kanepi alevikus aastal 2009 on esitatud alljärgnevas tabelis:

Tabel 5.3 Veetoodang ja tarbimine Kanepi alevikus

Ühik 2009

Vee toodang m3/d 82 Vee tarbimine m3/d 65 Ühiktarbimine l/d elaniku kohta 109 Arvestamata vesi m3/d 17 Arvestamata vesi % 21 Allikas: MA Karjäär

Veetoodang on saadud puurkaevpumplatesse paigaldatud veemõõtjate andmete põhjal. Samuti on vee tarbimine saadud klientidele paigaldatud veemõõtjate näitude põhjal. Veemõõtjate osakaal Kanepi aleviku ühisveevarustussüsteemis on 70 %.

Tabeli põhjal arvutati, et keskmine ühiktarbimine elaniku kohta Kanepi alevikus oli 2009. aastal 109 l/d.

Kooli puurkaevpumpla (puurkaev nr 11301)

Kooli puurkaevpumpla rekonstrueeriti nii ehituslikult kui ka tehnoloogiliselt 2009. a. Tööde käigus vahetati pumplasisesed torustikud, seadmed, armatuur ning elektri- ja automaatikasüsteem. Pumplahoone on heas seisukorras - soojustatud ja kaetud profiilplekiga. Hoone siseviimistluses on seinte ja põranda katmisel kasutatud keraamilisi plaate. Pumplahoones paikneva puurkaevu päiseosa on rekonstrueeritud, sellele on paigaldatud kraan veeproovide võtmiseks. Paigaldatud on ka kraan veeproovide võtmiseks töödeldud joogiveest. Puurkaevupumba tööd juhib sagedusmuundur vastavalt rõhu muutustele veevõrgus.

Puurkaevu konstruktsioon on toodud järgnevas tabelis:

Tabel 5.4 Kooli puurkaevu nr 11301 konstruktsioon

Manteltoru diameeter, mm Vahemik, m 219 0,00-19,6 168 +0,50-86,0 114 80,0-139,00 73 135,0-150,0 73 perfofilter 139,0-150,0

Allikas: Puurkaevu nr 11301 arvestuskaart

1965. a puuritud 150 m sügavune Kooli puurkaev avab Tartu veekihi liivakivid ja aleuroliidid vahemikus 139-150 m. Puurkaevu töötav osa on kindlustatud perforeeritud manteltoruga. Tsementtamponaaž on tehtud 219 mm manteltoru taha vahemikus 0-19,6 m ja 168 mm manteltoru taha vahemikus 15-86 m.

Puurkaevu suudme absoluutne kõrgus on arvestuskaardi järgi 143 m.



30

Tabel 5.5 Puurkaevu proovipumpamise tulemused aastal 1965

P/k passi nr

P/k katastri nr

Tootlikkus, m3/h

Veetaseme alanemine, m

Staatiline veetase, m

Dünaamiline veetase, m

Erit-tootlikkus, m3/h*m

1254 11301 18; 14,4 3,0; 1,0 29,0 32,0;30,0 6,0; 14,4 Allikas: Puurkaevu nr 11301 arvestuskaart

Puurkaevupump vahetati välja pumpla rekonstrueerimise käigus 2009. a mais. Pumpa juhitakse sagedusmuunduri ATV31 ja loogikaelemendi Zelio logic abil. Roostevabast terasest Aisi 304 pumba lubatud liivasisaldus vees on 20 g/m3.

Tabel 5.6 Puurkaevupumba andmed

P/k passi nr

P/k katastri nr

Pumba paigaldamise aeg

Paigaldatud pump; võimsus

Asetus-sügavus, m

Pumba tootlikkus m3/h

Pumba tõste-kõrgus, m

1254 11301 mai 2009

Rootsi firma E.M.S. pump DX 15-55; 5,5 kW

60 9 90

Allikas: MA Karjäär

Joonis 5.1 Kooli puurkaevpumpla välis- ja sisevaade

Kuna kasutatava Kesk-Devoni veekihi põhjavesi on looduslikult raua- ja mangaanirikas, siis joogivee nõuetele vastava vee saamiseks paigaldati pumpla rekonstrueerimisel veetöötlusseadmed nominaalse tootlikkusega 8 m3/h ja maksimaalse tootlikkusega 11 m3/h. Loputustsükli vooluhulk on 10 m3/h.

Paigaldatud on 2008. a juunis aeratsioonil põhinev automaatne keemiavaba rauaeraldusfiler Duubel ARS 800 XP Duplex. Filtrisüsteem on mõeldud raua, mangaani ja väävelvesikniku eemaldamiseks toorveest. Koos raua eemaldamisega paranevad ka vee värvus ja hägusus. Filtri suurim kasutusrõhk on 3-6 bar.

Filter on pidevatoimeline, automaatne kahe filtermooduliga filter, filtripaagi pesu ajal saab töödeldud vett edasi kasutada. Normaalselt moodulid filtreerivad koos ja läbipesu toimub ühel moodulil korraga.



31

Rauafiltrisüsteemi läbinud vesi juhitakse tarbijale. Toorvett aereeritakse enne filtreerimist, selleks juhitakse enne filtripaake paikneva aeratsioonipaagi sisendil toorvette suruõhku. Aeraatoris saavutatakse õhu ja vee efektiivne segunemine, mistõttu muudetakse lahustunud, kahevalentsed rauaioonid kolmevalentseteks oksiidideks ja hüdroksiidideks, mis on hästi filtreeritavad. Oksüdatsiooni ja järgneva filtratsiooni efektiivsust võimaldab suurendada ka filtris kasutatav spetsiaalne katalüütiline filtermaterjal.

Töödeldud vesi liigub filtripaagis ülevalt alla suunas läbides kihtidena asetunud filtrimaterjalid. Viimasena liigub vesi läbi paagi põhjas asuva kruusa kihi ning kogutakse kokku paagi põhjas asuvate pilutorude abil. Vabanenud õhk eraldub filtripaagi peal asuva õhueraldussüsteemi abil. Aeratsiooniks vajalik õhk saadakse kompressori abil. Analoogselt rauale oksüdeeritakse ja eemaldatakse veest ka väävelvesinik ja mangaan.

Filtrimaterjali pestakse automaatselt perioodiliste ajavahemike järel, et uhtuda sellest välja raua, mangaani ja muud osakesed. Filtritermoodulite läbipesu toimub automaatselt kellaajaliselt. Kontroller juhib filtripaakide läbipesu, mida on võimalik aktiveerida taimeri abil. Läbipesule järgneb filtrimaterjali pärivoolu loputus. Läbipesuvesi juhitakse kanalisatsiooni.

Puurkaevu ümber on moodustatud 30 m ulatusega sanitaarkaitseala. Sanitaarkaitsealal reostusallikaid ei ole ja majandustegevust ei toimu. Sanitaarkaitseala läbib asfalteeritud sõidutee.

Tehnika puurkaevpumpla (puurkaev nr 11288)

Tehnika puurkaevpumpla rekonstrueeriti nii ehituslikult kui ka tehnoloogiliselt 2009. a. Tööde käigus vahetati pumplasisesed torustikud, seadmed, armatuur ning elektri- ja automaatikasüsteem. Pumplahoone on heas seisukorras - soojustatud ja kaetud profiilplekiga. Hoone siseviimistluses on seinte ja põranda katmisel kasutatud keraamilisi plaate. Pumplahoones paiknevale puurkaevule on paigaldatud kraan veeproovide võtmiseks. Paigaldatud on ka kraan veeproovide võtmiseks töödeldud joogiveest. Puurkaevupumba tööd juhib sagedusmuundur vastavalt rõhu muutustele veevõrgus.


Tabel 5.7 Kooli puurkaevu nr 11288 konstruktsioon

Manteltoru diameeter, mm Vahemik, m 377 2,0-11,3 273 +0,5-135,0 168 123,2-132,85 114 132,85-170,0 114 traatfilter 132,85-146,6 114 traatfilter 156,15-170,0


1982. a puuritud 170 m sügavune Tehnika puurkaev avab Tartu veekihi liivakivid ja aleuroliidid vahemikus 132,85-170 m. Puurkaevu töötavad osad on kindlustatud traatfiltritega, paigaldatud on kruusapuiste puurkaevu töökindluse tõstmiseks.




32


P/k passi nr

P/k katastri nr

Tootlikkus, m3/h





5160 11288 11,2; 13,5 12,0; 14,0 26,0 38,0;40,0 0,93; 0,96 Allikas: Puurkaevu nr 11301 arvestuskaart

Puurkaevupump vahetati välja pumpla rekonstrueerimise käigus 2009. a juunis. Pumpa juhitakse sagedusmuunduri ATV31 ja loogikaelemendi Zelio logic abil. Roostevabast terasest Aisi 304 pumba lubatud liivasisaldus vees on 20 g/m3.


P/k passi nr

P/k katastri nr



Asetus-sügavus, m



5160 11288 juuni 2009

Rootsi firma E.M.S. pump DX 15-55; 5,5 kW

60 9 90


Joonis 5.2 Tehnika puurkaevpumpla välis- ja sisevaade

Kuna kasutatava Kesk-Devoni veekihi põhjavesi on looduslikult raua- ja mangaanirikas, siis joogivee nõuetele vastava vee saamiseks paigaldati pumpla rekonstrueerimisel veetöötlusseadmed nominaalse tootlikkusega 5 m3/h ja maksimaalse tootlikkusega 7 m3/h. Loputustsükli vooluhulk on 8 m3/h.

Paigaldatud on 2008. a juulis aeratsioonil põhinev automaatne keemiavaba rauaeraldusfiler Duubel ARS 750 XP Duplex. Filtrisüsteem on mõeldud raua, mangaani ja väävelvesikniku eemaldamiseks toorveest. Koos raua eemaldamisega paranevad ka vee värvus ja hägusus. Filtri suurim kasutusrõhk on 3-6 bar. Filter on pidevatoimeline, automaatne kahe filtermooduliga filter, filtripaagi pesu ajal saab töödeldud vett edasi kasutada. Normaalselt moodulid filtreerivad koos ja läbipesu toimub ühel moodulil korraga.



33



Filtrimaterjali pestakse automaatselt perioodiliste ajavahemike järel, et uhtuda sellest välja raua, mangaani ja muud osakesed. Filtritermoodulite läbipesu toimub automaatselt kellaajaliselt. Kontroller juhib filtripaakide läbipesu, mida on võimalik aktiveerida taimeri abil. Läbipesule järgneb filtrimaterjali pärivoolu loputus. Läbipesuvesi juhitakse imbsüsteemi.

Puurkaevu ümber on moodustatud 50 m ulatusega sanitaarkaitseala. Sanitaarkaitsealal reostusallikaid ei ole ja majandustegevust ei toimu. Liikumise piiramiseks sanitaarkaitsealal aeda ei ole rajatud ja puudub selleks ka vajadus. Pumpla rekonstrueerimisel remonditi ka juurdepääsutee.

Lasteaia puurkaevpumpla (puurkaev nr 11294)

Lasteaia puurkaevpumpla on rekonstrueerimata. Teostatud on lähiminevikus puurkaevu puhastus- ja proovipumpamine kaevu tehnilise seisukorra kindlakstegemiseks ning veeproovide võtmine. Uuringute käigus selgus, et puurkaevu on võimalik kasutada reservpuurkaevuna.

Puurkaevpumpla hoone puudub, on ainult puurkaev koos päiseosaga. Vajalik on puurkaevpumpla rekonstrueerimine reservpumpla jaoks vajalikus mahus.


Tabel 5.10 Lasteaia puurkaevu nr 11294 konstruktsioon

Manteltoru diameeter, mm Vahemik, m 324 +0,4-131,3 168 118,4-160,0 168 traatfilter 130,0-160,0


1981. a puuritud 160 m sügavune Lasteaia puurkaev avab Tartu veekihi liivakivid vahemikus 130,0-160,0 m. Puurkaevu töötav osa on kindlustatud traatfiltriga.

Puurkaevu suudme absoluutne kõrgus on arvestuskaardi järgi 136,5 m.


P/k passi nr

P/k katastri nr

Tootlikkus, m3/h








34

Käesoleval ajal puurkaevu pumpa paigaldatud ei ole.

Puurkaevu ümber on moodustatud 30 m ulatusega sanitaarkaitseala. Sanitaarkaitsealal reostusallikaid ei ole ja majandustegevust ei toimu. Liikumise piiramiseks sanitaarkaitsealal aeda ei ole rajatud ja korralik juurdepääsutee puudub.

Joonis 5.3 Lasteaia puurkaevpumpla

Reservpumplasse veetõõtlusseadmeid paigaldada ei ole vaja, toorvesi juhitakse tulevikus Kooli puurkaevpumpla veetöötlusseadmetele.


Põlgaste külas on üks töötav rekonstrueeritud puurkaevpumpla – Põlgaste (puurkaev nr 11283), ühisveevarustuse rekonstrueeritud reservpuurkaevpumpla puudub. Põlgaste ühisveevarustuse puurkaevpumplast saab oma olmevee ka Arke Lihatööstus AS. Pikaajalises perspektiivis on vajalik Põlgaste reservpuurkaevpumpla rekonstrueerimine olemasoleva aleviku keskel paikneva puurkaevu baasil. Käesoleval ajal on puurkaevu tehnilise seisukorra kohta andmed puuduvad, vajalik on teha puurkaevus videouuringud ja puhastus- ning proovipumpamine ja võtta veeproovid. Vajalik on puurkaev seadustada ja kanda veekatastrisse.

Veetoodang ja tarbimise keskmised näitajad Põlgaste külas aastal 2009 on esitatud alljärgnevas tabelis:

Tabel 5.12 Veetoodang ja tarbimine Põlgaste külas

Ühik 2009

Vee toodang m3/d 69 Vee tarbimine m3/d 55 -elanike poolt m3/d 32 -Arke Lihatööstus AS tarbimine m3/d 23 Ühiktarbimine l/d elaniku kohta 89 Arvestamata vesi m3/d 14 Arvestamata vesi % 20 Allikas: MA Karjäär Veetoodang on saadud puurkaevpumplatesse paigaldatud veemõõtjate andmete põhjal. Samuti on vee tarbimine saadud klientidele paigaldatud veemõõtjate näitude põhjal. Veemõõtjate osakaal Põlgaste küla ühisveevarustussüsteemis on 72 %.



35

Tabeli põhjal arvutati, et keskmine ühiktarbimine elaniku kohta Põlgaste külas oli 2009. aastal 89 l/d.

Keskmine veevõtt puurkaevust oli 2008. a 57 m3/d ja 2009. a 69 m3/d. Vee erikasutusloa alusel on lubatud veevõtt puurkaevust 74 m3/d.

Põlgaste puurkaevpumpla (puurkaev nr 11283)

Põlgaste puurkaevpumpla rekonstrueeriti nii ehituslikult kui ka tehnoloogiliselt 2009. a. Tööde käigus vahetati pumplasisesed torustikud, seadmed, armatuur ning elektri- ja automaatikasüsteem. Soojustatud etrniitkatuse ja seintega pumplahoone on heas seisukorras. Hoone siseviimistluses on seinte ja põranda katmisel kasutatud keraamilisi plaate. Pumplahoones paiknevale puurkaevule on paigaldatud kraan veeproovide võtmiseks. Paigaldatud on ka kraan veeproovide võtmiseks töödeldud joogiveest. Puurkaevupumba tööd juhib sagedusmuundur vastavalt rõhu muutustele veevõrgus.


Tabel 5.13 Põlgaste puurkaevu nr 11283 konstruktsioon

Manteltoru diameeter, mm Vahemik, m 426 +0,3-18,1 324 +0,3-88,0 168 77,3-87,67 168 traatfilter 88,0-120,0


1985. a puuritud 120 m sügavune Põlgaste puurkaev avab Tartu veekihi liivakivid ja aleuroliidid vahemikus 88-120 m. Puurkaevu töötav osa on kindlustatud traatfiltriga. Traatfiltri taha on tehtud kruusapuiste vahemikus 77,0-120,0 m.



P/k passi nr

P/k katastri nr

Tootlikkus, m3/h






Puurkaevupump vahetati välja pumpla rekonstrueerimise käigus 2009. a juulis. Pumpa juhitakse sagedusmuunduri ATV31 ja loogikaelemendi Zelio logic abil. Roostevabast terasest Aisi 304 pumba lubatud liivasisaldus vees on 20 g/m3.


P/k passi nr

P/k katastri nr



Asetus-sügavus, m



5550 11283 Juuli 2009 Rootsi firma E.M.S. pump DX 15-55;

60 9 90



36

P/k passi nr

P/k katastri nr



Asetus-sügavus, m



5,5 kW Allikas: MA Karjäär

Joonis 5.4 Põlgaste puurkaevpumpla välis- ja sisevaade

Kuna kasutatava Kesk-Devoni veekihi põhjavesi on looduslikult raua- ja mangaanirikas, siis joogivee nõuetele vastava vee saamiseks paigaldati pumpla rekonstrueerimisel veetöötlusseadmed nominaalse tootlikkusega 8 m3/h ja maksimaalse tootlikkusega 11 m3/h. Loputustsükli vooluhulk on 10 m3/h. Paigaldatud on 2008. a juunis aeratsioonil põhinev automaatne keemiavaba rauaeraldusfilter Duubel ARS 900 XP Duplex. Filtrisüsteem on mõeldud raua, mangaani ja väävelvesikniku eemaldamiseks toorveest. Koos raua eemaldamisega paranevad ka vee värvus ja hägusus. Filtri suurim kasutusrõhk on 3-6 bar.






37


Puurkaevu ümber on moodustatud 50 m ulatusega sanitaarkaitseala. Sanitaarkaitsealal reostusallikaid ei ole ja majandustegevust ei toimu. Piirdeaeda ei ole paigaldatud. Pumpla rekonstrueerimisel remonditi ka juurdepääsutee.

5.2.4 Hurmi küla

Hurmi külas on üks töötav rekonstrueeritud puurkaevpumpla – Hurmi (puurkaev nr 11124), mis paikneb küla keskosas. Ühisveevarustuse reservpuurkaevpumpla puudub.

Veetoodang ja tarbimise keskmised näitajad Hurmi külas aastal 2009 on esitatud alljärgnevas tabelis:

Tabel 5.16 Veetoodang ja tarbimine Hurmi külas

Ühik 2009

Vee toodang m3/d 6,0 Vee tarbimine m3/d 3 Ühiktarbimine l/d elaniku kohta 29 Arvestamata vesi m3/d 3 Arvestamata vesi % 50 Allikas: MA Karjäär Veetoodang on saadud puurkaevpumplatesse paigaldatud veemõõtjate andmete põhjal. Samuti on vee tarbimine saadud klientidele paigaldatud veemõõtjate näitude põhjal. Veemõõtjate osakaal Hurmi küla ühisveevarustussüsteemis on 86 %.

Tabeli põhjal arvutati, et keskmine ühiktarbimine elaniku kohta Hurmi külas oli 2009. aastal 44 l/d.

Keskmine veevõtt puurkaevust oli 2008. a 6,3 m3/d ja 2009. a 6,0 m3/d. Vee erikasutusloa alusel on lubatud veevõtt puurkaevust 8 m3/d. Hurmi puurkaevpumpla (puurkaev nr 11124)

Hurmi puurkaevpumpla rekonstrueeriti nii ehituslikult kui ka tehnoloogiliselt 2009. a. Tööde käigus vahetati pumplasisesed torustikud, seadmed, armatuur ning elektri- ja automaatikasüsteem. Soojustatud katuse ja seintega pumplahoone on heas seisukorras. Hoone siseviimistluses on seinte ja põranda katmisel kasutatud keraamilisi plaate. Pumplahoones paiknevale puurkaevule on paigaldatud kraan veeproovide võtmiseks. Paigaldatud on ka kraan veeproovide võtmiseks töödeldud joogiveest. Puurkaevupumba tööd juhib sagedusmuundur vastavalt rõhu muutustele veevõrgus.


Tabel 5.17 Hurmi puurkaevu nr 11124 konstruktsioon

Manteltoru diameeter, mm Vahemik, m 377 2,5-13,7 219 +0,5-93,2 114 80,0-138,0 114 võrkfilter 99,2-128,0




38

1972. a puuritud 138 m sügavune Hurmi puurkaev avab Tartu veekihi liivakivid ja aleuroliidid vahemikus 99,2-128,0 m. Puurkaevu töötav osa on kindlustatud võrkfiltriga. Võrkfiltri taha on tehtud kruusapuiste vahemikus 93,0-140,0 m.



P/k passi nr

P/k katastri nr

Tootlikkus, m3/h





3470 11124 3,6 3,0 50,0 53,0 1,2 Allikas: Puurkaevu nr 11124 arvestuskaart

Puurkaevupump vahetati välja 2008. a augustis. Pumpa juhitakse sagedusmuunduri ATV31 ja loogikaelemendi Zelio logic abil. Roostevabast terasest Aisi 304 pumba lubatud liivasisaldus vees on 20 g/m3.


P/k passi nr

P/k katastri nr



Asetus-sügavus, m



3470 11124 August 2008 Rootsi firma E.M.S. pump DX 7

60 4 70


Joonis 5.5 Hurmi puurkaevpumpla välis- ja sisevaade

Kuna kasutatava Kesk-Devoni veekihi põhjavesi on looduslikult raua- ja mangaanirikas, siis joogivee nõuetele vastava vee saamiseks paigaldati pumpla rekonstrueerimisel veetöötlusseadmed nominaalse tootlikkusega 4 m3/h ja maksimaalse tootlikkusega 5 m3/h. Loputustsükli vooluhulk on 3 m3/h. Paigaldatud on 2009. a augustis aeratsioonil põhinev automaatne keemiavaba rauaeraldusfiler Duubel ARS 500 XP Duplex. Filtrisüsteem on



39

mõeldud raua, mangaani ja väävelvesikniku eemaldamiseks toorveest. Koos raua eemaldamisega paranevad ka vee värvus ja hägusus.





Puurkaevu ümber on moodustatud 50 m ulatusega sanitaarkaitseala. Sanitaarkaitsealal reostusallikaid ei ole ja majandustegevust ei toimu. Piirdeaeda ei ole paigaldatud. Pumpla rekonstrueerimisel remonditi ka juurdepääsutee.

5.2.1 Soodoma küla

Soodoma külas on üks ühisveevarustuse töötav rekonstrueerimata puurkaevpumpla – Soodoma (puurkaev nr 11282). Ühisveevarustuse reservpuurkaevpumpla puudub.

Veetoodang ja tarbimise keskmised näitajad Soodoma külas aastal 2009 on esitatud alljärgnevas tabelis:

Tabel 5.20 Veetoodang ja tarbimine Soodoma külas

Ühik 2009

Vee toodang m3/d 11 Vee tarbimine m3/d 8 Ühiktarbimine l/d elaniku kohta 86 Arvestamata vesi m3/d 3 Arvestamata vesi % 27 Allikas: MA Karjäär Veetoodang on saadud puurkaevpumplatesse paigaldatud veemõõtjate andmete põhjal. Samuti on vee tarbimine saadud klientidele paigaldatud veemõõtjate näitude põhjal. Veemõõtjate osakaal Soodoma küla ühisveevarustussüsteemis on 74 %.

Tabeli põhjal arvutati, et keskmine ühiktarbimine elaniku kohta Soodoma külas oli 2009. aastal 86 l/d.

Keskmine veevõtt puurkaevust oli 2008. a 13 m3/d ja 2009. a 11 m3/d. Vee erikasutusloa alusel on lubatud veevõtt puurkaevust 15 m3/d.



40

Soodoma puurkaevpumpla (puurkaev nr 11282)

Soodoma puurkaevpumpla on rekonstrueerimata nii ehituslikult kui ka tehnoloogiliselt. Vahetamata on pumplasisesed torustikud, seadmed, armatuur ning elektri- ja automaatikasüsteem. Hoone on soojustamata, remonditud on ainult katus, hoone siseviimistlus on tegemata, uks ja aknad vahetamata. Paigaldatud on kraan veeproovide võtmiseks. Puurkaevpumplas on 10 m3 mahuga hüdrofoor.


Tabel 5.21 Soodoma puurkaevu nr 11282 konstruktsioon

Manteltoru diameeter, mm Vahemik, m 324 +0,5-90,0 168 80,0-120,0 168 traatfilter 97,7-120,0


1984. a puuritud 120 m sügavune Soodoma puurkaev avab Tartu veekihi savi vahekihtidega liivakivid ja aleuroliidid vahemikus 97,7-120,0 m. Puurkaevu töötav osa on kindlustatud traatfiltriga.



P/k passi nr

P/k katastri nr

Tootlikkus, m3/h





5423 11282 4,4; 12,6 4,8; 3,6 34,0 38,8; 37,6 0,92; 3,5 Allikas: Puurkaevu nr 11282 arvestuskaart

Andmed puurkaevupumba kohta puuduvad.

Joonis 5.6 Soodoma puurkaevpumpla välisvaade

Puurkaevu ümber on moodustatud 50 m ulatusega sanitaarkaitseala. Sanitaarkaitsealal reostusallikaid ei ole ja majandustegevust ei toimu. Pumpla ümbrus on korrastamata, puudub juurdepääsutee ja manööverdusplats teenindavatele masinatele, sanitaarkaitseala on aiaga piiramata.



41


Erastvere külas on üks töötav puurkaevpumpla – Erastvere Hooldekodu (puurkaev nr 11302). Ühisveevarustuse reservpuurkaevpumpla puudub.

Veetoodang ja tarbimise keskmised näitajad Erastvere külas aastal 2009 on esitatud alljärgnevas tabelis:

Tabel 5.23 Veetoodang ja tarbimine Erastvere külas

Ühik 2009

Vee toodang m3/d 63 Vee tarbimine m3/d 47 Ühiktarbimine l/d elaniku kohta 201 Arvestamata vesi m3/d 16 Arvestamata vesi % 25 Allikas: MA Karjäär Veetoodang on saadud puurkaevpumplatesse paigaldatud veemõõtjate andmete põhjal. Samuti on vee tarbimine saadud klientidele paigaldatud veemõõtjate näitude põhjal. Veemõõtjate osakaal Erastvere küla ühisveevarustussüsteemis on 22 %.

Tabeli põhjal arvutati, et keskmine ühiktarbimine elaniku kohta Erastvere külas oli 2009. aastal 201 l/d.

Keskmine veevõtt puurkaevust oli 2009. a 63 m3/d. Vee erikasutusloa alusel on lubatud veevõtt puurkaevust 72 m3/d. Erastvere puurkaevpumpla (puurkaev nr 11302)

Erastvere puurkaevpumpla on rekonstrueerimata. Pumpla ümbrus on korrastamata, puudub juurdepääsutee ja manööverdusplats teenindavatele masinatele, sanitaarkaitseala on aiaga piiramata. Vahetamata on pumplasisesed torustikud, seadmed, armatuur ning elektri- ja automaatikasüsteem. Hoone on soojustamata, remonditud on ainult katus, hoone siseviimistlus on tegemata, uks ja aknad vahetamata. Paigaldatud on kraan veeproovide võtmiseks. Veetöötlusseadmeid paigaldatud ei ole, on ainult peenfilter.


Tabel 5.24 Erastvere puurkaevu nr 11302 konstruktsioon

Manteltoru diameeter, mm Vahemik, m 273 0,0-56,0 168 43,5-140,0 168 perfofilter 97,0-140,0


1957. a puuritud 140 m sügavune Erastvere Hooldekodu puurkaev avab Tartu veekihi savi vahekihtidega liivakivid vahemikus 97,0-140,0 m. Puurkaevu töötav osa on kindlustatud perfofiltriga.




42


P/k passi nr

P/k katastri nr

Tootlikkus, m3/h





A-271-M

11302 25 1,10 9,90 11,0 22,7


Puurkaevupump vahetati välja 2010. a juunis ja paigaldati see 20 m sügavusele.


P/k passi nr

P/k katastri nr



Asetus-sügavus, m



A-271-M

11302 19.06.2010 G&PQS4X 10-17

20 8 70

Allikas: Hoolekandeteenused AS

Joonis 5.7 Erastvere puurkaevpumpla välisvaade

Puurkaevu ümber on moodustatud 50 m ulatusega sanitaarkaitseala. Sanitaarkaitsealal reostusallikaid ei ole ja majandustegevust ei toimu. Sanitaarkaitseala on aiaga piiramata.

Pumbajaamade asukohad on esitatud joonistel KAN2-1-1, KAN2-1-2, KAN2-1-3, KAN2-1-4 ja KAN2-1-5 Lisas 2.

5.3 II ASTME PUMPLAD

II astme pumplad Kanepi vallas puuduvad.



43

5.4 VEEKVALITEET

5.4.1 Üldist

Joogivee kvaliteet peab vastama järgnevates dokumentides sätestatud nõuetele (edaspidi “veekvaliteedi nõuded”):

• EL Joogivee Direktiiv 98/83 EC;

• Sotsiaalministri määrus nr. 82, 31. Juuli 2001, “Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid”.

Joogivee tootmiseks kasutatava või kasutada kavatsetavale põhjaveele kehtestatakse nõuded järgmise dokumendiga:

• Sotsiaalministri määrus nr 1, 2. jaanuar 2003, “Joogivee tootmiseks kasutatava või kasutada kavatsetava pinna- ja põhjavee kvaliteedi- ja kontrollinõuded”.

5.4.2 Puurkaevuvee kvaliteet

Põhjavee veekvaliteedi ja töötlemise vajaduse hindamisel on lähtutud Sotsiaalministri 2. jaanuari 2003. a. määrusest nr 1 “Joogivee tootmiseks kasutatava või kasutada kavatsetava pinna- ja põhjavee kvaliteedi- ja kontrollinõuded”.

Põhjavee võtul joogiveena kasutamisel peab vee erikasutaja koostama joogiveeallika kontrollikava viieks aastaks, kui:

1) vett võetakse rohkem kui 10 m3 ööpäevas ja seda kasutab rohkem kui 50 inimest;

2) vett töödeldakse avalikuks kasutamiseks või majandustegevuseks.

Kontrolli sagedus sõltub joogivee tootmiseks kasutatava põhjavee kvaliteediklassist.

Vee erikasutusloa kehtivuse ajal on ettevõttel MA Karjäär kohustus võtta töötavatest puurkaevudest veeproov kehtiva metoodika kohaselt vähemalt üks kord loa kehtivusaja jooksul. Veeproovides analüüsida katselaboris järgmised näitajad: nitraat, ammoonium, kloriid, oksüdeeritavus, elektrijuhtivus, pH. Lisaks nimetatud komponentidele määrata ka üldraua sisaldused.

Vee erikasutusloa kehtivuse ajal on ettevõttel Hoolekandeteenused AS kohustus võtta vähemalt üks kord aastas põhjavee proov, millest analüüsida järgmised näitajad: nitraat, ammoonium, kloriid, oksüdeeritavus, elektrijuhtivus, pH. Lisaks nimetatud komponentidele määrata ka üldraua sisaldused.

MA Karjäär on koostanud ja kooskõlastanud Joogiveeallika kontrolli kavad aastateks 2008-2012 Kanepi alevikus, Põlgaste ja Soodoma külas, kava on parandatud ja täiendatud 18.09.2009. Hurmi külas joogiveeallika kontrolli kava koostatud ei ole, sest veevõtt on alla 10 m3/ööpäevas.

Proovivõtukohad on järgmised:

• Kanepi Kooli puurkaev nr 11301;

• Kanepi Tehnika puurkaev nr 11288;

• Põlgaste küla puurkaev nr 11283;

• Soodoma küla puurkaev nr 11282.



44

Hoolekandeteenused AS on koostanud ja kooskõlastanud 2009. aastal Joogiveeallika kontrolli kava aastateks 2009-2013 Erastvere külas, kava on parandatud 2010. Aasta veebruaris. Proovivõtukohaks on Erastvere puurkaevu nr 11302 kraan, veeproov võetakse igal aastal aprillikuus.

Allpool tabelites tuuakse puurkaevudest võetud veeproovide analüüside tulemused viimastel aastatel ja vahetult puurkaevu puurimise järel. Joogiveeallikana kasutatava põhjavee I kvaliteediklassi piirsisaldust ületavad näitajad on märgitud rasvase kirjaga.



45

Tabel 5.27 Kanepi aleviku Kooli puurkaevu vee kvaliteet

Nr

Näitaja

Ühik

Määrus nr 82; 98/83/EC

Kooli PK-11301

Kooli PK-11301

Kooli PK-11301

Kooli PK-11301

Kooli PK-11301

Passi nr.1254

Passi nr.1254

Passi nr.1254

Passi nr.1254

Passi nr.1254

Proovi võtmise kuupäev

15.11.65 16.08.06 26.09.07 11.03.09 24.09.09

1.

Lõhn palli Tarbijale vastuvõetav, ebaloomulike muutusteta

0 2 0 0

2.

Värvus mg/l Pt Tarbijale vastuvõetav, ebaloomulike muutusteta

10 kraadi 0 0 0

3.

Maitse palli Tarbijale vastuvõetav, ebaloomulike muutusteta

1

4.

Hägusus NHÜ Tarbijale vastuvõetav, ebaloomulike muutusteta

<1 <1 <1 <1

5. pH pH ühik 6,5≤pH≤9,5 7,0 7,4 7,4 7,4 7,4 6. Ammoonium mg/l 0,50 0,04 0,05 <0,05 <0,05 0,06 7. Nitritid mg/l 0,50 <0,002 <0,002 <0,002 8. Nitraadid mg/l 50 <1,5 <1 <1 9. Kloriidid mg/l 250 2,8 3,0 3,0 10. Sulfaadid mg/l 250 6,5 6,9 6,6 11. Üldraud mg/l 0,2 0,3 0,313 <0,02 0,194

12. Permanganaatne hapnikutarve

mg/l O2 5,0 1,5 <0,5 1,0 <0,5

13. Fluoriid mg/l 1,5 0,3 0,3 0,3 14. Naatrium mg/l 200 4,6 4,4 15. Mangaan mg/l 0,05 0,311 <0,01 0,265

16. Elektrijuhtivus µS cm-1

20˚C 2500 420 422 407 422

17. Coli-laadsed bakterid

PMÜ/100ml 0 0 0

18. Escherichia coli PMÜ/100ml 0 0 0 19. Enterokokid PMÜ/100ml 0 0 0



46

Nr

Näitaja

Ühik


Kooli PK-11301

Kooli PK-11301

Kooli PK-11301

Kooli PK-11301

Kooli PK-11301

Passi nr.1254

Passi nr.1254

Passi nr.1254

Passi nr.1254

Passi nr.1254

Proovi võtmise kuupäev

15.11.65 16.08.06 26.09.07 11.03.09 24.09.09

20. Heterotroofsed bakterid

PMÜ/1ml Ebaloomulike muutusteta

210 12

Allikas: MA Karjäär Raua näitaja piirväärtuste alusel kuulub joogiveeallikana kasutatav põhjavesi II kvaliteediklassi, mangaani näitaja piirsisalduse alusel isegi halvemasse kui III kvaliteediklass. II ja III kvaliteediklassi põhjavesi vajab töötlemist. Paigaldatud on veetöötlusseadmed pumplasse 2008. a juunis.

Tabel 5.28 Kanepi aleviku Tehnika puurkaevu vee kvaliteet

Nr

Näitaja

Ühik


Tehnika PK-11288

Tehnika PK-11288

Tehnika PK-11288

Tehnika PK-11288

Tehnika PK-11288

Passi nr 5160

Passi nr 5160

Passi nr 5160

Passi nr 5160

Passi nr 5160

Proovi kuupäev 22.06.82 16.08.06 26.09.07 11.03.09 24.09.09

1.

Lõhn palli Tarbijale vastuvõetav, ebaloomulike muutusteta

1 0 0 0

2.

Värvus mg/l Pt Tarbijale vastuvõetav, ebaloomulike muutusteta

8 kraadi 15 kraadi 0 0 0

3.

Hägusus NHÜ Tarbijale vastuvõetav, ebaloomulike muutusteta

1,8 mg/l <1 2 2 1

4.

Maitse palli Tarbijale vastuvõetav, ebaloomulike muutusteta

1 0

5. pH pH ühik 6,5≤pH≤9,5 7,95 7,3 7,3 7,4 7,4 6. Ammoonium mg/l 0,50 0,39 0,14 0,12 0,1 0,1 7. Nitritid mg/l 0,50 0,016 <0,002 <0,002 <0,002 8. Nitraadid mg/l 50 0,66 <1,5 <1 <1 9. Kloriidid mg/l 250 8,1 1,9 2,0 1,9 10. Sulfaadid mg/l 250 5,0 3,2 3,1 3,1 11. Üldraud mg/l 0,2 0,24 0,47 0,402 0,445



47

Nr

Näitaja

Ühik


Tehnika PK-11288

Tehnika PK-11288

Tehnika PK-11288

Tehnika PK-11288

Tehnika PK-11288

Passi nr 5160

Passi nr 5160

Passi nr 5160

Passi nr 5160

Passi nr 5160

Proovi kuupäev 22.06.82 16.08.06 26.09.07 11.03.09 24.09.09


mg/l O2 5,0 1,2 <0,5 0,9 <0,5

13. Fluoriid mg/l 1,5 0,2 0,2 0,2 14. Naatrium+kaalium mg/l 5,1 15. Naatrium mg/l 200 5,7 5,9 6,8 16. Mangaan mg/l 0,05 0,268 0,296 0,285


20˚C 2500 460 463 448 447

18. Kuivjääk mg/l 259 19. Üldkaredus mg-ekv/l 6 20. Vesinikkarbonaat mg/l 360 21. Kaalium mg/l 22. Kaltsium mg/l 76,1 23. Magneesium mg/l 26,8 24. Coli-laadsed

bakterid PMÜ/100ml 0 0 0 0

25. Escherichia coli PMÜ/100ml 0 0 0 0 26. Enterokokid PMÜ/100ml 0 0 0 0 27. Heterotroofsed

bakterid PMÜ/1ml Ebaloomulike

muutusteta 50 132


Raua ja hägususe näitajate piirväärtuste alusel kuulub joogiveeallikana kasutatav põhjavesi II kvaliteediklassi, mangaani näitaja piirsisalduse alusel isegi halvemasse kui III kvaliteediklass. II ja III kvaliteediklassi põhjavesi vajab töötlemist. Paigaldatud on veetöötlusseadmed pumplasse 2008. a juulis.

Tabel 5.29 Kanepi aleviku Lasteaia puurkaevu vee kvaliteet

Nr

Näitaja

Ühik


Lasteaia PK-11294 Lasteaia PK-11294

Passi nr 4977 Passi nr 4977 Proovi kuupäev 21.04.81 18.10.07

1. Lõhn palli Tarbijale vastuvõetav, ebaloomulike muutusteta

2



48

Nr

Näitaja

Ühik


Lasteaia PK-11294 Lasteaia PK-11294

Passi nr 4977 Passi nr 4977 Proovi kuupäev 21.04.81 18.10.07

2. Värvus mg/l Pt Tarbijale vastuvõetav, ebaloomulike muutusteta 0 kraadi 6

3. Hägusus NHÜ Tarbijale vastuvõetav, ebaloomulike

muutusteta 15,1

4. Maitse palli Tarbijale vastuvõetav, ebaloomulike

muutusteta

5. pH pH ühik 6,5≤pH≤9,5 7,8 6. Ammoonium mg/l 0,50 0,07 0,12 7. Nitritid mg/l 0,50 0,011 8. Nitraadid mg/l 50 <0,45 9. Kloriidid mg/l 250 3,0 9,0 10. Sulfaadid mg/l 250 2,0 7,0 11. Üldraud mg/l 0,2 0,7 1,65


mg/l O2 5,0 1,0 1,4

13. Fluoriid mg/l 1,5 0,22 14. Naatrium+kaalium mg/l 2,7 5,0 (arvutuslik9 15. Naatrium mg/l 200 5,0 16. Mangaan mg/l 0,05 0,178


20˚C 2500 484

18. Kuivjääk mg/l 279 304 19. Üldkaredus mg-ekv/l 5,69 5,5 20. Vesinikkarbonaat mg/l 347,8 323,4 21. Kaalium mg/l 22. Kaltsium mg/l 70,1 68,1 23. Magneesium mg/l 26,7 25,5 (arvutuslik) 24. Coli-laadsed

bakterid PMÜ/100ml 0 0

25. Escherichia coli PMÜ/100ml 0 0 26. Enterokokid PMÜ/100ml 0 0 27. Heterotroofsed

bakterid PMÜ/1ml Ebaloomulike muutusteta




49

Raua näitaja piirväärtuste alusel kuulub joogiveeallikana kasutatav põhjavesi II kvaliteediklassi, mangaani näitaja piirsisalduse alusel III kvaliteediklassi. II ja III kvaliteediklassi põhjavesi vajab töötlemist. 18.10.07 võetud veeproovis kõrgendatud raua ja hägususe näitajad on seotud puurkaevu remonttöödega.

Tabel 5.30 Põlgaste küla puurkaevu vee kvaliteet

Nr

Näitaja

Ühik


Põlgaste PK-11283

Põlgaste PK-11283

Põlgaste PK-11283

Põlgaste PK-11283

Põlgaste PK-11283

Passi nr 5550

Passi nr 5550

Passi nr 5550

Passi nr 5550

Passi nr 5550

Proovi kuupäev 13.08.85 16.08.06 26.09.07 11.03.09 24.09.09

1. Lõhn palli

Tarbijale vastuvõetav, ebaloomulike muutusteta 0 0

0 0

2. Värvus mg/l Pt Tarbijale vastuvõetav, ebaloomulike muutusteta 0 kraadi 5 0 0 0

3. Hägusus NHÜ Tarbijale vastuvõetav,

ebaloomulike muutusteta <1 <1 <1 <1

4. Maitse palli Tarbijale vastuvõetav,

ebaloomulike muutusteta 0 0

5. pH pH ühik 6,5≤pH≤9,5 7,4 7,4 7,5 7,5 6. Ammoonium mg/l 0,50 0,06 0,07 0,07 0,08 0,08 7. Nitritid mg/l 0,50 0,01 0,002 <0,002 <0,002 8. Nitraadid mg/l 50 <1,5 <1 <1 9. Kloriidid mg/l 250 8,1 1,9 2,1 1,9 10. Sulfaadid mg/l 250 3,5 3,7 3,8 3,6 11. Üldraud mg/l 0,2 0,204 0,034 0,048


mg/l O2 5,0 1,4 <0,5 0,8 <0,5

13. Fluoriid mg/l 1,5 0,3 0,3 0,3 14. Naatrium+kaalium mg/l 7,5 15. Naatrium mg/l 200 3,4 3,4 3,2 16. Mangaan mg/l 0,05 0,165 0,173 0,160


20˚C 2500 406 410 400 415

18. Kuivjääk mg/l 260 19. Üldkaredus mg-ekv/l 5,0 20. Vesinikkarbonaat mg/l 305,1



50

Nr

Näitaja

Ühik


Põlgaste PK-11283

Põlgaste PK-11283

Põlgaste PK-11283

Põlgaste PK-11283

Põlgaste PK-11283

Passi nr 5550

Passi nr 5550

Passi nr 5550

Passi nr 5550

Passi nr 5550

Proovi kuupäev 13.08.85 16.08.06 26.09.07 11.03.09 24.09.09 21. Kaltsium mg/l 68,1 22. Magneesium mg/l 19,5 23. Coli-laadsed

bakterid PMÜ/100ml

0 0 0 0 0

24. Escherichia coli PMÜ/100ml

0 0 0 0 0

25. Enterokokid PMÜ/100ml

0 0 0 0


PMÜ/1ml Ebaloomulike muutusteta 300 54


Raua näitaja piirväärtuste alusel kuulub joogiveeallikana kasutatav põhjavesi II kvaliteediklassi, mangaani näitaja piirsisalduse alusel III kvaliteediklassi. II ja III kvaliteediklassi põhjavesi vajab töötlemist. Paigaldatud on veetöötlusseadmed pumplasse 2009. a augustis.

Tabel 5.31 Hurmi küla puurkaevu vee kvaliteet

Nr

Näitaja

Ühik


Hurmi PK-11124 Hurmi PK-11124 Hurmi PK-11124 Hurmi PK-11124

Passi nr 3470 Passi nr 3470 Passi nr 3470 Passi nr 3470

Proovi kuupäev 05.01.73 06.12.04 26.10.05 11.03.09

1. Lõhn palli


0

2. Värvus mg/l Pt Tarbijale vastuvõetav, ebaloomulike muutusteta 0 0 0


ebaloomulike muutusteta 1 1 2



5. pH pH ühik 6,5≤pH≤9,5 6,3 7,4 7,3 6. Ammoonium mg/l 0,50 <0,05 <0,05 <0,05 7. Nitritid mg/l 0,50 <0,002 8. Nitraadid mg/l 50 <1



51

Nr

Näitaja

Ühik


Hurmi PK-11124 Hurmi PK-11124 Hurmi PK-11124 Hurmi PK-11124

Passi nr 3470 Passi nr 3470 Passi nr 3470 Passi nr 3470

Proovi kuupäev 05.01.73 06.12.04 26.10.05 11.03.09 9. Kloriidid mg/l 250 8 2,7 10. Sulfaadid mg/l 250 5 2,3

11. Üldraud mg/l 0,2 0,5 0,273

(16.11.05) 0,270


mg/l O2 5,0 1,6 1,2

13. Fluoriid mg/l 1,5 0,2 14. Naatrium+kaalium mg/l 2,48 15. Naatrium mg/l 200 3,4 16. Mangaan mg/l 0,05


20˚C 2500 388 420 410

18. Kuivjääk mg/l 256 19. Üldkaredus mg-ekv/l 5,2 20. Vesinikkarbonaat mg/l 305,1 21. Kaalium mg/l 22. Kaltsium mg/l 62,1 23. Magneesium mg/l 25,5 24. Coli-laadsed

bakterid PMÜ/100ml

0 0 0 (26.10.05) 0


0 0 0 (26.10.05) 0


0 0


PMÜ/1ml Ebaloomulike muutusteta >300




52

Raua ja hägususe näitajate piirväärtuste alusel kuulub joogiveeallikana kasutatav põhjavesi II kvaliteediklassi, mangaani näitaja piirsisalduse alusel III kvaliteediklassi. II ja III kvaliteediklassi põhjavesi vajab töötlemist. Paigaldatud on veetöötlusseadmed pumplasse 2009. a augustis.

Tabel 5.32 Soodoma küla puurkaevu vee kvaliteet

Nr

Näitaja

Ühik


Soodoma PK-11282 Soodoma PK-11282 Soodoma PK-11282

Passi nr 5423 Passi nr 5423 Passi nr 5423 Proovi kuupäev 03.07.84 26.09.07 11.03.09

1. Lõhn palli


2. Värvus mg/l Pt Tarbijale vastuvõetav, ebaloomulike muutusteta 0 0


ebaloomulike muutusteta <1 <1



5. pH pH ühik 6,5≤pH≤9,5 7,7 7,6 6. Ammoonium mg/l 0,50 0,15 <0,05 <0,05 7. Nitritid mg/l 0,50 0,017 8. Nitraadid mg/l 50 0,7 9. Kloriidid mg/l 250 7,6 10. Sulfaadid mg/l 250 7,0 11. Üldraud mg/l 0,2 0,15 <0,02


mg/l O2 5,0 0,7

13. Naatrium+kaalium mg/l 1,4 14. Mangaan mg/l 0,05 <0,01


20˚C 2500 287 282

16. Kuivjääk mg/l 205 17. Üldkaredus mg-ekv/l 3,8 18. Vesinikkarbonaat mg/l 213,6 19. Kaltsium mg/l 48,1 20. Magneesium mg/l 17,0 21. Coli-laadsed bakterid PMÜ/100

ml 0 0 0



53

Nr

Näitaja

Ühik


Soodoma PK-11282 Soodoma PK-11282 Soodoma PK-11282

Passi nr 5423 Passi nr 5423 Passi nr 5423 Proovi kuupäev 03.07.84 26.09.07 11.03.09


0 0 0


PMÜ/1ml Ebaloomulike muutusteta


Määratud näitajate alusel kuulub kasutatav põhjavesi I kvaliteediklassi. Vajalik on kõigi joogiveeallikat iseloomustavate näitajate määramist vastavalt joogiveeallika kavale, et määrata toorvee töötlemise vajadus.

Tabel 5.33 Erastvere küla puurkaevu vee kvaliteet

Nr

Näitaja

Ühik


Erastvere PK-11302 Erastvere PK-11302

Passi nr A-271-M Passi nr A-271-M Proovi kuupäev 23.08.57 05.02.2009

1. Ammoonium mg/l 0,50 0 2. Nitritid mg/l 0,50 0 3. Nitraadid mg/l 50 0 4. Kloriidid mg/l 250 13,5 5. Sulfaadid mg/l 250 25 6. Üldraud mg/l 0,2 5,0 0,229


mg/l O2 5,0 3,6

8. Fluoriid mg/l 1,5 0,3 9. Mangaan mg/l 0,05 0,130


20˚C 2500 408

11. Vesinikkarbonaat mg/l 300,5 Allikas: Hoolekandeteenused AS

Puurkaevu kasutamise ajal kuulub raua ja hägususe näitajate piirväärtuse alusel joogiveeallikana kasutatav põhjavesi II kvaliteediklassi, mangaani näitaja piirsisalduse alusel III kvaliteediklassi. II ja III kvaliteediklassi põhjavesi vajab töötlemist.



54

5.4.3 Joogivee kvaliteet

Joogivee mikrobioloogilised ja keemilised kvaliteedinäitajad ning organoleptilisi omadusi mõjutavad, üldist reostust iseloomustavad näitajad ja radioloogilised näitajad ei tohi ületada Sotsiaalministri määruses nr 82 31. juulist 2001. a “Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid” esitatud piirsisaldusi. Määrus on kooskõlas EL direktiiviga 98/83EC ja selle täitmise üle teostab järelevalvet Terviseamet piirkondliku talituse kaudu. Joogiveele esitatud piirsisalduste ületamisel korraldab Terviseamet koostöös ekspertidega terviseriski hindamise ja inimese tervise kaitsmise vajaduse korral labinõude programmi väljatöötamise, mille kulud katab joogiveekäitleja. Kui lubatust kõrgemate näitajate puhul ei kaasne ohtu inimese tervisele, võib seda vett kasutada joogivee otstarbeks. Kvaliteedinõuetele mittevastava, kuid tervisele ohutu joogivee müümiseks peab vee erikasutajal olema luba. Müümisloa väljastamise õigus on vee erikasutaja Terviseameti piirkondlikul talitusel.

Vastavalt Sotsiaalministri 31. juuli 2001. a määrusele nr 82 “Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid”, peab vee-ettevõtjal olema joogivee kvaliteedi kontrolli kava. Kavas sätestatakse proovivõtukohad ning tava- ja süvakontrolli sagedus.

MA Karjäär on koostanud ja kooskõlastanud Terviseameti Põlvamaa esindusega joogivee kontrolli kavad aastateks 2007-2010 Kanepi alevikus, Põlgaste ja Soodoma külas.

Hoolekandeteenused AS on koostanud ja kooskõlastanud Terviseameti Põlvamaa esindusega joogivee kontrolli kava aastateks 2009-2011 Erastvere külas. Proovivõtukohaks on määratud Erastvere hooldekodu köögikraan, tavakontrolli ja süvakontrolli teostamise aeg on ette nähtud aprillikuus (süvakontroll 2010. aastal).

MA Karjäär koostatud joogivee kontrolli kavas on välja toodud järgmised proovivõtmisekohad:

• Kanepi alevikus Kanepi Gümnaasiumi söökla kraanist – 1 kord aastas (juuli-september) tavakontroll ja 1 kord 10 aasta jooksul süvakontroll (2009);

• Põlgaste külas kaupluse kraanist - 1 kord aastas (september) tavakontroll ja 1 kord 10 aasta jooksul süvakontroll (2009);

• Soodoma külas elamu kraanist - 1 kord aastas (september) tavakontroll ja 1 kord 10 aasta jooksul süvakontroll (2010).

Tavakontrolli raames teostatakse mikrobioloogiline uuring (Escherichia coli, Coli laadsed bakterid), keemiline uuring (ammoonium, elektrijuhtivus, lõhn, maitse, värvus, hägusus, pH, raud, mangaan). Süvakontrolli käigus määratakse kõik joogivee kvaliteeti iseloomustvad näitajad vastavalt Sotsiaalministri määrusele nr 82.

Tabel 5.34 Joogivee kvaliteet Kanepi alevikus, Põlgaste, Hurmi, Soodoma ja Erastvere külas

Nr Näitaja Ühik Määrus nr 82; 98/83/EC

Kanepi kooli söökla

Põlgaste kauplus

Hurmi küla

Soodoma küla

Erastvere klüla

Proovi kuupäev

24.09.09

24.09.09

24.09.09

24.09.09 09.03.09

1. Lõhn palli Tarbijale vastuvõetav, ebaloomulike muutusteta

0 0 0 0 0



55

Nr Näitaja Ühik Määrus nr 82; 98/83/EC

Kanepi kooli söökla

Põlgaste kauplus

Hurmi küla

Soodoma küla

Erastvere klüla

Proovi kuupäev

24.09.09

24.09.09

24.09.09

24.09.09 09.03.09

2. Maitse palli Tarbijale vastuvõetav, ebaloomulike muutusteta

0 0 0 0

3. Värvus mg/l Pt Tarbijale vastuvõetav, ebaloomulike muutusteta

0 0 0 0 0

4. Hägusus NHÜ Tarbijale vastuvõetav, ebaloomulike muutusteta

<1 <1 2 <1 2

5. pH 6,5≤pH≤9,5 7,5 7,5 7,3 7,8 7,3

6. Ammoonium mg/l 0,50 <0,05 <0,05 <0,05 <0,05 <0,05

7. Elektrijuhtivus µS cm-1 20˚C

2500 420 405 409 289 393

8. Nitritid mg/l 0,50 0,003

9. Nitraadid mg/l 50 <1

10. Kloriidid mg/l 250 4,2

11. Sulfaadid mg/l 250 9,4

12. Üldraud mg/l 0,2 0,089 0,1 0,154 0,042 0,343

13. Permanga-naatne hapnikutarve

mg/l O2 5,0 1,3

14. Fluoriid mg/l 1,5 0,3

15. Naatrium mg/l 200 3,9

16. Mangaan mg/l 0,05 <0,01 <0,01 <0,01 <0,01 0,114

17. Coli-laadsed bakterid

PMÜ/100ml

0 0 0 0 0 0

18. Escherichia coli

PMÜ/100ml

0 0 0 0 0 0


0 0


PMÜ/1ml

Ebaloomulike muutusteta

>3,0x102

Allikas: MA Karjäär ja Hoolekandeteenused AS

Veeproovides määratud keemilised ja mikrobioloogilised näitajad vastavad joogiveele esitatud nõuetele määratud näitajate osas, välja arvatud Erastvere külas.

5.5 VEEVÕRK

5.5.1 Kanepi alevik

Kanepi aleviku veetorustike kogupikkus on ~8 km. Rajatud on need peamiselt 1960-ndatel ja 1970-ndatel aastatel (materjaliks teras ja malm, läbimõõdud on DN50 ja DN100.) ning on käesolevaks ajaks enamasti täielikult amortiseerunud. Amortiseerunud torustikud võivad rikkuda joogivee kvaliteeti torustikus. Amortiseerunud torustiku osa kogupikkus on alevikus 3,9 km. ÜVK arendamise kava jälgitava perioodi jooksul tuleb need amortiseerunud torustikud välja vahetada.

1 km (materjaliks PE) veetorustikke on rajatud aastatel 2003-2004 koos Otepää maantee ehitusega. Peale uute torustike rajamist 2003 ja 2004 aastal on aleviku joogiveevõrk ühendatud ühtseks süsteemiks.



56

Tabel 5.35 Veetorustikud Kanepi alevikus

Materjal Läbimõõt, mm Pikkus, m

Polüetüleen (PE) 50-90 1200

Malm või teras 40-100 6800

KOKKU 8000

Torustiku skeem on esitatud Joonisel KAN2-1-1 Lisas 2.


Põlgaste külas on veetorustike pikkuseks ligikaudu 6,6 km, rajatud on need peamiselt 1960-ndatel ja 1970-ndatel aastatel. 130 m veetorustikku (materjal PE) on rajatud 2004. a AS Arke Lihatööstuse veevarustuse parandamiseks. Ülejäänud veetorustikud on külas enamuses valmistatud terasest või malmist. Metallist torude vanus on 30-40 aastat ning on käesolevaks ajaks täielikult amortiseerunud. Amortiseerunud torustiku kogupikkus on hinnanguliselt ligikaudu 2,7 km. ÜVK arendamise kava jälgitava perioodi jooksul tuleb amortiseerunud torud välja vahetada. Olemasolevatest torustikest ligikaudu 1,5 km paiknevad tööstusrajoonis, mis jääb eraomandisse.

Tabel 5.36 Veetorustikud Põlgaste külas


Polüetüleen (PE) 50-90 130

Malm või teras 40-100 6500

KOKKU 6630


5.5.3 Hurmi küla

Käesoleval ajal on veetorustike kogupikkus Hurmi külas ligikaudu 4,5 km, millest 800 m on suhteliselt uued. Suurem osa torustikest on rajatud peamiselt 1970-ndatel aastatel. Vanemad veetorustikud on valmistatud terasest või malmist, uuemad polüetüleenist. Veetorustikud vanusega 30-40 aastat on amortiseerunud. Amortiseerunud veetorustike kogupikkus on hinnanguliselt ligikaudu 2,4 km. ÜVK arendamise kava jälgitava perioodi jooksul tuleb need amortiseerunud torustikud välja vahetada.


5.5.1 Soodoma küla

Käesoleval ajal on veetorustike kogupikkus Soodoma külas ligikaudu 3,7 km. Suurem osa nendest torustikest on rajatud peamiselt 1970-ndatel aastatel. Külas paiknevad veetorustikud on valmistatud terasest või malmist ning on praeguseks ajaks amortiseerunud. Amortiseerunud torustike kogupikkus on ligikaudu 2,1 km. ÜVK arendamise kavas jälgitava perioodi jooksul tuleb need amortiseerunud torustikud välja vahetada.




57


Käesoleval ajal on veetorustike kogupikkus Erastvere külas ligikaudu 600 m. Torustikud on rajatud peamiselt 1970-ndate aastate keskel. Külas paiknevad veetorustikud on valmistatud terasest või malmist ning on praeguseks ajaks amortiseerunud. Amortiseerunud torustike kogupikkus on ligikaudu 500 m. ÜVK arendamise kavas jälgitava perioodi jooksul tuleb need amortiseerunud torustikud välja vahetada.


5.6 TULETÕRJE VEEVARUSTUS

5.6.1 Üldist

Tuletõrje veevarustus on Kanepi vallas lahendatud veevõtukohtade, reservuaaride ja hüdrantide baasil. Hajaasustusega piirkondades võib arvestada tulekustutusvee juurdevedu ettevalmistatud veevõtukohast tuletõrjeautodega, kui veotsükli koguaeg ei ületa 10 minutit ja veekogu kaugus piki juurdepääsuteed on kuni 1 km.

Veevõtukohtadesks Kanepi alevikus on kaks hüdranti ning alevikus asuvad tiigid, täpsemad veevõttude asukohad tuleb määrata veetorustike projekteerimistööde käigus. Alternatiivina võib rajada Kanepisse veel 1-2 tuletõrjevee hüdranti projekteerimistööde käigus. Hüdrant peab asuma sel juhul puurkaevpumpla vahetus läheduses, et tagada tuletõrje veevarustuse vooluhulkade piisav ja pidev olemasolu nõutava rõhu all ka veetarbimise ajal.

Põlgaste külasse võib rajada veetorustike projekteerimistööde käigus ühe veehüdrandi puurkaevpumpla vahetusse lähedusse. Võimalikuks veevõtu kohaks Põlgastes peab planeerima asulalähedase piisava veehulgaga veekogu.

Võimalikuks veevõtu kohaks Erastvere külas on Erastvere järv.

Võimalikuks veevõtu kohtadeks Hurmi ja Soodoma külas on asulate lähedal paiknevad veekogud, kus on piisaval hulgal vett. Veevõtu kohad peab paika panema veetorustike rekonstrueerimise ja rajamise projekteerimistööde käigus.

Tabel 5.37 Tuletõrje veevõtukohad ühisveevarustuse piirkondades

Jrk. nr.

Tuletõrje veevõtukoht Liik

1. Kanepi alevik, väljasõidul Ihamaru suunas Kasvuhoonetiik 2. Kanepi alevik, Bussipeatuse platsil Hüdrant 3. Kanepi alevik, Weizenbergi tn Tuletõrjedepoo tuletõrjetiik 4. Kanepi alevik, Tehnika tn Hüdrant 5. Kanepi alevik/Hino küla Ritsiku sillal Võhandu jõel Veevõtukoht 6. Põlgaste, Uiborindu lautade juures veetorn Veevõtukoht 7. Põlgaste Arke lihatööstuse õuel veetorn Veevõtukoht 8. Erastvere-Sillaotsa (T-18116) ja Antsla-Kanepi (T-

25183) ristis, Võhandu jõel Veevõtukoht

9. Erastvere järv Veevõtukoht Allikas: Kanepi valla üldplaneering

Tuletõrje veevõtukohad on esitatud joonistel KAN2-1-1, KAN2-1-2, KAN2-1-3, KAN2-1-4 ja KAN2-1-5 Lisas 2.



58

5.7 VEEBILANSS

Veebilansi koostamisel on lähtutud Kanepi valla üldplaneeringu ja valla arengukavas toodud rahvastiku prognoosidest ja viimaste aastate veetoodangu ja –tarbimise andmetest. Kanepi valla üldplaneeringu andmetel oli Kanepi valla rahvaarvu vähenemine kiirem 1990. aastate lõpus, peale 2000. aastat on rahvastiku vähenemine olnud väiksem. Sarnane vähenemistrend on vallas tõenäoline ka tulevikus, kuna loomulik iive on vallas viimase 10 aasta jooksul olnud negatiivne ning kohati positiivne rändesaldo (sisse rändab rohkem inimesi kui lahkub) ei suuda vähenemist kompenseerida. Rahvastiku vanuseline jaotumine on mõnevõrra ebasoodsam kui Eestis keskmiselt või Põlva maakonnas: tööealiste protsent on madalam ning vanurite osatähtsus suurem, millest tulenevalt on ülalpeetavate määr töötaja kohta suurem. Noorte osatähtsus Kanepi vallas on samas pisut kõrgem Eesti keskmisest. Kanepi valla arengukava järgi asulates elanike arvu kasvu ei prognoosita. Kanepi valla arengukava 2007-2015 andmetel on valla arengu üheks oluliseks ülesandeks demograafilise tasakaalu säilitamine. Selleks tuleb soodustada noorte, haritud, edukate ja ettevõtlike inimeste Kanepi valda elama asumist ja siit pärit, kuid mujal hariduse omandanud noorte tagasipöördumist. Elu- ja ettevõtluskeskkonna arengueelduste oskuslikul arendamisel on võimalik Kanepi valla rahvastiku vähenemine uuesti kasvuks pöörata.

5.7.1 Kanepi alevik

Kanepi alevikus on ühisveevarustussüsteemiga liitunud hinnanguliselt 599 elanikku (91 % elanikkonnast). Lisaks elanikele tarbivad ühisveevarustussüsteemi vett Kanepi Vallavalitus ja valla asutused - Kanepi Gümnaasium ja Kanepi Lasteaed.

Tabel 5.38 Veetoodang ja tarbimine Kanepi alevikus

Ühik

2009

2021

Veetoodang m3/d 82 72

Veetarbimine m3/d 65 65

Ühiktarbimine l/d elaniku kohta 109 100 Arvestamata vesi m3/d 17 7 Arvestamata vesi % 21 10 Allikas: MA Karjäär

2009. aastal oli Kanepi aleviku keskmine ühisveevarustuse veetarve elaniku kohta 109 l/d. Veemõõtjatega on varustatud 70 % tarbijatest. Keskmine veetoodang on arvutatud pumplate veemõõtjate alusel. Suured veekaod on tingitud torustike väga halvast seisukorrast.

Perspektiivse veevajaduse arvestamisel on lähtutud sellest, et elanike vee tarbimine on 2021 aastaks 100 l/d elaniku kohta. Perspektiivne tarbijate arv jääb samale tasemele. Arvestamata vee kogus on perspektiivis võetud 10 %.


Põlgaste külas on ühisveevarustussüsteemiga liitunud hinnanguliselt 361 elanikku (100 % elanikkonnast). Lisaks elanikele tarbib ühisveevarustussüsteemi vett AS Arke Lihatööstus.



59

Tabel 5.39 Veetoodang ja tarbimine Põlgaste külas

Ühik

2009

2021



- elanike poolt m3/d 32 32

- juriidiliste isikute ja tööstuste poolt tarbimine

m3/d 23 23

Ühiktarbimine l/d elaniku kohta 89 89 Arvestamata vesi m3/d 14 6 Arvestamata vesi % 20 10 Allikas: MA Karjäär

Perspektiivse veevajaduse arvutamisel on lähtutud eeldustest, et elanike ja tööstusettevõtete vee tarbimine jääb 2021. aastaks samale tasemele – 89 l/d elaniku kohta. Perspektiivseks tarbijate arvuks on 361 elanikku. Arvestamata vee kogus on perspektiivis võetud 10 %.

5.7.3 Hurmi küla

Hurmi külas on ühisveevarustussüsteemiga liitunud hinnanguliselt 68 elanikku (77 % elanikkonnast), tööstustarbijad puuduvad.

Tabel 5.40 Veetoodang ja tarbimine Hurmi külas

Ühik

2009

2021

Veetoodang m3/d 6 5,8

Veetarbimine m3/d 3 4,8

Ühiktarbimine l/d elaniku kohta 29 70 Arvestamata vesi m3/d 3 1 Arvestamata vesi % 50 17 Allikas: MA Karjäär 2009. aastal oli Hurmi küla keskmine ühisveevarustuse veetarve elaniku kohta 44 l/d. Perspektiivse veevajaduse arvutamisel on lähtutud eeldusest, et elanike vee tarbimine kasvab 2021. aastaks - 70 l/d elaniku kohta, perspektiivne tarbijate arv jääb samale tasemele - 68 inimest. Arvestamata vee koguseks perspektiivis on võetud hinnanguliselt 17 %.

5.7.1 Soodoma küla

Soodoma külas on ühisveevarustussüsteemiga liitunud hinnanguliselt 93 elanikku (54 % elanikkonnast), tööstustarbijad puuduvad.

Tabel 5.41 Veetoodang ja tarbimine Soodoma külas

Ühik

2009

2021

Veetoodang m3/d 11 9,2



60

Ühik

2009

2021


Ühiktarbimine l/d elaniku kohta 86 86 Arvestamata vesi m3/d 3 1,2 Arvestamata vesi % 27 13 Allikas: Hoolekandeteenused AS

Perspektiivse veevajaduse arvutamisel on lähtutud eeldusest, et elanike vee tarbimine jääb 2021. aastaks samale tasemele – 86 l/d elaniku kohta. Perspektiivne tarbijate arv jääb samale tasemele - 93 inimest. Arvestamata vee koguseks perspektiivis on võetud hinnanguliselt 13 %.


Erastvere külas barustab elanikke ja Erastvere Hooldekodu Hoolekandeteenused AS, veeteenuse pakkumine ei ole asutuse põhitegevus. Ettevõttele on väljastatud nr L.VV/300538 põhjaveevõtuks ja heitvee suublasse juhtimiseks Erastvere Hooldekodu tarbeks ja edasimüügiks.

Tabel 5.42 Veetoodang ja tarbimine Erastvere külas

Ühik

2009

2021



Ühiktarbimine l/d elaniku kohta 201 140 Arvestamata vesi m3/d 16 4 Arvestamata vesi % 25 10 Allikas: Hoolekandeteenused AS

Perspektiivse veevajaduse arvutamisel on lähtutud eeldusest, et elanike vee tarbimine väheneb 2021. aastaks 140 l/d elaniku kohta, perspektiivne tarbijate arv jääb samale tasemele - 234 inimest. Arvestamata vee koguseks perspektiivis on võetud hinnanguliselt 10 %.

5.8 VEEVARUSTUSE PÕHIPROBLEEMID

Kanepi vallas on peamised veevarustuse probleemid järgmised:

• veetorustikud on amortiseerunud;

• suured veekaod;

• amortiseerunud puurkaevpumplad;

• joogivee kvaliteet ei vasta nõuetele Erastvere külas;

• torustikud läbivad erakinnistuid.



61

Kanepi valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava koostamine aastateks 2009-2020 Kanalisatsioon


62

6 KANALISATSIOON

Käesolevalt käsitletakse Kanepi valla olemasoleva ühiskanalisatsioonitorustike, reoveepumplate ja puhastite seisukorda ja hinnatakse reovee koguseid ja kontsentratsioone.

Andmed Kanepi valla kanalisatsioonisüsteemi olemasoleva seisukorra ja arenguperspektiivide kohta pärinevad ettevõtetelt MA Karjäär ja Hoolekandeteenused AS.

Ühiskanalisatsioonisüsteem on rajatud Kanepi alevikus, Põlgaste, Soodoma ja Erastvere külades.

Tabel 6.1 Ühiskanalisatsioonisüsteemi teenusega varustatud elanikkond Kanepi vallas

Asula Elanikkond (seisuga

01.01.2010)

Varustatud ühiskanalisatsiooni teenusega, inimest

Varustatud ühiskanalisatsiooni

teenusega, % Kanepi alevik 655 586 89 Põlgaste küla 361 361 100 Soodoma küla 172 66 38 Erastvere küla 298 229 77 Kokku: 1 486 1242 84 Allikas: MA Karjäär

Elanikud, kellel puudub ühiskanalisatsioonisüsteemi kasutamise võimalus, juhivad oma reovee kogumis- ja imbkaevudesse või otse loodusesse.

Vastavalt Keskkonnaministri 15. mai 2003. a määrusele nr. 48 Reovee kogumisalade määramise kriteeriumid ja Kanepi valla üldplaneeringule (2009) määrati reoveekogumisaladeks Kanepi vallas järgmised asulad:

• Kanepi alevik; • Põlgaste küla; • Erastvere küla; • Soodoma küla.

Ainult ühisveevärgi arendamise piirkonnaks määratakse käesoleva planeeringuga:

• Hurmi küla

Kanepi valla reoveekogumisalad on järgmised:

Tabel 6.2 Reoveekogumisalad

Reoveekogumisala Registrikood Reostuskoormus, ie Pindala, ha

Kanepi RKA0650338 701 (16 ie/ha kohta) 43 Põlgaste RKA0650339 410 (21 ie/ha kohta) 20 Allikas: Keskkonnaregister ja Kanepi Vallavalitsus



63

Joonis 6.1 Kanepi reoveekogumisala

Joonis 6.2 Põlgaste reoveekogumisala

Põhiline probleem ühiskanalisatsioonisüsteemis on torustike amortiseerumine või süsteemi puudumine mõnes asula osas üldse ning torustike halb seisukord.



64

6.1 KANALISATSIOONIVÕRK

6.1.1 Kanepi alevik

Kanepi alevikus on ligikaudu 89 % elanikkonnast (586 elanikku) varustatud ühiskanalisatsiooniga. Kanalisatsioonitorustikud on rajatud enamasti 1960-ndatel ja 1970-ndatel aastatel ja on suures osas amortiseerunud ning vajavad väljavahetamist. Rekonstrueerimata torustike kogupikkus on 5,5 km. 2003 ja 2004 aastal rajati kokku ligikaudu 900 m survekanalisatsiooni torustikku. Samuti on rajatud Otepää maantee ehituse käigus ligikaudu 970 m isevoolset kanalisatsioonitorustikku. Rajatud kanalisatsioonisüsteemide eesmärgiks oli siduda kokku asula eraldipaiknevad osad, moodustades ühtse, asulat katva süsteemi.

Tabel 6.3 Kanalisatsioonitorustikud Kanepi alevikus


Plastik (survetorustik) 100 900

PVC (isevoolne torustik) 160 970

Keraamika/asbotsementest 150 5 500

KOKKU 7 370



Põlgaste külas on 100 % elanikkonnast (361 elanikku) varustatud ühiskanalisatsiooniga. Kanalisatsioonitorustikud on rajatud enamasti 1960-ndatel ja 1970-ndatel aastatel ja on enamasti amortiseerunud ning vajavad väljavahetamist. Rekonstrueerimata torustike kogupikkus on 6,1 km, millest 2,6 km on tööstuspiirkonna torustikud.

Tabel 6.4 Kanalisatsioonitorustikud Põlgaste külas


Keraamika/ asbotsementest 150 6 100

KOKKU 6 100


6.1.3 Hurmi küla

Hurmi külas ühiskanalisatsioon puudub, hajaasustusega eramutes kasutatakse heitvee pinnasesse juhtimist ja kogumiskaevusid. Reovee purgimisvõimalus on Põlva linna, mis asub 12 km kaugusel ja tulevikus purgimiskoha valmimisel Kanepi alevikus 13 km kaugusel.

6.1.4 Soodoma küla

Soodoma külas on ligikaudu 38 % elanikkonnast (66 elanikku) varustatud ühiskanalisatsiooniga. On olemas ainult paarisaja meetrine kanalisatsioonitoru, mis lõpeb Parisoo peakraavis. Varem voolas reovesi pumplani, kust see pumbati lähedal asuvatesse



65

biotiikidesse. Praeguseks on reoveepumplani lähtuvad torustikud amortiseerunud ja kasutamiskõlbmatud.

Tabel 6.5 Kanalisatsioonitorustikud Soodoma külas


Keraamika/ asbotsementest 160 200

KOKKU 200



Erastvere külas on ligikaudu 77 % elanikkonnast varustatud ühiskanalisatsiooniga. Enamik kanalisatsioonitorustikest on rajatud samal ajal, kui reoveepuhasti – 1976. aastal. Torustikud on enamasti amortiseerunud ning vajavad väljavahetamist, et vältida pinnasevee sissevoolu torustikesse ja väljavoolu põhjavette.

Tabel 6.6 Kanalisatsioonitorustikud Erastvere külas


Keraamika/ asbotsementest 160 1000

KOKKU 1000


6.2 REOVEEPUMPLAD

Kanepi aleviku ühiskanalisatsioonisüsteemis on kolm uut reoveepumplat, mis ehitati 2005 aastal.

Tabel 6.7 Ülevaade Kanepi aleviku reoveepumplatest

Jrk nr

Pumpla nimi Ehitusaasta Tehnilised parameetrid Seisundi hinnang

1. Niidu tänav Ehitatud 2005. a Plastist kompaktpumplad, ABS sukelpumbad, Q=32-68 m3/h, H=13-22 m; N=1,2-3,2 kW

Hea 2. Lille tänav Ehitatud 2005. a Hea 3. Weizenbergi

tänav Ehitatud 2005. a Hea

Tööde käigus paigaldati uued reoveepumbad koos taldmikuga ja roostevaba reoveetorustikuga. Pumba juhtimiseks kasutatakse veenivooandureid.

Pumplate asukohad on esitatud Joonisel KAN2-1-1 Lisas 2.



66

6.3 REOVEEPUHASTID

Nõuded heitvee pinnasesse või veekogusse juhtimiseks on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2001. määrusega nr 269, määrus on vastavuses Asulaheitvee direktiiviga 91/271/EEC.

6.3.1 Kanepi alevik

Kanapi aleviku reoveepuhastuiks on 1970-ndatel aastatel rajatud OYXD-180. OXYD-seeria puhastid on mõeldud töötamaks kestusõhutusrežiimis ning konstruktsioonilt on nad monoblokkseadmed. OYXD on ehitatud raudbetoonist, seinad monteeritavatest elementidest ja põhi monoliitsest raudbetoonist. Konstruktsioonilt on OXYD-tüüpi puhastid betoonvaheseitega jagatud neljaks sümmeetriliseks iseseisvaks sektsiooniks. OYXD-tüüpi puhastil moodustab õhutuskamber, õhueraldamise kamber ja järelsetiti ühise sektsiooni ja puhasti koosneb neljast betoonvaheseintega eraldatud iseseisvalt töötavast sektsioonist. Mudatasku-tüüpi setitist valgub aktiivmuda ise õhutuskambrisse tagasi. Õhutuskambri, õhueraldamise kambri ja järelsetiti vaheseinate materjaliks on puit. Õhutus on pneumaatiline ja vesi viibib õhutuskambris kuni 24 tundi. Õhupuhurid paiknevad teenindushoones ja õhustiteks on perforeeritud terastorud. Õhutuseks kasutatakse A-tüüpi puhureid 1A11-80AO ja 1A12-80AO. Fosfori ja lämmastiku ärastust puhastis ei toimu. Puhasti OXYD-180 projektparameetrid on järgmised:

• Q=kuni 420 m3/d; • R=56-84 kg BHT7/d; • 933-1400 ie.

Kanepi aleviku reoveepuhasti rekonstrueeriti 2005. aastal. Reoveepuhasti koosneb voolusuunas reoveepumplast, kestvusõhustusega aktiivmudapuhastist OXYD-180 (väljalaskme kood PÕ105), millest kasutatakse kahte ühel pikiteljel asuvat sektsiooni (vastab OXYD-90-nele) ja reovee järelpuhastamiseks on biotiik pinnaga 2000 m2. Varasemad kaks biotiiki ühendati ühtseks ja sellesse paigaldati tiigipinna paremaks ärakasutamiseks trossile kilevahesein, mis tagab tiiki läbiva vee liikumise serpentiinikujulisel trajektoril. Biotiikides toimub mõningane lämmastiku ja fosfori ärastus. Puhasti seisund on rahuldav.

Hetkel ei kuulu puhasti kompleksi purgimissõlm, mis on kavas rajada. Suublaks on kraavi kaudu Võhandu jõgi (suubla kood 100300). Põlvamaa Keskkonnateenistus poolt Kanepi valla munitsipaalasutusele Karjäär 07.05.2008 väljastatud vee erikasutusloaga nr L.VV.PÕ-181075 (kehtiv kuni 07.05.2013) on ettevõtte hallatava Kanepi puhastusseadmete heitveeväljundile kehtestatud järgmised saasteainete piirnormid:

• lubatud heitvee vooluhulk 39 000 m3/aastas e keskmiselt 107 m3/d, kusjuures I ja IV kv lubatud vooluhulgaks on 9 300 m3/kv, keskmiselt 101 m3/d ja II ning III kv lubatud vooluhulgaks on 10 200 m3/kv, keskmiselt 111 m3/d.

• BHT7 – 25 mg/l; • heljum – 35 mg/l; • PÜLD – ei ole limiteeritud; • NÜLD – ei ole limiteeritud; • KHTCr – 125 mg/l.

Tabel 6.8 Kanepi aleviku reoveepuhasti tehnilised näitajad

Para-meeter

Projekteeritud Määrus Nr 269 Juuli,

2001

Vee erikasutus

luba1 20074 20085 20095 OXYD-

180 Rekonstrueeritud

(OXYD-90) Voolu-hulk, m3/d

max 420

max 210

- 107 82,7 28,9 29,8



67

Para- Projekteeritud Määrus Nr Vee 20074 20085 20095

Sisenev, mg/l

Sisenev, mg/l

Väljuv, efekt %

Väljuv, mg/l

Väljuv, mg/l

Väljuv, mg/l

Väljuv, mg/l

Väljuv, mg/l

BHT7 200 200 85…95 15 (≥90) 25 9,5 7,7 5,3 HA -2 -2 -2 25 (≥80) 35 15,8 7,8 7,8 Püld -2 -2 -2 1,5 (≥80) - 6,1 3,4 3,6 Nüld -2 -2 -2 _3 - 20,8 16 19,8 KHT -2 -2 -2 125 (≥ 75) 125 -2 -2 Allikas: MA Karjäär Märkused: 1 - Vee-erikasutusluba nr L.VV.PÕ-181075 (07.05.2008-07.05.2013) 2 - andmed puuduvad 3 - Määrusega nr 269 pole normeeritud 4 - Keskkonnateabe Keskus (varem ITK) ETTEVÕTETE NIMEKIRI SUUBLATE JÄRGI 2007. aasta andmeil 5 – MA Karjäär veekasutuse 2008. ja 2009. a aruannete andmed Puhasti sisendi reostusnäitajaid pole määratud. Tabelist on näha, et puhasti töötab efektiivselt BHT7 ja heljumi osas, biogeensed näitajad (Püld ja Nüld) pole vee erikasutusloas normeeritud.

Joonis 6.3 Kanepi aleviku reoveepuhasti


Põlgaste külas on kaks kanalisatsioonisüsteemi – põhjapoolne kogumisalal (elanikud ja kool 45 õpilase-õpetajaga) on märgala tüüpi puhasti sellele eelnevate biotiikidega (ühiskanalisatsiooni puhasti ja lõunapoolne biotiikidega puhastussüsteem, kuulub tööstusalasse (eraomand).

Põlgaste küla ühiskanalisatsioonisüsteemi on rajatud looduslik, lodu tüüpi taimkattefiltril põhinev puhastusseade (2005. aastal). Taimkattefiltrile eelnevad kaks olemasolevat järjestikku töötavat biotiiki (pindalad vastavalt 2410 m2 ja 1770 m2), millistesse juhitakse isevoolselt nii korterelamute, eramute (kokku 250 elaniku), kui ka kooli (45 õpilase-õpetaja) reoveed. Biotiikides toimub mikrovetikate poolt fotosünteesi käigus toodetava hapniku mõjul ja aeroobsete bakterite toimel reoainete oksüdatsioon. Läbi doseerimisjaama-pumpla (ing: Dosage Station) suunatakse biotiike läbinud vesi energiavõsa kasvualale, kus see puhastatakse (paju)võsa vegetatsioonil biogeenidest. Energiavõsa kasvuala koosneb kolmest väljast pindaladega vastavalt 0,66 ha, 0,66 ha ja 0,4 ha. I ja II väljale on istutatud 41 duubelreas ca á 8 900 pajuistikut (Salix sp) ja III väljale 41 duubelreas 5 730 pajuistikut. I väljal peale igat teist rida rakendatakse tilkirrigatsiooni (ing: irrigated with drippers), II ja III väljal peale igat teist rida rakendatakse irrigatsiooni torustikke

Rekonstrueeritud biotiik kilevaheseinaga

OXYD-90 tehnohoonega

Reoveepumpla



68

(ing:irrigation tubes). Tavaliselt kolme-nelja aasta pärast peale rajamist annab võsa esimese "lõikuse" (kavas 2010. aastal). Saadud puiduhaket on võimalik kasutada kohaliku katlamaja kütteks.

Põlvamaa Keskkonnateenistus poolt Kanepi valla munitsipaalasutusele Karjäär 07.05.2008 väljastatud vee erikasutusloaga nr L.VV.PÕ-181075 (kehtiv kuni 07.05.2013) on ettevõtte hallatava Põlgaste puhastusseadme heitveeväljundile kehtestatud järgmised saasteainete piirnormid:

• lubatud heitvee vooluhulk 16 200 m3/aastas e keskmiselt 44 m3/d, kusjuures I ja IV kv lubatud vooluhulgaks on 3 900 m3/kv, keskmiselt 42 m3/d; II ning III kv lubatud vooluhulgaks on 4 200 m3/kv, keskmiselt 46 m3/d, mitte aga Põlvamaa keskkonnateenistus poolt II ja III kv lubanud 10 200 m3/kv, keskmiselt 111 m3/d, mis on absurdne, sest siis tuleks aastaseks lubatud vooluhulgaks 28 200 m3/a (77 m3/d).

• BHT7 – 25 mg/l; • heljum – 35 mg/l; • PÜLD – ei ole limiteeritud; • NÜLD – ei ole limiteeritud; • KHTCr – 125 mg/l.

Joonis 6.4 Põlgaste küla reoveepuhasti

Heitvee suublaks (väljalaskme koode PÕ172) on vee erikasutusloas antud nimetu kraavi kaudu Ahja jõgi (kood 104720).

Märgalapuhasti projektandmed puuduvad.

Tabel 6.9 Põlgaste küla reoveepuhasti tehnilised näitajad

Parameeter Määrus Nr 269

Juuli, 2001

Vee erikasutus

luba1 20074 2008 IV kv5 2009

Vooluhulk, m3/d

- 44 36,7 42,4

Väljuv, mg/l

Väljuv, mg/l

Väljuv, mg/l

Väljuv, mg/l

Väljuv, mg/l

BHT7 15 (≥90) 25 9,4 4,5 -2 HA 25 (≥80) 35 21 20 -2 Püld 1,5 (≥80) - 2,6 1,6 -2 Nüld

_3 - 15,1 11 -2 KHT 125 (≥ 75) 125 -2 -2 -2 Allikas: MA Karjäär Märkused: 1 - Vee-erikasutusluba nr L.VV.PÕ-181075 (07.05.2008-07.05.2013)

Doseerimisjaam-

pumpla

Biotiigid

Paju kasvualad



69

2 - andmed puuduvad 3 - Määrusega nr 269 pole normeeritud 4 - Keskkonnateabe Keskus (varem ITK) ETTEVÕTETE NIMEKIRI SUUBLATE JÄRGI 2007. aasta andmeil 5 – MA Karjäär vee saastetasu arvutuse aruanne 2008. a IV kv kohta

Puhasti sisendi reostusnäitajaid pole määratud. Teine iseseisev reoveekogumisala (tootmisala ja tööstusala) paikneb asula lõunaosas. Peamiselt tööstusest tekkiv reovesi juhitakse 2 biotiiki. Biotiigist juhitakse heitvesi Laaneniidu peakraavi. Reostuskoormus on nimetatud tootmisalal on üsna suur. Vooluhulk võib olla hinnanguliselt 30-40 m3 ööpäevas. BHT7, hõljumi, üldlämmastiku ja üldfosfori näitajad on väga kõrgel. Peamiseks reostajaks on tõenäoliselt AS Arke Lihatööstus. Antud juhul peaks tööstus iseseisvalt nõuetekohase puhasti rajama, kuna vallavalitsuse ülesanne ei ole tagada tööstusliku heitvete puhastamine.

6.3.3 Soodoma küla

Soodoma küla reoveepuhasti (kood PO173) on osaliselt rekonstrueeritud 2010. aastal, puhastati biotiigid ja rekonstrueeriti kanalisatsioonitorustikud puhastini, vajalik on täiustada aeratsioonisüsteemi, paigaldada täiendavad seadmed aeratsiooni parandamiseks. Suublaks on Parisoo peakraav (suubla kood 100400). Kasutusel on mehhaaniline ja sellele järgnev bioloogiline puhastus. Reovee järelpuhastamiseks biotiikidesse, mille pindala on 1000 m2.

Joonis 6.5 Soodoma küla amortiseerunud reoveepumpla

Tabel 6.10 Soodoma küla reoveepuhasti tehnilised näitajad (projektandmed puuduvad)

Parameeter Määrus Nr 269

Juuli, 2001

Vee erikasutus

luba1 20075 2008 2009

Voolu-hulk, m3/d

- 44 12,5

Väljuv, mg/l

Väljuv, mg/l

Väljuv, mg/l

Väljuv, mg/l

Väljuv, mg/l

BHT7 15 (≥90) (25)2 2,2 -3 -

3 HA 25 (≥80) 35 8,3 -

3 -3

Püld 1,5 (≥80) - 0,7 -3 -

3 Nüld _4 - 2,1 -

3 -3

KHT 125 (≥ 75) 125 -3 -3 -3 Allikas: MA Karjäär Märkused: 1 - Vee-erikasutusluba nr L.VV.PÕ-181075 (07.05.2008-07.05.2013) 2 – vee erikasutusloas nr L.VV.PÕ-181075 pole märgitud 3 - andmed puuduvad 4 - Määrusega nr 269 pole normeeritud



70

5- Keskkonnateabe Keskus (varem ITK) ETTEVÕTETE NIMEKIRI SUUBLATE JÄRGI 2007. aasta andmeil Puhasti sisendi reostusnäitajaid pole määratud. Põlvamaa Keskkonnateenistus poolt Kanepi valla munitsipaalasutusele Karjäär 07.05.2008 väljastatud vee erikasutusloaga nr L.VV.PÕ-181075 (kehtiv kuni 07.05.2013) on ettevõtte hallatava Soodoma puhastusseadme (biotiigid) heitveeväljundile (väljalaskme kood (PÕ173) suunlaks Parisoo peakraav (kood 100400) kehtestatud järgmised saasteainete piirnormid:

• lubatud heitvee vooluhulk 5 400 m3/aastas e keskmiselt 14,8 m3/d; • BHT7 – 25 mg/l (loas pole märgitud); • heljum 35 mg/l; • PÜLD – ei ole limiteeritud; • NÜLD – ei ole limiteeritud; • KHTCr – 125 mg/l.


Erastvere küla ühiskanalisatsiooni haldavaks ettevõtteks on Hooldekandeteenused AS. Erastvere külas on välja arendatud ühiskanalisatsiooni süsteem koos reoveepuhastiga. Reoveepuhastiks on OXYD-45 tüüpi puhasti, mille projektijärgseks puhastusvõimsus on olema 72-105 m3/d, BHT7 14-21 kg/d, mis vastab 230-350 ie koormusele. Reoveepuhasti ehitati 1976. aastal. Järelpuhastuseks on kaks biotiiki, mõlemad pinnaga á 416 m2. Puhastit uuendati 2007. a, kuid on vajadus puhastusprotsessi efektiivistamiseks. Puhastatud heitveed (välalaskme kood PÕ103) juhitakse suublasse - Ahja jõkke (kood 104750). Enne puhastit on reovepumpla. Reaalselt puhasti ei tööta projektikohaselt. Puhasti on füüsiliselt amortiseerunud ja vajab renoveerimist või asendamist uue puhastiga. Põlvamaa Keskkonnateenistus poolt Hoolekamdeteenused AS-ile 18.05.2009 väljastatud vee erikasutusluba nr L.VV/300538 (kehtiv kuni 18.05.2014) on ettevõtte hallatava Erastvere puhastusseadme – biopuhasti koos järelpuhastuse biotiikidega – heitveeväljundile (väljalaskme kood (PÕ103) suunlaks Ahja jõgi (kood 104720) kehtestatud järgmised saasteainete piirnormid:

• lubatud heitvee vooluhulk 26 000 m3/aastas e keskmiselt 71 m3/d; • BHT7 – 25 mg/l (loas pole märgitud); • heljum 35 mg/l; • PÜLD – ei ole limiteeritud; • NÜLD – ei ole limiteeritud; • KHTCr – 125 mg/l.

Joonis 6.6 Erastvere küla reoveepuhasti



71

Tabel 6.11 Erastvere küla reoveepuhasti tehnilised näitajad

Para-meeter

Projekteeritud OXYD-45

Määrus Nr 269

Juuli, 2001

Vee eri-kasutus luba1

20074;5 20085 20095

Vooluhulk m3/d

max 105 - 71 47 41 63

Sisenev, mg/l

Väljuv, efekt %

Väljuv, mg/l

Väljuv, mg/l

Väljuv, mg/l

Väljuv, mg/l

Väljuv, mg/l

BHT7 200 85…95 15 (≥90) 25 64 -2 42,75 HA 230 -2 25 (≥80) 35 82,3 -2 39,0 Püld -2 -2 1,5 (≥80) - 10,0 -2 5,0 Nüld -2 -2 _3 - 41,0 -2 34 KHT -2 -2 125 (≥ 75) 125 -2 -2 -2 Allikas: MA Karjäär Märkused: 1 - Vee-erikasutusluba nr L.VV/300538 (18.05.2009-18.05.2014) 2 - andmed puuduvad 3 - Määrusega nr 269 pole normeeritud 4 - Keskkonnateabe Keskus ETTEVÕTETE NIMEKIRI SUUBLATE JÄRGI 2007. aasta andmeil 5 – Hooldekandeteenused AS 2009. A veekasutuse aruanne Rrasvases kirjas näitajad ületavad vee erikasutuloa nõudeid

Täiendavalt saadud heitvee väljundi andmed (05.07.2010) on järgmised:

1) 24.03.2010; viimase biotiigi väljund: BHT7 – 28 mg/l, heljum – 29 mg/l, Püld – 3,5 mg/l, Nüld – 24 mg/l;

2) 16.06.2010; viimase biotiigi väljund: BHT7 – 42 mg/l, heljum – 74 mg/l, Püld – 6,9 mg/l, Nüld – 36 mg/l.

Märkus: Rrasvases kirjas näitajad ületavad vee erikasutuloa nõudeid 2007. ja 2009. aastate keskmiste reostuskomponentide (BHT7 ja heljum) ja 2010. a märtsi (va heljum, mille näitaja on madalam kui vee erikasutusloa lubatud piirväärtus) ja juuni näitajate alusel töötab puhasti ebarahuldavalt, väga kõrged on ka Püld ja Nüld, kuid viimased pole vee erikasutusloaga normeeritud.

6.4 REOVEE VOOLUHULGAD

6.4.1 Kanepi alevik

Kanepi alevikus on ühiskanalisatsioonisüsteemiga liitunud ligikaudu 586 elanikku (89 % elanikkonnast). Asutustest ja ettevõtetest kasutavad ühiskanalisatsiooniteenust kool, lastead, vallamaja, teenindusettevõtted.

Reovee kogused arvestatakse tarbitud veekoguste alusel. Reovee keskmised arvutuslikud kogused 2007. aastal on esitatud alljärgnevas tabelis. Infiltratsioon sisaldab torustikku infiltreerunud pinnase ning sademevett, samuti drenaaživett ning vett ühisvoolse kanalisatsiooni restkaevudest.

Tabel 6.12 Kanepi aleviku reovee vooluhulgad

Ühik

2007

2021

Reovee vooluhulk puhastile m3/d 83 80 Kokku reovesi tarbijatelt m3/d 64 64 Reovesi majapidamistest m3/d - 58,6 Reovesi ettevõtetest ja asutustest m3/d - 5,4 Lisavesi (infiltratsioon) m3/d 19 16 Lisavesi (infiltratsioon) % 24 20 Allikas: MA Karjäär Märkused: tegemist on arvutuslike vooluhulkadega



72

Perspektiivsed reovee vooluhulgad arvutati lähtuvalt ühiskanalisatsiooniga liitunud perspektiivsest elanike arvust, milleks on võetud hinnanguliselt 586 inimest, perspektiivseks ühiktarbimiseks on arvestatud 100 l//in*d). Peale torustike rekonstrueerimistöid Kanepi alevikus on perspektiivseks infiltratsiooni koguseks arvestatud 20 %.


Põlgaste külas on ühiskanalisatsioonisüsteemiga liitunud ligikaudu 361 elanikku (100 % elanikkonnast). Asutustest ja ettevõtetest kasutavad ühiskanalisatsiooniteenust kool.

Tabel 6.13 Põlgaste küla reovee vooluhulgad

Ühik 2009 2021

Reovee vooluhulk puhastile m3/d -1 68,8 Kokku reovesi tarbijatelt m3/d 55 55 Reovesi majapidamistest m3/d 32 32 Reovesi ettevõtetest ja asutustest m3/d 23 23 Lisavesi (infiltratsioon) m3/d -1 13,8 Lisavesi (infiltratsioon) % -1 20 Allikas: MA Karjäär Märkused: tabelis on toodud arvutuslikud vooluhulgad 1 – andmed puuduvad

Perspektiivsed reovee vooluhulgad arvutati lähtuvalt ühiskanalisatsiooniga liitunud perspektiivsest elanike arvust, milleks on võetud hinnanguliselt 361 inimest, perspektiivseks ühiktarbimiseks on arvestatud 89 l/d. Peale torustike rekonstrueerimistöid Põlgaste külas on perspektiivseks infiltratsiooni koguseks arvestatud 20 %.

6.4.3 Soodoma küla

Soodoma külas on ühiskanalisatsioonisüsteemiga liitunud ligikaudu 66 elanikku (38 % elanikkonnast).

Tabel 6.14 Soodoma küla reovee vooluhulgad

Ühik 2009 2021

Reovee vooluhulk puhastile m3/d 63 7,1 Kokku reovesi tarbijatelt m3/d 63 5,7 Reovesi majapidamistest m3/d - 5,7 Reovesi ettevõtetest ja asutustest m3/d - - Lisavesi (infiltratsioon) m3/d -1 1,4 Lisavesi (infiltratsioon) % -1 20 Allikas: MA Karjäär Märkused: tabelis on toodud arvutuslikud vooluhulgad 1 – andmed puuduvad Perspektiivsed reovee vooluhulgad arvutati lähtuvalt ühiskanalisatsiooniga liitunud perspektiivsest elanike arvust, milleks on võetud hinnanguliselt 66 inimest, perspektiivseks ühiktarbimiseks on arvestatud 86 l/d. Peale torustike rekonstrueerimistöid Soodoma külas on perspektiivseks infiltratsiooni koguseks arvestatud 20 %.


Erastvere külas on ühiskanalisatsioonisüsteemiga liitunud ligikaudu 234 elanikku (sh 187 erihooldekodu hoolealust ja personal). Asutustest ja ettevõtetest kasutab ühiskanalisatsiooniteenust Erastvere Hooldekodu.



73

Tabel 6.15 Erastvere küla reovee vooluhulgad

Ühik 2009 2021

Reovee vooluhulk puhastile m3/d 63 62,5 Kokku reovesi tarbijatelt m3/d 63 50 Reovesi majapidamistest m3/d -1 -1 Reovesi ettevõtetest ja asutustest m3/d -1 -1 Lisavesi (infiltratsioon) m3/d -1 12,5 Lisavesi (infiltratsioon) % -1 20 Allikas: Hooldekandeteenused AS Märkused: tabelis on toodud arvutuslikud vooluhulgad 1 – andmed puuduvad Perspektiivsed reovee vooluhulgad arvutati Hoolekandeteenus AS-ilt saadud 2007-2009. a vooluhulkade keskmisena (tabel 6.11). Peale torustike rekonstrueerimistöid Erastvere külas on perspektiivseks infiltratsiooni koguseks arvestatud 20 %.

6.5 SADEMEVEE KANALISATSIOON JA PINNASEVEE ÄRAJUHTIMINE

Lahkvoolne sademeveetorustik Kanepi vallas puudub. Sademevesi imbub pinnasesse ja ojadesse.

6.6 KANALISATSIOONI PÕHIPROBLEEMID

Põhilised kanalisatsiooni probleemid Kanepi vallas on järgmised:

• elamud, kus puudub ühiskanalisatsioon, koguvad reovett kogumismahutitesse. Mahutite seisund on teadmata, mistõttu kujutavad need endast potentsiaalset ohtu põhjaveele;

• kanalisatsiooni torustike halb seisukord; • vajadus ühiskanalisatsioonisüsteemi laienduse järele; • biotiigid vajavad puhastamist; • vajadus purgimissõlme järele • puhastusseadmete tehnoloogilise täienamise vajadus; • kohapealne puudulik ja sageli ka vigane lähteandmete baas.

Kanepi valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava koostamine aastateks 2009-2020 Arenduspiirkondade veevarustus ja kanalisatsioon


74

7 ARENDUSPIIRKONDADE VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON

Kanepi Vallavolikogu 24.09.2009 aasta määrusega nr 1-1.2/18 on kehtestatud Kanepi valla üldplaneering. Üldplaneeringu koostaja on OÜ Hendrikson & Ko töö nr 805/06. Detailplaneeringute kohustus on määratletud Kanepi valla üldplaneeringus Äri- ja tootmismaade arendamise üheks oluliseks arendamise põhimõtteks on see, et tootmisest ei tohi tuleneda olulist negatiivset keskkonnamõju, mistõttu on tootmismaade arendamisel võetud aluseks olemasolevate tootmisalade laienemine, kus oleks võimalik välja ehitada vastavad vajalikud infrastruktuurid (nt. reoveesüsteemid, et kaitsta pinnast ning pinna- ja põhjavett). Sarnaselt elamumaade arendamisega on tootmismaade reserveerimisel jälgitud, et alad ei kattuks kõrge loodusväärtusega aladega, sh rohevõrgustikuga. Tootmisest tuleneva võimaliku mõju vähendamiseks ja vältimiseks on välja töötatud maakasutustingimused (nt. kaitsehaljastus, tootmise iseloomu määramine, tehnovõrkude väljaehitamise tingimus). Detailplaneeringu kohustusega aladena määratakse üldplaneeringuga järgmised Kanepi valla renoveerimiseks ja väljaarendamiseks määratud alad:

• Kanepi alevik;


• Erastvere küla;

• Soodoma küla.

Ainult ühisveevärgi arendamise piirkonnaks määratakse käesoleva planeeringuga:

• Hurmi küla Uute hoonestusalade rajamisel näha nende alade kohta koostatavates detailplaneeringutes ette veevõtukohad ja juurdepääsud ning näha ohutuse tagamiseks planeeritavatel hoonestusaladel ette vähemalt kaks eraldiseisvat juurdepääsuteed. Kanepi vallas puuduvad käesoleval ajal arenduspiirkonnad ja detailplaneeringud, kus lähitulevikus oleks vajadus suuremate veevarustus -ja kanalisatsioonisüsteemide rajamise järele. Detailplaneeringute kohustuslikkus on määratletud valla ehitusmääruses. Selle järgi detailplaneeringukohaste teede, üldkasutatava haljastuse ning tehnovõrkude ja –rajatiste väljaehitamise ja finantseerimise kohustus detailplaneeringualal on detailplaneeringuala arendaja kohustus, kui vallavalitsuse ja huvitatud isiku vahel ei ole enne detailplaneeringu kehtestamist sõlmitud notariaalset lepingut kohustuste üleandmise kohta. Ehituslube või kirjalikke nõusolekuid kruntidele ehitamiseks ei väljastata enne teede, üldkasutatava haljastuse ning tehnovõrkude ja -rajatiste väljaehitamist.

Kanepi valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava koostamine aastateks 2009-2020 Investeeringuprojektide eesmärgid ja lahendusalternatiivid


75

8 INVESTEERINGUPROJEKTIDE EESMÄRGID JA LAHENDUSALTERNATIIVID

8.1 EESMÄRGID

Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni süsteemipärane väljaarendamine lähtub peamisest eesmärgist:

• tagada ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni teenus võimalikult paljudele elanikele;

• kaitsta kasutatavaid veeallikaid ja looduskeskkonda inimtegevusest tuleneva reostusohu eest;

Investeeringuprojektide kavandamisel on lähtutud järgnevatest lähteandmetest:

• Kanepi valla valla üldplaneering;

• Kanepi valla arengukava 2007-2015;

• reoveekogumisalade piiride määramine.

Kanepi valla ühisveevarustuse ja kanalisatsiooni probleemide, investeeringute vajaduste ja nende realiseerimise võimalike alternatiivide väljaselgitamisel tuleb arvestada:

Tehniliste aspektidega:

• enamus vee – ja kanalisatsioonivõrgu torustikest on amortiseerunud või ületamas oma kasutusiga;

• vee- ja kanalisatsioonisüsteemide hetkeseisund;

• puuduvad osaliselt andmed vee- ja kanalisatsioonivõrgu asukoha, materjalide ja torustike läbimõõtude kohta;

• Soodoma ja Erastvere puurkaevpumplad on amortiseerunud;

• tuletõrjevee veevõtukohad on amortiseerunud;

• Soodoma ja Erastvere reoveepuhastid on amortiseerunud;

Keskkonna aspektidega:

• märkimisväärsed veekaod vanadest veetorustikest;

• olemasolevad kanalisatsioonivõrgud on amortiseerunud;

• reovee võimalik filtreerumine pinnasesse ohustab püõhjavett,

• osadel elanikel puudub võimalus reovee ühiskanalisatsiooni juhtimiseks;

• osade amortiseerunud reoveepuhastite puhastusefektiivsus on madal ja ei vasta nõuetele ning on ohuks keskkonnale.

Majanduslike aspektidega:

• vee ja olmereovee torustiku rajamise ja rekonstrueerimise maksumused;



76

• reoveepuhasti rekonstrueerimise maksumus;

• vee- ja kanalisatsioonisüsteemide opereermise kulud.

Investeeringuprojektide väljatöötamisel tuleb lähtuda teeninduspiirkonna VK-süsteemide seisundist ning järgmistest eeldustest, nõuetest ja seadusandlusest:

Investeeringuprojektide realiseerimisega peab olema tagatud:

• joogivee vastavus Sotsiaalministri 31.07.2001 määruse nr 82 Joogivee kvaliteedi- ja kontrollnõuded ning analüüsimeetodid (RTL 2001, 100, 1369);

• suublasse juhitava heitvee vastavus Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2001. a määrusele nr 269 ning Euroopa Ühenduse asula reovee direktiivile nr 91/271;

• olemasolevatele elamutele tagatakse piisava survega nõutele vastava joogivee kättesaadavus tarbimispunktis;

• reovee kogumine ja puhastamine reoveekogumisaladelt.

Investeeringuprojektid koostatakse 12 aastaks 2010-2021, millest:

• 2010-2013 on lühiajaline investeeringuteprogramm;

• 2014-2021 on pikajaline investeeringute programm.

Investeeringuprojektide realiseerimise ajakava määratlemisel lähtub Konsultant:

• Kanepi valla rahalistest vahenditest ja abiraha ning sooduslaenude saamise võimalustest;

• olemasolevate vee- ja kanalisatsioonirajatiste seisundist, töötamise efektiivsusest ja selle vastavusest nõuetele, järgides kehtivat seadusandlust;

• vajadustest ühiskanalisatsioonivõrgu väljaarendamiseks ja olemasolevate laiendamiseks või alternatiivsete lahendite rakendamiseks;

• kanalisatsioonirajatiste keskkonnamõjudest.

8.2 INVESTEERINGUPROJEKTIDE LAHENDUSALTERNATIIVID

8.2.1 Ühisveevarustus

Antud ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kavas ei ole analüüsitud veevarustussüsteemide arendamise alternatiivseid lahendusi. Kõikides töös käsitletud asumites tuleb olemasolev veevarustussüsteem rekonstrueerida. Kuna on tegemist põhiliselt veetorustike rekonstrueerimise ja rajamisega, siis tehnilisi ja tehnoloogilisi alternatiive kaalutud ei ole.

8.2.2 Ühiskanalisatsioon

Antud ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kavas ei ole analüüsitud kanalisatsioonisüsteemide arendamise alternatiivseid lahendusi. Kõikides töös käsitletud asumites tuleb olemasolev kanalisatsioonisüsteem rekonstrueerida. Kuna on tegemist põhiliselt kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimise ja rajamisega, siis tehnilisi ja tehnoloogilisi alternatiive kaalutud ei ole.

Olemasolevad amortiseerunud puhastid ja pumplad tuleb rekonstrueerida.



77

8.3 INVESTEERINGUPROJEKTIDE KIRJELDUS

Vastavalt investeeringuprojektide eesmärkide määratlemisele jagab Konsultant investeeringud kahte ajajärku:

• lühiajaline investeeringuprogramm (2010-2013);

• pikaajaline programm (2014-2021).

Projektide jaotamine lühi- ja pikaajalisse programmi teostati vastavalt nende prioriteetsusele, lähtudes keskkonnariskist, võimalikest finantseerimisallikatest, hõlmatavate objektide seisundist, kasust piirkonna elanikele ja looduslikule seisundile.

Investeeringuprojektid on tähistatud projekti tüüpide alusel järgnevalt:

Projekt A: Puurkaevpumplate rekonstrueerimine/rajamine/veetöötlus;

Projekt B: Veevõrgu rekonstrueerimine/rajamine;

Projekt C: Kanalisatsioonivõrgu rekonstrueerimine/rajamine;

Projekt D: Reoveepuhastite rekonstrueerimine/rajamine;

8.3.1 Kanepi alevik

Projekt A1-2: Lasteaia puurkaevpumpla (puurkaev nr 11294) rekonstrueerimine

Lasteaia puurkaevpumplat käesoleval ajal ei kasutata ning see on reservis ega ole ühendatud ühisveevärgiga. Puurkaevus on läbi viidud uuringud, taastatud puurkaevu tootlikkus ja võetud puhastuspumpamise järgselt veeproovid. Tõestatud on puurkaevu sobivus töötamiseks reservpuurkaevuna.

Pumpla vajab täielikku rekonstrueerimist reservpumplale vajalikus mahus. Puurkaev asub maa-aluses šahtis. Üldehituslikult ebarahuldavas seisukorras maa-alusele puurkaevpumplale tuleb rajada uus hoone, olemasolev hüdrofoor vajab väljavahetamist. Vajalik on pumplasiseste torustike, regulaatorite, armatuuri ning elektri- ja automaatikaseadmete asendamine uutega. Lasteaia puurkaevu pump vahetatakse välja, paigaldatakse uus pump (Q= 10 mh/h; H=50 m).

Puurkaevpumpla elektrisüsteem on amortiseerunud ning vajab täielikku uuendamist, vajalik on ventilatsiooni- ja kütteseadmete paigaldamine. Samuti on vajalik paigaldada sorbtsioonõhukuivati ja häireedastussüsteem. Vandaalisignaal ja teade alarõhust süsteemis edastatakse kaugvalvesüsteemiga.

Puurkaevpumpla juurdepääsutee ja sanitaarkaitseala vajavad korrastamist.

Projekti tulemusena paraneb veevarustuse süsteemi töökindlus. Projekt B1-1: Veevõrgu rekonstrueerimine Lähtudes tehnilistest ja majanduslikest aspektidest ning samuti arvestades keskkonnamõjude ning elanike heaoluga, peab Konsultant otstarbekaks olemasoleva veevõrgu rekonstrueerimist Kanepi alevikus.

Koos tänavatorustikega vahetatakse välja kinnistuühendused kuni 1 m kaugusele krundi piirist.



78

Kokku rekonstrueeritakse Kanepi alevikus 6719 m veetorustikku ja 118 majaühendust.

Torustiku asukoht ja läbimõõdud on esitatud joonisel KAN2-2-1.

Projekt B2-1: Veevõrgu rajamine

Kokku rajatakse 160 m veetorustikku ja 4 majaühendust. Koos tänavatorustikega vahetatakse rajatakse kinnistuühendused kuni 1 m kaugusele krundi piirist.


Projekt C: Kanalisatsioonivõrgu rekonstrueerimine/rajamine

Projekt C1-1 Kanalisatsioonivõrgu rekonstrueerimine

Lähtudes tehnilistest ja majanduslikest aspektidest ning samuti arvestades reovee kogumisalade piiridega ning elanike heaoluga peab Konsultant otstarbekaks olemasoleva kanalisatsioonivõrgu rekonstrueerimist.

Kanalisatsioonivõrgu rekonstrueerimise vajadus on tingitud suurest infiltratsioonivee kogusest, mis koormab asjatult reoveepuhastit ja võib häirida liigse lahjendusega puhastusprotsessi.

Kokku rekonstrueeritakse 2825 m isevoolset kanalisatsioonitorustikku ja 57 majaühendust. Torustiku asukoht ja läbimõõdud on esitatud joonisel KAN2-2-1.

Projekt C2-1 Kanalisatsioonivõrgu rajamine

Kokku ehitatakse 3138 m isevoolset kanalisatsioonitorustikku ja 60 majaühendust, survekanalisatsioonitorustikke ei rajata.


Projekt D: Reoveepuhasti rajamine/rekonstrueerimine


Purgla

Purgla on betoonist või plastist ühekambriline 16 m3 vastuvõtumahuti. Purglas asub nõrgumiskorviga jämevõre piide vahega 10 mm. Võre ja nõrgkorv valmistatakse roostevabast materjalist. Kaevukaane pind maapinnast on 300 mm.

Tühjenduspump on vortexpump Q = 5 m3/h, H = 10 m.

Juhtimine ja automaatika

Pumba juhtimine veepinnaandurite abil.

Eraldi andur ja valgussignalisatsioon avariilise veepinna märkimiseks (pumba avarii).


Projekt A1-2: Reservpuurkaevpumpla (puurkaev nr puudub) rekonstrueerimine

Põlgaste reservpuurkaevu aleviku keskel käesoleval ajal ei kasutata ning see on reservis. Puurkaevus ei ole läbi viidud uuringuid – videouuringut, puurkaevu puhastus- ja



79

proovipumpamist. Vajalik on teostada uuringud, määrata hüdrogeoloogilised parameetrid ja puurkaev kanda veekatastrisse, võtta veeproovid.

Pumpla vajab täielikku rekonstrueerimist reservpumplale vajalikus mahus, puurkaevpumplale tuleb rajada uus hoone, olemasolev hüdrofoor vajab väljavahetamist. Vajalik on pumplasiseste torustike, regulaatorite, armatuuri ning elektri- ja automaatikaseadmete asendamine uutega. V ajadusel vahetatakse välja ka puurkaevupump.

Puurkaevpumpla elektrisüsteem on amortiseerunud ning vajab täielikku uuendamist, vajalik on ventilatsiooni- ja kütteseadmete paigaldamine. Samuti on vajalik paigaldada sorbtsioonõhukuivati ja häireedastussüsteem. Vandaalisignaal ja teade alarõhust süsteemis edastatakse kaugvalvesüsteemiga.

Puurkaevpumpla juurdepääsutee ja sanitaarkaitseala vajavad korrastamist.

Projekti tulemusena paraneb veevarustuse süsteemi töökindlus. Projekt B1-1: Veevõrgu rekonstrueerimine Lähtudes tehnilistest ja majanduslikest aspektidest ning samuti arvestades keskkonnamõjude ning elanike heaoluga, peab Konsultant otstarbekaks olemasoleva veevõrgu rekonstrueerimist Põlgaste külas.


Kokku rekonstrueeritakse Põlgaste külas 5352 m veetorustikku ja 46 majaühendust.








Kanalisatsioonivõrgu rekonstrueerimise vajadus on tingitud suurest infiltratsioonivee kogusest, mis koormab asjatult reoveepuhastit ja võib häirida liigse lahjendusega puhastusprotsessi.





80

Kokku ehitatakse 622 m isevoolset kanalisatsioonitorustikku ja 7 majaühendust, survekanalisatsioonitorustikke ei rajata. Rajatakse 510 m kanalisatsiooni survetorustikku, 54rajatakse üks reoveepumpla.




Vajalik on reovee aeratsiooni parandamiseks paigaldada olemasolevasse rekonstrueeritud hoonesse õhupump.

8.3.3 Hurmi küla

Projekt B1-1: Veevõrgu rekonstrueerimine Lähtudes tehnilistest ja majanduslikest aspektidest ning samuti arvestades keskkonnamõjude ning elanike heaoluga, peab Konsultant otstarbekaks olemasoleva veevõrgu rekonstrueerimist Hurmi külas.


Kokku rekonstrueeritakse Hurmi külas 3425 m veetorustikku ja 22 majaühendust.





8.3.1 Soodoma küla

Projekt B1-1: Veevõrgu rekonstrueerimine Lähtudes tehnilistest ja majanduslikest aspektidest ning samuti arvestades keskkonnamõjude ning elanike heaoluga, peab Konsultant otstarbekaks olemasoleva veevõrgu rekonstrueerimist Soodoma külas.


Kokku rekonstrueeritakse Soodoma külas 4918 m veetorustikku ja 26 majaühendust.







81







Vajalik on reovee aeratsiooni parandamiseks paigaldada olemasolevasse biotiikidele eelnevasse rajatisse õhupump.


Projekt B1-1: Veevõrgu rekonstrueerimine Lähtudes tehnilistest ja majanduslikest aspektidest ning samuti arvestades keskkonnamõjude ning elanike heaoluga, peab Konsultant otstarbekaks olemasoleva veevõrgu rekonstrueerimist Erastvere külas.


Kokku rekonstrueeritakse Erastvere külas 1058 m veetorustikku ja 10 majaühendust.














82


Vajalik on aeratsiooni parandamiseks paigaldada olemasolevasse rekonstrueeritud hoonesse õhupump.



83

8.4 INVESTEERINGUPROJEKTIDE PRIORITISEERIMINE

Investeeringuprojektide prioritiseerimine teostati lähtuvalt projektide mõjust kohaliku keskkonnaseisundi parandamiseks ning mõjust elanike heaolule. Esmaülesanneteks on järgnevad tegevused:

• joogivee kvaliteedi tagamine tarbimispunktides;

• hoonestatud reoveekogumisalade katmine ühiskanalisatsiooni võrkudega;

Kõige tähtsamatest investeeringuprojektidest koostati lühiajaline investeeringute programm, vähemtähtsad projektid jäeti pikaajalisse programmi.

8.4.1 Lühiajaline programm aastatel 2010-2013

Kanepi alevik Projekt B1-1 Veevõrgu rekonstrueerimine Projekt B2-1 Veevõrgu rajamine Projekt C1-1 Kanalisatsioonivõrgu rekonstrueerimine Projekt C2-1 Kanalisatsioonivõrgu rajamine Projekt D1-1 Reoveepuhasti rekonstrueerimine

Põlgaste küla Projekt B1-1 Veevõrgu rekonstrueerimine Projekt B2-1 Veevõrgu rajamine Projekt C1-1 Kanalisatsioonivõrgu rekonstrueerimine Projekt C2-1 Kanalisatsioonivõrgu rajamine (isevoolne) Projekt D1-1 Reoveepuhasti rekonstrueerimine

Hurmi küla Projekt B1-1 Veevõrgu rekonstrueerimine Projekt B2-1 Veevõrgu rajamine

Soodoma küla Projekt B1-1 Veevõrgu rekonstrueerimine Projekt B2-1 Veevõrgu rajamine Projekt C2-1 Kanalisatsioonivõrgu rajamine Projekt D1-1 Reoveepuhasti rekonstrueerimine

Erastvere küla Projekt B1-1 Veevõrgu rekonstrueerimine Projekt B2-1 Veevõrgu rajamine Projekt C1-1 Kanalisatsioonivõrgu rekonstrueerimine Projekt C2-1 Kanalisatsioonivõrgu rajamine Projekt D1-1 Reoveepuhasti rekonstrueerimine

8.4.2 Pikaajaline programm aastatel 2014-2021

Kanepi alevik Projekt A1-2 Lasteaia puurkaevpumpla rekonstrueerimine

Põlgaste küla Projekt A1-2 Reservpuurkaevpumpla rekonstrueerimine Projekt C2-1 Kanalisatsioonivõrgu rajamine (survetorustik)



84

8.5 INVESTEERINGUPROJEKTIDE ORIENTEERUV MAKSUMUS

Maksumuste hindamise aluseks on võetud 2010. a hinnatase Eestis ja juba teostatud hangete maksumused. Maksumused on esitatud ilma käibemaksuta. Projekteerimise ja projektijuhtimise kulude ning võimalike hinnakõikumiste katteks on lisatud projektidele 15 % selle kogumaksumusest (kuluartikli üldnimetus “Uuringud, projekteerimine, ettenägematud kulud, hinnakõikumised, projektijuhtimine, ehitusjärelvalve”). Torustike paigaldusmaksumusse on arvestatud ka tänavakatte kõrvaldamise ja taastamise kulud, kaeviste osaline tagasitäide liivaga, kui torustik paigaldatakse haljasalale on maksumus väiksem. Investeeringuprojektide maksumused projektide ja alamprojektide lõikes neis sisalduvate põhielementide maksumuste (seadmete, materjalide, ehitustööde ja sellega seonduvate tööde maksumuste) orienteeruva hindamisega ja osakaalu määraga on esitatud Lisas 1. Maksumuste koond on esitatud alljärgnevas tabelis.

Tabel 8.1 Investeeringute koondmahud ja ajaline jaotus

Nr

Nimetus

Maksumus

kokku

[ EEK]

Lühiajaline

2010-2013

[ EEK]

Pikaajaline

2014-2021

[ EEK] 1. Kanepi alevik 18 867 850 18 405 550 462 300 2. Põlgaste küla 14 189 550 12 388 650 1 800 900 3. Hurmi küla 4 278 000 4 278 000 0 4. Soodoma küla 7 662 900 7 662 900 0 5. Erastvere küla 5 745 850 5 745 850 0

KOKKU 50 744 150 48 480 950 2 263 200 Allikas: MA Karjäär; Konsultandi hinnang

Documents

1 SISSEJUHATUS 3 2 SISUKOKKUVÕTE 5 3 ARENGUKAVA ... · Kanepi valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava koostamine aastateks 2009-2020 Sissejuhatus AS Infragate