lX aastak2iik. vihk 7. 1933.

[numnnrillill ilinuunailuTOIMETUS:

J. KARLSON (tegev ja vasturav roimetajaj, A. 0JASALU, H. PETERSON, E. REDLICH,A. RANGEL, K. SARAL, K. TAAGEPERA, c. TEnvER ja J. TEHVER.

tllliTOIMETUSE AADRESS:

TALITUSE AADRESS:Tartu Loomaalstiteaduskond.Tartu postkast Nr. I09.

Aastakeigu hind Kr. 3.-TeUlmlsi v6tavad vastu peale al'aklrja talituse k6ik Vabarilgl postkontorld,

Tartu iilikooli Loomaarstiteaduskonna Sisehaiguste kliinikust.Juhataja: Prof. Dr. A. Laas.

Rinnutuse diagnoosimisest hobustel iihenduses kohtujuhtudega 1).

L o o maar st A lb c t't P ct&b o, kliiniku as si,s t ent.

Suurema ja keelukama os:r maksvatest vastutusvigadest moo-dustab rinnutus hobustel. Nii D. W i r t h'i andmetel Viinis 1910.-1919. a.2794-st vastulusveast diagnoositi rinnutust 1915 juhtu, s. o.68,57/o. Merl paistab see % veelgi suureni olevat. Asjaolu, miks'perast rinnuluse diagnoosimisele erilist td,helepanu tuleb piiiirata, onsee, et ta, nagu juba nimetatud, v6rdlemisi tihti on seotud kohtujuh-tudega ja teiseks, et linnutuse diagnoosimisel sageli ilmnevad vastu-kii,ivad ja eksidiagnoosid. Tnleb ette juhte, kus iiks .ja sama loomiihe loomaarsti poolt rinnutuse suhtes positiivselt diagnoositakse,teise diagnoos aga negatiivseks osutub. Isegi iiks ja sama looma-arst on teatud patsienti m6ne aja md<idumisel uuesti r'drelekatsumi-sel tulnud oma endisele diagnoosile vastukiivale otsusele ja nimeltsarnaselt, et enne on leidnud liirnutuse olemasolu, kuid teistkordseljlrelekatsumisel on tulnud vastupidisele arvamisele. Arusaadava]tsdirased juhud k6igutavad nii kohtunikkude kui ka loomaomanik-kude usku ja lugupidamist loomaarstisse. SellepdrasL peab niisu-

I) Ette kantud Akad. Lcomaarstitead. Seltsis 20. II. 1933. a.

206

gustel liordadel diagnoosig:l 6ige etLevratlik olen.i:t' iseAlattis liiri

on tegemist nn. piirijuhtudega, millc juule tuleme hiljem'Millist seisukolda llimetan.*re siis rinnutuseks ? Riunutus kni

salnrue pole mitte iden'une haiguse rimetusega, vaid selle all tuleir

m6ista teatud olukorda looma juules, mille on esile kutsunnd triitme-

sngused olganite vead jzl patoloogilised mnutuscd. W i r t h'i jiil'i:lenimetatakse rinnutuseks kloonilisl, paltivikr:ta, lavimatut hinganrrs-

takistust, mis hobttse korraliliku talvitrmisl olnliselL piilab F l ci h

nel'i idrele oleks rinnlttus hingalnistakistris, mis tingitu'i liLrim:L-

tutest kopsu ja siidame haigustest. Malkmus defineelib rinnu-tust kui hing:.mistalristust, mis tingitud lirooltilisest, r'a\riin:rtust

kopsu r'6i siidame haigusest. V6rI'eldes tooducl definitsiooire, tuleb,

kui alvestada kohtujulrte, esikoliale asetada siiski \\'i r t h'i defi-nitsioon, kuna on ju sel puhul suurc tiil.ttsusege asiaollt, kas haigtts

on sdiilases staadiumis, et ta lootr.ia tarvitamist oluliselt piilabv6i mitte. Rinnutuse hindl:rhstegemiseks on l-ihtis ir.ii siis, et httlga-mistakistused on olemas, et nad oti kroonilistest ja lavimatulesl hai-gustest tingitud. Raskuspunkt seisab aga sellcs, et otsustada, kas

muudalused on kiillalt c'lulised.ja kas natl taliistavtLd loona holla-likhu talvitamist v6i mitte. Siin ei saa otsekol.ie mingisr"igust kindla-piirilist mii[ra iiles seada ja kuna siin peale selle tuleb veel atves-tada looma tarvitamisviisi ja pidamistinginusi, jliib olsrsetegemincl6puks ikk:rgi subj ek i iivselis. Sellele vaatam:,rta piisib aga n6ue, etotsus, kuigi subjektiivne, r'ahuldalis llii ostjat, kui lrrr miiiijal jn ei

leiaks vas'tuvaidlemist asia,tundjate poolt.Plahsises ettetulevad juhud v6ib jaga-da l<olne riihn.ra: 1) Ter-

ved hobused, 2) r'inr.rutnd hobused ja 3) s:ifuased, kns otsekohe eiv6i linlutust kindlaks teha ega ka loona ten'el<s tunnistada, nn.piirijuhud. Kohtu jul-rtudcl pe:rb aga itimetatud piilijuhud paigtl-'uama kas esi,mesesse v6i teise ltihma, et plotsessi kdiku era lndd-rata, vastasel korlal l<ohtunik v6rb talitada oma:iranegemise jdreie.

Et viiltida ebamugavusi lootnaot.t.raniku ja alsti sulites, tnlelrlinnutnse di:rgnoosimisel r'Ohhu pa;rn:r j:itgmistele asjaoluclele:

1. Igal iiksikul juhul toimida rtulimisel jiirjekindlall ja kinnipidada juba hord omaksv6etttd ja sisseli:r rj utntud uurimistehnjkast.

2. Kogenrusi saavutacla r'6imalikult sttut ema:u'vttlise p:rtsien-

iuuri l:ibi.3. Uurirrist i(olral,a mdnepAevase vaheaja j5.rele.

Kui minna iihsiliasialiliu uurimistehnilia iuurde, siis trtleb csi-joones looma jdrele vaaclnia lioiiapeai, puhkeseisltndis. SiinjLrur'"s

207

tuleb td.helepanu piiiilat:r ka tiiielil<ulc :iu:iruireesile. Anamnees peabselgitiima, missugustes tiDgii.nusles iooma on peelud, i.uissugusestelvislikus seisuliorras ta on ohiucl, millist tdctd teinud ja kr,ridasioidetud. V6inraluste piirides tuleb neirl aniinreid, niipalju kui r,6i-malik mliidugi, kontrollida. Isedlanis 1<ol.ituj uhtnclel tuleb anan-neesi votta suulel]a ettevaatuscgl. Pea_le nencie nirletatucl anclmeteon veel sLrule tdhtsusega :rsj:roln, lias loom oi.r juba linnritusc suhteslnone teise loomaalsti poolt ja.r'cle vaaclatriil ja niisslrgnste t:rg-ajdlge_clega. Viimnng asjaolu v6ib positiivse leiu puhul nnrijale monesugu-seid tLigipunkte alcla, kuid m:iljtseb ka iihllasi ettev:L;rtusele iilisi-kute el':ndite jd.r'elekatsunisel. 'i'iihtis on ka, lielle kdest on hobuneostetud. Ol loom osielud ptu.srrikitude kriest, tuleb diagnoosimiselka selgusele i6nda, kas pole loornlle miirgisnguseiil arsliileid antndrinnntuse hinnipanemise eesmtirgigtr. Koos viimati ninletatug:l or.r

u6uetav, et kolrtulilthude tunnistLrsie vdljaandnrise puhul loom v:ihe-malt 24 tundi loomaarsli valve all on, huna selle :ria miiiidumiselenamik :Lrstimeid, hui ireid l.raisiencli juules rinnutnse kiniripant,-inise t':rhendin:t oli talvitatud, oma lorme i;aotavacl. Iia vastupidisttuleb ette, nimelt, et surada rilrruhLse, tunnistusl, aetaiise looma clnearsti juurde toomist k6vasl_i ja viisit:rtakse ta dr.a. Ka sel iul.rui lrao_vad nimetatud aja joolrsui viisirnuse tundem:irgid ja looi.r.ra t6eliktervisline seisukord pole k6rvrlrrrojude ldbi enam varjatui.

Sagedasentaci rinnutuse p6lrjusecl or.r :

1. I{tooniliirc kopsu alveoolicle puhitus,2. krooniline blonhiaalkatl, r,,

:1. siidame klappide reacl,4. krooniline siidamelaielcl,5. k6rivilistamine.Ulesloetud p6hiused v6ir,ad csineda kas iiksikult r,6i koos iiks-

teisega. Tavaliseit krooiiilise liousu alvec'olide puhitnsega lidib kaa_sas ka krooniliire bronhiaa,lkltair. Selle k6r,i,al tuleb ka ctte juhte,iius tugev siidn hompensee]'ib n6r'genetrud kopsu legevLrse. S6iila_sel juhul Iahulikus olul<or.ras paistab Iinnulus olemas olevat, kuidtdil ajal ei ilmne oodatav hing.eldus ja. pulsi i<iir.enemine, ling patsi_eitt rahnneb sama kiiresti kui teivcgi loom. Ka v:rstupidiue olul<oldv6ib diagnoosi kindlus,f h6igutada. Iiahulikus olukolras v6i puirlie_seisundis loomal puuduvad igzrsuguscd ndilisecl r,innui.use tunnused,kuicl juba vAhema- tbij jiirrres ilmuvad need kiillalt laskehujuliselt.Nij et ka n6rk siida, mis ainult puhkeseisundis suudab tarvilikuln.laieral oma iilesannet taiita, y6ib tciij juures raskeliujulist ja olulist

208

l.iingeldust esile kutsuda' Juba sellest selgub, et ei' tohi kunagi piii-ducla looma puhkeseisundis jbrelevaaLamisega, ega selle jdrele oma

otsust anda. Kopsud, siida, pulss ja k6ris6lm tulevad sellepd'rast

hoolsasti jbrele katsuda.

Nagu eelpool nimetatucl, on ritrnutuse sagedasemaks pOhjuseks

krooniline kopsu alveoolicle puhitus. Kopsu elastsus on vbhenenud

alveoolide vd,ljavenimise tagajiiiiel. See tuleb to'ime hariliktlltmehhaaniliselt iilemddrase alveoolide sagedase viiljapuhituse t6ttu'Raske t6ci ja kiire s6idu tagaj iirjel tehib uus mehhaaniline emfii-seem. Teistel juhtuCel, kus emfiiseemi eel on kd,inud kopsup6letikja kdha, on tegemist p6letikulise emfiiseemiga' Suuremakraadilislemfiiseemi leiame ka vanade tdij- ja s6iduhobuste juures. Peale selle

esineb see veel vanaclel veohd.rgadel ja jahikoertel, nn. seniilne emfii-seem. LSpuks nbiib, et m6ned hobused juba pd.rivuse teel omanda-

vad teatud algecl emfiiseemiks' Elastilised kopsukiud on neil ndrge-

mad ja puudulikult vd.ljaarenenud. Sel puhul oleks meil tegenistatroofilise kopsu emftiseemiga.

Anatoon.riliselt seisab kopsu emfiiseem kopsu aiveoolide ja leht-rite laienemises kaasasl<d.iva rOhkek6hetusega alveoolide seintele japeenetele vere kapillaalidele. Alveoolid, mille labim66t tavalisti oti

0,15 mm., suulenevad kuni 1,5 mm., s. o. kiimnekordseks, kuna

alveoolide seinte paksus 8 p langeb i.-2 p-ni. L6puks v6ivad alve-

oolide seinad rebeneda ja moodustada ainuit vallikujulisi k6rgen-

dusi. U}res vaheseinte k6hetusega k6hetuvad ka elastilised kiud javele kapillaarid. Selle k6ige jd.relduseks on kopsu iildmahu suure-

nemine ja aktiivse hingamispinna vdhenemine'

Mis puutub kopsulinnutuse patogeneesi, siis iile loomulikkuciepiilide vdljaveninud kopsul puudub kokkut6mbe v6itlalus ekspiiri-umi ajai. Kuna normaalse kcpsu juures eksspiratsioon tuleb toimepassiivse kopsu koe kontraktillsuse jiireldusel, tulevad viljaveninudkopsu juures abiks rinnakorvi lil.rased, vahelihas ja k6hu lihaskond'

Tekib eksspiiriumi ajal nn. kohulijitk ja roietevaheliste lihaste sisse-

vaiumine kontlaktsiooni jiireldusel.

Roietekaare taga v6ine l"rihele panna vaosarnast sissevaiumist'nn. ,,rinnutusvagu". Nii on meil tegemist eksspiratoorse hingeldu-

sega. Samal ajal v6ib tiirele panna ira pil akuhingamist, s' o' el

iihel ajal eksspiiriumiga, kui k6hulihased konttaheeruvad, k6hu maht

vdheneb ja p6rak viljapoole knn.tmub. Ka lieha edasitagasi k6iku-mine sisse- ja viiljahii.rgamise jnures tuleb sel puhul nihtavale'

Alveoolide vere kapillaaride k6hetuse t6ttu tekib ka samal ajalinsp,iratoorne hingeldus. Hingarnrse liigutused muutuvad liihike-seks, kiireks, pealiskaudseks ja ninas66rmed avanevad maksi-maalselt.

Krooniline kopsutorude ja torukeste katan on kas primaarneI<opsualveoolide puhituse pOhjus vOi seltsib hiijem sekundaarseltkopsupuhitusele ja teistele kopsu kroonilistele haigestumistele. Kakroonilise siidame laienemise ja klapivigade puhul v6ib arenedabronhiaalkatarr bronhide venobsse velepaisu jiireldusel. Seliepdrastndeme, et suuremal osal linnututel hobustel m6lemad niinetatud veadesinevad koos, kuna iihest on teine drarippuv, iseiranis kui haiguson pikemat aega ]restnud.

Anatoomiliselt nheme limaskesta paksenemist ( Endobronchitis )ja peribronhiaalse koe vohamist (llesobronchitis et peribronchitisnodosa). Limaskest kopsutorudes on kaetud limase v6i mddasar-nase sekreediga. Sellest l,ingitult arenebki edasi kopsu d.irte ate-lektaas, bronhiektasia ja emfiiseem. Hiingeldus bronhiaalkatarrijuures on tingitud limaskesta paksenemisest ja bronhide nilg bron-hioolide kitsenemisest ja osal,isest sulgumisest sinna kogunenudlima ja sekreedi hulkadest, osalt ka juba tekkir.rud atelektaasist, kunahingamise juures gaasidevahetuse pir.rd on iildiselt vd,henenud. Tekib,nagu nimetatud, inspiratoolne hingeidus.

Sddrase kopsu perkussioonil saame harilikust valjema ja iili-valju k6la, atelektaatilised kohad aga annavad tumestunud k61a.

Perkussiooni abil saame kincilahs nlaarata ka kopsu iildmahu muu-tused, s. o. laienemise tahapoole ja ettepoole lobus cardiacus'e piir-konnas. Ettepoole laienemise puhul kopsu lobus cardiacus katab.siidame ja sel juhul leiame si.idame tumestusvelja vdhenemise ette-poole.

Auskultatsioonil ei tee laskitsi kindlaks md.drata muutuste ise-loomu kopsus, samuti ka ulatust. Kergesti on eraldatavad kuivadja niisked hingamise k6rvali dginad.

Niiskete ehk muliiliste rdginate jiirele v6ib kindlaks teha kasekreedi asukoha. Suur- ehk jiimemullitrised rbsinad siinlivadkopsutorudes, kuid sekreedi bronhioolidesse tungimisel muutuvadldginad peenmullilisteks. Puudub aga rijga kopsus, on r.iginad vile-sarnased, kuivad, mis tekivad 6huvooludest suuremates tiihikutes,}avelnides, mille on moodustanud konflueerunuci kopsu alveoolid.

Mis puutub siiciianevigadesse, kui rinnutuse p6hjusesse, siispeab siin nimetama orgaanilisi muutusl klappide juures, mjs halili-

,J'

ill

210

liillt on klolrLiiise endokardiidi i:irelrlused. Enrmail juhel otr tege-nist miir':rlise insuffitsientsiga ja hiappide sidekoelise paksenemi-sega. Sculliaua kui siidame hiipertrofia suud:rb kolnpersee|ida nime-tatud klrrppide vigtt, hingeldus ja lirinutuse ri:ihud puucinvaci. Aliesselle iileminekuga dekompenseeritud laiendi staadiumi tekib kop-sLrdes venoosle vele pais, mille .jiileldusei alveoolide valettdilir-rclliol<ku sulutahse. Tekib inspiratooLrre hingelcius. IseeDesest Iiime-tatud viga vlga halva esineb isescisva rinnutuse p6lijusena.

Pea sama on maksev ka lrloonilise siidame llienemisc koirta. See

tekib enamasti nooltel importeeriiud hobustel, kes ei suuda akli-natiseefuda eg:l pihemate vdsitav;ile sditudega ja rasJiete vedudegakohaneda.

Ka igasuguseci kasvaj:rd kopsus v6ivad teatud juhtudel inspila-toorset hiugelclust p6hjustacia, santuti kopsualteritc tlomboos. Neiclp6hjusi on aga ilrtla vitam raske cliagnoosida ia olgu nad siinkohalr irrrrlt rrJodlminrres tllrp rrdat u4.

0lulisemaks linnutuse p6hjuseks on juba k6r'ivilistanrine, mjsSaksanraal k[sitatakse iseseisva vasulusveana, kuicl rneii iroos linnn-'r"usega, knna haigus p6hjustab san.ruti hingeidust.

K6livilistamist p6hjr"rstavad: 1) N. reculr.ens'i irah-atus, 2)uudisn.ioodustiseci kdlis6lmes, 3) lilooniline lariingiit ja_ perilar.iin-giit ja 4) tlitmesugused k6ri ja k6r'is6lme stenoosicl .il kasvzriad.

Kuna viin.ratinimctatucl p6hjused harva esinevad, siis peatumepiliemall ainult esimese j uur.es.

N. r'ecun:ens'i hnlvatus, kni peamine ir6r.iviiistlnrise p6hjus,.esineb turvalisti kdikidel hobuste tOLrgudel ja teki'b enamiliul 3.-6.eluaastal. P6hjusle kohttr or.i arvamised lahkuminevad. Oletataksepdlivust, kuid seletaiakse seda ka ndrvj anatoomijisc j:: topogla:ifi-liss aseluseg.t. Et tavalisti on tegemist vasakpoolse halvatusega,paistab viimlne oletus usutavam. Asetusega aor:ta kaale ja hinge-tolu vahel on n5.r'v alalise r'6hu ali ia iga pulsi liicjli kalrdLtb ka nd.r-vile eCasi. Sekunclaalselt arva,r.alise halvatus telil<ivat ka mrtme-suguste naldrLrsh:Liguste ja ndrgistuste tagaji}iei. VeImenIenoletab isegi lseirtraalset h:llvatrispesa.

Mis puutub N. r'ecurrens'i halvatuse patogeneesi, siis oir selletagaj?i{eks vastava poole k6ris6lme lihaste h6hetus ;;i hidlepaelaliikumise hiited. hrspiiliumi ajal halvatud hiillepaei kistakse iilies6huvooluga k6r'is6lme sisemusesse ja sellega tekib osaline k6ris6lmevalendiku snlg, mille olseselis.jdrelduseks orL inspitatoorrre hing;elilus.

211

Sellega oleks antud liihikene iilevaat rinnutuse sagedamini ette-

tLrlevatest p6l.rjustest ja patogerleesist.

Eelpool m6ne s6naga otri juba tdheDciatud cliagnoosimise kd'i-

gule Iooma juures puhkeseisundis, isedranis mis pr.tutus ananneesi'

Kui oleme looma status praesens'i iile selgusele jdudnud, peab ette

r'6tma s6itlu- v6i veokats. Selle iuures peab hoolitsema, et lakend

olel<s igakiilgselt sobiv ja t0aj loonra tarvitarnisviisile ja t6ule vastav'

Ei saa ju n6uda rasketiiiibiliselt ardennilt kiilet ja kelget traaviega kergematiiiibiliselt hobuscll', kes hohane vaid sdiduks, raske

koolma vedamist pikema aja v:iJ'Lel. Palavatel ja sltmbunud suve-pd.ev:rclel peab ttiii vastavalt kelgem olemar'. Ilarilikull. valitagu aga

keskmine tlaav umbes pooJ tundi, kusjuures kiirus olgu 150-200 nnrinutis. S6iciu ajal jiilgitagu hoolilialt hobuse iilalpidamisl ja md'r'git:rgu iiles, kunas ilirus juba l:ihelepandav hingelcl'tts r.ring tekkisidesimesecl higipiisad. l{6ningad autorid soovitzrvad isegi 10 min.

v:rheaegade jarele siidaine ja pulsi tegevust jdlele katsuda. Peale

s6idu voi veo l6petamise v6etagu uuesti iiles looma leid. Siinjuurespandagu elilist i6hku looma iildisele seisuitorrtle, vaadeldagu hinga-mist, pulssi, siidametegevust, higistamisl, ja sisemist hehasoojust.

On nimetatud andmed iiles v6e1.ud, j:ilutatagu looma ca 10 min. jakcllrtagu hinga"mise, siidalrteLegevuse ja pulsi tling t0 andmetehontlollirnist. Piisib aga tittnutuse kahtlus edasi, tuleb loomale veel

5-10 min. pingutust anda ja uuesti sama korrata. Hai'va tuleb ettejulrtumeicl, kus loon juba niirretatud sSidumaai uiiv6rd ila vdsib,et seda viiljapidada ei suucia j:r ailult elgritanise ja piitsa abil edasi

liigub. Neil juhel on tegemist laskemakujulise rinnutusega ja selle

di:rgroosimine ei tee raskusi. Enamail juhel peab aga loom katse-aja r':rstu ja neil kordadel peab diagnoosiimisel arvestama eelnime-tatrid andmeid ja aega, kuiv6id liiiresli loom rahuneb j:,r hingamise,lr) ning puisi arvud nortnaalsetesse piiridesse tagasi langevad. Siin-juures peab aga tAhendaina, et nreil puudub kindlaku julir.re piir, nris-suguse iiing:rmise aivu juures t:ipsalt rinnutus algab. Ulcise pole

ainult tiihtis hingarnise arv, vatd palju enam selle tiiiip, siigavtls,horlapiilasus ja riitm. Rilnutritel irobustel pddle s6id'.t hilrgamisearv langeb loomulikkudesse piiliclesse 30-60 minuti jooksul, kunatervetel see 10-20 min. .jilele siinnrb. On sealjuules rinnutuse p6h-juseks kopsu alveoolide puhitus, on hingamine kaliefaasiline, kus-juules esmait rinnakolv cJisspiiliuui ajal uagu harilikult kokkulangeb ja alles selle jrirele k6l.rulil.iastik kontraheerub. Bronhiidipuhul esineb ka kdha, iliis sel prihul on j6uetu ja li.ihike. Ainult

212

kopsu emfiiseem ja siidame laienen.rine iseenesest kdl.ra ei tingi.Td,helepanu peab p66rama ka ninas66rmete liikumisele, kahinateleja helidele lrinas ja kdris, edasi tuleb vaadelda r.rdlrtavaid limaskestu,kas sdil ei esine tsiianoos, ja pindmisi kehaveene ning nende tditu-must. Siidameklappide stenoosi puhul vereringe on takistatud, javeenides tekib vere pais, samuti vervuvad nehtavad limaskestadvenoossest verest sinakaks. Ttiiipilise rinnutuse niihuna ilmneb kakeha edasitagasi k6ikumine siinkrronselt hingamisliigutustega. Ees-pool nimetasin hingamise arvu. Leiame rinnutuid l.robuseid, kelielsdidu jiirele hingamise alv t6useb 6C) kuni 100 ja enanta peele, kuidesineb ka vdljakujunenud rinnutusega hobuseid, kus hingamise alvei t6use iile 36-40. Viimasel juhul loomulikult on hingamise siiga-vus vastavalt palju suurem kui k6rge hingamise arvu juures.

Samnti, kui hingamise juures, ei tohi ka puisi ja siidametege-vuse jzirelekatsumisei rahulcluda :rinult selle alvuga. I(a siin onolulise tdl.rtsusega selle kvaliteet.

Siidamelijijkide arv v6ib 6ige k6rgeks t6usta, ilina et tuleksmuutusi kvaliteedis (1[X)-140). Teiselt poolt v6ib aga iihes arvu-lise t5usuga ilmuda ka vahelej:ittev stidame 1,egevus, ekstrasiistolid,rceglipdrar.ie artitmia ja siidame kloppimine, kui need juba alul poleolnud. Sellep:irast ei tohi piirduda aii.rult arvulise pulsi lugerrusega,vaid igal juhul tuleb fonendoskoobiga ka siidarne tegevust hoolikaltkontrollida. Seda peab tehtama nii puhkeseisunilis looma idr.ele-uurimisel kui ka peale s6idupr.oovi, sest tulevad ju nimetatudsiidamevead kaunis tihti ette, ilma et see olulist taki,sLust tsirkulatsi-ooni apalaadis esile kubsuks. On ju teada, et inspiiriumi ajal pulsskiirem ja n6rgem on kui eksspiiriumi ajal (Arhytmia respilatoria s.Pulsus paradoxus. See kaob aga juba vrihema liikumise juures,kuna tilaltdhendatud vead, kui nad jlmnevad peale tiirid el.rk tiid ajal,siidame tegevuse takistusi mojuta vacl.

Mis puutub kehasooljnsesse, siis or.r paljucl autolicl tahtnud sel-lest jiireldusi teha rinnubuse olemasolu iile, kuid kindlat reeglit polesiisk,i suudetud iiles seada. Nii R i c h t e r'i jdrele tervetel hobustelt0 traavi jd,rele langeb esimese 45 min. jooksui kliresti ja Z tunnijerele jeeb piisin.ra endisele k6rgnsele, kuna riirnutuse pul.rul languson aeglane. 2 tunni jdrele on t0 veel 0,,1f esialgsest k6rgem. KaSchmidt'i jiirele iile l<ahe turrni kestev t0 langus annab pdhjustiringamistakistuste olemasoluJ<s. Piisib aga B0 minutit piidle l6pe-tatud traavi lo yeel 38,90 v6i rile selle, on p6hjust linnutust oletada.M ii n z e r on tdhele pannud, et rinnututel hobustel peale s6ichi

2r3

l6ppu 15-30 min. jooksul veel t') t6us 0,2 0,4') jdrgneb. Ka selles,mis pnutub to-sse, maksab praegu niue, et ainult 'L') andmed omaette ei tohi p6irjust antia riunutuse diagnoosimiseks. I{iill v6ib tadiagnoosi toetada kui iildsiimptomite kogu osa.

l\llis higistamisesse puutub. siis i.ildiselt peetakse seda teistendhtude hulgas ka iiheks linnutuse poolt rdd.kivaks asjaoluks. Kuidctsustandvaks teguriks iiksiku juhu juures ei saa seda pidada, kunata v:iga paljudest m6judest voib tingifud olla, millel poie midagiiihist linnutu-sega. Esijoones on siin nicte ololoogilised mornendid.Kuigi r.ieid on arvestatud, ei sal rne siislii selie p:id,le vaatamatakindlaks med,rata, kuiv6r'd suulel mAeral Dimetatuci v:ilism6jud igatiiksikut katsealust patsienti rl6j utavad. See cleneb pdemiselt loomaindividuaalsetest omadusl.est ja sclle kindlakstegemiseks pole looma-arstil, kellele patsient v66ras (seJles mSttes, et pole teda valern ndi-nud, ega tema omaddstega ses snhtes tuttav) mingisugust kriteeri-umi. Jrealegi pole loon.r, nagu see inimeste jnureski ilmsiks tuleb,hes valakuit higistan.ra l.rakkab, mitte vd.hem teov6imne ja vastu-p,idav kui see, kes v:iirem higistab. V6ib ette tulla isegi vastupidist.Suurem higistan,ine vdib isegi i<elgendacia siidametegevust ja kehasooiuse normaalse hoida.

Nagu eelpcol kirjeldatrrst nJ.ha, ei anna igakord iga iilisik si.imp-ton meile alust djagnoosi pariemiseks. Kuid std,ras€lt toiminud,saame siiski t5etruu piltii loonra iildisest seisuliorrast ia v6ime tea-tud m:idral juba kindla otsuse anda. Uksikleidude iLir.damisel pearnealuseks v6tma isedlanis seda, kuiv6rd kiir.esti sanbub peale s6idu-v6i veoproovi looma enciine seisund. Uhele asjaoluie tuleb siin veeltdheiepanu juhtida. Nimeit vcjib ette tulia, eb hingamine otseseltpeale s6idu l6ppu on aeglaserr ja. n.iuutub kiimne minuti iooksulkiilem;rks. Kui aga sAarastel j'lhtel vaadelda hinganise tiiiipi jasiigav'"rst, siis ilmneb, et loom cnne lLingas 6ieti siigavalt, kuid niiiidiriiresti ja p:idliskaLrdselt. Nii et ;ahunemine hingamises ei seisasel juhul mitte aNus vaid kvaliteedis. Seni on kiili sddlased nd,htedesinen,,rr:l pea erandilult aiirult linnrrtute hobuste iuures.

-'r-ru n:iha, ei n6ua see elil"i konplitseeritud uur.iinisi ega tehnikab, et tiiiipilistel juhtudel rinnutust hindlaks teha. Teisiti on agavahepltilsete nn. piirii ulrtudega. Siin v6ine talitacla kahel viisil.V6ime omanikule seletada, et kol.rtuprotsessi k:ii}< pole mitte kindel.Kohtu poolt nddratud asjatundjatel on searases olukorras p:rremseisukord kui era loomaarstil, kelle poole loomaomanik oit pddranud.Kolrtunik tunr)ustab seks n:iiratird asjatuncija oisuse, kuira loonia,

2l+

omaniku poolt muretsetud tunnistuse piiii'le vOib kohtunik vastrs-

poole nSudmisel rndi"rat'a teise loomaarsti looma iilevaatamiseks'

Selle otsus v6ib aga teises suunas langeda. Kui aga olukord n6uab'

et ]oomaarst siiski peab loomaomaniku soovil looma iile vaata'ma Ja

oma tunnistuse andma, siis on sel juhul soovitav, kui see on vdima-

lik, toimicia looma iilevaatust kahekesi koo" mOne teise loomaars-

tiga. Kuid isegi siis v6ib kahelda diagnoosi absoluutse kind'luse juu-

res.' Saiirastel juhtudel on soovitav looma uurida korduvalt pdeva

ja paari jirele. See aga tekii,ab, nagu teada, praksises teinekord

suuri raskusi. Ei n6ustu ju loomaomanik alati kergesti mitmekord-

seks looma iilevaatarniseks, mis tuleb kiillalt kulukas ja tiilikas'Peale selle on siin kiimme v6imalust iihe vastu, et nimetatud mitme-

kordne ilrelevaatus ei kirjutata mitte tarviduse vaid loomaarsti

asjatuntlmatuse ja kas v6i oinakasupiiiidlikkuse arvele'

Nagu ndeme, on rinnutuse cliagnoosim,irne paljudel juhtudel

suurte raskustega seotud' Loomaarst, isedranis see, kes esimesena

oma tunnistuse peab andma, v6tab oma peaie 6ieti suure vastutuse'

Ka neil juhtudel, kus loom enne juba m0ne teise loomaarsti poolt on

jirelevaadatud, peab diagnoosiga ettevaatlik olema, isebranis, kuituleb diagnoosida eelmisele vastukdivat. Wirth soovitab selles

osas, mis puutub kirjalikkudesse tunnistustesse, et need sisaldahsid

tdpsed andmed hiingamise, pulsi ja to iile, mis looma iilevaatusel

saaducl enne ja pdrast liikumist. Nende andrnete kui ka muu leiu

tepne iilestAhendus kohtulikule tunnistusele on eriti neil juhtudel

suure tdhtsusega, kui loom md.dratakse teistkordsele jd.relevaatusele'

Sellega avaneb v6imalus andrnete v6rdlemiseks ja kontrollimiseks,

ning loomaarstile, kes teistkordselt oma tunnistuse peab andma, on

see suureks abiks.

5.

Tarvitatud kirjandus:

Duerst, H.: Ilampf oder Da pfigkeit, Sta.ng-trVitth, Tierheilkunde urtd

Tierzucht, Bd II, 1926, lk. 707-713.

Friihner, E.: Lehrbuch der Gerichtlichen Tierheilkunde, VI Aufl , 1928,

lk. 54-71.Hutyra, Fr. ja Marek, J.: Spezielle Pathologie und Therapie der

Haustierc. Bd. II, 1922, Ik. 606.

Malkmus, B.: Handbuch der Gerichtlichen Tierheilkunde III Aufl' 1921,

tk.244-341-.II o II o B , O. T. Itplr$ili ]typc oyAe6qoii Berepusapjtr A.'rt cryAearoB tr Bprr''rPii'

XaPbRoB, 190?, :101 203.

6. Vermeulen tsit. Friihneri ierele (67).

215

7. Wirth, D.: Die Diagnose der Dampfigkeit. Wiener tierarztl. Monats-schrift, XIX Jahrg., 1932, lk. 641-650.

8. Wittmann, Fr.: Die Bestinrmung der Lungengrenzetr bcim Pferde mitfreiem Auge, Berl. tieriirztl. Wschr.41, 1925, lk. l-3.

Mirkmeid veiste tiisikuse t6rje kohta Eestis.

L'. La,ja.

Kiisimusele, missugusel mdiiral Eestis tiisikus veiste seas onievinenud, on raske vastata. ,,Eesti P6llumajandus" slatistilisteaastaraamatute jiirele ka ei ole vdirnalik saada 6iget pilti. Nii leiametabelitest,,Tuberkuliniseerimise tagajiirjed" ja,,Loomataudid(loomaliikide jiirele)" jiirgmised andmed: 1928. a. ,,kinnist tii-sikust" 5550, pos. reag. zga 3779, 1929. a. ,,kinnist tiisikust" 481?,pos. reag. aga 3785, 1931. a. ,,kin. tbc." 5296, pos reag. aga 4851.Kinnist tiisikust esineb rohkem kui on pos. reageerijaid. 1924. a.leiame kahes tabelis lahl<uminevaid andmeid, iihes tabelis on pos.reageerijate arv 1871, huna teises tabelis sama aasta kohta on tlhen-datud, et pos. reageerib 1758. Kumb arv on 6ige? Nagu niha,nende arvudega pole midagi peale hakata. sest et ei tea. mis nadtiihendavad ? Mis tiil.iendab ,,kinnine tiisikus" ? Kas seda, et veisreageerib positiivselt? Kui nii, kuidas siis kinnist tiisikust olr roh-kem, kui positiivselt reageerijaid ? K6ige parema tahtrn.'-,ise juuresneid andmeid kasutada ei saa. Kasutame siiski tabelite ..tuberkulini-seerimise tagajiirjed.", ,,veiste arv maades linnadeta" ja ,,Tapamaia-des ja liha j:irelevaatuse asutisis veistel ja sigadel konstateeritudliisikuse juhtude arv" andmeid alates 1925. a.-ga kui k6ige t6e-r.rd.olisemaid-

Huvitav on v6rrelda lahtrite 5 ja 6 andmeid. Meie ndeme. etiga aasta tuberkuliniseeritud veiste'alv suhteliselt kasvab. Kar.ia-sid lastakse iga aastaga rohkem tiisikuse peale uurida. Mida roh-kem karjasid uuritakse tiisikuse peale, mida rohtrem karsuraxsetiisikust karjast hlvitada, sedir allapoole langeb tapamajas konsta-teeritavate tiisikusjuhtude arv. Sanuti nd,eme ka, et hiit itatudliha ja elundite kaal vriheneb. Hiivitatud liha l,"ral langeb kiilematempoga, kui hdvitatud elundite oma.

1927. a. havitati liha 99,1 kv., elundcid 62,4 kv.7929 ' a. 50,8 ,, ,, 81,8 ,,1930. a. 39,7 59,4 ,,

Tabel I.

2r6

1.

AirSta

191ir1926r927

19291930l1l3 i

'L

\reistearv

55126251U69062888t)6{509059S6It)6:r 380663590

t.Tuberku-liniseeri-

4.pLrs. reag.

veisteAII

30'236t?74: l07 003822969119959

15233007179037i93?E535704354

i0,4

51,0

5t,4{3.7

7,37,37,26,14.95,55,t

0,30,50.?I,l1,11,5

Viimasedarvudnaitavacl,et,td,nutiisikuset6r'.ieie,'veisteltiisi-kusei-saaenamniilraugeleareneda,ettulekshu]galiha.hiivitada.f-fr" ft.lt"ia veiseid leitalise ennem iiles' kui tdbi saab nii kaugele

rr*"J"] "i t"f"f.s ka lihzr hevitacla' N:ihtavasti suudetakse tiisikust

irtr""riit uitafrks teha, kui ta ainult pesitseb elundites' sellepd'rast

ira"ft"i"a elundite kaal ei vlhene nii kiirelt See on meile loomaarstl-

J.l" tOO-t.tru"ks nihteks: mida rohhem meie tiisikuse t6r'jega

i"*.f"r"", secla karja tervis tiisikuse suhtes muutub paremaks' See

peaks meid ergutama.

Tuberkuliillile reageerivate loomade arv siiski ei lange sel

maar-al kui tiisikuse jthtude o/o tapamajades' LoomaLervishoiu

oart orrrlu direktor hra Lind andis rninule kasutada rea m6isate

iubertulinlseerirnise tagajargede anclmeitl' Valisin valja need' kus

ou ana-eid pikema aja koirta Nagu tab' II ndeme' mitmes m6isas

i'eageeri;ate arv lehmadel t6useb, v6i piisib umbes samal tasemel

<2,'+,5,6, ?, 8, 9, 10, 12, 13, 15), v6i hiipleb (11);.v:iike tasast-

minei nahtub m6isates L ja 74' Ulclse aga v6ib delda' et mingi-

sugust nimetamisvidrt paraneriist ei ole saavutatud 4-5 aasta

.ioo-ksul ja et m6ne m6isa iiarja's lehmadest tubertuliinile leagee-

rib L00/o.Kuid tiisikure tekitatucl kahju ei seisa mitte iiksi iihtr havita-

mises. Tiisikus p6hjustab veel rida teisi kahjusi'

Sellepiirast ei ole sugugi iikstak6lk, kas reageerijate ?b alaneb

v6i mitte. Tuberkuiiniseerimise tagajiirgede jdrele ikkagi otsus-

tarne taudistumise ulatuse iile'Silmatorkav on suur positiivselt tuberkuliinile reageerivate %

noorkarjas, s' o' veistei kr:ni 2l/2--31/2 a' vadanuseni' kus kohati

217

reag. /6 t6useb iile 60 (karjad nr. 4,5,6,7 ja 9), olgugi el paljudesrn6isates 1927. a. alates joodetakse vasikaid tervete lehmade v6ipasteuriseeritud piimaga (13, 1, 9, 11, 2, 14, 12,6 ja 5) ja tervedhaigetest on eraldatud kas eri lauta v6i vaheseinaga. Tervet noortirarja pole iiheski m6isas. Kui m6nes karjas vahel noorkarjatuberkuliniseerimisel m6nikord nditavad 0% reageerijaid (1, 8,10, 11, 13), siis vist kiill v6ib seda sellega seletada, et tubelkulini-seerimise tagajitrgi ei ole kiillalclast aega jiilgitud v6i oir alv laestkirjutatud v6i on tuberkuliniseelijat,,ninapidi veetud" (silmard,hmiira piihiitud). Kuidas muidu seletada nd,htu, nditeks, karia ur. 10,

et 14. XII. 28. a. noorkarjas ieageerib 16,6d7o, 20. VI. 29. a. -,,0", 8. X. 29. a. - 20,6 ja 72. iII. 30 jiiile ,,0" protsenti ? Millegaseletada saarast suurt reageerijate arvu noorkarjas? Siin v6ib ollakaks p6hjust: 1) kas vasikati ol rnfitseeritult siindinud voi 2; eicle eraldamine, noorkarja jootmine nii liibi viiriud kui tarvis. T6e-u:iolik on teine oletus, sest et vasikad peaaegu erandina siinnit'adtiisikuseva,badena (intrauteriin tbc-infektsioon on Sige haruldaneasi 1). Tuleb oletada, et eesliilju ei ole teidetud, nad ou jddnudpaberile. Olgu krridas on, aga noorkalja kasvatusega ei ole asjadkorras. Terve, tiisikusvaba noolkarja kasvatusele ei panda kiillaltl'Ohku, irriib, et seda ei v6eta kiillalt t6siselt.

Sellele asjaolule peab Jiaq:rkasvatajate t6sist t6helepanu jutr-tima, et tiisikuse t6rje n6udeid t6esti tegelikult ka tziirietaks (mitteainult paberil seda ei tehta). vastasel korlal jdiime l5hkise kii.najuure. Samuti tulei<s vasikaid 4--8 niid. vanaduses tingimatatuberkuliniseerida. K6ik reageerijad kasvuyasikad eemaldada, etnad ei jaAks infektsiooni-aliikalrs noorkarja hulka. ega asjata iitlevanasOna ,,iiks kdrnane lammas ajab kogu harja kdrna". Kuiglmeil vasikatel tbc. esineb vehe, tuleb sellega siiski arvestada.

Nagu tabel I n:iha, tapamajade ar.uannete jd,rele konstateeri-takse tapamajas tiisikust viimasel ajal viihe iile 51%. Selle arvujlrele oieksime teiste maadega v6rleldes umbes j<esi<jiohal. Rootsisneit. tapamajade tiisihusehaigete ol t6useb kuli 80. Selle vastnEuroopas on aga i'iike, kus tuberkuliinile reageerivate veiste arvon 5ol (Norra, Leedu, Bulgaaria, osalt Soome). Vaadeldes neie

1) Ta.pamajades vasikatel tiisikusl on registreeritud 1924. a. - i3,7925. a.5 (82.554),7926. a.

- 2 (90.612),1927. a.,2 (94.779J.1928. a. - 1(101.522), 1929. ja 1930. a. iihtegi, 1931. a. - 1. Klambrites on laDamarastapetud ja jarclvatuseks toodud vasikate koguarv.

{r'

i

Tabe I II. Tuberkuliniseerimise tagaj?irjed n6isakarjades'

r.9

M0isaNo J

192?. a. alg. 192?. a. lnp. 192E. a. alg.-.

A"., K"ntt8'

l9:R. a. ld!. 1929. a. alg. 1929. a.ldp. 1030. a. alg, 1930. a. l0p. 1931. a. riig.

Iteag. . l.ieaE. Arvrioolfs ,trr. ReoaS' e."u ri9?s'h

Ar:i' n!aS''rn I "1"18 ,.tLv'"Xiq

IL.N.Ii.

11349

166

86,?

63,9 167 63,6

10?'i2

183

0I,695,064,5

110 9ii,462 11,3

175 65,?

10850

l6?

!14 -l

10,?116

4B166

84,48,3

62,?

1r629

81,0

68.2

10836

146

84,3l 1,l60,4

103

154

84,500,064,3

2L.N.I{.

6?

111

85,17,1

54,1

ri445

112

87,56,?

54,5

1239

1121?,858,0

1140

119

90,9?,5

63,0

6959

130

88,48,5

52,3

7'.l60

133

80,510,o50,0

'7'.i

65143

3L,N.t(.

E973

16t

50,62,i

29,1

10559

167L,7

29,8

11259

J?3

58,9 113ti0

1153,3

:18,9

4L.N.K.

2063

?6,310,o

412??0

t4,E62,9

3925 32,0

64,6

33 g'7,4

61,35910?0

96,tj4,0

8?,1

5L.N.X.

?06?

l4r

100,062,781,6

6957

129

100,063,232,9

3546

1:i {

5S,826,i46,?

B6r-t.1

I44

3it,934,565,3

8756

146

95,446,4?0,0

8927

118

96,ti44,484, ?

6L.N.I{.

114?l

188

80,?45,1

9965

t6u

99,049,278,3

fl163

L47

92,638,169,4

!l,l5t

155 67 ,7

9558

l Sti

00,529,J

10?27

13?

90,?70,486,1

10930

142

189,063,582,4

11621

139

90,533,332r?

7L.N.K,

III69

i83

91,920,364,5

11169

1835S,6

121

16820,5

10948

159

L 84,4

| 33:3

t40Itl

160

95,0

33:3

13629

168

94,I

t6,4

8LN.I(.

98,100,05:1,0

r069I

100

t0dE.l

r93

g'.t,2

1?,9G1,r

109S9

'l0l

86.'21,:li1,2

1l;8n

:r)ij:3,5(jt,ti

1l? i lJg, ?

02 19,r;212 n3,5

88,6

58,2';"2t3

L.N.I{.

593U

r00

87,9

t5,0

51 00,159 55.9

112 7^,O

5S55

1lb

9rj,6

66,1

546)

1r9

94,137,161.?

1C

1l)S

94.?6ti,6ii i,0

?,1 91,tt20 24,0

101 L 75,2

8325

110

85,6

?0,0

10L.N.K.

43 48,8:12 18.8?; 36,4 95

6+,.116,6400

463E86

6 5,200,03,+,9

6l31

72,220,655,I

554q

100

58,2o0,032,0

IIt,.N,I(.

86,6?,9

5:1,?

6?5t

12 r

'7159

I33

8?,300,0

6d j i ?,305 4,6

134 41,8

?0it

1?l

92,91:,ta 6,i)

69 8n,556 5,:l

12S 19,2

?55ii

134

,1 \

{a,i

86 69,859 3,4

1{? 44,2

12L.N.I(.

1l ti68

l3?2;1,660,4

11670

139

88,827,1

t126?

181

60,? 10851

1?n

?6,98,8

52,4

130B5

16?

E5,4

69,4

10629

l3?

E,I,96.9

0?,9

L.N.K.

914i

1+0

5 7,10,0

3 ?,I

8843

135

?34llli

100,048,882,0

rJ5

38126

31,6? 5,4

88I

I02

100,000,088,2

ll?27

llB

95,426.0

L.N.I(,

61{i5

r3I

90,23,1

5673

r31

83,9

41,0

5S69

13120,348,9

7655

133

fJ5,814,543,6

?J64

67,9

43.4

9?5l

151

6r,9I,B

l5L.N.K.

623?

103

96,839,595,?

54

93

92,6

87,23998

94,638,5

594l)

101

93,230,06?,3

63 I 93,833 I 15,198 65,3

trrl5rl(us i L:lehma.l, N:noorkari, K:l(ogu kari (ka prllirl iu re aNatud)'

220

m6isate kaljacle tuberkuliniseerimise tulemusi, peame konstatee-

rima, et m6isa karjades tiisikus or.r vdga levinenud, n6uab t6sist

td,heiepanu, sest et paljud neist pretendeerivad ,,sugulavade" nimele'

Kuidas lugu talukarjadega on, selle kohta ligemaid andmeid meil

ei ole. Ktill vSib kindlasti delda, et meil on talu karju, kus iihtegi

tuberkuliinile reageerijat ei ieia viii reageerib 6ige vlike 7i, teiselt

poolt on aga ka teacia talukari, kus 20 lehmast I-ei oli lahtine

tiisikus.

T. [j, Loomatervishoiu ja piimahLigieeni instituudist (iultataill: ptal dr' ll.lloots) ia Patoioogia instituudist (iuhataia: ,'ol: (lr' A' Vaklet)'

Uurimusi brucella abortus'e patogeensest toimest lehrna

udarasse ja m6ningatesse teistesse elunditesse'(1 skeemi, 25 tabeli ja 68 Pildiga).

Dr. mecl'. uet. V. RiCct'Ld 'uliitakir ia kokkuuote'

Piimaanni langusele ja selle pohiuseilc brutselioosi ko|ral veisel

on iildiselt senini "omistaiud vahe talltsust ia tahelepanu Tavaliselt

mainitakse kirjanduses piimaanni vdhenemist nurisiinnituse iuhtudel kui

selle kaudset lagajiirge-ja ainult vAga iiksikud autorrd k'rtsu.'ad piima-annilangust seoieis"-vii. brucella ;bortuse infektsLooniga udaras'

Kir'janduse andmetel eritab brucella abortus'ega .loornulikul teel

infitseeritud lehmadest 12,5-91,8% ja brucelia abortus'c elavkultuurjgakaitsesiistitud lehmadest 20-l0O% rimetatud haiguseiekilajat, kus-juures elitamine vbltab enamastr pikka aega jsegr klni 7 aastat Tekibiii"i-u., ku" brucella abortus eiineb r.rdaras lojaalse komrnensaalina'nagu seda sageli arvatakse, v6i pdhjustab ta seal muutusi nii kui teistes

elundites 1a kehaosades taheldatud.On vastuvaidlemata tdsiasj, et piimatoodang lehrnade.L brutselloosi

ko"ral lanq"b (SiInms ja Miller' Rrch. Hardenbergh, Barnes, Hart'Bano ia B-endixen, Laia it.), kuid selle p6hjuseks peetakse praegusajal

auto"rit" "na-,,se poolt peamiselt ainult nurisiinnitust, millistel juhtu-

del, naqu teada, on udar puuciulikult eLtevalmistatud abordiie jiirgne-vaks laitatsiooniks. Kuigi see pdhius on oiuline ei ole ta ometi kind'lasti mitte ainuiiksi m66duandev piimatoodaugu languses Selles m6t-tes on eriti huvitavad Simms ja Miller'i andrned: neist on naha' et

oiimatoodanqu lanqu. (keskmiselr J5l 1 bruLselloossetel lehmadel vdibaastast-aasta'sse kista. olgugi et abortide arv karjas iariest vaheneb'Samuti ka Laja tiiheldab kolmes karjas, et brutselloossed' kuid mitte-aborteerinud ia mitteahtrad lehmad andsid mitme aasta veltel umbes

25/o v|hem piima kui brutselloosivabad lehmad. Jlirjelikult on peale

221

nurisi.innituse kui niisuguse veel teisi pdhjusi, mis mdjustavad piima-toodangu vahenemist infitseeritud lehmadel. Neist p6hjustest vdivadesimeses iariekorra,s vaatluse alla tulla ainult otsesed funktsiooni-hdired udaras brucella abortus'e inIektsiooni tagaiarjei. Senini oniiksikud autorid (Cooledge, Runnels ja Huddleson, O. Bang ja Ben-dixen) taheldanud rakurohkust piiroas, kui seal esines ka brucellaabortus, kuid seejuures pole alati silmas peetud muid v6imalikke udara-infektsioone, mis ka p6hiustavad rakurohkust piimas, kliinilisi tunru-seid udaras avaldamata. Edasi on leitud piimas piimasuhkru hulgaja rasvasisaldqse vahenemist ning katalaasi, sette- ja kioorihuigasuurenemist (O. Bang, O. Bang ja Bendixen).

Histoloogiliselt on brucella abortusega iniitseerituci veiseudaraiduurinud Runnels ia Huddleson, Smith, Orcutt ja Little ning Sholl jaTorrey. UsaldusvSSrseid tulemusi ieiame ainult Runnels ja Huddle-son'i uurinistest. Viimati nimetatud autorid leidsid brutselloosi korraludaras viiikesi akuutseid, subakuutseid ja kroonilisi p6letikukoldeid.Smith, Orcutt ja Little ning Sholi ja Torrey samalaadseid uurimusi eiole voimalik arvestada :e1 p6hjusel, et esiteks nimetatud autoritepoolt uuritud juhtudel esines udarabrutselloosi k6rval ka strepto-kokkide infektsioon ja viimaks nimetatud aulorite (Sholl ja Torrey)uurimistehnilised puudused ei eita kiillaldaseit teiste udarainfektsioo-nide olemasolu nende poolt uuritud juhtudel, Friedemann pole agabrutselloosi korral udaras iildse leidnud mingisuguseid patoloogiiisimuutusi. Taiesti selgitamata on senini tdheldatud muutuste tdpprs ise-loom, v6imalik varieeruvus ja ulatus kogu udaras; edasi on selgita-mata, kas muutunud kohtades esineb haigusetekitaja brucella abor-tus

- ja kas on v6imalik teda kindiaks teha histoloogilistes ioikudes.

Silmas pidades kogu kiisimuskompleksi kohta korraldatud uuri-miste vehesust, millest enamus pealegi kannatab oige tunduvate siistee-mipuuduste ja uurimistehniliste ebatapsuste all, on kdesoleva tdd iiles-andeks selgitada a1l;iirgnevaid kiisimusir 1) kas esineb lehmaudaraspatoloogilisi muutusi, I(ui piimaga eritatakse brucella abortus t,2) missuguses udaraosas ja missuguses ulatuses esineb muutusi,3) missugused on need muutused ona kuju ja vZiltuse poolest, 4) kasesineb muutunud kohtades inlektsioonitekitajat - brucella abortus'tia 5) kas on mdiustatud piimahulk ja koostis.

Esitatud kiisimuste lahendamist. eriti mis ouutub brucella abor-tus'e poolt infitseeritud udaras tekitaiud muutuste kindjakstegemisse,tuli k6ige otsarbekohasemaks ja teostatavamaks pidada sel teel, etv6tta iiksikasjalikule bakterioloogilisele ja histoloogilisele uurimiselepiimaga brucella abortus't eritavate lehmade udarad ja sinna juurdekuuluvad mahlasolmed. Muidugi pidi sealjuures silmas pidama, etnimetatud material oleks vaba igasugustest teistest haigusidudest.Andmed lehma ea, moodunud poegimiste, infektsiooni valtuse, piima-toodangu ja teiste selletaoliste asjaolude kohta, mis uurimistulemustehindamisel vaartuslikud resp. tarvilikud vdiksid olla, pidid leidmamater;ali kogumisel viidrilist t2ihelepanu.

)I

..Uu,rtuJ o', .rda'-, p'r,cirnised ja stivad kubememahlas6lrned 6 loo-nrulilr" 1pq1 brlr_cella .rbolus ega infirseerirud jd prinraga brucejlaabolJs l eriraval lehnral; peale sellc on nimetatud lehmadel uurirudk.a ,eel reis; elundei,j nagu emakat, munasaria, p6rna, kilpnaaret jt.elLrtdeid. iflainifud lehmade piima on uuritud korduvalt: 1) brucella;lboitus'e ja mycobacterium tuberculosis'e esinemise resp. rnitteesine-rrrise kindlakstegerniseks meriseakatsuga, 2) streptococcus agalactiae,l-acterium pyoge1les i ia teiste v6iirl.r]ikkude udara-infektsiooni tekita,Jate sLrhtes bal terioloogiliseit, tehes kiilvisid rrrodifitseeritud Brown'i,.ereagaarile (pH /,8) ia broomtresoolpurpur-sahharoos-alkaLalbu-minaat'agaaliie ja 3) rakusisaldusL suhie; mikroskoopiliselt. Kaheljuhul on piinas maaratud ka kloori sisaldus Zaribnickv ia Miinch-berg'i poolt modilitseeritud Koranyi rneetodiga. Piimaproovid onvoetud eelLrurimis:ks koguprimast; tr,tdni minut enne lehma tapmistaga riksikveerandite piimast. Eluudeid ja kehaosi on haigusidudesuhtes uuritud, samuti nagu prima. kultuurmeetodite ja meriseakatsua D11.

Histoloogiliseks uurimiseks ou rihenad elundrd ja kehaosad kasu-talud kogu ulatuses, muiciugi kaasa arvarata ba kteriolooo ihse marel-jali votmisel vigastatud osad. Suurematest elunditesf o1l Listoloo,lilistmaterjali v6etud vega mitmest osast; igast udaraveerandist on mitcr-jali voetud v6hemalt 1o,st ettenehtud piirkonnast ja peale selle veelkoigist makroskoopiliself muutunud hohtadest. Histofooqillseks uuri,miseks vdetud materjal on alati fikseerituci kolnel viisil: 10ola forma_liinis, aikoholis (980- 99,90), Orth'i iahuses nins sisestatud alari kaheiviisil: paraliini ia tselloidjini. Secrotru on uurimisteks kasustatudelurdeid histoloogiliselt urritud i<aunis suures ulatuses; nii on naiteksigast udaraveerandist histoloogiliselt uuritud keskmiselt 360 koetnkikest.

,. Laktatsiooniperioodi valtel veiseudaras toimuvate hisioloogiliste(involutsioon) kui ka vananemisega kaasaskdivate nruutuste jaigimi_seks ja v5rdlemiseks brucella abortus e tekitatud nuutusteqa on ,ru"ifudba kterioloo_g iJiseJt ja hisroloogiliselt udaraid, pindmisi ja s-iivasid kube,memdhlasdlmi 9-l mjtmesuguse5 ea. ja erinevas lakrJtjioonlj;rgus(seeiuures ka mittepiimas) oleval harqustevabal lehnral.

Brucella abortus'e vArvimist on toimetatud peale marnitud brutsel-loosserc iehmade udarate pindmiste, ja snvade kubememai.rlas6lmedehrstoloogiliste loikude ka 4 abortecrinud lehma lootekestaCe (kus meri-seakatsuga toestatud brucella abortus'e infektsioon) ninq i brutselloosi,haige merisea pdnra .ja mahlasdlmede hjstolooqiliste" lOi'kud"..-

Brucella abortus e virvimjseks hjstoioogilistes ldrkudes on rarvr-talud vaga mitmeid senini tuntud raskejt iarvuvate pisikute vdrvi,mrseks kasustatavaid. vdrvinguid, kuid parimaid tulemusi on autorsaavu.tanud tema enda, poolt modifitseeritud Giemsa neefodiga..., A:g^u:y.Tur gl kglsj uurinriste orstarbeks vtirvitud .ji uuritudule 6UUU hrstoloogilise l6igu.

. Llurimisrulem usi ia nende p6hjal tehtud jAreldusi on v6imalik all-jergnevalt kokku v6tta:

.223

i. Uuritud on bakterioloogiJiselt ;a hrstoloogiliselt kuue loomulikultbrucella abortus'ega infitseeritud Jehma ja iiheksa haigustevaha lehma

mitme.ugu.eid elundejd ja keh aosi.

2) Kuuest loomuhkult infitseeritud lehmast esines neljal lehmal

brucelia abortus't k6igis udaraveerandites, iihel lehmal kolmes ja iiheliehmal iitres udaraveerandis. Viiel lehmal esines brucella abortus tmolemaooolsetes pindmrstes ja siivades kubememahlas6linedes ja iihellehmal l,arem poolse Les pindmistes kubememahlas6lmedes, kahel lehmalpomas la iihel lehmal kiJpnddrmes. Teisi haigusetekitajaid pisikuidnimelatud elundites ei esinenud.

3. Histoloogilisel uurimisel esines tugevaid patoloogilisi muutusik6iqis neis maiiitud elundites, kus bakterioloogilise uurimisega leidsinbruiella abortus't, kuna elundites, kus brucella abortus't ei esinenud,

ei leitud ka muutusi.'i. Piimaga brucelia abortus't eritajate lehmade infitseeritud

veerarrdite koest oli keskmiselt muutunud umbes 25-83/a,.5. Brucella abortus e tekitatrd muutused vdivad esineda

udaraosades nii p6himikus, keskosas kui ka udara astikuosas.

6. Brucella abortus'e tekitatud muutusi esineb udai:aparenhijiimis,piinajuhades ia tugisidekoes.' L Muut,,.i esineb koigc sagedamini niidpsukestes ja naapsukeste-vahelises koes, kuna harvem leidub neid piimajuhades ja sagarikkude-vahelises tuqisidekoes.

8. Bruc"elia abortus'e iofektsiooni tagajiirjel tekkinud muutusedlehmaudaras on tiiibilt iigedad, alaiigedad ja pikaldased, kusjuuresviimased on iilekaalus.

9. Brucella abortus'ega inlltseeritud udarapareniriiiiaris esinebreqLessiivseid muutusi (varieerudes rasv'vAirastuse, kArbuse ja lagu-netise piires) ning progressiivseid muutusi (niiApslkeste epiteeli, janiiiipsukestevahelise tugiiidekoe vohamist ning tihedal rdkulist infilt-ratsiooni ) .

i 0. Agedatele muutustele udarapa'-enhiii.ints on iseloomuiilt nbdpsu'keste epiteeli rasv-vaarastus kuni t.iielik lagune;nine, nadpsukesteepiteeli irdumine, poliinukleaalsete leukotsiiiitide infiitratsioon, mAdase

ekssudaadi tekkimine, eriti naapsukeste valendikes ja kohati naapsu-keste riihmade hdvimine ja kilrbus; enamasti on ka llei]e muuiustelekaasunud pikaldase p6leliku tunnused (liimf o tsiiiitide ja plasmarakkudein filtratsioon ) .

il. Alaiiqedates polctiku kolletes udaraparenhiiiirnis esineb sarna-seid muurusi nug, ;qLdut". kolletes' kuid poliinukleaarsete leukotsiiii'tide infiltratsioo; on ndrgem ning esineb pikaidase pdletiku tunnuseid(naaDsukeste epiLeeli vohimrst, liimfotsiiiitide ja plasmarakkude infilt-.ratsioori tjhenemist- viihesel arvul [ibroblaste, kollageenseid sidekoe-kiude ja lapillaaride arvu suuretremisl).

12. Pikaldastes pdletikr.r kolletes udarapaler.rhiiiimis mLtLttused

sarnanevad muutustele aladgedates kolletes, kuid poliinukleaarseidleukotsiiiite esineb ainult iiksikult, kollaqeerrse sidekoe vohamine on

udara'

22+

tuqev, kohati vaga iugev, ja harva esineb perivaskulaarset plasma-

.akkude 'a liimIorsii ii tide infillratsiooni.11. Pikaldastes ja osalt ka alaigedates p6letiku kolletes leidis

autor udaras brucella abortus'e inlektsiooni tagajiirjel tekkinud, seniniudaras kirieldamata, epiteloidrakkude koldeid kohati Langhans i tiiiipihiidrakkudega ja paiguti k5rbusega peanriselt kolle tekeskuses, kuid need

epiieloidraklude kolded erinevad tuberkuloossctest kolietest judstun'dumise puudumise poolest.

14. Muuiused piiurajuhades on mitmesuguse tlgevusega' atates

J<erqesL epirceljvohamisesl. paisumjscsr ning moodukasr epiteeii\ahe-irsei ia ep;reellolusest jnfiliratsioonrst (liimfctsi.iiite pla'marakke ia

vbhemal arvul poliinukleaar-"eid leulcotsiiiite) ning ldpevad-, -nagu see

esmakordselt biucella abortuse infektsiocni tagsjarjel lehmaudarasminu poolt tiiheldatud, vaga tugeva piimaiuha epiteeli vohamise, lames-tumise, karbuse ja osaiise sarvestumisegd, mille tagajatiei on sagelljuha valendik unmistunud,-

15. Tugevasti muuluntid piinajuhade epiteelis, eriti epiteeiialuseskoes, esineb mitmesuguse ulatl,sega kollageenset sidekudet, vastavaltmuuiuste vdltusele, 1i tiheciat, kohatl kuhias rakulrst i rr [r ltratsiooni( liimlotsiiiite, plasmarakke, v6hernal arvul Iibroblaste ja poititukleaar-seid leukotsiiiite).

i6. Tugevasti muutunud piirnajuhade seinas esineb kohati kaepiteloidrakkude koldeid Langhansl tiiiipi hiicirakkudega'

17. Neljal iehural esines nakroskoopiliselt tbheldatavaid rsLisrjard

moodustisi, mis osutusid laienenud ja sagedasti tugevasti muutunudpiimajuhadeks ning laienenrd ja laatunud irddpsukesieks (retensiooni-tsiisrid ) .

18. Udara sagarikkudevaheline tugisidekude on vohanud mitme-suguses ulatuses, vastavalt 4rtiutuste tugevusele udarapartnhiiimis.

19. Vohanud sagarikkudevahelises tugisidekoes esineb pikaldasep6letikrr tunnustena :nitmesugusel hulgal koldelist ia -di$uusset infilt-iatsiooni ( li.imf otsiiiite, plasmarakke ja tiksikurd nuuntrakke mille hulgasmS6dukalt fibroblaste ji nende irulgas ka vbhemal :rvul poliinukleaar-seid leukotsiiiite).

20. Udara muutuste algkoldeks on toenaoliselt udaraparenhiiiim'kuna muutused tugisidekoes kui ka piimajuhades on teisesed

21. Arnnloidkehi e.sineb nlitriesugusel hulgal nii muutunud kui kanormaalsena sdilinud udaraosas nSSpsukeste valendikes.

22. Pindmiste ja siivade kubememahlas6lmede muutused cn pea-miselt pikaldased. seal esineb ka epiteloidrakkude koldeid Langhans itniipi hiidrakkudega, p6rkade paksenemist koorolluses, dift'uusseid jakoldelisi verevalumerd, sdsiolluses retikulaarse koe asendust sidekoegaia liimfoidse koe vdhenemist mitniesuguses uiatuses.

23. Kilpniiiirmes esineb brucella abortus'e infektsiooni tagaiarjeliigedaid ja pikaldasi p6letikukoldeid.

24. Muutunud kohtades udaras (parenhiii.imis asuvates kolletes jamuutunud piimajuhades), pindnistes ja siivades kubememahlasdr r. edes

)21

leidis autor laiaiipillatult ia riihmiti rakkude vahel ja-rakkudes brucellaabortus't, vbrviies histoloogllisi 16ike autori poolt modilitseeritudGiemsa, Ldffler'i metiileensine ia karbool[uksiini Yarvimismenetlusega

25. Muutunud kohtades leitud abordi brutsellad sarnanevad kujuja suuruse poolest brucella abortus'ele seisnud kultuuris ning vArvu';adsamuti ebaiihtlaselt.

26. Abordi brutsellad udara, pindmiste ja siivade kubememahla-

sdlmede histoloogilistes l6ikudes .r6"-ru,rad autori poolt modifitseeritudGiemsa varvinqul vaidavas enamuses kahkjasJillakas-siniseks, viiiksemosa ka h kjas-sin-iseks ja iiksikuci peaaegu tumesiniseks, gram-positiivsedoisrkud ia rakkude tuumad tumesiniseks ninq protoplasma punaseks'

27, Brucella abortus'e otsene hematogeenne infektsioon muutunudkolietest on v6imalik, sest vigastatud kipillaaride -iimbe-r' endoteel-rakkudes ja isegi kapillaaride vilendikes lerdis autor brucella abortus t;teiste autorite foolt-pole brucella abortus'e hematogeeirne levimisviissenrni veel histoloogilrste uurimisle varal roe.tatud

28. Piimatoodaingu languse oluliseks pohluseks brucella abortus'tpiimaga eritavatel lehmadel- on brucella abortus'e tekitatud muutused

uqaras.29. Brucella abortus'e infektsiooni tagajaljel lehma udaras suure-

neb Cl-i hulk piimas kuni 2 korda ja rakuliste eiementide arv mitme-kordseit, nagu seda ka teised autorid taheldanud.

30. Lnhikest aega (paevad, nbdalad) p6rast udarainfektsioonitoimetulekut brucella abortus ega v6ib piimatoodang isegi t6ustamdneks ajaks (nedalad), arvatavasti arritus.liigveresuse tag-ajariei.

31. Brucella abortus v6ib ka mitLetiines emakas pikemat aegapeatuda, isegi umbes aasta. (Seniste kirjandusandmete p5hjal vaidkuni 2 kuud).

32. Haiqustevabade lehmade udaras ei esine involutsiooni taga-i2iiiel muutusi mida v6iks vahetada brutselloossete muutustega lehma-u daras.

Miirirmeid Praksisest.

Kukk elas peale l6urma(' 20 tundi'

Mdddunud, s. o. 1932. a, 'Lihel oktoobrikuu 6htul kella S paiku helistas

minule alevis asuv v66rastemajapidaja K., et tema tapnu.I sarla paeva hom

miklrl liuke, kuid kukk ,,elavat" vel'l praegu, kuigi pead otsa! pole. Kuna iuhtminule ise:iraline paistis, leksin, halva ilma peaie vaatamata, seda" lugu kaema.

J6udsin kohale ca 7a tundi peale k6rlelust ja leidsin, et kukk oli sahvris ilmop€ata, kuid seissis piisti. Vasakulpool kaela kiiljes oli vaike osa l6pusest; kaela

otsast oli rohkesti - 50-60 ccm - vetd porandale tilkunud ia dra tardunud.I(ukk hingas ja siida tijdtas n6rgapoolselt, kuid kiiresti - ca 180 l6dki minutjsTahtsin ka kelasoojust m66ta: v6tsin kuke sabast kinni, et temorneetrit rectu-missc aseiada - kuid kukeie see nehtavasti ei meeldinud ia asius paar sammu

226

edasi. Et seda ,,imet" mitte hairida, loobusin kra,adimisest ja lasin saba lahti,mispeale kukk sabasuled jalle korda raputas. K?iega katsumisei tundus kukekeha normaalselt soojana, kuna jalad jahedad olid.

Peremehe jutust selgus, et tema oli tapnud sama pd.eva hommikul kellaI ja 10 vahel 2 kukke, Iiiiies lreil kirvega pead otsast. K6nealunc kukk polepeale tapmist rabelnud, teine kiill. Votnud kuked jalust kinni ja viinud sahv-risse, 2 tundi hiliem ldinud kukkesid sulgedest puhastamiseks ara tooma, kus-juures leidaud, et teine kukk ennast k6hu peale on pddranud ja ]asub ,,pea",s. .o kael piisti. Viinud teise kuke d.ra ja liiinud kella 2 paiku p. l. uuesti kukkevaatama

- kukk seisnud piisti! Kella 3-4 paiku heiinud kukk masarrra s. o.

laskunud k6huli ja t6usnud pisut enne minu kohalej6udmi:t uuesti piisti.Peremees lubas ijii jooksul kukke vahetevahel vaadata. Hornmikul k. 5

ajal oli kukk veel elanud, kuid jelgmisel vaatlusel kell 8 oli kukk loplikultsurnud. Nii siis elas kukk peale pea amputeerimist umbes 2U tund1.

L. Palm-Lr:is.

Referaadid.K. Kiibe. - P6rsaste gripi (enzootiiise p6rsaste pneumoo*ia) etio-

roogla,

(Die Aetiologie der Ferkelgrippe (enzootische Pneumonie des Ferkels),Zbl. f. Bakter. O. 129. 1933.. lk. 16I-176.

Pohlenedes ameeriklaste uurimusile iigedakujulise sig;Lde influentsakohta, asus autor siin ettetuleva enzootilise p6rsaste kopsup6letikuetioloogia selgitamisele. Umbes kahel kolmandikul haigetest pdrsastestleidus inimeste infiuentsabatsillile sarnane hemoglobinofiilne kepikene,mis vist identne ameeriklaste poolt avastatud sigade influentsapisikuga.Selle kepikese puhaskultuuridega ei lainud aga mitte korda viilja kut-suda haigust p6rsastel. Siistides bakteritevaba kopsuf iitraad-iga katse,p6rsad haigustusid. Lahkamisleid oli selle juures aga taiesti nega-tiivne. Ainult kopsumaterjali vatifiltraadiga siistimisel, kusjuures pdd-sesid filtreeritud vedelikku ka influentsabakterid, haigustusid p6rsadtiiiipilisesse kopsupoletikku ja andsid haigust ka teistele edasi. Nendekatsete aiusel peab autor filtreeruvat viirust pdrsaste kopsupoletikupeap6hluseks, mis ei ole identne sigade katku viirusega. Sekundaar-selt seltsib viirusele influentsabatsill ia tekitab tuntud anatoomilisimuutusi. Kdik muud pisikud, mjda siiamaani lL'iti pdrsaste kopsupdle-tiku puhul ja osalt peeti ka selle tekitajateks, mlingivad taiesti kdrvalistosa, raskendades parastpoole vahest haigusekulgu,

Too on labiviidud tuntud Riemsi saare uurimisasutistes. Kui tapeaks leidma iildist kinnitust, oleksime ;6udnud suure sammu edasisenini tundmata p6rsaste haiguste etioioogia selgitamises.

E. Redlich.

2'27

W. f . RaZdajew. - Loomaarstilised abin6ud kasvikute hoidmiseks'{BerepIHapH. Meponpxrlrlt no oxpaHe Mono.D.H9KaJ.

lIpaKru.r. BerepriHapra 1932 N 3.

Emasid ja kasvikuid tuleb otstarbekohaselt toita, pidada 1a 6igla-selt nende eest hoolitseda. Igas sov- ja kolhoosis, kus peetakse veiseidtuleb organiseelida erilised loomatervislhoiu n6uetele vastavad poegi-misosakonnad ja vasikate laudad. Uutel ehitustel tulevad nad ehitadaiihe katuse alla, kuid peavad olerna eraldatucl kapitaalse seinaga ja kori-doriga. Terve juurekasvu saamiseks peab hakkama hoolt kandma aeg-sasti enne ilmale tulemist. Tiinetele loomadele kuu aega enne poegimistei tohi anda haput stiota (raba jne,). Samal perioodil tuleb hakatavdhendama silo andmist ia 2 rad, enne poegimist kdrvaldada teielikultratsioonist. Viimased pdevad enr,e poegimist lehmi peab hoidma pool-ndJjasel dieedil. Poegima tulewatele peab andma ainult haa vaartusegasd6ta, jootma puhta 10-l2iJ C sooja veega. 10 plieva enne poegimisilehma peab viima siinnitusluumi, kus neil ellne siinnitust pestakse jadesinf itseeritakse suguorganid 2-31{ liisooliga. Lehma ase tehaksehoolikalt puhtaks ;a desinfitseeritakse vdrskelt kustutatud lubjaga.Vasikaid peab vastu v6,tma puhtate desinlitseeritud katega ia puhta-tele 6lgedele asetama, kusjuures v;iga kasulik on vasikat kuivaks h6d-ruda puhtate heintega ja suud loputada boorirappelahusega Nabavb5til6igates peab loikekohta desinfitseerima kaliperoanganicum'iga

Vasikaid peab tingimata hoidma vasikate iaudas, milljseid on kahtttiiipi: vasikalaut-profiilaktoorium, kuhu vasikad iaavad 10-15 paevavanuseni, ja nldine vasikalaut. Plof iilaktooriumis iga vasikas kasva-tatakse individuaalselt kindlate seintega sulus. Iga vasika jaoks eripanq, peas peab olema suukorv, mida vdetakse era ainult iootmisealaki. Haicete vasikate jacks tuleb organiseerida isolaaLor. Profiilak-tooriumi peib vdrskelt kustulatud lubji lahusega desinfitseerima kordviie pdeva jooksul, pangesid peab keetma I "/" soodalahuses Tiisikuse-ja Bang'i'haigete lehmade vasikaid joodetakse tervete lehmade pii-maqa.

-Vasiki lauda temp. ei tohi iialgi alla 150 C olla" Uldises vasi-kate laudas i.ile 4-ja niidala vanadel vasikatel peab olema vaba liiku-mise v6imalus, parem vabas 5hus, ka talvel sooja vaikse ilmaga peabneid viilja laskma, alguses 6ige viihe, mitte iile 5-10 minuti, hiljemtuleb aega pikendada. Pea n5ue

- karm loomatervishoidlikkude

nduete taitmine. Arstlik ravi v5ib ainult surevust viihendada, aga mitteteda likvideerida. Enne biopreparaatide tarvitamist peab olema kindelbakterioloogiline diagnoos. F. Laja.

Stepanow, - Sigade paratiiiifusevastase vaktsiini saamise kats.

(Onur no,rl,renrl BaKu[Hbt npo'rxB naparr$a cBuHeii).CoRercK. BereprHapue 1932 N 5i6.

Autoril liiks korda saada kunstlikk'.r agressiini, nida tarvifas sigadeimmuniseerimiseks paratijiifuse vastu iihes vaktsiinidega. Katsete tsle-mused on jarg mised:

1. Kunstlik agressiin kovendab paratiiiifuseinlektsiooni (muudabliqedamaks).

228

2. Kunstlik agressiin on termolabiilne, hukkub 500 C juures soo-jendamisel. 0,5'l karboolhappe 'v6i 0,2'L formaliini lahugakonserveerimine ei havlta aqressiini toimet.

3. Uhekordse immuniseerimise puhul kunstlikkudel agressiinidelei ole kiillaldasi antigeenseid omadusi. Agressiinidele juurdelisades 700 C juures surmatud bac. suipesti{eri (iihele ccmI rniljard) pisikuid, saame vaktsiini, milline ei kaota antigeen-seid omadusi.

4. Vaktsiinide tarvitamine tervetele sigadele doosides, esimestkorda imejatele pdrsastele 0,3 ccn, v66rutatuile 0,4 ccrn, teistkorda 0,5 resp. 0,8 ccm, ou kahjuta, Seitsme pbeva moodu'misel sead omavad piisiva immuniteedi paratiiiifuse infektsi-oonile, mille tekitajaks on bac. suipestifer.

5. Agedas staadiumis paratiiiifusehaiged pdrsad surevad 24 tunnijooksul kui neile siistida vaktsiini. Krooniliselt haiged p6rsadsiistimisele reageerivad protsessi 6gedamaks muutumisega jasurmaqa.

Vaktsiine on k6ige otstarbekohasem tarvitada profiilaktilistekssiistimiseks, eriti kui ettevalmistusi katku vastu simultaansiistimistele,et iira hoida parati.iiifuse infektsiooni haigustumist (komplikatsiooni ) .

Soovitab tarvitada sundsiistimisteks, kusjuures 2igeda1t. kroonilisellhaigeid, n6rku ja niilginuid p6rsaid tuleb eraldada ja neile mitte siistidaViis esimest paeva parast siistimist p6rsaid peab hoidma infektsioon:eest, neid peab viima puhtasse, desilrfitseeritud lauta.

Taitsa terveid p6rsaid 6-7 n6dala vanuselt iihe- v6i kahekorselrsiistides saame piisiva immuniteedi,

Autor soovitab teistes katsejaamades saadud resultaate enne veeljiirele proovida. Kui katsejaamad kinnitavad tulemusi, siis vaktsiinev6tta tarvitusele praktiliseks otstarbeks sigade paratiiiifu".U,.Ur/T

, ..

S. K. Bessubets ia E. M. Jartseva, - Vasikate paratiiiifuse seenrm, temavalmistamine ia tarvitamine.

(CbrBoporKa naparH$a rerrr, ee npflroroB,'reHre n nptmenerue).

Cosercr. oerepunapor 1932 Ni 5/6.

Seerumi valmistamine. Veiseid elavate kultuuridega hiiperimmuni,seerida seni oli raske. Loomad sageii enne hiiperimmuniseerimist sure-vad. Ka surmatud pisikute tarvltamine ei garanteeri edukust. Autoridtarvitasid veiste hiiperimmunisee{imiseks formaliiniga iimbertclcitatudparatiiLiluse kultuure, anatoksiini saamise printsiibil. Kirjanduses onviipeid, et formaliiniga iimbertd6tatud pisikutega vdi nende toksiinidegaimmuniseerides loomi, viimastel t6usevad antiqeensed omadused. Auto-rid 'tegid katseid 1 1,5 kuud wanade vasikateqr. Siistisid naha alla60 ccm seerumit. Seerum kaitses wasjkaid piiraitise infektsiooni vastu(virulentseid pisikuid siistiti naha alla ja soiideti). Autorid arvavad,et ka 30-40 ccm kaitseb juba. Seerumil on ka ravi m5ju, 12 tunnijbrele temp. langes. Seerumil, kui terapeutilisel vahendil, on autorite

229

arvates v6hem tahtsus, sest praktikas tema tarvitamine on juba hiJine-nud. Kui juba esineb kohulahtisus ja ktiha, siis seerumii ei ole tiihtsust,sest haigetel loomadel on organismis arenenud juba suured muutrrse<ipiisiva intoksikatsiooni m6iul. Kaitsesiistimised mitmesugustes LeI]in-gradi piimafarmides, kus esines vasikate paratiiiilus, andsid rahuldavaidtagaiargi. Siistida tuleb korduvalt ja edukuseks on ka veterinbdr-sa q i,taarsed abindud tarvilikud. Autoritel on katsed kiiimas ka pookimis-materjali saamiseks aktiivseks imrnuniseerimiseks. F. La ja.

I. G. Levenberg ja L K. Smirnov. - Vasikate septitseemiline pneumorlia.(Cenrnlecrar nHeBMoHrrr re.reT). CoBeTcK. BeTepuHapur 1932 N 5/6.

Haigus peamiselt esineb kevadekuudel, haigustuvad 3 nEd. -5 kuud vanad vasikad. Eaga touseb haiousele vastupanu. Perast

esmakordset labip6demist ei ole piisivat j1r1muniteeti. Tekitala bac.septicus on sigade septicaemia tekitajaga suguiane. Leida v5ib veres,kopsus ja kdigis siseelundeis. Kuulub saprofiiiitide hulka, sigineb peal-mises mullapinnas ia vees. Soodsail tingimusil omab patogeenseid orna-dusi. Organismi satub soodaga v6i lhingamisteede kaudu, pdhjustadesseptitseemilisi muutusi, mis olenevad mikroobi virulentsist ja loomadevastuv6tlikkusest. Peamiselt esinevad soolte ja kopsude haigustumisetun nused. Suremus umbes 50

Desinfektsiooni ja haigete isoleerimine jaatavaid tulemusi ei and-nud. Samuti ei saadud tagajargi laktoteraapiaga.

Rahuldavaid tagaiargi said tsitreeritud verega, mida v6tsid septir-semia viirusega hiiperimmuniseeritud loomadelt. Haiqetele siistisidnaha alla 10 ccm, tervetele

- 5 ccm. l0 piieva jbrele siiitimlsl korraia-

Enne iihes sovhoosis iga peev srrri 2 3 wasikat, 3 paeva pbrast siisti-mist haigus t6itsa kadus. Vasikate pidamisetingimused jiiid endiseks-Seerumil on nii ravi kui ka kaitsem6ju F. L a j a.

Schmidt, |ohannes. - Hobuste tuberkuloos; literaarne, kliiniline ,askspsrimentaalne uurimus.

(Die Tuberkulose des Pferdes; eine literarische, klinische ua,tmentelle Studie).

experl'

B. T. \V. nr. 40. 19J0. a., lk. 156-165.Nagu autori) kiisitada olev sellekohane literatuur: 287 numbrit

-442 iiksikiuhuga nditab, esincb tbc hobustel saqedamini kui seda iijdi-selt arvatakse; Sakseni tapaoajJ andmerel O,ll-'0,<o9i hobustest.Kliiniliste tunnuste iergi ei v6i hobustel tbc'd pea kunagi kindlaks reha,nagu veisel, vaid tbc esineb siin enamasti sektsioori iillatusena. Kliini,line pilt hobuste tbc juures on, vastandina vcistele. a6rmiselt varieeruv,lahkuminevate ia vastandsiimptomitega: kulqedes akilises,r surrnasrkuni kuid kestva haigusenr. Kuna ka ve{epilt diagnostiiiselt rseloomus-rav pole, on kdige kindlanr tarvitada tuberkuliniseerinist. Autor soo-vitab selleks tarvitada intrapalpebraal siistimist, siistides alumise laukonjunktiivasse peene kaniiiiiiga 0.1 vana-tuberkuliini Koch i 1,0frisiol. soolalahu. Nimetatud meetod ei kannata nii vAlism6jude all

23o

naqu oftalmoreaktsioon, pole nii tlilikas kui termoreakts., kuna,,kaht-lasi" tagajiirgi harva. Fositiivse reaktsiooni puhul tursub laug ca'2 tunni Darast. turse kestab vihemalt 24 t$nd|, harilikult moni paevSageli o; ka mddavool silnist ia t0 kdrgenenud K6rged tuberkuliinidoosid korduvalt v6ivad haiguse halvenemist ja isegi surma tuua.

Patoloogo'anatoomiline pilt on ka varieeruv. K6ige sagedaminion haigestunud kops, siis p6rn, sooltenaarmeci, maks. Ka luu- n:ngnahatbi on v6rdlemisi sage. Siidames esineb vahest lubjastusi.

Katsed nAitavad kindlasti, et hobune v6ib k6ike 3 tiiiipi tbc-ssehaigustuda, nii peroraalse kui ka intravenoosse nakatuse pjhul. Sa-muti v6ivad tbc-haiged hobused inimesi ja loomi nakatada. Tbc kulgebhobustel palju dgedamini kui veisel. Kuna keskealised, 5-10 a. hobu'sed sagedamini haigustuvad, siis v6ib arvata, et tbc pisikud hobuseorqanismis latentses seisundis viibivad,-

Profiilaksise m6ttes on soovitav varssu joota keedetud piimagaHobuste tall veistest ia kociulindudest eraldi hoida.

Autor rikastab vastavat literatuuri 12 iiksikiuhu kirjeldusega.L. Palm-Leis.

Weischer, Dr, -

Kogemusi 40 miira kastratsioonil ambulatoorsespraksises,,ventraalse" tupeliiike abil.

(Er[ahrungen bei 40 Stutenkastrationen in ambulatorischer Praxisunter Anwendung des ,,ventralen" S cheidenschnittes. ) B. T. W. nr. 7,

1932. lk. 97-100.Autor on kastreerinud dr. Griiubi modifikaisiooli iArele (Schweiz.

Arch. f. Tierheilknd., koide 57.lk. 173) '10 miira hiiiide tagaja{gedegaja usub, et marade ovariotoomia indikatsiooni vSib julgesti laiendadaniimlomaansetele ning iigedalt olsiiaLele mdradele. Kuid vanadelhobustel, kui ka liiaks Sgedakujulise niinfoumaania puhul ei annaovariotoomia igakord soovitud tagajArgir nii on 40-nest opereeritudhobusest 3 hiljem tulnud hukata, olgugi et 6nnelikult opereeritud eikadunud pahe.

Artiklile lisandub operatsiooni tehnika ja riistastiku kirjeldus ningvastav kasuistika dr. Dreyeri poolt. L. Palm-Leis.

G. Dobrovski ia D, Teternik. - Askoli jiirele prefsipitatsioon-reaktsi-

oon liha ja soolaliha juurdlusel.

(flp,iMeHeHrre peaN[0x npeqrnulauru no AcKo.rru npu ucc,'reII,oBaHl,lr MtcaH coroHrHH). Coaercr. retepuraprr 1932 J\E 5r6,

Zilin ja Isabolinski valmistasd reaktsiooni jaoks ekstrakti lihastest.Tootades sellega vdis vahel mdrgata, et reaktsiooni intensiivsus ei olealati iihesugune ja sageli hilines vdrreldes seilega, kui ekstrakt oli valmis-tatud parenhimatoossetest organitest. Ka autorid kinnitavad seda,Vaktsineeritud oina soolaliha, soolatud naiSrmed, nahk ja luuiidi eiannud pretsipitatsioon-reaktsiooni. Selget reaktsiooni saab aga sool-veega, naarmetega ja luundiga, missuguseid peabki tarvitama Askolireaktsiooniks soolatud liha juurdlusel. F. L a j a.

231

Eesti Loomaarstide Uhingu iildkoosolek22, oktoobril 19311. a., rartus,

*ilX1",itJ,::tr ja piimahiisieeni instituudi

Osavdtjaid: 45 iiieet ja ? kiilalist. Koosoleku juhatajaks valitakse E.S6erd, protokollijaks A. Lepp.

Pd.evakord v6etakse vastu liikmetele teatatud liu;ul- Eelmise 'iildkoosolekuprotokoll kinnitatakse muutmatult.

Jullatusclt on iildkoosolekulc esitatud uuteks E.L.U. liikmeteks vastuv6tmiseks amctvelnad: Mihkel Keerd, L<,ino Tarumcmzigi, August [Iottus,Julius Tutt; Gavrii TschernoseIsky ja Vassil P,iclala. Koik loetle-tud liandidaadid v5etskse iihel hh2ilel vastu.

Neljanda pecvakorra punktina esineb kaesoleva koosoleku pdtevamaidhiisimusi. Tartu IJlikooli L o o m a a rs t i te a du sko n n a oppe-kohtade koondamise, l{ui ka peeVakorrale kerkinudteaduskonna likvidecrinlisc kavatsus.

J. Tehver leiab kiisimusc niivdrt drnaloomulise olevat, et ei pea soovita\.al{s kiilalistcna koosolckul viibijail - nli6pilasil - selle arutluse irealtkuula-mist, ja esineb ettepanekug:r: lioosolei. kinniseks kuuhtada, milljne aga hdzile-tusel Yahemussc jaeb.

Uhingu juhatuse liige anrv. I. Pcppik teatab lioosoleiiule, et eeltd.hcnda-tud kilsimuse algatajaks oI end. po iiutiiijminister Zimmclmann, kes olla Loo-matervishoiu osakonna direktori poolc pitijranud sooviavaldusega, koostagu seevastsv liava ja esinegu Loomaarsiiteaduskonna sulgemisettepanekuga. Direk-tor Lind omakorda soovis iihingu seisuliohta. Kuna juhatus ei pidanud v6ima-likuks sellist laiaulatuslist kiisimust jseseisvalt otsustada) kutsuti kokku E.L.U.iildkoosolek. Ulingu juhatuse poolt saad€ti kirjatikud sooviavaldised, et niiteaduskonna, kui ka Loomatervisltoiu-osa.konna seisukohad iildkoosolekul saaksid cttekartud. Loomaarstiteaduskonc-L keeldus sellest, p6bjendades omas kir-jas likvideerimise liiisimuse algatamise algmotiivide puudumist.

Uhingu juhatus on scllcs iisna vecndunud, kui leiab teostamist Haridussotsiaalministri nelja dppekoha kooldanise kava, et siis plirem on teaduskondlikvideerida.

ll6ne teaduskonna oppej6u poolt juhitakse sellelc tdhellranu, et sellasekiisinruse arutamiscks ei olla iildse aeg: ega koirt, tulla imestada, miks juhatusijldse sarnase kiisimuse ptievakorda v6tnud, puududa igasugEsed algatamisepdhimotiivid jne. Kuid koosoiijates need founaalsed riindamised t6sisematpoolchoidu ei saavuta ja huvi kiisimuse p6hjaliku arutlemise vastu aina kast"ab.

Loomatervishoiu-osakonta andmctcl ei tarvitseks jaoskonDa loomaarstitegcvuspiirkonna raadius iile 20 lrnr ulaioda. Vbljudcs s,,lle"t ldhtekohast,vajaksimg kogu Eestis kokku 95 maa- ja jaoskonna locmaarstl. praegu onneil kohtsdel kokku ?5 l.-a., kelledcsl 2 kiillalt. k6rges vanaduses. pcale ncncleon: Loomatervishciu-osakonnas - 3 L a.; Rriklikus Seer.-instiiuuclis _ 6 l. a.,linnades 1il l.-a., ekspodtapamajades

- 5 1.,a., ornavalitsr.rsle talamajades{Tallinnas ja Tsrtus) 8 l.-a., rijkl. scakasv, katsejaamas

- i l. a. v6i vdlta_veo kontrolljaamas - 1 l. a.,'Iori hob. kasv. - 11.-a., Seakasv. s€ltsii ja pdllutdciiioja juur,:s

- 2 l.-a. ning kaitscvzies 5 l.-a. Seega vajal,sime pr.reguse

232

riikliku konalduse jdtele kokku 143 l _a. Loomatervishoiu-osalio1lnas on praegu

registreeritud ca, l7O l.-a. Nendest on p3nsiond5re ja muudel aladel tegclejaid15 l.-a.;81.-a. ei sobi rahvuse t6tiu ja muil pohjusil riigiteenistusse. Iaiks

teenistnsv6imelisi l.-a. - 147 (ka:-rsaalvatud ka Tarl,u Ulikooli Loomrialsti-teaduskonna oppei6ud.)

5-6 dsjal6petaDud lcomaarsti on kohata. Osakolna karas on veel 1!)

vakantset jaoskonda, milliseid palgakrediidi puududes tanini ci ole suudctud

teita. Loomatcrvishoiu_osakonna ka.rlutlu;tei peaks kava nelja aasta veltel

loplikult teituma. Loomulikku amortisatsiooni v6iks tulcvikus arvcstada 4-jaloomaarstile aastasJ sest kaaluv enamus tegelikest l. ar'stidest on 30-il; a.

piires. Loomaarstitcaduskonnas opib ca 140 iili6pilast; oletades, oi !endestl6petab v:ihemalt 507, saaksime 5-6 a. jooksul ca ?0 noort ametvenda, seega

vrihemalt 10 igal aastal. Osakonna l(alkulatsioonicle irirele vdiks pracguste

ilimestega varustada loomaarslide kaadlit kuni 1t50 a. Eeltoodud :rrlcstuse

esitas Loomatervishoiu-osaliond P6llutijijministrile, loobudes igasugusest kon-

krcctsest teadusko)i1a likvidcerimise ettepanekust.

Osakonna esindaja poolb ettekantud xndnetega ei n6ustu miLmcd teadus-

konna 6ppej6ud, selctades, ct meie clud peaksid vdimaldama kiillalt lahedat

riraeiamist ainuiiksi vabapraksisc vsral ia sellcga Y6ide loonraal:tide alrv niittc143, vaid 2 X 14ll oila, sest pcil igas L a. iaoskonnas on seDini teguLscnud 1 loo-

mavelskcr ja elamgi. Uldkoosolekul on raske selgust saavutada, kas l _a. on

palju v6i vehe - niiitcks 10t1c aasta eest el teadnud kecgi arvatx, et mc trngr_

mata 14il l.-a. praegu vajame, lnitte aga vahem ega rohl<cm. L -a. srvu miilsteosutub reletiivseks.

Tcgclike maa- ia jaosi(onna loolr'laarstide ettekannetcst nehtub, ct olu_

kord rneil ei ole igalpool iihtlane. Lcidub l{ohti, kus vabapral<iisega elatismii-nimumi v6iks saavutadal kuid ei puudu koosoliiates lia sclliseid ametvendi, kes

kohapealsete oludega alveslades, vabapraksiscga ela'uisniinimumi hankimisekas Ioopis absurdseks v6i paremal iuhui utoopiliseks m6lgutuseks ternbeldavad.

seega - arvamusi oletusi peagu sana palju, kui 1<oosolijaid.

Asjatikult erapcoletu ia iilevaatliku selgitusega esineb E. Iioots, tehen-

dades kole algul, et mcie eba6ige hariduspolirtiline suun on niiv6rd kindlusetuja juhuslikku laadi, et selle all nlitte ainult ioomaarstid, vaid kogu haritlaspereraskelt kannatab. Loomaarstiteaduskollna sulgcmise kiisimus on kornplitseeritum, kui ta pealiskaudsel vaatlemiscl neib. Kiisinuse arutlemisel olgu csi

kohal riiklikud ja siis alles puht-isikiikud kaatutluscd! Iga ala, kui ta soovib

eluj6ulisena piisida, peab vaikese iilcprodulrL-qiooniga arvestama Kahju vaidsellest, ct loomaatstide iileproduktsioon on hiljaks jaenud, sest vastasel korraloleks nii m6nigi ala, mida praegu tciste kutsealade esindajad juhivad, meie

ketes olnud. V:ilismaale dppima lekitades kaotame ennemini, li'ri rdidamerahvamajandusliselt, liiati v6ib i/3 oppijaist muul:Lsteks osutuda, mis. aga tiiklikust seisukohast t,rlumatu. Vdlisrnaale komandeerimisel (h:Lriduspoljitilisesuuna tdttu v6iks k6ne alla tulia \.aid Saksanaa) olaks riigil aastas ktllu9 milj. senti (mirimaal;etL 30 iili0pilast), kuna teaduskond iilc 5 milj. sendiei n6ua. Ei ole ka kuigi soovitav larnmutada seda iilcschitavat tddd, mida tea-duskold innu ja hardumuscga on Eesti iseseisvuse ajal teostanud, rbekimataet see t6d ei jae ortla v:i:irtusell sugtrgi nah:t rah-ruslahelisest tascDrest.

233

Koosolijate mitmekesisesl ja vdgagi erinevast m6tetevahetiuscst nehtub,et vaevu sel koosolekul iihise i6pliku seisukohani jdutakse. Tuuakse ette veelpatju v:iiteid, nii poolt kui vastu, kiill kutsc-ectilise, ldill puht materjaalse algupdrandiga, kuid iillist tervikut n€ist luua on v6imatu. Sellepri.rast votab iild-koosolck vastu otsuse: ,,Loomaarsti.le otlcvalmistantisc kLisinlus .Destis kuuiub mitte iiksnes maianduspoliitiliste, vaid seda enam riigi hariduspoliitilistcl:iisirnustc hulka. Seeparast tema lahcndamine n6uab igakiilgs:rt ja piihjalikkulraalumist. UlCkoosolck arvtb, et selles m6ttes pe4ks kLisimuse lahendarriseoma pcalc v6tma mcic loomaarstkonna juhtivate asutiste ja organisatsioonidcesindajaist moodusLatud komision." -{lgatusc peaks oma pealc v6lma E L.Ujuhatus.

J:irgneva prievakoua punktina or1 amv, A. HeDning'u lcferaat: ,,Loo_m a :r r s t i d e ko du a p t c e g i k ii s i mu s". Kuna Liiisinlus koosolijailehiilialt selge ja nimetatud referaadi kokkuv6te ,,P6llumajanduscs" nr:. 41 tliikituit ilmunud, ei leia Loosolijad iildse tarviliku olcvaL amv. Ilcnnjngu poolt

saadctud kirjaiiltu kokkuv6tte cttekandnrist.Vaidlust€l j6utakse scisukohani, ot vaatamata ir6igile hiivsdele, mida kodu

apteegi kouald:rmise seadusega loomaalstkond ja abitaNitajad eliksid, ci :uudaks see siiski mcie oludes tasakealustada kaasaskhivaid pal,esid. Nii saaksvahckord farmats6ilidega hoopis lohki k;iristatud. Tegelikust eiust voime sagelit:ihelepanna, ct ,,kdsiksupluscd" nccd kiige odavamad ei olegi -

ja sama v6ibcletada ka koduaptccgist, sest ta rnuutuks loomaarstile tuluallikai<s.

lf6ncd jaoskonaa; tegutscjad aril(tivennad v:iidavad, et ka pa-aegusc kouajuures on v6imalik arstimite lTinna suhles nlidagi dra teha - tuleb vaid otsidakoostdijd kohapealsc apteegipidajaga ja teba vastav kokkulepe. Scda v6ima-lust on mSni amv. hca eduga liasulanud.

L6puk:r otsustab koosclek E.L.U. juhatust volitada samme asiuma vasta-vatc amctasutiste poole, n6udmisega, et loomaarsiliscs praksi;es suuremahulgaliselt tarvitatarate arsti.mitc tasu alandata,ks sellise tasemeni, et nad looma-omanikele mitte hingehinda ei maksaks.

E.L.U. Elva kinnisvara tulekindlustuse preemia ja majamaksuLihingu kanda v6tmise otsustab koosolek, m6ningate vaidluste j.irele jaatavalt.

Ldbire:ikimiste osas s6na ei soovita ja juhataja l6petab koosolekukell 15. A, Lepp.

Mitrnesugust.Teateid Leedust.

l.oomaarstidc palgaolud on korraldatud anetkoha ialele, kus-juules tasu koosneb p6hipalgast, Iisapalgast tapamaja iuhatalnise eest ja picvil-ning s6idurahadest; nii saavad kuus:makonna l-arstid p6hip. .r10 litti, tap. juh. eest 250 L ja pv. ning. sSidur. 100 1.,

jaoskonna ,, vastaralt 4;,0 l. i 15() l. + 75 1..

piiri 540 l. + 200 l. + 50 t.

Need pa.lganormid oiid maksvad cnne kriisiaega; praegu arvatakse mahakogu palgasunmast 20-:l0ri, nii et' naifuks, maaloo)1]aal:st saab ettendhtud

23+

E90 titi asemet niiiid vahe iile 600 liti (100 litti on ca 5?-58 Ekr') Seilc iuu-

res tuleb arvessc v6ita, et Leedus elu iildiselt on kallim kui Eestis, eriti kort'eri

olud; Kaunzlses, neiteks, on kofteriiiiidd 50'l ja isegi rohkem kdrsemad kui

Tallinnas.Selle palga eest pcab ametlik l_arst leostanra veterinedr_sanitaarset korlt-

rolli ja ta.udidc t6rjet. ErapreksisN kui niisugust, tulu m6tLes, praegu trea-

aegu ei olegi, nagu kurdavad loomaarstid, - vabapraksisest keegi era elade

ei saaks. Lisasissetulekula v6iks majnida liaitsepooliimisi, nimelt sigade puna

t4udi vastu, mille eest on 6igus loomaonranlkult vdtta 50 senti sca pcalt' onlal

ajal, 1930 1931. a, oli see toiming kcnakeseks tulualtikaks, liuid rijridne ktiison seda merksa vahendanud - loornapidaiad €j lase enam sigadcle kaitsepoo_

kimisi ette v6tta, vaid ootavad kuni haigus tslus, sest siis on lootnnnrstiabi

tasuta, ka s6idukulud jaavad riigi kanda.

Enamus maa- ning jaoskonnaloomaarste or, ka tapamaiade loomaar''ti-

dena tegevad, mille eest saavad eri taslr tapamajade omanikkude keest, suuru

ses nagu see eelpool nimetatud.Leeilu Loomaarstide UIingu jerjekolralin3 aastalioo:olek-

kongrcss peeti 28. ja 29. oktoobril s. a hiljuti valminud uues Veterin;iAr-bak-

terioloogilises instituudis; sa1ral ajal oli ka Le.du loomaarstilise ajakiria,,Veterinarija ir Zootechniia" 10-ne aasta juubel ja Bakterioloogia-instituudiametlik avamine; suuremad insiituudi avapidustused jeid kriisiaja t6ttu :ira'

V eterind,ar- dep arteman g:u direktor Petras l[ iIo n a s

suri 19. VII. 3:1. Kadunu silndis 2! \rI. 18?2 Veseliikis, oppis Tadu \.et -

jnstituudis, mille l6petas 1901. a.; 1901 1914 oli Venemaal tegev I arstina,

maailmas6ja ajal saksa rindet. 1921. a tuli Lccdusse ning astus vabaduss6ia-

lasena teg:evasse vdkke, kus hiljem oli kaitseministeeriumi vet._osakurlna

iilema abi. 1924. a. asus p6llutiiiimiristceriumi vet.-depart.rmangu iuure tddle,

kus 1928. a. alates t:iitis direktori kohuseid. Tenra iuhatuse ajsl dcpartemangupoolt tdittati velja rida veterinedrseadusi ning maal'usi (liha-, piimakon-

trolli j. t.). Oma kolteegicie hulgas oli ia alati austatud, lugupeetud ningarmastatud, kuna ta 6iglane iscloom ning olsekohesus v6itsid k6ikide pcole-

hoiu, kes temaga kokku puutusid. Paar kuud ellne surna oli ta sunnitud raske,

pikalise haiguse t6ttu erru minema.Praeguseks vet.-departemangu dilektoriks sai endine vet.-inspelitor

l-arst dr. St. Jankauskas.

Osakonna korraldusi.K6igile maa ia jaoskonna loomaarsl,idcle.

Kiiesoleva aasta kevadel toinus P6llutijdkoia algatusel ja Loomf'ter\'is-hoiu osakonna korraldusel k6ikide sugulavade ja sugulavade kandidaalidc veistetervisline jdrelvaatus tiisikuse ja Bangi-infektsiooni ulabuse kindlaks teg;mi-ceks, P6llutiibkoda, tutvunenud juurdluse tulemustega, pani sugulavade ja-kandidaatide veiste kohta maksma k6yendatud n6uded ning teiendas vastavalil{a sugulavade vSistluse maArustikku. Viimase alusel peab niiid sugulavaolema absoluutselt vaba Rangi-infektsioonist, k'eLna tuberhuliirile reageeriiaidvSib esineda kuni 40/c, millillc 7o aga kolme aasta iooksul peab olcna viidud

2,3i

10. UhUasi tcgi P6ltutiidkoda kohuscLs sugulavadcle ja -kandidaatidele astudatiisikuse tdrje ldbiviimiseks ametlikkudc loomaarstidega vastavass€ lepinguvahekorda.

Niihesti tiisikuse kui ka Balgi infcktsioori ulatuse kirldlakstegemis,:ks onveiste perioodiline iilevaatus tarvilik. rnida v6ivad etie v6tta amedikud loomaarstid. Kuna vabatahtlihu tiisikuse t6rje lepingu alusel ettev6etud tijijtic kor,_ral loomatervishoiu osaliond kannab looDraarstide s6idukulud ja maksab neitcpdevaraha, siis tulevad kokkuhoiu s:iavut3miseks tuberkulinis:erjmisega iihejajal labiviia ka vereproovide v6tmis!d Bangi-iDfektsioonj kindtakst.gemrset(:r-P6llutb6ministri sellekohase oLsuse pdhjal oD aga sugulavade ja -kandidaaticleveiste omanikud kohustatud loolnaarstidele tasuma nced kulud. mis seoies v€r.€-proovide v6tmisega, juurdlusele tcimctamiscga ja juurdlusc jereldustest teatatnisega (desinfektsiooniainete kulu, rilstade ja abin6ude kulu, vereproovroc,saatekulu RSI. ja postikulnd). Kokku r.oiks nee<i kulud olla 1t-25 sentrr versepealt, kuid mitte iile Kr. 15.- majapidamiselt.

Juuresolevana saadab J,oomate^'ishoiu osakond Tcile kdttemaakonnas olevate vejste sugulavade ja suqulavade l<ardidaatide llimestiku japaneb Teile ette nimestikus iilesloctud ia Teic jaoskonna piirides olevare majapidamiste omanikkudega (nende ctteparlekul) s6lmida vabatahtliku tiisikuset6rje lepinguid nirlg majapidar:nistes ctlkirjetdatud alustej l:ibi viia tuber,kuli-niseerimist ja Bargi infehtsioorli juurdlcmist. Tijijd tulevad ldbi viia 15. apriiliks 19::14. a. ja majapidamise kohta ositada andmed vastavatel punastel kaar-tidel loonatervishoiu osakonnale. Uur.imiste t.ilemuscd iulevad teha teatavakska veistepidajatele, et neil oleks voimalik hiljem toimida harja praakimist.

O i e n d u s: osakonna r.ingkiri r)r. ,1001t-21. IV. s. a. $jl (ilma n:irkuseta).

Ulikooli teateid.I) o k t o r i - p r o m o t s i o o n. Amv. V. Ridala kaitses 28, oktoobril

k. a. teaduskonna pidulikul koosolekul iilikooli auias orna v:iitekirja - Uurimusiblucella aborLus'e patogeensest toimesi lehma udarasse ja m6ningates;e tetstesse elundilesse - ametlikkude oponentide prof. dr. E. Roo,Ls,i, prof. dr. A.\raldes'e ja prof. dr. F. Laja vastu. ning tunnijjiati dr. med. vet. teaduslikukraadi veariliseks

Vassil Ridala (GriinUral) siindis 9 met'tsil 1906. a. Jaar Griinthal,ipojana Muhu-Suures vallas, Ressa kiilas, Luiskamaa talus. ,\lghar.iclust saihodus venna juhatusel 6ppides ja Muhu-llcllamaa vallakoolis.

1919. a. jaanuaris astus, peale n6uetavate cksamite sootilalr]isl, Saare aaUhisgiimnaasiumi, Kuressaares, millc ldpetas 1925. a. kevadel.

1925. a. siigisel astus Tartu Ulikooli Loomaarsbitcaduskonda iilidpilas.ks.Mainitud leaduskonna i6petas 1930. a, kevadel loomaarsti astmcga cum laude_

Uli6pilasena oh 1928. a. suvel Loornatervishoiu peavalitsuse korralduselja Akadeenrilise Loomaarstiteadusliku Scltsi iilesanriel korjamas rahr,a looma-arstimisviise Muhu- ja Saareoaal

1928. a. II ja 1929. a. I semestril oli ajutiseks abijouks Tartu UlikooliLoomaarstiteadrskonna patoloogilise anatoc,mia kabinctis (juhataja: prof. d1..M. Hobmaier); 1929. a. suvel tdbtas Loornatervishoiu peavaliisuse poolt medratud Draktikandina Loomatervishciu laboratooriumis (juhataja: dots. dr. !..

'l

Laja); 1929. a. II semestrist kuni 1. iuunini 1930' a Tartu Ulikooli Vnike-

ioomade kliinikus noorema asslslcndi kohusetditiaks ja l iuunist 1930 kuni

1. novembrini 1930 sama hliiniku noorenlaks assisiendiks (juhataja: dots J'

Tomberg); 1. novembdst 1930. a. kuni 1. jaan lg32 a nooaemaks assistendiks

tartu ijtitooti Loomaarstiteaduskonna patoloogilise anatoomia kabinetis (aiu

tine juhataja: dots. J. M. Ainson) ja alates 1 iaan 1932' a sama kabineti

!anemaks a5sisterdiks kuni xdesoieve ujani

Doktori-eksamid sooritas 1931. a. I semestri:l patoloogilise anatoomia ja

parasitoloogia gruPis.Alates 1930. a. II semestrist kuni lilesoleva aiani 6ppis ja tij6tas pidevalt

baktedoloogia alal Tartu tjlikooli Loomaarstiteaduskonna loomatervishoiu ja

piimah'iigieeni instituudis (juhataja: prof. dr' E Roots), kus toimetatud tea-

duslikest uurimisiest osa veel avaldamala.Uhtlasi 5ppis ja tdiitas pidevalt alates 1930 a II selnestrist krrni kdes-

oleva ajani TJu Ulikooli patotroogia-instituudis (juhataja: prof dr' A' Val-

des) patoloogilise-anaroornia j;r histoloogla dlal, kus v6ttis osa locnguiest japraktilistest tiiijdest.

1933. a, I semestril 6ppeiilesannetctaitjaks loomaarstiteaduskonnas pato-

loogilise anatoomia, histoloogia ja parasitoloogia alal; samades ainetes ja

lahangu6petuses 6ppeiilesannebetditjaks kinniiatud 1933 a II semestriks'

Avaldatud teaduslikud t66d:1. M?irkmcid veise l mfadenoosist, koos R. Vidik'uga' E' Loomaarstl'

Ringw. 1929, lk. 100.

2. Retentio secundinarum'i v6rdlev ravimine Pomayer'i ja Oppermann'j

menetluste j.ireie. Auhinnatiiii 1929.

236

Kanade leukemia. E. Loomaarstl liingv. 1932, lk 70 ia 99'

Untersuchungen iiber das trVesen der Brucellose und iiber die Ansied-

lungsorte der Brucella abortus im Kdrper dcs Rindes, insbesondere in

der Thyreoidea. Koos prof. dr. E. Roots'iga. E. Loomaarstl Ringv'

1932, lk. 165.

LoomaaIstiteaduskonnale esitatud vaibekid, 19i3.,,Uurirnusi brucella

abortus'e patogeensest toimest lehms udal'asse ja rndningatesse teis-

tesse elunditesse".Brucellosis ard Milk Production. Referaat koostatud iihiselt prof dr'E. Roots'iga ia esitatud ettekandmiseks X iilemaailmlisel piimanduse

kongressil Roomas.

3.

4.

1932. a. 1, juulist Kolltu- ja Siseministri otsusega muutis oma perekonna-

nime GriinUrai Ridala'ks.

Ulikooli teenistusest lahkus 1. sept. k. a. omal palvel Loomaarstiteadus-

konna sisehaiguste kliiniku noorem assistent K P i L t i n, asudcs Kambja jaos_

konna loomaarsti kohale.Vabanenud kohale kinnitas Ulikooli Valitsus sama kliiniliu juure noore-

maks assistendiks loomaarsti Leino Ta.mrnemd.e, ar'r'ates 1. sept' 1933'

Ametivend L. Tammemegi l6petas iitikooli 1932. a. kevadel, vahepeal oli kaitse-

vries sundaega teenimas, kust vabanes k. a kevadel aspirant noorem

allohvitserina.

K. Mattieseni triikikoda o-ii., Taltu 1933.