muudame koos tööelu paremaks!

kevad 2013

Ehitus nõuab tööohutusnõuete

järgimist

Erilehe väljaandmist rahastab Euroopa Sotsiaalfond (ESF) ja Tööinspektsioon. Lehe koostas Eesti Päevalehe teema- ja erilehtede osakond.

» Lk 5

Töötamine töölepingu või muu kokkuleppe alusel | LK 3

Alaealiste palkamisel ranged reeglid | LK 3

Kuidas tagatakse rahvusvahelises ettevõttes tööohutus? | LK 4

Foto: Ago Tammik

andres kraasTööinspektsiooni teabeosakonna juhataja

T ööõnnetu-sed on Ees-tis endiselt

kasvav trend. Põhjuste otsimisel ei saa üheselt näpuga näidata ei töötajale ega tööandjale. Praktikas tuleb ette juhtumeid, kus tööandja eirab nii töökeskkonna ja tööohutuse nõudeid kui ka olukordi, kus tööandja on töötajale kaitseva-rustuse välja jaganud, kuid vii-mane ei suvatse seda kasutada. Ühel või teisel puhul on õnnetus kerge juhtuma ning see puudu-tab valusalt mõlemaid osapooli.

Tööõnnetused saavad tihti alguse töökeskkonnast. Kah-juks on paljudel Eesti ettevõte-tel kohustuslik töökeskkonna riskianalüüs aga tegemata või tehtud nii formaalselt, et sel-lest pole tegelikkuses mingit kasu. See tähendab, et riskid on maandamata ning tööõnnetuste juhtumise tõenäosus suureneb oluliselt. Sageli ei teadvustata, et mitte ainult füüsiline, vaid ka

kontoritöö võib põhjus-tada püsivaid tervise-

kahjustusi, mille taga-järjeks on töövõime langus või koguni töökaotus.

Töökeskkonna ris-k iana lüüsi võib v i ia

läbi ettevõte ise, kaasates protsessi töökeskkonnaspet-sialisti, töökeskkonnavoliniku ja teisi töötajaid. Soovi korral võib kaasata ka ettevõttevä-lise teenuseosutaja või tellida kogu riskianalüüsi Tervise-ametilt. Vajadusel tuleb kasu-tada töökeskkonna ohutegurite parameetrite mõõtmisteks ka akrediteeritud mõõtelabori teenuseid.

Tööandja on kohustatud tut-vustama riskianalüüsi tulemusi töökeskkonnavolinikele, töö-keskkonna nõukogu liikmetele ja töötajate usaldusisikutele, kelle ülesandeks jääb saadud teabe edastamine teistele töö-tajatele. Oluline on, et töötaja teaks, millised on tema tööga seotud riskid ning mida on teh-tud nende vältimiseks.

Statistika andmetel juhtub umbes kolmandik tööõnnetus-

Kui tööõnnetus siiski juhtub, siis tuleb igast tööõnnetusest teavitada Tööinspektsiooni. See on kohustuslik. Surmaga lõppenud tööõnnetusest peab tööandja teavitama viivitamata ka politseid.

Tööõnnetus on töötaja ter-visekahjustus või surm, mis juhtus tööandja antud töö-ülesannet täites või muul tema loal tehtaval tööl, tööaja hulka arvestataval vaheajal või muul tööandja huvides tegutsemise ajal.

Tööõnnetusena ei käsitata tervisekahjustust või surma, mis leidis aset loetletud juhtudel, kuid mis pole põhjuslikus seoses töötaja töö või töökeskkonnaga.

alati vastutab tööandjaPole oluline, kas tööõnnetuses oli süüdi töötaja või tööandja, seaduse silmis vastutab toi-munu eest tööandja, kes töö-õnnetuse korral on kohustatud 10 tööpäeva jooksul läbi viima uurimise ning esitama raporti Tööinspektsioonile.

Tööõnnetuse varjamine on kuritegu, milles lõppkokkuvõt-

tes osutuvad kannatanuteks kõik osapooled: riik ja ühiskond kao-tavad vajalikke töökäsi, töötaja ja tema perekond satuvad majan-duslikesse raskustesse ning töö-andja maine ja usaldusväärsus saab rikutud.

Möödunud aastal kvalifit-seerusid tööõnnetustena kõi-gist registreeritud juhtumitest 4148 õnnetust. Tegelik tööõnne-tuste arv on aga ligi neli ja pool korda suurem. Loodame, et kui hakkab kehtima kauaoodatud töövõime kindlustuse seadus, siis tööõnnetuste varjamine oluliselt väheneb, sest sellel pole enam mõtet.

Ka töötajate kohustuslikus tervisekontrollis käimine on väga oluline, eriti kutsehaiguste enne-tamisel. Töötervishoiu ja tööohu-tuse vallas saavutame häid tule-musi üksnes siis, kui tööandjad, töötajad ja riik tegutsevad koor-dineeritult ning üheskoos.

Eesti taasiseseisvumise algus-aastatega võrreldes on nii töö-keskkonna kui ka tööohutuse olukord oluliselt paranenud. Kui siis juhtus üks töösurm nädalas, siis nüüd keskmiselt kord kuus. Kuid ka seda on palju.

Tervislikke ja ohutuid töö-tingimusi saame tagada ainult kõiki tööturu osapooli enne-tustööle kaasates. Tööst ei tohi saada mitte mingil juhul inimest tappev ega sandistav tegevus, vaid see peab olema kõigile kasutoov, rahulolu pak-kuv ja edukas ettevõtmine.

Töö hinnaks ei tohi olla inimelu!

Töötaja peab teadma, millised on tema tööga seotud riskid ning mida on tehtud nende vältimiseks.

instrueerimine toimuks põh-jalikult, arusaadavalt ja kõiki ohufaktoreid arvestades. See on tööandja kohustus ja kui töötaja leiab, et talle on jäetud ohutus-alane väljaõpe tegemata, siis on töötajal õigus selle läbiviimist tööandjalt nõuda.

test uute töötajatega, esimesel tööaastal. Sageli on õnnetusse sattunud uued töötajad alla 25-aastased noored inimesed. Nemad moodustavad selles val-las kõige arvukama riskigrupi. Seetõttu on väga oluline, et uute töötajate tööohutusalane

Foto: iStockphoto

2www.ti.ee

T ööinspektsioon lahen-dab aastas mitu tuhat töövaidlust. Töövaid-

luskomisjonis on millegi üle vaielda siis, kui töösuhe on töölepinguline. Ka tööohutuse järelevalvet saab Tööinspekt-sioon teostada ning vajadusel tööandjat mõjutada ainult töö-lepingu alusel töötajate suh-tes. Seega soovitus töötajale – eelista töölepingut!

Tööõnnetust mittekogenud tööandja ei mõista sageli ohu-tusnõuete järgimise vajalik-kust. Ka töötajat ahvatleb või-malik palgalisa, mida ta võiks saada, töötades riskantsemas, aga odavamalt korraldatud töökeskkonnas. Eestis juhtub

Töö loob rikkust, aga loob ka ohteTööinspektsioonil täitub tänavu 95 aastat tööohutuse järelevalvet ja teavitustööd Eestis. Me nõustame tööküsimustes abivajajaid 17 büroos kõikides maakondades, vastame küsimustele telefoni või e-kirja teel, korraldame koolitust töökeskkonna spetsialistidele, jagame teavet internetiportaalis ja lehelisas „Tööelu”, tutvustame töökeskkonna parimaid praktikaid kodulehel ja kontrollime tuhandeid ettevõtteid aastas.

üle 4000 tööõnnetuse aastas, neist üle 800 raskete tagajärge-dega. Analüüs kinnitab, et igale raskele tööõnnetusele eelneb ohutusalane rikkumine. Poo-led õnnetused juhtuvad noorte või uute töötajatega, sest neid ei juhendata piisavalt. Töökait-sevahenditeta ehitaja objektil ei ole haruldus. Sääst ohutuse arvel on paraku petlik ja lühi-ajaline. Lisaks mitmetele ris-kidele kaasneb ohutusnõuete eiramisega ka ausa konku-rentsi moonutamine ja see-tõttu väärib iga eiraja üldist hukkamõistu.

Õnneks on paranenud tead-likkus eriti tõsistest ohtudest. Kui esimestel taasiseseisvu-

mise järgsetel aastatel juhtus Eestis üks töösurm igal näda-lal, siis nüüdseks on nii traagi-liste tagajärgedega õnnetuste arv vähenenud ühe juhtumini kuus. Eesti edukate ettevõtete töökultuur väärtustab eelkõige firma kalleimat vara ehk tööta-jaid. Mainekas tööandja ei saa lubada tööõnnetusi, ta ennetab neid.

Iga tööandja, töötaja ja ühis-konna jaoks on kehtib tõsiasi: ei ole ühtegi tööd, mille hind peaks olema elu või kaotatud tervis. Muudame koos tööelu paremaks.

ain NoormägiTööinspektsiooni peadirektor

kairi Oja

T ööinspektsiooni töökesk-konna osakonna ana-lüütiku Krista Vaikmetsa

sõnul on muudatused tööturul märkimisväärsed. Tööga hõiva-tute arvu kasvu kinnitavad ka Statistikaameti andmed tegevus-valdkondade lõikes, mille koha-selt 15–74-aastaste hõivatute arv on aastaga tõusnud 3% ehk ligi 15 000 töötaja võrra.

Lisandunud uued ettevõttedMajanduskeskkonna tunta-vat paranemist näitab ka uute ettevõtete arv. Vaikmetsa sõnul oli tegutsevate ettevõtete arv kõige väiksem majanduskrii-sist tulenevalt 2010. aasta teises kvartalis. Positiivne tõusutrend algas täpselt aasta hiljem ning suurim rohkem kui viie tööta-jaga ettevõtete arv saavutati 2012. aasta augustis. Osa neist ettevõtetest ei hoia töötajaid palgal sügistalvisel perioodil, mistõttu langes Vaikmetsa sõnul ettevõtete üldarv veidi detsembrikuus.

Tööi nspek tsioon i 2012. aasta töökeskkonna ülevaate kohaselt kasvas töökeskkonna peamiseks indikaatoriks olev tööõnnetuste arv absoluutar-vudes aastaga ligi 11% ehk 404 tööõnnetuse võrra. Samuti on suurenenud tööõnnetuste suh-tarv 100 000 töötaja kohta 8% ehk 664 tööõnnetuseni. Vaik-mets peab aga positiivseks, et raskete tööõnnetuste arv jäi samale tasemele ning surmaga lõppes 2012. aastal 14 tööõnne-tust ehk viie võrra vähem kui aasta varem.

kasvu taga tööintensiivsus ja uued töötajadTööõnnetuste arvu kasvu põh-jused tulenevad Vaikmetsa sõnul eeskätt kasvanud tööintensiiv-susest ja uute töötajate tööle

Majanduskriisi järel on tööturg võrreldes 2010. aastaga selgelt elavnenud, eelmisel aastal jõudis tööturule tagasi koguni 53 500 töötajat. Samal ajal on ka tööõnnetuste arv kasvanud.

Tööturg on märgatavalt elavnemas

võtmisest, kellel on kas vähesed töökogemused või kellele ei ole korraldatud piisavat juhenda-mist ja väljaõpet. „Samas on aasta-aastalt paranenud töö-õnnetustest teatamine, misläbi väheneb varjatud tööõnnetuste osakaal,” tähendab Vaikmets.

Töövaidluste üldar v on ü levaate koha selt jää nud 2011. aasta tasemele. Läinud aasta l laek us tööva id lus-komisjonidele kok ku 2983 töövaidlusavaldust,sealhulgas 335 tööandjatelt ja 2648 tööta-jatelt. Aasta varem tehti 2909 avaldust.

kontroll senisest tõhusamEttevõtteid inspekteerides tuvas-tatud rikkumiste arv on 2012. aastal arvuliselt küll vähenenud, kuid samal ajal on kasvanud rik-kumiste arv ühe külastatud ette-võtte kohta. Samuti on suurene-nud selliste ettevõtete osakaal, kus rikkumisi tuvastati. Oluliselt on paranenud aga tuvastatud rikkumiste tähtaegselt kõrval-damise tase. „Teisisõnu on järe-levalve ettevõtete üle muutunud mõjusamaks ning tööandjad täi-davad esitatud nõudeid korrekt-semalt,” näeb Vaikmets olukorras tendentsi paremusele.

Töötervishoiu ja tööohutuse järelevalve käigus külastati mullu kokku 2843 ettevõtet, mis hõlmas 19% üle viie töötajaga ettevõte-test Eestis.

Võrreldes varasemate aasta-tega on külastatud ettevõtete arv töökeskkonna kontrollimiseks küll mõnevõrra vähenenud, kuid järelevalve tulemustest lähtuvalt oluliselt sisukam. „Tuvastatud rikkumistega tegeletakse print-sipiaalsemalt, jälgitakse rohkem nõuete õigeaegset täitmist ning rakendatakse ka oluliselt rohkem sanktsioone täitmata nõuete kor-ral,” lisab Vaikmets. Lisaks kogu töökeskkonda hõlmavatele töö-

keskkonna kontrollidele viidi mullu läbi ka 1537 sihtkontrolli, mille eesmärgiks on välja sel-gitada töökeskkonnaga seotud valdkonna üksikasjalike nõuete täitmist ning tõsta selle kaudu tööandjate teadlikkust. Heaks märgiks võib lugeda, et selliste temaatiliste sihtkontrollide osa-kaal järelevalves on kasvanud.

Eelmise aasta üleriigilised sihtkontrollid olid psühhosot-siaalse ohuteguri sihtkontroll, töötervishoiu ja tööohutuse juh-timise sihtkontroll, ehitusplat-side sihtkontroll ning töösuhted ja tööohutuse nõuete täitmine kauplusekettides.

ettevõtte riskihinne Järelevalve planeerimisel võeti mullu esmakordselt kasutusele ettevõtte riskihinne, mis on ajas

muutuv ning kujuneb mitmetest teguritest. Riskihinne sõltub ette-võtte tegevusvaldkonnale omis-tatud riskitasemest, viimasest ettevõtte külastuse ajast, kont-rollimiste tulemustest, töötajate arvust ning tööõnnetuste, kutse-haigestumiste ja tööst põhjusta-tud haigestumiste arvust ettevõt-tes. Lähtuvalt nendest näitajatest kujuneb igale ettevõttele oma riskihinne. Mida kõrgem on riski-hinne, seda varem satub ettevõte ka kontrollitavate nimekirja.

Keskmiselt 81% ettevõtetes hinnati ohutegurite ja töökesk-konnaga seotud tegevusi posi-tiivselt, 2011. aastal oli sama näitaja vastavalt 81% ning 2010. aastal 79%. „Võrreldes tulemusi nelja aasta taguse ajaga võib tõdeda, et hea töökeskkonnaga ettevõtteid on märkimisväärselt rohkem,” märgib Vaikmets.

valdkond ettevõtete Osakaal tegevusala arv ettevõtetest

Hulgi- ja jaekaubandus 221 8% Ehitus 140 9% Haridus 139 23% Veondus ja laondus 105 9% Avalik haldus ja riigikaitse 103 32% Põllumajandus ja jahindus 77 21% Metallitööstus 74 9% Majutus ja toitlustus 74 10% Puidutööstus 59 16%

Kui esimestel taasiseseisvumise järgsetel aastatel juhtus Eestis üks töösurm igal nädalal, siis nüüdseks on nii traagiliste tagajärgedega õnnetuste arv vähenenud ühe juhtumini kuus.

Inspekteeritud ettevõtted valdkondade lõikes

Hinnangutest nähtub ka, et ligi 80% ettevõtetes ei esine suuri töökeskkonnaalaseid probleeme ning ettevõtjad on ise huvitatud hea töökeskkonna loomisest. „Paraku ei pöörata ligi 20% ettevõtetes enne töö-

inspektori külastust töökesk-konnaalasele tegevusele just erilist tähelepanu. Samas järel-kontrolli tulemusena selgub, pärast kontrollreidi on olukorda parandatud,” on Vaikmets opti-mistlik.

Foto: Tööinspektsioon

www.ti.ee

3www.ti.ee

kaia TaalTööinspektsiooni Põhja inspektsiooni tööinspektor-jurist

Meeli Miidla-vanataluTööinspektsiooni töösuhete osakonna juhataja

E e s t i s s a a b tööd teha ehk luua väärtusi

kindla eesmärgiga väga erinevate õigus-suhete ja lepingute raames. Raamseadusena reguleerib erinevaid lepingulisi suhteid võlaõigusseadus, kuid lisaks sellele sätestab vaid töö-suhtele omased erisused tööle-pingu seadus.

Eesti keeles saame füüsilise isiku töö tegemisest rääkida nii töölepingu, töövõtulepingu, käsunduslepingu kui ka muu võlaõigusseaduses sätestatud teenuse osutamise lepingu raames. Eelkõige tuleb silmas pidada, et poolte vahel sõlmi-tud lepingust peab nähtuma poolte tegelik tahe – see, milles mõlemad lepingupooled läbi-rääkimisi pidades kokkuleppele jõudsid. Üksnes kirjaliku lepingu pealkiri ega vahel isegi lepingu sisu ei määra kokkuleppe tege-likku õiguslikku tagajärge. Kui kirjalik leping puudub, on lepin-guline suhe ikkagi olemas.

Õige lepingu valiku eest vastu-tab töötamist võimaldav isik ehk tööandja, tellija, käsundiandja või muu isik, kes töö tegemise võimaluse välja pakub. Võlaõi-gusseadusest lähtudes võib üld-joontes välja tuua, et kui lepingut

sõlmivate poolte vahel on eesmärgiks regu-

leerida konkreetse ülesande täitmist (näiteks kohtus esindamine, loengu

pidamine), siis sõlmi-takse käsundusleping.

Kui lepingu eesmärgiks on aga reguleerida

konkreetse tulemuse saavutamist konk-reetseks kuupäevaks (paigaldab ukse, paneb põranda), siis

sobib töövõtuleping.Aga kui poolte tahe

on reguleerida tulemuse saavutamise protsessi ja soovi-takse tegevust juhtida, siis tuleb sõlmida töölepingu seaduse alu-sel tööleping.

Töölepingu seadus eeldab, et kui tööd tehakse tasu eest, siis on tegemist töölepinguga. Samal ajal kehtib põhimõte, et kui töö tegemiseks kohustatud isik on töö tegemise viisi, aja ja koha valikul olulisel määral iseseisev, siis ei ole tegemist töölepinguga. Eeltoodu tähendab, et kui poolte vahel tegelikult kokkulepitud töötingimuste järgi allub töötaja tööandja juhtimisele ja kontrol-lile, on tegemist töölepinguga.

Tähelepanu tasub pöörata asjaolule, et kui poolte vahel tekib teenuse osutamise (töö-võtu- või käsundi vms suhe) käigus või ka pärast selle lõppu eriarvamusi, kas nendevahelisele suhtele laieneb töölepingu sea-duse regulatsioon või mitte, peab just väidetav tööandja tõen-dama, et poolte vahel ei olnud töölepingut, vaid muu võlaõigus-lik kokkulepe. See tähendab, et töötamist võimaldanud isik peab

tõendama, et poolte ühiseks tahteks oli teistsuguse sisuga lepingu sõlmimine. Ka riigiko-hus on otsustes seda põhimõtet korduvalt rõhutanud.

Lepingute eristamisel tuleb

hinnata, kuivõrd on töö tegija (töötaja, töövõtja, käsundisaaja vms) otsustusvabadust piiratud, kas ta peab alluma töötamist või-maldanud isiku täpsetele juht-nööridele või võib ta ise valida

Töötamine töölepingu või muu kokkuleppe alusel

T öölepingu seadus lubab sõlmida töölepingu lap-sega, kes on vähemalt

7-aastane. Tööinspektsiooni töö-suhete osakonna juhataja Meeli Miidla-Vanatalu sõnul võib kuni 12-aastane laps aidata näiteks tenniseväljakul palle kokku korjata, samuti võib eakohaseks tööks pidada esinemist näitle-jana etendusel või modellina reklaamiklipis.

Töölepingu sõlmimiseks peab alla 18-aastasel noorel olema lapsevanema või muu seadusliku esindaja nõusolek. Alla 15-aastase lapse tööle luba-miseks on lisaks vajalik tööins-pektori nõusolek, mille taotleb tulevane tööandja.

Töö peab olema vanusele vastavMiidla-Vanatalu sõnul lasub esmane vastutus oma lapse hea-olu eest alati lapsevanemal. Kuna vanem ei pruugi teada selle töö-keskkonna eripärasid, kus tema laps tööd tegema asub, on suur roll ka tööandjal, kes peab enne

noore tööle lubamist hindama oma töökeskkonnas esinevaid ohtusid just noore arengut sil-mas pidades.

„On ju oluline vahe, kas tööle asub juba varasema elu- ja töö-kogemusega täiskasvanu või laps,” selgitab Miidla-Vanatalu.

13–16-aastastel koolikohus-tuslikel noortel on lubatud teha kergemaid töid. Kergeks peetakse seaduse silmis niisugust tööd, kus töökohustused on lihtsad ega nõua suurt kehalist või vaimset pingutust. Sinna alla käivad näi-teks marjakorjamistööd, kau-bandus- või teenidusettevõttes tehtavad abitööd kaupade lahti-pakkimisel ja riiulitele asetamisel.

Töölepingu seadus sätestab, et alaealise seaduslik esindaja ei tohi anda nõusolekut kooliko-hustusega lapsel töötada rohkem kui pool iga koolivaheaja kestu-sest. „Noore esmane ülesanne on siiski hariduse omandamine ja töötamine ei tohi seda mingilgi moel takistada. Koolivaheaeg on eelkõige puhkamiseks, et

valmistuda juba uueks õppepe-rioodiks,” ütleb Miidla-Vanatalu.

Laste iga vanusegrupi jaoks on seadusega paika pandud maksi-maalne lubatud tööaeg, mille ületamine on rangelt keelatud.

Miidla-Vanatalu soovitab noortel võimaluse korral esimese töökogemusena õpilasmaleva korraldatavaid tegevusi, millega kaasneb korrektne töölepingu sõlmimine, tööohutusnõuete teadvustamine ja ka kontroll nende nõuete täitmise üle. Ta lisab, et head on ka lapsevanema töökohas noortele antavad töö-tamise võimalused, kus lapseva-

nem saab ise silma peal hoida.Üsna tavaline on ka olukord,

kus kutseõppeasutuses õppiv noor saab pärast õppepraktika lõppu võimaluse antud tööko-has kedagi asendada tähtajalise töölepinguga.

Mitte kõik pole seaduskuulekad„Üsna sageli toimub noorte töö-tamine suuliste kokkulepete alu-sel, sularahaarveldusega. Näiteks lepitakse tööandjaga kokku, et ollakse klubi lahtioleku ajal gar-deroobis abiks ja vastutasuks saadakse paarkümmend eurot,” kirjeldab Miidla-Vanatalu sageli

esinevat olukorda. Lisades, et antud juhtudel kirjalikku lepingut ei sõlmita, ka ei küsi keegi vanema nõusolekut ja kumbki osapool ei mõtle, kas see töö ja töötamise aeg on ikka sobiv näiteks 14–15- aastasele. Seejuures pannakse Miidla-Vanatalu sõnul toime veel ka maksupettus, sest töö tegemist ja tasu väljamaksmist raamatu-pidamisdokumentides või mak-sudeklaratsioonis mõistagi keegi kajastama ei hakka.

Alaealiste palkamisel ranged reeglid

Töölepingu eelised töötajale:Töölepingu seadus annab töötajale teistest võlaõiguslikest lepingutest suuremad õigused ja parema kaitse. • Õigus saada vähemalt üks kord kuus kokkulepitud töötasu• Õigus saada kokkulepitud töö tegemiseks vajalikud töövahendid ja tööalast täiendõpet tööandja kulul• Õigus saada tööpäevasisene vaheaeg einestamiseks ja puhkamiseks• Õigus saada hüvitist ületunnitöö, öötöö ja töö eest riigipühal• Õigus saada tasu ka siis, kui tööd ei anta töötajast mittetuleneval põhjusel• Õigus kasutada puhkust, sh põhipuhkus, õppepuhkus ja veel 9 puhkusevormi ning saada puhkusetasu või hüvitist töölepingu lõppemisel• Õigus keelduda lepingu täitmisest puhkuse, haiguse vms ajal

tuleb vaadelda, kellele kuuluvad töövahendid ja materjalid, kes kannab tööga seotud riskid, kas töötamist võimaldanud isiku poolt makstav tasu moodustab enamiku töötegija sissetulekust jms. Kõiki eelnimetatud ajaolusid tuleb vaadelda koos. Mida rohkem töötamist võimaldav isik kontrol-lib tööprotsessi ja töötegija tege-vust, seda suurema tõenäosusega on poolte vahel tegu töösuhetega.

Kokkuvõttes võib öelda, et kui füüsiliselt isikult tellitakse tööd või teenust, on enne töö alusta-mist soovitav kaaluda, kas tegu on pigem töösuhtega või mitte. Kui töölepingu asemel vormistatakse poolte vahel muud liiki võlaõigus-lik leping, olenemata sellest, et sellel suhtel on töösuhte iseloom, kvalifitseerub leping ikkagi tööle-pinguks koos kõigi sellega kaas-nevate õiguste ja kohustustega. Sama olukord on ka sel juhul, kui kirjalik leping jäetakse sõlmimata – kui töötaja on tööle asunud ja suhtel on töösuhtele omased tunnused, loetakse poolte vahel sõlmituks just tööleping.

Paljud noored soovivad alustada tööeluga väga varakult, ent hindavad sageli üle oma vaimseid ja füüsilisi võimeid. Seetõttu kehtivad noorte palkami-sel ranged piirangud, millega peavad arvestama nii noored, nende vanemad kui ka tööandja.

Töölepingu eelised tööandjale:• Töötaja teeb tööd isiklikult ja on tööandjaga alluvussuhtes.• Töötaja lojaalsus: töötajal on kohustus ka eraldi kokkuleppeta hoida ärisaladust, mille sisu on tööandja talle teavitanud. Tööandjal on võimalik töötajaga kokku leppida kuni üheaastases konkurentsipiirangus ka pärast töölepingu lõppemist. • Töötaja teeb kokkulepitud tööd ja täidab töö iseloomust tulenevaid kohustusi ning teeb tööd kokkulepitud mahus, kohas ja ajal.• Töötajal on kohustus osaleda oma tööalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks koolitusel.• Töötaja teeb tööülesannete täitmiseks koostööd teiste töötajatega.• Tööandjal on õigus teada kõigist töösuhtega seonduvatest olulistest asjaoludest, mille vastu tal on õigustatud huvi.• Töötaja kannab tööandjale tekitatud kahju eest varalist vastutust.

eesmärgi saavutamiseks sobivad meetmed tuginedes oma tead-mistele ja oskustele, ning kas ta peab täima ülesandeid töötamist võimaldanud isiku poolt määra-tud ajal, kohas ja viisil. Samuti

Tööle minev noor võiks endalt küsida:•• Mis töö see on, mida ma tegema hakkan ja kas ma tahan just sellistel tingimustel seda teha?•• Kas ma suudan seda teha ja just selle aja vältel, milles ma olen kokku leppinud?•• Millised ohud selle tööga kaasnevad ja mida ma pean tegema, et minu tervis tööd tehes ohtu ei satuks?•• Kes mind aitab, kui ma ei tea, mida täpselt tegema pean ja mul on abi vaja?•• Mida ma pean tegema ja kuidas käituma, kui ma ikkagi satun tööd tehes ohtlikku olukorda?•• Mis leping minuga sõlmitakse?•• Kui pikk on minu tööpäev, kas ma üldse võin nii pikalt töötada?•• Millist tasu mulle makstakse, kas see on seadusega kooskõlas?

alla 18-aastastele lubatud ning keelatud tööde loetelud leiab Riigi Teatajast:•• www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?replstring=33&dyn=13198023&id=13191258 •• www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?replstring=33&dyn=13198023&id=13191258

Foto: Shutterstock

Rakvere Reagümnaasiumi õpilased tööl tekstiilifirmas Segers.

Foto: Sven Arbet /MaalehtÜha populaarsemaks muu-

tub töökogemuse omanda-mine vabatahtlikuna. Paraku on Eestis vabatahtliku töö mõiste Miidla-Vanatalu sõnul ühiskonnas veel ebaselge. See-tõttu on sellise töösuhte puhul vajalik ja mõistlik konsulteerida tööinspektoriga. Info vaba-tahtlikke kaasavate organisat-sioonide kohta leiab aadressilt www.vabatahtlikud.ee ning Tööinspektsiooni kodulehelt.

4www.ti.ee

kristel PlangiEU-OSHA Eesti koordinatsiooni-keskuse juht

E uroopa Töö-o h u t u s e j a Töötervishoiu

Agentuuri (European Agency for Safety and Health at Work, edaspidi EU-OSHA) missioon on Euroopa töökoh-tade muutmine ohutumaks, tervislikumaks ja tootliku-maks. Organisatsioon asutati 1996. aastal eeskätt tööohutuse ja töötervishoiu valdkonna teabe levitamiseks. Nüüdseks on agentuuril välja kujunenud kolm põhilist tegevusvald-konda: teabe kogumine, teabe edastamine ja teadlikkuse tõstmine. EU-OSHA tööpõhi-mõtted tuginevad kolmepool-susele – kõikidesse tegevustesse on kaasatud riikide valitsused, tööandjate organisatsioonid ja ametiühingud.

Rahvusvahelise kontserni ABB Eesti esinduses töötab üle 1200 inimese. ABB tööohutusnõuetest räägitakse legende, millel, nagu selgub, on tõepõhi all.

EU-OSHA aitab kaasa tööohutuse ja töötervishoiu arengule Euroopas

Agentuuri töös osa-lemiseks on Euroopa

Liidu liikmesriikides ja kandidaatriiki-des, samuti Euroopa Va ba k au ba ndu s e

Assotsiatsiooni rii-kides (Šveits, Norra,

Island) loodud tööohutuse ja töötervishoiu institutsioo-nid ehk koordinatsioonikesku-sed (Focal Point – FOP). Rah-vusliku koordinatsioonikeskuse roll on olla agentuuri esindaja liikmesriigis, teabe vahendaja agentuuri ja liikmesriigi vahel, samuti tegevuste koordinaator liikmesriigi tasandil.

Eesti koordinatsioonikeskus asub Tööinspektsiooni haldusalas ning selle ülesandeks on korral-dada tööohutuse ja töötervishoiu teabe vahetust Eesti ja EU-OSHA vahel.

kampaaniadEU-OSHA tegevus on tööandjate ja töötajate seas kõige paremini

tuntud oma üleeuroopaliste kampaaniate poolest. 2000. aastal alustatud tervislike töökohtade kampaaniatega (varasema nimega „Euroopa tööohutuse ja töötervishoiu nädalad”) suurendab EU-OSHA teadlikkust tööohutuse ja töö-tervishoiuga seotud küsimus-test ning edendab arusaama, et hea tervis ja ohutus on ärile kasulik. Nüüdseks on nendest kampaaniatest saanud ühed suurimad omataolised maa-ilmas.

Kõigis kampaaniates, mil-lest igaüks on kestnud juba kaks aastat, osaleb sadu orga-nisatsioone kõigist EL-i liik-mesriikidest, Euroopa Majan-duspiirkonna riikidest ning kandidaat- ja potentsiaalsetest kandidaatriikidest. EU-OSHA pakub tasuta teavet, praktilisi juhiseid, vahendeid ja reklaam-materjali, mis on tõlgitud roh-kem kui 20 Euroopa keelde. Samuti toetab agentuur ka

ettevõtteid ja organisatsioone, kes soovivad korraldada tead-likkuse suurendamise üritusi.

ennetamineAgentuur jälgib, kogub ja ana-lüüsib teadussaavutusi, statisti-list teavet ja ennetusmeetmeid, samuti toetab teabe vahetust ja jagamist. Ennetustööd tehakse kampaaniate, trükiste, uute elektroonsete riskihindamisva-hendite ja NAPO filmisarja abil. NAPO on arvutigraafika abiga loodud lõbus ja hariv filmisari, kus kujutatakse tegelasi töömaailmas, kus neil tuleb lahendada ohu-tusprobleeme.

Viimastel aastatel on EU-OSHA prioriteediks kavandada ja arendada kasutajasõbralikku metoodikat, mille abil saavad mikro-, väike- ja keskmise suu-rusega ettevõtted hinnata riske töökohal, jagada lihtsat ja põh-jalikku ohutuse ja tervise teavet ning head tava.

Hea tava auhindade kon-kurss kogub kokku üle Euroopa häid praktilisi näiteid ettevõ-

tetelt ja organi-s a t s i o o n i d e l t ,

kes on välja töötanud tavasid, mida iseloomustavad järgmi-sed tunnused: silmapaistev, uuenduslik, jätkusuutlik, teis-tele töökohtadele ülekantav ja mitte ärikasumi teenimiseks. Kõik head tavad peavad toetama tervislike töökohtade kampaa-niat ning tagama tööohutuse ja töötervishoiu paranemise.

Mitmesuguste tööohutuse ja töötervishoiu süsteemide, seadusandluse, kultuuri, keele ja kogemuste tõttu erineb hea tava määratlus liikmesriigiti. Peale selle on mitmesuguste huvide ja teadmistega rühma-del ka erinev arvamus hea tava rakendamise kohta töökohal.

Eestis kogub Tööinspekt-sioon parimaid praktikaid, mistõttu on heade tavade lae-kumine varju jäänud, kuid siiski on igal aastal vähemalt üks hea tava jõudnud ka üleeuroopali-sele konkursile. Mitmed Eestist pärit head tavad on leitavad ka EU-OSHA andmebaasist.

kaire Talviste

E estis tegutseb energeetika- ja automaatikatehnoloo-giaettevõte ABB juba 21

aastat. Ettevõte toodab tuule- ja diiselgeneraatoreid, sagedus-muundureid, elektrikilpe ja komplektalajaamu; müüb üle-kandevõrke, jaotusalajaamade projeke, kesk- ja madalpinge-tooteid, automaatikaprojeke ja roboteid ning lisaks pakub töös-tusklientidele seadmete korras-hoiuteenust.

Kontserni tööohutuspoliitika on „Safety First!”. Kui paljudes ettevõtetes on riskide hinda-mine ühekordne protsess kuni järgmise suure muutuseni, nagu seadus nõuab, siis ABB eesmär-gid on märksa ambitsioonika-mad. „Operational Excellence (organisatsiooni efektiivsuse kasvatamise raamistik – toim), mille valdkonda kuulub ka ABB ohutus, lähtub oma filosoofias, et üldised nõuded on miinimu-miks, millele tuleb ehitada jär-jepidevate parendustegevuste süsteem,” selgitab ABB Balti rii-kide tegevuste tõhustamise juht Christen Puust.

Selleks viiakse ABB-s igal aastal läbi riskide hindamine ning määratletakse uued tege-vuskavad. See on aga vaid väike kild kõigist ohutusele suunatud tegevustest, millele lisanduvad regulaarsed ohutusringkäigud, kus osalevad erinevate astmete

juhid. Töötajaid kaasatakse ohu-olukordade raporteerimissüsteemi ja parendustegevuste kaudu jne. Rahvusvaheline heakorrasüsteem 5S on prioriteet kõikides ABB üksustes, et tagada süsteemne lähenemine töökorraldusele ja heakorrale. Oma pingutuste tulemusena pälvis ABB AS mullu Tööinspektsiooni töökeskkonna parima praktika auhinna, olles üks kolmest pärjatust.

Tööprotsessides on erinevaid ohteTööohutuse taseme suurimaks mõjutajaks peab Puust töökul-tuuri. See on ettevõttes töötavate inimeste hoiakute kogum – suh-tumine, mis mõjutab kõike alates investeerimisotsustest ja tegevuste prioriteetidest kuni igapäevase toi-mimiseni ning katab kogu väärtu-sahela, sealhulgas ka tarnijad ja allhankijad.

„Ettevõtte kultuur algab tipp-juhtkonnast ja liidritest ning ilmneb eriti teravalt just ohutuse puhul. Väljakujunenud kultuuriga keskkonnas mõjutab see suures ulatuses kõikide sinna sattunute mentaalseid väärtusi ja käitumis-mustreid. Olen nende muutuste tunnistajaks ka ise korduvalt olnud,” lisab ta.

Kuivõrd ABB-s on tegevusi kontoritööst kuni tootmis- ja korrashoiuoperatsioonideni, on tööprotsessides mitmeid võima-likke ohtusid. Peale igapäevaste vigastusi põhjustada võivate

ohtude tuleb Puusti sõnul tähe-lepanu pöörata ka neile, mis esmapilgul ei pruugi tunduda väga kaalukad, ent mõjutavad tervist pikemaajaliselt. Näiteks sundasendid, sarnased liigutu-sed, öötöö jne. Ilmsemate ohtude poole pealt on näiteks madalpin-geajamite tehases kahandatud sisemisi transpordivoogusid, et vähendada potentsiaalselt oht-likku tööd tõstukiga.

Alahinnata ei saa Puusti mee-lest ka sisekorrareeglite ja distsip-liini olulisust. „Meil on need pai-gas,” kinnitab ta ning lisab samas, et inimesi ei tohi siiski reeglitega lämmatada, sest nende pimesi järgimine võib viia hullemate tulemusteni. „Määrav on inimeste teadlikkus,” ütleb ta.

Ühe olulise väärtusena ohutus-alases tegevuses toob Puust esile info usaldusliku liikumise. „Sel-leks tuleb luua toetamisele, mitte süüdlase otsimisele suunatud õhkkond. Olulist rolli mängivad siin ka töökeskkonnaspetsialistid, kes täidavad omamoodi katalü-saatori rolli juhtkonna ja töötajate vahel,” ütleb ta.

Tasub kiigata Põhjamaade töökultuuriKüsimusele, kas ABB-s on saavu-tatud juba kõik võimalik, vastab Puust, et ta pole kohanud töös-tusettevõttes tegutsevat juhti, kes oleks väitnud, et nad on saavuta-nud ohutuses maksimumi. „See oleks sama, mis väita, et oleme

ABB kontserni tööohutuspoliitika on „Safety First!”

•• ABB Grupp on maailma juh-tiv energeetika- ja automaatika-tehnoloogiaettevõte, kes annab tööd ligi 145 000 inimesele umbes sajas riigis ning kellel on liidripositsioon enamikus ärivald-kondades, kus tegutsetakse.•• Eestis tegutseb ABB 1992. aastast, firma juht on algusest peale olnud Bo Henriksson.•• ABB on pälvinud neli korda (2007, 2009, 2011) Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse aasta

välisinvestori auhinna ja korra (2008) Eesti parimale ettevõt-tele määratava ettevõtluse auhinna. Mullu teeniti Eesti rohelise majanduse edendaja auhind taastuvenergia kasu-tamise eest tootmistegevuses ja keskkonnajuhtimissüsteemi rakendamise eest ärijuhtimi-ses; kõige koolitussõbralikuma organisatsiooni auhind; vastu-tustundliku ettevõtluse indeksi kvaliteedimärgis sotsiaalselt

vastutustundlike põhimõtete rakendamise eest ning Töö-inspektsiooni töökeskkonna parima praktika auhind ohuolu-kordadest teavitamise süsteemi juurutamise eest.•• Ettevõte on üks Eesti hinnatu-maid tööandjaid ning selle töö-jõukulud ühe töötaja kohta on tööstusettevõtete hulgas ühed suuremad. Tihe koostöö toimub kõrgkoolidega, eriti Tallinna Teh-nikaülikooliga.

puhul tasub kiigata Põhjamaade tööohutuskultuuri,” soovitab ta.

Puust ei taha võrrelda ABB tööohutusnõudmiste määra teiste sarnaste ettevõtetega, sest peab seda libedale teele mine-kuks. „Ettevõtete operatsioonid, töökorraldus ja mõõtmise alused on erinevad. Üldse tuleb kõikvõi-malike ohutusalase mõõtmisega seotud tegevustega olla äärmiselt ettevaatlik, sest need võivad esile kutsuda eeldatule hoopis vastu-pidiseid reaktsioone,” arvab ta.

Puusti meelest peaks pigem pöörama tähelepanu parimate praktikate rakendamisele ning nendest õppimisele.

oma arengu absoluutses tipus. See oleks võimalik vaid surevas organisatsioonis. Alati on või-malik kuhugi areneda. Küll aga võib jõuda teatud valdkondades praktilise väärtuse murdepunk-tini, mille edasiarendamine võib olla lõpptulemusele küsi-tava mõjuga.”

Näiteks võib tema sõnul panustada palju füüsilise töö-keskkonna loomisesse, kuid kui inimeste käitumine ei ole ohuteadlik, leiavad õnnetused ikkagi aset. „Arvestades meie ohutuskultuuri pärandit, on sel alal veel vähemalt põlvkonna jagu tööd ära teha. Kõhkluste

ABB-s töötas 1992. aasta lõpus sada korda vähem töötajaid kui täna, vahepealsetel aastatel on juurde ehitatud neli tehast ja laiendatud oluliselt kõiki tege-vusvaldkondi. See tähendab, et pidevalt on juurde tulnud nii tööd, töökäsi kui ka ohtusid. „Kui antud kontekstis üldse võrrelda, siis mõistlikum on seda teha vast iseendaga erinevate aastate lõikes,“ märgib ta. „Adekvaatse võrdluse saamiseks arvutame juhtunud tööõnnetuste arvu suhtena töötundidesse ning see trend on meil olnud pidevas languses. Seega on pingutus ja süsteemne töö end ära tasunud.”

Foto: Shutterstock

ABB tootmine.

Foto: Terje Lepp

5www.ti.ee

Signe kalberg

E uroopa Töötervishoiu ja Tööohutuse Agentuuri andmetel on ehitamine

riskantne tegevusala, sest ehi-tustöödel saab surma ligi 13 inimest 100 000 töötaja kohta. Kõigi sektorite keskmine näitaja on viis hukkunut 100 000 töötaja kohta. Ehitustööl tekib töötajatel ka mitmesuguseid terviseprob-leeme alates asbestoosist kuni seljavaluni, käte ja käsivarte vibratsioonisündroomist kuni tsemendipõletusteni.

Tööinspektoril läheb piltlikult öeldes hari punaseks siis, kui ta näeb ehitust, kus piireteta tel-lingutel turnivad töömehed või kus ei kanta nõutud isiku-kaitsevahendeid. „Ühe nädala jooksul nägin neljas kohas, kus töömees lõikas ketaslõikuriga õõnesplokke või tänavakive ilma kaitseprillide, hingamismaski ja kõrvaklappideta. Kõrval seisid aga teised töölised, kes samuti hingasid sisse tervisele ohtlikku tolmu ning kelle kõrvu jõudis kuulmisele ohtlik müra,” kir-jeldab nähtut tööinspektsiooni Põhja inspektsiooni tööinspektor Andres Jõgiste.

Tööinspektori ülesanne on kontrollida ehitusobjekte, mis tähendab nii üleriigilisi siht-kontrolle, etteteatatud ja vaja-duse korral ka etteteatamata objektikülastusi. Üleriigiline ehituste sihtkontroll toimus esmakordselt mullu, nii keva-del kui ka sügisel. „Suurtel ehi-tusobjektidel, kus töid teostab teada-tuntud suur ehitusfirma,

on tööohutusega kord majas,” kiidab inspektor, kes ligi neli aastat on ehitusplatse kont-rollinud. Selle aja jooksul on suurehitajate poolelt olukord aina paranenud, kuid nuri-seda võib jätkuvalt alltöövõtjate ja väikeste ehitusfirmade üle. Jõgiste sõnul püütakse kõrvale hiilida ohutusnõuetest, mis väi-keehitajale tähendab alati lisa-kulusid. Tihti eiratakse nõuet varustada ehitajad tööriietuse ja isikukaitsevahenditega siis, kui palgatud on hooajatöötajad või nad on tööl mitteametlikult.

Jõgiste sõnul ei saa isikukait-sevahendite mittekasutamises alati ka tööandjat süüdistada, kuna vahel on ka ehitusmees ise põikpäiselt keeldunud nende kasutamisest. Ometi peaks enda tervise kaitsmine olema elementaarne. Saagimisel või ketaslõikuriga lõikamisel peaks alati silmade kaitseks olema ees prillid, kõrvade kaitseks kas kõr-vatropid või- klapid, tolmuse töö korral ka hingamise kaitseks mask. Betoneerimisel peavad käes olema spetsiaalsed kindad, sest tavalistest söövitab betoon läbi. Kui tööandja on töötajale väljastanud isikukaitsevahen-did, aga ta neid ei kasuta, võib tööinspektor alustada väärteo-menetlust, mis üldjuhul päädib trahviga. Maksimaalne trahvi-summa füüsilisele isikule ehk siis ohutusnõuetele vilistavale töötajale on kuni 300 trahvi-ühikut ehk kuni 1200 eurot. Kui ohutusnõudeid on rikku-nud juriidiline isik, võib tema trahvisumma ulatuda kuni 2600 euroni. Jõgiste sõnul pole maksimumsummat trahvi veel

olnud vajadust teha, kuid 2000 euro kanti on pidanud mõni ehitusettevõte oma rahakotti tühjendama küll.

Ohtlike tööde loetelu ehituses

on üsna pikk. See tegevusvald-kond nõuab ranget kinnipida-mist kehtestatud ohutusnõuetest nii projekteerija kui ka tellija ja tööandja ning töötaja poolt.

Ehitise tellija peab teatama ehitustööde alustamisest tööins-pektsiooni kohalikule asutusele. Jõgiste kinnitab, et Tallinnas on tööinspektoritel ülevaade ena-mikust ehitusobjektidest, kuhu tehakse visiite nii ette teatades kui ka ette teatamata. Vilunud pilk ja kogemused ütlevad töö-inspektorile kohe ehk visuaalsel vaatlusel, kas ehitusel on töö-ohutusega kord majas. Mullu suveperioodil peatati töötaja

Ehitus nõuab tööohutusnõuete järgimistKõrgelt kukkumine on siiamaani kõige sagedasem õnnetusjuhtumite põhjus ehituses.

Isikukaitsevahendite kasutamine ehitustöödel •• kaitseriietus – asbestitööd;•• hingamise kaitsevahendid – töö asbesti, tolmu ja ohtlike ainetega;•• kaitseprillid või näokaitse – lihvimis- ja lammutustööd, töö naelapüs-toliga, tööd, kus esineb oht vigastada silmi või nägu;•• kuulmise kaitsevahendid – töö pneumaatilise puuri või vasaraga, naelapüstoliga, lõikeseadmetega; •• kaitsekiivri kasutamine – kaevu puhastamine, töötamine tellingutel, puude langetamine, lammutustööd;•• kaitsejalanõude kasutamine – lammutustööd, katusetööd jms;•• ohutusrakmed – töö katusel ja tellingutel.Allikas: tööinspektsioon

Tähtsamad ohutegurid ja riskidEhitusplatsil võib saada surma, vigastusi või tervisekahjustusi mitme-sugustel põhjustel, sealhulgas:•• kõrgustest kukkumine,•• liiklusõnnetus,•• elektrilöök,•• kaevetöödel pinnase alla mattumine,•• kukkuvatelt materjalidelt löögi saamine,•• asbestikiudude sissehingamine,•• selja vigastamine raskete materjalide tõstmisega,•• kokkupuutumine ohtlike ainetega,•• kuulmise halvenemine valju müra tõttu.Allikas: Euroopa Töötervishoiu ja Tööohutuse Agentuur

elule ohtliku töö tegemine 33 ehitusplatsil.

Ligi kolmandik kontrolle tehakse aga linnakodanike vihjete peale, kes on üsnagi teadlikud ja hoolsad jälgima, mida ehitusmees seljas kan-nab, kas ta kasutab katusel turnides turvarakmeid ja -köit ning milline on ehitus-platsi korrasolek. „Omaette lugu on dokumentatsiooniga, millega on probleeme just väikestel ehitusettevõtetel,” ütleb Jõgiste. Ehitusplatsil küsib tööinspektor näha töö-ohutuse plaani ja iganädalaste üldkontrollide akte. Ehituset-tevõtja ülesanne on tagada, et enne ehituse alustamist

koostatakse tööohutuse plaan, mis peab sisaldama abinõusid ehitustööde ohutu korralduse kohta, milles sisalduvad ka nõuded liiklejate ohutuse taga-miseks ehitusplatsil ja naabru-ses. Ehitusplatsi välispiir peab olema märgistatud selgesti ja arusaadavalt või piirestatud. Samuti vaadatakse, kas tõste-seadmed on nõuetekohaselt paigaldatud ja pädevate isikute poolt kontrollitud. Nii näiteks peab olema ette näidata ka tel-lingute monteerimis- ja demon-teerimisplaan. Ja mõistagi pea-vad olema töötajad juhendatud tehtava töö ja kasutatava tööva-hendi tööohutusnõuetest ning see ka kirjalikult vormistatud.

Tihti eiratakse nõuet varustada ehitajad tööriietuse ja isiku-kaitsevahenditega siis, kui palgatud on hooajatöötajad või nad on tööl mitte-ametlikult.

Foto: Andres Jõgiste

Tööelu.ee on eelmisel aastal loodud veebiportaal, mille eesmärk on pakkuda ülevaatlikku, asjatundlikku ja ammendavat teavet töökeskkonna, töösuhete ja töökoha tervisedenduse kohta.

Tööelu portaal aitab nii tööandjaid kui ka töötajaid

kristel Plangi

P ortaal on abi-liseks nii töö-andjale kui ka

töötajale, kes tunneb huvi oma õiguste ja kohustuste vastu. Samuti töökeskkonnaga tegelevale spetsialistile, kes vajab teavet valdkonna teenu-sepakkujatest ja koolitustest, ning praktikandile või tudengile, kes otsib infot töökeskkonna või tööohutuse kohta. Teadlikkuse tõstmise ja info kättesaadavuse kaudu saab ennetada tööeluga seotud probleeme ning muuta töökohti ohutumaks ja tervisli-kumaks.

Tööelu portaali loomise vaja-likkuse tingis asjaolu, et Eestis puudus hea ja praktiline infopor-taal töösuhete, töökeskkonna ja tervisedenduse teemal ning selle valdkonna teave oli killustatud erinevate asutuste kodulehtede vahel. Tihtipeale tekkis olukord,

kus inimesed ei tead-nud, kust vajalikku

infot leida või mil-lise asutuse poole pöörduda. Portaali on koondatud nelja

asutuse teave Töö-inspektsioonilt (töö-

keskkond, töösuhted), Sotsiaalministeeriumilt (töö-

keskkond, töösuhted), Tervise Arengu Instituudilt (terviseden-dus töökohal) ja Terviseametilt (töötervishoiuteenused), mida igapäevaselt täiendatakse ja edasi arendatakse.

Portaalist võib vajaliku info leida mitmel viisil, valides ennast huvitava teema (nt töötasu maksmine, tervisekontroll jne), tegevusala, mille kohta soovite rohkem teavet (nt kontoritöö, rei-sijate vedu jne), või sisenedes rol-lipõhiselt (nt olen lapsevanem, töötaja jne). Uudiste rubriigis kajastatakse nii eestimaiseid kui ka välismaiseid uudiseid töökeskkonna, töösuhete ja ter-

visedenduse vallas. Teenusepak-kujate alla on kokku koondatud need juriidilised isikud või füüsi-lisest isikust ettevõtjad, kes Tervi-seametis on registreeritud Töö-tervishoiuteenuse osutajana (nt ergonoomiad, tööpsühholoogid

Tööportaali pakutav info•• töökeskkonna ohutegurid•• töökeskkonna riskianalüüs•• tööõnnetus ja haigestumine•• töökeskkonnategevus ettevõttes•• eritingimustega töötajad•• stress ja vägivald tööl•• tööleping•• töötasu•• töö- ja puhkeaeg•• puhkus•• kollektiivsed töösuhted•• paindlikud töövõimalused jne•• võrdne kohtlemine, võrdsed võimalused•• tervisedendus

Portaal Tööelu.ee on pidevas muutumises ning sinna lisan-dub regulaarselt uut teavet. Selle aasta jooksul viiakse portaalis läbi mitmeid arendusi. Lisandu-mas on probleemilahendused, parimate praktikate andmebaas,

jne). Ürituste all aga leiab infot põnevate ja kasulike koolituste kohta eelnimetatud teemadel. Lisaks võib sealt leida veel uurin-guid, praktilisi näiteid, õigusakte, juhendmaterjale ja palju muud vajalikku.

taristu võrgustike tegevuseks, foorum, võimlemise erileht ning palju uusi video ja helifaile. Info hakkab olema kättesaadav peale eesti keele ka vene ja inglise kee-les, et keskkond oleks võimalikult kasutajasõbralik ja laiale luge-jaskonnale arusaadav. Kõigile mugavaks kasutamiseks oleme aga juba praegu lisanud lehele vaegnägija vaate, mis lubab teksti suurendada, et ka nägemispuu-dega huvilised leiavad soovitud info kiiresti.

6www.ti.ee

Silja SoonTööinspektsiooni töötervishoiu peaspetsialist

S isuliselt puu-dutab see kam-paania peaaegu

kõiki ettevõtteid. Kam-paania raames peame uuteks töötajateks inimesi, kelle tööta-mise aeg ettevõttes on olnud kuni üks aasta. Miks? Sellele küsimusele annab kõige pare-mini vastuse Tööinspektsiooni poolt möödunud aastal läbi viidud tööõnnetuste põhjuste analüüs. Sealt ilmneb, et üheks levinumaks tööõnnetuse põh-juseks on töötaja puudulik väl-jaõpe või juhendamine. Umbes 30% kõigist rasketest tööõnne-tustest juhtub töötajatega, kelle tööstaaž uue tööandja juures on alla aasta. Kuuekümnel prot-sendil kõigist 18–24-aastastest

raskesse tööõnnetusse sattunud töötajatest

juhtus see esimesel tööaastal. Sellega peaksid kõik töö-andjad arvestama.

Iga tööõnnetu-sega kaasneb loomu-

likult ka selle põhjuste otsimine ja analüüs. Alati

peab tööandja uurima tema ettevõttes toimunud tööõnne-tusi, kuid harvad ei ole ka juh-tumid, kus ka Tööinspektsioon peab ütlema oma arvamuse põhjuste kohta. Nendest uuritud juhtumitest 56%-l on märgitud üheks õnnetuse põhjuseks eba-piisav juhendamine ja väljaõpe. Kahjuks ei ole tööandjad tavali-selt ise nii kriitilised – puudulik juhendamine ja väljaõpe on ühe põhjusena märgitud vaid 13% juhtudest.

Kontrolli viivad läbi kõik töö-inspektorid, kes korraldavad

ettevõtetes töökeskkonnaalast järelevalvet. Antud kampaania järelevalve läbiviimiseks ei tee tööinspektor eraldi sihtkontrolli, vaid see viiakse läbi töökeskkonna kontrollimise ajal, kuid lisatähe-lepanu on koondatud just uute töötajate olemasolule.

Kontrollimise abivahen-diks on välja töötatud hin-nanguleht. Täidetud hin-nangulehed võimaldavad hiljem analüüsida, mil moel on tagatud uue töötaja saa-mine kogenud töötajaks, et vältida tööõnnetusi.

Teavitus- ja kontrollkampaania uute töötajate tööohutuse tõstmiseksTööinspektsioon korraldab tänavu uusi töötajaid värvanud tööandjatele teavitus- ja kontrollikampaania – „Uued töötajad ettevõttes, ehk kuidas uuena töökohal saada vanaks olijaks ja sealjuures ka terveks jääda”.

kairi Oja

T ööinspektsiooni ESF-koo-lituse koordinaator Marek Männik paneb ettevõtjaile

südamele, et igas ettevõttes peab olema määratud töökeskkonna-spetsialist. „See on esmane nõue, ilma milleta me ei saa rääkida seadusejärgsest töötervishoiu- ja tööohutuse korraldusest ettevõttes,” selgitab Männik. Töökeskkonnaspetsialist on töö-keskkonna alal pädev insener või muu töökeskkonnaõpetust saa-nud spetsialist, keda tööandja on volitanud täitma töötervishoiu- ja tööohutusalaseid ülesandeid. Töökeskkonnaspetsialisti üles-andeid võib täita ka äriühingu juhatuse liige või asutuse juha-taja.

Töökeskkonnaalaseid kooli-tusi korraldatakse kahele siht-grupile. Esimese moodustavad koolitused üle 50 töötajaga ette-võtete töökeskkonnaspetsialis-tidele. Põhjalik koolitus kestes 120 akadeemilist tundi ehk 9 täispikka päeva. Teine sihtgrupp on alla 50 töötajaga väikeettevõ-tete esindajad, kelle juhatuse liik-meid või töökeskkonnaspetsia-listi kohuseid täitvaid töötajaid koolitatakse väiksemas mahus kolme päeva jooksul (24 akadee-milist tundi).

Tööinspektsiooni teabespet-sialist Piret Rosumovski sõnul sisaldavad suurettevõtete spet-sialistidele mõeldud koolitused lisaks loengutele ka viit kodu-tööd ja eksamit. Väikeettevõtete töökeskkonnaspetsialistide koolitus lõpeb samuti eksamiga.

Mõlemal koolitusel on kohal-käimine ja kodutööde tegemine kohustuslik, samuti tuleb eksam sooritada positiivsele tulemu-sele, et saada töökeskkonnaspet-sialisti sertifikaat õppe läbimise kohta.

„Kuna õppuritele esitatavad nõuded on küllaltki ranged, lek-torite antav info ja grupitöödega omandatud kogemused põhja-likud, saavad koolituse läbinud laialdased teadmised, mis aita-vad neil edasises töös analüü-sida ettevõtte olemasolevaid töötingimusi ning teha vajadusel adekvaatseid muudatusi,” räägib Rosumovski.

Eriti suur tung on just Tal-linnas toimuvatele koolitustele, kuna enamik Eestis ettevõtteid tegutseb pealinnas. Rosumovski sõnul täitusid grupid suurette-võtete töökeskkonnaspetsialisti koolitusele 6 minutiga ja väike-ettevõtete töökeskkonnaspetsia-listi koolitusele kolme minutiga. Mõlemas grupis oli õppekohti 35 inimesele. Suure nõudluse tõttu

ei pääsenudki paljud soovijad koolitusele.

Tööinspektsiooni teine suurem koolitusvaldkond on töösuhted. Selleks korraldatud infohommikutel ja teabepäeva-del räägivad Tööinspektsiooni juristid töösuhete valdkonna aktuaalsetel teemadel ja vasta-vad ka küsimustele. Ka sellistele infohommikutele ja teabepäeva-dele on väga suur tung, millele registreerimiseks täituvad kohad hetkega.

Koolitusi viivad Rosumovski sõnul läbi konkursiga valitud lektorid, kes kõik on oma ala tugevad spetsialistid, sh ülikoo-lide õppejõud, kes on nende tee-madega reaalses elus ja praktikas juba kaua tegelenud.

Veel korraldatakse teabepäevi transpordiga tegelevatele ettevõ-tetele, lektoriteks inspektsiooni peajurist ja Politsei- ja Piirval-veameti esindajad. Käesoleval aastal on teabepäeva teemaks transpordiga tegelevate ettevõ-tete vastutus sõidukijuhtide töö- ja puhkeaja nõuete täitmise kor-raldamisel. Jagatakse infot Eesti ja Euroopa Liidu õigusaktidest, mis sätestavad sõidukijuhtide töö-, sõidu- ja puhkeaja nõu-deid ja sellest tulenevalt trans-pordiettevõtte vastutust seadu-sest tulenevate nõuete täitmata jätmisel. Samuti tutvustatakse Tööinspektsiooni teostatava järelevalve ja selle läbiviimise põhimõtteid. Iga teabepäeval on kohti sajale huvilisele. Tänavu

on sinna eriti palju tahtjaid, sest inspektsioon tõhustab kontrolli sõidukijuhtide töö- ja puhkeaja nõuete täitmise osas.

Tööinspektsioon korraldab töösuhete teemalisi infopäevi ka gümnaasiuminoortele, sest just

noored on kõige teadmatumad nii tööohutuse kui ka töösuhete tasandil.

Koolitajate leidmiseks kor-raldatakse igal aastal avalik konkurss, lektorid valib välja töögrupp, kuhu kuulub 7 liiget.

Tööinspektsiooni koolituste vastu on suur huviMuutmaks meie kõigi tööelu paremaks, korraldab Tööinspektsioon hulgaliselt koolitusi ettevõtete juhtidele ning töökeskkonna eest vastutavatele inimestele. Kuna teemad on ettevõtetele kriitilise kaaluga, täituvad kursused minutitega.

Tööinspektor kontrollib:•• Milline on uue töötaja juhendamise ja väljaõppe süsteem.- Kuidas toimub juhendamine ja väljaõpe.- Kas keegi määratakse uuele töötajale juhendajaks.- Kui pikk on töötaja väljaõppele ettenähtav aeg, kas see on piisav vajalike ohutute töövõtete omandamiseks.- Kas ja kuidas saab tööandja ülevaate, et töötaja on vajalikud töövõtted omandanud.- Kas ja millised on kriteeriumid selleks puhuks, kui tööandja otsustab väljaõpet mitte korraldada. Kas tööinspektor on nende põhimõtete/argumentidega nõus.- Milline on ettevõtte ohutuskultuur, kas ja kuidas tutvustatakse seda uuele töötajale.•• Kuidas toimub töötajate esmane tervisekontroll.•• Kas ja kuidas toimub töökoha kujundamine töötajale sobivaks.- Millised töövahendid uus töötaja saab, kas nende väljastamine on

tööandjal läbi mõeldud – millised sobivad, kas arvestatakse töötaja iseärasusi jms.•• Kui töötaja töö näeb ette tööriietuse ja/või isikukaitse-vahendite (IKV) kandmist, siis millised on nende väljastamise põhimõtted.•• Kas uus töötaja teab, kes on ettevõttes töökeskkonnavolinik, kas volinik on töötajaga tegelenud jms (jälginud väljaõppe läbiviimist, IKV väljastamist). •• Kaastöötajate reageerimine uue inimese eksimustele. See on oluline just ohutusnõuete järgmisel, et alati tehtaks tööd kõige ohutumal moel.

Lisaks kontrollikampaaniale antakse välja ka selleteemaline brošüür, milles keskendutakse kahele olulisele aspektile tööandja-töötaja seisukohalt: töötervishoid-tööohutus ning töösuhted. Samuti viiakse läbi 4 teabepäeva, kus samamoodi on rõhuasetus nii töötervishoiul, -ohutusel kui ka töösuhetel.

Uute töötajate töötervishoiu ja -ohutuse kontrollimine

Taimi elenurm,tööpsühholoog

Tööinspektsiooni poolt korralda-tavatel töökeskkonnaspetsialis-tide ja väike-ettevõtjate esinda-jate koolitusel on minu teema-deks tervisedendus töökohal ja psühhosotsiaalsed ohutegurid ehk stressorid töökeskkonnas, mis võivad põhjustada tervi-seprobleeme ja tööst kurna-tust. Tervise hoidmise vastu töökeskkonnas on inimeste huvi viimastel aastatel oluliselt kasvanud: kursustel osalejad on algusaastatega võrreldes roh-kem valmis arutama võimalusi enda ja kaastöötajate tervisest hoolimiseks. Kuna tervis on baasressurss ja peamine väärtus inimese elus, mida hoida ja arendada, siis arutletakse ka töö eripära ning seal töötavate inimeste erinevusi arvestavate vahendite ja meet-mete üle. Otsitakse seda, mis ei nõua mitte niivõrd suuri rahalisi kulutusi, vaid pigem seda, mida saab ära teha töökorralduse muutmise, heatahtliku ja üks-teisest hooliva suhtlemise ja ühistegevuste kaudu. Tööins-pektoritelt tahetakse nõu, neilt

oodatakse konsultatsioone, kuidas töökeskkonda paremaks teha; hirm kontrollide ees ja suhtumine „dokumendid on meil korras ja rohkem pole teil õigust nõuda” on hakanud tasapisi vähenema.Majandustegevuse valdkonnad, kus enim töökurnatust põhjus-tavaid probleeme välja tuuakse on endiselt haridus, teenindus, meditsiin ja transport. Trans-porditöötajate probleemid, mis sisaldavad terviseriske ja töökurnatust ning sellest tingitud töövõime langust ja tööõnnetuste ohtu on seotud rutiinse töö, vahetustega töö ja kaugtööle omase üksinda töötamisega - näiteks kaubaau-tojuhtidel, aga mõnel juhul ka ohtlikuks muutuvate klientidega ühistranspordis. Hariduses on probleemiks ülipikad tööpäevad interneti teel lisandunud suhtlus-kohustuste tõttu ja ülinõudlikud vanemad, kes vahel ootavad, et kool ja lasteaed võtaks enda kanda ka pere funktsioonid laste kasvatamisel ja õpetamisel. Teeninduses ja meditsiinis on probleemiks ootamatud nõuded klientidelt, üha tihenev tööaeg ning suurenev töökoormus.

Tevisedendus töökohas pakub paljudele huvi

Foto: Shutterstock

Tööinspektsiooni koolitus.

Foto: Tööinspektsioon

7www.ti.ee

Tööinspektsiooni koolituste vastu on suur huvi

vilve Torn

1 996. aastal loodi Eestisse esimesed töövaidlusko-misjonid (TVK) ja praegu

on neid üle riigi kokku kümme. Tööinspektsiooni töösuhete osa-konna peajurist Elina Soomets tõdeb, et 17 aastat on praktikas üsna pikk aeg ja elu näitab, et nõudlus töövaidluskomisjonide järele ei kao kuskile. Pigem vas-tupidi – vaidlusi ja konflikte on palju. Möödunud aastal esitati töövaidluskomisjonidele kokku 2983 töövaidlusavaldust, toob Soomets näite ja lisab, et töövaid-luste lahendamisel lähtub TVK erapooletuse põhimõttest. „Me ei ole mitte ühegi vaidluse puhul kellegi poole kaldu.” Tasub teada sedagi, et töövaidluskomisjoni otsus on sama suure juriidilise jõuga nagu kohtuotsus. Kui töö-

taja või tööandja otsusega siiski rahul pole, saab selle 30 päeva jooksul vaidlustada.

Töövaidluskomisjonide suu-rim eelis on see, et suurte koge-mustega juristide poole saavad pöörduda nii töötaja kui ka töö-andja ilma riigilõivu maksmata. Samuti menetlevad töövaidlus-komisjonid võrreldes kohtutega töövaidlusi lihtsustatud menet-luse korras. „Seadus kohustab töövaidluskomisjone vaatama töövaidlusavaldusi läbi ühe kuu jooksul – see tähendab üldjuhul väiksemat aja-, närvi-, kuid ka rahakulu,” ütleb Soomets.

Kui tööandja või töötaja on otsustanud TVK poole pöör-duda, peab ta esitama oma all-kirjaga kinnitatud avalduse. Pärast avalduse laekumist otsustab TVK, kas ta võtab asja menetleda. Kui TVK alustab

menetlust, siis saadab ta mõle-male osapoolele kutse tulla töövaidluskomisjoni istungile“. Töövaidlus vaadatakse läbi ning lahendatakse töötaja ja tööandja või nende esindajate juuresole-kul. Töötaja ja tööandja võivad oma esindajaks valida ka isiku, kellel ei ole juriidilist haridust.

Tööinspektsiooni töösuhete osakonna peajurist Kairit Ehala ütleb, et alati tasub avaldusele juurde lisada nõude aluseks ole-vate asjaolude kirjeldus, millega

nõuet põhjendatakse, samuti nõude õiguslik alus. Et oma ütlusi ja nõudeid peab põhjen-dama, tuleb selleks välja tuua dokumentaalselt kinnitust leid-vad asjaolud (tööleping, töötaja ja tööandja omavahelised kok-kulepped või kirjavahetus jms) või viited muudele tõenditele ja tunnistajatele. Avalduse koosta-mise vormi, töötaja ja tööandja võimalike nõuete näidisloetelu ja nõude aluseks olevate asja-olude kirjutamise soovitused

leiab Tööinspektsiooni kodu-lehelt www.ti.ee

kaaluge oma otsust hoolikaltElina Soomets soovitab nii töö-tajatel kui ka tööandjatel enne avalduse kirjutamist tutvuda kodulehel olevate juhiste ja sel-gitustega ja n-ö eelnevalt kodu-töö ära teha. Tehke esmalt endale korralikult selgeks, mida ma saaksin nõuda ja mida ma sel-leks tegema pean. Ehala õpetab, et enne avalduse esitamist võiks enne kas telefonitsi või e-kirja teel abi ja nõu küsida Tööins-pektsiooni juristidelt. Nemad on pädevad selgitama mitte üksnes töölepinguseadust, vaid ka töövaidluse korral seadusega kehtestatud seonduvaid menet-luslikke nõudeid.

Vahel tuleks korralikult läbi mõelda seegi, kas iga töövaid-lusega on üldse mõtet töövaid-luskomisjoni poole pöörduda. See kehtib näiteks juhtudel, kus tööandja makstavad hüvitised ja kompensatsioonid ületavad selle summa, mille Töövaidlus-komisjon oma otsusega välja-maksmiseks määrab. Samuti jõuavad osapooled vahel ise rahuldava kompromissini ja leiavad, et vaidlus vaidluse pärast küll mõistlik ei ole. Kind-lasti ei tohiks aga töötaja ja töö-andja avaldust tagasi võtta suu-sõnalise lubaduse peale asjad rahumeelselt korda ajada. Elu näitab, et sellised lubadused ei pea vett, kuid teist korda enam samasisulist avaldust esitada ei saa.

Kas minna kohtusse või töövaidlus-komisjoni?Töövaidluskomisjoni eesmärk on motiveerida inimesi oma õiguste eest seisma.

Nõude esitamise tähtaeg•• Üldine nõude esitamise tähtaeg on neli kuud.•• Töölepingu ülesütlemise vaidlustamise tähtaeg on 30 kalendripäeva ülesütlemisavalduse saamisest.•• Töötasu nõude esitamise tähtaeg on kolm aastat.

NB! Rahalist nõuet, mille summa ületab 10 000 eurot, töövaidluskomisjon ei lahenda.Nii suure nõude puhul tuleks pöörduda kohtusse.

Mis saab aga siis, kui töötaja ei julge TVK poole pöörduda põh-jusel, et Eesti on nii väike? Kes pärast n-ö kraakleja mainega tülikat töötajat üldse ametisse tahab?

Elina Soomets tunnistab probleemi ja ütleb, et neid töö-andjaid on küll, kes on oma töö-tajale otsesõnu öelnud – kui selle tee ette võtad, siis tööd sa enam ei leia. Samas paneb Soomets töötajatele südamele, et TVK-le lasub piiratud juurdepääsuga teabe hoidmise kohustus ja sel-leks on ka töötajate nimed. Kui selline teave tööturul lekib, on tööandja seadust rikkunud. Sel-lisel juhul on töötajal võimalus pöörduda andmekaitseinspekt-siooni, kuid ka siin on tõendid olulised. Ehala soovib julgustada ka kõiki neid oma õiguste eest rohkem seisma, kes tunnevad, et neid kasutatakse tööalaselt ära või diskrimineeritakse.

Foto: Tööinspektsioon

Tööinspektsiooni töösuhete osakonna peajurist Elina Soomets.

8www.ti.ee

AVASIME29. APRILLIL

UUE KAUPLUSEPAIDESPikk tn 2

Tel 654 9900 Faks 654 9901 e-post: tamrex@tamrex.ee www.tamrex.eeTAMREX OHUTUSE OÜ

TALLINNLaki 5, Pärnu mnt 130, Katusepapi 35

TARTUAardla 114, Ringtee 37a

PÄRNURiia mnt 169a, Savi 3

RAKVEREPikk 2

VILJANDIRiia mnt 42a

JÕHVITartu mnt 30

VÕRUPiiri 2

VALGAVabaduse 39

NARVATallinna mnt 19c

HAAPSALUEhitajate tee 2a

PAIDEPikk 2

Hinnad sisaldavad käibemaksu 20% ja kehtivad kuni 31.08.2013 või kuni kaupa jätkub!

Tamrexi tooteid iseloomustavad hea materjalide valik, toodete kasutusmugavus, funktsionaalsus, nutikus ja orienteeritus detailidele. Mõistliku hinna ja kõrge kvaliteedi taga on aastatepikkune pühendumine kliendi vajaduste kaardistamisele ja parimate lahenduste leidmisele. Tamrexi oma tootesarjast leiab head hinda ja kvaliteeti hindav klient töökindad, tööriided ja tööjalanõud, aga ka mitmed isikukaitsevahendid, suitsuandurid, efektiivsed tulekustutid, tuletekid, esmaabikomplektid jpm.

KVALITEETSED TAMREXI TOOTED MÕISTLIKU HINNAGA!

59.- €art 670-1804

hall tööjakk

56.- €art 671-1804

hallidtööpüksid

12.90 €art 44-386

töökindad

72.- €

art 675-6618 (kollane)

art 675-5518 (oranž)

Hi-Vis tööjakk

16.50 €art 44-387

Hi-Viskindad

18.- €art TU54602

päikseprillid

12.- €art TU54600

kaitseprillid

2.90 €art 44-3626

töökindad

62.- €art 673-0404

must tööjakk

58.- €art 674-0404

mustadtööpüksid

75.- €art B118T

turvakingad62.- €

art 676-6618 (kollane)

art 675-5518 (oranž)

Hi-Vistööpüksid

74.- €art 672-1804

hall poolkombe

Töökeskkonna Haldus OÜKüüdorfi Töötervishoid

Töötervishoiuteenused:- tervisekontroll

- riskianalüüs ja töökeskkonna audit- töökeskkonnaspetsialisti teenus

Koolitused:Tööohutus- ja töötervishoiukoolitused

EsmaabikoolitusTuleohutuse koolitused

Troppija ja telfrikäitleja koolitusTõstukijuhi koolitus

AsbestikoolitusEhitusplatsikoordinaatori koolitus

www.tkhaldus.ee

Töökeskkonna Haldus OÜ Küüdorfi Töötervishoid

Marja 910617 Tallinntel 654 1050

GSM 553 2238info@tkhaldus.ee

Ehitajate tee 13713517 Tallinntel/fax 661 6812GSM 5880 5161registratuur@tkhaldus.ee

• Töötervishoid ja tööohutus• Esmaabi• Laadurijuht (tõstuk, laadur, virnastaja, käru)• Tellingutel töötamine ja nende paigaldus• Ekskavaatorijuht• Troppija• Kraanajuht (liikurnool-, sild-, pukk-, tornkraana)• Kraanade kasutamise järelevaataja• Hüdro- ja teleskooptõstuki juht• Hüdro ja korvtõstuki kasutamise järelevaataja• Ehitusplatsi koordinaator• Liikurpuurmasina juht• Metsaraietööline• Tuleohutus• Toiduhügieen• Elektriku alg- ja täiendusõpe• Elektriohutus• Keevitaja alg- ja täiendusõpe koos atesteerimisega• Katlakäitaja• Soojussõlme hooldaja• Kaablipaigaldaja

Teie soovil korraldamekursusi ka ettevõttes kohapeal

E-Katedraal Koolituskeskus OÜMustamäe tee 5, 10616 Tallinn

tel 656 1277; mob 5 646 0866; faks 656 5509info@e-katedraal.eewww.e-katedraal.ee

Kursuste toimumisaegu vaadake kodulehelt www.e-katedraal.ee