12. mai 2014 – Kevadtormi erileht nr 2

sõdurilehtMAI 2014 1

SUURTÜKIVÄEGRUPP

VS.

sõdurilehtKEVADTORMI ERILEHT NR.2 MAI 2014, ISSN 1736-3411

2

3

72

Eetrisse läks Eesti esimene militaarraadio – Sõduri FMSeitsmenda mai hommi-kul alustas Lõuna-Eestis tegevust raadio Sõduri FM, et vahendada Ke-vadtormil osalevatele kaitseväelastele ja koha-likele elanikele uudiseid ning infot õppuse kohta.

Raadiot Sõduri FM on võimalik kuulata sagedusel 91,8 mega-hertsi ning see levib õppuse

Kevadtorm alal ehk Viljandi, Tartu, Võru, Põlva ja Valga maakondades.

Koostöös Vikerraadioga saab alates 9. maist kuulata raadiot Sõduri FM tööpäeviti kella poole viie paiku ka Vikerraadio vahendusel kui eetrisse lähevad vahetud emotsioonid ja uudi-sed õppuselt.

„Me teeme siin raadi o-ajalugu”

„Me teeme siin raadioajalugu, sest see on Eesti esimene militaarraadio ja seda raadiojaama on võimalik kuulata lühikese aja jooksul ning ka meie eetri lõpukuupäev on juba teada. Lisaks oleme täiesti reklaamivabad,“ ütles Sõduri FM toimetaja leitnant Madis Milling. „See on esimene katsetus, aga raadiost peab saama Kevadtormi lahutamatu osa, millega tuua õppust inimestele lähemale.“

Raadio on mõeldud kaitseväelas-tele, kes osalevad õppusel Kevadtorm ja selles piirkonnas elavatele inimes-tele. Programmi kõige aktiivsem osa on hommikusaade, kus lahatakse värskeid uudiseid ning antakse edasi

olulist infot. Hommikuprogramm on eetris kella üheksast hommikul kuni kella üheteistkümneni. Saatekavas on veel järjejutt ja ajalootund ning interv-juud erinevate õppusel osalevate kait-

seväelastega ning kohalike elanikega.Samuti läheb eetrisse soovide ja

tervituste rubriik, mille jaoks saab soovid postitada läbi ajalehe Posti-mees Kevadtormi teemalehe.

Militaarraadio eestvedajad ja pea-mised saatejuhid on leitnant Madis Milling ja kapral Urmas Reitelmann. Lisaks neile toovad kuulajateni uudi-seid Kevadtormilt reservväelased

Lisaks tuntud saatejuhtidele nagu leitnant Madis Milling ja kapral Urmas Reitelmann saab eetris kuulda ka ajateenijaid ja reservväelasi.

Sven Soiver ja Imre Kaas ning staabi- ja sidepataljoni teavituskeskuse aja-teenijad.

Arvo Jõesalu

SÕDURI FM Mõnus muusikaja värskeim info rindelt91,8 MHz

eetris 5.–23. maini

Saada oma tervitus eetrisse aadressil kevadtorm.postimees.ee. Tervitused eetris iga päev kell 20.00.

Kevadtormi ametlik raadiojaam --- sagedusel

FOTO: ESPER KAAR

Suurtükiväelased lasid mürsud teele

Kaitseväelased saabusid Lõuna-Eestisse

sõdurilehtMAI 20142

juhtkiri

sõdurilehtKaitsevägi internetis: www.mil.ee, www.youtube.com/sodurilehtKaitseväe pildialbum: pildid.mil.eeVaata ka Sõdurilehe Facebooki-lehekülge www.facebook.com/s6durileht

nooremseersant Kairo KoikFotograafid: nooremseersant Siim Teder, reamees Esper Kaar, reamees Kristjan SaarOperaatorid: nooremseersant Karl Hans Õunpuu, nooremseersant Kristjan Kivistik, reamees Ruwe Saare

TormineKauaoodatud Kevadtorm on kätte jõudnud ja kuigi ilm pole veel väga kevadine, kubiseb kogu Lõuna-Eesti usinalt sagivatest kaitseväelastest. Põhiliselt Valgamaal toimuvale Kevadtormile on kogunenud ligi 6000 kaitseväelast, kaitseliitlast, reservväelast, ajateenijat ja liitlaste sõdurit, kes kõik on osa seni suu-rimast Eestimaa kaitsmise õppu-sest. Ajateenija, tegevväelase või kohaliku elanikuna oled ka sina, selle lehe lugeja, üks osa sellest Kevadtormist.Staabi- ja sidepataljoni teavitus-keskuse ajateenijad toovad selles lehes teieni suurimad uudised Kevadtormi esimesest nädalast. Samuti saate lugeda Kalevi jalaväe-pataljoni suurõppusest Lätis, mis toimus vaid veidi enne Kevadtormi, ning sellest, kuidas USA taeva-sõdurid Eestisse saabusid. Selles lehes ilmub ka Sõdur versus Sõdur rubriigi poolfinaal ning järgmises lehes selgitame välja, milline on Eesti kõige kangem pataljon.Kevadtormi peatselt algavad lahin-gud panevad proovile kõik ajatee-nijate ja reservväelaste seni õpitud sõdurioskused ning on enamikule ajateenijatele viimaseks pingu-tuseks kaitseväes. Kahtlemata ootavad paljud teist kõige rohkem seda varsti saabuvat päeva, mil saate vormi varna riputada ning teid reservi arvatakse. See päev pole enam kaugel ning ees seisab veel viimane pingutus, millest tasuks kindlasti viimast võtta. Soovin teile edukat tormi!

Hendrik Reimandreamees

Hendrik Reimandreamees

Kuula kevadtormi ametlikku raadiot

SÕDURI FM

91,8 mHz Mõnus muusikaja värskeim info

rindelteetris 5.–23. maini

tsitaat

„Ma ei valeta. Me ei olnud

külmaks ja lumeks valmis,”

„Olen Floridast ning varem

ei ole lumega kokku

puutunud,”

tõdesid 173. õhudessantbrigaadi ameeriklastest sõdurid Dwayne

Steppe ja Billy Joe Daniels Soome ajakirjanikele Eesti

kliima eripära.

Teavituskeskus, Filtri tee 12, 15007 Tallinn, tel 717 2179Peatoimetaja: reamees Hendrik ReimandKüljendaja: reamees Madis VaherKeeletoimetaja: Kairi VihmanToimetaja: nooremseersant Elister Kangur,

Teisipäeval, 6. mail saabusid Kevad tormile Kalevi jalaväepataljoni aja teenijad koos soomu-kitega Sisu XA-180 EST. Sõdurite esialgne pea-tuspunkt asub Võrumaal Nursi palus.

Soomukitel vastased saabusid Võrumaa metsadesse, omade pataljon Kanepisse

Sel aastal on Kalevi pataljoni ülesanne etendada koos liitlas-vägedega teistele Kevadtormil

osalevatele üksustele vastaseid. Nii on teada, et juba sel nädalal võivad Kuperjanovi jalaväepataljoni ajateeni-jad oodata korduvaid vastase rünna-kuid, mis panevad proovile nii nende kui ka kalevlaste väljaõppe taseme.

„Teeme oma drille ja tegevusi, nii nagu õppinud oleme. Oma lahingu-tegevuse plaanime vastavalt sellele, milline on meie vastane, tema relvas-tus ning maastik,” ütles Kalevi jala-väepataljoni staabiülem major Raigo Paimla.

Ajateenijad on valmis teisi osale-vaid üksusi ründama, kuid on lahin-guvõitude suhtes skeptilised. „Eks läheme ikka võidu peale välja, aga kurb reaalsus on ilmselt see, et hea-dus võidab ehk siis meil kui pahadel

lõpuks väga suurt õnne ei ole, aga anname sellegipoolest endast kõik,” pidas rõõmsameelselt lahinguplaane aspirant Loss Alfa jalaväekompaniist.

Sõdurpoiste põhilised soovid on ilu-sad ilmad ja kiired päevad, et teenistus juuni alguseks lõpetada. Senist teenis-tust hinnatakse samas kõrgelt. „Meil Kalevi jalaväepataljonis on olnud väga

palju huvitavaid kogemusi. Näiteks olime nädalapäevad tagasi Lätis, kus viisime läbi kompanii lahinglaskmised ja nii palju kui ma olen oma sõprade ja tuttavatega rääkinud, siis ma ei teagi, et ajateenijatele oleks nii suuri lahinglaskmisi tehtud. Lasta sai kõigi

relvadega, kõik mehed on saanud väga hea kogemuse ja oleme valmis, isegi kui sõda peaks tulema,” lisas aspirant Loss.

Lisaks on kalevlased tihedalt kokku puutunud ka Scoutspataljoni elukut-seliste võitlejatega, kes on andnud väärtuslikku nõu nii soomukijuhtidele kui ka sihturitele.

Kalevi jalaväepataljon loodi vaba-dussõja alguspäevil 20.12.1918, praegu on pataljoni ülesanne on välja õpetada lahinguvõimelisi mehhani-seeritud reservis olevaid manööver- ja toetusüksusi, arendada maaväe täp-suslaskmisvõimekust.

Omad peidavad end KanepisKuperjanovi jalaväepataljonist osaleb Kevadtormil kolm jalaväekompaniid, staabikompanii, miinipildujapatarei ning tagalakompanii. Kokku esindab Eesti suurimat väeosa Kevadtormil ligi 900 ajateenijat ja tegevväelast.

Kuperjanovi jalaväepataljoni

tagala kompanii meditsiinirühma ülem seersant Ploom ootab Kevad-tormilt palju meditsiinialast tegevust, et meestel poleks igav ning nad saak-sid rakendada oma väljaõpet. „Meie meditsiinirühma ülesanne on tagada katkematu meditsiiniline abi kogu

operatsiooni vältel,” ütles meditsiini-rühma ajateenijast ülem. „Tean, et mu meeskond on õppuseks valmis ja me oleme valmis tegutsema. Usun, et tuleme toime kõigega, sest meil on arstid ning ajateenistuses pädeva väl-jaõppe saanud meedikud,” lisas seer-sant Ploom.

Elister Kangur

Kaitseväel on 60 Soome päritolu transportööri XA-180EST, ostetud relvastuseta ja ümber ehitatud.FOTO: ESPER KAAR

Tagalakompanii ülesanne on pataljoni toetamine näiteks meditsiinilise abiga.

aspirant Loss: „Oleme valmis, isegi kui sõda peaks tulema.”

FOTO: SIIM TEDER


Õhutõrjujad lasid vastase lennukid alla

Suurtükiväelaste löök tabas märki

Neljapäeval, 8. mail tulistasid õhutõrjepatal-joni kahuripatarei aja-teenijatest meeskonnad Lääne-Virumaal Rutjal lahinglaskmistel lenda-vaid sihtmärke.

8. ja 9. mail toimu-sid Harjumaal kaitse-väe keskpolügoonil suurtükiväe pataljoni lahing laskmised D-30-tüüpi 122 mm haubitsatest.

Õhutõrjepataljoni ajateenijate väljaõppetsüklis on lendava sihtmärgi tulistamine üks vii-

maseid kontrollivaid harjutusi, mis paneb proovile kõik peatselt reservi arvatavate sõdurite oskused.

Vaatamata halvale ilmale suutsid õhutõrjujad sihtmärke tabada ning kahuripatarei ajateenijast seaduri kapral Martin Lumera sõnul halb ilm laskmisi eriti ei seganud.

„Eks see ilm natuke külm on, kuid selline ongi õige sõduri ilm. Udu oleks võinud ehk veidi vähem olla, et parem nähtavus oleks, kuid vaatamata sellele suutsime sihtmärke tabada,” sõnas oktoobris teenistust alustanud kapral Lumera.

Õhutõrjepataljoni ülema major Harles Kose sõnul on lahinglaskmised hea kokkuvõte seni kestnud väljaõp-pele.

„Lendava sihtmärgi lahinglask-mine lõpetab põhimõtteliselt ajatee-

Kahel päeval toimunud tulepa-tarei lahinglaskmised olid juu-lis ja oktoobris ajateenistusse

tulnud sõdurite väljaõppetsüklis vii-

nijate laskeväljaõppe ning selle käigus me hindame omandatud oskusi ja teadmisi,” sõnas major Kosk. „Vii-mane õppus, kus hinnatakse tegutse-mist meeskonna, rühma või patarei kooseisus, on Kevadtorm, kuhu me läheme 11. mail,” lisas õhutõrjepatal-joni ülem.

Seni olid ajateenijad õhutõrjeka-huriga tulistanud vaid paikseid siht-märke. Seekordsed lahinglaskmised olid eelmise aasta juulis ja oktoob-

ris ajateenistusse tulnud sõduritele esimene kord, kui nad said tulistada õhus ringi lendavat sihtmärki, milleks oli Eestis valmistatud mudellennuk.

Lendava sihtmärgi laskmine on õhutõrjepataljoni iga-aastane üritus, mida korraldatakse juba 2009. aas-tast alates ning kus ajateenijad saavad varasematel kuudel õpitud teadmisi praktikas rakendada.

Hendrik Reimand

„Sergei” on võimas relv, mille lasud panid kogu ümbruskonna kajama.

ZU-23-3 ehk Sergei on 23 mm kaheraudne õhutõrjekahur, mille meeskonda kuulub seitse liiget ning mis suudab lasta 28 kuni 32 lasku sekundis. Sergei sobib hästi näiteks ründekopterite ja -lennukite allatulis-tamiseks.Kui õhutõrjepataljoni ajateenijad võta-vad järgmisel nädalal osa juba Lõuna-Eestis läbiviidavast suurõppusest Kevadtorm, siis ka Rutjal jagub tuleval nädalal tegevust. Nimelt toimub järg-misel nädalal õhutõrjepataljoni raketi-patarei reservõppekogunemine, mille puhul korraldatakse lahinglaskmised Mistral-tüüpi õhutõrje raketikomplek-siga. Pärast lahinglaskmisi siirduvad ka reservõppekogunemisele tulnud sõdurid Kevadtormile.

FOTO

: ESPER KAAR

Poola õhutõrje-süsteemid jõudsid EestissePoola raketisüsteemidega SA-8 relvastatud üksus saabus 9. mail Kevadtormile, et harjutada Ämari lennubaasis õhutõrjet.Poola relvajõudude relvastusse kuuluvad nõukogude päritolu rake-tisüsteemid on hiljuti modernisee-ritud ning varustatud kaasaegsete sensoritega. Mobiilne relvasüsteem on monteeritud amfiibsetele ratas-veokitele. Ühele veokile on paiguta-tud kuue raketi konteinerid.Eesti kaitseväe relvastuses olevast õhutõrjekompleksist Mistral erineb SA-8 nii oma tegevusraadiuse kui ka lõhkepea võimsuse poolest. Kolonel-leitnant Ülar Lõhmus lennubaasist selgitas, et Mistrali juhitakse infra-puna anduri abil. „SA-8 puhul aga avastab radar sihtmärgi, inimene valib ja teeb otsuse, radar jälgib sihtmärki ja juhib raketi sihtmärgile. Seega on Poola relvade sihtimis-süsteem oluliselt efektiivsem,“ seletas kolonelleitnant Lõhmus.Poola õhutõrjeraketiüksus jääb Äma-risse kuni õppuse lõpuni. Peatselt saabub lennubaasi ka Poola õhuväe lennusalk. Salka kuuluvad ründe-lennukid Su-22 hakkavad tegema lahinglende õppuste alale Lõuna-Eestis. Sama üksuse lennukid osa-lesid Kevadtormil ka eelmisel aasta.

SL

Sõdurite ansambel esines emadepäeval Lõuna-Eestis

Kaitseväe orkestri ajateenijate lauluansambel Vaata ja naudi andis pühapäeval, 11. mail Kevadtormil kaks emadepäeva kontserti.Kell 11 esinesid sõdurid Rõuge kiri-kus ja kell 16 Võru kultuurimajas. Lauluansambli üks eestvedajatest, orkestri tseremoniaaldirigent noo-remleitnant Simmu Vasara sõnul on ansambli repertuaar on mitmeke-sine: karmidest rivilauludest südam-like emadepäevalauludeni.Kaitseväe orkestri ajateenijate ansambel tegutseb alates 2013. aasta detsembrist. Ansambli liikmed on hariduselt muusikud, kellest mitmed on õppinud või õpivad muu-sika ja teatriakadeemias, Viljandi kultuuri akadeemias, Georg Otsa nimelises Tallinna muusikakoolis ja Sibeliuse Akadeemias. Ansambel võitis aasta alguses Tartus Eesti esimesel vokaalansamblite võistu-laulmise konkursil meesansamblite kategoorias eripreemia.Ajateenijatest muusikuid oli suur-õppuse piirkonnas näha veelgi. Ree-del, 9 mail esines Kaitseväe orkestri ajateenijate rockbänd Häiregrupp Vastseliina gümnaasiumis, laupäeval kell 11 Tarvastu laadal ning esmas-päeval kell 14 Rõuge põhikoolis.

SL

mased. Kokku lasti kuue haubitsaga ning see oli kokkuvõttev harjutus, kus hinnati pataljoni valmisolekut Kevad-tormil osalemiseks. Peatselt siirdub suurtükiväepataljon Lõuna-Eestis toi-muvale Kevadtormile, kus kõik lask-mised toimuvad nii-öelda kuivalt – kogu drill tehakse endiselt läbi, kuid ilma mürsuta.

Haubitsast laskmise juurde kuu-lub terve hulk protseduure, mis on vaja väga täpselt täita, et tuli oleks efektiivne. Esimene etapp on posit-sioonile saabumine ja relvade ette val-mistamine. Sihikud tuleb paika panna

ja ära rihtida ning samuti tuleb ette valmistada laskemoon, mis on üks kõige tähtsam ülesanne. Seejärel tuleb oodata tulekäsku ning selle saabudes tulekäsk täita ja lasta mürsud teele.

Suurtükiväepataljoni ülema, kolo-nelleitnant Kaarel Mäesalu sõnul on ajateenijad sel aastal tavapärasest roh-kem harjutada saanud. Lisaks tavapä-raselt väljaõppekavas olevatele lask-mistele toimus suurtükiväepataljonil selle aasta aprillis ka üks laskeharjutus Lätis. Suurtükiväepataljonis sihturi ametikohal aega teeniva Konstantin Nikolenko sõnul on haubitsa laskmine

uhkuse asi. „Teate, see on üks kõige võimsamatest relvadest, mis Eestil on. Minu jaoks on sellest laskmine väga uhke tunne ning igaühel sellist võima-lust ei teki,” sõnas reamees Nikolenko.

Suurtükiväepataljoni ülema sõnul on laskmised läinud suurepäraselt. „Ajateenijad tõestasid juba Lätis, et nad on hästi omandanud kõik vajali-

kud teadmised. Nad tegutsevad pro-fessionaalselt ja kiirelt ning ma olen kindel, et nad on täiesti valmis ka Kevadtormiks,” ütles kolonelleitnant Kaarel Mäesalu. Ka sel õppusel tabas mitmekümnest lasust koosnenud löök märki ning laskude hajuvus oli normi piires.

D-30-tüüpi 122 mm haubits on kerge veetav välihaubits, mis kuulub mitme riigi relvastusse. Peamiselt kasutatakse seda relva kild-fugass-mürskudega vastase elavjõu hävita-miseks ning see suudab lasta 15 kilo-meetri kaugusele. Samuti saab haubit-saga toetada jalaväge näiteks valgus- või suitsumürskude laskmisega.

Hendrik Reimand

Haubitsatega laskmine nõuab täpseid arvutusi, et relvad võimalikult hästi sihtmärki tabaksid.FOTO: ESPER KAAR

reamees Konstantin Nikolenko: „Teate, see on üks kõige võimsamatest relvadest, mis Eestil on. Minu jaoks on sellest laskmine väga uhke tunne ning igaühel sellist võimalust ei teki,”

uudised


1 2

765

9

12 13

10

14


1 Viimastele Eesti kontingendi sõduritele Afganistanis anti NATO medalid. Foto: Hannes Võrno

2 3 9. mail langetati Afganistanis Eesti lipp ning sellega lõppes Eesti jaoks 11 aastat kestnud sõjategevus. Pidulikul lõputseremoonial osalesid kaitseminister Sven Mikser, kaitseväe juhataja kindralmajor Riho Terras, Suurbritannia suursaadik Eestis Chris Holtby ja teised liitlaste esindajad. Foto: Hannes Võrno

4 10. mail jõudis Eesti kontingent Afganistanist tagasi. Kontingendi võtsid tseremooniaga vastu peaminister Taavi Rõivas, kaitseminister Sven Mikser, kaitseväe juhataja kindralmajor Riho Terras ning Afganistanis teeninud kaitseväelaste lähedased. Emotsioonid olid laes.Foto: Ardi Hallismaa

5 8. mail Lääne-Virumaal toimunud õhutõrjepataljoni lahinglaskmised olid selle pataljoni ajateenijate väljaõppetsüklis üks viimaseid kontrollivaid harjutusi. Rutja kaluriküla lähedal toimunud lahinglaskmistel said ajateenijad esmakordselt tulistada lendavat sihtmärki. Lisaks ZU-23-2 tüüpi õhutõrjekahurile kasutati ka raskekuulipildujat Browning. Foto: Esper Kaar

6 Kahepäevased tulepatareiga lahinglaskmised olid suurtükiväepataljoni patareikursuse kulminatsioon. Kokku lasti kuue haubitsaga ning peatselt pärast harjutust siirdus suurtükiväe-pataljon kevadtormile. Foto: Esper Kaar

7 9. mail esines Vastseliina Gümnaasiumis noorele publikule ajateenijate bänd “Häire-grupp”. Videot kontserdist võib näha Sõdurilehe youtube-kanalilt aadressilwww.youtube.com/sodurileht Foto: Esper Kaar

8 9. mail näitas kaitsevägi Keeni inimestele ka relvi ja tehnikat. Foto: Siim Teder

9 Samuti saadeti 9. mai varahommikul Ämari lennubaasist teele esimene Eesti kontingent Kesk-Aafrika Vabariigis. Foto: Ardi Hallismaa

10 Mai algul külastas Eestit Taani kaitseminister Nicolai Wammenig, kes kohtus Ämari lennubaasis Eesti kaitseminister Sven Mikseriga, et arutada Eesti ja Taani vahelise kaitse-koostööga seotud küsimusi. Foto: Siim Teder

11 6. mail inspekteerisid Venemaa Föderatsiooni relvastuskontrolli ohvitserid Kevadtormil kasutatavat relvastust. Foto: Kristjan Saar

12 9. ja 10. mail külastas Eestit NATO peasekretär Anders Fogh Rasmussen. Ämari lennu-baasis kohtus Rasmussen Eesti, Taani, Poola ja USA sõduritega. Foto: Ardi Hallismaa

13 Muuhulgas toimus Ämari lennubaasis NATO peasekretäri visiidi puhul ka Taani F-16 tüüpi hävitajate ülelend. Foto: Ardi Hallismaa

14 Viru jalaväepataljoni A-kompanii teine rühm võib Kevadtormil uhkeldada omaenda unikaalse käsitööna valminud lipuga, mille meisterdas neile rühmavanem seersant Mihhail Kotkas koos elukaaslasega. Foto: Kristjan Saar

3 4

8

11


Eestisse saabunud taevasõdurid tõsta-vad NATO panuseid piirialadel

Esimene ajateenijatest soomus kompanii saavutas Lätis lahinguvalmiduse

Õhudessantväelased võttis vastu vabariigi president Too-mas Hendrik Ilves, Ameerika

ühendriikide suursaadik Eestis Jeffrey Levine ja kaitseväe peastaabi ülem mereväekapten Igor Schvede ning jalaväekompanii Scoutspataljonist.

„173. õhudessantbrigaadil on mul-jetavaldav ajalugu ja ajalugu tehakse ka täna siin. Euroopa nurgas, kus tuhanded inimesed on hukkunud, küüditatud, kannatanud ja pidanud põgenema natsismi või kommunismi koleduste eest ning kus lääne lan-gevarjurid, kes vabastaksid inimesed türanniast on saanud folklooriks, on tänane päev märgilise tähendusega,” ütles president Ilves oma kõnes.

„Kõrgetasemelise maaväe 173. õhu-dessantbrigaadi kompanii saabumine on USA manifest tõestamaks meie pühendumust Eestile, kogu NATOle ja rahu hoidmisele. 173. õhudessantbri-gaad on USA armee kõige prestiižsem brigaad. Ma võin teile öelda, et nad on kõige olulisemad, kõige paremini tree-

Esmaspäeva, 28. mai pärastlõunal maandusid Ämari lennubaasis 150 Ameerika ühendriikide õhudessantväelast, et osaleda koos Eesti kait-seväelastega õppustel ja tugevdada regiooni julgeolekut.

Lätis Ādaži polügoonil toimus aprilli viimasel nädalal Kalevi jalaväe-pataljoni ajateenijate soomuskompanii õppus Skangal, kus harjutati vastase positsioonide ründamist.

nitud, kõige paremini juhitud, kõige distsiplineeritumad. Me valisime just selle nimeka üksuse, sest me tahtsime demonstreerida oma raudset pühen-dumust eesti rahvale,” ütles oma kõnes kindralmajor Richard C. Longo, Ameerika ühendriikide Euroopa maa-vägede ülema asetäitja.

NATO kaitseb Eestit„Eesti ei ole NATO piirialal üksi, liit-lased on teiega,” märkis Ameerika ühendriikide Euroopa maavägede ülema asetäitja kindralmajor Ric-hard C. Longo Ämaris. Kindralmajor Longo sõnul on Eesti riik oma kohus-tusi NATO ees võtnud tõsiselt alates

organisatsiooniga liitumisest kümme aastat tagasi, ehitades üles oma kaitse-väge ka majanduslikult rasketel aega-del ning andes oma panuse NATO reageerimisjõududesse.

„Aastaid ühiseid õppuseid ja koos-tööd on loonud ühise austuse, usal-duse ning sideme. Meie riigid tea-vad, mis on sõja tagajärjed, ja see-tõttu püüame konflikte ära hoida ning ühised õppused annavad selleks hea võimaluse,” lisas ta.

173. õhudessantbrigaad asutati Esi-mese maailmasõja ajal ja üksus on osalenud Teise maailmasõja lahingu-tes, Vietnami sõjas ning operatsiooni-del Iraagis ja Afganistanis. Liitlassõ-

durid paiknevad Paldiskis 1. jalaväeb-rigaadi linnakus.

Kokku on Poolasse ja Balti riiki-desse saabunud ligi 600 maaväelast. „See on kohe reageerimiseks ja näh-tavaks kindlustunde suurendamiseks päris hea samm,” ütles suursaadik Levine.

Ühendriikide kompanii sõdu-rid osalevad Eestis koos teiste liit-laste üksustega ka suurõppusel Kevadtorm. Üksus hakkab vahetuma teiste USA üksustega, kes jäävad Eestisse praeguste plaanide koha-selt vähemalt 2014. aasta lõpuni.

Elister Kangur

21.–27. aprillini toimunud õppu-sel osalesid peale Kalevi jalaväe-pataljoni ajateenijate ja tegev-

väelaste ka logistikakeskuse, lahingu-kooli ja 1. jalaväebrigaadi tagala- ning Scoutspataljoni kaitseväelased. Teiste väeosade tegevväelaste peamine üles-anne oli õppust logistiliselt toetada ning Kalevi jalaväepataljoni ajateeni-jaid juhendada.

Nädalapikkusel õppusel harju-tati vastase positsioonide ründamist ja läbiotsimist nii jao, rühma kui ka kompanii suuruse üksusena. Mehha-niseeritud jalaväekompaniid toetasid manöövrite läbiviimisel täpsuslasku-rid ja Kalevi miinipildujarühm ning samuti hindasid logistikakeskuse asjatundjad miinipildujate laskmisel 120 mm kaliibriga laskemoona kva-liteeti.

Terve nädal kestnud õppused toi-musid Lätis Ādaži polügoonil, sest see on Eesti polügoonidest suurem ning võimaldab harjutada soomusmanööv-reid ka kompanii-suuruse üksusega. Kalevi jalaväepataljoni staabiülema, major Raigo Paimla sõnul said ajatee-nijad nädala väldanud õppuse jooksul väga suure kogemuse soomusmasi-

nate kasutamises lahingutegevuses. „Ādaži väljaõppe ala pakub väga suuri võimalusi ja sellel nädalal nad on saa-nud väga suure kogemuse just soomu-kite maastikul liikumise kasutamises,” sõnas major Paimla.

Kalevi jalaväepataljoni soomus-kompanii, kes Lätis õppusel osales, on kõige esimene ajateenijatest koosnev

soomuskompanii Eestis. Varem kasu-tasid soomukeid peamiselt Scoutspa-taljoni kaitseväelased, kel nüüd on uuemad soomukid. „Sel aastal arva-takse esmakordselt ajateenijad meh-haniseeritud üksuses reservi,” lisas Kalevi jalaväepataljoni staabiülem.

Kui nädala jooksul toimusid lahing-laskmised nii jao kui ka rühma suu-ruste üksustega, siis õppus kulminee-rus kompanii lahinglaskmistega 27. aprillil. Aprillikuu viimase pühapäeva hommik algas Ādaži polügoonil vaik-selt, kuid peagi kõlasid miinipildujate kärgatused ning samal ajal tegutsesid piirkonnas ka täpsuslaskurid. Miini-pildujate ülesanne oli vastast maas hoida ning võimaldada soomuskom-paniil vastasele läheneda. Kui vasta-sega esimene kontakt tekkis, läksid käiku kõik soomuskompanii käsutu-ses olevad relvad – nii kuulipildujad, automaadid, granaadiheiturid kui ka Sisu XA-180 soomukitel paiknevad 12,7 mm kaliibriga pardarelvad. „Selle nädala jooksul hindasime kompanii tegevust ja hinnang näitab, et kompa-nii on valmis minema Kevadtormile ning pärast seda juba reservi,” sõnas Kalevi jalaväepataljoni staabi ülem major Paimla.

Hendrik Reimand

Kalevi jalaväepataljoni kompaniiülem kapten Artur Meerits: „Nii jala-väelased, miinipildujad kui ka täpsuslakurid on praeguseks omandanud teenistuseks head oskused, Lätis õpetasime neile üksteisega arvesta-mist ja tegutsemist ühise eesmärgi nimel.”

Ämaris maandunud sõdurid on aga elevil. „Hakkame Scautspataljoniga treenima. Olen kuulnud, et nad on päris head ja tahavad meid kolmeks nädalaks metsa viia. Kuulsin ka, et varsti algab siin märg hooaeg, nii et loodeta-vasti suudame me sellega toime tulla,” naeris sõdur Dwayne Steppe.

FOTO: SIIM TEDER

FOTO: KRISTJAN SAAR

Har’otusi esisaisvas elosiks vahepääl ma relva peiu võtaet mõtsa all üts sõatanner tetä

ei sõta tõtest kuiki hääs ma kitäa ei tan ullun ilmän olõ miäkit tetä

tuu jaoss iks tule tetä mängusõtaet ei olõs vaja perissõta pitä

tuu jaoss om vaja mõtsan marotadaja umavahel selgess har’otadakuis vaindlast vasta võtta kavalambaltet elo meilt es võtnu täku lambalt

ku näütäd vaindlasele kõikaiget olt valmistä sõta pedämä ei tõttaom tälgi uma elo kallis

Contra

luuletus

uudised

Kaitseväelased saadeti Kesk-Aafrika Vabariiki

9. mai varahommikul saadeti Ämari lennubaasis peetud tseremoonial teele esimene Eesti kaitseväe kon-tingent Kesk-Aafrika Vabariigis, mis osaleb Euroopa Liidu operatsioonil EUFOR RCA.Kaitseväelasi tulid teele saatma peaminister Taavi Rõivas, Prant-susmaa suursaadik T.E. hr Michel Raineri, maaväe ülem kolonel Artur Tiganik ja 1. jalaväebrigaadi ülem kolonelleitnant Aron Kalmus.Peaminister Taavi Rõivas tuletas kaitseväelastele peetud kõnes meelde, et oma liitlaste abipalvele vastates võib Eesti kindel olla, et liitlased tulevad ka Eestile appi kui seda peaks vaja olema. “Kui Eesti on olemas oma liitlaste jaoks, siis on nad ka meie jaoks olemas,” ütles peaminister Rõivas. Peaminister lisas, et Eesti kaitseväelaste panus olukorra parandamiseks Kesk-Aaf-rika Vabariigis on arvestatav.Ligi 50 liikmelisest kaitseväe Kesk-Aafrika Vabariigi kontingendist moodustab enamiku rühmasuurune üksus, mis on komplekteeritud peamiselt Scoutspataljoni B-kom-panii baasil. Lisaks jalaväelastele teenivad Kesk-Aafrika Vabariigis ka logistikud ja staabiohvitserid. Ena-mus kontingendi kaitseväelastest on eelneva sõjaliste operatsioonide kogemusega. Kontingendi ülem on kolonelleitnant Sten Allik ja rühma-ülem kapten Tanel Rattiste.Eesti kaitseväelased hakkavad paik-nema Kesk-Aafrika Vabariigi pealin-nas Banguis ja jalaväerühm hakkab tõenäoliselt läbi viima julgestus- ja toetusoperatsioone, et vabastada Aafrika Liidu rahuvalvemissiooni ja Prantsuse üksuseid vahetute ope-ratsioonide läbiviimiseks. Eestlaste operatsioon Kesk-Aafrika vabariigis kestab augusti lõpuni.

SL


„Sõdur vs. Sõdur”liigub uuele tasemele

ja paneb kaks pataljoni vastasseisu!

Punkte jagades võtame arves-

se vastuste leidlikkust ja ambit-

sioonikust, innovaatilisust ja at-

raktiivsust, seadusekuulekust ja

kaitseväelaslikku käitumist ning

loomulikult ka ajateenija sõpra –

füüsist.

n-srs Rain Hõrak rms Aleksandr Semenjuk rms Renet Pirso kpr Mattias Määrits

262 punkti 268 punkti Milline oli viimane üldfüüsilise testi tulemus?

270 midagi 288 punkti

n-ltn Ots Anika Kook Kes on väeosa kõige kenamnaisterahvas?

Karpin on mõnus Aune Surva

Laisemaks muutunud. Eesti keel on parem, biitseps on suurem

Mis on kõige suurem muutus, mis sinuga ajateenistuse ajal toimu-

nud on?

Ma saan oma jaoülemaga pare-mini läbi kui alguses

Pean kellaaegadest kinni

Ei olegi 0 Mitu tüdruku pilti on sul kapis? Üks 1

8 peaks ära tulema 12 Kas ja kui palju suudad lõua-tõmbeid teha?

Umbes 10, kui väga tahan, siis 15

11

Korra vist isegi olen Muidugi Kas oled ajateenija staatust ära kasutanud, et naistele külge lüüa?

Ikka Mitte tahtlikult

Misasja Ropud sõnad Kas ja millised sõnad on sulle ajateenistusest külge jäänud?

Kõiv, ammu enam ei jõua juba;mis passid

Sain

Õhtuks plaanide tegemine Külastan oma naist Mis on sinu esimene tegevus väljaloale saamisel?

Pesen end ja jalutan uhkelt vormis ringi

Helistan tüdrukule

Pühapäeval linnaloalt tagasi tulemine

Teenistus Mis on ajateenistuses kõige raskem?

See, kui ma metsas horni olen Tsivilisatsioonist eemalolek

Paugutamine Väljaluba, puhkus Mis on kõige ägedam asi Eesti kaitseväes?

Lahinglaskmised ja higine Kõiv. Ahjuvalve ka, krabikõnd.

Lahinglaskmised

Polegi laatsa tädisid kiusamas käinud

Ei tahtnud metsa minna Milline on kõige haledam põhjus, millega oled laatsaretis käinud?

Nohu Pole veel käinud

Kõige tasuvamal Kindral Millisel ametikohal sa tahaksid kaitseväes kõige enam olla?

Kaitseväe juhataja No juhataja ikka

2 nööri, mõned minutid Kasutan tekina Mitme nööriga ja kui kiiresti suudad pimedas

bivi püsti panna?

2 nööriga, 5 minutit 20 sekundit, nööre pole vaja

0 1

Disaini uus relv jalaväelastele.

3 1Zombie 1: relva põhiomadus on see, et kuulid ei tapa, vaid muu-davad vastased zombideks

Kartuli heitja Nutirelv (3G). Joonisel: Kell, ulmesihik, hästi mugav kaba, pehmendusega; mopp, raadiosaatja, suitsupakk, väga extended salv, lisaks käru relva kandmi-seks

Sõduri abi

41 41 Boonusvoor – tee 30 sekundi jooksul nii mitu õige tehnikaga

kätekõverdust, kui suudad.

37 42

18 17 35 : 42 22 20Sõdurilehel on tunne, et me peame n-srs Otsast eraldi loo tegema, sest taaskord on ta nimetatud väeosa kenamaiks naisterahvaks. Noorem-seersant Hõrak peaks aga end käsile võtma, pole mõtet laisk olla, kasuta kaitseväelase staatus ära ja ehk on õnne, saabki uksele naise pildi panna. Sõdurileht seab kahtluse alla Zombie 1 relva efektiivsuse, vasta-sest elav-surnu teha on suitsiid!

Reamees Semenjuk on tubli, biit-sepsi kasv koos eesti keele osku-sega on parim combo! Miks sa aga metsa minna ei taha ja kas laats seda ka võimaldas? Loodame, et “Kindral Semenjuk” ei jää vaid unis-tuseks ja eestis laialt levinud kartu-list saab tõesti surmava tapariista teha. Suurtükiväele tublid 35 punkti. Ilusat tormi!

Sotsiaalsete suhtlusoskuste para-nemine on kaitseväes levinud, tore, et ka reamees Pirso nüüd ülemaga läbi saab. Tekib aga küsimus, kes on Kõiv ja kuidas probleemi nimega “horni” lahendatakse. Ülimalt detailne kirjeldus bumerangi meenu-tava salvega relvast on üllatav ehk on Pirsol militaartööstuses annet. Igaljuhul võib tulevase kaitseväe juhataja tulemusega rahul olla, päeva parim.

Minuti ja vajadusel ka sekundi pealt valmis olemine pole sõduri jaoks mitte mingi probleem. Ka kapral Määrits on teenistuse lõpuks selle imepärase oskuse omandanud. Sadistlikult kõlab aga sõduri abi kasutamine relvana - ega meil eesti rahvast nii palju ka pole. Ka peab küsima milliseks juhatajaks Määrits saada soovib, kaitseväe või san-sõlme. Staabi- ja sidepataljon sai pärast varasemat kapituleerumist Chuck Norrisele uue ja ausama või-maluse, ennäe, väljusidki võitjana.

3 3 2 4

STAABI- JA SIDE-SUURTÜKIVÄE-PATALJONPATALJON

SUURTÜKIVÄEGRUPP

VS.

110

0110122

222

111

0210111

022

111

1210212

131

111

1111112

211

VÕITIS

STAABI- JA SIDEPATALJON


Tähelepanu!Võida Sõdurilehe termos!

ristsõna

sudokuSudokul on vaid üks reegel: tühjad kohad tabelis tuleb täita numbritega 1 ... 9 nii, et üheski reas, veerus ega ka paksu musta joonega piiratud 9 ruudukese suuruses tükis ei oleks korduvaid numbreid. Head lahendamist!

Eelmises numbris ilmunud sudoku lahendus.

Saada ristsõna lahendussõna hiljemalt 15. maiks aadressil Sõdurileht, staabi- ja sidepataljon, teavituskeskus, Filtri tee 12, 15007 Tallinn või toimetuse elektronposti aadressile [email protected]. NB! Ära unusta märkida oma nime, aadressi ja ristsõna numbrit (numbri leiad ristsõna nurgast)!

Ristsõna number 128 õige lahendussõna oli TORKERELV

Termose võitis madrus Reio Hark miinilaevade divisionist miinijahtijalt Sakala.

Kaitseliidu suurõppus HUNT 2014

Kalevi jalaväepataljoni ajateenijad talgutel Madsa spordibaasis

25.–27. aprillini toimus Pärispea poolsaarel Kaitseliidu suurõp-pus Hunt. Nende kolme päeva

jooksul tuli 607 kaitseliitlasel Tal-linna, Rapla, Järva ja Saaremaa male-vatest täita erinevaid ülesandeid.

Õppuse esimene faas algas Loksa linna ja Kuusalu valla kriisikomisjo-nide õppusega „Loksa evakuatsioon”. Lisaks kohalike omavalitsuste kriisi-komisjonidele osalevad õppusel ka Kaitseliidu, politsei- ja piirivalveameti ja päästeameti spetsialistid. Staabi-õppuse stsenaariumi järgi on Loksa sadamas oleva laeva lasti hulgast avastatud merekonteinerid lahingu-moonaga. Staabiõppuse eesmärk oli harjutada Loksa linna evakueerimist. Õppuse stsenaariumi raamides oli rannikule kinni jäänud Pampaabose lipu all sõitev kaubalaev Bluestar.

Kalevi jalaväepataljon, kes sel aastal osaleb Kevadtormil koos liitlasvägedega vastase rollis,

aitas 7. mail teha heakorratöid Madsa spordibaasis. Talgutest võttis osa 31 ajateenijat, kes päeva jooksul värvisid spordibaasi ehitisi ja muutsid piir-konna suvel algavatele laagrite külas-tajatele ohutumaks. Et spordibaasi ala oli väga kuiv, siis on vaja tagada ka piirkonna tuleohutus. Selleks koris-tasid võitlejad ümbruskonnast ära suuremad puud ja muud kergestisüt-tivad esemed. Eestis leiab aastas aset keskmiselt 200 metsatulekahju, mis haaravad kokku umbes 600 ha suu-ruse pindala. Tulekahjudest ligikaudu pooled leiavad aset erametsades. 99% metsatulekahjudest saavad otse või kaudselt alguse inimese käe läbi.

Tartu Spordiseltsi juhi Raido Mägi sõnul on seltsile kuuluvas spordibaa-sis koostöö kaitseväega sujunud väga hästi ning on alati teretulnud, lisaks võiks tulevikus sellist koostööd teha ka teiste jõustruktuuriüksustega, sest tänu sellele väikesele heateole on või-malik lastel suvel toimuvatest laag-ritest odavamalt osa võtta. Laagrisse

Järgmisel päeval pukseeriti laev Loksa sadamasse. Meeskond käitus kahtla-selt ning üritas põgeneda, kuid tänu politsei kiirele reageerimisele peeti meeskond kinni.

Põhieesmärgiks sisekaitse tagamineÕppuse peaeesmärk oli harjutada üksustevahelist koostööd pataljoni raamistikus ning proovida töötada koos politsei- ja piirivalveüksustega ja nii tagada turvalisus ja sisekaitse. Õppuse aktiivses faasis, laupäevast pühapäevani, harjutasid kaitseliitla-sed vastase üksuste tõkestamist Vii-nistus–Kotkas–Vihasool.

Ühisõppuse lõpetas pidulik rivistus Loksa linnas. Kaitseliidu ülem brigaa-dikindral Meelis Kiili tänas õppusel osalenud kaitseliitlasi teenistuse eest ja avaldas lootust, et esimest korda toimunud ühisõppusest saab väärikas traditsioon ja kaitseliitlaste väljaõppe lahutamatu osa. „Me teeme, oskame ja tahame koos kaitsta meie inimesi,” ütles brigaadikindral Meelis Kiili.Õppuse juht ja Kaitseliidu Tallinna maleva pealik major Lauri Abel tõdes oma kõnes, et õppusel saadi selgust oma oskustest ja koostöövõimest, aga ka sellest, mida saaks veel paremini teha

Kairo Koik

Kaitseliidu Põhja male-vate ühisõppusel Hunt omandasid maakait-sepiirkonna staap ja allüksused sisekaitse operatsiooni erinevate faaside korraldamise os-kust maakaitsepiirkonna koosseisus, kaasates mereväe ja õhuväe kom-ponente.

Kevadtormi algul jõud-sid tublid Kalevi jala-väepataljoni ajateenijad koos tsiviil-militaarkoos-töö üksusega teha korda Tartu Spordiseltsile kuu-luva Madsa spordibaasi.

Jälgi

Sõdurilehte Facebookis

facebook.com/s6durileht

ja Youtube’is

youtube.com/sodurileht

Võida Sõdurilehe termos!

NB! Ära unusta märkida oma nime, aadressi

Ristsõna number 128 õige lahendussõna oli

Termose võitis madrus Reio Hark miinilaevade divisionist

NB! Ära unusta märkida oma nime, aadressi

Termose võitis madrus Reio Hark miinilaevade divisionist

FOTO: KRISTJAN SAAR

oodatakse suvel 500 Lõuna-Eesti noort, kellele meeldib spordiga tege-leda. Tartu Spordiselts on lähedalt seotud Eesti Spordiseltsiga, kelle pre-sidendiks valiti mõni aeg tagasi Kait-seliidu ülem brigaadikindral Meelis Kiili.

Hea näide tsiviil-militaarkoostööstVanemveebel Ivo Kask leidis, et me peame aitama ka tsiviilühiskonda natukene järele ja samamoodi Kalevi seltsi, sest kalevlased on olnud meile kogu aeg lähedased. See on hea näide sellest, kuidas tsiviil- ja mili-taarkoostöö saab ühiskonnale head teha. Tsiviil-militaarkoostöö ülesanne on koordineerida kohalike elanike ja kaitseväe vahelist koostööd. Nemad suhtlevad firmade, eraisikute, politsei,

päästeameti ja kõigi muude üksus-tega. Kevadtorm õppuse staabis töö-tab tsiviil-militaarkoostöö (CIMIC) üksus, kelle ülesanne on maa-alade kasutamist kooskõlastada. Nii pee-taksegi läbirääkimisi eraisikutega, et teha kindlaks kasutatav maa-ala ja tegevused, mida seal võib teha. Lisaks tegeleb tsiviil-militaarkoostöö üksus Kevadtormi käigus kohalikel elanikel tekkida võivate probleemide lahen-damisega.

Kalevi jalaväepataljon loodi Vaba-dussõja alguspäevil 20.12.1918, praegu on pataljoni ülesanne välja õpetada lahinguvõimelisi mehhani-seeritud reservis olevaid manööver- ja toetusüksusi ning arendada maaväe täpsuslaskmisvõimekust.

Kairo Koik

Sportimiseks head metsarajad said taaskord puhtaks.

Ühisõppusel Hunt osales kokku üle 600 kaitseliitlase.FOTO: SIIM TEDER

Documents

12. mai 2014 – Kevadtormi erileht nr 2