Pärnu Kadri Lasteaed

ARENGUKAVA

2017 - 2025

PÄRNU 2017

KINNITATUD

Pärnu Linnavalitsuse 25.09.2017 korraldusega nr 508

2

Sisukord

1 Sissejuhatus .................................................................................................................. 3

2 Üldandmed.................................................................................................................... 3

2.1 Pärnu Kadri Lasteaed .............................................................................................. 3

2.2 Personal ................................................................................................................... 3

2.3 Lapsed ..................................................................................................................... 4

3 Sisehindamise tulemused ja 2013-2016 arengukava täitmise analüüs ......................... 4

3.1 Juhtimine ja personalitöö ........................................................................................ 4

3.2 Koostöö huvigruppidega ......................................................................................... 5

3.3 Ressursi juhtimine ................................................................................................... 5

3.4 Õppe – ja kasvatusprotsess ...................................................................................... 6

4 Arengustrateegia ........................................................................................................... 7

4.1 Missioon .................................................................................................................. 7

4.2 Põhiväärtused .......................................................................................................... 7

4.3 Visioon .................................................................................................................... 7

4.4 Arengu üldeesmärgid aastani 2025 ......................................................................... 7

5 Tegevuskava valdkonniti aastateks 2017 – 2019 ......................................................... 8

5.1 Eestvedamine ja juhtimine ...................................................................................... 8

5.2 Personali juhtimine .................................................................................................. 8

5.3 Koostöö huvigruppidega ......................................................................................... 9

5.4 Ressursside juhtimine ............................................................................................ 10

5.5 Õppe- ja kasvatusprotsess ..................................................................................... 11

5.6 Investeeringuvajadused ......................................................................................... 13

6 Arengukava uuendamise kord .................................................................................... 14

3

1 Sissejuhatus

Pärnu Kadri Lasteaia arengukava aastateks 2017 – 2025 on dokument, mis määrab ära lasteaia

arenduse põhisuunad ja valdkonnad, tegevuskava aastateks 2017 - 2019 ning arengukava

uuendamise korra.

Kadri Lasteaia arengukava lähtub asutusesisesest tegevuseanalüüsist, 2014-2016 sisehindamise

aruandest, lasteaia põhimäärusest, Pärnu linna arengukavast, Pärnu linna haridusvaldkonna

arengukavast ja teistest õigusaktidest.

Arengukava koostamisest võtsid osa kogu lasteaia kollektiiv, lapsevanemad, hoolekogu.

Arengukava koosneb üldandmetest, hetkeseisu analüüsist, missiooni ja põhiväärtuste läbi

sõnastatud visioonist, arengu üldeesmärkidest ja tegevuskavast valdkonniti ning arengukava

uuendamise korrast.

2 Üldandmed

2.1 Pärnu Kadri Lasteaed

Aadress: Kadri 23, 80033 Pärnu

tel. 44 72 429

e-post: info@kadri.parnu.ee

kodulehekülg: www.kadri.parnu.ee

Pärnu Kadri Lasteaed asub Pärnu Ülejõel, Lasteaia territoorium jääb Tallinna maantee ja Kadri

tänava vahelisele alale. Vastavalt Pärnu Linnavalitsuse otsusele 16. 09. 1999 nr. 65 on lasteaia

teeninduspiirkonnaks Pärnu linna haldusterritoorium.

Asutuse õppe- ja kasvatustöö korraldus toetub Koolieelse lasteasutuse riiklikule õppekavale, mille

alusel on koostatud 2009.a. asutuse õppekava. Kadri Lasteaed omab Haridus- ja

Teadusministeeriumi poolt 25.02.2005 a. väljastatud tähtajatut koolitusluba nr. 3606HTM.

Kadri Lasteaia rühmadel on puude nimetused: Kuuse, Kastani, Vahtra, Pihlaka, Õuna ja Pirni rühm.

Kadri Lasteaed on ühinenud Tervist Edendavate Lasteaedade võrgustikuga. Õppetöös rakendatakse

suunatud uurimuslikku õpet, matemaatika õpetamise kontseptsiooni Lähme Arvumaale ja

Kiusamisest vaba lasteaia metoodikat.

Kadri Lasteaia pedagoogiline nõukogu on arengukava heaks kiitnud 26.oktoober 2016 protokoll nr

1-8/2. Lasteaia arengukava on tutvustatud hoolekogule 29.novembril 2016 protokoll nr 1-6/2.

2.2 Personal

Lasteaia personal on olnud läbi aastate püsiv ja seetõttu suurte kogemustega. Asutuses on 29

töötajat, kellest 14 on pedagoogid ja 15 neid toetav personal. Suur osa pedagoogidest omab

pikaajalist töökogemust ning on oma parimas tööeas. Töötajate valikul arvestatakse pedagoogidel

eelkõige kvalifikatsiooni, kõikidel töötajatel ametialast väljaõpet, koostöövalmidust,

meeskonnatöökogemust ja eeltoodut toetavaid isiksuslikke omadusi. Personali arendamine toimub

tulemusvestluste alusel (koolitusvajaduse selgitamine, karjääri planeerimine, rahulolu jms).

4

2.3 Lapsed

Lasteaias on 6 rühma: sõimerühm, 1 liitrühm ja 4 aiarühma kokku maksimaalselt 124 lapsele.

Sõimerühmas on 16 last - vanuses 1a 6k - 3a. Liitrühmas 18 last vanuses 2-7 aastat. Aiarühmades

on 22 kohta rühmas, mida kasutavad kokku 82 last vanuses 3-7 aastat. Laste tegelik kohakasutus

kajastub all oleval graafikul.

Laste arengut jälgitakse süsteemselt, et tagada varane märkamine ja sekkumine lapse arengu

toetamiseks. Vajadusel suunatakse laps õppe-nõustamiskeskusesse spetsialisti vastuvõtule.

Muusikaliselt võimekamate lastega tegeleb muusikaõpetaja lauluringis ja vanema rühma lastega

pillikoolis.

Lasteaias toimuvad Pisikeste pallurite jalgpallitreeningud juba 7 aastat. Lisandunud on tantsuring.

Käeliselt võimekamate laste vanematel on õpetajad soovitanud panna oma laps kunstiringi/kooli.

3 Sisehindamise tulemused ja 2013-2016 arengukava täitmise analüüs

3.1 Juhtimine ja personalitöö

Tugevused

0

1

2

3

4

5

6

7

8

kv-ta kesk-eri rakend. kõrg kõrgem

Pedagoogide haridustasemed

2013/14 2014/15 2015/16

0,0%

20,0%

40,0%

60,0%

80,0%

100,0%

sõim aed kokku

Lasteaiakoha kasutus

2013/14 2014/15 2015/16

5

• Püsiv ja kvalifitseeritud personal: 3 õpetajat on atesteeritud vanemõpetaja ametijärgule, nende

tööd on linna tasemel märgatud, 5 pedagoogi on läbinud mentori koolituse; 1 õpetaja on asunud

edasi õppima magistriõppes.

• Töötajad on kaasatud otsustusprotsessidesse läbi töörühmades osalemiste.

• Töökorralduse muutmine arvestab lapsevanemate vajadusi, aitab kaasa laste turvalisuse

tagamisele ja võimaldab läbi viia mitmekesisemaid õppetegevusi.

• Eesti Lasteaedade Internetipõhise Infosüsteemi (edaspidi ELIIS) kasutuselevõtt on

lihtsustanud õpetajate ja õppealajuhataja tööd õppe- ja kasvatustöö dokumentatsiooniga.

• Asutus on pakkunud võimalust töötukassa poolt korraldatud tööpraktika sooritajatele (4),

neist 2 on saanud tööle meie lasteaeda.

Parendusvaldkonnad

• Personalipoliitika uuendamine.

• Eneseanalüüsidesse lisada meeskonnatöö (rühmas, asutuses tervikuna) hindamine.

• ELIIS-i lapsevanemate mooduli kasutuselevõtt.

3.2 Koostöö huvigruppidega

Tugevused

• Rühmade õpetajad ja lastevanemad kasutavad aktiivselt loodud suhtluskanaleid.

• Lastevanemad väärtustavad lasteaia personali tööd, ühiseid ettevõtmisi ja traditsioone.

• Koondarvete esitamine kaubatarnijate poolt on pälvinud kiidusõnu

raamatupidamisteenistuselt.

Parendusvaldkonnad

• Andekuse kui haridusliku erivajaduse märkamine ja toetamine.

• Lasteaia territooriumi, mänguväljaku ja piirdeaedade korrastamine koostöös

lapsevanematega.

Huvigruppidena käsitleme asutuses lastevanemaid, teisi lasteaedu, kooli ning kaubatarnijaid.

Koostöö kui asutuse põhiväärtus tähendab tihedat suhtlemist lastevanematega, omavalitsusega,

meeskonnatööd igal tasandil.

Viimases rahuloluküsitluses (2016) on lapsevanemad hinnanud kõrgelt õpetajate tööd – nende

pädevusi, suhtlemisoskust ja suhete loomist lastega. Suure osa informatsioonistki saavad

lapsevanemad otse õpetajalt. Ettepanekutes on soov jagada rühma fotosid ja informatsiooni

erinevate infokanalite kaudu, kuna lapsed tuuakse/viiakse erinevate isikute poolt ja vahel läheb sel

moel olulist infot „kaduma“. Lahknema hakkavad hinnangud laste erivajadustega arvestamise ja

toetamise osas. Lapsevanemad märgivad ära andekuse märkamise vähesust. Enam ettepanekuid on

tulnud hooviala atraktsioonide ja piirdeaedade kohta, mis vajavad

korrastamist/värskendamist/uuendamist.

3.3 Ressursi juhtimine

Tugevused

Lasteaia elektrisüsteem on renoveeritud ja vastab nõuetele.

Kõikides rühmades on tervisekaitse nõuetele vastavad kõvapõhjalised voodid.

Rühmade toidujagamise plokid on remonditud ja tervisekaitse nõuetega kooskõlas.

Kõikides rühmades on uuendatud laste ja mängunurkade mööbel.

Saal on renoveeritud.

Parendusvaldkonnad

Asutuse territooriumi jalgteed, piirdeaed ja mänguväljakud vajavad korrastamist.

6

Parandada tingimusi õues õppeks - varjualune, lauad/pingid.

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) võimaluste välja arendamine õppetööks.

Oleme järginud põhimõtet, et kooli läinud rühma ruumides tehakse remont ja võimalust mööda

uuendatakse sisustus – järgime seda ka edaspidi.

Rühmades on arvutid ning õpetajad kasutavad lapsevanematega suhtlemiseks mobiiltelefone ja e-

posti. Rühmade meiliaadressid on lisatud asutuse e-postiloendisse, et vanematele edastatav info

oleks teada ka rühma personalile. Asutusel on uus ja lihtsalt hallatav koduleht, millel olevat infot

uuendatakse pidevalt. Täiendavalt on lasteaial oma Facebook’i konto ja seal eraldi suletud grupp

lapsevanematele, kuhu on võimalik kiiresti edastada vajalikku/soovitavat informatsiooni.

Olemas on hooviala renoveerimise projekt, mille realiseerimisega tegeldakse koostöös pidaja ja

hoolekoguga.

3.4 Õppe – ja kasvatusprotsess

Tugevused

Erinevate aktiivõppe metoodikate kasutamine õppe-kasvatustegevuses.

Tulemuslik koostöö erinevate huvigruppidega (lapsevanemad, omavalitsus,

õppenõustamiskeskus).

Tervise meeskonna töö on muutunud süsteemseks ja tulemuslikuks.

Koostööl põhinev lapse arengu hindamine (õpetajad, lapsevanemad, õppealajuhataja ja

logopeed).

Kooliks ettevalmistamine on heal tasemel.

Parendusvaldkonnad

Õppe-kasvatustegevuste planeerimisel arvestatakse laste huvisid ja soove.

Õppetegevustes rakendatakse kaasaegset õpikäsitust (tegevused alarühmades max 7 last).

Projektipõhise õppetegevuse laialdasem kasutamine.

Osalemine rahvusvahelistes projektides.

Tänu kattuva ajaga töökorraldusele on paranenud õpetamise kvaliteet, lapsed on rahulikumad,

enam planeeritakse õppekäike. Aktiivõppemeetodid on saanud tegevuste planeerimisel

iseenesestmõistetavaks osaks. Parendamist vajab laste arvamuste ja huvide arvestamine õppe- ja

kasvatustegevuste kavandamisel.

Õpetajaid on suunatud osalema rahvusvahelistes koostööprojektides, et avardada silmaringi ja

innustada kasutama IKT võimalusi õppetegevuste mitmekesistamisel.

Tervisemeeskonna tööplaan sisaldab nii lastele kui personalile suunatud tegevusi Tegevuskava

koostamisel on arvestatud õpetajate poolt tehtud ettepanekutega.

7

4 Arengustrateegia

4.1 Missioon

Lasteaia missioon läbi moto:

Parim viis häid lapsi kasvatada on teha nad õnnelikuks. (O. Wilde)

Tagada loov (jututamine), looduslik (oma rühma puu) ja rahvuslik kasvukeskkond, kus õnnelik

lapsepõlv, õnnelik laps, kellest saab õnnelik mamps või paps!

4.2 Põhiväärtused

Lapsest lähtuvus – kõige aluseks on lapse vajadused ja huvid

Turvalisus – pakkuda turvatunnet lapsele, lapsevanemale ja töötajale.

Koostöö – tihe suhtlemine lastevanematega, omavalitsusega, meeskonnatöö igal tasandil.

Innovaatilisus – oleme avatud uuendustele

Usaldus – lasteaias valitsevad usalduslikud suhted, mille aluseks on sõbralik käitumine personali,

laste ja lastevanemate vahel

4.3 Visioon

Aastaks 2025 on meil renoveeritud hoone ja korrastatud hoovialaga kaasajastatud õpi- ja

kasvukeskkonnaga lasteaed, kus lapsed on õnnelikud, vanemad rahul ja personal väärtustab

elukestvat õpet.

4.4 Arengu üldeesmärgid aastani 2025

1. On kujundatud ühtne meeskond asutuse hea maine hoidmiseks.

2. Õppe- ja kasvatusprotsessis kasutatakse aktiivõppemeetodeid.

3. Asutuse töökorraldus on paindlik, lapsest lähtuv ja vanemate vajadusi arvestav.

4. Pedagoogiline personal on kõrgharidusega, tugipersonal ajakohase väljaõppega.

5. On tagatud esteetiline, turvaline, laste tervist edendav õpi- ja kasvukeskkond.

5 Tegevuskava valdkonniti aastateks 2017 – 2019 5.1 Eestvedamine ja juhtimine Tähtaeg

Valdkond ja eesmärk Tegevus 2017 2018 2019 Vastutaja Indikaatorid

Eestvedamine:

1. Personal on kaasatud lasteaia

arendustegevusse

1. Info liikumise

parendamiseks toimib juhtkonna

jagatud kalender.

x x x Direktor Jagatud kalender toimib -

küsitlus;

2. Kaasata lasteaia personal

asutuse arendustegevusse läbi

osalemise töörühmades.

x x x Direktor Töörühmade tegevuse

protokollid, tehtud ettepanekute

ja nende realiseerituse suhtarv

Strateegiline juhtimine:

1.Arengukava tegevuskava

uuendatakse iga õppeaasta I

kvartali kestel

2. Asutuse töökorraldus on

paindlik, lapsest lähtuv ja

arvestab lapsevanema vajadusi

1. Analüüsida arengukava ja

hinnata tulemusi, tagasi sidestada

huvigruppidele.

x x x

Direktor Hinnang arengukava täitmisele

pedagoogilise nõukogu ja

hoolekogu protokollide alusel.

2. Töökorralduse muutmine

vastavalt lapsevanemate

vajadustele (valverühmad).

x x x Direktor Paindlik töögraafik ja rahulolu

uuringute tulemused

Sisehindamine:

1. Läbi viidud järjepidev ja

süstemaatiline põhitegevuse

ning juhtimise analüüs ja

tulemuslikkuse hindamine

2. Esitatud sisehindamise

aruanne kolme aasta kohta

1. Parendustegevuste

planeerimine vastavalt

sisehindamise tulemustele.

x x x Direktor Andmete kogumise süsteemsus

vastavalt muudetud

sisehindamise korrale

2. Sisehindamise aruande

esitamine tähtajaks.

x Direktor

Tähtajaks esitatud sisehindamise

aruanne

5.2 Personali juhtimine Tähtaeg

Valdkond ja eesmärk Tegevus 2017 2018 2019 Vastutaja Indikaatorid

Personalivajaduse hindamine

ja värbamine:

Personalipoliitika on kujundatud

lasteaia eesmärkidest lähtuvalt

1. Personalivajaduse hindamine ja

analüüsimine.

x x x Direktor Kõrgharidusega pedagoogide

osakaal, koolitatud tugipersonal

2. Personalipoliitika täiendamine

vastavalt seadusandluse

muutumisele.

x x x Direktor Uuendatud ja kinnitatud

personalipoliitika;

9

Personali kaasamine ja

toetamine:

1. Motiveeritud personal on

kaasatud asutuse

arendustegevusse

2. Jagatud parimad

töökogemused asutuses, linna ja

vabariigi piires

1. Tugipersonali kaasamine

arendustöörühmade tegevusse.

x x x Direktor Töökoosolekute protokollid,

tehtud ettepanekud

2. Mentorite rakendamine uute

töötajate toetajana.

x x x Direktor Koolitatud mentorite

eneseanalüüsid,

tulemusvestlused

Personali arendamine,

motiveerimine ja hindamine:

1. Õpetaja-abi toetab õpetajat

õppe-kasvatusprotsessis

2. Rakendatakse tugipersonali

enesehindamist

3. Personal väärtustab elukestvat

õpet.

1. Sisekoolitused tugipersonalile

lapse arengu toetamisest.

x x x Õppeala-

juhataja

Osalemine koolitustel,

sisekontrolli vaatlusprotokollid

2. Tulemusvestlused

tugipersonaliga arengukava

eesmärke silmas pidades.

x Majandusala-

juhataja

Tugipersonali eneseanalüüsi

vorm, tulemusvestlused

3. Pedagoogilise personali

süsteemse täiendkoolituse

tagamine vastavalt kehtivale

seadusandlusele.

x x x Õppeala-

juhataja

Õpetajate iseseisev

enesetäiendamine ja tööalane

täienduskoolitus (EHIS)

5.3 Koostöö huvigruppidega Tähtaeg

Valdkond ja eesmärk Tegevus 2017 2018 2019 Vastutaja Indikaatorid

Koostöö kavandamine:

1. Toimib süstemaatiline

koostöö lapsevanemate, Pärnu

Linnavalitsuse, Pärnu linna

lasteaedadega

2. Hoolekogu toetab asutuse

tegevust ja arengut

3. Arendada koostööd Ülejõe

Põhikooliga, Pärnumaa

1. Kavandatakse ühiseid

ettevõtmisi naaberlasteaedadega

ja osaletakse ülelinnalistel

lasteaedadele mõeldud üritustel.

x x x Õppeala-

juhataja

Õppeaasta kokkuvõte, õpetajate

eneseanalüüsid

2. Hoolekoguga koostöös viiakse

läbi lapsevanemate

rahuloluküsitlus.

x Direktor Rahuloluküsitluse kokkuvõte,

tulemuste analüüs, trendid

3. Hoolekogu kaasamine asutuse

arendustegevuses.

x x x Direktor Koostatud tegevuskava;

protokollilised ettepanekud

10

Rajaleidja keskusega, Pernova

Loodushariduskeskusega,

keskkonnaametiga; Pärnu

muuseumiga; Pärnu

Keskraamatukoguga

4. Osaleda rahvusvahelistes

koostööprojektides

4. Teha koostööd

haridusasutustega Eestis ja

välismaal pedagoogilise personali

motiveerimiseks, koolitamiseks ja

kogemuste vahetamiseks.

x x x Õppeala-

juhataja

Osalemine koostööprojektides,

külastatud asutuste arv ja

koostööpakkumised

Huvigruppide kaasamine:

1. Lastevanemad on kaasatud

õppetegevuste kavandamisel,

kasvukeskkonna kujundamisel

ning ühisürituste korraldamisel

2. Tagatud on sujuv üleminek

lasteaiast kooli

1. Lapsevanemad on kaasatud

õppetegevuste kavandamisel.

x x x Õppeala-

juhataja

Õpetajate eneseanalüüs

astevanemate

2. Üldhariduskooli õpetaja

osalemine lastevanemate

koosolekul sügisel; laste

osalemine koolitundides kevadel.

x x x Õppeala-

juhataja

Lapsevanemate rahulolu,

tagasiside koolilt laste esimese

õppeaasta lõpuks

5.4 Ressursside juhtimine Tähtaeg

Valdkond ja eesmärk Tegevus 2017 2018 2019 Vastutaja Indikaatorid,

rahastamisallikas

Eelarveliste ressursside

juhtimine:

1. Analüüsitud on eelarveliste

võimaluste ja tegelike vajaduste

arvnäitajaid

1. Eelarveressursside kasutamise

hindamine ja analüüsimine.

x x x Direktor Eelarve ratsionaalne kasutamine

2. Lisavahendite osakaalu analüüs

eelarveliste vahendite

kasutamisel.

x x x Direktor Projektide, sponsorluse ja

lapsevanemate panuse suhtarv

eelarvega võrreldes

Materiaal-tehnilise baasi

arendamine:

1. Remonditud ruumid lastele ja

personalile

1. Kooli saadetavate laste rühma

renoveerimine.

x x Majandusalaju

hataja

Omafinantseering, investeering

2. Õues õppe võimaluste

arendamine.

x x x Direktor Omafinantseering, projektid

3. Lisatud on eakohaseid

atraktsioone mänguväljakule.

x Majandusalaju

hataja

Investeering, eelarveressursi

olemasolul

11

2. Turvaline õpi- ja

kasvukeskkond igas vanuses

lastele

3. Kaasajastatud õppe- ja

mänguvahendid ning laste

mööbel

4. Territooriumi korrastamine

ehitusprojekti kohaselt.

x x x Majandusalaju

hataja

Investeering; Teeme Ära

talgupäev

Inforessursi juhtimine:

Tagatud on kiire ja adekvaatse

info kättesaadavus personalile ja

huvigruppidele

1. IKT rakendamine õppe-

kasvatustöös, vastavate

võimaluste loomine.

x Direktor Liitrühma IKT võimaluste

väljaarendatus

2. ELIISi lapsevanemate mooduli

kasutuselevõtt.

x Direktor Lapsevanematel on ligipääs oma

lapse andmetele, rühma

jooksvale infole

Säästlik majandamine ja

keskkonnahoid:

Säästlikult planeeritud ja

rakendatud majandustegevus

1. Arendada keskkonnahoiualast

tegevust: prügi sorteerimine;

vanapaberi kogumine

taaskasutuseks; elektri, vee ja

paberi säästlik kasutamine.

x x x Majandusalaju

hataja

Asutuse kulumaterjalide

kasutuse analüüs,

keskkonnasäästlik majandamine,

jäätmemajanduse korrastatus

5.5 Õppe- ja kasvatusprotsess Tähtaeg

Valdkond ja eesmärk Tegevus 2017 2018 2019 Vastutaja Indikaatorid

Lapse areng:

1. Laps õpib läbi mängu ja

praktiliste tegevuste

2. Kõik rühmad on liitunud

Kiusamisest vaba lasteaia

programmiga

1. Tegevuste planeerimisel

arvestatakse lapse soove ja

huvisid.

x x x Õppeala-

juhataja

ELIIS ja õpetajate

eneseanalüüsid kajastavad

planeeritut

2. Uute töötajate ja liitumata

rühmade meeskondade

koolitamine Kiusamisest vaba

lasteaia metoodika

rakendamiseks.

x x x Õppeala-

juhataja

Kõik rühmad kasutavad

Kiusamisest vaba lasteaia

metoodikat

3. Laste arengu süsteemne

jälgimine ja hindamine

haridusliku erivajaduse varaseks

x x x Õppeala-

juhataja

Laste arengu hindamine,

logopeedi ja tervishoiutöötaja

12

3. Tagatud on lapse haridusliku

erivajaduse varane märkamine ja

selle toetamine.

märkamiseks. poolt läbi viidud

uuringud/vaatlused

4. Laste kõnearengu regulaarne

kontroll alates 4 eluaastast.

x x x Õppeala-

juhataja

Laste arengu uurimise

kokkuvõtted

5. Kõneravi ja tugiõppe

võimaldamine ning õppekeelest

erineva keelega laste toetamine

vastavalt individuaalsetele

vajadustele.

x x x Õppeala-

juhataja

Tugiõpetajate rakendatus

eripedagoogi juhendamisel

Õppekorraldus ja –meetodid:

1. Õppe- ja kasvatustegevusi

viiakse läbi alagruppides

2. Lapse keeleline arendatus läbi

jututamise metoodika

3. IKT võimaluste rakendamine

õppetegevuste

mitmekesistamisel.

3. Õues õppe väärtustamine

1. Tingimuste loomine tööks

alarühmades – mööbli paigutus,

vahendite valik.

x x x Õppeala-

juhataja

Vajalike vahendite olemasolu,

õpetajate koolitus

2. Laste juttude kogumine lapse

arengumapi osana.

x x x Õppeala-

juhataja

Laste arengumapid, iga-aastane

jutukogumik

3. Lasteaia eripära (rühma puu)

kasutamine õppe-

kasvatustegevustes.

x x x Õppeala-

juhataja

Rühmapäevikud, õpetajate

eneseanalüüsid, laste rahulolu-

uuring

4. Pärnu linna kui õpikeskkonna

kasutamine.

x x x Õppeala-

juhataja

Õpetaja eneseanalüüs, laste

rahulolu-uuring

Väärtused ja eetika:

1. Õppe- ja kasvatusprotsessis

tuginetakse asutuse

põhiväärtustele ja lähtutakse

kutse-eetikast

2. Pärimuskultuuri

edasikandjatena toimuvad

folklooripäevad

1. Täiskasvanu on lapsele

eeskujuks (kõne, suhtlemine,

keskkonnahoid).

x x x Õppeala-

juhataja

Sisekontroll ja lapsevanemate

rahuloluküsitlus

2.Traditsioonilised

pärimuskultuuri üritused:

- lasteaia laulupidu

- kadripäeva tähistamine

- rahvuslik jõulupidu

x

x

x

x

x

x

x

Õppeala-

juhataja

Õpetaja eneseanalüüs,

13

Tervise-edendus: 1. Laps on rõõmus ja õnnelik –

rahul lasteaiaga.

2. Laps väärtustab tervislikku

eluviisi

1. Laste rahuloluküsitlus. x x x Õppeala-

juhataja

Kokkuvõte rahuloluküsitlusest

2. Terviseedenduslikke teemasid

käsitletakse.

x x x Õppeala-

juhataja

Õpetaja eneseanalüüs

Huvitegevus:

Lastele on võimaldatud

õppekava täiendavat

huvitegevust

1.Lauluring aiarühma lastele. x x x Õppeala-

juhataja

Lapsevanemate rahuloluküsitlus

2. Pillikool vanema rühma lastele. x x x Õppeala-

juhataja

Pilliansambli ja/või solistide

kasutamine pidudel

3. Jalgpalli treeningrühm. x x x Õppeala-

juhataja

Tagasisidevorm lapsevanemale,

osalemine võistlustel

5.6 Investeeringuvajadused

1. Treppide renoveerimine (peaukse esine) Tervisekaitse nõuded

2. Õuealade haljastuse ja teede korrastamine Tervisekaitse nõuded, turvalisus

3. Piirdeaedade korrastamine Turvalisus

4. Fonolukud väljapääsudele Turvalisus

5. Hoone vundamendi ja panduste korrastamine Põhikonstruktsioonid

6. Hoone soojustamine (sh. katuslae soojustamine) Põhikonstruktsioonid

7. Majandushoone renoveerimine Põhikonstruktsioonid

8. Õuealade mänguvahendite korrastamine ja õueõppe võimaluste loomine Haljastus, piirded, mänguvahendid ja territooriumisisesed teed

9. Kütte-, vee- ja kanalisatsioonisüsteemide uuendamine Tervisekaitse nõuded

10. Sadevee äravoolu süsteemi väljaehitamine Tervisekaitse nõuded

11. Ventilatsioonisüsteemide väljaehitamine Tervisekaitse nõuded

12. Spordisaali väljaehitamine Põhikonstruktsioonid

6 Arengukava uuendamise kord

Arengukava elluviimiseks koostab lasteaed iga õppeaasta alguseks õppeaasta

tegevuskava. Lasteaia tegevuskavas määratletakse lasteasutuse arengukava

valdkondadest tulenevad eesmärgid, tegevused, vastutajad ja tähtajad. Õppeaasta

tegevuskava kinnitab direktor.

Iga õppeaasta lõpus analüüsitakse õppeaasta tegevuskava täitmist ning koostatakse

õppeaasta kokkuvõte, mis kajastab arengukava tegevuskava elluviimise hetkeseisu.

Õppeaasta kokkuvõte arutatakse läbi lasteaia pedagoogilise nõukogu ja hoolekoguga.

Vajadusel tehakse ettepanekuid arengukava muutmiseks.

Arengukava uuendamise korraldamise eest vastutab lasteaia direktor.

Lasteaia arengukava uuendamise vajadus sõltub muudatustest

1) linna arengukavas

2) õigusaktides

3) sisehindamise perioodi analüüsi tulemustest

Arengukava kiidavad heaks lasteaia pedagoogiline nõukogu ja hoolekogu, mille kohta

lisatakse arengukavale nimetatud organite otsused (väljavõtted koosolekute

protokollidest).

Arengukava ja arengukava muudatused kinnitab Pärnu Linnavalitsus.

Linnavalitsus korraldab arengukava avalikustamise linna veebilehel, lasteaia direktor

lasteaia tegevust kajastaval veebilehel.