ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA …Salme valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015—2026 9(62) 2.2 Keskkonna ülevaade 2.2.1 Üldandmed

SALME VALLA

ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI

ARENDAMISE KAVA

AASTATEKS 2015—2026

Salme valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015—2026

2(62)

SISUKORD

1 SISSEJUHATUS ............................................................................................................. 4

2 OLUKORRA KIRJELDUS............................................................................................... 5

2.1 Arendamise kava koostamiseks vajalikud lähteandmed ........................................... 5

2.1.1 Veemajanduskava ............................................................................................. 5

2.1.2 Omavalitsuse arengukava ................................................................................. 6

2.1.3 Planeeringud ..................................................................................................... 6

2.1.4 Vee erikasutusload ............................................................................................ 7

2.1.5 Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamise kava .............................................. 7

2.1.6 Reovee kogumisalad ......................................................................................... 8

2.2 Keskkonna ülevaade ................................................................................................ 9

2.2.1 Üldandmed ........................................................................................................ 9

2.2.2 Pinnakate ja selle ehitus .................................................................................. 12

2.2.3 Põhjavesi ........................................................................................................ 12

2.2.4 Pinnavesi ........................................................................................................ 14

2.3 Sotsiaalmajanduslik ülevaade ................................................................................ 14

2.3.1 Lühiülevaade ................................................................................................... 14

2.3.2 Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniteenuse kasutajad ......................................... 17

2.3.3 Leibkonnaliikme sissetulek ja maksevõime ..................................................... 19

2.3.4 Veevarustuse ja kanalisatsiooniteenuste eest esitatavate arvete tasumine ..... 19

2.3.5 Veetarve ja veeheide. Müügi- ja tootmismahud. Veekadu. Infiltratsioon .......... 20

2.3.6 Kokkuvõte ....................................................................................................... 23

2.4 Omavalitsuse osalus ÜVK arendamisel .................................................................. 24

3 ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI OBJEKTID ................................................ 26

3.1 Veevarustus ja kanalisatsioon ................................................................................ 26

3.1.1 Tuletõrje veevarustus ...................................................................................... 26

3.2 Sademeveekanalisatsioon ...................................................................................... 27

3.3 Asulapõhine ühisveevärgi- ja -kanalisatsiooniobjektide ülevaade ........................... 27

3.3.1 Salme alevik .................................................................................................... 27

3.3.2 Läätsa küla ...................................................................................................... 31

3.4 Kokkuvõte valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni objektidest .................................. 32

3.5 Ühisveevärki ja –kanalisatsiooni teenindav ja haldav ettevõte ................................ 33

3.5.1 OÜ Salme SVK ............................................................................................... 33

3.5.2 AS Kuressaare Veevärk .................................................................................. 33


3(62)

4 ÜVK ARENDAMINE ...................................................................................................... 35

4.1 Arendamise kava koostamise lähtealused .............................................................. 35

4.2 Investeerimisprojektide maksumuse hindamine ..................................................... 36

4.3 Vee-ettevõtluse areng ............................................................................................ 37

4.4 Perspektiivse tarbimise prognoos ........................................................................... 37

4.5 Töömahtude loendid ............................................................................................... 39

4.6 Asulapõhine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise ülevaade ....................... 39

4.6.1 Salme alevik .................................................................................................... 39

4.6.2 Läätsa küla ...................................................................................................... 40

4.7 ÜVK arendamise kokkuvõte ................................................................................... 41

5 FINANTSANALÜÜS ..................................................................................................... 42

5.1 Finantsprognoosi koostamise põhieeldused ........................................................... 42

5.2 Finantsprognoos..................................................................................................... 43

5.2.1 ÜVK-teenusmahud ja -teenustariifide prognoos .............................................. 43

5.2.2 Veemajanduse tegevustulude prognoos .......................................................... 45

5.2.3 Veemajanduse tegevuskulude prognoos ......................................................... 45

5.2.4 AS Kuressaare Veevärk veemajandusalased kohustused ning ÜVK-teenuse pakkumiseks vajalik põhivara ........................................................................................ 47

5.2.5 OÜ Salme SVK ja AS Kuressaare Veevärk veemajandusalane jätkusuutlikkus Salme vallas .................................................................................................................. 47

5.2.6 Vee- ja kanalisatsiooniteenuse hinna taskukohasus ........................................ 49

6 LISAD ........................................................................................................................... 52

6.1 Vee-ettevõtja määramise otsus ..................................................................................

6.2 Puurkaev-pumplate tehnoloogilised skeemid ..............................................................

6.3 Joogiveeanalüüsiaktide koopiad (digitaalses versioonis) ............................................

6.4 Reoveepuhastite tehnoloogilised skeemid ..................................................................

6.5 Heitveeanalüüsiaktide koopiad (digitaalses versioonis) ..............................................

6.6 Investeeringute maksumused .....................................................................................

6.7 Sotsiaal-majandusanalüüsi arvestustabelid ................................................................

6.8 Finantsanalüüsi arvestustabelid .................................................................................

6.9 Joonised .....................................................................................................................

6.10 Kooskõlastused ..........................................................................................................


4(62)

1 SISSEJUHATUS

Salme valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava (edaspidi ÜVK arendamise kava) on dokument, mis kirjeldab valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni olemasolevat olukorda ning arengut järgneval 12 aastal.

Antud töös käsitletakse neid valla piirkondi:

1. mis jäävad keskkonnaministri käskkirjaga kinnitatud reoveekogumisalasse; 2. kus on käesoleval hetkel olemas ühisveevärgi ja/või –kanalisatsioonisüsteem.

Arendamise kava käsitleb järgnevate asulate ühisveevärgi ja/või –kanalisatsioonisüsteeme ning nende arenguperspektiive:

- Salme alevik (Salme reoveekogumisala, reg. kood: RKA0740387); - Läätsa küla (Läätsa reoveekogumisala, reg. kood: RKA0740386).

Edaspidine ühisveevärgi ja –kanalisatsioonisüsteemide arendamine ning veemajanduse korraldamine Salme valla asulates peab toimuma kooskõlas käesolevas ÜVK arendamise kavas fikseeritud tingimuste ja nõuetega.

Käesolev Salme valla ÜVK arendamise kava on kooskõlas valla arengukavaga, üldplaneeringuga ning muude õigusaktidega.

ÜVK arendamise kava koostamisel osalenud meeskond:

Valdo Liiv projektijuht;

Kadi Rajala-Pihl tehniline konsultant;

Kadri Mäsak finantskonsultant.


5(62)

2 OLUKORRA KIRJELDUS

2.1 Arendamise kava koostamiseks vajalikud lähteandmed

Arendamise kava koostamisel on kasutatud andmeid järgmistest allikatest:

Normdokumendid ja õigusaktid:

- Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus; - Veeseadus; - Kanalisatsiooniehitiste veekaitsenõuded; - EVS 812-6:2012 Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus; - EVS 921:2014 Veevarustuse välisvõrk; - EVS 848:2013 Väliskanalisatsioonivõrk.

Infoallikad:

- Maa-ameti kodulehekülg: geoportaal; - Keskkonnaameti kodulehekülg: keskkonnaregistri avalik teenus; keskkonnalubade

infosüsteem; - Salme valla kodulehekülg; - Terviseameti kodulehekülg: vee terviseohutuse infosüsteem; - Statistikaameti andmebaas; - Rahvastikuregistri rahvastikuandmed.

Arengudokumendid:

- Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava; - Saare maakonna arengustrateegia 2020, 2014; - Salme valla arengukava 2015-2018; - Salme valla eelarvestrateegia 2015-2018; - Salme aleviku ja Salme valla sisemaa üldplaneering, 2010; - Salme valla ranna-alade osaüldplaneering, 2003; - Salme valla ÜVK arendamise kava aastateks 2007-2019.

Teostusjoonised:

- Nordecon Infra AS, töö nr TJ-1141: Lõuna-Saaremaa vee- ja kanalisatsioonirajatised ÜF-TAGA-T-8. Salme alevik, Salme vald, Saaremaa. Veetrassi teostusjoonis, 2010;

- Geodeesiabüroo OÜ, töö nr T-50-10: Läätsa külas kanalisatsioonipuhastusseadme rekonstrueerimise teostusjoonis, 2010.

2.1.1 Veemajanduskava

Salme vald jääb Lääne-Eesti vesikonna territooriumi koosseisu ja valla territooriumil vee kaitse ja kasutamise abinõude planeerimine toimub kooskõlas Lääne–Eesti veemajanduskavaga. Veemajanduskava on kinnitatud Vabariigi Valitsuse 1. aprilli 2010. a. korraldusega nr 118. Vesikonna veemajanduskava koostamisel lähtutakse nii veeseadusest kui ka EL-i veepoliitika raamdirektiivist (2000/60/EÜ).

Veemajanduskava annab ülevaate inimtegevuse mõjust veele, veekogude seisundi hinnangutest, vee kasutuse majandusanalüüsist, vee majandamise eesmärkidest ja eesmärkide elluviimiseks ette nähtud meetmekavast.

Käesoleva arenguprogrammi koostamisel on arvestatud Lääne–Eesti veemajanduskavaga. Veemajanduskava elluviimist koordineerib Keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regioon.


6(62)

Lääne–Eesti veemajanduskavas on Salme valla ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni arendamisega seotud järgmised punktid:

Joogivesi. Joogivee vastavusse viimine direktiiviga 80/778/EMÜ (parandatud 98/83/EÜ) ja Eesti õigusaktidega (üle 50 ühisveevärgi kasutajaga asulates) toimub kohaliku omavalitsuse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava alusel. Salme vallas vastab joogivee kvaliteet kehtestatud nõuetele, mistõttu veesüsteemi rekonstrueerimist ja laiendust arengukavas ette ei nähta.

Põhjavee reostuskaitstus. Saare maakonna ühisveevärkide puurkaevud saavad oma vee põhiliselt Siluri põhjaveehorisondist. Õhukese pinnakatte või selle puudumise tõttu on Saaremaa põhjavesi looduslikult nõrgalt kaitstud või täiesti kaitsmata. Joogivee kvaliteet on otseselt mõjutatud maapinnalt infiltreeruva vee kvaliteedist ning esineb just bakterioloogilise saastumise oht.

Vooluveekogud. Salme valla alale jääb kolm suuremat vooluveekogu, milleks on Möldri jõgi, Tehumardi peakraav ja Salme jõgi. Mäldri jõe ja Salme jõe seisundit on hinnatud veemajanduskavas heaks.

2.1.2 Omavalitsuse arengukava

Valla arengukava on kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest lähtuvalt kohustuslik omavalitsuse lähiaastate tegevusi kavandav arengudokument, mida viiakse ellu tegevuskavas sisalduvate tegevuste, projektide ja eelarve kaudu.

Salme valla arengukava on koostatud aastateks 2015-2018, mis kinnitati Salme Vallavolikogu poolt 25.11.2014 määrusega nr 14.

Valla arengukavas on ühisvee ja -kanalisatsiooni arendamise osas eesmärgiks selle rekonstrueerimine ja laiendamine. Käesolevas ÜVK arendamise kavas on arvestatud omavalitsuse arengukavas seatud ÜVK eesmärgi täitmisega.

2.1.3 Planeeringud

2.1.3.1 Üldplaneering

Salme Vallavolikogu 20.12.2010.a. otsusega nr 28 kehtestati Salme aleviku ja Salme valla sisemaa üldplaneering ning Salme Vallavolikogu 22.09.2003. a otsusega nr 16 kehtestati Salme valla ranna-alade osaüldplaneering.

Üldplaneeringu peamine ülesanne oli määratleda valla ruumilised arengusuunad, võttes aluseks olemasolevate ja perspektiivsete ressursside parima kasutusviisi. Valla huvi on luua läbi mõtestatud ruumiplaneerimise võimalused valla arenguks, et kindlustada elanikele elu- ja töökohad, teenindus, hea elukeskkond ning ettevõtjatele võimalikult hea ettevõtluskeskkond.

2.1.3.2 Detailplaneeringud

Detailplaneering on planeering, mis koostatakse asula territooriumi väiksema osa kohta. Detailplaneeringu kehtestab vallavolikogu ja see on aluseks lähiaastate ehitustegevusele.

Salme vallas pole ÜVK-ga piirkondades viimase 5 a jooksul kehtestatud ühtegi detailplaneeringut.


7(62)

2.1.4 Vee erikasutusload

Vee võtmiseks ja/või heitvee suublasse juhtimiseks 2015 aprilli seisuga kehtis Salme vallas 2 vee erikasutusluba, mis on väljastanud Keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regiooni poolt.

Tabel 1. Vee erikasutusload

Loa reg.nr Vee erikasutaja Kehtivuse algus

Kehtivuse lõpp

Vee erikasutuse piirkond

L.VV/324466 OÜ Salme SVK, 10357571 1.04.2014 Tehumardi ja Üüdibe küla

L.VV/323063 AS Läätsa Kalatööstus, 10448569 1.04.2013 31.03.2018 Läätsa küla

Erikasutuslubadega on lubatud põhjaveevõtt Salme vallas järgmine:

Tabel 2. Lubatud põhjaveevõtt

Vee erikasutaja Puurkaevu katastri nr

Veehaarde nimetus Põhjavee-kihi kood

Lubatud veevõtt (m³/a)

OÜ Salme SVK 12700 Salme Keskuse pk S -- Silur 40 000

OÜ Salme SVK 21071 Tehumardi küla pk S -- Silur 70 000

AS Läätsa Kalatööstus 11749;11853 Läätsa kalatööstuse veehaare S -- Silur 50 000

Kokku S -- Silur 160 00

Vee erikasutuslubadega on Salme vallas kehtestatud järgmised heitvee väljalaskmed ja lubatud saasteainete kogused ning vooluhulgad:

Tabel 3. Heitveesuublate lubatud heitveekogused

Vee erikasutaja

Suubla nimetus Väljalaskme tüüp

Väljalaskme nimetus Lubatud vooluhulk (m³/a)

OÜ Salme SVK

pinnas puhastiga seotud väljalask

Tehumardi veetöötlusseadme filtripesu

14 800

OÜ Salme SVK

Laidunina - Roomassaare (Laidunina - Roomassaare rand)

puhastiga seotud väljalask

Läätsa puhasti 146 000

AS Läätsa Kalatööstus

Laidunina-Roomassaare rand sademevee väljalask

Läätsa kalatööstuse sademevesi

3 150

Tabel 4. Väljalaskmete lubatud saasteaine sisaldused

Väljalaskme nimetus Suurim lubatud saasteaine sisaldus (mg/l)

BHT₇ Heljum KHT Nafta pH Nüld Püld

Tehumardi veetöötlusseadme filtripesu 40 35 150

9

Läätsa puhasti 25 35 125

9 60 2*

Läätsa kalatööstuse sademevesi 15 40 125 5 45 1 Märkus * - alates 01.01.2019

2.1.5 Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamise kava

Varasem ÜVK arendamise kava on koostatud aastateks 2007-2019. Käesolevas arendamise kavas on kasutatud selles dokumendis toodud ajakohaseid andmeid ja kirjeldusi.

Allolevas tabelis on toodud eelmises arendamise kavas ette nähtud investeeringud ja nende realiseerimise maht.

Tabel 5. Eelmise ÜVK arendamise kava realiseeritud maht

Kavandatud tegevused Teostatus Märkused

1. Salme reoveepuhasti rekonstrueerimine 100% Nimi on Läätsa reoveepuhasti

2. Nasva-Salme kanalisatsioonitrassi ehitus 100%


8(62)

Kavandatud tegevused Teostatus Märkused

3. Tehumardi küla ühendamine ühisveevärgi- ja kanalisatsioonitrassiga

50% 4 kinnistut on ühisveevärgiga liitmata.

4. Järve küla osaline ühendamine Nasva-Salme kanalisatsiooni-trassiga

*

5. Salme reoveepumpla ja kanalisatsioonitrasside rekonstrueerimine

100%

6. Salme ülepumpla nr 2 rekonstrueerimine 100%

7. Vee- ja kanalisatsioonivõrgustiku digitaliseerimine Teostamisel

8. Rauaärastusseadmed puurkaevudesse 100% Tehumardi PK

9. Puurkaevus välja vahetada pump, hüdrofoor ja elektriseadmed

100% Salme PK

10. Tuletõrje veevõtukohad, uute ehitamine ja vanade veehoidlate rekonstrueerimine

80% Teostamisel

11. Veemõõtjate paigaldus kortermajadele 80% Läätsa külas korterite kaupa tegemata, teostamisel

12. Rekonstrueeritav veetorustik Salme alevikus *

13. Rekonstrueeritav vee- ja kanalisatsioonitorustik Läätsa külas

On ÜVK arendamise II etapis

14. Läätsa küla merepoolsele osale reoveepumpla ja kanalisatsioonisurvetrassi ehitus

On ÜVK arendamise II etapis

15. Salme farmide ühendamine aleviku kanalisatsiooniga

*

*Vahendite puudumise tõttu on see eesmärk ÜVK arendamise kavast eemaldatud

2.1.6 Reovee kogumisalad

Vastavalt veeseadusele on reovee kogumisala ala, kus on piisavalt elanikke või majandustegevust reovee ühiskanalisatsiooni kaudu reoveepuhastisse kogumiseks või heitvee suublasse juhtimiseks. Reoveekogumisalad kinnitab keskkonnaminister käskkirjaga.

Salme valla territooriumile jääb kaks kinnitatud reoveekogumisala:

Tabel 6. Reoveekogumisalad

Asukoht Reg.kood Nimetus Tüüp Pindala (ha) Koormus (ie)

Salme alevik; Üüdibe küla RKA0740387 Salme Alla 2 000 ie 34 680

Läätsa küla; Üüdibe küla RKA0740386 Läätsa Alla 2 000 ie 9 194

Reoveekogumisalal reostuskoormusega alla 2 000 ie aladele kehtivad vastavalt veeseadusele järgmised punktid:

Reoveekogumisalal reostuskoormusega alla 2 000 ie ei ole ühiskanalisatsiooni väljaehitamine kohustuslik, kuid ühiskanalisatsiooni ja reoveepuhasti olemasolu korral tuleb need hoida tehniliselt heas korras, et tagada reovee nõuetekohane käitlemine;

Reoveekogumisala piirkonnas, kus puudub ühiskanalisatsioon, peab reovee tekitaja koguma reovee lekkekindlasse kogumismahutisse ning korraldama selle veo kohaliku omavalitsuse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavas määratud purgimissõlme;

Reoveekogumisalal reostuskoormusega alla 2 000 ie, kus puudub ühiskanalisatsioon, võib lisaks eelmisele punktile nõuetekohaselt immutada pinnasesse vähemalt bioloogiliselt puhastatud reovett.


9(62)

2.2 Keskkonna ülevaade

2.2.1 Üldandmed

01.01.2015 seisuga elab Salme vallas 1 220 elanikku. Salme valla pindala on 115 km², mis moodustab 4% kogu Saaremaast. Vallas 1 alevik – Salme ja 24 küla, suurim küla on Läätsa. Salme vallal on ühine piir Torgu ja Lääne- Saare vallaga, merepiiri on vallal 74 km.

Tähtsamatest maanteedest läbib valda põhja-lõuna suunaline Kuressaare-Sääre maantee.

Salme vallas asub kaks paadisadamat: Läätsa ja Lõmala.

Joonis 1. Salme valla asukoht

Viimase kümnekonna aastaga on Saare maakonnas suuremad välisõhu ja veekogude saastamise, elanike joogivee kvaliteedi ning jäätmekäitluse korralduse probleemid lahendatud. Looduskeskkonna ebarahuldava seisundi esinemisel on enamasti tegu pärandmõjudega.

Salme vald asub Lääne-Eesti vesikonna Läänesaarte alamvesikonnas. Vesikond või alamvesikond on valgalade majandamise põhiüksuseks määratud üht või mitut valgala koos põhjavee või rannikuveega hõlmav ühes ringpiiris maismaa- või veeala.


10(62)

Joonis 2. Salme valla asukoht alamvesikonna kaardil

Põhjaveekogumite seisund Saare maakonnas on hea. Pinnaveekogumite ökoloogiline seisund on Lääne-Eesti veemajanduskava (2009) järgi samuti valdavalt hea. Kesise ökoloogilise seisundiga on üksikud vooluveekogud ning Koigi järv. Enamiku neist seisund on osalt kesine seoses omaaegse maaparanduse mõjudega. Lisaks on mõnel juhul jätkuv põllumajanduse haja- või punktreostuse mõju.

Saare maakond on ümbritsetud kuuest rannikuveekogumist: Soela väina, Kihelkonna lahe, Liivi lahe, Kassari-Õunaku lahe, Väikse väina ja Väinamere rannikuveekogumid. Veekogumite seisund on hinnatud veemajanduskavas heaks va Soela ja Liivi lahe veekogumite oma, mille seisundiklassiks on „kesine“. Kuid 2014 a Keskkonnaagentuuri poolt koostatud hinnangus „Veekogumite koondseisundid 2014“ on hinnatud kõigi Saare maakonna rannikuveekogumite seisundit halvaks. Aastaks 2021 on rannikuveekogumite koondseisundi hinnanguks seatud saavutada „hea“.

Peamised Saare maakonna elusloodust mõjutavad nihked peale 2000. a. on EL Natura 2000 võrgustiku hoiualade kaitse alla võtmine nii maismaal kui merel ning poollooduslike koosluste kasvav hooldamine. Maismaast on kaitserežiimidega kaetud 19%.

Salme vallas on 13 rahvusvahelise tähtsusega looduskaitseala, mis on loetletud allolevas tabelis.

Tabel 7. Rahvusvahelise tähtsusega alad

Registrikood Objekti nimetus Asukoht Tüüp

RAH0000611 Lääne-Eesti saarestiku biosfääri kaitseala

Valdav enamus kõigist Eesti saartest, sh suurimad saared - Saaremaa,

Hiiumaa, Muhu ja Vormsi. Biosfääri kaitseala

RAH0000522 Järve loodusala Järve küla; Tehumardi küla Natura (loodusala)

RAH0000111 Kaugatoma-Lõu lahe linnuala

Lassi küla; Anseküla küla; Easte küla; Kaugatoma küla; Lõu küla; Üüdibe küla; Rahuste küla; Kaimri küla;

Natura (linnuala)


11(62)

Registrikood Objekti nimetus Asukoht Tüüp

Möldri küla; Tiirimetsa küla

RAH0000618 Kaugatoma-Lõu loodusala

Lassi küla; Anseküla küla; Easte küla; Kaugatoma küla; Lõu küla; Üüdibe küla; Rahuste küla; Kaimri küla; Möldri küla; Tiirimetsa küla

Natura (loodusala)

RAH0000132 Kura kurgu linnuala

Anseküla küla; Hindu küla; Imara küla; Kaimri küla; Läätsa küla; Rahuste küla; Salme alevik;

Tehumardi küla; Vintri küla; Üüdibe küla

Natura (linnuala)

RAH0000670 Kura Kurk


Tehumardi küla; Vintri küla; Üüdibe küla

HELCOM

RAH0000417 Laidunina loodusala Imara küla; Läätsa küla Natura (loodusala)

RAH0000524 Lindmetsa loodusala Rahuste küla; Saaremaa, Torgu vald, Kaunispe küla

Natura (loodusala)

RAH0000432 Ranna loodusala Hindu küla; Vintri küla Natura (loodusala)

RAH0000127 Riksu ranniku linnuala Lahetaguse küla; Lõmala küla; Möldri küla; Toomalõuka küla

Natura (linnuala)

RAH0000599 Riksu ranniku loodusala Lahetaguse küla; Lõmala küla; Möldri küla; Toomalõuka küla

Natura (loodusala)

RAH0000431 Vana-Lahetaguse loodusala

Lahetaguse küla; Lõmala küla; Toomalõuka küla

Natura (loodusala)

RAH0000402 Viieristi loodusala Vintri küla Natura (loodusala)

Lisaks nendele on vallas veel järgmised kaitsealad:

Tabel 8. Siseriikliku tähtsusega kaitstavad alad

Asukoht Registrikood Objekti nimetus Tüüp

KLO1000232 Järve luidete maastikukaitseala

Järve küla; Tehumardi küla maastikukaitseala

KLO1000487 Kaugatoma-Lõo maastikukaitseala

Anseküla küla; Easte küla; Kaugatoma küla; Lõu küla; Kaimri küla

maastikukaitseala

KLO1000305 Rahuste looduskaitseala

Rahuste küla; Tiirimetsa küla looduskaitseala

KLO1000437 Viieristi looduskaitseala

Vintri küla looduskaitseala

KLO2000313 Kaugatoma-Lõu hoiuala

Lassi küla; Easte küla; Kaugatoma küla; Lõu küla; Üüdibe küla; Rahuste küla; Möldri küla; Tiirimetsa küla

hoiuala

KLO2000316 Kura kurgu hoiuala


Tehumardi küla; Vintri küla; Üüdibe küla hoiuala

KLO2000215 Laidunina hoiuala Imara küla; Läätsa küla hoiuala

KLO2000321 Lindmetsa hoiuala

Rahuste küla hoiuala

KLO2000324 Pajumaa hoiuala Lahetaguse küla hoiuala

KLO2000326 Ranna hoiuala Hindu küla; Vintri küla hoiuala

KLO2000327 Riksu ranniku hoiuala

Lahetaguse küla; Lõmala küla; Möldri küla; Toomalõuka küla

hoiuala

KLO2000334 Tehumardi nõmme hoiuala

Tehumardi küla hoiuala

KLO2000232 Vana-Lahetaguse hoiuala

Lahetaguse küla; Lõmala küla; Toomalõuka küla

hoiuala

Kultuurimälestiste riiklik registrisse on kantud 25 erinevat objekti, mis asuvad Salme vallas, neist projektialasse (Salme alevik ja Läätsa küla) jäävad järgmised objektid:


12(62)

Tabel 9. Kultuurimälestised projekti piirkonnas

Asula Nimi Liik

Salme alevik Anseküla kirikuaed arheoloogiamälestis ajaloomälestis

Tegevuste kavandamisel tabelites 7-9 loetletud objektide kaitsealas tuleb lähtuda tingimustest, mis on sätestatud looduskaitseseaduses ning kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse-eeskirjas. Kahjustada ei tohi pargi kõrghaljastust ega pargi olulisi maastikuelemente. Täiendavad tingimused tööde teostamiseks annab Keskkonnaamet ehitusprojekti koostamise staadiumis.

2.2.2 Pinnakate ja selle ehitus

Salme valla maastik on tüüpiline Lõuna - Saaremaa rannamaastik, suhteliselt õhukese pinnakattega abrateeritud moreenmaastik, kusjuures aluspõhjaks on Ordoviitsiumi ja Silur dolomiidid ja lubjakivid. Pinnakatte moodustab enamasti rähkmoreen, klibu ning mere- ja tuiskliiv.

Mullaliikidest on enamlevinud koreserikkad, keskmise lõimisega, parasniisked ja põuakartlikud rähksed, leostunud ja klibumullad. Pikk rannavöönd on liigendatud ja vaheldusrikas, esineb nii moreen-, veeristik kui möllrannavöönd, mis omakorda toob kaasa mitmekesise taimekatte, koos iseloomulike kasvukohatüüpidega. Looduslikud tingimused ja mõõdukas inimtegevus on aidanud kaasa looduslikule mitmekesisusele: veepiiri roostikud ja kõrkjastikud, kujunevad rannaniidud, puisniidud, rannakarja- ja heinamaad jne.

2.2.3 Põhjavesi

Saare maakonnas on eraldatud järgmised põhjaveekogumid:

- Silur-Ordoviitsiumi Läänesaarte põhjaveekogum; - Ordoviitsium-Kambriumi põhjaveekogum (võetakse Kuressaare linnas mineraalveena); - Kesk-Alam-Devoni põhjaveekogum Ruhnu saarel.

Kvaternaari maapinnalähedane põhjavesi omab iseseisvat tähtsust Saaremaa Läänekõrgustikul ja Sõrve poolsaarel paksude liivasetete levikualal. Siin esineb ka liivakihtidega seotud allikaid (näiteks Viieristi ja Mõntu allikad).

Siluri põhjaveekiht. Saaremaal toimub põhjaveevarude täienemine Lääne-Saaremaa kõrgustikult suhteliselt ühtlaselt aastaringselt (sellele aitavad kaasa paksud setted ja Karujärv). Veetase on valdavalt 2…5 m sügavusel, kohalikel aluspõhjalistel kõrgendikel 5…10 m sügavusel. Veetaseme kõikumine ulatub 1 meetrist paksema pinnakattega ja madalamatelt aladelt 3….5 meetrini aluspõhjakõrgendikel.

Saarelisest asendist tingituna toimub kõrgustikelt põhjavee liikumine radiaalselt mere poole. Ümber kõrgustike eristatakse põhjavee hüdrodünaamiliste vööndite alusel toiteala, transiitala ja väljeala.

Puurkaevudesse põhjavee juurdevool toimub puurkaevu ülaosas kuni 30 m sügavuseni. Sügavamalt kui 50 - 80 m ei saa reeglina kvaliteetset vett, kuna see sisaldab palju kloriide ja fluori.

Põhjavee looduslikud varud ja äravool. Põhjavesi toitub sademetest kõrgematel kuivadel aladel, kus on tingimused sademete infiltreerumiseks. Liigniisketel aladel põhjavee toitumist ei toimu või on see vähene.


13(62)

Jõgede ning ojade põhjaveelist toitumist tähistav miinimumäravoolumoodul 1 kuni 2 l/s km2. Keskmiseks võib võtta 1 l/s km2 kohta ning Saaremaa looduslikuks põhjaveevaruks hinnata umbes 2900 l/s.

Kõikide asulate veevõtt jääb neile kinnitatud põhjaveevaru piiresse (on sellest tunduvalt väiksem).

Keskkonnaministri 06. 04. 2006. a. käskkirjaga nr. 404 on kinnitatud Saare maakonna põhjaveevaru.

Tabel 10. Saaremaa kinnitatud põhjavee tarbevarud

Põhjavee- maardla

Põhjaveemaardla piirkond

Veekihi geoloogiline indeks

Põhjavee- varu m³/d

Varu kategooria

1

ja otstarve

Kasutusaeg

Kuressaare

Kuressaare S 2 000 T2 tootmisvesi Kuni 2017

Tõlli S 8 000 T1 joogivesi Kuni 2023

Unimäe S 500 T1 joogivesi Kuni 2017

Kuressaare 2 O-C 109 Mineraalvesi Kuni 2017

Kuressaare 1 C-V 297 Mineraalvesi Kuni 2017

Läätsa Läätsa S 1 500 T1 tootmisvesi Kuni 2023

Orissaare Orissaare S 1 000 T1 joogivesi Kuni 2017

Kaarma Nasva S 1 000 P Kuni 2017 Märkused:

1 Keskkonnaministri 27. jaanuari 2003. a. määruse nr. 9 ”Põhjaveevaru hindamise kord” kohaselt jaguneb

põhjaveevaru uurituse detailsuse alusel tarbevaruks T1 või T2 või prognoosivaruks P. T1 on tagatud põhjaveevaru, T2 on hinnatud põhjaveevaru ja prognoosvaru P on haldus- või hüdrogeoloogilise piirkonna põhjaveevaru eeldatav hulk, millega tuleb arvestada piirkonna arengukavade koostamisel, vee erikasutuslubade andmisel ja ühest puurkaevust koosneva veehaarde projekteerimisel.

Põhjavee kvaliteet ja kaitstus. Veevarustuseks kasutatakse Kvaternaari veekompleksi ja Siluri-Ordoviitsiumi veekompleksi põhjavett.

Kvaternaari veekiht levib piiratud alal ja selle väikese paksuse ning reostusohtlikkuse tõttu pole ühisveevarustuses kasutusel. Veekiht on kasutuses üksikmajapidamistes, mis paiknevad paksema pinnakattega piirkondades.

Ühisveevarustuses kasutatakse Siluri-Ordoviitsiumi veekompleksi põhjavett, mis levib üle Saaremaa. Kivimite veeandvus on suurim 35-40 m sügavuseni. Sügavamal kui 125 m lamavad Siluri ja veelgi sügavamal paiknevad Ordoviitsiumi ladestu kivimid on vett vähe juhtivad ning moodustavad Siluri ja Ordoviitsiumi-Kambriumi veekihtide vahelise veepideme.

Siluri–Ordoviitsiumi Läänesaarte põhjaveekogumi põhjavee seisundit jälgitakse riikliku põhjaveeseire raames Lääne-Eesti saarestiku seirepiirkonnas. Seirepiirkonnas jälgitakse aktiivse veevahetuse vöös Siluri veekompleksi põhjavee seisundi muutusi põhjavee toite-, transiit- ja väljealal. Siluri–Ordoviitsiumi veekompleksi põhjavee keemiline koostis Lääne-Eesti saarestikul sõltub veekompleksi moodustumistingimustest. See väljendub erinevas veetüübis ja mineraalsuses. Saaremaal muutub põhjavesi idast läände HCO3-Cl-SO4-Ca-Na-Mg-tüübist Leisis Cl-Na-Mg-tüübiks Läätsa külas, vees lahustunud mineraalainete sisaldusega vastavalt 1,0 ja 1,3 g/l.

Nagu näha allolevalt põhjavee kaitstuse kaardi väljavõttelt asuvad Salme valla ÜVK asulate keskused suhteliselt kaitstud põhjaveega alal.


14(62)

Joonis 3. Põhjavee kaitstus Salme vallas

2.2.4 Pinnavesi

Salme vallas asuvad veekogud jäävad territoriaalselt Läänesaarete alamvesikonda.

Salme vallas on üks suurem järv, milleks on Riksu laht (43,6 ha). Tegemist on rannajärvega, millel sügavust on kõigest 1,5m. Heleda värvusega vesi seguneb ja soojeneb hästi. Tänu ühendusele merega on järv üsna kalarikas. Väärtuslik peamiselt maastikuelemendina, kasutatav ka õngespordiks ja suplemiseks. Veemajanduskavas on Riksu lahe seisundit hinnatud heaks.

Salme valla alale jääb kolm suuremat vooluveekogu, milleks on Möldri jõgi, Tehumardi peakraav ja Salme jõgi. Möldri jõe ja Salme jõe seisundit on hinnatud veemajanduskavas heaks.

Salme vald piirneb idast Liivi lahe rannikumere veekogumiga, mille seisund on hinnatud veemajanduskavas kesiseks ja läänest Kihelkonna lahe rannikumere veekogumiga, mille seisund on hinnatud veemajanduskavas heaks. 2014 a Keskkonnaagentuuri poolt koostatud hinnangus „Veekogumite koondseisundid 2014“ on hinnatud nii Liivi lahe kui ka Kihelkonna lahe rannikumere veekogumite seisundit halvaks. Aastaks 2021 on veekogumite koondseisundi hinnanguks seatud saavutada „hea“.

2.3 Sotsiaalmajanduslik ülevaade

2.3.1 Lühiülevaade

Salme vald asub Saaremaa lääneosas Sõrve poolsaare kaelal. Valla keskus – Salme alevik, asub Kuressaarest 19 km kaugusel. Salme vald piirneb idas Liivi lahega ja läänes Läänemerega. Merepiiri läänes ilmestavad Lahetaguse ja Möldri laht, Kriimi ja Ooslamaa


15(62)

saar ning mitmed väiksemad poolsaared ja saarekesed. Suurim voolu-veekogu on Salme jõgi, mis ühendab Suure-Katla ja Ariste lahe.

Rahvaarvult on vald maakonnas keskmiste seas - 01.01.2015 seisuga oli vallas 1220 elanikku. Salme vald on oma pindalalt – 115,1 km2, mis teeb 10,6 inimest ruutkilomeetri kohta. Salme vald on Saare maakonna väiksemaid valdu. Turismihooajal kasvab valla rahvaarv oluliselt puhkajate, nii eestlaste kui välismaalaste, arvel.

Vallas on üks alevik – Salme ja 24 küla. Üle kolmandiku elanikest elab Salme alevikus, suuremad külad on Läätsa, Tehumardi, Tiirimetsa, Anseküla, Rahuste, Lahetaguse ja Lõmala. Järgmises tabelis on toodud Salme valla rahvaarv ÜVK-teenuspiirkonna asulati (Rahvastikuregistri andmetel) aastatel 2005-2015.

Tabel 11. Salme valla ja ÜVK-teenuspiirkonna asulate rahvaarvud aastatel 2005-2015 (rahvastikuregistri andmed)

Asula Ühik 2005 2007 2010 2011 2012 2013 2014 2015

Läätsa küla in 165 157 139 143 137 133 125 115

Salme alevik in 587 565 569 566 565 558 550 535

Tehumardi küla in 67 65 74 76 82 89 85 82

Salme vald kokku in 1298 1265 1271 1274 1274 1263 1243 1220

Salme valla rahvastik on aastast 2005 vähenenud 78 inimese võrra ehk 10%. Märkimisväärselt väike on 5-9 aastaste laste osatähtsus vallas, moodustades ca 3,5% valla elanikkonnast. Vanemate kui 63 aastaste vanuserühm moodustab ca 20% rahvastikust. Valla elanikest oli 2012. aastal ca 51% (648 in) naised, mehi oli ca 49% (626 in). Järgmisel joonisel on toodud Salme valla rahvastiku sooline koosseis (Rahvastikuregistri andmetel) seisuga 01.01.2012.

Joonis 4. Salme valla rahvastiku püramiid seisuga 1. jaanuar 2012

Statistikaameti andmetel on Salme vallas aastatel 2011-2014 olnud aastas keskmiselt 9 sündi. Kahjuks ületab vallas surmade arv keskmiselt sündide arvu – keskmiselt 14 surma aastas. Valda saabub aastas elama keskmiselt 38 inimest ning lahkub 42 inimest (vt järgnevat tabelit).

Tabel 12. Salme valla iive aastatel 2011-2014

Indikaator 2011 2012 2013 2014

Elussünnid 7 14 5 10


16(62)

Indikaator 2011 2012 2013 2014

Surmad 15 16 11 15

Loomulik iive -8 -2 -6 -5

Sisseränne 68 29 18 37

Väljaränne 63 37 26 43

Mehaaniline iive 5 -8 -8 -6

Iive -3 -10 -14 -11

Leibkonna keskmiseks suuruseks, s.t. eramu või korteri elanike arvuks, on käesoleva arendamise kava arvutustes võetud 2,27 inimest, baseerudes Eesti Statistikaameti 2011. aasta rahvaloenduse andmetele.

Statistikaameti andmetel on vallas vähenenud aasta aastalt ka töötute osakaal, kuigi nimetatud statistika ei arvesta pikaajalisi töötuid ning neid kes pole end töötuna arvele võtnud.

Salme valla elanike tööhõivet iseloomustab tihe seotus Kuressaare linna ja Kaarma vallaga ning vähene sõltuvus üksikutest suurematest tööandjatest. Kuressaare linn on Salme valla elanike jaoks oluline pendelrände sihtkoht (töökoht, kool), kuna linna lähedus võimaldab hästi edasi-tagasi liikuda ning ühiskondlik transpordiühendus on samuti suhteliselt hea. Samas on Salme vald oma tagamaa ja naabervaldade jaoks tõmbekeskuseks (kool, lasteaed, töökoht, perearst).

Suurimad tööandjad on vallavalitsus koos allasutustega ja AS Läätsa Kalatööstus. Ettevõtlusaktiivsus on madal. Suurem osa vallas tegutsevast ettevõttest kuulub kaubandus-teenindussfääri, teised tähtsamad tegevusalad on kalapüük ja -töötlemine ning puidu töötlemine. Põllumajandus on suhteliselt nõrgalt arenenud.

Tänu väga pika merepiiri olemasolule on vallas häid eeldusi turismi arendamiseks, eriti loodusturismi, jahi, kalastuse, ökoturismi, lühiajalise puhkuse võimaldamiseks. Salme valda jääb nii saarlaste kui külaliste populaarseim lühiajalise puhkuse veetmise paik Järve rand.

Merele ligipääsuks on Salme valla ranna-alade osaüldplaneeringuga reserveeritud avalikult kasutatavatena Lõmala ja Labuna paadisadama ning Lahetaguse (2 kohta), Anseküla, Kaugatoma ja Tehumardi rannalautrimaad. Peale nende on osaüld-planeeringu kaardile kantud veel 11 lautrit eramaadel.

Kultuurielu keskusteks on vallas Salme kultuurimaja ja raamatukogu, samuti Tiirimetsa Kodukultuuri Seltsile “Küünal” tasuta rendile antud endine Tiirimetsa koolimaja ning Rahuste seltsimaja ja Anseküla seltsimaja.

330-kohaline Salme kultuurimaja valmis 1973. aastal ja see renoveeriti aastal 2012. Kultuurimaja pakub erinevaid ajaveetmisvõimalusi. Raamatukogus töötab avalik internetipunkt. Vabaõhuürituste pidamise paigaks on kujunenud heakorrastatud puhkeala Salme rannapargis, kuhu on püstitatud vabaõhulava.

Käesoleva arendamise kavas Salme valla ning ÜVK-teenuspiirkonna asulate rahvaarvu prognoosimisel on võetud aluseks järgmised andmed:

- Rahvastikuregistri olemasolevad andmed Salme valla rahvaarvu osas lähiminevikus (rahvastikustatistika ning demograafilised näitajad);

- olemasolevad detailplaneeringud; - Vallavalitsuse (eelarvestrateegia seletuskirjale toodule tuginedes) nägemus

elanikkonna prognoositavast muutusest lähitulevikus.

Valla eelarvestrateegias aastateks 2015-2018 prognoositakse järgmiste aastate elanikkonna, sealhulgas maksumaksjate arvu jäämist 2015.a tasemele. Seetõttu on järgnevates arvestustes eeldatud, et valla rahvastik püsib kuni arvestusperioodi lõpuni nii vallas tervikuna kui kõigis ÜVK-teenuspiirkonna asulates Salme vallas 2015.a tasemel.


17(62)

2.3.2 Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniteenuse kasutajad

Osaühing Salme SVK pakub ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni teenust Salme vallas järgmistes asulates: Salme alevikus; Läätsa külas; Tehumardi küla. Vee-ettevõtte kliendid jagunevad kaheks: eratarbijad ehk kodumajapidamiste tarbimine (sh korterelamud) ning juriidilised tarbijad. 2015. aasta seisuga on Salme valla elanikest ca 42% ühendud OÜ Salme SVK ÜV-teenusega ning ca 31% ÜK-teenusega.

Täiendavalt võtab OÜ Salme SVK vastu AS-lt Kuressaare Veevärk Lääne-Saare valla Nasva ja Mändjala asulate heitvee.

Järgmises tabelis on toodud ühendatud inimeste arvud ning ühendatavuse proportsioon elanikkonnast Salme valla asulati alates 2012. aastast.

Tabel 13. ÜVK-teenuse (füüsilisest isikust) kasutajate arv ning ühendatuse määr Salme valla asulates aastatel 2012-2015

Salme alevik Ühik 2012 2013 2014 2015

Elanike arv in 565 558 550 565

ÜV-ga ühendatud elanikud, VESI in 425 397 409 425

ühendatuse määr %, VESI % 75% 71% 74% 75%

ÜK-ga ühendatud elanikud, KANAL in 330 302 314 330

ühendatuse määr %, KANAL

% 58% 54% 57% 58%

Läätsa küla Ühik 2012 2013 2014 2015






% 45% 42% 46% 45%

Tehumardi küla Ühik 2012 2013 2014 2015






% 2% 2% 2% 2%

Salme vald kokku Ühik 2012 2013 2014 2015

Elanike arv in 1 274 1 263 1 243 1 274





% 31% 29% 30% 31%

Arendamise kava investeeringuprogramm toob lisanduvaid eratarbijatest liitujaid juurde Salme vallas peale II etappi (eeldatavalt aastaks 2027) järgnevalt:

II etapi raames loodaks liitumisvõimalus Salme alevikus 25 inimesele ÜK-ga ja 84 inimesele ÜK-ga.

Samuti loodaks II etapi raames liitumisvõimalus Läätsa küla 14 inimesele ÜV-ga ja 30 inimesele ÜK-ga.

Investeeringuprogrammi tulemusena oleks eelduslik ÜV-süsteemiga ühendatuse proportsioon valla elanikkonnast peale 2026. aastat 45% ja ÜK-süsteemiga 40%. Järgmises tabelis on toodud arendamise kavas prognoositud ÜVK-teenuse eratarbijate arv aastani 2026 asulati, detailsem aegrida on toodud Lisas 6.7.


18(62)

Tabel 14. ÜVK-teenuse eratarbijate arv ning ühendatuse proportsioon Salme vallas aastatel 2016-2026 asulati

Salme alevik Ühik 2016 2017 2018 2019 2020 2025 2026

ÜVK-ga ühendatud elanikud, VESI

in 409 409 409 409 409 409 409

ühendatuse määr %, VESI

in 76% 76% 76% 76% 76% 76% 76%

ÜVK-ga ühendatud elanikud, KANAL

in 314 314 314 314 314 314 314


in 59% 59% 59% 59% 59% 59% 59%

Läätsa küla Ühik 2016 2017 2018 2019 2020 2025 2026


in 101 101 101 101 101 101 101


in 88% 88% 88% 88% 88% 88% 88%


in 58 58 58 58 58 58 58


in 50% 50% 50% 50% 50% 50% 50%

Tehumardi küla Ühik 2016 2017 2018 2019 2020 2025 2026


in 2 2 2 2 2 2 2


in 2% 2% 2% 2% 2% 2% 2%


in 2 2 2 2 2 2 2


in 2% 2% 2% 2% 2% 2% 2%

Salme vald kokku Ühik 2016 2017 2018 2019 2020 2025 2026


in 512 512 512 512 512 512 512


in 42% 42% 42% 42% 42% 42% 42%


in 374 374 374 374 374 374 374


in 31% 31% 31% 31% 31% 31% 31%

Suurimaks juriidiliseks ÜK-teenuse tarbijad on Salme vallas AS Läätsa Kalatööstus ja ÜV-teenuse tarbijaks Salme Põllumajanduse OÜ.

Käesolevas arendamise kavas on eeldatud Salme valla juriidiliste klientide arvu kui ka tarbimismahtude jäämist 2014. aasta tasemele kuni 2026. aastani, kuna puudub kindel alus muudatuste eeldamiseks. Peale investeeringuprogrammi II etappi lõppu ehk arvestusperioodi järgselt luuakse liitumisvõimalus veel kahele ärikliendist ÜVK-teenuse tarbijale ja ühele ühiskondlikust asutusest ÜK-teenuse tarbijale, millega seonduvalt võib prognoosida ka juriidiliste klientide teenusmahtude mõningast kasvu.

AS-lt Kuressaare Veevärk vastu võetava heitvee mahu prognooside puhul on lähtutud Lääne-Saare valla ÜVK arendamise kavas toodud vastavatest teenusmahtude prognoosidest.


19(62)

2.3.3 Leibkonnaliikme sissetulek ja maksevõime

Salme valla elanike maksevõime prognoosimisel on oluline analüüsida piirkonna leibkonnaliikme netosissetulekuid lähiminevikus ning prognoosida sissetulekute muutusi lähitulevikus ja hinnata ÜVK-teenustega seotud kulude osakaalu netosissetulekust. Järgnev analüüs on üheks alustalaks Salme valla ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooniga varustatud piirkonnas vee– ja kanalisatsioonitariifi kujundamisel.

Eestis puudub statistika leibkonnaliikme netosissetuleku kohta valdade kaupa, kuid Eesti Statistikaamet avaldab leibkonnaliikme netosissetulekut maakondade tasemel. Järgmises tabelis on toodud kogu Eesti, Lääne-Eesti ja Saare maakonna leibkonnaliikme kuine netosissetulek aastatel 2008-2013.

Tabel 15. Leibkonnaliikme kuine sissetulek aastatel 2008-2013

Aasta Ühik 2008 2009 2010 2011 2012 2013

Saare maakond EUR/kuu 366,9 354,6 355,4 406,6 464,4 453,0

muutus EUR/kuu -12,3 0,8 51,2 57,8 -11,4

Lääne-Eesti EUR/kuu 362,0 350,5 354,7 373,4 403,8 429,2

Kogu Eesti EUR/kuu 420,0 394,2 380,4 414,5 457,2 508,1

Andmed: Eesti Statistikaamet

Statistikaameti andmeil oli leibkonnaliikme keskmine kuu netosissetulek Saare maakonnas 2013. aastal ligikaudu 453,0 eurot (vt eelolev tabel). Saare maakonna leibkonnaliikme keskmine netosissetulek on olnud kõigil vaadeldud aastatel kõrgem kui Lääne-Eesti inimestel tervikuna, kuid kui 2012. aastal ületas Saare maakonna leibkonnaliikme netosissetulek ka kogu Eesti vastavat näitajat, siis 2013.a langes siiski alla Eesti keskmist.

Salme valla leibkonnaliikme netosissetuleku kirjeldamiseks kasutatakse käesolevas töös Statistikaameti andmeid Saare maakonna leibkonnaliikmete netosissetulekute kohta. Võttes aluseks viimase ning Rahandusministeeriumi palganominaalkasvu prognoosi aastateks 2014-2026 on Konsultant koostanud järgnevas tabelis toodud Salme valla leibkonnaliikme kuise netosissetuleku prognoosi aastateks 2014-2026 (detailsem tabel toodud Lisas 6.7).

Tabel 16. Salme valla leibkonnaliikme keskmine netosissetulek aastatel 2014-2026

INDIKAATOR Ühik 2014 2015 2020 2025 2026

Leibkonnaliikme aastane netosissetulek Salme vallas

EUR/a 5 741 6 015 8 084 10 825 11 448

Leibkonnaliikme kuine netosissetulek Salme vallas

EUR/kuu 478,40 501,25 673,69 902,11 954,03

Paljude rahvusvaheliste ning siseriiklike dokumentide/eeskirjade ja ka seaduste kohaselt ei tohi kulu vee- ja kanalisatsiooniteenusele ületada keskmisest leibkonnaliikme netosissetulekust 4%-i piiri. Täiendavalt on järgmises tabelis toodud 4% leibkonnaliikme kuisest netosissetulekust aastatel 2014-2026 (detailsem tabel toodud peatükis Lisas 6.7).

Tabel 17. Maksimaalne aktsepteeritav kulu ÜVK-teenusele Salme vallas aastatel 2014-2026

INDIKAATOR Ühik 2014 2015 2020 2025 2026

4% leibkonnaliikme kuisest netosissetulekust EUR/kuu 19,14 20,05 26,95 36,08 38,16

2.3.4 Veevarustuse ja kanalisatsiooniteenuste eest esitatavate arvete tasumine

Märkimisväärseid probleeme Salme vallas arvete mitte tasumisega ei ole.


20(62)

2.3.5 Veetarve ja veeheide. Müügi- ja tootmismahud. Veekadu. Infiltratsioon

ÜVK-ga ühendatud Salme valla elanik tarbis keskmiselt ööpäevas 2014. aastal 57 liitrit vett. Järgmises tabelis on toodud asulati aastate 2012-2014 reaalsed veetarve ja veeheide ööpäevas inimese kohta ning müügimahud kliendigrupiti.

Tabel 18. Veetarve, veeheide, müügi- ja tootmismahud aastatel 2012-2014 Salme vallas

Indikaator Ühik 2012 2013 2014

Tarbimine elaniku kohta vesi l/päevas 66,6 55,1 57,3

Tarbimine elaniku kohta kanal l/päevas 74,0 57,2 57,6

Müüdud vesi m3/aastas 17 704 16 617 17 481

Füüsilistele isikutele (sh korteriühistud) m3/aastas 12 888 10 020 10 716

Juriidilistele isikutele (va korteriühistud) m3/aastas 4 816 6 597 6 765

Toodetud vesi m3/aastas 31 051 27 227 27 815

Arvestamata vesi % 43% 39% 37%

Vastuvõetud reovesi Salme vallast m3/aastas 27 817 21 553 26 787

Füüsilistele isikutele (sh korteriühistud) m3/aastas 10 613 7 522 7 861

Juriidilistele isikutele (va korteriühistud) m3/aastas 17 204 14 031 18 926

Vastuvõetud reovesi Lääne-Saare vallast m3/aastas 37 243 22 100 17 228

Puhastatud heitvesi m3/aastas 112 390 63 331 54 086

Infiltratsioon % 42% 31% 19%

Salme valla ÜVK-teenuse müügimahtude prognoosimisel on võetud aluseks iga asula teenusmahtude prognoos kuni arvestusperioodi lõpuni. Seejuures eeldades, et juriidiliste klientide tarbimismahud jäävad eeldatavalt 2014. aasta tasemele kõigis Salme valla asulates kuni arvestusperioodi lõpuni. Järgmises tabelis on toodud koond ÜVK-teenuspiirkondade mahtude prognoosidest.

Tabel 19. Vee tootmismahud ja puhastatud heitvee maht ning veekadu ja infiltratsioon aastatel 2015-2026 Salme vallas

Indikaator Ühik 2015 2016 2019 2020 2026

Tarbimine elaniku kohta vesi

l/päevas 57,3 57,3 57,3 57,3 57,3

Tarbimine elaniku kohta kanal

l/päevas 56,8 56,8 56,8 56,8 56,8

Müüdud vesi m3/aastas 17 481 17 481 17 481 17 481 17 481

Füüsilistele isikutele (sh korteriühistud)

m3/aastas 10 716 10 716 10 716 10 716 10 716

Juriidilistele isikutele (va korteriühistud)

m3/aastas 6 765 6 765 6 765 6 765 6 765

Toodetud vesi m3/aastas 27 815 27 815 27 815 27 815 27 815

Arvestamata vesi % 37% 37% 37% 37% 37%

Vastuvõetud reovesi Salme vallast

m3/aastas 26 681 26 681 26 681 26 681 26 681


m3/aastas 7 755 7 755 7 755 7 755 7 755


m3/aastas 18 926 18 926 18 926 18 926 18 926

Vastuvõetud reovesi Lääne-Saare vallast

m3/aastas 23 387 23 387 23 387 23 387 23 387

Puhastatud heitvesi m3/aastas 72 146 72 146 66 758 66 758 66 758

Infiltratsioon % 31% 31% 25% 25% 25%


21(62)

AS-lt Kuressaare Veevärk vastu võetava heitvee mahu prognooside puhul on lähtutud Lääne-Saare valla ÜVK arendamise kavas toodud vastavatest teenusmahtude prognoosidest.

Tänane hinnanguline infiltratsiooni osakaal puhastatud heitveest on (sarnaselt eelmise kolme aasta keskmisele tasemele) hinnanguliselt ca 31% ning arvestustes on eeldatud, et kuni investeeringuprogrammi I etapi lõpuni püsib infiltratsioon nimetatud tasemel puhastatud heitveest. Seejärel langeb infiltratsioon puhastatud heitveest 25%-le ja püsib seal kuni arvestusperioodi lõpuni.

Järgnevalt on antud detailsem ülevaade teenusmahtudest teenuspiirkonnas asulati ning koostatud mahtude prognoosidest.

2.3.5.1 Salme alevik

ÜVK-ga ühendatud Salme aleviku elanik tarbis keskmiselt ööpäevas 2014. aastal 59,2 liitrit vett. Järgmises tabelis on toodud aastate 2012-2014 reaalsed veetarve ja veeheide ööpäevas inimese kohta ning müügimahud kliendigrupiti.

Tabel 20. Veetarve, veeheide, müügi- ja tootmismahud aastatel 2012-2014 Salme alevikus




Müüdud vesi m3/a 15 966 15 027 15 583

Füüsilistele isikutele (sh korteriühistud) m3/a 11 167 8 475 8 841

Juriidilistele isikutele (va korteriühistud) m3/a 4 799 6 552 6 742

Toodetud vesi m3/a 28 003 24 622 24 795


Vastuvõetud reovesi m3/a 11 433 8 750 8 666

Füüsilistelt isikutelt (sh korteriühistud) m3/a 9 600 6 667 6 893

Juriidilistelt isikutelt (va korteriühistud) m3/a 1 833 2 083 1 773

Tänane lekete maht on sarnaselt eelnevale aastale eeldatavalt ca 37% toodetud vee mahust ning arendamise kavas on eeldatud, et lekete osakaal jääb konstantselt 37% juurde kuni arvestusperioodi lõpuni. Järgmises tabelis on toodud Salme aleviku ÜVK-süsteemi kao ja tootmismahtude prognoosid kuni aastani 2026 (detailsem aegrida on toodud Lisas 6.7).

Tabel 21. Müügi- ja vee tootmismahud ning veekadu aastatel 2015-2026 Salme alevikus

Indikaator Ühik 2015 2016 2019 2020 2026


l/päevas 59,2 59,2 59,2 59,2 59,2


l/päevas 59,2 59,2 59,2 59,2 59,2

Müüdud vesi m3/a 15 583 15 583 15 583 15 583 15 583


m3/a 8 841 8 841 8 841 8 841 8 841


m3/a 6 742 6 742 6 742 6 742 6 742

Toodetud vesi m3/a 24 795 24 795 24 795 24 795 24 795


Vastuvõetud reovesi m3/a 8 560 8 560 8 560 8 560 8 560

Füüsilistelt isikutelt (sh korteriühistud)

m3/a 6 787 6 787 6 787 6 787 6 787

Juriidilistelt isikutelt (va korteriühistud)

m3/a 1 773 1 773 1 773 1 773 1 773


22(62)

2.3.5.2 Läätsa küla

2014. aastal ÜV-ga ühendatud Läätsa küla elanik tarbis keskmiselt ööpäevas 47,6 liitrit vett ja ÜK-ga ühendatud elanik 42,3 liitrit. ÜV- ja ÜK-teenustarbijate ööpäevane veetarve inimese kohta aga erineb tulenevalt tarbijate gruppide erinevusest – nimelt kasutab ÜVK-teenust Läätsa külas üksnes 4 korterelamut, lisaks neile on aga ettevõttel Lääta külas veel 22 klienti (neist 1 korterelamu ja ülejäänud eramud), kes tarbivad üksnes ÜV-teenust. Järgmises tabelis on toodud aastate 2012-2014 reaalsed veetarve ja veeheide ööpäevas inimese kohta ning müügimahud kliendigrupiti.

Tabel 22. Veetarve, veeheide, müügi- ja tootmismahud aastatel 2012-2014 Läätsa külas




Müüdud vesi m3/a 1 738 1 570 1 779

Füüsilistele isikutele (sh korteriühistud) m3/a 1 721 1 525 1 756

Juriidilistele isikutele (va korteriühistud) m3/a 17 45 23

Toodetud vesi m3/a 3 048 2 572 2 831


Vastuvõetud reovesi m3/a 15 888 12 276 17 651

Füüsilistelt isikutelt (sh korteriühistud) m3/a 941 783 896

Juriidilistelt isikutelt (va korteriühistud) m3/a 14 947 11 493 16 755

Arvestustes on eeldatud, et ÜV- ja ÜK-teenustarbijate ööpäevane veetarve jääb 2014.a tasemele. Tänane lekete maht on sarnaselt eelnevale aastale eeldatavalt ca 37% toodetud vee mahust ning arendamise kavas on eeldatud, et lekete osakaal jääb konstantselt 37% juurde kuni arvestusperioodi lõpuni. Järgmises tabelis on toodud Läätsa küla ÜVK-süsteemi kao ja tootmismahtude prognoosid kuni aastani 2026 (detailsem aegrida on toodud Lisas 6.7).

Tabel 23. Müügi- ja vee tootmismahud ning veekadu aastatel 2015-2026 Läätsa külas

Indikaator Ühik 2015 2016 2019 2020 2026


l/päevas 47,6 47,6 47,6 47,6 47,6


l/päevas 42,3 42,3 42,3 42,3 42,3

Müüdud vesi m3/a 1 779 1 779 1 779 1 779 1 779


m3/a 1 756 1 756 1 756 1 756 1 756


m3/a 23 23 23 23 23

Toodetud vesi m3/a 2 831 2 831 2 831 2 831 2 831


Vastuvõetud reovesi m3/a 17 651 17 651 17 651 17 651 17 651


m3/a 896 896 896 896 896


m3/a 16 755 16 755 16 755 16 755 16 755

2.3.5.3 Tehumardi küla

Tehumardi külas on ÜVK-ga ühendatud vaid kaks eramut, kellest üks on vaid ÜV-teenustarbija (2014.a keskmine veetarve 163 liitrit/öp/in) ning teine vaid ÜK-teenustarbija (2014.a keskmine veetarve 98,6 liitrit/öp/in). Järgmises tabelis on toodud aastate 2012-2014 reaalsed veetarve ja veeheide ööpäevas inimese kohta ning müügimahud kliendigrupiti.


23(62)

Tabel 24. Veetarve, veeheide ja müügimahud aastatel 2012-2014 Tehumardi külas


Tarbimine elaniku kohta vesi l/päevas 27,4 163,0


Müüdud vesi m3/a 0 20 119

Füüsilistele isikutele (sh korteriühistud) m3/a 0 20 119

Juriidilistele isikutele (va korteriühistud) m3/a 0 0 0

Toodetud vesi m3/a 0 33 189


Vastuvõetud reovesi m3/a 496 527 470

Füüsilistelt isikutelt (sh korteriühistud) m3/a 72 72 72

Juriidilistelt isikutelt (va korteriühistud) m3/a 424 455 398

Arvestustes on eeldatud, et ÜV- ja ÜK-teenustarbijate ööpäevane veetarve jääb 2014.a tasemele. Tänane lekete maht on sarnaselt eelnevale aastale eeldatavalt ca 37% toodetud vee mahust ning arendamise kavas on eeldatud, et lekete osakaal jääb konstantselt 37% juurde kuni arvestusperioodi lõpuni. Järgmises tabelis on toodud Tehumardi küla ÜVK-süsteemi kao ja tootmismahtude prognoosid kuni aastani 2026 (detailsem aegrida on toodud Lisas 6.7).

Tabel 25. Müügi- ja vee tootmismahud ning veekadu aastatel 2015-2026 Tehumardi külas

Indikaator Ühik 2015 2016 2019 2020 2026


l/päevas 163,0 163,0 163,0 163,0 163,0


l/päevas 98,6 98,6 98,6 98,6 98,6

Müüdud vesi m3/a 119 119 119 119 119


m3/a 119 119 119 119 119


m3/a 0 0 0 0 0

Toodetud vesi m3/a 189 189 189 189 189


Vastuvõetud reovesi m3/a 470 470 470 470 470


m3/a 72 72 72 72 72


m3/a 398 398 398 398 398

2.3.6 Kokkuvõte

Järgnev tabel iseloomustab kokkuvõtlikult sotsiaalmajanduslikku hetke olukorda Salme vallas.

Tabel 26. Olulisemad sotsiaalmajanduslikud näitajad 2015. aastal Salme vallas

Indikaator Ühik Näitaja

Elanike arv Salme vallas in 1 220

Leibkonnaliikme keskmine netosissetulek EUR/kuus 509,47

ÜV teenuste tarbijate osakaal valla elanikest % elanikkonnast 42%

ÜK teenuste tarbijate osakaal valla elanikest % elanikkonnast 31%

Veetarve elaniku kohta l/in/d 57

Vee- ja kanalisatsiooniteenuse eest makstava kulu osakaal leibkonnaliikme netosissetulekust

% 1,16%


24(62)

Lähiaja prioriteediks on arendamise kava investeeringuprogrammi I etapi elluviimine, millega seonduvalt plaanitakse esitada rahastamistaotlus ka Keskkonnainvesteeringute Keskusele. Arvestades ülaltoodud sotsiaalmajanduslikke näitajaid on vajaminevatest investeeringutest tekkiv hinnatõus ühel hetkel kindlasti vajalik, ent arvestades vee- ja kanalisatsiooniteenuse kulu osakaalu elanike netosissetulekust, siiski ka tarbijatele vastuvõetav.

2.4 Omavalitsuse osalus ÜVK arendamisel

Salme valla tulud laekuvad ca 61% ulatuses üksikisiku tulumaksust. Maamaksu tulud moodustavad 2015. aasta eelarves ca 3% kogu tuludest, tulud kaupade ja teenuste müügist ca 8% ning muud tegevustulud alla protsendi. Ülejäänud tuludest moodustavad saadavad toetused tegevuskuludeks. Suurimad kulud on personali- ja majanduskulud (2015.a eelarves ca 96% põhitegevuse kuludest).

Salme vald on oma eelarvestrateegias (2015-2018) analüüsinud nii investeeringuid, finantseerimisvõimalusi kui netovõlakoormust. Järgmises tabelis on toodud Salme valla eelarvestrateegia 2018. aastani.

Tabel 27. Salme valla eelarvestrateegia 2015-2018 koond

Arvestusüksus (nimi) 2013

täitmine

2014 eeldatav täitmine

2015 eelarve

2016 eelarve

2017 eelarve

2018 eelarve

Põhitegevuse tulud kokku

1 379 146 1 310 000 1 324 482 1 364 683 1 406 894 1 451 216

Põhitegevuse kulud kokku

1 218 606 1 239 248 1 273 695 1 273 695 1 273 695 1 273 695

Põhitegevustulem 160 540 70 752 50 787 90 988 133 199 177 521

Investeerimistegevus kokku

-83 941 -69 270 -124 400 -14 400 -28 800 -28 100

Eelarve tulem 76 599 1 482 -73 613 76 588 104 399 149 421

Finantseerimis-tegevus

-51 116 -44 500 54 900 -51 700 -52 400 -53 000

Likviidsete varade muutus (+suurenemine, - vähenemine)

25 483 -43 018 -18 713 24 888 51 999 96 421

Likviidsete varade suunamata jääk aasta lõpuks

63 946 20 928 2 215 27 103 79 102 175 523

Võlakohustused kokku aasta lõpu seisuga

357 323 312 823 367 723 316 023 263 623 210 623

Netovõlakoormus (eurodes)

293 377 291 895 365 508 288 920 184 521 35 100

Netovõlakoormus (%) 21,3% 22,3% 27,6% 21,2% 13,1% 2,4%

Netovõlakoormuse ülemmäär (eurodes)

963 240 786 000 794 689 818 810 844 136 1 065 126

Netovõlakoormuse ülemmäär (%)

69,84% 60,00% 60,00% 60,00% 60,00% 73,40%

Vaba netovõlakoormus (eurodes)

669 863 494 105 429 181 529 890 659 615 1 030 026


25(62)

Allikas: Salme Vallavalitsus

Salme vald on olnud konservatiivse laenupoliitikaga, laenu on võetud ainult investeeringuprojektide rahastamiseks. 2014. aasta seisuga on Salme vallal 4 laenulepingut, millest üks on ka 2008. aastal võetud SEB panga laen AS Kuressaare

Veevärk aktsiate ostuks. 2015. aastal moodustab prognoositavalt valla netokõlakoormus

27,6% (lubatud ülemmäär 60%) põhitegevuse tuludest. 2015. aastal prognoositakse võtta laenu Tehumardi - Mändjala kergliiklustee ehituse omaosaluse finantseerimiseks. Eelarvestrateegias on planeeritud selleks summaks 100 000 eurot. Seejuures järgmiste aastate tegevustulude mahtu on nähtud ette mõningane kasvamine. 2018. aastaks moodustaks pikaajalise eelarvestrateegia kohaselt valla netovõlakoormus tegevustuludest vaid 2,4%, samuti ei ületaks aastased tagasimaksed 20% eelarve aastaks kavandatud eelarvetuludest, millest on maha arvatud riigieelarvest tehtavad sihtotstarbelised eraldised. Viimane tõendab, et Salme vallavalitsuse seni olemasolev ning planeeritav laenukoormus ei saa takistuseks ka vajadusel veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide projektide kaasfinantseerimisel laenu abiga, kuna valla laenukoormus on madalam seaduses sätestatud piiridest.

Täiendavalt eeltoodule on käesolevas arendamise kavas nähtud ette Salme valla kaasfinantseerimist arendamise kava investeeringuprogrammi I ja II etapi elluviimisel järgmistes proportsioonides:

Investeeringuprogrammi I etapp – valla kaasrahastus 75 822,00 euro ulatuses;

Investeeringuprogrammi II etapp – valla kaasrahastus 27 190,00 euro ulatuses.

Tabel 28. Investeeringuprogrammi rahastamiseelarve

RAHASTAMISEELARVE Ühik KOOND

I etapp II etapp KOKKU

Projekti kogukulud EUR 379 110,00 1 574 410,39 1 953 520,39

sh abikõlbmatu kulu (e MAK) EUR 0,00 0,00 0,00

sh abikõlblik kulu (e AK) EUR 379 110,00 1 574 410,39 1 953 520,39

Omafinantseering EUR 75 822,00 314 882,08 390 704,08

Omafinantseering AS Kuressaare Veevärk omavahenditest EUR

0,00 287 692,08 287 692,08

Laen EUR 0,00 0,00 0,00

Valla toetus EUR 75 822,00 27 190,00 103 012,00

Toetus (80% AK inv.) EUR 303 288,00 1 259 528,31 1 562 816,31

Kokku finantseerimine EUR 379 110,00 1 574 410,39 1 953 520,39

Arvestustes on eeldatud, et vald rahastab (läbi AS Kuressaare Veevärk omakapitali suurendamise) investeeringuid kokku 103 012,00 euro ulatuses. Eelolevalt toodud valla laenukoormusanalüüs tõendab, et vallal on tänaste plaanide juures võtta ka kogu omapoolse osaluse katmiseks ka laenu.

AS Kuressaare Veevärk katab investeeringute omafinantseeringust 287 692,08 eurot põhivara rendituludest kogunevate vahendite arvelt (iga-aastane renditulu on seejuures võrdne omafinantseeringu abil soetatud renditava põhivara aastase amortisatsioonimahuga, millele lisandub lubatud tulukus). Ettevõte rendib põhivara Salme vallas ÜVK-teenuse pakkumiseks Salme SVK-le, kes lülitab omakorda rendikulu ÜVK-teenushinda.


26(62)

3 ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI OBJEKTID

3.1 Veevarustus ja kanalisatsioon

Salme vallas on ühisveevärgi ja –kanalisatsioonisüsteemid järgmistes asulates:

- Salme alevikus – veevarustus ja kanalisatsioon; - Läätsa külas – veevarustus ja kanalisatsioon.

Kolm Tehumardi küla kinnistut on ühendatud Salme aleviku ÜVK süsteemiga.

2015 aprilli seisuga kehtis Salme vallas 2 vee erikasutusluba:

Tabel 29. Vee erikasutusload

Loa reg.nr Vee erikasutaja Kehtivuse algus

Kehtivuse lõpp

Vee erikasutuse piirkond

L.VV/324466 OÜ Salme SVK, 10357571 1.04.2014 Tehumardi ja Üüdibe küla

L.VV/323063 AS Läätsa Kalatööstus, 10448569 1.04.2013 31.03.2018 Läätsa küla

Vee erikasutajate tegevusala on järgmine:

Tabel 30. Vee erikasutajate tegevusalad

Vee erikasutaja Tegevusala

OÜ Salme SVK Kanalisatsioon ja heitveekäitlus

AS Läätsa Kalatööstus Kala, vähilaadsete töötlemine ja säilitamine

Salme vallas kuulub ÜVK taristu AS-le Kuressaare Veevärk ning ÜVK teenust osutab OÜ Salme SVK. (otsuse koopia on toodud peatükis 6. LISAD: jaotises 6.1). Lääne-Saare vallast Nasva alevikust tulev kanalisatsiooni survetorustik kuulub OÜ-le Salme SVK ja selle kaudu osutab teenust AS Kuressaare Veevärk.

Edaspidi käsitletakse käesolevas arendamise kavas vaid reoveekogumisalasse jäävaid ja/või vee-ettevõtjate tegevuspiirkonda jäävaid ÜVK süsteeme ja selle süsteemi tarbijaid.

Tabel 31. ÜVK-teenusega ühendatud inimeste arv

Asula

Elanike arv

Ühisveevarustuse ühendatud elanikud

Ühiskanalisatsiooniga ühendatud elanikud

in in % in %

Salme alevik 535 409 76% 314 59%

Läätsa küla 115 101 88% 58 50%

3.1.1 Tuletõrje veevarustus

Salme valla tuletõrje veevarustus on lahendatud kas tuletõrje veemahutite või looduslike veevõtukohtade baasil.

Allolevas tabelis on antud ülevaade vallas asuvatest tuletõrjeveevõtukohtade asukohast ja nende tehnilisest seisukorrast. Veevõtukohad on kantud ka joonistele.

Tabel 32. Salme valla tuletõrjeveehoidlad ja nende seisukord

Asula Asukoht VVK liik Viida asukoht

Tehniline seisukord

Salme Sõrve mnt. ääres, Salme jõgi Jõgi puudub Korras


27(62)

Asula Asukoht VVK liik Viida asukoht

Tehniline seisukord

Salme Kuressaare mnt 1, Salme Põhikooli juures Mahuti puudub Korras

Salme Viiase tee ääres, Saekaatri juures Mahuti puudub Korras

Salme Liiva tn ääres, Lautade ees Mahuti puudub Korras

Salme Mere tn majade taga Tiik puudub Korras

Tehumardi Tehumardi Puhkeküla Mahuti puudub Korras

Läätsa Läätsa sadam Meri puudub Korras

3.2 Sademeveekanalisatsioon

Salme valla asulates eraldi sademeveekanalisatsioon puudub. Teedelt toimub sademevee ära juhtimine kraavide abil või juhitakse see tee kõrval olevale haljasalale, kus vesi imbub pinnasesse. Erakinnistutelt reeglina sademevee ära juhtimise võimalus puudub, mistõttu immutatakse sademevesi pinnasesse.

3.3 Asulapõhine ühisveevärgi- ja -kanalisatsiooniobjektide ülevaade

3.3.1 Salme alevik

Salme alevikus kuulub ÜVK taristu AS-le Kuressaare Veevärk ning ÜVK teenust osutab OÜ Salme SVK. (otsuse koopia on toodud peatükis 6. LISAD: jaotises 6.1). Lääne-Saare vallast Nasva alevikust tulev (alates Nasva jõest) kanalisatsiooni survetorustik kuulub OÜ-le Salme SVK ja selle kaudu osutab teenust AS Kuressaare Veevärk.

Vastavalt Eesti Geoloogiakeskuse koostatud põhjavee kaitstuse kaardile asub Salme alevik suhteliselt kaitstud (vähe reostusohtlikul) põhjaveega alal, kus saviliivmoreenist pinnakatte paksus on valdavalt 20-50 m; savi või liivsavi paksus 5-10 m; reoaine arvutuslik infiltratsiooniaeg 100-1000 ööpäeva.

Salme aleviku territooriumil asub keskkonnaministri poolt kinnitatud Salme reoveekogumisala.

Tabel 33. Salme reoveekogumisala andmed

Kogumisala nimetus Pindala Registrikood Koormus Tüüp

Salme 34 RKA0740387 680 Alla 2 000 ie

Alevikus elab 2015. aasta seisuga 353 inimest. Ühisveevärgiga on liitunud 409 (76%) ja ühiskanalisatsiooniga 314 (59%) inimest.

Suuremad ÜVK teenuse tarbijad Salme alevikus on vallaasutustest Salme vallamaja, Salme kultuurimaja-raamatukogu, Salme Põhikool (96 õpilast) ja Salme lasteaed (48 last) ning ettevõtetest Salme Põllumajanduse OÜ (piimakarjakasvatus), Vana-Tooma Talu OÜ Sõrve külalistemaja (majutusettevõte 25 kohta) ja OÜ AgolaS Tehumardi puhkeküla (majutusettevõte 100 kohta).

3.3.1.1 Veevarustus

Salme aleviku veega varustamiseks on rajatud kaks puurkaev-pumplat. Üks neist asub Tehumardi küla territooriumil ja teine, mis on reservkaevuks, asub Üüdibe külas. Tehumardi külas on aleviku süsteemiga ühendatud kolm kinnistut (2 eramut ja Tehumardi puhkeküla), Üüdibe külas ühisveesüsteemiga ühendatuid ei ole.


28(62)

Salme aleviku ühisveevarustuse süsteemist varustatakse veega ka Läätsa küla. Selleks on rajatud transiittorustik Sõrve mnt äärde läbi Üüdibe küla.

3.3.1.1.1 Puurkaevud

Salme alevikus on keskkonnaregistri andmeil 5 puurkaevu, mis kõik on kasutusel ühe-kahe majapidamise või ettevõtte tarbeks. Salme aleviku ühisveevarustussüsteemi tarbeks on rajatud kaks puurkaev-pumplat. Üks neist asub Tehumardi küla territooriumil ja teine, mis on reservkaevuks, asub Üüdibe külas.

Tabel 34. Salme aleviku ühisveevarustuse puurkaevude ja pumplate andmed

Veehaarde nimetus: Tehumardi pk Salme Keskuse pk

(Reservkaev)

Puurkaev

Puurkaevu katastri nr: 21071 12700

Puurkaevu passi nr: 587SL 4100

Puurkaevu puurimise aasta: 2005 1975

Puurkaevu põhjaveekiht: Silur Silur

Puurkaevu sügavus (m): 50 45

Lubatud veevõtt (m³/a) 70 000 40 000

Tegelik veevõtt 2014 (m³/a) 27815 11 -tuletõrjevesi

Puurkaevu sanitaarkaitseala: 50 m – on tagatud 50 m – on tagatud

Pumpla ja veetöötlus

Rajatud: 2005 1975

Rekonstrueeritud: 2009 2009

Puhastusseade: liivafilter + osmoosiseade + hüpokloriti

doseerimine puudub

tüüp EURA IRA 65 Duplex+ HERCO UO 5400 ND

vooluhulk Liivafilter: qmax= 10 m

3/h

Osmoosseade: qmax= 5,4 m3/h

Pumpla tüüp : kaheastmeline üheastmeline

Surve reguleerimine

II astme pumbad Q=12 m3/h

(Ebara Matrix 18-3T/2,2?); surve sagedusmuunduriga või rõhureleega

+ hüdrofoor 1,0 m3

hüdrofoor 0,5 m3

Mahutid V= 3 m3 -

Seisukorra hinnang

hoone hea hea

seadmed ja torustik hea hea

elekter-automaatika hea hea

Salme valla asulate ühisveevarustuseks võetakse vett Siluri põhjaveekompleksist, millele on iseloomulik kõrge raua- ja kloriidide sisaldus vees, mis omakorda halvendab joogivee organoleptilisi omadusi.

PK Tehumardi küla pumplasse on paigaldatud veetöötlussüsteemid rauasisalduse vähendamiseks. Puurkaevude vesi juhitakse läbi filterseadme. Filtrimaterjalina kasutatakse filtriliiva ja kruusa. Lisaks on pumplas osmoosseade vees lahustunud mineraalide ja soolade eemaldamiseks ning hüpokloriti doseerimisseade vees leiduvate bakterite, viiruste ja mikroorganismide hävitamiseks.


29(62)

Asulate veevõrgu tarbijate juures on mikrobioloogilised, keemilised ja indikaatornäitajad 2014 a võetud veeproovides lubatud piirmääradest allpool ja vesi vastab joogiveele esitatud nõuetele.

Puurkaev-pumplate tehnoloogilised skeemid on toodud peatükis 6. LISAD: jaotises 6.2.

Vee analüüsiaktide koopiad on toodud peatükis 6. LISAD: jaotises 6.3.

3.3.1.1.2 Torustik

Asula ühisveevärgi torustik on rekonstrueeritud ja rajatud 2009 ja 2010 aastal. Torustik on rajatud plasttorudest läbimõõduga De110 - De40. Ühisveevõrgu pikkus on ca 5,9 km ning torustike seisukord on hea.

3.3.1.1.3 Tuletõrje veevarustus

Salme aleviks on tuletõrje vee võtmiseks rajatud üks veevõtukoht, selle asukoht on näidatud joonisel.

Tabel 35. Salme alevik tuletõrjeveehoidla

Asukoht VVK liik Viida asukoht

Tehniline seisukord

Sõrve mnt. ääres, Salme jõgi Jõgi puudub Korras

Kuressaare mnt 1, Salme Põhikooli juures Mahuti puudub Korras

Viiase tee ääres, Saekaatri juures Mahuti puudub Korras

Liiva tn ääres, Lautade ees Mahuti puudub Korras

Mere tn majade taga Tiik puudub Korras

3.3.1.2 Kanalisatsioon

Salme aleviku ühiskanalisatsioon kogutakse kokku asula peapumplasse KP Klubi, kust see pumbatakse Üüdibe külas asuvasse Läätsa reoveepuhastisse. Kanalisatsioonipumplasse KP Klubi juhitakse ka Lääne-Saare vallas asuvatest Nasva alevikust ja Mändjala külast kokkukogutav kanalisatsioon.

3.3.1.2.1 Torustik ja pumplad

Asula ühiskanalisatsioonitorustikud on paigaldatud 1966 - 1980 ning 2009 ja 2010 aastatel. Materjaliks:

- malm - DN100 (surve) – Kooli pumplast kuni Klubi pumplani – 1975 aastal; - keraamiline – DN160 ja DN200; - asbo – DN160 ja DN200; - plasttorudest.

Ühiskanalisatsioonivõrgu moodustab:

- isevoolne torustik, mille pikkus on ca 1,2 km ning läbimõõt De160. Suurema osa torustikest seisukord on hea. Halvas seisus on enamus KP Kooli ja KP Klubi isevoolsetest torustikest – torud ja kaevud on amortiseerunud;

- survetorustik, mille trassi pikkuseks on 2,7 km läbimõõduga De110 (sh ka transiittorustik kuni Läätsa reoveepuhastini). Torustiku seisukord on hea.

Reovee puhastisse juhtimiseks on rajatud 4 kanalisatsioonipumplat. Pumplate asukohad on näidatud joonisel ning nende andmed on allolevas tabelis.


30(62)

Tabel 36. Salme aleviku kanalisatsioonipumplate andmed

Pumpla nimi

Raja-mise aeg

Rek. aeg

Pumpade andmed Seisukorra hinnang

Kogus tk

Mark Q

m³/h H m

Torustik ja seadmed

Elekter-autom.

Mahuti/ teenin-dusosa

Maa-pealne

osa

KP Kooli 1970-ndad

2009 2 Afp0831,2-

S22/4 90 10,8 hea hea hea hea

KP Liiva 2009 2 Afp0831,2-


KP Kastani

2009 2 Afp0831,2-


KP Klubi 1970-ndad

2009 2 SLV.80.80.75A

2,51D 90 33,8 hea hea hea hea

3.3.1.2.2 Reoveepuhasti

Salme alevik reovesi puhastatakse Üüdibe külas asuvas Läätsa reoveepuhastis. Puhasti on rajatud 2009 aastal. Puhastatud heitvesi juhitakse Laidunina - Roomassaare randa.

Tabel 37. Läätsa reoveepuhasti andmed

Puhastusjaama nimi Läätsa puhasti

Rajatud 1998

Rekonstrueeritud 2010

Puhastusseadme tüüp biopuhasti

Purgimissõlm ei ole

Proj. tootlikus Qmax= 800 m3/d

Proj. reostuskoormus 2830 ie

170 kg BHT₇/d

Kuja 150 m

Seisukorra hinnang:

hoone rahuldav

mahutid hea

seadmed ja torustik hea

elekter-automaatika rahuldav

Läätsa reoveepuhasti tehnoloogiline skeem on toodud peatükis 6. LISAD: jaotises 6.4.

Tabel 38. Läätsa puhastist suublasse juhitava heitvee lubatud kogus ja saasteaine sisaldused

Suubla nimetus Targa kraav

Väljalaskme tüüp puhastiga seotud väljalask

Väljalaskme nimetus Läätsa asula

Lubatud vooluhulk (m³/a) 146 000

Suurim lubatud saasteaine sisaldus (mg/l)

BHT₇ 25

Heljum 35

KHT 125

Nafta

pH 9

Nüld 60

Püld 2* Märkus * - alates 01.01.2019

Reo- ja heitveeanalüüsiaktide koopiad on toodud peatükis 6. LISAD: jaotises 6.5.

Tulemused ei ületa vee erikasutusloas limiteeritud saastaine sisalduse piirnorme.


31(62)

3.3.1.2.3 Sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ära juhtimine

Salme alevikus sademeveega probleeme ei ole ning lahtist kraavitust ja sademevee kanalisatsiooni ei ole rajatud. Sademevesi juhitakse teedelt ja platsidelt haljasaladele, kus see imbub pinnasesse.

3.3.2 Läätsa küla

Läätsa külas kuulub ÜVK taristu AS-le Kuressaare Veevärk ning ÜVK teenust osutab OÜ Salme SVK (otsuse koopia on toodud peatükis 6. LISAD: jaotises 6.1).

Vastavalt Eesti Geoloogiakeskuse koostatud põhjavee kaitstuse kaardile asub Salme alevik suhteliselt kaitstud (vähe reostusohtlikul) põhjaveega alal, kus saviliivmoreenist pinnakatte paksus on valdavalt 20-50 m; savi või liivsavi paksus 5-10 m; reoaine arvutuslik infiltratsiooniaeg 100-1000 ööpäeva.

Läätsa küla territooriumil asub keskkonnaministri poolt kinnitatud Läätsa reoveekogumisala.

Tabel 39. Kaali-Läätsa reoveekogumisala andmed

Kogumisala nimetus Pindala Registrikood Koormus Tüüp

Läätsa 9 RKA0740386 194 Alla 2 000 ie

Külas elab 2015. aasta seisuga 115 inimest. Ühisveevärgiga on liitunud 101 (88%) ja ühiskanalisatsiooniga 58 (50%) inimest.

Suurem ÜVK teenuse tarbija Läätsa külas on AS Läätsa Kalatööstus (kala ja kalatoodete töötlemine).

3.3.2.1 Veevarustus

Läätsa küla veega varustamine toimub Salme aleviku veevarustussüsteemist. Selleks on rajatud transiittorustik Sõrve mnt äärde läbi Üüdibe küla.

3.3.2.1.1 Puurkaevud

Piirkonnas on keskkonnaregistri andmeil 10 puurkaevu, millest kõik on kasutusel ühe-kahe majapidamise või ettevõtte tarbeks.

3.3.2.1.2 Torustik

Asula ühisveevärgi torustik on rekonstrueeritud ja rajatud 2010 aastal. Torustik on rajatud plasttorudest läbimõõduga De110 -- De63. Ühisveevõrgu pikkus on ca 2,1 km, millest ca 0,8 km moodustab transiittorustik läbi Üüdibe küla. Torustike seisukord on hea.

3.3.2.1.3 Tuletõrje veevarustus

Läätsa külas on tuletõrje vee võtmiseks rajatud üks veevõtukoht, mille asukoht on näidatud joonisel.

Tabel 40. Läätsa küla tuletõrjeveehoidla

Asukoht VVK liik Viida asukoht Tehniline seisukord

Läätsa sadam Meri puudub Korras


32(62)

3.3.2.2 Kanalisatsioon

Läätsa küla ühiskanalisatsioon voolab isevoolselt Üüdibe külas asuva Läätsa reoveepuhasti juures asuvasse kanalisatsioonipumplasse KP Puhasti.

3.3.2.2.1 Torustik ja pumplad

Asula ühiskanalisatsiooni peatorustik on paigaldatud peamiselt 1997 aastal plasttorudest. Lõigud elamute vahel on paigaldatud varasematel aastatel keraamilistest ja asbo torudest.

Ühiskanalisatsioonivõrgu moodustab:

- isevoolne torustik, mille pikkus on 950 m ning läbimõõt De160 ja De200. Suurema osa torustikest seisukord on hea. Halvas seisus on Liivamäe tee elamute piirkonna torustikud – torud ja kaevud on amortiseerunud;

- survetorustik, mis asub Üüdibe külas ja mille trassi pikkuseks on 8 m läbimõõduga De110. Torustiku seisukord on hea.

Läätsa küla reovee puhastisse juhtimiseks on rajatud üks kanalisatsioonipumpla, mis asub Üüdibe külas, reoveepumpla juures. Pumpla asukoht on näidatud joonisel ning andmed on allolevas tabelis.

Tabel 41. Läätsa küla kanalisatsioonipumpla andmed

Pumpla nimi

Raja-mise aeg

Rek. aeg

Pumpade andmed Seisukorra hinnang

Kogus tk

Mark Q

m³/h H m

Torustik ja

seadmed

Elekter-autom.

Mahuti/ teenin-dusosa

Maa-pealne

osa

Läätsa Puhasti

1998 2009 2 AFP0832,4-

M40/2 74 14,1 hea hea hea hea

3.3.2.2.2 Sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ära juhtimine

Läätsa külas sademeveega probleeme ei ole ning lahtist kraavitust ja sademevee kanalisatsiooni ei ole rajatud. Sademevesi juhitakse teedelt ja platsidelt haljasaladele, kus see imbub pinnasesse.

3.4 Kokkuvõte valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni objektidest

Allolevas tabelis on toodud Salme vallas asuvate olemasolevate ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni objektide loetelu.

Tabel 42. Salme vallas asuvate ÜVK objektide koondtabel

Asula

Veevarustus Kanalisatsioon

Torustik Puurkaev-

pumpla Vee-

töötlus II astme pumpla

Torustik Pumpla Puhasti

Isevoolne Surveline Kokku

m tk tk tk m m m tk tk

Salme alevik 5 178 2 288 2 684* 4 972 4

Läätsa küla 1 334 867 8 867

Salme aleviku ja Läätsa küla teenindamiseks teistes asulates

1 449 2 1 1 83 569 1 1

Kokku 7 961 2 1 1 3 238 3 261 5 839 5 1 * Siin ei ole arvestatud Lääne-Saare valla survetorustikku


33(62)

3.5 Ühisveevärki ja –kanalisatsiooni teenindav ja haldav ettevõte

3.5.1 OÜ Salme SVK

OÜ Salme SVK (äriregistri kood 10357571) on määratud kogu Salme valla vee-ettevõtjaks

Vallavalikogu otsusega 15. detsember 2003 nr 18 ,,OÜ Salme SVK tegevuspiirkonna kehtestamine“. Ettevõte kuulub 100%-liselt Salme Vallavalitsusele.

OÜ Salme SVK põhitegevuseks on vee- ja kanalisatsiooniteenuse osutamine Salme alevikus, Läätsa ja Tehumardi külas. Teenuste osutamiseks rendib OÜ Salme SVK alates 2005 aastast seadmeid AS Kuressaare Veevärk. OÜ Salme SVK eesmärk ja kohustus on müüa tarbijatele vabariigi valitsuse määrusega kehtestatud kvaliteediga joogivett, tagada pidev veega varustamine ja trasside korrashoid. Reovee puhastamisel on põhiliseks tegevuseks olemasolevate kanalisatsioonitrasside korrashoid ning reovee puhastamine puhastites veekasutusloas etteantud piirmääradeni. Aruande aastal on osutatud hooajalisi haljastustöid ja tehtud väiksemaid teenustöid. Peamised finantsarvud 2014 2013 Müügitulu 115 209 € 107 270 € Tulu kasv 7,40 % -13,41 % Ärikulud 102 927 € 107 898 € Ärikasum-kahjum 12 290 € -621 € Lühiajaliste kohustuste 9,83 7,27 kattekordaja

3.5.2 AS Kuressaare Veevärk

Salme vallas omab ühisveevärki ja –kanalisatsiooni süsteemi AS Kuressaare Veevärk (äriregistri kood 10083079), kes rendib ÜVK-teenuse pakkumiseks põhivara OÜ-le Salme SVK. AS Kuressaare Veevärk on eraõiguslik aktsiaselts. Alates 2004. aastast on ettevõtte aktsionärideks Kuressaare linn ja 11 valda (Vt järgnev tabel).

Tabel 43. AS Kuressaare Veevärk aktsionärid 31.12.2014 seisuga.

Aktsionär Aktsiakapital

(EUR) Osatähtsuse

(%)

Kuressaare linn 3 686 720,00 70,7522

Orissaare 308 288,00 5,9164

Muhu 87 232,00 1,6741

Pöide 70 208,00 1,3474

Pihtla 80 000,00 1,5353

Lääne-Saare (vana Kaarma, Kärla ja Lümanda)

328 128,00 6,2971

102 080,00 1,959

47 424,00 0,9101

Leisi 109 952,00 2,1101

Mustjala 28 160,00 0,5404

Mustjala 65 472,00 1,2565

Salme 101 632,00 1,9504

Ruhnu 36 736,00 0,705

Valjala 158 720,00 3,046

Kokku 5 210 752,00 100

AS Kuressaare Veevärk põhitegevuseks on vee-, kanalisatsiooni- ja sadeveeteenuse osutamine. Ettevõtte majandustegevuse tuludest annab 85% teenuste osutamine Kuressaare linnas ja tema lähikonnas, kuna lokaalse veevõrgu infrastruktuuri on kaasatud ka osa Kaarma vallas paiknevad linnalähedasi asumeid. AS Kuressaare Veevärk põhiülesanded on:


34(62)

- kvaliteetse joogivee tagamine tarbija liitumispunktis ühisveevärgiga; - tekkiva reovee ärajuhtimine reoveepuhastitele; - keskkonnanõuetele vastavalt puhastatud heitvee juhtimine loodusesse.

Ettevõtet juhib kaheliikmeline juhatus (Ain Saaremäel ja Aivar Sõrm). Juhtimist korraldab ja järelvalvet teostab kaheksaliikmeline nõukogu. 2014.a. lõpus oli nimekirjas 38 töötajat, kellest 7 oli osalise tööajaga.

Funktsionaalselt jaotatakse ettevõtte tegevused kahte suuremasse rühma, millest kummagi tegevust koordineerib üks juhatuse liige:

- finants- ja teenindusüksus;

- tootmisüksus.

Selline ülesehitus tagab piisava kompetentsi ja vastutuse kogunemise igasse üksusesse ning maksimaalselt efektiivse majandamise. Struktuuri kujundamisel on lähtutud eeldusest, et meeskond peab tagama klientide teenindamise, varade igapäevase hooldamise ning avariide lokaliseerimise.

2014. aastal oli AS Kuressaare Veevärk müügi- ja muud tulud kokku (linn ja vallad kokku) 2,39 mln eurot ja tegevuskulud 2,91 mln eurot (millest kulum 1,28 mln eurot). Allolevas tabelis on toodud AS Kuressaare Veevärk peamised finantsnäitajad.

Tabel 44. AS Kuressaare Veevärk olulisemad finantsnäitajad

Indikaator 2012 2013 2014

Likviidsuskordaja 0,881 2,37 3,06

Maksevalmiduse kordaja 0,115 1,5 2,29

Ostjate võlgnevuse laekumise periood päevades 36 33 36

Tarnijatele võlgnevuse tasumise periood päevades 31 30 33

Võlakordaja 0,08 0,08 0,08

ROA 0,019 0,021 -0,019

ROE 0,021 0,023 -0,021


35(62)

4 ÜVK ARENDAMINE

4.1 Arendamise kava koostamise lähtealused

Käesolev arendamise kava on valminud AS Kuressaare Veevärk, OÜ Salme SVK, Salme vallavalitsuse töötajate ja töö täitjate ühistööna. Töö koostamisel on lähtutud alljärgnevatest põhimõtetest:

Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavaga antakse põhimõtteline lahendus veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide kompleksseks arendamiseks valla reoveekogumisalades;

Arendamise kavas on planeeritavad vee- ja kanalisatsioonisüsteemide arendamise tegevused jaotatud etappideks, tulenevalt vee-ettevõtja ja valla majanduslikest võimalustest ja vajadustest. Projektide etappidesse jagamine ühtlustab vee-ettevõttele langevat finantskoormust ja aitab ära hoida ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooniteenuse hinna hüppelist kasvu. Seejuures tuleb tagada iga järgneva etapi sõltumatu kuid samas sidus väljaehitamine ja rekonstrueerimine eelnevate etappidega;

Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga varustatud piirkonnas on kaardistatud olemasolevad ühisveevärgi, -kanalisatsioonisüsteemid ning koostatud perspektiivsed arenguskeemid;

Ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooniga kaetavad alad on määratud vastavalt reoveekogumisalale ja juba olemasolevale ÜVK alale;

Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga kaetud alad on piirkonnad, kus on juba välja arendatud ühisveevarustuse ja -kanalisatsioonisüsteemid, mis toimivad (süsteemidele väljastatud kasutusluba) ning mille haldamisega tegelevad vee-ettevõtjad;

Väljaspool ühisveevarustuse ja -kanalisatsioonisüsteemiga kaetavaid alasid (ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga katmata alad) toimub ühisveevarustuse ja -kanalisatsioonisüsteemi väljaarendamine detailplaneeringu kohustusega aladel (määratud üldplaneeringus) Salme vallavalitsuse poolt väljastatavate projekteerimistingimuste ning vee-ettevõtja poolt väljastatavate tehniliste tingimuste alusel;

Salme valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava koostamisel on arvestatud Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskavas püstitatud eesmärkide ja probleemidega;

Tulenevalt Euroopa Liidu Veepoliitika raamdirektiivist (2000/60/EÜ) ja Eesti veemajanduspoliitika strateegilistest ülesannetest, tuleb kõik veemajandusprobleemid sh. veevarustuse, kanalisatsioon ja pinnase- ja pinnaveekäitlus korraldada alates 2009. aastast (vesikondade veemajanduskavade valmimise tähtaeg) kompleksselt valgalapõhise printsiibi kohaselt, mis tähendab kõikide veekogu valgalal paiknevate objektide käsitlemist tulenevalt vee liikumisest veekogu valgala piirides;

Riikliku keskkonnaprogrammi toetus ühisveevärgi ja –kanalisatsioonirajatiste rekonstrueerimisel ja rajamisel on kuni 85% projekti abikõlbulikest kuludest, seega AS Kuressaare Veevärk omapoolne omafinantseering on minimaalselt 15%. Töö konsultant on finantsanalüüsis arvestanud Keskkonnaprogrammist toetust taotlevate projektide omafinantseeringuks 20% abikõlblikest kuludest.


36(62)

Arendamise kavas on ette nähtud, et aastatel 2015-2018 teostatakse Salme aleviku ja Läätsa küla ühiskanalisatsioonisüsteemide arendamine KIK keskkonnaprogrammi toetuse abiga;

Vastavalt meetme „Veemajandustaristu arendamine“ tingimused juhendmaterjalile Lisa 2 on kõik investeeringuliigid jagatud sobiva majanduslikult kasuliku eluea järgi:

Võrgud ja torustikud 40 aastat;

Reservuaarid ja mahutid 40 aastat;

Masinad ja seadmed 15 aastat;

Tootmishooned 40 aastat.

Käesoleva arendamise kava realiseerimisel tuleb arvestada alljärgnevaid aspekte:

keskkonnamõjud – ühisveevärgi ja -kanalisatsioonirajatiste ehitamisel tuleb vältida planeeritavate ehitiste ja rajatiste negatiivseid mõjutegureid veestikule ja maastiku teistele osadele ning kinni pidada loodus- ja veekaitse nõuetest;

majanduslikud – puuduvad omavahendid sellises mahus, et lühikese ajaperioodi jooksul teostada ulatuslikke ÜVK süsteemide rekonstrueerimise- ja rajamistöid kõigi asulate territooriumitel;

sotsiaal-majanduslikud – ÜVK süsteemide arendamisel tuleb arvestada elanikkonna huviga vee-, kanalisatsiooni- ja sademeveeteenuste vastu, elanikkonna maksevõime ja vee-ettevõtte jätkusuutliku majandamisega.

Planeeritavad veemajanduse arendustegevused on jagatud kahte etappi:

I etapp – lühiajalised investeeringud, aastatel 2015-2018; II etapp - pikaajalised investeeringud, aastatel 2019-2026.

4.2 Investeerimisprojektide maksumuse hindamine

Rajatavate vee- ja kanalisatsioonitorustike investeeringute arvutamisel on lähtutud allolevas tabelis esitatud hindadest.

Tabel 45. Vee- ja kanalisatsioonisüsteemide rajamismaksumuse arvutamise aluseks võetud materjali ja töö ühikhinnad

Investeering Ühik Ühikmaksumus (€)

Veevarustus

Torustiku rekonstrueerimine m 180

Torustiku rajamine m 200

Kanalisatsioon

Isevoolutorustiku rekonstrueerimine m 230

Isevoolutorustiku rajamine m 250

Survetorustiku rekonstrueerimine m 130

Survetorustiku rajamine m 150

Kanalisatsioonipumplate rekonstrueerimine tk 20 000

Kanalisatsioonipumplate rajamine tk 22 000

Salme valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava eesmärgid on:

ühisveevärgi ja -kanalisatsioonisüsteemide arengu jätkamine ja eelduste loomine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniteenuse tarbijate paremaks teenindamiseks ja elukvaliteedi tõstmiseks Salme vallas;

kaasa aidata Salme valla vee-ettevõtte jätkusuutliku majandamismudeli väljatöötamisele;

perspektiivse ühisveevärgi ja -kanalisatsioonisüsteemide üldskeemide koostamine;


37(62)

veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide väljaehitamiseks hinnanguliste töömahtude ja investeerimisvajaduste kindlakstegemine;

arendamise kava optimaalse lahendusvariandi väljatöötamine ja selle realiseerimisetappide koostamine.

4.3 Vee-ettevõtluse areng

Salme vallas kuulub ÜVK taristu AS-le Kuressaare Veevärk ning ÜVK teenust osutab OÜ Salme SVK. (otsuse koopia on toodud peatükis 6. LISAD: jaotises 6.1). Lääne-Saare vallast Nasva alevikust tulev (alates Nasva jõest) kanalisatsiooni survetorustik kuulub OÜ-le Salme SVK ja selle kaudu osutab teenust AS Kuressaare Veevärk.

Käesolev arendamise kava jääb peale kinnitamist Salme vallavolikogu poolt raamdokumendiks veevarustuse ja kanalisatsiooni alasele tegevusele, millega määratletakse nimetatud valdkondade arendamise põhimõtted, vajalikud tööde mahud ja investeeringud eesmärgiga ehitada kaasaja nõuetele vastavad vee- ja kanalisatsiooni käitlemise tehnovõrgud, pumplad ning puhastusseadmed.

Torude rekonstrueerimine ja rajamine on otstarbekas ühildada teede ehitusega. Seega on otstarbekas torustike- ja teedeehituse/-rekonstrueerimise projektid kooskõlastada ja need ühildada. Uute torustike rajamine ja rekonstrueerimine vähendab avariide sagedust, infiltratsiooni ja veekadusid. Infiltratsiooni ja veekadude vähenemisega kaasneb kulutuste vähenemine elektrienergia osas, kuna kulutatakse energiat vaid reaalselt tarbitava vee-/reoveekoguse pumpamiseks.

4.4 Perspektiivse tarbimise prognoos

Perspektiivse veetarbimise ja reoveekoguste prognoosi koostamisel on lähtutud järgmistest arvutuslikest algandmetest:

- keskmise leibkonna suurus Salme vallas on 2,27 inimest; - elaniku ühikuline arvestuslik veetarve (reoveekogus) on 0.1 m³/d; - asutuste ja ettevõtete veetarve ja reovee kogused jäävad muutumatus; - perspektiivse veevõrgu arvutusliku lekke % määramisel on võetud uute torustike lekke

määraks 10% võrku juhitavast veest. Vanade torustike leke % on jäetud samaks olemasoleva seisuga;

- tehnoloogiline vesi on vee-ettevõtja poolt vee puhastamiseks ja veevärgi hoolduseks kulutatud vee kogus. Selle vee koguse määr jääb ka perspektiivis muutumatuks;

- perspektiivse kanalisatsioonivõrgu arvutusliku infiltratsioonivee % määramisel on võetud uute torustike infiltratsiooni määraks 10% puhastile juhitavast veest. Vanade torustike infiltratsiooni % on jäetud samaks olemasoleva seisuga.

Asulapõhine arvestamata vee osakaal on etappide järgselt järgmine:

Tabel 46. Arvestamata vee osakaal võrku juhitavast veest

Asula Arvestamata vesi

Ol.olev I etapp II etapp

Salme alevik 37% 37% 37%

Läätsa küla 37% 37% 37%


38(62)

Tabel 47. Perspektiivse veevajaduse prognoos

Salme alevik

Läätsa küla

Kokku

Ole

maso

lev

Elanike arv 411 101 512

Veetarve (m³/d)

Elan. 41,1 10,1 51,2

Asut. 3,8 0,0 3,8

Ettev. 14,4 0,1 14,5

Kokku 59,4 10,2 69,6

Arvestamata vesi (m³/d) 34,9 6,0 40,9

Võrku juhitav vooluhulk (m³/d) 94,3 16,2 110,4

Peale

I e

tap

i

reali

see

rum

ist Elanike arv 411 101 512

Veetarve (m³/d)

Elan. 41,1 10,1 51,2

Asut. 3,8 0,0 3,8

Ettev. 14,4 0,1 14,5

Kokku 59,4 10,2 69,6



Peale

II

eta

pi

reali

see

rum

ist Elanike arv 436 115 551

Veetarve (m³/d)

Elan. 43,6 11,5 55,1

Asut. 3,8 0,0 3,8

Ettev. 14,5 0,2 14,7

Kokku 62,0 11,7 73,6



Asulapõhine infiltratsioonivee osakaal on etappide järgselt järgmine:

Tabel 48. Infiltratsioonivee osakaal puhastile juhitavast kanalisatsioonist

Asula Infiltratsioon

Ol.olev I etapp II etapp

Salme alevik 31% 21% 18%

Läätsa küla 31% 27% 20%

Tabel 49. Perspektiivse kanalisatsioonikoguse prognoos

Salme alevik

Läätsa küla

Kokku

Ole

ma

so

lev


Reovee kogus (m³/d)

Elanikud 86,9 8,1 95,0 Asutused 9,6 0,0 9,6 Ettevõtted 7,6 0,0 7,6 Kokku 104,1 8,1 112,3

Infiltratsiooni vesi (m³/d) 38,5 1,4 40,0 Puhastile juhitav vooluhulk (m³/d) 142,7 9,5 152,2

Pe

ale

I e

tap

i

rea

lis

ee

rum

ist

(20

18

)





Pe

ale

II e

tap

i

rea

lis

ee

rum

ist

(20

26

)






39(62)

4.5 Töömahtude loendid

Arendamise kava sisaldab ÜVK süsteemi väljaehitamise töömahtude loendeid, mis on toodud peatükis 6. LISAD: jaotises 6.6 Investeeringute maksumused. Need on informatiivse iseloomuga ja kuuluvad täpsustamisele järgmistes projekteerimise staadiumites.

Rajatavate torustike pikkuste mõõtmisel on arvestatud vaid tänava peatorustiku pikkusega, st lõik, mis on tänavatorustiku ja liitumispunkti vahel, tabelis olevas torustiku pikkustes ei kajastu.

Torustike (sh ka pumplate) rekonstrueerimise all on mõeldud nende torustike rajamist, millega ei kaasne vee- või kanalisatsiooniteenuse laiendamise võimalus.

4.6 Asulapõhine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise ülevaade

4.6.1 Salme alevik

Salme alevikus on I etappi (aastal 2018) planeeritud kanalisatsioonisüsteemi rekonstrueerimine. Kavas on rekonstrueerida enamus KP Kooli ja KP Klubi isevoolsetest torustikest.

ÜVK arendamine on kavandatud II etappi (aastatel 2019-2026). Siis on planeeritud ÜVK võrgu laiendamine selliselt, et valdav osa reoveekogumisalas olevatel asula kinnistutel oleks võimalus ÜVK süsteemiga liituda. Laiendusega luuakse liitumisvõimalus nii vee kui kanalisatsiooniga 11-le eramuga kinnistule ja ärikinnistule, kus asub kauplus. Ainult kanalisatsiooniteenusega luuakse uus liitumisvõimalus 26-le eramuga kinnistule ja kiriku kinnistule.

Lisaks on II etappi (aastatel 2019-2026) planeeritud asendada erinevaid seadmeid nii pumplates kui puhastis. Ülevaade Salme aleviku ÜVK arendamise kavast on toodud allolevates tabelites.

Tabel 50. Salme aleviku ÜVK arendamine

Tegevus Ühik I etapp II etapp

Veetorustiku rek. m

Veetorustiku rajamine m 692

Kanalisatsiooni isevoolutorustiku rek. m 1 081

Kanalisatsiooni isevoolutorustiku rajamine m 1 071

Kanalisatsiooni survetorustiku rek. m

Kanalisatsiooni survetorustiku rajamine m 1 230

Kanalisatsioonipumpla rek. tk

Kanalisatsioonipumpla rajamine tk 6

Sademeveetorustiku rajamine m

Torustiku läbimõõdud on toodud joonisel, rajatava pumplate parameetrid on allolevas tabelis.

Tabel 51. Salme reoveekogumisalasse rajatava kanalisatsioonipumpla andmed

Pumpla nimi

Pumpla

võimsus

Qpump (l/s)

Survetoru Geod.

tõste-

kõrgus, (m)

Pumba

tõste-

kõrgus (m) De

Pikkus

(m)

Rõhukadu

(m)

KP Salme-1 5 110 214 1,3 1,9 4

KP Salme-2 5 110 193 1,2 2,4 5

KP Salme-3 5 110 223 1,4 1,4 4


40(62)

Pumpla nimi

Pumpla

võimsus

Qpump (l/s)

Survetoru Geod.

tõste-

kõrgus, (m)

Pumba

tõste-

kõrgus (m) De

Pikkus

(m)

Rõhukadu

(m)

KP Salme-4 5 110 137 0,9 2,4 4

KP Salme-5 5 110 146 0,9 1,9 4

KP Salme-6 5 110 312 2,0 4,4 7

Tabel 52. Salme alevik ÜVK seadmete asendusinvesteeringud

Objekti nimi Tegevus I

etapp II

etapp

Salme Keskuse puurkaev-pumpla seadmete asendus

x

Salme Keskuse puurkaev-pumpla elektrisüsteemi uuendamine

x

Salme Keskuse puurkaev-pumpla hüdrandi paigaldus

x

Tehumardi puurkaev-pumpla seadmete asendus

x

Tehumardi puurkaev-pumpla ventilatsioonisüsteemide uuendamine

x

Tehumardi puurkaev-pumpla elektrisüsteemi uuendamine

x

Tehumardi puurkaev-pumpla rauaeraldusseadmete asendus

x

Tehumardi puurkaev-pumpla heitveepumba asendus

x

Tehumardi puurkaev-pumpla valveseadmete paigaldus

x

Kanalisatsioonipumpla KP Klubi valveseadmete paigaldus

x

Kanalisatsioonipumpla KP Klubi seadmete asendus

x

Kanalisatsioonipumpla KP Klubi elektrisüsteemi uuendamine

x

Kanalisatsioonipumpla KP Liiva valveseadmete paigaldus

x

Kanalisatsioonipumpla KP Liiva seadmete asendus

x

Kanalisatsioonipumpla KP Liiva elektrisüsteemi uuendamine

x

Kanalisatsioonipumpla KP Kastani valveseadmete paigaldus

x

Kanalisatsioonipumpla KP Kastani seadmete asendus

x

Kanalisatsioonipumpla KP Kastani elektrisüsteemi uuendamine

x

Kanalisatsioonipumpla KP Kooli valveseadmete paigaldus

x

Kanalisatsioonipumpla KP Kooli seadmete asendus

x

Kanalisatsioonipumpla KP Kooli elektrisüsteemi uuendamine

x

Läätsa reoveepuhasti valveseadmete paigaldus

x

Läätsa reoveepuhasti seadmete asendus

x

Läätsa reoveepuhasti elektrisüsteemi uuendamine

x

4.6.2 Läätsa küla

Läätsa külas on I etappi (aastal 2018) planeeritud kanalisatsioonisüsteemi rekonstrueerimine. Kavas on rekonstrueerida Liivamäe tee elamute piirkonna kanalisatsioonitorustikud.

ÜVK arendamine kavandatud II etappi (aastatel 2019-2026). Siis on planeeritud ÜVK võrgu laiendamine selliselt, et valdav osa reoveekogumisalas olevatel asula kinnistutel oleks võimalus ÜVK süsteemiga liituda. Laiendusega luuakse liitumisvõimalus nii vee kui kanalisatsiooniga 6-le eramuga kinnistule ja Läätsa sadama kinnistule. Ainult kanalisatsiooniteenusega luuakse uus liitumisvõimalus 7-le eramuga kinnistule.

Ülevaade Läätsa küla ÜVK arendamise kavast on toodud allolevates tabelites.

Tabel 53. Läätsa küla ÜVK arendamine


Veetorustiku rek. m

Veetorustiku rajamine m 309


41(62)


Kanalisatsiooni isevoolutorustiku rek. m 176

Kanalisatsiooni isevoolutorustiku rajamine m 690

Kanalisatsiooni survetorustiku rek. m

Kanalisatsiooni survetorustiku rajamine m 431

Kanalisatsioonipumpla rek. tk

Kanalisatsioonipumpla rajamine tk 3

Sademeveetorustiku rajamine m

Torustiku läbimõõdud on toodud joonisel, rajatava pumplate parameetrid on allolevas tabelis.

Tabel 54. Läätsa reoveekogumisalasse rajatava kanalisatsioonipumpla andmed

Pumpla nimi

Pumpla

võimsus

Qpump (l/s)

Survetoru Geod.

tõste-

kõrgus, (m)

Pumba

tõste-

kõrgus (m) De

Pikkus

(m)

Rõhukadu

(m)

KP Läätsa-1 5 110 59 0,4 3,4 5

KP Läätsa-2 5 110 124 0,8 3,9 6

KP Läätsa-3 5 110 248 1,6 6,9 9

4.7 ÜVK arendamise kokkuvõte

Salme valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise prioriteediks on olemasolevate kehvas seisukorras olevate kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimine.

Käesoleva arendamise kavaga on ette nähtud rajada või parendada ühisveevarustussüsteemi järgmiselt:

- Torustike rek./rajamine – 1 001 m; - Liitumisvõimalus on loodud 18 kinnistule.

Käesoleva arendamise kavaga on ette nähtud rajada või parendada ühiskanalisatsioonisüsteemi järgmiselt:

- Torustike rek./rajamine – 4 679 m; - Kanalisatsioonipumpla rajamine – 9 tk; - Liitumisvõimalus on loodud 34 kinnistule.

Tabel 55. ÜVK arendamise ehitusmahtude koondtabel

Etapp Tegevus Ühik Salme alevik

Läätsa küla

Kokku

I eta

pp

Kanalisatsiooni isevoolutorustiku rek.

m 1 081 176 1 257

II e

tap

p

Veetorustiku rajamine m 692 309 1 001

Kanalisatsiooni isevoolutorustiku rajamine

m 1 071 690 1 761

Kanalisatsiooni survetorustiku rajamine

m 1 230 431 1 661

Kanalisatsioonipumpla rajamine

tk 6 3 9


42(62)

5 FINANTSANALÜÜS

Finantsanalüüsi eesmärgid on järgmised:

- prognoosida OÜ Salme SVK vee- ja kanalisatsioonisüsteemide tulevasi ekspluatatsioonikulusid ning vee- ja kanalisatsioonitariife;

- leida sobivaim finantsallikate struktuur vee- ja kanalisatsioonisüsteemide investeeringute elluviimisel Salme vallas;

- hinnata AS Kuressaare Veevärk tegevuse jätkusuutlikkust arendamise kava investeeringuprogrammi (sh nii I kui II etapi) elluviimisel;

- hinnata OÜ Salme SVK tegevuse jätkusuutlikkust ÜVK-teenuse pakkumisel; - tõendada vee- ja kanalisatsiooniteenuse taskukohasust Salme valla tarbijatele.

5.1 Finantsprognoosi koostamise põhieeldused

Käesolev finantsprognoos on koostatud vastavalt Meetme „Veemajandustaristu arendamise” tingimustele (Lisa 2 osa II). Finantsprognoosi aluseks on võetud analüüsi koostamise hetkel olemas olnud materjalid, nii suuliselt kui kirjalikult saadud informatsioon. Analüüs on koostatud perioodiks 2015-2026. Prognoosi täpsus sõltub paljudest muutujatest, mille väärtused mõjutavad lõpptulemust olulisel määral, mis tingib vajaduse vaadata üle ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava finantsanalüüs vähemalt iga nelja aasta tagant (vastava kohustuse seab ka ÜVK seadus).

Analüüsi algandmetena on kasutatud peamiselt AS-lt Kuressaare Veevärk ja OÜ-lt Salme SVK saadud andmeid (sh eelmiste aastate majandustulemused, senised müügi- ja tootmismahud kliendigrupiti ning teenuspiirkonna lõikes). Finantsprognoosid hõlmavad ka käesoleva arendamise kava lühiajalist ja pikaajalisi investeeringuprogramme, mida viiakse ellu aastatel 2015—2026, eeldusel et investeeringuid rahastatakse valla ja toetuste kaasabil järgmistes proportsioonides:

Arendamise kava investeeringuprogrammi I etapp, aastatel 2017-2018, kogumaksumusega 379 110,00 eurot (100% abikõlblikud kulud) planeeritav finantsallikate struktuur:

o 80% ehk ca 303 288,00 EUR Keskkonnaprogrammi toetus;

o 20%-line omafinantseering ehk 75 822,00 EUR kaetakse prognoositavalt Salme valla kaasrahastus abil läbi AS Kuressaare Veevärk omakapitali suurendamise;

Arendamise kava investeeringuprogrammi II etapp, aastatel 2019-2026, kogumaksumusega 1 574 410,39 eurot on 100% abikõlblik ning planeeritav finantsallikate struktuur on järgmine:

o 80% ehk 1 259 528,31 EUR Keskkonnaprogrammi toetus;

o 20% omafinantseering kaetakse prognoositavalt järgmistest vahenditest:

27 190,00 EUR Salme valla kaasrahastus läbi AS Kuressaare Veevärk omakapitali suurendamise

287 692,08 EUR AS Kuressaare Veevärk selleks hetkeks OÜ Salme SVK renditulust kogutavad omavahendid.

Arvestuste koostamisel on kasutatud Rahandusministeeriumi 2015.a kevadises majandusprognoosis toodud inflatsiooni ja palganominaalkasvu prognoose.


43(62)

Tabel 56. Rahandusministeeriumi tarbijahinnaindeksi ning palga nominaalkasvu prognoosid aastani 2026

Allikas: Rahandusministeerium

Arvestustes ei nähta ette dividendide väljamaksmist. Kõik analüüsis toodud tulud (sh tariifid) ning kulud on käibemaksuta – üksnes teenushindade taluvusanalüüsis on arvestatud teenustariifidest tulenevat kulu leibkonnaliikme kohta koos käibemaksuga. Samuti on arvestustes eeldatud tagastatava käibemaksu laekumist ajaliste viivitusteta.

Analüüsis on jaotatud OÜ Salme SVK kliendid kaheks: eratarbijad ehk kodumajapidamiste tarbimine (sh korterelamud) ning juriidilised tarbijad. OÜ Salme SVK ei ole kehtestanud ÜVK teenusele Salme vallas abonenttasusid ning finantsprognoosides neid ka ette ei nähta järgmiste aastate jooksul.

5.2 Finantsprognoos

Analüüs hõlmab järgmiseid finantsprognoose:

- ÜVK teenushindade prognoos Salme vallas aastani 2026; - ÜVK teenuse pakkumisega seonduvate OÜ Salme SVK tegevustulude ja –kulude

prognoos kuni aastani 2026; - Prognoositud ÜVK teenushindade taluvusanalüüs aastatel 2014-2026; - OÜ Salme SVK (kui ÜVK-teenuse pakkuja) veemajandusalase tegevuse rahavoogude

prognoos ja jätkusuutlikkuse kontroll aastani 2026; - AS Kuressaare Veevärk (kui ÜVK-põhivara omaniku) veemajandusalase tegevuse

rahavoogude prognoos ja jätkusuutlikkuse kontroll Salme vallaga seonduvalt aastani 2026.

Järgmistes alapeatükkides on antud ülevaade finantsprognoosi koostamisel aluseks olevatest eeldustest ning rõhutatud olulisemaid analüüsi tulemusi.

5.2.1 ÜVK-teenusmahud ja -teenustariifide prognoos

Peatükis 2.3.5 on kirjeldatud OÜ Salme SVK ÜVK-teenusmahud. Järgmises tabelis on toodud OÜ Salme SVK ÜVK-teenusmahud aastani 2026.

Tabel 57. OÜ Salme SVK ÜVK-teenusmahud aastani 2026

Indikaator Ühik 2015 2016 2017 2019 2020 2026

Vesi, ERA, MÜÜK m3 10 716 10 716 10 716 10 716 10 716 10 716

Vesi, JUR, MÜÜK m3 6 765 6 765 6 765 6 765 6 765 6 765

Kanal, ERA, MÜÜK m3 7 755 7 755 7 755 7 755 7 755 7 755

Kanal, JUR, MÜÜK m3 18 926 18 926 18 926 18 926 18 926 18 926

Vesi, KOKKU, MÜÜK m3 17 481 17 481 17 481 17 481 17 481 17 481

Kanal, KOKKU, MÜÜK m3 26 681 26 681 26 681 26 681 26 681 26 681


m3 23 387 23 387 23 387 23 387 23 387 23 387

ÜVK teenushindade kasv on prognoositud lähtuvalt vajadusest tagada ettevõtte OÜ Salme SVK veemajandusalane jätkusuutlikkus ja AS Kuressaare Veevärk võimelisus investeeringuprogrammi teostamisel Salme vallas. Samal ajal on tõendatud, et prognoositud

Indikaator 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026

Tarbija-hinnaindeks (%)

0,2% 2,2% 2,7% 2,9% 2,6% 2,7% 2,7% 2,7% 2,7% 2,6% 2,6% 2,6%

Palga nominaalkasv (%)

4,8% 5,2% 6,0% 6,5% 6,4% 6,3% 6,2% 6,1% 6,0% 5,9% 5,8% 5,8%


44(62)

vee- ja kanalisatsiooniteenuse hind jääb rahvusvaheliselt aktsepteeritud piiresse (4% leibkonnaliikme keskmisest netosissetulekust). Täiendavalt on Konsultant jälginud, et ÜVK-teenustariifide kasvud oleksid aktsepteeritavad ka Konkurentsiameti ÜVK-teenushindade kooskõlastamise metoodika kohaselt.

OÜ Salme SVK erinevatele kliendigruppidele kehtivad erinevad ÜK-teenustariifid. Vastavalt 1.11.2011 kehtima hakanud Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seaduse § 16 lg 11 järgi peab vee-ettevõtja hinnad viima kooskõlla võrdse kohtlemise nõuetega nii, et aastane muutus füüsilise isiku ja juriidilise isiku hindade erinevuses ei oleks suurem kui 1/15 vee-ettevõtja poolt rakendatavate hindade erinevusest 2010. aasta 31. oktoobril. Nimetatud paragrahvist juhindudes on tariifi muutuse aastatel ühtlustatud seaduses ette nähtud maksimaalselt aktsepteeritud proportsiooni alusel kliendigruppide kanalisatsiooniteenuse hindasid.

Järgmiste aastate hinnatõusud küll suurendavad kulu ÜVK teenusele leibkonnaliikme kohta, kuid samas ÜVK-teenuse kulude osakaal leibkonnaliikme keskmisest sissetulekust langeb tänasega võrreldes isegi veidi ning jääb kuni arvestusperioodi lõpuni 1% lähistele. Järgmises tabelis on toodud prognoositavad teenushinnad Salme vallas aastani 2026.

Tabel 58. OÜ Salme SVK ÜVK-teenustariifid (km-ta) Salme vallas aastani 2026

Indikaator Ühik 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2025 2026

Elanike vesi €/m3 1,05 1,05 1,05 1,05 1,17 1,17 1,34 1,69 1,80

Juriidiliste isikute vesi

€/m3 1,05 1,05 1,05 1,05 1,17 1,17 1,34 1,69 1,80

Elanike kanal €/m3 1,60 1,60 1,60 1,60 1,82 1,82 2,11 2,71 2,90

Juriidiliste isikute kanal

€/m3 2,09 2,09 2,09 2,09 2,24 2,24 2,47 2,94 3,07

Järgmisel joonisel on kujundatud ÜVK-teenushindade mahud aastatel 2014-2026 kliendigrupiti.


45(62)

Joonis 5. ÜVK-teenustariifid (km-ta) aastani 2026

5.2.2 Veemajanduse tegevustulude prognoos

OÜ Salme SVK veemajandusega seotud müügitulude prognoos baseerub prognoositud müügimahtude ja teenushindade korrutisel. Ka AS-le Kuressaare Veevärk pakub OÜ Salme SVK ÜK-teenust üldkehtiva hinnakirja alusel (kuigi eraldi kooskõlastatud kokkuleppe näol), arvestustes on prognoositud sama. Järgmises tabelis on toodud OÜ Salme SVK veemajandusalaste rahaliste tegevustulude prognoos aastani 2026 (detailsem tabel on toodud Lisas 6.8).

Tabel 59. OÜ Salme SVK veemajandusalase tegevuse tegevustulude prognoos Salme vallas aastani 2026

TEGEVUSTULUD Ühik 2015 2016 2017 2019 2020 2026

Elanike vesi, Salme vald

EUR 11 252 11 252 11 252 12 538 14 359 19 267

Juriidiliste isikute vesi, Salme vald

EUR 7 103 7 103 7 103 7 915 9 065 12 163

Elanike kanal, Salme vald

EUR 12 409 12 409 12 409 14 081 16 344 22 520

Juriidiliste isikute kanal, Salme vald

EUR 39 587 39 587 39 587 42 427 46 710 58 057

Tulud ÜV- ja ÜK-teenustest kokku Salme vallas

EUR 70 351 70 351 70 351 76 961 86 479 112 008

Lääne-Saare valla reovee vastuvõtt

EUR 42 287 42 287 42 287 46 681 52 857 69 531

TULUD KOKKU EUR 112 638 112 638 112 638 123 642 139 336 181 539

5.2.3 Veemajanduse tegevuskulude prognoos

OÜ Salme SVK veemajandusalase tegevuskulude prognoos Salme vallas on koostatud tuginedes ettevõtte eelmise kahe aasta reaalsetele andmetele. Kulud on jaotatud lähtuvalt


46(62)

Meetme „Veemajandustaristu arendamise” tingimustes (Lisa 2) toodud jaotusele ning aastate 2015—2026 kulude prognoos on toodud järgmises tabelis.

Tabel 60. OÜ Salme SVK veemajandusalase tegevuse tegevuskulud (va kulum) Salme vallas aastatel 2015-2026

TEGEVUSKULUD Ühik 2015 2016 2017 2019 2020 2026

Energiakulud EUR 21 159 21 688 22 339 22 387 23 011 26 953

Keskkonnatasud EUR 7 930 8 128 8 372 8 390 8 624 10 101

Spetsiifilise tehnoloogia kulud (kemikaalid)

EUR 6 610 6 775 6 979 6 840 7 031 8 235

Kaupade ja teenuste vahendamiskulud

EUR 0 0 0 0 0 0

Seadmete hoolduse teenus ja materjalid

EUR 271 278 286 303 312 365

Tööjõu- ja personalikulud EUR 24 804 26 392 28 107 31 953 33 994 48 132

Administratiivkulud EUR 3 131 3 210 3 306 3 502 3 600 4 216

Ülalpidamiskulud EUR 17 550 17 789 18 083 30 572 35 236 63 958

KULUD KOKKU EUR 81 455 84 259 87 471 103 946 111 806 161 959

Järgmises tabelis on selgitatud lahti kululiigi sisu ning prognoosimisel aluseks võetud eeldused.

Tabel 61. OÜ Salme SVK veemajandusalaste tegevuskulude olemus Salme vallas ning tuleviku kulude prognoosi aluseks olevad eeldused

TEGEVUSKULUD Selgitus

Energiakulud

Energiakulude arvestus põhineb toodetud vee ning puhastatud heitvee mahtudel ja energiakulu ühikkulul, mis põhinevad 2014. aasta reaalsetel näitajatel. Ühikkulu on järgmistel aastatel suurendatud vastavalt tarbijahinnaindeksi kasvule.

Keskkonnatasud

Keskkonnatasude alla on koondatud vee erikasutusõiguse tasud ning saastetasud. Arvestus põhineb toodetud vee ja puhastatud heitvee ning keskmisel keskkonnatasude ühikkulul. Viimaste prognoosimisel on aluseks võetud 2014. aasta reaalsed kulud. Ühikkulu on suurendatud kuni 2015. aastani keskmise keskkonnatasude kasvu alusel ja sealt edasi iga-aastaselt tarbijahinnaindeksi võrra.

Spetsiifilise tehnoloogia kulud (kemikaalid)

Toormaterjali kulude all kajastuvad reoveepuhastamisega seonduvad kemikaalide kulud. Toormaterjalide kulude prognoosimisel on lähtutud 2014. aasta ühikkulust ühe puhastatud kuupmeeteri heitvee kohta, ühikkulu on järgmistel aastatel kasvatatud tarbijahinnaindeksi kasvu alusel.

Seadmete hoolduse teenus ja materjalid

Siin on kajastatud kulud materjalidele. Prognoosides on eeldatud kulude suurenemist järgmistel aastatel tarbijahinnaindeksi kasvu alusel.

Tööjõu- ja personalikulud

Tööjõukulud baseeruvad 2014.a. reaalsetel kuludel. Palgakulusid on alates 2015. aastast suurendatud iga-aastaselt tulenevalt Rahandusministeeriumi palga nominaalkasvu prognoosist.

Administratiivkulud Siin on kajastatud järgmise kululiigid: koolituskulud; sidekulud; bürookulud; pangakulud; inventarikulud ning muud kulud. Järgmistel aastatel on kulusid suurendatud tarbijahinnaindeksi kasvu alusel.

Ülalpidamiskulud

Siin on kajastatud järgmise kululiigid: remondi ja hoolduskulud; transpordikulud-rent; arvutihooldus; rendikulud; analüüsikulud ning muud ostetud teenuskulud. Järgmistel aastatel on kulusid (va rendikulud AS-le Kuressaare Veevärk) suurendatud tarbijahinnaindeksi kasvu alusel. AS-le Kuressaare Veevärk makstava rendi suurus sõltub aga otseselt omavahenditest soetatava renditava põhivara aastasest amortisatsiooni mahust, millele lisandub sarnaselt tänasele põhivara omaniku soovitud tulukuse protsent.


47(62)

5.2.4 AS Kuressaare Veevärk veemajandusalased kohustused ning ÜVK-teenuse pakkumiseks vajalik põhivara

Lisas 6.8 on toodud Salme valla veemajandusalase tegevuse finantsprognoos aastani 2026. Finantsanalüüs näitab, et prognoositud veeteenuse hindade juures on OÜ Salme SVK veemajanduslik tegevus Salme vallas jätkusuutlik (ehk kumulatiivselt on veemajanduse rahavood igal aastal arvestusperioodi jooksul positiivsed), samuti on jätkusuutlik (planeeritavate investeeringute juures) AS Kuressaare Veevärk veemajandusalane tegevus (põhivara omanikuna ning investeeringute ellu viijana). Lisaks eelmistes alapeatükkides kirjeldatud tegevustulude ja –kulude prognoosile sisaldab finantsprognoos ka põhivara kulumi arvestust. Alljärgnevalt on lühidalt kirjeldatud nimetatud näitajate prognooside eeldused.

Põhivara kulum

Põhivara maksumust vähendatakse lineaarsel meetodil. AS Kuressaare Veevärk olemasoleva põhivara kulumit on arvestatud ettevõttes kasutusele võetud amortisatsiooninormidega. Seisuga 31.12.2014 on AS Kuressaare Veevärk bilansis arvele võetud Salme vallaga seonduvat veemajanduse põhivara soetusmaksumusega 1,1 miljonit eurot.

OÜ Salme SVK põhivara kulum, mis on seotud ÜVK-teenuse pakkumisega, on eeldatavalt järgnevatel aastatel jäämas 2014. aasta suurusjärku.

Kogu edaspidi tehtavate veemajandusalaste põhivarainvesteeringute kulum on arvestatud vastavalt Meetme „Veemajandustaristu arendamine” tingimuste Lisas 2 toodud põhivara kasulikele eluigadele:

Võrgud ja torustikud 40 aastat;

Reservuaarid ja mahutid 40 aastat;

Masinad ja seadmed 15 aastat;

Tootmishooned 40 aastat.

Prognooside koostamisel on eeldatud, et investeeringuprogrammi etappide investeeringud võetakse raamatupidamislikult arvele investeeringule järgneval aastal.

Kohustused

OÜ-l Salme SVK ning AS-l Kuressaare Veevärk laenukohustused seonduvalt Salme valla veemajandusega puuduvad ning käesolevas arendamise kavas ei ole arvestusperioodil lisanduvaid laenukohustusi ka ette nähtud.

5.2.5 OÜ Salme SVK ja AS Kuressaare Veevärk veemajandusalane jätkusuutlikkus Salme vallas

Veemajanduse jätkusuutlikkuse hindamise aluseks on võetud järgmine kriteerium: kui sissetulevate ja väljaminevate kumulatiivsete rahavoogude vahe on igal aastal vähemalt null või positiivne loetakse ettevõtte veemajandusalast tegevust jätkusuutlikuks. Sissetulevateks rahavoogudeks loetakse nii projektide toetusi, omavahendeid, võetavaid laene, ning rahalisi tegevustulusid. Väljaminevate rahavoogudena on käsitletud investeeringukulutused, tegevuskulud (va kulum), laenude tagasimaksed ja intressikulud.

OÜ Salme SVK tegevustulude real on kajastatud üksnes veemajandusvaldkonna tegevustulud ÜVK-teenuse pakkumisest. AS Kuressaare Veevärk tegevustuludena on kajastatud üksnes OÜ Salme SVK poolt makstavad tasud (sh rent põhivara üürilt; elektrienergia kulude hüvitus seoses Salme valla ÜVK-teenuse pakkumisega; tellitud remonditööde tasud, jms). Tegevuskulude real kajastuvad üksnes rahalised veemajandusalased kulud (ehk va kulum) Salme vallas – OÜ-l Salme SVK seonduvalt ÜVK-


48(62)

teenuse pakkumisega (sh põhivara rendikulud); AS-l Kuressaare Veevärk Salme vallaga seonduvad administratiivkulud ning OÜ-le Salme SVK edasimüüdavate teenuste kulud (nt elektrienergia kulud ning remondikulud).

Investeeringutena on kajastatud investeeringuprogrammi investeeringute suurused. AS Kuressaare Veevärk jätkusuutlikkuse analüüsis on toetuste all kajastatud üksnes Keskkonnaprogrammist prognoositavalt kaasrahastamiseks taotletavaid mahte, Kolmandate osapoolte toetuste real aga Salme valla poolset kaasfinantseerimist.

Tabel 62. OÜ Salme SVK veemajandusalase jätkusuutlikkuse hindamine

VEEMAJANDUSE JÄTKUSUUTLIKKUSE ANALÜÜS

Ühik 2015 2019 2020 2026

Toetus (KIK) EUR 0 0 0 0

Omavahendid EUR 0 0 0 0

Võetav laen/Kap.rent EUR 0 0 0 0

Kolmandate osapoolte toetus EUR 0 0 0 0

Tegevustulud (s.h.muud tulud)

EUR 112 638 123 642 139 336 181 539

Kokku laekumised EUR 112 638 123 642 139 336 181 539

Kokku investeeringud EUR 0 0 0 0

Intressikulud EUR 0 0 0 0

Laenude tagasimaksmine EUR 0 0 0 0

Tegevuskulud EUR 81 455 103 946 111 806 161 959

Kokku väljamaksed EUR 81 455 103 946 111 806 161 959

Kokku rahavoog EUR 31 183 19 696 27 530 19 579

Kumulatiivne rahavoog EUR 31 183 133 371 160 900 296 472

Tabel 63. AS Kuressaare Veevärk veemajandusalase jätkusuutlikkuse hindamine Salme vallas

VEEMAJANDUSE JÄTKUSUUTLIKKUSE ANALÜÜS

Ühik 2015 2019 2020 2026

Toetus (KIK) EUR 0 108 760 110 790 321 147

Omavahendid EUR 0 0 0 0

Võetav laen/Kap.rent EUR 0 0 0 0

Kolmandate osapoolte toetus EUR 0 27 190 0 0

Tegevustulud (s.h.muud tulud)

EUR 10 287 22 449 26 887 54 179

Kokku laekumised EUR 10 287 158 399 137 676 375 326

Kokku investeeringud EUR 0 135 950 138 487 401 433

Intressikulud EUR 0 0 0 0

Laenude tagasimaksmine EUR 0 0 0 0

Tegevuskulud EUR 3 138 3 509 3 607 4 225

Kokku väljamaksed EUR 3 138 139 459 142 094 405 658

Kokku rahavoog EUR 7 149 18 940 -4 418 -30 332

Kumulatiivne rahavoog EUR 7 149 51 226 46 808 16 227

Eelolevad tabelid kinnitavad, et prognoositavate teenustariifide ja müügimahtude puhul suudab AS Kuressaare Veevärk vajalikud veemajandusalased investeeringud Salme vallas ellu viia ning OÜ Salme SVK suudab tagada jätkusuutliku ÜVK-teenuse pakkumise.


49(62)

5.2.6 Vee- ja kanalisatsiooniteenuse hinna taskukohasus

Järgnevalt on kontrollitud OÜ Salme SVK ÜVK teenushindade jäämist rahvusvaheliselt aktsepteeritud piiridesse (ehk alla 4% leibkonnaliikme keskmisest netosissetulekust) Salme vallas. Selleks on leitud (prognoositud teenushindade, leibkonnaliikme keskmise netosissetuleku ning ööpäevase leibkonnaliikme tarbimise abil) kulu ÜVK-teenusele leibkonnaliikme kohta kõigil arvestusperioodi aastatel, tulemused on toodud järgmises tabelis. Detailsem aegrida on toodud Lisas 6.8.

Tabel 64. OÜ Salme SVK Salme valla ÜVK teenushindade taskukohasusanalüüs

TALUVUSANALÜÜS Ühik 2015 2016 2017 2019 2020 2026

Leibkonnaliikme netosissetulek

EUR/a 6 114 6 505 6 928 7 876 8 379 11 863

Kulu veele ja kanalisatsioonile pereliikme kohta

EUR 66 66 66 75 86 117

Vee ja kanalisatsiooniteenuse eest makstava kulu osakaal leibkonnaliikme netosissetulekust

% 1,08% 1,02% 0,96% 0,95% 1,03% 0,99%

OÜ Salme SVK plaanib järgmist ÜVK-teenuse hinnatõusu Salme valla alates 2018. aastast, mis on vajalik ettevõtte jätkusuutlikku tegevuse tagamiseks. Aastal 2014 moodustas ÜVK-teenuskulu 1,16% leibkonnaliikme netosissetulekust. Vaatamata prognoositud tariifi tõusudele kulu osakaal leibkonnaliikme netosissetulekust tulevikus aga veidi isegi alaneb ja jääb arvestusperioodil 1% lähistele. Salme valla elanikkonna sissetulekud kiiremas tempos kui kulud ÜVK-teenusele.

Järgnevalt on toodud kokkuvõtlik tabel finantsanalüüsi tulemustest, detailsemad arvestustabelid on toodud arendamise kava lisades.

Tabel 65. Finantsanalüüsi koondtabel aastateks 2014-2026

FINANTSANALÜÜS Ühik 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026

Müügimahud

Elanike vesi m3/a 10 716 10 716 10 716 10 716 10 716 10 716 10 716 10 716 10 716 10 716 10 716 10 716 10 716

Juriidiliste isikute vesi m3/a 6 765 6 765 6 765 6 765 6 765 6 765 6 765 6 765 6 765 6 765 6 765 6 765 6 765

Elanike kanal m3/a 7 861 7 755 7 755 7 755 7 755 7 755 7 755 7 755 7 755 7 755 7 755 7 755 7 755

Juriidiliste isikute kanal m3/a 18 926 18 926 18 926 18 926 18 926 18 926 18 926 18 926 18 926 18 926 18 926 18 926 18 926


m3/a 17 228 23 387 23 387 23 387 23 387 23 387 23 387 23 387 23 387 23 387 23 387 23 387 23 387

Teenushinnad

Elanike vesi EUR/m3 1,05 1,05 1,05 1,05 1,17 1,17 1,34 1,34 1,52 1,52 1,69 1,69 1,80

Juriidiliste isikute vesi EUR/m3 1,05 1,05 1,05 1,05 1,17 1,17 1,34 1,34 1,52 1,52 1,69 1,69 1,80

Elanike kanal EUR/m3 1,60 1,60 1,60 1,60 1,82 1,82 2,11 2,11 2,41 2,41 2,71 2,71 2,90

Juriidiliste isikute kanal EUR/m3 2,09 2,09 2,09 2,09 2,24 2,24 2,47 2,47 2,71 2,71 2,94 2,94 3,07

Reovee vastuvõtt L-S vallast, era EUR/m3 1,60 1,60 1,60 1,60 1,82 1,82 2,11 2,11 2,41 2,41 2,71 2,71 2,90

Reovee vastuvõtt L-S vallast, jur EUR/m3 2,09 2,09 2,09 2,09 2,24 2,24 2,47 2,47 2,71 2,71 2,94 2,94 3,07

ÜVK-teenuse eest makstava kulu osakaal leibkonnaliikme netosissetulekust

% 1,16% 1,08% 1,02% 0,96% 1,01% 0,95% 1,03% 0,97% 1,04% 0,98% 1,04% 0,98% 0,99%

Salme SVK jätkusuutlikkuse hindamine

Tegevustulud kokku EUR

112 638 112 638 112 638 123 642 123 642 139 336 139 336 155 966 155 966 171 660 171 660 181 539

Toetused (KIK/VALD) EUR

0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0

Võetavad laenud EUR

0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0

Omavahendid EUR

0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0

Tegevuskulud (va kulum) kokku EUR

81 455 84 259 87 471 94 697 103 946 111 806 119 692 127 585 135 761 144 061 151 496 161 959

Investeeringud EUR

0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0

Laenudetagasimaksed ja intressikulud

EUR

0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0

Rahavoog EUR

31 183 28 379 25 167 28 946 19 696 27 530 19 643 28 382 20 206 27 598 20 163 19 579

Kumulatiivne rahavoog EUR

31 183 59 561 84 729 113 674 133 371 160 900 180 544 208 925 229 131 256 730 276 893 296 472


51(62)

AS Kuressaare Veevärk jätkusuutlikkuse hindamine Salme vallas

Tegevustulud kokku EUR

10 287 10 345 10 415 14 317 22 449 26 887 31 256 35 526 39 967 44 408 47 851 54 179

Toetused (KIK/VALD) EUR

0 0 90 000 289 110 135 950 110 790 111 727 108 760 108 760 108 760 280 825 321 147

Võetavad laenud EUR

0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0

Omavahendid EUR

0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0

Tegevuskulud (va kulum) kokku EUR

3 138 3 216 3 313 3 412 3 509 3 607 3 706 3 806 3 908 4 012 4 117 4 225

Investeeringud EUR

0 0 90 000 289 110 135 950 138 487 139 658 135 950 135 950 135 950 351 032 401 433

Laenudetagasimaksed ja intressikulud

EUR

0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0

Rahavoog EUR

7 149 7 128 7 102 10 905 18 940 -4 418 -382 4 530 8 869 13 207 -26 472 -30 332

Kumulatiivne rahavoog EUR

7 149 14 278 21 380 32 285 51 226 46 808 46 426 50 956 59 825 73 031 46 559 16 227

6 LISAD

6.1 Vee-ettevõtja määramise otsus


6.2 Puurkaev-pumplate tehnoloogilised skeemid


6.3 Joogiveeanalüüsiaktide koopiad (digitaalses versioonis)


6.4 Reoveepuhastite tehnoloogilised skeemid


6.5 Heitveeanalüüsiaktide koopiad (digitaalses versioonis)


6.6 Investeeringute maksumused


6.7 Sotsiaal-majandusanalüüsi arvestustabelid


6.8 Finantsanalüüsi arvestustabelid


6.9 Joonised

VK-0 Tingmärgid

VK-1 Salme aleviku veevarustus- ja –kanalisatsioonisüsteemide asendiplaan

VK-2 Läätsa küla veevarustus- ja –kanalisatsioonisüsteemide asendiplaan


6.10 Kooskõlastused

Tabel 66. Kooskõlastuste tabel

Jrk. nr.

Koos-kõlastaja

Koos-kõlastuse kuupäev ja nr

Kooskõlastuse ärakiri Töö koostaja märkused

1 Tervise-amet

20.11.2015 nr 9.2-5/6466

Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse paragrahv 4 lõikest 24 tulenevalt kooskõlastab

Terviseameti Lääne talituse Saaremaa esindus Kihelkonna valla ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015-2026. Lugupidamisega /allkiri/ Peeter Piik Direktor

2 Keskkonna-amet

12.11.2015 nr HLS 7-2/15/23530-2

Keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regioon tutvus esitatud Salme valla ühisveevärgi ja-kanalisatsiooni arendamise kavaga aastateks 2015–2026 (edaspidi ÜVKAK), mis on Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis registreeritud 20.10.2015 dokumendina nr HLS 7-2/15/23530. Võttes aluseks Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seaduse § 4 lg 24 ja Keskkonnaameti peadirektori 08.05.2014 käskkirja nr 1-4.1/242 lisa 2 kinnitatud Hiiu-Lääne-Saare regiooni põhimääruse p 2.1 ja p 3.5.8 ja 08.05.2014 käskkirja nr 1-4.1/14/243 „Volituste andmine“ p 1 alusel kooskõlastame Salme valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava 2015 – 2026. Samas juhime tähelepanu mõningatele ÜVKAK-s esinevatele ebatäpsustele: 1. Läätsa puhasti heitvee väljalasule on vee erikasutusloas alates 01.01.2019 lubatavaks üldfosfori sisalduse piirväärtuseks määratud 2 mg/l. Seega tuleb vastavasisuline märkus teha punkti 2.1.4 tabelisse 4 „Väljalaskmete lubatud saasteainete sisaldus“ ja punkti 3.3.1.2.2 tabelisse 37. 2. Punktis 3.3.1 on väide, et „Lääne-saare vallast Nasva alevikust tulev kanalisatsiooni survetorustik kuulub OÜ-le Salme SVK ja selle kaudu osutab teenust AS Kuressaare Veevärk“. Punktis 4.3 aga „Lääne-Saare vallast Nasva alevikust tulev kanalisatsiooni survetorustik kuulub Lääne-Saare vallale ja selle kaudu osutab teenust AS Kuressaare Veevärk“. ÜVKAK-s ei ole üheselt arusaadav, kellele kuulub Lääne-Saare vallast Nasva alevikust tulev kanalisatsioon. 3. Alapunktis 2.2.1 on käsitletud Saare maakonnaga seotuid pinnaveekogumeid ja

Vastused märkustele: 1. vastavad märkused tabelitesse 4 ja 37 lisatud; 2. Muudetud peatükis nr 4.3 sõnastus: Lääne-Saare vallast Nasva alevikust tulev (alates Nasva jõest) kanalisatsiooni survetorustik kuulub OÜ-le Salme SVK ja selle kaudu osutab teenust AS Kuressaare Veevärk; 3. Peatükke 2.2.1 ja 2.2.4 täiendatud vastavalt; 4. Tabelite pealkirja muudetud.


Jrk. nr.

Koos-kõlastaja

Koos-kõlastuse kuupäev ja nr

Kooskõlastuse ärakiri Töö koostaja märkused

veekogumite seisundit lähtuvalt Lääne-Eesti veemajanduskavast. Pinnaveekogude seisundi ja koormuse juures tuleb käsitleda ka uuemaid 2014. aasta veekogumite seisundi koondhinnangut (http://keskkonnaagentuur.ee/et/eesmargid-tegevused/vesi/pinnavesi/veekogumite-koondseisundid-2014 ). Sellest lähtub, et ka Kihelkonna lahe ökoloogiline seisund ei ole hea, vaid halb. Ka teiste rannikumere veekogumite seisundid on hinnatud enamasti halvaks. 4. Õigem on kasutada tabeli 7 ja 8 pealkirjade osas järgmist sõnastust: Tabel 7 „Rahvusvahelise tähtsusega alad“ ja Tabel 8 „Siseriikliku tähtsusega kaitstavad alad.“ Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Raivo Kallas keskkonnakasutuse juhtivspetsialist Hiiu-Lääne-Saare regioon Melika Paljak 452 7763 [email protected] Allar Liiv 452 7766 [email protected]

Documents

ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA …Salme valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015—2026 9(62) 2.2 Keskkonna ülevaade 2.2.1 Üldandmed