KESKKONNAHARIDUSEÕPPEMATERJAL

SOOJUS

4 – 7 aastastele lastele

Pärnu Tammsaare LasteaedElve Pill ja Tiina Raudsepp

Pärnu Lasteaed PöialpoissAivi Sõmer ja Mare Randma

Pärnu Raeküla LasteaedLiisa Saarse ja Tiiu Nasari

Pärnu 2011

1

SISUKORD

SISSEJUHATUS....................................................................................................................................3

1. PÄRNU TAMMSAARE LASTEAED......................................................................................................4

1.1 Teema: Päike............................................................................................................................4

1.2. Teema: Varju tekkimine...........................................................................................................6

1.3. Teema: Varjus on jahedam.......................................................................................................9

1.4. Teema: Päikesekell.................................................................................................................10

1.5. Teema: Päike ja soe vesi.........................................................................................................11

2. PÄRNU RAEKÜLA LASTEAED..........................................................................................................13

2.1 Teema: Erinevad küttekehad lasteaiaruumides ja soojuse tunnetamine õues oma kehaga.......13

2.2. Teema: Härmatis (külm ja soe õhk)........................................................................................14

2.3. Teema: Kevadlill – võilill.........................................................................................................16

2.4. Teema: Kinnastega õues soe..................................................................................................19

2.5. Teema: Lume sulamine päikese käes......................................................................................21

2.6. Teema: Sipelgapesa, sipelgate elutegevus sõltuvalt aastaaegade vaheldumisest (temperatuuri muutused)...................................................................................................................................23

2.7. Teema: Soojuse tunnetamine erinevate meelte abil...............................................................25

2.8. Teema: Termomeetri tundmaõppimine..................................................................................28

2.9. Teema: Vihmavesi ja kraanivesi (soojuse mõõtmine)..............................................................29

2.10. Teema: Kevadine lillepeenar lasteaia õuealal.......................................................................30

2.11. Teema: Kivid. Temperatuuri sõltuvus ilmastikunähtustest ja aastaajast.................................32

2.12. Teema: Teekond maa südamesse.........................................................................................33

3. PÄRNU LASTEAED PÖIALPOISS......................................................................................................34

3.1 Teema: Päikese pai paneb pungad puhkema...........................................................................34

2

SISSEJUHATUS

Keskkonnahariduse õpimapi koostajateks olid Pärnu linna kolme lasteaia õpetajad: Pärnu Lasteaed Pöialpoiss; Pärnu Raeküla Lasteaed; Pärnu Tammsaare Lasteaed.

Õpimapp teemal „Soojus” on mõeldud lasteaia õpetajatele abivaheniks keskkonnaalase õppe- ja kasvatustöö läbiviimiseks 4 – 7 aastaste lastega. Käesolev materjal on mõeldud lasteaias praktiliseks kasutamiseks igapäevatöös.

3

1. PÄRNU TAMMSAARE LASTEAED

1.1 Teema: Päike6 – 7 aastased lapsedKoostajad: Elve Pill, Tiina Raudsepp

Õppetegevuse eesmärgid:1. Laps oskab olla aktiivne ja loov oma mõtete avaldamisel.2. Laps oskab loovalt kasutada looduslikku materjali.

Koht: lasteaia õu

Õppetegevuse käik:1. Vestlus: PÄIKEKõige suurem asi, mida me taevast näeme, on päike. Õieti polegi võimalik päikest otse näha, sest ta on nii ere. See tähendab, et Päike on ka kõige heledam asi taevas. Päike on tegelikult samasugune täht nagu kõik teised tähed, mida on taevast näha öösiti. Päeval pole teisi tähti näha, sest Päikese heledus varjab nende valguse. Teised tähed paistavad meile nii pisikesed seetõttu, et nad asuvad Päikesest palju kaugemal. Kuigi mõni täht on Päikesest palju suurem, koguni nii suur, et kui ta oleks Päikese asemel, jääks maakera tähe sisse. Õnneks on nii suured tähed meist väga kaugel. Päike on meist just parajal kaugusel – kui me oleksime Päikesele lähemal, oleks liiga kuum, ja kui pisut kaugemal, siis liiga külm. Meil on väga vedanud.

Küsimused lastele, mis võimaldaksid neil olla loovad ja arendaksid paindlikku mõtlemist.

2. Mäng: „Leia alternatiivsed lahendused“Tegevus toetab mõtlemise paindlikkuse arengut ja annab võimaluse lapsel olla aktiivne ja loov oma ideede avaldamisel.

1. Mis juhtuks siis, kui me muudaksime päikese suuremaks?2. Mis juhtuks siis, kui me muudaksime päikese väiksemaks?3. Mis juhtuks siis, kui me teeksime päikese teisest materjalist?4. Mis juhtuks siis, kui me paneksime päikese teisiti liikuma?5. Mis juhtuks siis, kui päike kustuks?

3. Mäng: „Päikesekiired“Vahendid: kartong või papp (ka ümmargused klaasialused) päikeseketta valmistamiseks, värvipliiatsid või värvid, erinevat värvi pesupulgad.Ettevalmistus: eelnevalt võib koos lastega valmistada erinevaid värve päikesekettaid.Kirjeldus: iga mängija saab endale päikeseketta. Erinevat värvi pesupulgad asetsevad anumas. Laps valib anumast etteöeldud arvu järgi oma päikeseketta värvile vastavaid pesupulki.Need on päikesekiired.Teine variant: etteöeldud arvu asemel võib laps kasutada ka kahte täringut. Täringute veeretamisel saadud arvud liidetakse. Seejärel valib laps vastava arvu pesupulki ja kinnitab kettale.

4. KunstitegevusMaterjalid ja vahendid: Kollaseid ja muud värvi riidejääke, villane lõng, liim, paks paber või papp, käärid, pintsel.

4

Laps joonistab pliiatsiga paberile mingi lihtsa pildi, näiteks suure päikese. Võib olla särab see koguni lillelise aasa või maja kohal? Sobivad teisedki motiivid, kui need pole liiga keerukad. Pildile tuleb kanda õhuke liimikiht. Keskelt alustades surutakse sellele spiraalselt villast lõnga, mille keerud peavad jääma üsna tihedalt kõrvuti, et ei tekiks vahekohti. Kui laps soovib jätkata teist värvi lõngaga, lõikab ta eelmise lõnga lihtsalt katki. Valmis pildi võib raamistada mitmevärviliste lõngade või riideribadega.

Kasutatud allikad:

1. D. Kindersley “Laste entsüklopeedia“ 1997 Avita Eesti Entsüklopeediakirjastus lk 4542. DELFI Täheke: http://taheke.delfi.ee/taheke/ohhoohuvitav/maailma-asjad.d?id=316393853. D. Kindersley „Maakera seest ja väljast“ lk 8).4. K. Kabanen Õpetajalt õpetajale „Loovtegevused läbi mängu“ lk.18

5

1.2. Teema: Varju tekkimine6 – 7 aastased lapsedKoostajad: Elve Pill, Tiina Raudsepp

Õppetegevuse eesmärgid: 1. Laps teab, et kui päikesekiir kohtab oma teel takistust, tekib selle taha vari.2. Laps teab, et palaval suvepäeval tuleb end päikesekiirte eest kaitsta.

Koht: rand

Vahendid: liivakühvlid ja ämbrid.

Õppetegevuse käik:1. Vaatlus rannas päikesepaistelise ja sooja ilmaga.

Õpetaja tõmbab vastu päikest märjale liivale pika joone. Lapsed seisavad joonel hajutatult seljaga päikese poole. Sule silmad! Mida sa tunned seljal? (Vastused: soe, palav, kuum jne) Kus sa tunned päikest rohkem, kas seljal või näol? Miks? Mis teeb sulle sooja tunde?

Vaata enda ette, mida sa näed liival maas? (Vari,....) Kas vari tekkis päikese poole, kuhu langesid päikesekiired ja sa tundsid sooja või hoopis teisele poole?

Lisa oma varjule parem ülestõstetud käsi! Vasak käsi (jne)!

Fotograaf Elve Pill

2. Võistlusmäng: „Naljakas vari“. Kes suudab enda ette maha tekitada kõige kummalisema varju.

6

Fotograaf Elve Pill

ARUTELU JA KOKKUVÕTTE TEGEMINE: Kui sa oma kohalt ära tuled, kas sinu vari jääb sinna alles? Miks? Mis on vajalik selleks, et vari tekiks? (vastused: mina, mingi asi, ese, päike, jne)VARI TEKIB SIIS, KUI MINGI TAKISTUS JÄÄB PÄIKESEKIIRTELE ETTE.

5. Mäng Lapsed jaotuvad paaridesse hajutatult joonel. Üks lastest seisab joonel, paariline joonistab tema varju piirjooned märjale liivale. Iga paar saab ämbri. Otsitakse teokarpe, millega ääristatakse varju piirjooned. Varju omanik kirjutab varjule oma nime.Varjude loendamine vasakult paremale. Numbri kirjutamine liivale.

Fotograaf Elve Pill

7

5. Mäng: „Varjujooks“ Õpetaja lööb kühvliga mingi arv korda ämbri pihta. Vastava numbri kirjutanud paarilised jooksevad käest kinni hoides ringi ümber varjude oma kohale tagasi.

6. Arutelu:Kas päikesekiired on sinu nahale kasulikud või kahjulikud? (Laste vastused)Vaata rannas ringi, kuidas inimesed kaitsevad end liiga tugeva päikese eest?Hüvastijätt varjuga.

8

1.3. Teema: Varjus on jahedam6 – 7 aastased lapsedKoostajad: Elve Pill, Tiina Raudsepp

Õppetegevuse eesmärgid:1. Laps teab, et varjus on jahedam kui päikese käes.2. Laps teab, et puud on istutatud lasteaia hoovile nii iluks kui ka selleks, et oleks

koht kuumal suvepäeval, kust varju otsida.

Koht: lasteaia õu

Vahendid: paberilehed, pliiatsid, termomeetrid

Õppetegevuse käik: 1. Lugemispala kuulamine Heljo Mänd “Varjupoiss“ kogumikust „Kõik räägivad“

2. VestlusKui ma suvehommikul üles ärkan, on tuba helevalge. Valgus tuleb aknast tuppa. Terve õu on valgust täis ja päike teeb kogu aeg valgust juurde. Õues ootab mind varjupoiss. Vahel jookseb ta mu ees, vahel järel, aga kui päike pilve taha läheb, on varjupoiss kadunud. Kuhu ta läks? Siis tuleb päike pilve tagant välja ja varjupoiss on jälle tagasi. Nii narrib ta mind mitu korda. Ma vaatan küll hoolega, aga kunagi ma ei näe, kustkohast ta tuleb.Mis teeb õues valgust?Kas sina tead, kuidas varjupoiss tekib?Milliseid varje sa veel õues näed? Kus on soojem, kas varjus või päikese käes?

3. Töö rühmadesLaste jagamine töögruppidesse. Termomeetrite jagamine igale töögrupile. Temperatuuri mõõtmine päikese käes. Erinevate varjude juures temperatuuri mõõtmine (maja vari, puu vari, liumäe vari).Termomeetri näidu üleskirjutamine paberile.Termomeetri näitude võrdlemine. Kõige külmem koht, kõige soojem koht.KOKKUVÕTTE TEGEMINE JA ARUTELU: Varjus on jahedam kui päikese käes.

4. Mäng: „Leia õige vari“ Mängu käik: Sõnakaardid segaminiaetud tähtedega. (Nt. A J M A- MAJA; U U P – PUU; I K I K – KIIK, jne) Sõna kokkupanek ja selle põhjal õuest õige varju leidmine. Võidab meeskond, kes esimesena jõuab oma varju sisse.

5. Liikumismäng: „Varju lets“Mängu käik: Mängijad jooksevad läbisegi lasteaia hoovil. Üks mängijaist püüab teisi puudutusega tabada. Teised mängijad jooksevad tema eest kaitsvate varjude alla (maja vari, puude varjud) Kui tagaajajal õnnestub kedagi tabada enne varju alla jõudmist, on see mängija uus tagaajaja ehk lets.

9

1.4. Teema: Päikesekell6 – 7 aastased lapsedKoostajad: Elve Pill, Tiina Raudsepp

Õppetegevuse eesmärgid: 1. Laps teab, et varju liikumise järgi liival saame määrata aja kulgu.

Koht: rand

Õppetegevuse käik: 1. Päikesekella tegemine:Kaasatoodud plastmasskepikese asetamine otsapidi liiva sisse.Kepi varju tähistamine teokarpidega.Täistunni märkimine numbriga. Teokarpidega numbri üleladumine.Täistunni varju ülesmärkimine, üleladumine teokarpidega tunni aja pärast.

2. Arutelu:Kuhu poole on vari liikunud? Kas vasakule või paremale? Kuhu poole liiguvad kella osutid? Järelikult, nii kella osutite kui päikesekella varju liikumine kulgeb ühes suunas, vasakult paremale.Kui me oleksime terve päeva rannas ja märgiksime üles varju liikumise iga tund, saaksime oma päikesekella. Vanasti, kui inimesed veel päris kellasid ei tundnud, kasutatigi päikesekelli.

Fotograaf Elve Pill

10

1.5. Teema: Päike ja soe vesi6 – 7 aastased lapsedKoostajad: Elve Pill, Tiina Raudsepp

Õppetegevuse eesmärgid:1. Laps teab, et päike soojendab vett.2. Laps teab, et vees suplemine on tervisele kasulik.3. Laps tunneb tähiseid rannas.

Koht: rand

Õppetegevuse käik: 1. Veetermomeeter ja selle kasutamine . Millal peab vee temperatuuri mõõtma? Miks?Miks ei tohi liiga jahedas vees ujuda? Kes mõõdavad vee ja õhu temperatuuri rannas? Kuidas peavad inimesed rannas käituma, et hoida rand, liiv ja vesi puhtana? Vee temperatuuri mõõtmine. Vee temperatuurid tablool keskrannas. Hommikuste ja õhtuste temperatuuride võrdlemine

2. Arutelu:Millal on vesi jahedam? Millal on vesi soojem? Millal on kõige mõnusam meres supelda?

3. Vaatlus ja arutelu:Rannas kasutatavate märkide vaatlus ja lahtiseletamine.

Fotograaf Elve Pill

11

Fotograaf Elve Pill

Enda järgi koristame oma mängupaiga

4. Liikumismäng “Käsna – Kalle viskevõistlus“Ettevalmistus: 2 suurt käsna ja kaks suurt ämbrit. Vähemalt kaks võistkonda, meeskonnas 3-4 last.Mängu käik: võistkonnakaaslased seisavad üksteisest vähemalt käesirutuse kaugusel. Võistkonna esimene liige seisab veekogu ääres, viimane ämbri juures. Esimene pistab märguande peale käsna vette ja imab selle vett täis. Seejärel viskab ta käsna lähimale võistkonnakaaslasele, kes viskab selle edasi, kuni käsn jõuab viimase liikmeni. See pigistab käsnast niipalju vett välja, kui seal veel alles on. Siis jookseb ta rivi etteotsa, kõik liiguvad koha võrra tagasi, uus esimene imab käsna taas vett täis ja viskab edasi. Võidab see võistkond, kes kiiremini ämbri vett täis saab.

12

2. PÄRNU RAEKÜLA LASTEAED2.1 Teema: Erinevad küttekehad lasteaiaruumides ja soojuse tunnetamine õues oma kehaga6 aastased lapsedKoostaja: Tiiu Nasari

Õppetegevuse eesmärk:1. Laps teab erinevaid küttekehasid lasteaiaruumides – konvektsioon küttekeha ja ahju, mis küpsetab toitu .2. KATSE - kehatemperatuuri mõõtmine

Vahendid: termomeeter keha temperatuuri mõõtmiseks

Õppetegevuse käik:1. Konvektsioon küttekeha rühmatoas - soojenenud õhk tõuseb ülespoole, külm õhk voolab asemele ja soojeneb ja tõuseb jälle üles. Õhk liigub ruumis ja kannab soojust edasi. Paneme niisked riided kuivama, vesi aurustub ja riided kuivavad ära.2. Lasteaia köögis ahju küttekeha, mis kiirgab soojust ja see levib õhus ja ruumis. Ahju küttekeha kiirgab soojust, mis küpsetab toitu. Küpsetame ühe lihtsama toidupala.3. Pliidi plaadil saame vee keema ajada – temperatuuri, mille puhul vedelik muutub gaasiks, nimetatakse keemispunktiks

(Lisateave) Köögis olev külmik - võtab soojust sinna pandud toidult ja jahutab seda.Pärast rühmatoas mõõdame oma loomulikku kehatemperatuuri – kehatemperatuur on harilikult ühesugune - ligikaudu 37 kraadi. See hoiab sind ülekuumenemise ja alajahtumise eestJÄRELDUS: inimese kehas tekib soojus, mis hoiab meid elus - kui on palav, siis higistamine jahutab meie keha ja kui on külm, siis aitab värisemine sooja saada, sest siis tõusevad kavakesed ihul püsti ning moodustavad naha pinnale õhukihi, mis vähendab soojuskadu.

Käeline tegevus - valmib ühistööna kollaaž - lõikame kataloogist köögi sisustust ja kujundame suurele paberlehele oma köögi.

Matemaatika - oskame kirjeldada küttekeha asukohta lasteaia köögis kasutades matemaatilisi mõisteid - paremal, vasakul ja kirjeldada suur - suurem ja kõige suurem.

Keel ja kõne - mõistatused

Susi nurgas, suu ammuli. AhiHobu tallis, saba taevas. Tuli ahjusHÄÄLIDA JA LADUDA SÕNU ahi, tuli, palav, külm

2.2. Teema: Härmatis (külm ja soe õhk)Koostajad: Margit Seiman, Maia Kundla

13

Õppetegevuse eesmärgid:

1. Laps saab aru mõistest härmatis2. Laps eristab hommikut päevast3. Laps oskab eristada härmatist jääst ning kunstlikult valmistada härmatist4. Laps teab, et külmast võetud pudelil veega, tekib pudeli seintele härmatis.

Õppetegevuse taust:

1. Õpetaja suunab laste tähelepanu aastaajale e. ilus sügisene värvikirevus lõpeb, tuleb loodusesse uus kunstnik – külm2. Lapsed on kirjandusest (Mari-Epp Täht; Laps ja keskkond/ Veeraamat)teada saanud , et külm oskab õhus olevast veeaurust , mis on puudel, põõsastel ja aknaklaasil, meisterdada pitsimustreid/ härmatis3. Pitsimustreid on näha hommikuti, kui päike pole veel jõudnud hakata soojendama 4. Lapsed muretsevad erinevaid väiksemaid plastpudeleid, et valmistada ise härmatist5. Lapsed teavad, et härmatist võib valmistada nii õues külmaga kui ka külmkapis

Õppetegevuse käik:

Lapsed täidavad kaks erinevat pudelit veegaÜhe pudeli veega asetavad õhtul õue ja teise pudeli veega külmkappiHommikul tuuakse pudel veega õuest tuppa/ hoiame pudelit veidi soojas/märkame pudelil õrna härmatist/ katsume näpuga. Teise pudeli veega võtame sügav külmast/ märkame, vesi pudelis on jäätunud/ hoiame seda veidi soojas – pudel on tugevalt härmatisega kaetud.Seosed teiste tegevustega:

Kuulamine/ kõnelemine:

Vestlus: laste jutt eelnevast ja mida nad näevad nüüd.

Kunst:

puhume pitsimustreid (vahendid: libedam joonistuspaber, kõrred, tušš)

Liikumine :

Liikumismäng „Külm ja härmatis“ üks laps on külmapoiss ja teised on härmatised. Külmapoisil on käes kepike, teised lapsed – härmatised liiguvad muusika saatel. Muusika katkedes jäävad härmatised liikumatult seisma - kes liigutab, seda puudutab külmapoiss kepikesega ja temast saab uus külmapoiss. Võidab see mängija, keda pole külmapoiss üldse puudutatud.

14

15

2.3. Teema: Kevadlill – võilill 5-6 aastased

Koostaja: Tiiu Nasari

Õppetegevuse eesmärgid.

1. Lapsed saavad teada, millise ilmaga on võilille õis täielikult avatud.2. Lapsed kasutavad loodusvaatluse tulemuste ülesmärkimiseks andmelehti.3. Laps oskab arutleda ja vaadelda ilma nädala lõikes.

Õppetegevuse taust.1. Lapsed teevad esimese katse-proovivad ennustada: millise ilmaga on võilille õis

avatud ja millise ilmaga on täiesti suletud.2. Lapsed omandavad teadmisi avastusõppe tegevuses soojuse mõjust lilledele -

kevadlilledele. Päikesepaistelise ilmaga õis täielikult avanenud.

Materjalid:Andmelehed, värvilised pliiatsid tabeli täitmiseks - andmelehe näidis lisalehel.

Õppetegevuse käik:1. Rühmaruumis märgitakse andmelehele nädalapäeva nimetus, kuupäev ja koht, kuhu

minnakse võilille vaatlema.2. Lapsed võtavad materjalikeskusest vajalikud asjad

TULEMUS: öösel ja vihmase ilmaga on võililled täiesti suletud. Ilusal päikesepaistelisel päeval on võilillede avatud ja täis mesilasi.

Seosed teiste tegevustega.

Lugemine, kirjutamineVÕILILL

Kollased juuksed,lühike kleidike,lühike veidikerohekas kleidike.Ära nüüd mu akna altkusagile keksi,ära sina üksindakusagile eksi.Rõõmus ja krapsvõilillelaps.

Looduslikust materjalist sõnade: lill, päike ladumine.

Matemaatika Punume võililledest pärja ja loendame, mitu õit sinna kulus.

16

Mäng: Samuti on tuntud arvamus, et võilille õisiku abil saab vaadata, kui palju keegi võid on söönud. Tuleb vaid õisik teisele lõua alla panna ja uurida, kui kollane lõuaalune paistab.

Käeline tegevus - Tualettpaberi rulli alusest lillVahendid: tualettpaberirulli alust, joonistuspaberit, värvilisi pabereid, PVA liimi, kääre.

Töökäik: Kleebi rull rohelise värvipaberiga üle - sellest saab lillele varre. Lõika joonistuspaberist lilleõis. Kleebi see lilleõis värvilisele paberile (millist värvi õit tahad). Kleepimisel kasuta paberiliimi. Lõika lilleõis uuesti välja. Kleebi lilleõiele süda - võid selle teha ruumilisena, rippuvate tolmukatega jne. Kleebi PVA liimiga õis varre külge. Õie kroonlehed võid ülespoole painutada.

Veel teadmiseks: Ehkki võilill sisaldab mitmeid mõrusid aineid, söövad enamik kodu-ja ka metsloomi võililli meelsasti. Võilillelehed võivad olla isegi meelistoiduks, näiteks küülikutele. Siiski on võib-olla hea teada, et mõnel loomal võib väga rohke võilillede söömine isegi mürgistuse esile kutsuda.Võilille tasub süüa, sest ta sisaldab rohkelt tervisele ülivajalikke vitamiine ja mineraalaineid. Valmistada lastega võilillesalat:

Retseptid

Kevadise vitamiinivaeguse leevendamiseks soovitan ühe salatiretsepti. 100 g peenestatud võilillelehtedele lisa 50 g puruks lõigatud (tali)sibulapealseid, 25 g peterselli ning maitse järgi soola ja äädikat (kibedust aitab kõrvaldada õunaäädikas). Sega läbi, lisa taimeõli, peale raputa tilli.

Lisaharilik võilill - liigikirjaldus

Võilill on nii tavaline taim, et lähemat tutvustamist ta ei vaja. Kuid enamik inimesi ilmselt ei tea, et võililleliike on Eestis tublisti üle saja.

bio.edu.ee/taimed/oistaim/voilill.htm

Harilik võilill - Vikipeedia, vaba entsüklopeedia

Harilik võilill on kollektiivliik, mis jaotatakse suureks arvuks pisiliikideks. Eestis on leitud 165...170 hariliku võilille pisiliiki.

wikipedia.org/wiki/Harilik_võilill -

17

ANDMELEHT

KUUPÄEV KOHT ÕIS- avatud või kinni

Kuupäev ja koht märgitakse eelnevalt rühmatoas. Õie tabelisse joonistatakse päike, kui võilille õis on avatud ja pilv, kui õis on kinni.

18

2.4. Teema: Kinnastega õues soe4-5 aastased lapsed

Koostaja: Hele Truuman-Saare

Õppetegevuse eesmärgid:

1. Laps saab teada, et kinnasteta on õues külm.2. Lapsed tunnevad erinevaid kinda liike (labakindad ja sõrmikud)3. Lapsed saavad teada erinevatest materjalist4. Laps saab iseseisvalt sõrmkindad kätte

Õppetegevuse taust:

Tegevus võiks toimuda kas sügisel või talvel (temp. kuni -5 C) Vahenditest erinevad kindad (erinevad materjalidest-sõrmikud, villased labakindad,

nailon labakindad, karusnahkkindad, kummikindad)

Õppetegevuse käik:

1.Õpetaja tuleb (mängult) väljast ja teeb et tal on väga külm, käed külmetavad.Õpetajal on käed paljad.

2.Arutleme – ilmad on õues väga külmaks läinud, lumi on maha sadanud.(õpetaja eestvedamisel – suunavad küsimused ilma kohta)

3.Mida teha, et õues oleks kätel soe – tuleb kätte panna kindad.Vaatleme erinevaid kindaid ja kinnistame, eriti sõrmkindad ja nailonist labakindad.

4.Läheme õue ja katsetame, milliste kinnastega on õues soe.5.Ühte kätte paneme nailonist labakinda ja teise kätte paneme sõrmkinda.

Teeme lumepalle

6.Millisel käel hakkab enne külm?Sõrmkindaga käsi hakkab enne külmetama ja saab ka kiiremini märjaks. Nailonist (seest karvane) labakinnas on õues mängides väga soe ja ei lähe kiiresti märjaks

7.Katsetame ka seda, mis juhtub õues kummikindaga (kinnas läheb õues kõvaks, võib krabiseda, kui saabki kätte panna, siis on väga külm)

Seosed teiste tegevustega:

Kuulamine/kõnelemine:

Luuletus „Mustrilised käpikud“ (M.Kesamaa „Hea, et kasvab laps me majas“) Näpumäng „Vanaema kinnast kudus“ (E.Kalamees „Kus mu pöial?“) Mõistatused raamatust „Mõistatused. Vanasõnad. Kõnekäänud“ (õpetajalt õpetajale)

Kunstiline tegevus:

19

Kinda šabloonile kartulitrükis mustri tegemine

20

2.5. Teema: Lume sulamine päikese käes 4-5 aastased lapsed

Koostaja: Liisa Saarse

Eesmärgid:1. Laps mõistab ja selgitab, kuidas öö ja päeva vaheldumine mõjutab temperatuuri muutumist2. Laps õpib tundma lume omadusiTegevuse läbiviimise aeg ja koht: kevad v talv, lasteaia õuealal

Tegevuse käik:

1. Eelnevalt on õuealal välja valitud kindel paik, kuhu paistab päeval päike. Lume omadused (pehme, külm, märg, värvus) Silmaga lumevaiba mõõtmine

2. Lumevaiba vaatlus õhtul. Lumevaip on sulanud väiksemaks. Järeldus: Päike paistab lumele, soojendab ja sulatab lund. Õhtul ja öösel läheb ilm jahedamaks, temperatuur langeb, päike ei soojenda ja lumi ei sula nii kiiresti.

Katse: Lumi pakib

Katsetada lumepalli tegemist sooja ja külma ilmaga. Uurida välja tingimused, millal lumi pakib. Kuulata lume kriuksumist talla all külma ilmaga ning talla alt tulev heli sulailmaga.

Seosed teiste ainetega:

Matemaatika

1. Erineva suurusega lumepallide võrdlemine: kergem - raskem, suurem-väiksem. Lumepallide loendamine, järjestamine suuruse järgi.

Keel ja kõne

1. Sõnade LUMI; PÄIKE, TALV häälimine, tähtedest sõna PÄIKE ladumine

Muusika

1. Liikumis-ja laulumängud lumest, lumepallidega “Lumememm” Inga Rand (Präänik Väänik, lk 64)

Liikumine

1.Erinevad lume teemalised liikumismängud toas ja õues (tasakaaluharjutused lumepallidel), täpsusvisked lumepallidega “Lumepall” (Hedi-Kai Sõstra, Gitte Gregersen, Kõik koos me laulame, lk 20, Viljandi 2001)

21

Kunst

1. Värviliste jääkuulide valmistamine (Metstötsi rajad, lk 214)

Kirjandus:

1. M. Tõhk, “Metstötsi rajad” Eesti Ajalehed AS, 2010

2. H.-K. Sõstra, G. Gregersen, “Kõik koos me laulame” Laulu-, laulumängu- ja tantsuraamat eelkooliealistele lastele, Viljandi 2001

3. I. Rand, “Präänik Väänik”, Muusika Tuba, 2008

22

2.6. Teema: Sipelgapesa, sipelgate elutegevus sõltuvalt aastaaegade vaheldumisest (temperatuuri muutused)4-7 aastased lapsed (võimalus kohandada raskusastet).

Koostaja: Eve Laidvee

Eesmärgid1. Tunda looduses esinevaid sipelgaid ja jälgida nende elutegevust varakevadest sügiseni.2. Saada teada, kas ilmastikumuutused ja temperatuurimuudatused mõjutavad sipel-gate elutegevust.3. Äratada lastes huvi looduses valitsevate seoste vastu.

Töövahendid: mõõtelatt, mõõdulint, luubid, paber, pliiats, termomeeter.

Tegevuse käik1. Sipelgapesa vaatlus. Kes on sipelgad. Sipelgate tööülesanded. Sipelgate toitumine, elu pe-sakuhilas.2. Sipelga vaatlus luubi all.3. Pesad, nende elujõulisuse tingimused.4. Jälgida, kuidas sipelgad liiguvad pesa läheduses.5. Pesade mõõtmine eri aastaaegadel, tulemuste ülesmärkimine.6. Teperatuuri mõõtmine maapinnalt ja õhutemperatuuri mõõtmine, tulemuse ülesmärkimine.Kas ilmastikumuutused avaldasid mõju pesa kõrgusele ja elutegevusele. Kui ja, siis kuidas. Järeldused.

Järeldused:1. Külmade ilmade saabudes lähevad sipelgad sügavamale pesa maaalustesse käikudesse ja jäävad seal tardasendisse kevadet ootama. 2. Kevadel ilmade soojenedes sipelgad ärkavad ja alustavad elutegevust.3. Mida palavam on päev, seda kiiremini sipelgad liiguvad. Pesakuhilad on kõrgemad suvel.4. Temperatuur mõjutab sipelgate aktiivsust.

Seos teiste ainetega.

Keel ja kõneSipelgatest luuletuste, jutukeste, muinasjuttude, muistendite, mõistatuste kuulamine, lugemine. M. Tõnisoo „Valme ja jutte“ (Ritsikas ja sipelgas)Sekora, Ondrej. „Sipelgad ei alistu“

Muinasjutud: Jänes ja kilpkonn (Rohutirts ja sipelgas lk.30)P. Kippar „Loomad, linnud, putukad: eesti muinasjutud (Sipelga ja ämbliku elulugu)Tabelite täitmine, kirjutamine.

MatemaatikaPesade kõrguse, laiuse mõõtmine. Temperatuurinäitude loendamine, ülesmärkimine.Matemaatiliste jutukeste koostamine sipelgatest.

23

KunstitegevusPiltide joonistamine, värvimine. Voolimine, meisterdamine.

Meisterdamine: Sipelgas (V: kastanimuna, karvatraat, naaskel)Joonistamine: Sipelgapesa( V: švammitrükk, pruun guaššvärv, viltpliiatsid)(Švammiga trükkida pesakuhil, viltpliiatsitega joonistada väikesed sipelgad pesale)

Liikumine ja muusikaErinevad liikumismängud, rütmimängud, laulud sipelgatest.LM „Sipelgate võidujooks“(lapsed kõnnivad või jooksevad mööda maha joonistatud joont)LM „Sipelgad“ (Lapsed on sipelgad ja jooksevad mänguväljakul. Hüüde peale „sipelgad pessa“ jooksevad lapsed kokku ja moodustavad üksteise ümbert kinni võttes pesakuhila)

Kasutatud kirjandus ja viited

http ://www.zone.ee/kuklase rahvasJ.Halifman: „Mesilased, sipelgad, termiidid.“ Tln. 1966Õie Haavik „Linnud ja putukad“ 2006Eve Külmallik „Mere-ja murumängud lasteaedadele.“ Tln. 2010Sirje Raadik “Õpime õues mängides.” AS Kirjastus Ilo ja Sirje Raadik, 2009

24

2.7. Teema: Soojuse tunnetamine erinevate meelte abil 5-6 aastasedKoostaja: Tiiu Nasari

Õppetegevuse eesmärk1. Laps oskab nimetada erinevaid meeli.2. Laps oskab kasutada oma erinevaid meeli kevade tunnetamisel.

TaustTegevuses kasutavad lapsed oma kõiki meeli ja juhinduvad töölehtedest.

Õppetegevuse käik1. Meelte meelde tuletamine rühmatoas.2. Rühmatoas antakse ülesandeid, milles tuleb rakendada erinevaid meeli.NÄITEKS:Erinevate puuviljade maitsmine- maitsmismeele abil maitse omaduste kirjeldamine.Vaikse ja valju muusikaheli tajumine kuulmismeele abil.Erinevad ained - pipar, küüslauk - lõhnatopsides ja nende eristamine haistmismeele abil jne.3. Lapsed jaotatakse gruppidesse, antakse töölehed ja suundutakse lasteaia õuealale.4. Algab otsimine- kuidas tajume viie meele abil saabunud kevadet.

Tee tabelisse tulpa plussmärk, kui tajusid õues viie meele abil järgnevatSilm - päikeKõrv - linnulaulNina - kevade lõhnKeel - maitsesid kase pungaKäsi - soojus mõnel esemel

KÄSI

SILM

KÕRV

NINA

KEEL

Käeline tegevusPeitepilt:Võta üks joonistustunnis maalitud A4 formaadis pilt, võib ka mingi ajakirja väljalõige olla

25

www.miksike.ee (Käsitöö, Korol)

Murra keskelt kokku ja lõika sisselõiked.

www.miksike.ee (Käsitöö, Korol)

26

Risti pildile vertikaalsed sisselõiked, püsti pildile horisontaalsed. Lõikuda võib sirgelt, kuid võib ka viltu, sik-sak kääridega jm. moodi. Lõika värvipaberist ribad ning põimi sisselõigetega pilti nagu korvi. Tuleb huvitav pilt.

www.miksike.ee (Käsitöö, Korol)

Keel ja kõne MõistatusedNeiu ehib Hiiumaal, ehted paistavad meie maal - päike.Kuldkera keset koplit - päikeKaks peni viljapõllul, teineteist kätte ei saa - kuu ja päike.HÄÄLIME JA LAOME SÕNU: käsi, silm, suu, kõrv ja nina.

Matemaatika

Leitakse õuealal looduslikke hulki ja antakse neile üldnimetusi.

27

2.8. Teema: Termomeetri tundmaõppimine Koostaja: Eve Laidvee5-7 aastased lapsed

Eesmärgid:1. Laps tutvub erinevate termomeetritega ja teab, kus neid kasutada.2. Laps õpib termomeetrilt temperatuuri lugema ja tabelisse märkima.

Uued mõisted: plusskraadid, miinuskraadid, skaalaVahendid: erinevad termomeetrid, paber, pliiatsid, pudel, joogikõrs, plastiliin, papiriba, teip, toiduvärv, vesi, kauss.Tegevust saab läbi viia aastaringselt.

Tegevuse käik:1. Räägime erinevatest termomeetritest, mida kodudes kasutatakse.(Kraadiklaas kehatemperatuuri mõõtmiseks, termomeeter õhutemperatuuri mõõtmiseks toas ja õues, sauna-, köögi-, veetermomeeter)2. Kus on soojem, kus külmem, kas toas või õues? Miks?3. Toa- ja õuetemperatuuride võrdlemine.4. Kuidas termomeeter töötab?5. Täidame toa temperatuuritabelit.6. Täidame õue temperatuuritabelit.7. Pudeltermomeetri valmistamine.

Seosed teiste ainetega:

MatemaatikaTermomeetrite näitude lugemine skaalalt. Toa- ja õuetermomeetri näitude võrdlemine. Arvude märkimine tabelisse.

Keel ja kõneTabelist lugemine ja tabeli täitmine.

KunstitegevusMeisterda plastiliinist oma termomeeter.(Rulli silindrikujuline vorm, vajuta lamedaks, vooli väiksemad ribad ja aseta enne valmistatud lamedale vormile, kujundades skaala)Pudeltermomeetri valmistamine õpetaja abil.(vt.õpetust A.Smith”Suur katseraamat”)

Kasutatud kirjandus:

Raim Farhadi “Kas külm või kuum” kogumik “Ema, palun loe mulle.” lk.237

Alastair Smith ”Suur katseteraamat” Koolibri 1999

28

2.9. Teema: Vihmavesi ja kraanivesi (soojuse mõõtmine) Koostajad: M.Seiman, M. Kundla

Õppetegevuse eesmärgid:1. Laps teab, et soojus e. päike mõjutab vee temperatuuri

Õppetegevuse taust:1. Lapsed tutvuvad kahe erineva vee temperatuuriga.2. Õpetaja on eelnevalt varunud kahte erinevasse anumasse – kraani-ja vihmavee 3. Õpetaja selgitab, et külm vesi on varutud kraanist ning soojem vesi vihmavee hoidlast4. Toimub vestlus, miks on kraanivesi külmem5. Lapsed katsetavad, kuidas päike mõjutab vee temperatuuri6. Vahenditeks: termomeeter ja käsi ning igale lapsele kaks väiksemat klaaspurki

Õppetegevuse käik:1. Lapsed täidavad 2 purki veega - ühes vihmavesi, teises kraanist võetud külm vesi.2. Katsudes käega on kraanivesi külmem ning vihmavesi soojem 3. Mõõdame kraadiklaasiga temperatuuri ja märgime purgi peale. 4. Viime kraaniveega purgi päikese kätte ja paari tunni pärast mõõdame temperatuuri uuesti ja kirjutame purgile.5. Toimub kahe erineva vee temperatuuri mõõtmine ja võrdlemine - kraanivesi on läinud päikese käes soojemaks.6. Kokkuvõte, järelduste tegemine: lapsed said teada ,et päike soojendab vett.

Seosed teiste tegevustega:

Kuulamine/ kõnelemine:* Mari-Epp Täht; Veeraamat; Koolibri Tallinn 2003a. lk.20

Matemaatika:1. Oskab käsitleda termomeetrit2. saab aru mõistetest; soojem ja külmem

Liikumine Liikumismäng „Päike ja vihm“ - Selles mängus läheb vaja kollast ja sinist sahistajat (saab teha õhukestest ribadeks lõigatud prügikottidest). Üks mängija saab sinise sahistaja – tema on Vihm. Teine mängija saab kollase sahistaja – tema on Päike. Ülejäänud mängijad on mängualal vabalt ringi jooksmas. Vihm ja Päike hakkavad mängijaid taga ajama. Kui Vihm puudutab oma sahistajaga mängijat, jääb see seisma ja hakkab ühel kohal hüplema nagu vihmapiisk. Päikese ülesanne on oma puudutusega vihmapiisad „ära kuivatada“, et need saaks jälle jooksma minna. Mõne aja pärast valitakse uus Vihm ja Päike ning mäng kordub.

„Mere- ja murumängud lasteaedadele“, Tallinna Keskkonnaamet 2010

29

2.10. Teema: Kevadine lillepeenar lasteaia õuealal Koostaja: Liisa Saarse

4. aastased lapsed

Õppetegevuse eesmärgid:

1. Laps teab, et mullas elavad erinevad putukad/loomad2. Laps teab, et mullas kasvavad taimed3. Laps teab, et taimed vajavad kasvamiseks soojust, valgust ja vett

Õppetegevuse taust:

Vahendid:

MuldLuubidKühvlidSalvrätidPintslidSalvrätilakkSavist lillepotidLilleseemnedPildid/mulaazid erinevatest putukatest/mullaelanikest

Õppetegevuse käik:

1. Õpetaja tutvustab lastele mõnda looma/putukat, kes elab mullas või keda võib leida kivide alt (sipelgas, mutt, vihmauss, sajajalgne)2. Erinevate putukate/mullaelanike piltide/mulaazide vaatlus 3. Suunata lapsed õues sobiva lillepeenra juurde4. Õpetaja jagab lastele luubid ja vajadusel näitab, kuidas neid õigesti hoida ja kasutada5. Esmalt uurivad lapsed koos õpetajaga mulda6. Õpetaja aitab lastel märgata, et muld koosneb huumusest ja kividest7. Lastele jagatakse kaevamiseks väiksed kühvlid ja suunatakse sobivasse uurimispaika8. Lapsed vaatlevad mulda läbi luubi9. Mullast erinevate putukate ja ussikeste otsimine, uurimine10. Vestlus teemal – kevadised tööd lillepeenral – kaevamine, lilleseemnete külvamine, kastmine, soojuse, valguse vee tähtsus taimede kasvuks

Näpumäng „Suss, suss vihmauss“ (Ave Kumpas, Näpumängud, lk 73)

Suss suss vihmaussMulda vagu ajab.Suss suss vihmaussSõpru taga ajab.Vaata, vihma sajab!Peitu!

30

(Sõrmed on ussikesed, mis keerlevad igas suunas. Vihmasaju ajal trummeldada sõrmeotstega põrandale (lauale, trummile). Peitu – peita kiiresti käed selja taha, kaenla alla, kukla taha vm.)

Liikumismäng „Sajajalgne“ Lapsed seisavad rivis, käed üksteise õlgadel. Esimene laps rivis on sajajalgse pea ning ta liigub silmad lahti. Teised tema keha, liikudes silmad kinni. Sajajalgne jalutab mööda madalate takistustega rada, keha peab usaldama pead, kes neid juhib ja suunab. Käsi kaaslase õlgadelt lahti lasta ei tohi-muidu rebeneb sajajalgne katki. Mängu lõppedes saavad lapsed jagada muljeid, mis tunne oli pimedana kõndida

Mäng läbi õppetegevuse: „Töösipelgad“Lapsed on jaotatud kaheks töösipelgate rühmaks. Õpetaja annab mõlemale rühmale ülesande korjata mahakukkunud puuoksakesi, käbisid või männiokkaid hunnikusse (sipelgapesaks). Õpetaja märguande peale lõpetatakse esemete korjamine. Koos lastega vaadeldakse ja võrreldakse, millise rühma sipelgapesa sai suurem. Võidab see rühm, kellel on suurem hunnik - pesa. Lisaks võib loendada kokku korjatud erinevaid esemeid - mitu käbi, okast jne on kellegi pesas jne.

Matemaatika – lilleseemnete vaatlemine, sorteerimine vastavalt suurusele, värvusele ning kujule.

Käeline tegevus1. Lillepottide kaunistamine salvräti tehnikas (lühike töökirjeldus: nt savist lillepott pühkida eelnevalt lapiga/ või pesta veega tolmust puhtaks ning kuivatada. Pintsliga kanda salvräti lakki potile, asetada väljalõigatud salvräti pildid lakitud kohale ning pintseldada veelkord lakiga üle. Lasta kuivada. Lisada veel 2-3 lakikihti)2. Lilleseemnete külvamine lillepotti3. Taime kasvu jälgimine (kuiv muld – taim närtsib; märg muld – taim kasvab; taim valguse käes – kasvab rohelisena; taim pimedas – närtsib, muutub kollakaks). 4. Üks pott külvatud taimega asetatakse pimedasse ruumi - mis juhtub taimega, kui see kasvab pimedas? Ülejäänud potid asetatakse rühmaruumis valgusküllasesse paika.

31

2.11. Teema: Kivid. Temperatuuri sõltuvus ilmastikunähtustest ja aastaajast Koostaja: Eve Laidvee

5 – 7 aastased lapsed

Eesmärgid: 1. Laps selgitab temperatuuri (soojuse) sõltuvust ilmastikunähtustest, aastaajast.2. Laps selgitab, kuidas öö ja päeva vaheldumine mõjutab temperatuuri muutumist.

Tegevuse läbiviimise aeg suvel, päikesepaistelise ilmaga.

Tegevuse käik:1. Kivi vaatlus hommikul. Kivide omaduste kirjeldamine. Katsu kivi. Mida sa tunned?

( kivi on külm) Miks see nii on? (öösel on jahe, päike ei soojenda)2. Kivi vaatlus lõuna ajal. Päike paistab kivi peale. Katsu kivi. Mida sa tunned? (kivi on kuum) Miks see nii on?3. Kivi vaatlus õhtul. Katsu kivi. Mida sa tunned ? (kivi on soe, aga ei ole enam nii kuum, kui päeval).

Põhjendus: päikese käes kivid kuumenevad ja soojeneb kivipind. Õhtul ja öösel läheb ilm jahedamaks, temperatuur langeb ja kivi pind jahtub, muutub külmemaks.

Seosed teiste ainetega:

MatemaatikaErineva raskusega kivide võrdlemine kergem-raskem. Kivide loendamine, reastamine suuruse järgi. Sorteerimine värvi, kuju, suuruse järgi.

Keel ja kõneVäikestest kivikestest tähtede kuju moodustamine maapinnale.

MuusikaRütmimängud kivikestega(liigutused koos rütmi koputamisega)

LiikumineErinevad liikumisviisid kivide juures(hüpped, üleasted, jooks kivide vahel)

KunstKivide värvimine, kivi peale pildi joonistamine.

Kirjandus:Sirje Raadik “Õpime õues mängides“ AS Kirjastus Ilo ja Sirje Raadik, 2009Lisa:Kui lasteaia õuealal on suuri kive saab neid mänguliselt ära kasutada.

32

2.12. Teema: Teekond maa südamesse Koostaja: Älis Kasela

6-7 aastased lapsed

Koht: rühmaruumisAeg: 45 min.Vahendid: pinnase maketid, Maa pildiraamat

Vahendid “vulkaani” valmistamiseks: suur vaagen või kandik, lehter, äädikas, söögisooda, väike plastmasspudel, punane toiduvärv, kruusa, liiva.

SissejuhatusÕpetaja näitab pinnase makette ja selgitab, et meie jalgealune maa on kihiline nagu tort. Mulla all on kivim, millest koos taimede, seente ja loomade lagunenud jäänustega tekib viljakas muld.

Pinnase uurimineRühmaruumis tutvustab õpetaja joonise abil Maa siseehitust ja räägib, et Maa sisemuses on väga kuum, nii kuum, et kivimid sulavad. Kui maakoor rebeneb, pääseb sulakivim välja ja tekivad vulkaanid.Vulkaan ehk tulemägi, purskesaadustest koosnev koonusjas mägi, mis asub maakoores oleva lõõri või lõhe kohal. Vulkaanikuhiku tipust purskab kraatri kaudu maapinnale laavat, tuhka, kuumi gaase, auru ning tahkeid laavatükke. Nüüdisajal on maailmas üle 300 tegevvulkaani. Vulkaanipursked põhjustavad suuri purustusi ja nõuavad inimohvreid. Vulkanoloogia uurib vulkaanide tekke ja arengu seaduspärasusi ning purskesaaduste ehitist ja koostist.Õpetaja valmistab ise vulkaani.

Töö käik: Lisa äädikale toiduvärvi, see teeb „laava” punaseks. Täida lehtri abil pudel pooleni söögisoodaga. Aseta pudel vaagna keskele püsti.Vulkaani valmistamiseks kuhja pudeli ümber algul kruusa, seejärel liiva. Et vulkaan päris vulkaaniga sarnaneks, kasuta ka vulkaanilisi kive. Nüüd vala pudelisse kiiresti natuke punast äädikat. Vulkaan hakkab purskama.NB! Äädikaaurude kahjuliku toime vältimiseks ei tohi lapsed vaadata vulkaani liiga lähedalt. Pärast katset tuleb ruum korralikult õhutada.

Seosed teiste tegevustega:

Keel/kõne:Sõnavara/mõisted: vulkaan, vulkanoloogia, laava, maa siseehitus.Sõnade ladumine (laava)kividest (vulkaan, laava).

KunstLapsed meisterdavad kleepetöö pinnase läbilõikest.

Kasutatud kirjandus: Loengumaterjal, „Lehola Keskkonnahariduskeskus“ Asta Tuusti

33

3. PÄRNU LASTEAED PÖIALPOISS

3.1 Teema: Päikese pai paneb pungad puhkema

Koostajad: Mare Randma ja Aivi Sõmer

1 nädal aprillis 5 – 7 aastased lapsed

Eesmärgid: 1. Laps tunneb lasteaia õuealal kasvavaid puid: kask, tamm, pärn, vaher, kastan2. Laps oskab lahti rääkida mõisted: pungas, hiirekõrvus, lehes3. Laps oskab mõõta välis- ja toatemperatuuri 4. Laps oskab võrrelda temperatuuri näite andmelehtedel

Õppetegevusele eelnev tegevus:Lasteaia õueala on põhjalikult vaadeldud ja sildiga tähistatud puud (kask, tamm, pärn, vaher, kastan)Rühmaruumi on vaasidesse toodud viie puu oksadOksad on tähistatud siltidega ja vaatluskalendritega Lastele on eelnevalt õpetatud jälgima termomeetri näituLastega on harjutatud temperatuuri jälgimist erinevates tingimustes: toas, õuesLastega koos on täidetud temperatuuri tabelid Lapsed on joonistanud kõiki puid

Vahendid:1 suur vaatluskalender kuu kohta Iga puu jaoks tööleht (lisad 2-6), puu pungade arengu jälgimiseks õues ja toas 5 vaasi erinevate puude okstega (kask, tamm, pärn, vaher, kastan)Termomeeter toas ja õues Luubid igale lapsele Rühma lapsed on jaotatud 5 gruppi vastavalt väljavalitud puudele. Igale grupile on tööleht ühe puu pungade arengu jälgimiseks õues ja toas. 25 töölehte (lisa 7). Töölehed termomeetri näitude märkimiseks toas ja õues. Ühe nädala jooksul märgib iga lastegrupp (5 gruppi) igal päeval ühe lehe (5x5 =25 töölehte)

Tegevused: 1. Õppekäigud lasteaiaõues erinevate puude juurde2. Õpetaja juhendamisel toimub temperatuuri näitude vaatamine ja kirjutamine nii õues kui toas 3. Täidetud temperatuuritabelite võrdlemine õpetaja juhendamisel4. Lapsed töötavad 5 grupis (kask, tamm, pärn, vaher, kastan) ja täidavad iga puu kohta töölehed. Töölehel jälgitakse, kuidas looduses ja toas vaasis on pungad puhkenud. Töölehele märgitakse vaatluse toimumise kuupäev ja joonistatakse pungade suurus5. Õpetaja koos lastega võrdleb täidetud töölehtede põhjal õues kasvavate puude ja toas puude okstel olevate pungade suurust. Võrdluse tulemusena järeldub, et õues kasvavatel puudel on

34

pungad väiksemad kui toas vaasis olevatel okstel. Siit omakorda järeldub, et kuna toas on soojem kui õues, siis puhkevad pungad toas soojas kiiremini kui õues jahedas.6. Koostöös õpetaja ja laste gruppidega valmivad oma puude raamatud. A 4 formaadis joonistatud ühe puu aasta ring; eraldi lehel puu leht (joonistatud või kuivatatud puuleht); puu seemned ja viljad (joonistatud või kuivatatud); puukoore muster; kuidas ja mida inimene sellest puust saab kasutada. Raamatu kaanele kirjutavad grupid vastava puu nime ja koostajate nimed (laste nimed).

Seos teiste tegevustega:

Keel ja kõne

1. Omadussõna kolme võrde kasutamine kõnes (soe – soojem – kõige soojem; külm – külmem – kõige külmem; kuum – kuumem – kõige kuumem; suur – suurem – kõige suurem; väike – väiksem – kõige väiksem)2. Häälikumäng „Tõsta üles õige täht“. Õpetaja ütleb puid iseloomustavaid sõnu. Eesmärk: süvendada õpitud tähtede tundmist, eristama sõnade algushäälikut. Vahendid: suured tähekaardid. Näiteks õpetaja ütleb „roheline“, laps tõstab üles R tähekaarti; õpetaja ütleb „kahar“, lapsed tõstavad üles K tähekaarti; õpetaja ütleb „tugev“, lapsed tõstavad üles T tähekaarti jne.

Matemaatika1. Temperatuuride võrdlemine. Märkide: on suurem kui >, on väiksem kui < , võrdne = kasutamine ( 24 on suurem kui 10; 6 on väiksem kui 22) 2. Puu tüve ja puu okste erinevuste välja toomine ja võrdlemine3. Mõiste tihedam-hõredam, rohkem-vähem, tugevam-nõrgem, kõrgem-madalam õige kasutamine

Kunst1. Puude ja pungade joonistamine – laste töödest valmib raamat, mida eelnevalt tegevuste juures kirjeldasime2. Loodusliku materjaliga värvimine – tegevus võib toimuda õues või toas. Lastele on topsidesse kogutud erinevad materjalid või leiavad loodusest ise: puude pungad; puude koored; rohukõrred; muld; liiv; sammal jne.

LiikumineLiikumismäng „Puukaupleja“. Mängujuht on puukaupleja, kes annab mängijatele puude nimed või vallivad lapsed nimed ise. Ühte puud võib olla mitu. Tuleb ostja ja ütleb: „Tahan puud osta“. Puukaupleja küsib: “Millist puud sa tahad?“ Ostja nimetab puu nime (Pärn). Puukaupleja juhatab ostja metsa (eelnevalt kokku lepitud, piiritletud ala), kust ostja valib välja puu. Ostja küsib „Kas sina oled pärn?“ Laps vastab „Jah, mina olen pärn“ või „Ei, mina ei ole pärn“. Leides soovitud puu (pärn), läheb ostja puukaupleja juurde ja maksab puu eest raha nii palju kui ostja küsib (käeplaksud). Seejärel püüab ostja puu kinni enne kui puu jõuab metsast välja jooksta. Kinnipüütud puu hakkab ostjaks ja ostja muutub puuks. Mäng kordub. (Kohandanud õpetajad M. Randma ja A. Sõmer).

Muusikaline liikumine „Päikese tants“ muusika Helin-Mari Arder. Tantsu koostaja K. Vaiksalu.

35

Päikese seelik: ringi keskel on laps, kellel on seljas seelik, mis moodustub päikese kiirtest (pikad kollased riideribad). Iga kiire otsast hoiab kinni laps kahe käega.

Tantsu kirjeldus: 1. lapsed istuvad põlvitusistes2. keskmine laps tõuseb püsti3. kiired tõusevad ükshaaval püsti (käed all) 4. kiired kõnnivad ringselt (keskmine laps kõnnib väikeste sammudega kaasa5. kiired tõstavad käed pea kohale ja kõnnivad ringselt edasi6. kiired ja keskmine laps jäävad seisma, kiired keerutavad kiire ümber keha, ise liikudes keskmise lapse suunas 7. kiired liikuvad keskelt välja (keerutavad ennast lahti)8. kiired kõnnivad ringselt käed all 9. kiired ja keskmine laps jäävad seisma, kiired liigutavad käsi üles- alla (päikese kiired lehvivad)10. keskmine laps läheb põlvitusistesse 11. kiired lähevad ükshaaval põlvitusistesse ja käed all

MuusikaLaul „Päikest ootamas“. A. Kumpas ja M. Vikat „Midli-Madli 2“ Kevadhäälte kuulamine. Kätlin Vainola „Metsaelu aabits“ plaadil F. Jüssi lindistatud hääled.

Vaba aegLuuletuse õppimine:„Oli aias väike puu,hoidis lehekesi koos.Päike paistis ülevalt,Maa, see toitis alt.Kõrgelt Päike poetas kulda,vahel vihmgi kastis mulda.Puhkes puukene väike,ütles: „Tänan, Maa ja Päike!“

Mõistatused Päikesest ja puudest. „100 mõistatust ja 500 vanasõna“ koostanud T. SaimreRaamat „Tants ümber puu“ M. Kebbinau, N. Meltsas. Lapsed loevad, jutustavad, arutlevad puude piltide põhjalIgapäevaselt temperatuuritabeli täitmine

Õppemäng „Mõmmi leidis lehe!“ („Metsast ja selle asukatest“ L. Juhanson lk. 16) Lapsed vaatlevad luupidega puude pungasid

Kasutatud kirjandus:1. Looduse teejuht. Inglise keelest tõlkinud U. Kaldmaa. Koolibri. 2. Tõhk, M. (2010) Metstötsi rajad. Eesti Ajalehed AS.3. Vaino, K. (2009) Metsaelu aabits. Tallinna Raamatutrükikoda. 4. Juhanson, L. (2011) Metsast ja selle asukatest. TEA Kirjastus.5. Raadik, S. (2009) Õpime õues mängides. Kirjastus Ilo. 6. Vilbaste, K. (2007) Õuesõpe. Kirjastus Ilo.7. Kebbinau, M. (2004) Tants ümber puu. Kirjastus Ilo

36

8. Saimre, T. (2010) „1000 mõistatust ja 500 vanasõna“ TEA Kirjastus.

37

LISA 1

Kirjandust teema „Päike kui soojuse allikas“ juurde

Kogumikust „Isa loe mulle…“ V. Koržetš „Muinasjutt kahvatukollasest päikesest“ lk 143 (5-6 a) H. Mänd „Soojus“ lk 183 (3-4 a) V. Sõelsepp „Päikesega“ lk 324 (6-7 a)

Kogumikust „Memme loe mulle…“ H. Rand „Imesoojal suveõhtul“ lk 275 (4-5a ) K. Saaber „Hiirepoja päike“ lk 360 (6-7 a) M. Kivikild „Päikesekild“ lk 185 (6-7a)

Kogumikust “ Ema loe mulle…“ M. J. Eiseni järgi „Päike, kuu ja tähed“ lk 249

Kogumikust „Kirju – Mirju“ E. Raud „Triin ja päike“ lk 10 R. Parve „Tere päike“ lk 82

Kogumikust „Laste sõna“ E. Esop „Päikesepüüdja“ lk 237 (5-6 a) M. Trendafilova „Päike ja lumikelluke“ lk 154 (5-6 a) M. Nurme „Päike“ lk 154 (5-6 a) E. Enno „Juss päikesele“ lk 160 (5-6 a) K. D. Ušinski „Hommikused kiired“ lk 160(5-6 a) J. Kaidla „Juuli“ lk 384 (5-6 a) R. Janno „Päiksemees“ lk 83 (5-6 a) Slovaki muinasjutt, tõlkinud M Tender „Päikesele külla“ lk. 198 (5-6a) Kass „Päike, vihm ja vikerkaar“

Kogumikust „Roosa muinasjutt“ H. Mänd „Päikeseaugud“ (5-6a)Kogumikust „Kõik räägivad“

H. Mänd „Soojus“ (4 a) H. Mänd „Varjupoiss“

Kogumikust „Veerimisraamat“ Vinci „Laiskvorst ja päike“

38

LISA 2TÖÖLEHT 1

PUUDE PUNGADE PUHKEMINEKASK EHK KÕIV

KUUPÄEV: ……………………………………………………………………………….

1. JOONISTA LASTEAIA ÕUES KASVAV KASK JA KASE OKSAD PUNGADEGA

2. JOONISTA VAASIS OLEV KASEOKS KOOS PUNGADEGA

MEESKOND: ……………………………………………………………………………

……………………………………………………………………………………………

39

LISA 3TÖÖLEHT 2

PUUDE PUNGADE PUHKEMINE TAMM

KUUPÄEV: ……………………………………………………………………….

3. JOONISTA LASTEAIA ÕUES KASVAV TAMM JA TAMME OKSAD PUNGADEGA

4. JOONISTA VAASIS OLEV TAMME OKS KOOS PUNGADEGA

MEESKOND: ……………………………………………………………………………….

…………………………………………………………………………………………………

40

LISA 4TÖÖLEHT 3

PUUDE PUNGADE PUHKEMINE PÄRN – NIINEPUU - LÕHMUS

KUUPÄEV: ……………………………………………………………..

5. JOONISTA LASTEAIA ÕUES KASVAV PÄRN JA PÄRNA OKSAD PUNGADEGA

6. JOONISTA VAASIS OLEV PÄRNA OKS KOOS PUNGADEGA

MEESKOND: …………………………………………………………………………………

………………………………………………………………………………………………….

41

LISA 5TÖÖLEHT 4

PUUDE PUNGADE PUHKEMINE VAHER - PIKANINAPUU

KUUPÄEV: ……………………………………………………………..

7. JOONISTA LASTEAIA ÕUES KASVAV VAHER JA VAHTRA OKSAD PUNGADEGA

8. JOONISTA VAASIS OLEV VAHTRA OKS KOOS PUNGADEGA

MEESKOND: …………………………………………………………………………………

………………………………………………………………………………………………….

42

LISA 6TÖÖLEHT 5

PUUDE PUNGADE PUHKEMINE KASTAN

KUUPÄEV: ……………………………………………………………..

9. JOONISTA LASTEAIA ÕUES KASVAV KASTAN JA KASTANI OKSAD PUNGADEGA

10. JOONISTA VAASIS OLEV KASTANI OKS KOOS PUNGADEGA

MEESKOND: …………………………………………………………………………………

………………………………………………………………………………………………….

43

LISA 7TÖÖLEHT 6

TEMPERATUUR TEMPERATUUR TOAS ÕUES

MEESKOND:………………………………………………………………………………….

………………………………………………………………………………………………

44