Contents1.Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused..........................................................................................................................3

2.Ehitusmaterjalide termilised omadused.............................................................................................................................3

3.Ehitusmaterjalide mehaanilised omadused.......................................................................................................................4

4. Puidu omadused- niiskus, erinevad määratavad tugevuse liigid, tekstuur........................................................................6

5. Puidu vead- mädanemine, oksadpraod, kasvuvead..........................................................................................................6

6. Puidu kaitse mädanemise eest..........................................................................................................................................7

7. Puidu kuivatamine.............................................................................................................................................................8

8. Puidust ehitusmaterjalide liigid.........................................................................................................................................8

9. Malmid- tootmine, eriliigid, kasutamine...........................................................................................................................9

10. Ehitusterased- terase tootmise erimeetodid, legeerterased.........................................................................................10

11. Metallide omaduste määramine...................................................................................................................................11

12.METALLIDEST EHIT.MAT.ID............................................................................................................................................11

13. Metallide korrosioonikaitse...........................................................................................................................................12

14. Tardkivimid- eriliigid, koostis, kasutuskohad.................................................................................................................12

15. Settekivimid- eriliigid, koostis, kasutuskohad................................................................................................................13

16 Looduslikust kivist materjalid- murtud ja korrapärased materjalid................................................................................13

17. Keraamika tootmine- etapid ja eriliigid.........................................................................................................................14

18. Savitellised- täistellis, auktellid, viimistlustellis, šamott-tellis, porotherm kärgtellis.....................................................15

19. Savitelliste tugevusklassi määramine............................................................................................................................16

20. keraamilised plaadid.....................................................................................................................................................16

21.KERAMSIIT......................................................................................................................................................................17

22. Lubisideained- tootmine, kasutuskohad.......................................................................................................................17

23. Lubja omaduste määramine..........................................................................................................................................18

24. Kips-sideained- tootmine, kasutuskohad......................................................................................................................18

25. Kipsi omaduste määramine- normaalkonsistents, tardumisajad, tugevus....................................................................20

26. Portlandtsemendi toormaterjal ja tootmine- etapid, meetodid....................................................................................20

ja tsemendi kasutamine......................................................................................................................................................21

28. Tsemendi eriliigid- valge tsement, räbutsement, hüdrauliste lisanditega tsement, aluminaattsement........................21

29.Betooni täitematerjalide kvaliteedi kontroll..................................................................................................................22

30. Betooni tugevus, selle määramine ja mõjurid...............................................................................................................23

32-33 RASKEBETOONI ERILIIGID..........................................................................................................................................24

34. Kergete betoonide kasutamine ning vahtbetoon, gaasbetoon, korebetoon.................................................................26

36. Raudbetooni olemus ja võrdlus teiste materjalidega....................................................................................................27

37 Raudbetoondetailide valmistamise meetodid................................................................................................................28

38. Raudbetoondetailide põhitüübid- vundamendiplokid, seinaplokid, talad, sambad,.....................................................29

39. Müürimördid.................................................................................................................................................................30

40. Krohvimördid.................................................................................................................................................................30

41. Mördi plastsuse ja tugevusklassi määramine................................................................................................................31

42. Kuivsegud, pesukrohv, tehismarmor.............................................................................................................................31

43. Silikaattellise tootmine ja olulised ehituslikud näitajad.................................................................................................32

44 Autoklaavitud poorbetoontooted- tootmine, kasutamine, tooted................................................................................32

45. Kipstooted- tootmine, pos. ja neg. omadused, tooted..................................................................................................33

46. Betoonkivid...................................................................................................................................................................33

47. Bituumenite olemus ja nende kasutamine....................................................................................................................34

48. Katusekattematerjalid- keevisruberoid, plaatruberoid, laineplaadid, mastikskatted....................................................34

50. Plastmasside koostis ja töötlemine- erinevad vormimisviisid.......................................................................................35

52. Plastmassidest rullmaterjalid........................................................................................................................................35

54 Plastidest soojaisolatsioonimaterjalid- EPS, XPS, PUR....................................................................................................36

55. Orgaanilise päritoluga soojustusmaterjalid- tselluvill, mullpolüuretaan, mullpolüstüreen...........................................36

56. Mineraalsed soojaisolatsioonimaterjalid- tootmine, klaasvill, kivivill, akustilised plaadid............................................36

59. Tapeedid- pabertapeedid, vinüültapeedid, tekstiiltapeedid.........................................................................................37

60. Klaasi valmistamine- põhilised viisid.............................................................................................................................38

2

1.Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused

Erimass on materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades). y=G/V=... (g/cm³)Tihedus on materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega). y0=G/V0=... (g/cm³). Puistetiheduse mõiste - teraliste ja pulbriliste materjalide puhul.Poorsus näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Suletud poorid kujutavad endast materjalis olevaid kinnisi mulle; avatud poorid aga korrapäratuid üksteisega ühendatud tühemeid. Poorid on täidetud veega, õhuga või veeauruga. Materjali poorsust saab leida erimassi ja tiheduse kaudu. p=(y-y0/y)x100%Veeimavus on materjali võime imeda endasse vett, kui ta on vahetus kokkupuutes veega. Materjali veeimavust võib väjendada kaalu või mahu järgi. Kaaluline veeimavus näitab mitu % kuiv materjal muutub raskemaks, kui ta end vett täis imeb; mahuline veeimavus aga, mitu % moodustab sisseimetud vesi materjali kogumahust. Bk=(Gm-Gk/Gk)x100%; Bm=(Gm-Gk/V0)x100%. Materjali poorid täies ulatuses tavaliselt veega ei täitu. 80% pooridest täitub veega.Hügroskoopsus on materjali omadus imeda endasse niiskust õhust. Vastandmõiste on kuivavus. Materjal niiskub siis kui auru rõhk õhus on suurem aururõhust materjali pinnal. Vastupidisel juhul materjal kuivab.Veeläbilaskvus on materjali omadus vett läbi lasta. Vastandmõiste on veetihedus. Veeläbilaskvus sõltub materjali poorsusest ja pooride kujust (kas avatud või suletud poorid). Gaasitihedus on materjali omadus endast gaasi läbi lasta. Aurutihedus on materjali omadus endast auru läbi lasta.

2.Ehitusmaterjalide termilised omadused

Külmakindlus on materjali omadus veega küllastunud olekus taluda paljukordset vahelduvat külmumist ja ülessulatamist vees ilma nähtavate murenemistunnusteta ja ilma tugevuse tunduva kaotuseta. Külmudes vee maht suureneb 10% võrra ja see avaldabki poorsele materjalile lagundavat mõju. Materjali külmakindlust iseloomsutatakse külmutustsüklite arvuga, mida ta talub kuni murenemistunnuste imlnemiseni või tugevuse märgatava languseni. Nõutav külmakindlus sõltub materjali kasutamise kohast: mida rohkem ilmastiku mõju all, seda suuremat külmakindlust talt nõutakse. Harilik tellis - 15 tsüklit; kõnniteeplaat - 100 tsüklit.Soojajuhtivus on materjalide omadus juhtida soojust läbi enda. Soojajuhtivuse mõõtühikuks on soojaerijuhtivus (lambda) (W/m°C või W/mK). Materjali soojajuhtivus sõltub peamiselt tema poorsusest. Peenpoorne materjal juhib soojust vähem kui kui jämepoorne. Kiuline materjal (nt puit) juhib soojust piki kiudu rohkem. Niiskumisel materjali soojajuhtivs suureneb. Soojamahtuvus on materjali omadus soojenemisel salvestada endasse soojusenergiat. Jahtumisel annab ta selle ümbritsevale keskkonnale tagasi. Soojamahtuvuse ühikuks on soojaerimahtuvus c (kJ/°C kg või kJ/K kg) ja näitab soojusenergia hulka, mis kulub 1 kg materjali soojendamiseks 1°C võrra. Suure soomahtuvusega - vedelikud. Seepärast niiskumisel materjali soojamahtuvus suureneb. Väikese soojamahtuvusega - metallid (kuumenevad kiirelt ja ka kahtuvad kiirelt). Ruumide piirdekonstruktsioonid (eriti perioodilise kütte puhul) peaks omama küllaldast soojamahtuvust. See ühtlustab ruumide temperatuuri ööpäeva kestel.Põlevus. Materjalide põlevust iseloomustatakse süttivusega. Eesti normides jaotatakse materjalid süttivuse seisukohalt põlevateks ja mittepõlevateks. Mittepõlevaks loetakse ehitusmaterjali, mis ei sütti ega eralda kuumenemisel olulisel määral suitsu või põlevaid gaase (näiteks kipskrohv, klaas, tellis, betoon). Põlevad on kõik need materjalid, mis ei täida eelpooltoodud nõudeid (impregneerimata puit, plastikud, kummid).On levinud ka klassifikatsioon, mille järgi materjalid liigitatakse 3 kategooriasse:

Mittepõlevad - ei sütti, ei põle, ei sõestu ega hõõgu iseseisvalt (looduslikud ja tehiskivi, mineraalsed kivimaterjalid ning metallid). Osa neist jääb pärast tulekahju praktiliselt kasutuskõlbeliseks osa aga muutuvad kasutusklõbmatuks.

3

Raskelt põlevad - süttivad raskesti ja hõõguvad ning sõestuvad ainult tulekolde juuresolekul. (TEP-fibroliit; õlg- ja roomatt, mis on saviga segatud tihedus 900kg/m³) või immutatud antipüreeniga.

Põlevad on kõik orgaanilised materjalid kui nad pole immutatud antipüreeniga. Süttivad ja põlevad. Hõõguvad iseseisvalt ka pärast tulekolde eemaldamist.Tulekindlus on materjali võime taluda väga kõrgeid temperatuure pika aja kestel ilma sulamise pragunemise ja tugevuse tunduva kaotuseta. Kuumakindlad materjalid jagatakse järgmistesse alagruppidesse:

- tulekindlad materjalid, taluvad temperatuuri >1580°C (šamott),- raskeltsulavad, taluvad temperatuuri 1350... 1580°C (ahjutellis),- kergelt sulavad materjalid taluvad temperatuuri <1350°C (harilik savitellis)

Kõrgeid temperatuure taluvad materjalid kuuluvad enamuses keraamiliste materjalide rühma ja neid kasutatakse ehitusosades, kus esinevad pikemaajaliselt kõrgemad temperatuurid (küttekolded, korstnad, tööstuslikud põletusahjud).

3.Ehitusmaterjalide mehaanilised omadused

4.

Puidu omadused- niiskus, erinevad määratavad tugevuse liigid, tekstuur

Niiskust on puidus alati. Puidus olev niiskus jaguneb vabaniiskuseks ja hügroskoopseks niiskuseks. Vabaniiskus asub puu soontes ja rakuõõntes, hügroskoopne niiskus aga rakuseintes. Kuivamisel eraldub

4

vabaniiskus kiiremini. Niiskus eraldab puurakke üksteisest ja nõrgestab nendevahelist sidet. Seetõttu on niiske puit alati nõrgem. Niiskuse järgi jagatakse puitu järgmiselt:

• toores puit (niiskust üle 30 % kaalust), • poolkuiv puit (niiskust 23…30 %), • õhukuiv puit (niiskust 15…20 %), • ruumikuiv puit (niiskust 8…12 %).

Standardseks puidu niiskuseks loetakse 12%. Kaua aega püsivas keskkonnas seisnud puit omandab nn tasakaaluniiskuse (st aururõhud õhus ja puidu pinnal on tasakaalus).

Tugevus on puidul erisuundades erinev. Puidu tugevust kontrollitakse järgmistele koormis-liikidele:

• surve pikikiudu, • surve ristikiudu radiaalsuunas, • surve ristikiudu tangensiaalsuunas, • tõmme pikikudu, • paine, • nihe pikikiudu.

Puidu tugevust kontrollitakse oksteta tervest puidust tehtud proovikehadega. Kõige rohkem kahjustavad oksad tõmbe- ja paindetugevust, survetugevust kahjustavad nad vähem ja nihketugevust oksad suurendavad.

Tekstuur (muster) tuleneb sellest, et kevadpuit ja sügispuit on erivärvi. Suure osa puidu mustrist kujundavad ka oksad. Okaspuud on enamasti lihtsama mustriga kui lehtpuud. Värvus ja tekstuur on peamised puiduliikide eraldamise tunnused. Puidu muster sõltub sellest, millises suunas on puitu lõigatud. Peamised puidu lõikesuunad on rist-, radiaal- ja tangensiaallõige.

5. Puidu vead- mädanemine, oksadpraod, kasvuvead

Praod puidus jagunevad välimisteks ja sisemisteks. Välispraod on radiaalsed, sisepraod võivad olla radiaalsed või ringpraod. Välispraod on kõige levinuim pragudetüüp ja nad tekivad peamiselt puidu ebaühtlasel kuivamisel. Saetud materjal praguneb kuivamisel vähem kui ümarmaterjal. Sisepraod on harvem esinevad ja nad võivad tekkida kasvavates puudes tormi tagajärjel (ringpraod) või märja puidu külmumisel.

Oksad rikuvad puidu struktuuri, raskendavad töötlemist ja nõrgestavad teda. Oksad jagunevad järgmistesse tüüpidesse:

• terve oks on kasvanud muu puiduga tihedalt kokku ja kahjustab puitu vähem; • surnud oks võib olla puidus kinni või lahti; • sarvoks on muust puidu osast märksa tihedam, tumedam ja kõvem; • väljalangev oks on puus koos koorega ja õhematest laudadest kukub kuivamisel välja; • tubakoks on pehme ja kõdunenud ning pudeneb puidust tükkhaaval välja. Mädanemine on puidu riknemine temas arenevate seente tegevuse toimel. Seente kahjustav toime seisneb selles, et nad toituvad mõnest puidu osast. Seente arenguks vajalik puidu niiskus on üle 18%. Seetõttu kuivas puidus seened ei arene. Sobivaim temperatuur seente arenguks on 20…35°C. Alla 0°C seente areng peatub, üle 60°C juures enamik seeni hävineb. Seened vajavad oma elutegevuseks ka õhuhapnikku. Seetõttu vees seened ei arene.

5

Mädanikku põhjustavad seened jagunevad 3 rühma:

• metsaseened esinevad peamiselt kasvavatel puudel, • laoseened kahjustavad puitu tema kuivamise perioodil kui puit ei ole veel täielikult kaotanud oma mahlu. Laoseentest levinuimad on siniseen ja hallitusseened. Puidu tugevust nad oluliselt ei kahjusta, kuna nad toituvad rakkude sisust ja raku seinad jäävad enamvähem terveks, küll aga rikuvad nad puidu välimust, • majaseened on kõige ohtlikumad, kuna nad lõhuvad rakuseinu ja puit võib muutuda täiesti pudedaks massiks. Majaseened jagunevad veel alaliikidesse: päris majaseen, valge majaseen, kilejas majaseen.

Kasvuvead rikuvad puidu siseehitust. Enamlevinud kasvuvead on keerdkasv, salmilisus (puu kiud on segi), sissekasv (tekib puu koore vigastuse puhul), kaksiktüvi (kaks puutüve on kokku kasvanud), ekstsentriline südamik (aastarõngad ühel pool paksemad), ebanormaalne koonilisus (tüvi peeneneb liig järsku), külmalõhed, kõverkasv, voldiline tüvi jne. Need ebakorrapärasused kahjustavad rohkem saetud materjale, vähem ümarmaterjale.

6. Puidu kaitse mädanemise eest

Puidu kaitsmiseks mädanemise eest on põhimõtteliselt kahesuguseid võimalusi- konstruktiivsed võtted ja keemilised võtted. Konstruktiivsete võtete eesmärgiks on luua seente arenguks ebasobivad füüsikalised tingimused. Selleks tuleb puitkonstruktsioone kaitsta niiskumise eest ja teha konstruktsioonid nö tuulutatavad.

Keemiliste võtete puhul töödeldakse puitu seente suhtes mürgiste ainetega (antiseptikutega).

Ideaalne antiseptik peaks rahuldama järgmisi nõudeid: • peab olema mürgine seente ja putukate suhtes, • ei tohi kahjustada puitu ega metallosi, • peab hästi imbuma puitu, • vesi ei tohiks teda kergelt puidust välja uhtuda, • ei tohiks olla ohtlik inimestele, • ei tohiks olla ebameeldiva lõhnaga, • mürgisus peaks säilima võimalikult kaua, • ei tohiks puitu tugevalt määrida.

Antiseptikut, mis kõiki neid nõudeid rahuldaks, pole olemas. Antiseptikuid võib jagada 4 rühma: 1. veeslahustuvad antiseptikud, 2. õliantiseptikud, 3. antiseptilised pastad, 4. antiseptilised värvid.

Veeslahustuvad antiseptikud on enamuses pulbrikujulised ained.Pulbritest tehakse 3-5% vesilahus ja sellega töödeldakse puitu. Pulberantiseptikud imbuvad hästi puitu ega määri teda. Puuduseks on nende väljauhutavus niiskuse toimel.

Õliantiseptikud on tumedad venivad vedelikud. Vesi neid puidust välja ei uhu, kuid nad määrivad puitu ja on enamasti terava lõhnaga. Eestis on pikka aega toodetud põlevkiviõlist antiseptikut “Ligno”.

6

Antiseptilised pastad koosnevad mingist antiseptikust (enamasti pulberantiseptik), mineraalsest täiteainest, sideainest ja veest. Pasta määrib puitu väga tugevalt. Kasutatakse neid peamiselt pinnasega kokkupuutuva puidu puhul.

Antiseptiline värv kujutab endast värvi või lakki, millele on lisatud mingit mürkainet. Eestis toodetakse antiseptilist värvi – “Pinotex”.

Antiseptimise meetoditest enamkasutatavad on võõpamine, pritsimine, immutamine vannis, surve all immutamine, difusioonimmutamine jne. Võõpamise ja pritsimise puhul antiseptik kuigi sügavale puitu ei imbu. Vannis immutamise puhul asetatakse puit algul kuuma antiseptikusse. Seal puidu poorid vee aurustumise tulemusena tühjenevad. Seejärel asetatakse ta jahedasse antiseptikusse. Jahtumisel rõhk puidu poorides langeb ja antiseptik imetakse sügavale puitu. Rõhu all immutamisel asetatakse puit autoklaavi (rõhukambrisse) ja antiseptik surutakse puitu rõhu all. Difusioonimmutamise puhul laotakse puit tihedasse riita. Iga puidu kiht kastetakse märjaks ja puistatakse üle pulberantiseptikuga. Virn kaetakse kinni aurutiheda kihiga (kile, ruberoid) ja jäetakse 20-40 päevaks seisma. Antiseptik lahustub ja imbub puitu. Hiljem puit kuivatatakse. Antiseptimine suurendab puitkonstruktsioonide iga märgatavalt.

7. Puidu kuivatamine

– Enne kasutamist puit kuivatada vajaliku niiskuseni, saavutatatud puidu niiskust nimetatakse tasakaaluniiskuseks. Peamised kuivatamise meetodid:

Õhkkuivatamine – toimub välisõhus. Puitmaterjal laotakse hõredasse virna ja kaetakse pealt sademekaitsega. Kuivab seni, kuni muutunud õhkkuivaks (15-20%). Plussid – kõige odavam, ei vaja tehnilisi seadmeid. Miinused – Pikk kuivamisaeg (20-40p), niiskusesisaldust ei saa viia alla 15%, majanduslikult kahjulik. Kamberkuivatamine –toimub spets. Ruumis 80-100C juures, kuivatis peab olema tõhus õhuvahetus. Plussid – Kiirem (5-10p.), saab kuivatada vajaliku niiskuseni (5-10%), kuum õhk hävitab putukad ja eosed. Miinused – kuivati kallis ehitis, kütuse kulu suur. Elektriline kuivatus - puit asetatakse kahe plaat või võrkelektroodi vahele, millesse juhitakse vool. Kuivamine väga ühtlane ja puit praguneb vähe, kestab 10-12 tundi. Puuduseks kõrge hind.

8. Puidust ehitusmaterjalide liigid

– Jagub viieks: 1)Ümarmaterjalid – kujutavad endast okstest laasitud ja ristisuunas tükeldatud puutüve järke. Jagunevad: palgid(Ø vähemalt 140mm, pikkus 4-7m), peenpalgid(Ø80-140mm, pikkus 3-7m), ümarlatid(Ø30-8mm, pikkus 3-7m), laastupalgid(Ø vähemalt 140mm, pikkus 0,5-0,7m), vineeripakud(Ø vähemalt 200mm, pikkus 1-2m). Ümarmaterjalid peamiselt okaspuidust, vineeripakud aga lehtpuust. Jagatakse kvaliteedi järgi sortidesse või klassidesse. Klass määratakse väliste tunnuste järgi. 2)Saematerjalid – saadakse palkide pikisaagimisel. Tähtsamad: poolpalgid, servatud palgid, servamata lauad, servatud lauad, prussid(neljast küljest saetud, paksus üle 100mm), latid (paksus alla 100mm), liiprid. Jagatakse kvaliteedi järgi samuti sortidesse või klassidesse. 3)Pooltooted – peale saagimist veel töödeldud (hööveldatud, freesitud jne) Peamised: hööveldatud lauad, põrandalauad (paksus 22-37mm),voodrilauad, piirlauad ja liistud, sindlid, katuselaastud, kattevineer, ristvineer parketiliistud. 4)Puidust ehitusdetailid – kujutavad endast valmis hooneosi (uksed, aknad, aknalauad, piidad, liimkonstruktsioonid jne.) 5)Puitkiudplaadid (paksus 3-25mm) valmistatakse peenestatud

7

puitvillast, mis pressitakse kokku ja kuivatatakse kuumalt. Sideaineks ligniinid. Jagunevad mahumassi järgi: isoleerplaadid(sooja ja heliisolatsiooniks), katteplaadid(siseseintele ja lagedele), jäigad plaadid(vaheseintele, põrandatele, ustele jne) Sageli kaetakse pealt dekoratiivse kihiga ntx spooniga ja neid nimetatakse lamineeritud plaatideks. 6)Puitlaastplaadid – valmist. Puidulaatudest, mis segatakse tehisvaiguga ja pressitakse kuumalt kokku. Sõltuvalt survest jagatakse: kergeteks(sooja ja heliisolatsiooniks), poolrasketeks(vaheseinte tegemiseks), rasked (põrandatele). Ühe- või mitmekihilised, võivad ka olla lamineeritud.

9. Malmid- tootmine, eriliigid, kasutamine

Malme toodetakse kõrgahjudes ja tema tooraineteks on rauamaak, koks ja räbustaja. Rauamaak kujutab endast looduslikku rauahapendite ja mineraalainete segu. Maakide rauasisaldus võib ulatuda kuni 75 %-ni. Kõrgahju kütuseks kasutatakse kivisöe kuivdestillatsioonil saadavat koksi (tuhka). Koks on samal ajal ka aktiivne lisand, mis võtab osa raua väljataandamise keemilistest protsessidest. Räbustaja on mingi mineraalaine (lubjakivi, dolomiit jne), mis tekitab räbu ja seob endaga maagis ja koksis olevad mineraalained. Kõrgahi on šahtikujuline ehitis, mida täidetakse ülalt. Kõrgahjus tekkiv sulamalm kui kõige raskem aine ahjus, vajub ahju põhja, kust ta aeg-ajalt välja lastakse. Sulamalmi peale tekib räbukiht, mis lastakse välja veidi kõrgemal asuva ava kaudu. Ka räbu leiab kasutamist ehitusmaterjalide tootmisel. Kõrgahjust saadav malm sisaldab 93…95% rauda, 2…4% süsinikku ja vähemal määral räni, mangaani, väävlit, fosforit jne. Kahjulikud lisandid on väävel ja fosfor, nad muudavad malmi väga hapraks. Malmid jagunevad 3 alaliiki: valumalmid, toormalmid ja erimalmid.

Eriliigid

Valumalmi nimetatakse ka hallmalmiks. Tema murdepind on hall, mis on tingitud sellest, et kogu süsinik ei ole rauaga keemiliselt ühinenud vaid osa temast on vabas olekus väikeste grafiidihelbekestena rauaosade vahel. Valumalmist tooted saadakse valamise teel. Ehitusel enamkasutatavad malmtooted on: kanalisatsioonitorud, toruliitmikud, keskkütteradiaatorid, ahjude ja pliitide metallosad jne. Malm on habras metall ega saa kasutada kohtades, kus esineb suuri tõmbejõude või lööke.

Toormalmi kasutatakse peamiselt terase tootmiseks. Ta on heleda murdepinnaga ja nimetatakse teda seetõttu ka valgeks malmiks. Hele värvus on tingitud sellest, et kogu malmis olev süsinik on rauaga keemiliselt ühinenud. Ta on veel hapram. Ehitusmaterjalide tootmiseks kasutatakse teda vähe.

Erimalmid (ferrosulamid) on väga mitmesuguste omadustega ja leiavad ehitustehnikas vähe kasutamist.

10. Ehitusterased- terase tootmise erimeetodid, legeerterased

8

9

11. Metallide omaduste määramine

Terase omadused määratakse katselisel teel. Tähtsamad katsed on: tõmbekatse, paindekatse, kõvaduse ja löögitugevuse määramine.

Tõmbekatse seisneb selles, et pulgakujuline proovikeha rebitakse vastava tõmbeseadme abil pooleks. Tõmbekatsega määratakse 3 tähtsat terase omadust: voolavuspiir, tõmbetugevus ja suhteline pikenemine. Teraspulga venitamisel on tema deformatsioon (venivus) algul proportsionaalne jõu suurenemisele, siis tekib jõudu suurendamata järsk venivus. Seda nimetatakse terase voolavuseks ja pinget sel momendil voolavuspiiriks. Peale deformeerumist hakkab pulk uuesti jõudu peale võtma ja puruneb tunduvalt suurema jõu juures. Suhteline pikenemine näitab, mitu protsenti teraspulk venib pikemaks enne katkemist. Mida tugevam on teras, seda vähem ta venib. Terase tugevus on survele ja tõmbele enamvähem võrdne.

Terase (ja ka teiste metallide) kõvadust hinnatakse sel teel, et metalli pinda surutakse teatud jõuga kõvasulamist kuuli. Kuuli poolt tekitatud jäljendi suuruse järgi leitakse kõvadus

12.METALLIDEST EHIT.MAT.ID

Valtsmetalltooted.Moodustavad suurema osa ehitusel kasut. metallmaterjalidest.Valtsitud tooted valmist. Peamiselt terastest,vähemal määral ka alum. Ja vase sulamitest.Keerukama ristlõikega valtsteraseid nimet. profiilideksTähtsamad on:-ümarteras(d =5mm ja suurem)-traat(d alla 5mm)-ruut-teras-latt-teras-leht-teras(paksus 4mm ja suurem9-plekk(paksus alla 4mm) võib olla tasapinnaline või reljeefne,must või tsingitud plekk.-torud võivad olla õmblusets(peenemad),valtsõmblusega või keevisõmblusega(jämedad),mustad või tsingitud.-võrdkülgne nurkteras,-erikülgne nurkteras,-karpteras,-topelt T-teras(I-teras),-rööpad,-mitmesugused eriprofiilid(vaata õpikust lk.26)

Tõmmatud toodetest-traat(läbimõõt alla 5mm),terasest,vasest,alum.st-peenemad ümarterased,-peenemad torud(teras,vask,alum.)

Valatud toodetest on enamik valmistatud malmist,pronksist või alum-st-kanalisatsioonitorud(malmist)-torude liitmikud

10

-mitmesug.ahjutarbed,-keskütte radiaatorid,-kraanid ja ventiilid(peam. Pronksist)

Sarrusteks(armatuur) nimet. terasvardaid, võrke või karkasse,mis betooni valamisel aset. Tema sisse.Nii saadud materjal on raudbetoon.Sarruse põhiülesandeks on vastu võtta tõmbejõude ja sellega kõrvaldatakse üks betooni peamine puudus-haprus.

Sarrustena kasut. kas siledfa- või reljeefse pinnaga ümarterasest. Reljeefse pinnaga sarruse külge nakkub betoon tunduvalt paremini. Peale kuumalt valtsitud sarruse kasut. ka külmalt muljutud reljeefset sarrust.(joonis.õpikus lk.26)Metallpeen-mat.-st tähtsamad on:-naelad tehakse madala süsiniku sisaldusega traadist,võivad olla ümmargused või kandilised,ermõõtu jne.-puidukruvid on kumer-,lame-või kantpeaga,võivad olla kattekihita ,kroomitud,tsingitud.-eriotstarbelised kruvid.kipsplaadikruvid,puurkruvid,piidakruvid,-poldid,-needid tehakse pehmest terasest,vasest või alum.-st,võivad olla kumer-või lamepeaga.-riisad(klamrid)on mõeldud jämedamate puitdet. Ühendamiseks,-peentooted(ukse- ja aknahinged,lukud,riivid,haagid,käepidemed jne.)

13. Metallide korrosioonikaitse

Korrorsioonikaitseks kasutatakse kõige sagedamini järgmisi võtteid: • legeerimise puhul lisatakse metalli koostisse korrosioonikindlust suurendavaid aineid, terasele võib lisada niklit, kroomi või vaske; • oksüdeerimise puhul tekitatakse metalli pinnale sama metalli oksüüdi kiht; • fosfaatimise puhul tekitatakse metalli pinnale fosforhappesoolade kiht (must kiht); • kuumkatmise puhul kaetakse metall mõne teise sulametalliga; • galvaniseerimisel sadestatakse metalli pinnale galvaaniliselt mõne teise korrosioonikindlama metalli kiht; • plakeerimise puhul valtsitakse kuumale metallile õhuke kaitsemetalli leht, duralumiiniumit plakeeritakse sageli puhta alumiiniumilehega; • lakkimine ja värvimine on kõige lihtsam, odavam ja ehitusel kõige enam kasutatav; • konserveerimise puhul kaetakse metalli pind mingi õli või rasvataolise kihiga. Kõikide kattekihtide toime seisneb selles, et nad eraldavad metalli kahjulikest välismõjudest.

14. Tardkivimid- eriliigid, koostis, kasutuskohad

Efusiivsed ehk purskekivimid on tekkinud maapinna lähedale voolanud magma kiiremal ja ebaühtlasemal jahtumisel, seetõttu on nad ka ebaühtlasemate omadustega. Sõmerad tardkivimid on tekkinud vulkaanipursete juures gaaside poolt pihustatud magmast. Nad on teralise või poorse ehitusega ja kerged. Tsementeerunud tardkivimid on tekkinud sõmeratest lademetest aja jooksul nende kokkukleepumise tagajärjel.

11

Koostis. Tardkivimid koosnevad neljast tähtsamast mineraalide rühmast- kvartsist, põldpaost, vilgust ja tumedatest mineraalidest. Kvarts on massiliselt esinevatest mineraalidest üks tugevamaid, kõvemaid ja püsivamaid.

Peamised graniidist valmistatud ehitusmaterjalid on : • killustik, mis on väga tugev, kulumiskindel ja ilmastikukindel; • sillutuskivid (klombitud, kiviparketina või munakividena); • äärekivid (väga vastupidavad); • välistrepi-astmed; • plaadid põrandateks või seinte vooderduseks; • skulptuursed detailid jne.

15. Settekivimid- eriliigid, koostis, kasutuskohad

Tekkinud on settekivimid mineraalainete settimise teel mitmesugustes tingimustes. Sõmerad setted on tekkinud tardkivimite murenemisel ilmastiku toimel. Murenemise saadus on jäänud kas murenemise kohale või kantud veega sealt eemale. Nii on tekkinud liivad, kruusad ja savid. Vesi lihvib terad siledaks ja sorteerib neid jämeduse järgi. Tsementeerunud setted on tekkinud sõmeratest setetest nende kokkukleepumise toimel. On tekkinud uuesti massiivne kivim (nt. liivast on saanud liivakivi). Keemilised setted on tekkinud nendest mineraalidest ja sooladest, mis on vees lahustunud ja hiljem uuesti lahusest välja kristalliseerunud. Orgaanilised setted on tekkinud mitmesuguste elusorganismide jäänuste (skeletid ja kestad) sadenemisel veekogude põhja. Nii on tekkinud meie lubjakivid. Paljud settekivimid on kihilise ehitusega, mis on tingitud sadenemise ebaühtlusest. Koostis. Paljud settekivimid koosnevad ühest põhimineraalist ja teised esinevad ainult lisandina. Tähtsamaid settekivimeid moodustavad mineraaliderühmad on järgmised. Kvarts on liivade ja liivakivide peamine koostisosa. Peale kristallilise kvartsi esineb ka amorfset kvartsi. Diatomiit ja treepel koosnevad amorfsest kvartsist. Kaoliniit on savide peamine koostisosa. Samuti esineb teda liiva- ning lubjakivides. Puhas kaoliinsavi on valge. Kaltsiit on lubjakivide põhikomponent. Ta on kristallilise ehitusega, kõvadusarv 3. Lisandina esineb teda savides. Magnesiit on kaltsiidist veidi kõvem ja raskem, ning ta on samanimelise kivimi koostisosa. Lisandina esineb teda ka lubjakivides. Dolomiit sarnaneb kaltsiidi ja magnesiidiga. Ta on dolomiitkivimi peamine koostisosa. Kips on väga pehme mineraal. Esineb ka veeta kipsi-anhüdriiti.

16 Looduslikust kivist materjalid- murtud ja korrapärased materjalid

MURTUD KIVIMATERJALID Murtud kivimaterjalid saadakse karjäärist kaevandatud toorme purustamisel kivipurustis või kiiludega murdmisel väiksemateks tükkideks. Nad kujutavad endast korrapäratuid kivitükke. Killustikku tehakse Eestis peamiselt lubjakivist, dolomiidist ja graniidist. Killustikku kasutatakse betooni täitematerjalina, teedeehituses, pinnasele toetuvate põrandate alusena jne. Peamised killustiku omaduste näitajad on lähtekivimi survetugevus, külmakindlus, kulumiskindlus, savi ja tolmu sisaldus. Survetugevust kontrollitakse kivimist väljapuuritud silindrite purustamisega survel. Killustiku külmakindlus näitab külmutustsüklite arvu, mille juures killustikuproovi massikadu ei ületa veel 5%. Kuluvust kontrollitakse pöörlevas trummlis ja leitakse killustiku massikadu %-des mahakulutatud tolmu näol 500 (1000) pöörde jooksul. Mehaaniliste omaduste poolest on kõige parem graniitkillustik.

12

Tehisliiv tehakse peamiselt graniidist (Ø 3…8mm). Samuti kasutatakse ka graniit või paekillustiku sõelmeid (Ø 0…5mm). Kasutatakse terrasiit-krohvis, betoonides, asfaltbetoonides. Müürikivid tehakse Eestis peamiselt lubjakivist või dolomiidist, harva ka graniidist ja nad kujutavad endast 20…50kg raskusi kivitükke. Lubjakivi kihilise ehituse tõttu ei ole nad päris korrapäratud, vaid on enamvähem ühtlase paksusega (60…240mm). Müürikivide survetugevus peab olema vähemalt 30N/mm2, veeimavus mitte üle 6% ja külmakindlus vähemalt 25 tsüklit.

KORRAPÄRASED KIVIMATERJALID Korrapärasteks loetakse materjale, milledel vähemalt üks külg on enamvähem korrapärane. Soklikivid on mõeldud hoone soklite ja seinte katteks. Nad võivad olla klombitud, tahutud, saetud või lihvitud. Töödeldud on neil ainult väliskülg. Soklikive tehakse dolomiidist ja lubjakivist, harva ka graniidist. Vooderdusplaadid on mõeldud peamiselt välis- ja harvem siseseinte katteks. Valmistatakse nad enamasti dolomiidist, graniidist või marmorist. Õhukesed plaadid (7…20mm) liimitakse seintele, paksud (20…60mm) aga kinnitatakse metallklambritega. Plaatide survetugevus peab olema vähemalt 50N/mm2 ja külmakindlus 35 tsüklit. Peale siledate plaatide tehakse veel murtud- või klompfaktuuriga vooderdusplaate. Põrandaplaate tehakse dolomiidist, lubjakivist, graniidist, marmorist jne. Plaatide pealispind lihvitakse või poleeritakse. Peale täiskiviplaatide tehakse veel mosaiikplaate ja bretšaplaate. Mosaiikplaadid killustikust ja tsementmördist. Segu pressitakse metallvormidesse ja peale tsemendi kivistumist plaatide pealispinnalt lihvitakse kiht maha. Tsemendi ja killustiku erineva värvuse tõttu saame kirju plaadi. Terratsoplaatide suurus on kõige sagedamini 300×300×28mm. Eestis on tehtud bretšaplaate, millede valmistamisel kasutati ära õhemate dolomiitplaatide saagimisel purunenud plaaditükke. Plaaditükid (suurusega 50…100mm) laoti tsementbetoonalusele ja pressiti kokku. Peale kivistumist lihviti plaatide pealispind üle. Saadi suuremustriline plaat suurusega 500×500×60mm. Kivist põrandaplaate kasutatakse koridorides, vestibüülides, trepikodades, terrassidel ja mujal, kus põrandalt nõutakse veekindlust ja suurt kulumiskindlust. Trepiastmed tehakse lubjakivist või dolomiidist, välisastmed enamasti graniidist. Sisetrepiastmed tehakse etteulatuva esiservaga, välisastmed ilma selleta. Astmete survetugevus peab olema 50N/mm2, külmakindlus sisetreppidel 15 tsüklit ja välistreppidel 50 tsüklit. Puhtalt on töödeldud astmete pealispind ja esipind ning otsad vajaduse järgi. Tehakse veel plaatastmeid raudbetoontreppide katmiseks. Nende paksus on 30…50mm ja valmistatakse neid dolomiidist, graniidist, marmorist jne. Äärekivid valmistatakse enamasti graniidist. Äärekivi peab olema väga tugev kulumiskindel ja külmakindel. Äärekividel on töödeldud pealispind ja esipind. Mõõdud: laius 150…180mm, kõrgus 300…600mm ja pikkus 700…2000mm. Märksa odavamaid äärekive tehakse betoonist. Sillutuskivid valmistatakse kõige sagedamini graniidist. Nad jagunevad parkett-, klomp-, mosaiik- ja munakivideks. Parkettkivid on jämedalt tahutud ja alt kitsenevad. Parkettkivide mõõdud: pikkus 150…250mm, laius 120…150mm ja kõrgus 100…160mm. Klompkivid on ebatäpsemad, kuid siiski enam-vähem täisnurksed.. Mõõdud on neil enam-vähem samad, mis parkett-kividel. Mosaiikkivid on eelmistest tunduvalt väiksemad. Munakivid on ovaalsed veeriskivid (soovitatavalt pealt laiemad).

17. Keraamika tootmine- etapid ja eriliigid

Keraamiliste materjalide tootmine toimub poolkuiva-, plastse- või loobrimeetodi järgi. Kogu tootmistsükkel koosneb järgmistest etappidest: savi ettevalmistus, toote vormimine, kuivatamine ja põletamine, mõnel juhul lisandub veel glasuurimine. Savi ettevalmistus seisneb selles, et kaevandatud savi laagerdatakse, peenestatakse, eraldatakse kivid ja segatakse ta ühtlaseks massiks. Vajaduse korral lisatakse vett või poolkuiva meetodi puhul vajaduse korral

13

kuivatatakse. Poolkuiva meetodi puhul peab savi sisaldama vett 10…12%, plastse meetodi puhul 18…27% ja lobrimeetodi puhul veel rohkem. Poolkuiv savi on pisut niiske pulber, plastne savi on vormihoidev mass, lobri aga voolav mass. Vajaduse korral lisatakse juurde liiva või mõnd teist savi. Liiv vähendab savi kahanemist kuivamisel ja väldib pragunemist. Telliste tootmiseks sobivad liivsavid. Toodete vormimine toimub kõige sagedamini plastse meetodi järgi lintpressi abil. Pressi suudmest surutakse välja tellise mõõtmetele vastav savipruss, mis lõigatakse tellise paksusteks lõikudeks. Toortellised (plonnid) tehakse 5…10% suuremad, kuna kuivatamisel ja põletamisel nad kahanevad.

Poolkuiva meetodi puhul pressitakse niiske savipulber metallvormides suure rõhu all kokku. Poolkuiva meetodiga vormitakse enamik keraamilisi plaate. Lobrimeetodi puhul vedel savimass valatakse vormi. Seda meetodit kasutatakse keerukama kujuga toodete valmistamisel (kraanikausid, klosetipotid jne). Toodete kuivatamine on vajalik seepärast, et märja toote põletamisel eralduks niiskus liiga kiirelt ja toode võib praguneda. Märjad ja plastsed tooted võivad ka deformeeruda. Kuivatamine toimub enamasti kamber- või tunnelkuivatis, temperatuuril 80…900C. Kuivatisse lähevad tooted vagonetile laotult. Kuivatamise kestvus sõltub toote mõõtmetest. Näiteks telliseid kuivatatakse 1…3 päeva. Kuivatite kütmiseks kasutatakse harilikult põletusahjude jääksoojust. Toodete põletamine toimub enamal juhul tunnelahjus, mille pikkus on 60…120m. Ahju suunatakse tooted kas vagonetil või konveieril. Tooted läbivad ahjus 3 temperatuuritsooni: eelkuumendus-, põletus- ja jahutustsoon. Toodete temperatuur ahjus ei tohi muutuda järsult (toodetesse jäävad sisse temperatuuripinged ja võivad praguneda). Põletustemperatuur telliste puhul on 900…1000°C ja mitmesuguste fajansstoodete puhul 1250…1300°C. Põletamise aeg sõltub toote massiivsusest ja toorainest. Telliseid põletatakse 1,5…2 ööpäeva. Toodete glasuurimine võib toimuda enne või pärast toote põletamist. Glasuurisegu koosneb mingist jahvatatud mineraalainest (põldpagu, pegmatiit, kriit jne), mõne metalli ühendist (tina, kroom, vask jne) värvainest ja veest. Valge glasuuri saamiseks värvainet pole vaja. Segu kantakse toote pinnale ja põletatakse teistkordselt. Glasuur sulab ja katab toote pinna tiheda klaasja kihiga. Glasuuri sulamistemperatuur peab olema madalam kui tootel endal. Tehakse peaaegu igat värvi glasuuri, sh ka kirjut, mitmevärvilist ja karestatud pinnaga. Kareda glasuuri saamiseks lisatakse segule kõrgema sulamistäpiga sõmerat mineraalainet.

18. Savitellised- täistellis, auktellid, viimistlustellis, šamott-tellis, porotherm kärgtellis

Savitellis on kõige enamkasutatav keraamiline ehitusmaterjal. Neid on palju eriliike. Eestis on praegu suurim savitelliste tootja “Wienerberger”. Eesti tellised on värvuselt punased, pruunid või oranžid. Telliste põhisuurused on 250x120x65mm ja 250x120x88mm. Täistellis on ilma õõneteta kompaktne risttahukas, mõõtudega on 250x120x65mm. Tugevuse järgi jagatakse tellised tugevusklassidesse: 30; 25; 20; 17,5; 15; 12,5 ja 10. Tugevusklass näitab tellise survetugevust (N/mm2). Et tellis imeks endale mördi külge, peab tema veeimavus olema _8%. Külmakindlus peab olema _15 tsüklit, tihedus 1800-1900 kg/m3, ühe tellise mass on 3,5…3,8 kg. Tellised peavad olema põletatud ühtlaselt. Ülepõletatud tellis on osaliselt paakunud ja tumedam, alapõletatud tellis on kahvatu värvusega. Täistellist kasutatakse peamiselt seinte ja sammaste ladumisel. Auktellis (õõnestellis, kärgtellis) on paljude läbiulatuvate õõnsustega. Aukude arv ja kuju on mitmesugused. Mõõdud 250x120x65 või 250x120x88mm. Viimast nimetatakse ka moodultelliseks. Tellise paksus ja mördikiht (88+12=100mm) annavad kokku ühe mooduli. Auktelliste tihedus on 1300…1450kg/m3, külmakindlus _15 tsüklit, tugevusklassid 20; 17,5; 15; 12,5 ja 10. Auktelliste soojajuhtivus on tunduvalt väiksem kui täistellistel, seepärast kasutatakse neid peamiselt seinamaterjalina.

14

Viimistlustellis on kujult ja mõõtmetelt täpsem ning ilmastikukindlam. Külmakindlus _25 tsüklit, veeimavus 6…12%, mõõdud 250x120x65 või 250x120x88mm. Viimistlustellis võib olla kas täis- või auktellis. Viimistlustelliste külgpind võib olla kas sile, sooneline, ruuduline (nn vahvlimustriga) või harjaspind (harjadega kriimustatud). Viimistlustelliseid kasutatakse puhasvuukmüüritise ladumisel. Šamott-tellis valmistatakse suure tulekindlusega savist, millele on liiva asemel juurde lisatud põletatud ja seejärel jahvatatud savi. Enam levinud šamott-telliste mõõdud on 250x123x65 ja 230x113x65mm. Tellised on tavalistest veidi laiemad, kuna šamottmüüritis laotakse väga õhukese vuugiga (4mm). Tugevusklass _10 ja kuumakindlus _1550°C. Värvilt on nad heledad (kollakad). Šamott-tellist kasutatakse kohtades, kus esinevad väga kõrged temperatuurid (küttekollete sisevooder, tööstuslikud põletusahjud jne). Porotherm kärgtellised on oma välismõõtudelt võrreldavad laialt levinud ehitusplokkidega. Porotherm kärgtelliseid toodetakse parima kvaliteediga savist. Tugevus 10-15MPa. Võimaldab paljukorruseliste ja konstruktsiooniliselt keerukate majade ehitamist. Kärgtellistest maja konstruktsioon on tulekindel kuni 4h. Punn-soon ühendusega püstvuuk teeb ehitamise lihtsaks, kiireks ja ökonoomseks. Kärgtellised paksusega 18,8; 25 ja 30cm kasutatakse lisasoojustamist vajavate välisseinte või kandvate siseseinte ehitamiseks. Telliste kõrgus on 238mm, pikkus ja paksus erinevad. Porotherm kärgtellised paksusega 38, 44 ja 50cm kasutatakse lisasoojustust mittevajavate kandvate välisseinte ehitamiseks madalama soojustusvajadusega hoonetele või erineva soojustusnormidega paikades.

19. Savitelliste tugevusklassi määramine

Telliste tugevusklassi määramisel kontrollitakse nende surve- ja pindetugevust. Survetugevuse määramiseks saetakse tellis pooleks ja saadud pooled kleebitakse tsemenditaignaga kokku. Saadakse ligikaudu kuubikujuline proovikeha, mis peale tsemendi kivistumist asetatakse pressi alla ja surutakse katki. Valem: RS=P/A (N/mm2)

20. keraamilised plaadid

Keraamilised plaadid jagunevad 4 rühma- põrandaplaadid, siseseinaplaadid, fassaadiplaadid ja mosaiikplaadid. Põrandaplaadid vormitakse poolkuiva meetodiga ja põletatakse 1050-1100°C juures. Plaadid on enamasti sileda pealispinnaga, harvem ka reljeefse pinnaga (põranda libeduse vältimiseks). Plaadi alumine pind tehakse alati reljeefne, et ta nakkuks paremini plaatimisseguga. Põrandaplaadid võivad olla glasuuritud või glasuurimata. Plaatide värvus sõltub savist ja on kõige sagedamini kollane, punane, pruun või valge. Glasuuriga võib plaatidele anda väga erinevaid värvitoone. Plaatide mõõdud võivad olla väga erinevad (100…300mm), paksus 5…10mm; nad võivad olla ruudu, ristküliku või kuusnurkse kujuga. Plaatide kõvadus 6…7 (Mohsi skaala järgi), külmakindlus _35 tsüklit, veeimavus 3…6%, paindetugevus _25 N/mm2. Põrandaplaatide hulka kuuluvad ka klinkerplaadid, mis on märksa kõrgemas temperatuuris põletatud. Nad on väga ilmastikukindlad ja sobivad kasutamiseks ka välistöödel (välistreppide katteks). Libeduse vältimiseks on nad enamasti reljeefse pinnaga. Keraamilised põrandad on veekindlad, kulumiskindlad, kergelt pestavad ega vaja mingit lisaviimistlust. Puudusteks on nende suur soojajuhtivus (põrand on külm) ja jäikus (ei summuta müra).Siseseinaplaadid tehakse enamasti valgest savist (fajanssplaat), harvem ka tavalisest savist. Esikülg kaetakse glasuuriga. Esikülg on enamasti sile, harvem reljeefne, tagakülg on alati reljeefne (kleepuvuse parandamiseks). Plaatide mõõdud on samuti väga erinevad. Fajanssplaatide paksus on 3…5mm, tavalisest savist plaatidel 5…7mm. Glasuuriga võib anda plaatidele igasuguse värvuse, sh ka kirjud plaadid. Keraamiliste plaatidega kaetud sein on veekindel, kergelt pestav ega vaja mingit viimistlust.

15

Fassaadiplaadid paigaldatakse kas müüri ladumisega ühel ajal (suured plaadid) või kleebitakse valmis seinale (väiksed plaadid). Müüriga kokkulaotavate plaatide servapikkus on 200…500mm ja paksus 2…30mm. Neil plaatidel on tagumisel küljel väljaulatuv ribi, mis ulatub müüri sisse. Suured plaadid on tavaliselt glasuurimata. Valmis seinale kleebitavad plaadid on väiksemad (sarnased siseseinaplaatidega). Nad on glasuuritud või glasuurimata. Fassaadiplaatide külmakindlus peab olema _25 tsüklit. Mosaiikplaadid on väga väikesed, serva pikkusega 20…50mm. Nad on glasuuritud või glasuurimata. Plaadid liimitakse esiküljega tugevale paberile või alumise küljega mingile võrgule. Mosaiikplaate turustatakse enamasti kuni 1m² suuruste vaipadena (vaipkeraamika). Kasutatakse neid põrandate ja välisseina paneelide katteks. Põrandale paigaldatakse nad tervete vaipadena ja peale plaatimissegu kivistumist pestakse paber põrandalt maha. Võrkaluse puhul jääb võrk plaatide ja plaatimissegu vahele. Seinapaneelide puhul laotakse vaibad vormi põhja ja betoon valatakse neile peale. Mitmevärvilistest mosaiikplaatidest võib moodustada igasuguseid mustreid.

21.KERAMSIIT

Keramsiit ehk kergkruus (tuntud ka LECA, EXCLAY ja FIBO kaubamärkide nime all ning keramsiidina) valmistatakse kergeltsulavatest paisuvatest savidest, mis segatakse veega. Mõnikord lisatakse ka saepuru või turbajahu. Vedel savi suunatakse ilma eelneva kuivatamiseta pöörlevasse toruahju, kus temperatuur tõstetakse kiirelt umbes 1150°C. Savi kuivab, praguneb ja savitükid veeretatakse ümarikeks kuulideks. Vee kiire aurustaumise tõttu kuulid paisuvad mahult 2…3 kordseks. Saadakse ümarad poorsed terad, mis on pealt kaetud tiheda ja tugeva paakunud kihiga. Kuulide poorsus on 60…80%, tihedus 400…800kg/m3, _=0,09...0,19W/mK. Keraamsiiti toodetakse mitmes fraktsioonis: keramsiitliiv jämedusega 2…4, keramsiitkruus 4…10 ja 10…20mm. Kasutatakse teda kergbetoonide täiteainena, puistena soojaisolatsiooniks ja ka teedeehituses. Valmistatakse ka kergkruustooteid- plokid, sillused. Kergkruus on keraamiline, tulekindel looduslik toode, mis hakkab pehmenema umbes 950ºC juures ja mille sulamistemperatuur on ca 1150ºC. Kergkruus on keemiliselt lähedane neutraalsele- pH on ligikaudu 8–9. FIBO kergkruus: • on valmistatud vaid looduslikest lähteainetest • on põlematu ja külmakindel • on vaatamata kergusele tugev • on hea soojus- ja heliisolaator • ei sisalda kahjulikke ühendeid ega gaase • ei karda niiskust ega kemikaale • ei hallita ega mädane • ei meeldi närilistele ega putukatele • omab CE märgistust

22. Lubisideained- tootmine, kasutuskohad

6.2. ÕHKLUBI Tootmistehnoloogia (põletamine) Tootmistehnoloogia valik oleneb lähtematerjalist. Tavaliselt põletatakse šahtahjudes, põletustemperatuur 900...1150°C. Tooraine läbib ahjus 3 temperatuuritsooni: eelkuumendus-, põletus- ja jahutustsooni. Põletamisel eraldub kaltsiidist CO2, mis lendub koos küttegaasidega CaCO3 = CaO + CO2 Tooraines leiduvad lisandid põhjustavad põletustemperatuuri langust. Lubi peab olema põletatud ühtlaselt. Lupja kahjustab nii üle- kui ka alapõletamine, kuna need osad kustuvad väga aeglaselt. Põletusahjudest saadakse kustutamata tükklubi. Kustutamata tükklubi on poolfabrikaat. Ta koosneb olenevalt toorainest ja põletustemperatuurist ning -tingimustest, kustutamata lubjast CaO, enamasti ülepõlenud MgO, lagunemata jäänud lubjakivist (CaCO3 ja MgCO3), tooraines olnud savi ja liivaosakestest jms. Olenevalt ahju

16

tüübist saadakse teda suurte poorsete tükkidena. Kustutamata lubjale omased puudused: suur mahukahanemine, kõrged kustumistemperatuurid ja töö ohutusnõuded on põhjused, miks kasutatakse laialdaselt kustutatud lupjasid. Lubja kustutamine seisneb selles, et ta segatakse veega ja toimub järgmine reaktsioon: CaO+H2O = Ca(OH)2 + Q. Lubja kustutamisel eraldub soojust (Q), seejuures soojeneb mass vee keemiseni. Lubja efektiivseks kustutamiseks on otstarbekas hoida temperatuuri 60...800C, et protsessi kiirus oleks tagatud aga ei toimuks ülekuumenemist. Moodustuv lubjataigen on 2...2,5 korda suurema mahuga kui lähtematerjalid. Kustutatud lubi sisaldab ca 80% vett. Lubja jahvatamine enne kustutamist kiirendab kustumist tunduvalt. Jahvatatud lubi kustub 20…30 minutiga ja teda võib segudes kasutada ilma eelneva kustutamiseta. Lubi kustub alles segus ja eraldunud soojus kiirendab segu tardumist.

Lubja hüdratatsiooni ja kivinemise protsessid Ca(OH)2 kivinemine seisneb tavalisel temperatuuril veega segatud mördis ümberkristallumise protsessi tekkes, kusjuures tekkinud kristallid kasvavad ja põimudes üksteisest läbi, moodustavad struktuuri. Selle kõrval toimub paralleelne protsess õhus leiduva CO2 toimel, toimub karboniseerumine. Ca(OH)2+CO2=CaCO3+H2O Ca(OH)2 kivinemisel vabaneb palju soojust, vesi aga lõhub aurudes moodustunud struktuuri, seetõttu on tarvilik kasutada aeglustajaid või jahutada süsteemi.

Lubja kasutamine • Müürimördid- efektiivsem lubimördist antud juhul on segamört • Krohvimördid segus kipsiga • Kuivsegud • Lubi-liiv tooted (silikaatkivid, silikaatbetoonid, silikaltsiit) • Segasideained koostisosadena esinevad räbud ja putsolaanid • Lubivärvid • Lubi kui lisand teiste sideainete valmistamisel või nendest saadud toodete omaduste muutmiseks • Kasutamine teistes tootmisharudes (paberi-, tekstiili-, puidu jne.)

23. Lubja omaduste määramine.

Lubja survetugevus tavalises õhus kivistudes on 1,0 N/mm2. Rõhu all kivistumine annab tunduvalt suurema survetugevuse.

Kustumise kiiruse järgi jagatakse lubjad :*kiirelt kustuvaks (alla 8 min)*keskmiselt kustuvaks (8-25min)*aeglaselt kustuvaks (üle 25 min)Kustumiskiirus näitab mitme minutiga pulberlubja ja vee segu temperatuur tõuseb maksimumini standardse katse juures.Kvaliteedi järgi jagatakse lubjad kolme sorti.

24. Kips-sideained- tootmine, kasutuskohad

6.3. EHITUSKIPS

17

Kipssideaineteks nimetatakse peeneks jahvatatud tehislikust või looduslikust kaltsiumsulfaati sisaldavast toorainest põletatud produkte, mis veega segamisel kivinevad õhus. Põletamisel erinevate temperatuuride juures saadakse erinevate omadustega sideained: • Madalatemperatuursed kipssideained põletust0 <130...1800C. Neile on iseloomulik kiire kivinemine. Sideained: ehituskips, vormikips, kõrgtugev kips. • Kõrgtemperatuursed kipssideained põletust0 =600...10000C. Neile on omane aeglane kivinemine. Sideained: kõrgpõletatud kips- vajavad kivinemiseks aktivaatoreid (põlevkivituhad, kõrgahjuräbud, leelised).

Toorained • Looduslik kips CaSO4·2H2O. Kvaliteetse kipssideaine saamiseks looduslikust kipsist piiratakse lisandite hulka tooraines. Lisanditena looduslikus kipsis võivad esineda dolomiit, paekivi ja savikad lisandid. Maksimaalselt võib lisandeid olla 2...5% kuni 10...15% (madalamate nõudmiste korral saadava kipsi kvaliteedile). • Looduslik anhüdriit CaSO4

Kipssideainete tootmine Madalatemperatuursed • Kõrgtugev kips (α- poolhüdraat) saadakse kahel põhimõtteliselt erineval viisil, kuid mõlemal juhul on olulne, et vesi eralduks veena mitte auruna: *kuumutamisel autoklaavis, *keetmisel soolalahustes.

Autoklaavis, mis kujutab endast hermeetiliselt suletavat reservuaari, antakse sisselaadimisluugi kaudu tooraine, mida kuumutatakse ca 5 tunni vältel rõhul 0,13MPa ja temperatuuril 1240C. Kuumutamisagendiks on aur. Protsessi lõppemisel kuivatatakse produkt kuumade suitsugaaside t0=120...1400C läbijuhtimisega ca 3...5 tunni vältel. Autoklaavist laaditakse kips väljalaadimisluukide kaudu välja. Kipsi jahvatatakse seejärel kuulveskites. Keetmisel soolalauhustes kasutatakse seadmena lahtist mahutit ja soolalahusteks on MgCl2; NaCl lahused. Soolalahuste omaduseks on see, et muutub vee keemise temperatuur. Keetmise kestus 45...90min. Seejärel valmisprodukt tsentrifuugitakse, pestakse ja kuivatatakse 70...800C juures ning jahvatatakse. • Ehituskips (β- poolhüdraat) saadakse 100...1600C juures kui keskkond ei ole küllastatud veeauruga. Levinenumaks tootmisseadmeks on nn. kipsikeedukatel. • Vormikipsiks nimetatud kipssideaine erineb kõrgtugevast ja ehituskipsist suurema jahvatuspeensuse poolest.

Kõrgtemperatuursed Kõrgtempreratuursed kipssideained on anhüdriidid. Nende valmistamiseks kasutatakse toorainena looduslikku kipsikivi või anhüdriiti.

Kivistumisel kips paisub 0,5...0,8%. Seepärast kips täidab täpselt vormid ja tiheneb.

Madalatemperatuursete kipssideainete kasutamine • Kipsplaatide, seinapaneelide, ventilatsioonišahtide elementide valmistamine • Vormikipsi kasutatakse keraamika, portselani tööstuses vormide valmistamiseks • Ehituskipsi, mis on keskmise või aeglase kivinemisega kasutatakse krohvides • Meditsiinis kasutatakse kiire kivinemisega ehituskipsi sorte • Arhitektuursete elementide valmistamiseks

18

25. Kipsi omaduste määramine- normaalkonsistents, tardumisajad, tugevus

Kipsi puudusteks on tema suhteliselt väike tugevus ja nõrk veekindlus; seetõttu ei saa teda kasutada kandekonstruktsioonides ja niisketes kohtades. Oma kiire tardumise tõttu on ta siiski paljudes kohtades asendamatu sideaine. Kipsi transporditakse ja hoitakse paber- või kilekottides kaitstuna niiskumise eest. Pikemaajalisemal seismisel kipsi aktiivsus langeb.

26. Portlandtsemendi toormaterjal ja tootmine- etapid, meetodid

PORTLANDTSEMENDI TOOTMINE Portlandtsement on enimkasutatav ehitussideaine. Tema nimetus tuleneb Inglise maakoha nimest, kus see tsement 1824.aastal avastati. Kundas toodetakse tsementi 1871.aastast alates. Tsemendi toormaterjal peab andma talle vajaliku keemilise koostise. Tsement sisaldab järgmisi lihtsamaid ühendeid: kaltsiumoksiid, ränioksiid, alumiiniumoksiid ja raudoksiid. Nendest lihtsatest ühenditest moodustub rida keerukamaid ühendeid. Looduses leidub sobiva koostisega lubimerglit, mis annab tsemendile kõik vajalikud koostisosad. Enamal juhul kasutatakse tsemendi valmistamisel kahte toorainet. Üheks on mingi kaltsiitkivim (lubjakivi, kriit, marmor), mida võetakse 75…78% ja teiseks on harilikult savi, seda võetakse 22…25%. Kunda tsemenditehases on tooraineteks kohalik lubjakivi ja savi. Tsementi toodetakse kuiva- või märja menetluse järgi. Kuiva menetlust kasutatakse peamiselt siis kui tooraineks on lubimergel, märga aga kahe tooraine puhul. Tsemendi tootmine toimub põhimõtteliselt alljärgneva skeemi kohaselt:Tooraine kaevandamine→ segu ettevalmistamine (purustamine, jahvatamine, kuivatamine, homogeniseerimine)→ toorsegu põletamine klinkri saamiseks→ klinkri ja kipsi koosjahvatamine portlandtsemendi saamiseks→ tsemendi ladustamine ja pakkimine.Toormaterjali ettevalmistus märja menetluse puhul toimub järgmiselt. Lubjakivi purustatakse killustikuks, segatakse savi ja veega ja jahvatatakse kuulveskis pastataoliseks massiks- lobriks. Kuulveski kujutab endast horisontaalset pöörlevat terassilindrit, milles on ümmargused malmkuulid ja need kuulid üksteise vastu kukkudes ja hõõrdudes peenestavadki materjali. Lobri suunatakse lobribasseini, kus tema koostist võib veel korrigeerida. Basseinis moodustub lobri varu, et tsemendipõletusahi saaks katkestamatult töötada. Lobri settimise vältimiseks pöörleb basseinis tiivikmehhanism. Kuiva menetluse puhul lubimergel lihtsalt purustatakse sobiva suurusega tükkideks. Meetodite erinevused:

• Märg meetod Toorainete kaevandamine→ toorainete purustamine→ toorainete doseerimine ja märjalt jahvatamine→ lobri põletamine klinkri saamiseks→ klinkri jahvatamine koos kipsilisandiga→ tsemendi ladustamine ja pakkimine. • Kuiv meetod Toorainete kaevandamine (savi ja lubjakivi karjäärides)→toorainete purustamine→ toorainete kuivatamine→ toorainete jahvatamine→ homogeniseerimine→ toorsegu korrigeerimine→ toorsegu kuivatamine ja põletamine→ klikri jahvatamine ja kipsi lisamine→ tsemendi ladustamine ja pakkimine. • Peale nimetatud meetodite kasutatakse ka kombineeritud menetlust. Meetodite valik sõltub tooraine omadustest, kütusest jne.

Tsemendi põletamine Protsess viiakse tavaliselt läbi pöördahjudes temperatuuridel ~1400 0C. Kunda tehases kasutatakse kütuseks jahvatatud põlevkivi. Põletamise protsessis on järgmised etapid: Toorsegu kuivatamine ja soojendamine→ dehüdratatsiooniprotsessid, vabade oksiidide tekkimine→ vedelfaasi tekkimine→ uute ühendite moodustumine→ jahutamisprotsess. Klinkri jahvatamine Jahutatud klinker ladustatakse ja jahvatatakse seejärel peenjahvatusseadmetes. Tavaliselt on nendeks mitmekambrilised kuul- või toruveskid, mis on varustatud separaatorite ja

19

tolmupüüdmisseadmetega. Jahvatusprotsessis doseeritakse tsemendiklinkrile ca 3...4% kipsi, jahvatusprotsessis võib tsemendile lisada ka muid koostisosi ja lisandeid. Jahvatusprotsess on tsemendi tootmisel põletuse kõrval kõige energiamahukam protsess. Tsement jahvatatakse eripinnani 300...500m2/kg. Sealjuures on oluline teada, et mida peenemaks neis piirides on jahvatatud tsement, seda suurem on tema tugevus. Teisalt aga suurendab peenem jahvatus energiakulu jahvatusel. Veskist saadud tsement on väga peenike pulber, keskmise tera jämedusega 15…20 mikromeetrit.

27. Portlandtsemendi omadused (tardumine, mahupüsivus, jahvatuspeensus, tugevusklass)

ja tsemendi kasutamine

PORTLANDTSEMENDI OMADUSED Tardumisel eristatakse kaht ajamomenti – tardumise algust ja lõppu. Tsemendi tardumine ei tohi alata enne 45 minutit ja peab lõppema hiljemalt 12 tunniga. Keskmise tsemendi tardumise algus on 1…2 tundi ja lõpp 5…8 tundi. Tardumisaegadest sõltub, kui kaua tsementsegud on kasutamiskõlbulikud. Tsemendi tardumisaegu kontrollitakse sarnaselt kipsiga (Vica seadme abil). Mahupüsivuse all mõeldakse tsemendi omadust tardumisel ja kivistumisel mitte muuta oma mahtu, mitte praguneda ega deformeeruda. Absoluutselt mahupüsivad tsemendid harilikult ei ole. Mahumuutus peab olema lubatavais piires. Kuivas keskkonnas kivistudes tsement pisut kahaneb. Vees kivinedes ei kahane, mõnikord isega paisub. Mahupüsivuse kontrollimiseks tsemenditaignast valmistatud proovikehi keedetakse, aurutatakse või leotatakse vees ja nende mahumuutus ei tohi ületada lubatud piire. Jahvatuspeensus mõjutab tsemendi kvaliteeti suurel määral. Mida peenem on tsement, seda suurem on vee ja tsemendi kokkupuutepind ja seda aktiivsemalt kulgevad tardumis- ja kivistumisreaktsioonid. Sõelast, millel on 4900 ava/cm2, peab läbi minema vähemalt 85% tsemendist. Tsemendi peensust iseloomustatakse ka tema eripinna järgi. Tavaliselt eripind ~300m2/kg. Eripinna kasv 100m2/kg põhjustab tugevuse suurenemist ca 20...25%. Tsemendi tugevusklass on tähtsaim tsemendi kvaliteedi näitaja. Tugevusklass näitab tsemendist, liivast ja veest valmistatud standardsete proovikehade keskmist survetugevust (N/mm2) peale 28 päevast kivistumist normaaltingimustes. Peale survetugevuse kontrollitakse ka tsemendi paindetugevust. Mõne riigi standard näeb ette ka tõmbetugevuse kontrollimist. Tsemendi tugevusklassi kontrollimiseks tehakse tsemendist, liivast ja veest proovikehad, mõõtudega on 4x4x16cm (tavaliselt 3 tk). Tsemendi ja liiva kaaluline vahekord on 1:3. Vett võetakse ca 50% tsemendi hulgast. Proovikehad tihendatakse vibreerimisega ja kivistatakse normaaltingimustes (temp. +20ºC ja õhu relatiivne niiskus 90…100%) ja nendega määratakse painde- ja survetugevus. Survetugevust võib määrate tervete või paindel pooleks murtud proovikehadega. Tõmbetugevuse määramine toimub “8” kujuliste proovikehadega.

Tsementi kasutatakse peamiselt betoonide ja mörtide sideainena. Mörtides on otstarbekam kasutada madalamargilisi ja odavamaid tsemente, kuna mörtidelt üldjuhul ei nõuta väga suurt tugevust. Raudbetoonkonstruktsioonides tuleb kasutada aga kõrgemamargilisi tsemente. Kõrgemaid tsemendi marke on otstarbekas kasutada ka talvistel töödel, kuna need saavutavad kiiremini suurema tugevuse. Tavalist tsementi ei saa kasutada kohtades, kus ta võib puutuda kokku kahjulike keemiliste mõjutustega, mis võivad kutsuda esile tsemendi korrosiooni.

28. Tsemendi eriliigid- valge tsement, räbutsement, hüdrauliste lisanditega tsement, aluminaattsement

Valge portlandtsement valmistatakse puhtast kaltsiitkivist ja valgest savist. Toorained ei tohi sisaldada raua- ega mangaaniühendeid. Tsemendi põletamisel ei tohi klinkrisse sattuda kütuse tuhka. Jahvatamisel kasutatakse

20

kuulveskis malmkuulide asemel kivi- või keraamilisi kuule, et vältida raua tolmu sattumist tsementi. Muus osas on ta sarnane tavalise portlandtsemendiga. Valgele tsemendile võib juurde jahvatada pigmente; saame värvilise tsemendi. Valge tsemendiga saab valmistada valget mörti ja betooni jms. Räbutsement saadakse portlandtsemendiklinkri jahvatamisel koos kõrgahjuräbuga. Räbu võetakse 30…70%. Jahvatatud räbu on samuti sideaine omadustega. Räbutsement tardub aeglasemalt. Eriti sobiv on räbutsement aurutatava betooni valmistamiseks. Kõrgem temperatuur ei riku räbutsemendi kristallvõret, nagu see tavalise portlandtsemendi puhul juhtub. Hüdrauliliste lisanditega tsemendid saadakse tavalise tsemendiklinkri jahvatamisel koos hüdrauliliste lisanditega. Hüdraulilised lisandid on mineraalained, mis seovad tsemendis oleva ja kivistumisel tekkiva lubja ja muudavad selle vees lahustumatuks, suurendades sellega tsemendi vastupanu korrosioonile. Nendeks lisanditeks võivad olla mõned looduslikud kivimid (diatomiit, treepel, vulkaaniline tuff jne). Samuti võivad hüdraulilisteks lisanditeks olla mõned tehismaterjalid (räbud, tuhad jne). Hüdraulilisi lisandeid võetakse 20…40%. Tardumine on nendel tsementidel aeglasem. Kivistumisel seovad nad endaga rohkem vett. Kasutatakse hüdrauliliste lisanditega tsemente peamiselt hüdrotehnilistes- ja maa-alustes ehitustes. Aluminaattsement valmistatakse lubjakivist ja boksiidist. Ta on kiirelt kivistuv, suure tugevusega sideaine. Normtugevuse saavutab ta juba 3 päevaga ja sellest esimese päevaga 80…90%. Tardumisel ja kivistumisel eritab ta palju soojust. Talvistel töödel on see kasulik, kuid suvel võib olla kahjulik, kuna kõrges temperatuuris aluminaattsemendi tugevus langeb. Keemiline püsivus on tal parem kui tavalisel tsemendil. Aluminaattsementi kasutatakse kohtades, kus on vajalik kiire kivistumine, suurem keemiline püsivus, ja talvistel töödel.

29.Betooni täitematerjalide kvaliteedi kontroll

Liiv-Sõelutakse läbi mitme eri ava suurusega sõelte .Liiv jaotub jämeduse järgi erinevatele sõeltele.Igale sõelale jäänud liiv kaalutakse ja väljendatakse %-des liiva kogukaalust.Seejärel leitakse igale sõelale kogujäägid.Kogujääk on liiva kogus %-des mis antus sõelast läbi ei läinud.Kogujääkide järgi leitakse liiva sõelkõver ja see peab jääma standartse välja sisse.Killustik-Sõelumisega,konstrueeritakse sõelkõver mis peab jääma standartse välja sisse.Kruusa-Kruusa tühiklikkus ei tohi olla üle 45%.Väljauhutavat tolmu ja savi ei tohi olla üle 1%.Kruusaterade tugevus peab olema 1,2 korda suurem soovitud betooni tugevusest.Vesi-Keemilise analüüsi või proovisegudega.Üks segu tehakse uuritava ja teine puhta joogiveega.Muus osas segud võrdsed.Tehakse proovikuubid ja 28 päeva pärast määratakse nende survetugevus.Vesi on kõlbulik,kui uuritava veega tehtud kuubid ei ole üle 10% nõrgemad kontrollkuupidest.

. Betooni liigitus erinevate näitajate põhjal

Tiheduse järgi liigitatakse betoone: Betoone koos mullbetoonidega on jaotatud ka alljärgnevalt: Kerged 400...1800 kg/m3 Normaalsed 2200...2600 kg/m3 Rasked 3000...4000 kg/m3 Tugevuse järgi jagatakse betoonid tugevusklassidesse. Tugevusklass näitab betooni survetugevust N/mm² peale 28 päevast kivistumist normaaltingimustes. EPN-i järgi tähistatakse tugevusklassid C12/15…C50/60; väiksem arv näitab silindrilise ja suurem kuubikujulise proovikeha garanteeritud survetugevust. Kui kuubikujulise

21

proovikeha tugevuseks võtta 100%, siis silindrilise proovikeha tugevus on ca 80%. SNiP-i järgi on tugevusklassi tähiseks B3,5…B60 ja see arv näitab betooni garanteeritud survetugevust N/mm². Külmakindluse järgi jaotuvad betoonid külmakindlusmarkidesse (F50…F500). Arv margi tähises näitab külmutustsüklite arvu, mille juures betooni tugevus ei lange üle 15%. Veepidavuse järgi jagunevad betoonid veepidavusmarkidesse (W2…W20), kusjuures arv näitab, millise rõhu juures (N/mm²) vesi imbub standardse katse puhul proovikehast läbi. Sideaine järgi jagunevad betoonid tsement-, asfalt-, kips-, põlevkivtuhk-, jne. betooniks. Täitematerjali järgi liigitades on tähtsamad betoonid: killustik-, kruus-, räbu-, keramsiit-, saepuru jne. betoon. Struktuuri järgi on tihebetoon, korebetoon ja mullbetoon. Mullbetoon jaguneb veel vaht- ja gaasbetooniks. Otstarbe järgi jagunevad betoonid konstruktsiooni-, soojaisolatsiooni-, teeehituse-, hüdrotehniliseks-, tulekindlaks-, kiirgustihedaks-, happekindaks- jne. betooniks

. Betoonisegu plastsus ja selle määramine

BETOONISEGU OMADUSED Värsket betoonisegu iseloomustavad peamiselt tema plastsus ja paigaldatavus. Plastsust iseloomustatakse koonilise betoonisamba madalamaks vajumisega omakaalu mõjul. Selleks täidetakse standardne tüvikoonus betooniseguga ja seejärel tõstetakse koonus üles, ning mõõdetakse betoobisamba vajumine. Plastsuse mõõtühikuks on koonuse vajumine cm-tes või mm-tes. Jäik betoon on väga väikese vee sisaldusega ja raskelt paigaldatav, kuid välja-auravat vaba vett on vähem ja mikropoore tekib betooni vähem. Plastne betoon on keskmise veesisaldusega ja kõige enam kasutatav. Omakaalu mõjul ta nimetamisväärselt laiali ei vaju. Vibratsiooni mõjul muutub ta aeglaselt voolavaks massiks. Valubetoon on suure veesisaldusega ja niivõrd vedel, et voolab omakaalu mõjul. Betoonisegu plastsus oleneb järgmistest teguritest: *vee sisaldusest (mida rohkem vett, seda plastsem), *tsemendi hulgast, *tsemendi liigist, *täitematerjalide terade kujust, *plastifikaatorite sisaldusest. Värske betoonisegu veesisaldust iseloomustatakse vesitsementteguriga (V/T või W), mis näitab vee ja tsemendi hulkade suhet. V/T=0,2…1,1. Mida rohkem on betoonis tsementi, seda plastsem ta on. Tsemenditaigen täitematerjalide terade vahel mõjub määrdena ja vähendab teradevahelist hõõret. Mõned tsemendid (plastifitseeritud tsement ja hüdrofoobne tsement) annavad plastsema segu kui tavaline portlandtsement. Mida siledamad on täitematerjalide terad, seda plastsem tuleb segu. Kruusbetoon on plastsem killustikbetoonist. Plastifitseerivateks lisanditeks nimetatakse mitmesuguseid aineid, mis suurendavad segu plastilisust. Nende toime seisneb selles, et nad muudavad betooni osakesed libedamaks ja üksteise suhtes kergemini liikuvaks. Suurem plastsus võimaldab betoonisegu teha väiksema vee hulgaga ja välja-auravat vett jääb vähemaks, ning betoon tuleb tugevam.

30. Betooni tugevus, selle määramine ja mõjurid

Tugevus on raskebetooni tähtsaim omadus ja seda kontrollitakse kuubi- või silindrikujuliste proovikehadega peale 28 päevast kivistumist normaaltingimustes. Kuubi serva pikkus (silindri läbimõõt) võib olla 10, 15 või 20cm, sõltuvalt kasutatava killustiku jämedusest (peenike, keskmine või jäme). Proovikehad valatakse metallvormides ja tihendatakse plastse betooni puhul vibreerimisega ja jäiga betooni puhul tampimisega. Proovikehi hoitakse normaaltingimustes (+20ºC ja õhu niiskus 90…100%). Katsetamine toimub üldjuhul peale 28 päevast kivistumist, erandjuhul ka mõnel muul vanusel (7 ja 21 päeva). Katsetamine seisneb proovikehade

22

purustamises pressi all. Saadud survetugevust korrigeeritakse veel koefitsendiga k, mis ühtlustab proovikeha suurusest tingitud tugevuse erinevust. Koefitsendi k suurus sõltib proovikeha mõõtudest ja on 10cm kuubi puhul 0,95; 15cm puhul 1,0 ja 15cm puhul 1,05. 15 cm-st kuupi loetakse proovikeha põhisuuruseks. Betooni tõmbetugevus on survetugevusest 8…15 korda väiksem. Seepärast kasutatakse betooni eelkõige survele töötavates konstruktsioonides. Betooni tugevus oleneb paljudest teguritest, kõige rohkem aga tsemendi tugevusklassist ja vesitsementtegurist. Mida tugevam on tsement, seda tugevam tuleb ka betoon ja mida suurem vesitsementtegur, seda nõrgem. Tsemendi kivistumiseks vajalik vesitsementtegur on 0,1…0,2, st tsement kivistumisel seob endaga 10…20% vett. Sellise vee hulgaga tehtud betoon on peaaegu kuiv ega ole normaalselt valatav. Vajaliku plastsusega betooni saamiseks tuleb kasutada mitu korda rohkem vett. Kivistumisel mitteseotud vesi aurab hiljem betoonist välja, tekitades tsementkivisse mikropoore ja nõrgestades sellega betooni. Kõrgekvaliteedilisteks materjalideks loetakse tugevat looduskivikillustikku (graniit), optimaalse lõimisega liiva ja tugevat tsementi (vähemalt 52,5). Keskmisteks materjalideks on keskmise tugevusega killustik (lubjakivi), keskmine liiv ja keskmise tugevusega tsement (42,5). Madalakvaliteediliste materjalide hulka loetakse kruusa, peenliiva ja nõrgemat tsementi (32,5 ja vähem). Betooni tugevust võib ligikaudselt leida ka graafikute järgi, teades kasutatava tsemendi tugevusklassi ja vesitsementtegurit. Sama graafiku järgi saab leida ka vajaliku vesitsementteguri soovitud betooni tugevuse ja kasutatava tsemendi tugevusklassi järgi.

32-33 RASKEBETOONI ERILIIGID

Kiudbetoon, isetihenevbetoon, polümeerbetoon, teebetoonTeebetoonile esitatakse kõrgemaid nõudeid kui tavalisele raskebetoonile. Ta peab olema küllalt tugev, kulumiskindel ja ilmastikukindel (külmakindel). Teebetooni kasutatakse autoteede ja lennuväljade katteks. Asfaltbetoonist on ta vastupidavam. Tsemendina kasutatakse harilikku-, hüdrofoobset- või plastifitseeritud portlandtsementi, tugevusklassiga vähemalt 42,5. Täitematerjalidele esitatavad nõuded on üldjoontes samad, mis tavalise raskebetooni puhul. Graniitkillustiku survetugevus peab olema vähemalt 80 ja paekillustikul vähemalt 60N/mm². Killustikul kontrollitakse veel kuluvust riiultrumlis ja see ei tohi ületada 45%. Nõutav betooni tugevusklass ja külmakindlus sõltuvad tema kasutusalast (kas teekatte pealiskihiks või aluskihiks, kas ühe- või kahekihilise teekatte puhul). Sageli lisatakse teebetoonile orgaanilisi pindaktiivseid lisandeid, mis annavad suurema plastsuse ja see võimaldab vähendada vee hulka segus. Saadakse tihedam betoon. Polümeerbetoonid- sideainena kasutatakse polümeerseid vaike, täitematerjalina liiva ja killustikku. Vaigu kokkuhoiuks võib koostisesse viia ka peenjahvatatud täiteainet. Vaigu tahkestumiseks ja üleminekuks mittelhaustuvasse olekusse kasutatakse lisandeid- tahkesteid (kõvendajaid). Enamlevinud on termoreaktiivsed vaigud. Tahkestumine toimub betoonisegu termilise töötlemisega või normaaltemperatuuril. Polümeerbetoonide kasutusala- mitmesuguse toimega korrodeeruvates keskkondades. Keemia-, metallurgia-, naftatöötlemis- ja toiduainetööstuses. Keemilisele agressioonile alluvates põrandates, mahutites, torustikes, heitvete kanalisatsiooniseadmetes. Võivad olla armeerimata kui ka teras- või mittemetalse varrasarmatuuriga. Kiudarmatuuriga polümeer. Polümeerbetooni omadused sõltuvad valitud vaigust ja vaigu kulust. Vaikude kulu määratakse katseliselt- kulu 10...90%. Täitematerjal tavaliselt peeneteraline, tihti katkendliku terastikuga ja 20...30%-lise mineraaltolmu lisandiga. Täitematerjalid peavad olema kuivad. 2% niiskus toob kaasa tugevuse languse kuni 35%. Kui liiva niiskus 4...6% siis on polümeerbetooni valmistamine võimatu. Kiudbetoon ehk fiiberbetoon. Armeeritakse disperssete kiududega. Praktikas kõige levinumad on erinevad tükeldatud teras-, plastik-, polüpropüleen- või süsinikkiud. Kiudude tükeldamine on vajalik selleks, et kiud võimalikult ühtlaselt betoonmassi sisse ära jaotada. Sellise menetlusega on võimalik põhimõtteliselt betooni surve- ja tõmbetugevust võrdsemaks muuta. Kiudbetooni põhilisteks kasutusaladeks võib nimetada

23

betoonpõrandad- tööstuspõrandad, torkreetbetoon ning samuti ka monteeritavad betoonelemendid üle kogu maailma. Kiudbetooni eelised tavabetooni ja raudbetooni ees: *Suurem painde-, tõmbetugevus; *Kõrgem pragunemiskindlus; *Kõrgem pinna löögikindlus; *Lihtsustub tehnoloogiline protsess; *Väiksem töömahukus; *Võimalik juhtida pragude tekkimist; *Võimalik suurendada töövuukidevahelist kaugust; *Võimalik vähendada plaatide paksust; *Maksumus madalam võrreldes võrkarmeeringuga. Põhiliselt kasutatakse külmalt tõmmatud traadist, metall-lehest lõigatud- ja freesitud kiudusid. Teraskiud võivad olla ka roostevabad. Teraskiudude pikkus võib olla kuni 70mm ning saledus (pikkuse ja läbimõõdu suhe) 20 kuni 100. Kujult võivad olla teraskiud painutatud otstega, lainelised või kooniliste otstega. Freesitud kiud on ebakorrapärase kujuga. Pakendatud võivad olla kiud kas eraldi, liimitud või magnetiliselt laetult. Teraskiud võivad olla ka galvaniseeritud terasest. Teraskiudude lisamine suurendab betooni paindetõmbetugevust. Lihtsaim ja odavaim võimalus parandada betooni paindetugevust on kasutada optimaalset tsemendi sisaldust, alandada vesi-tsementtegurit, kasutada paremate omadustega täitematerjale, valida õige tihendusmeetod ja betooni hoolduse skeem. Teraskiudude peamine funktsioon on muuta betoon kui habras materjal jäigaks, võimaldades sellega arvestada koormuste vastuvõtmisel teraskiudbetooni paindetugevust ja paindejäikust. Teraskiudude keskmised põhilised näitajad on toodud tabelis 1. Kõige paremad teraskiud on traadist tõmbamise meetodiga valmistatud. Kõige optimaalsema tulemuse betoonplaadile tugevuse suhtes saab teraskiuga 1/50, st. kiu läbimõõt on mm ja pikkus on 50mm. Selle kiuga võrreldes annab paremat tulemust kiud, mille näitajad on 0,8mm läbimõõt ja 60mm pikkus. Seega oluliseks näitajaks on kiu saledus, mida saledam, seda parem tulemus. Saledamat kiudu on sama koguse doseeringu juures rohkem kui suurema läbimõõduga kiudu, mis tagab selle, et lõpptulemuseks on suurem tugevus konstruktsioonile. Traadist tõmmatud kiud annab kõige parema tugevuse tulemuse võrreldes mõne teise kiu tüübiga samade doseeringute juures. Kiu kujust sõltub väga palju valmis konstruktsiooni tugevus. Kõige enam kasutatakse lainelise kujuga traadist tõmmatud kiude. Nendel kiududel on kõige parem nake betooniga. Nake betooniga on oluline, et juhtida betooni pragunemisel tekkivaid pingeid prao ühest serva äärest teise äärde. Pragunemisel ei lase kiud betoonil tükkidena purunema hakata nagu seda juhtub raudbetooni puhul. Sünteetilised kiud. Sünteetilise kiuga betoon on ühtlaselt jagunenud tavalisemalt polüpropüleenkiud, mille pikkus on 10…25mm sõltuvalt kiutüübist. Kiuga vähendatakse eelkõige betooni varase ehk plastse perioodi kahanemist ja pragunemisriski. Tüüpilised kasutuskohad on puhaspõrandad. Sünteetilise kiu kogus on praktikas 0,9…2,0 kg/m³. Ainult sünteetilist kiudu ei kasutata kiudbetooni valmistamisel. Sellisel kasutamisel pole mingit mõtet, sest sünteetiline kiud ei ole kasutusel tugevuse suurendamise eesmärgina. Tugevust suurendatakse siiski teraskiududega. Sünteetilised kiud on seega siis ainult puhaspõrandate valmistamisel- 5-7cm pealisvalu. Kui soovitakse kasutada sünteetilisi kiude, siis tugevuse saamiseks tuleb kasutada neid koos teraskiududega. Soovitav doseering kahte erinevat tüüpi kiudu koos kasutades, oleks 10-15kg/m3 teraskiudu ning 0,6-0,9kg/m3 sünteetilisi kiude. Teraskiud annavad konstruktsioonile tugevuse ning sünteetilised kiud on vajalikud plastilise mahukahanemise vähendamiseks. Selline doseering on normaalne. Sellist erinevate kiudude segu kasutatakse ainult tasanduskihtide valamisel. Sünteetilised kiud on pakendatud kindlates kogustes paberkottidesse. Koti kaal on enamasti maksimaalselt 0,9kg. Segu valmistamisel visatakse kiud koos kotiga betoonisegusse (1kott/m3 betoonile). Kott segamise ajal lahustub ning kiud saavad ühtlaselt jaotuda segusse. Enamasti doseering ei olegi suurem kui 0,9kg ehk 1 kott, sest siis hakkab nende mõju konstruktsiooni tugevusele negatiivselt mõjuma. Hinnalisa betoonile 100kr/m³

24

Isetihenev betoon Milleks? *Kõrge toote kvaliteedi ja betooni pikaealisuse tagamine vähese kvalifitseeritud oskustööliste arvuga; *Selliste konstruktsioonide valmistamiseks, mille puhul puudub intensiivse tihendamise võimalus. Isetiheneva (ITB) betoonisegu kasutamine võimaldab: *Loobuda vibreerimisest paigaldamise käigus; *Lühendada betoonivalu kestvust; *Müra ja vibratsiooni vähenemine; *Betoneerida väga tiheda armeeringuga ja keeruka kujuga konstruktsioone; *Saavutada kõrge kvaliteediga betoonpindasid; *Betooni pikaealisus ja vastupanu keskkonna mõjudele. Isetiheneva betooni omapära: *Isetihenev betoonisegu on kõrge voolavuse tõttu võimeline omaraskuse mõjul tihenema ja täitma ükskõik millise kuju või mõõtmetega ruumi. Pärast valamist pole vaja rakendada mingeid täiendavaid tihendamisoperatsioone. Selline betoon loob rea eeliseid, kui tegu on keerukate konstruktsioonide, vormide või väga tiheda sarrustusega, mis muudavad tihendamise keeruliseks või isegi võimatuks. *Isetiheneva betoonisegu töödeldavust (voolavust) iseloomustatakse koonuse laialivalgumisega, mitte vajumisega, nagu oleme harjunud tavabetooni puhul. Laialivalgumine peab olema ligilähedaselt 70 cm. *Isetiheneva betooni kõrge voolavus ei avalda negatiivset mõju betooni tugevusele ega kivinenud betooni teistele omadustele. Samal vesitsementteguril saavutatakse samaväärsed või mõnevõrra kõrgemad tugevusnäitajad kui tavalise vibreeritava betooni korral. *Vaatamata kõrgele voolavusele säilitab õigesti projekteeritud ITB oma homogeensuse ega kihistu. *Takistustest mööda voolamisel ei tohi betoon blokeeruda takistuste, näiteks sarruse taga. *Isetiheneva betooni lisandid ei tee tavabetoonist isetihenevat betooni. Isetihenev betoon vajab spetsiaalset betoonisegu projekteerimist. *Betooni vertikaalpinnad on võrreldes tavabetoonpindadega märgatavalt parema väljanägemisega. *Et segu oleks stabiilne ega kihistuks, peab tal olema teatud plastiline viskoossus. Plastilise viskoossuse tagamiseks suurendatakse isetiheneva betooni segus märkimisväärselt peenosakeste (alla 0,08 mm) hulka või kasutatakse paksendajaid, nagu tselluloosi derivaadid, polüsahhariidid või mitmesugused kolloidsed suspensioonid. Sageli vahendeid kombineeritakse. Kaasaegsed isetiheneva betooni superplastifikaatorid kätkevad endas ka viskoossust tõstva lisandi omadusi. *Maksimaalne terasuurus isetihenevas betoonis on tavaliselt 8…16(20)mm. Betooni võime voolata takistustest mööda väheneb maksimaalse terasuuruse suurenemisel. Suurem Dmax on põhimõtteliselt võimalik, kui on tegu väikese armeerimistihedusega. *Betoonisegu hind on tavabetooni omast mõnevõrra kõrgem. Võttes arvesse tööde lihtsustumist, seadmete ja tööjõu vajaduse vähenemist, töötootlikkuse suurenemist ning töötingimuste paranemist, on isetihenev betoon tavabetooni kõrval igati konkurentsivõimeline. IT betooni valmistatakse alates klassist C25/30 Hinnalisa betoonile 290kr/m³

34. Kergete betoonide kasutamine ning vahtbetoon, gaasbetoon, korebetoon

Kergbetoone kasutatakse peamiselt soojapidavate piirdekonstruktsioonide materjalina. Kõiga rohkem tehakse temast seinaplokke, harvem monoliitseid seinu. Mõnikord kasutatakse kergbetoone ka sarrustatud konstruktsioonides. Sarrus peab olema kaetud mingi korrosioonikaitse kihiga. Korebetoon on kergbetooni eriliik, milles puudub peentäitematerjal. Jämetäitematerjal valitakse võimalikult ühtlase jämedusega (10...20mm), et teradevahelised tühemed oleksid võimalikult suured. Tsementi lisatakse

25

ainult nii palju, et täitematerjali terad oleks tsemendiga kaetud, kuid terade vahed jäävad täitmata. Nii saadakse jämepoorne betoon. Tsemendi ja täitematerjali mahuline vahekord on 1:8...1:20. Kui kasutada tavalist killustikku, siis on korebetooni tihedus 1500...1800kg/m3, keramsiitkruusa puhul aga 600...1000kg/m3. Korebetooni kasutatakse peamiselt seinte ehitamisel (plokkidena või monoliitvaluna). Seinad tulevad mõlemalt poolt krohvida, et sulgeda suuri lahtisi poore ja vältida seinte läbipuhutavust. Vahtbetooni valmistamisel segatakse ühes segistis kokku sideaine (tsement, lubi, põlevkivituhk jne), peenliiv ja vesi. Saadakse vedel lobritaoline mass. Teises segistis tehakse vahtu. Vaht saadakse vahutekitajast, veest ja liimist. Vahutekitajaks võib olla kampolseep, looma verepreparaadid, mõned pesuained jne. Liim muudab vahu mullid püsivamaks. Kolmandas segistis segatakse lobri ja vaht kokku. Saadud poorne taigen valatakse vormidesse. Kivistumise kiirendamiseks tooteid aurutatakse või autoklaavitakse (aurutatakse rõhu all). Vahtbetoontooteid saab teha ainult tehases. Gaasbetoonile antakse mulliline struktuur gaasitekitava lisandi abil, milleks on kõige sagedamini peenike alumiiniumi pulber. Sideaine peab sisaldama lupja. Kui sideaineks on tsement, siis tuleb lupja juurde lisada. Põlevkivituhksideainetes on lupja piisavalt. Lubja, alumiiniumi ja vee vahel toimub järgmine reaktsioon: 2Al+3Ca(OH)2+6H2O=3CaO.Al2O3.6H2O+3H2 Eralduv vesinik paisutab segu. Algul segatakse kokku sideaine, vesi ja peenliiv, seejärel lisatakse alumiiniumi pulber. Segu tuleb kohe valada vormidesse. Vormid valatakse täis umbes poolest saadik. Segu paisub 20…30 minuti jooksul ja vormid täituvad väikese liiaga. 2…4 tunniga segu tardub ja vormist üle kerkinud kuhikud lõigatakse maha. Tardunud segu on kergesti lõigatav. Väiksemaid tooteid vormitakse sageli lõikemeetodiga, st. suur rist-tahukas lõigatakse traatlõikuriga väiksemateks plaatideks või plokkideks. Vähem kasutatakse gaasitekitava lisandina vesinikülihapendit (H2O2), mis laguneb veeks ja hapnikuks. 2H2O2=2H2O+O, eralduv hapnik paisutab segu. Hapnik soodustab terase korrosiooni ja sarrustatud detailide puhul seda meetodit kasutada ei saa. Gaasbetoontooteid kivistatakse samuti aurutamise või autoklaavimisega.

36. Raudbetooni olemus ja võrdlus teiste materjalidega

8.1. PÕHIMÕISTEID RAUDBETOONIST Raudbetoon on liitmaterjal (komposiit-materjal), mis koosneb betoonist ja terasest. Betoon võtab vastu peamiselt survejõude ja teras tõmbejõude. Betooni ja terase kooskasutamist soodustavad järgmised asjaolud: *betoon töötab hästi survele ja teras tõmbele, *betoon nakkub küllalt hästi terase külge, *betoonil ja terasel on peaaegu võrdsed joonpaisumise tegurid, *betoon kaitseb terast küllalt tõhusalt korrosiooni eest, *tulekahju korral kaitseb betoon terast mõningal määral ülekuumenemise eest. Valmistamise viisi järgi jaguneb raudbetoon monoliitseks ja monteeritavateks. Monoliitne raudbetoon valatakse ehitusel sinna, kuhu ta lõplikult jääb. Selleks valmistatakse vastav raketis, mis peale betooni kivistumist lammutatakse. Monteeritav raudbetoon valatakse ja kivistatakse kusagil mujal (tehases) ja alles peale betooni kivistumist monteeritakse kohale. Raudbetoonkonstruktsioone võib sarrustada üksikvarrastega, tasapinnaliste võrkudega või ruumiliste karkassidega. Võrgud ja karkassid on kokku keevitatud või traadiga seotud. Sarrustamise viisi järgi jagunevad raudbetoonkonstruktsioonid kahte liiki: tavaline raudbetoon ja pingebetoon. Pingebetoonis on sarrus juba enne väliskoormise rakendamist pinge all (välja venitatud). Sarruse pingestamine vähendab konstruktsioonide deformatsioone ja väldib pragude tekkimist.

8.2. RAUDBETOONI OMADUSED *Raudbetoon koosneb 80-90% ulatuses lihtsatest ja suhteliselt odavatest materjalidest (liiv, killustik, vesi).

26

*Raudbetoon ei põle, ei kõdune ega korrodeeru. Seetõttu on ta võrdlemisi püsiv materjal, ületades oma vanuse poolest puit- ja metallkonstruktsioone. *Raudbetoonist on võimalik valmistada väga erineva kuju ja mõõtmetega konstruktsioone. *Raudbetoonkonstruktsioonid on tugevad, ületades puit- ja kivikonstruktsioonide tugevust. *Raudbetooni puudusteks on tema suur kaal ja suhteline haprus (puidu ja metalliga võrreldes).

Monteeritaval raudbetoonil on monoliitse ees järgmised eelised: *ehituskestvus lüheneb betooni kivistumise aja arvelt, *tööde kvaliteet tehases on enamasti kõrgem kui ehitusplatsil, *materjali kulu raketiste tegemiseks väheneb (tehases kasutatakse korduvkasutatavaid vorme), *monteeritavatele detilidele saab anda ökonoomsemat kuju (õõnespaneel, ribipaneel jne), *talvetingimused segavad ehitamist vähem, kuna betoneerimine ehitusplatsil jääb ära, *on võimalik kasutada efektiivsemaid sarruse liike (pingesarrus, kimpsarrus jne).

Monteeritava raudbetooni puudusteks on: *monteeritavad elemendid piiravad võimalusi projekteerimisel, *monteeritavate detailide omavaheline ühendamine on mõnevõrra tülikas (ühendamine toimub monoliitimisega või keevitamisega), *esineb ühendusosade korrosiooni oht, *terase kulu on suurem tariraudade ja ühendusosade võrra.

37 Raudbetoondetailide valmistamise meetodid

8.3. RAUDBETOONTOODETE VALMISTAMINE Raudbetoontooteid tehakse kas kinnistes tsehhides või lahtistel platsidel. Kogu tootmisprotsess koosneb järgmistest põhitöödest: *toormaterjalide (tsement, liiv, killustik, sarrus) vastuvõtt ja ladustamine, *sarruse valmistamine, *betoonisegu valmistamine, *toodete vormimine, *toodete kivistamine, *toodete vormist vabastamine, *tehniline kontroll ja toodete markeerimine, *valmistoodangu ladustamine. Tähtsamad raudbetoontoodete valmistamise moodused on järgmised. Agregaat-voolumeetodi puhul tõstetakse valmistatav toode (koos vormiga) ühelt opertsioonikohalt teisele kraana abil. Igas kohas peatub toode nii kaua, kui vastava töö sooritamiseks aega kulub. Peamisteks tehnoloogilisteks operatsioonideks agregaat-voolumeetodi puhul on: *vormi ettevalmistamine, *toote vormimine, *toote kivistamine, *toote vormist vabastamine, *toote ladustamine. Agregaat-voolumeetod on väga paindlik tootmisviis. Samas tsehhis saab toota erinevaid detaile, vahetades ainult vormi. Seetõttu on see meetod ka üks enamkasutatav.

27

Konveier-voolumeetodi puhul liigub toode mööda konveierit kindla rütmi järgi. Tööoperatsioonid tulevad jagada nii, et nad võtaks ühepalju aega. Samal konveieril läbib toode ka aurutustunneli. Konveier on seadistatud ühe kindla toote valmistamiseks ja mõne teise toote jaoks ta alati ei sobi. Eestis see meetod kuigi levinud ei ole. Stendimeetod leiab kasutamist väga suurte ja raskete toodete valmistamisel (sageli lahtistel platsidel). Vorm (matriits) asub alaliselt ühel kohal. Vajalikud seadmed liiguvad vormi kohal. Ka toote kivistamine toimub samas. Selleks asetatakse tootele peale aurutuskate, mille alla juhitakse aur. Pärast kivistumist tõstetakse toode vormist välja. Nii on vaja toodet tõsta ainult üks kord. Kassettmeetod leiab kasutamist peamiselt plaadikujuliste õõnteta detailide valmistamisel. Tooted valatakse serviti asendis, mitu tükki kõrvuti. Kassettvormi külge on monteeritud vibraatorid, millede töötamisel betoon tiheneb. Vormide ümber on aurukarp, kuhu juhitakse aur. Kassettvorm asub ühel kohal. Ekstruuder-meetodi puhul surutakse betoon välja detaili ristlõikele vastava kujuga avast. Ekstruuder (tigupress) ise taganeb ja laotab väljasurutud betooni pikale metallplaadile kuni 200m pikkuse ribana. Plaat on alt soojendatav ja vormitud tootele tõmmatakse peale soojust isoleeriv kate. Peale betooni kivistumist saetakse toode vajaliku pikkusega juppideks. Eestis toodetakse selle meetodiga vahelae-õõnespaneele.

38. Raudbetoondetailide põhitüübid- vundamendiplokid, seinaplokid, talad, sambad,

vahelaepaneelid, seinapaneelid

Vundamendiplokid tehakse raskebetoonist. Lintvundamendid koosnevad kahest peamisest plokitüübist: taldmikuplokid ja keldriseinaplokid. Postvundamendid on kas astmelised või püramiidikujulised ja nendel on süvend samba otsa jaoks. Taldmikuplokid on harilikult sarrusega, keldriseinaplokid sarruseta. Seinaplokid jagunevad suur- ja väikeplokkideks. Suurplokid tõstetakse kohale kraanaga, väikeplokid käsitsi. Seinte suurplokid tehakse mingist kergbetoonist (Eestis on neid tehtud kõige sagedamini mullsilikaltsiidist), tihedusega kuni 1200kg/m³ ja survetugevusega 2,5…10N/mm² (sillusplokid on märksa tugevamad). Suurplokkide paksus vastab seina paksusele; teised mõõdud on väga erinevad, sõltuvalt ploki tüübist. Suurplokk-hooneid praegu Eestis ei ehitata, kuid olemasolevatest hoonetest moodustavad nad küllalt suure osa ja nende rekonstrueerimisega tuleb tegeleda. Väikeplokke tehakse raskebetoonist, mullbetoonist (gaaskukermiit) või poorse täiteainega kergbetoonist (keramsiitbetoonist). Väikeplokid võivad olla õõntega või ilma. Mõõdud võivad olla mitmesugused. Väikeplokke laotakse seina käsitsi, nagu suuri telliseid. Väikeplokke kasutatakse peamiselt 1…2 korruseliste hoonete ehitamisel. Seinapaneelid moodustavad enamal juhul terve ruumi seina. Välisseinapaneelid tehakse kas ühe- või mitmekihilised. Eestis ehitatud paneelmajade välisseinad on enamuses kolmekihilistest paneelidest, kus kahe raudbetoonikihi vahel on soojaisolatsioonimaterjal. Ühekihilised välisseinapaneelid tehakse kergbetoonist või mullbetoonist. Sisemised kandeseinad tehakse ühekihilised raudbetoonist, paksusega 80…120mm. Mittekandvaid vaheseinu tehakse ka kipsbetoonpaneelidest. Talad võivad olla mitmesuguse ristlõikega. Talad on kas tavalisest raudbetoonist või pingebetoonist. Raudbetoontalade ristlõige võib olla mitmesugune. Talad on varustatud tariraudadega, millede abil nad keevitatakse sammaste külge. Kõige väiksemateks taladeks on sillustalad, millede laius vastab tellise mõõtudele (120 või 250mm), teised mõõdud on erinevad, sõltuvalt ava laiusest. Sillustalasid kasutatakse tellishoonete puhul ukse- ja aknaavade sildamiseks.. Sambad on ruudu-, ristküliku- või ringikujulise ristlõikega. Tööstushoonetes kasutatakse ka kahetüvelisi sambaid. Kuna sambad on mõeldud talade kandmiseks, siis peavad neil olema vastavad tugipinnad. Tugipindu võib olla üks või kaks, sõltuvalt samba asukohast hoones. Ühekordse hoone samba pikkuse määrab ära hoone kõrgus. Mitmekorruseliste hoonete sammaste pikkus on enamasti 2 korruse kõrgust, harvem ka ühe korruse kõrgus.

28

Vahelaepaneelid on kas ribakujulised või tervet ruumi katvad suurpaneelid. Ribakujulised paneelid toetuvad ainult otstest seintele või taladele. Kuju järgi jagunevad nad õõnes- ja ribipaneelideks. Õõnespaneele kasutatakse peamiselt elu- ja ühiskondlikes hoonetes, ribipaneele aga tööstushoonetes. Suurpaneelid katavad tavaliselt tervet ruumi ja neid kasutatakse peamiselt paneelhoonetes. Nad võivad olla õõntega või ilma.

39. Müürimördid

Müürimört peab olema küllalt tugev, kuna ta moodustab koos tellistega kandva seina, samba või muu kandekonstruktsiooni.Tsementmört koosneb tsemendist, liivast ja veest. Ta on hea tugevusega, kuid plastsus ja veehoidvus on tal halb. Plastsust võib suurendada plastifikaatorite lisamisega. Tsementmörte võib kasutada igasuguste niiskustingimuste juures. Niisketes kohtades saab kasutada ainult tsementmörte.Lubimört (lubi, liiv ja vesi) on suhteliselt nõrk ( survetugevus ca 1,0 N/mm²), kuid väga plastne ja vett hoidev. Kasutada saab teda kuivades ja vähem koormatud kohtades. Lubimördiorienteeruv seguvahekord on 1:3…1:5 (1 osa lubja kohta 3…5 osa liiva).Savimört leiab kasutamist peamiselt pottsepatöödel. Savimördi peamiseks puuduseks on see, et ta ei kivistu (ainult kuivab tahkeks). Seepärast saab teda kasutada ainult kuivades kohtades. Savimördi positiivseteks omadusteks on kõrge kuumakindlus ning hea plastsus ja veehoidvus. Savimörtide orienteeruv seguvahekord on 1:2…1:4 (1 osa savi kohta 2…4 osa liiva).Segamörtidest leiavad müüritöödel kasutamist peamiselt tsement-lubimört ja vähem tsement-savimört. Tsement annab neile mörtidele hea tugevuse ja lubi või savi hea plastsuse ja veehoidvuse. Seetõttu kasutatakse sageli segamörte. Lubi või savi segatakse mörti vedela taignana. Nii seguneb ta kergemini. Segamördi seguvahekord valitakse harilikult tabelite järgi ja ta antakse 3 arvuga. Näit. 1:1,5: 6 (1 osa tsemendi kohta 1,5 osa lupja või savi ja 6 osa liiva). Vee hulka mördi seguvahekorras ei anta. Vett lisatakse mördi segamise käigus silma järgi.

40. Krohvimördid

Krohvimört peab olema hästi töödeldav (plastne) ja küllaldase veehoidvusega, et kuiv aluspind mördist liialt vett välja ei imeks. Krohvitakse 2…3 kihis. Esimene kiht (sisseviskekiht) tehakse vedelama mördiga, et ta tungiks pinnakonaruste vahele ja nakkuks hästi aluspinnaga. Teise kihiga (põhikiht) tehakse krohvitav pind tasaseks. See kiht on ebaühtlase paksusega ja tuleb teha jäigema seguga. Viimistluskihi mört peab olema tehtud peene liivaga, et saada siledamat pinda. Vajaliku plastsuse ja veehoidvuse saavutamiseks peab krohvimördi sideaine sisaldus olema suurem kui müürimördil. Krohvilt ei nõuta harilikult nii suurt tugevust kui müürimördilt. Seepärast on krohvimörtide valmistamisel otstarbekas kasutada madalama tugevusklassiga (odavamaid) sideaineid.Lubimörti kasutatakse kuivemates kohtades. Tema seguvahekord võetakse 1:2…1:3, olenevaltlubja sordist. Lubimört on hästi töödeldav ja rahuldava tugevusega. Lubikrohviga kaetud seinadannavad hästi niiskust välja.Lubi-kipsmört leiab kasutamist peamiselt lagede ja puitpindade krohvimisel. Lae krohvimisel on tähtis, et mört kiiremini tarduks, ega vajuks laest lahti. Puidu külge nakkub kips teistest sideainetest paremini. Lubi-kipsmört saadakse lubimördist sel teel, et vahetult enne pinnale kandmist lisatakse talle 0,2…1 osa kipsi 1 osa lubja kohta.Tsement-lubimörte kasutatakse niiskemates kohtades ja seal, kus krohvilt nõutakse suuremat tugevust. Tsement-lubikrohvide orienteeruv seguvahekord on 1: 1: 6…1: 2: 9 (tsement : lubjataigen : liiv).

29

Tsementmörte kasutatakse peamiselt hüdroisolatsioonikihtide aluse tasandamiseks ja juhul kui krohvikiht hiljem asub vees.

41. Mördi plastsuse ja tugevusklassi määramine

9.2. MÖRTIDE ÜLDOMADUSEDVärsket mörti iseloomustavad tema plastsus ja veehoidvus ja kivistunud mörti tugevus ja nakekividega.Plastsus iseloomustab mördi töödeldavust (paigaldatavust ja silutavust). Eriti tähtis on plastsus krohvimörtide puhul. Mördi plastsust kontrollitakse standardse koonuse mörti vajumise sügavuse järgi (cm-tes). Mördi plastsus oleneb peamiselt vee hulgast, sideaine hulgast ja plastifikaatorite sisaldusest. Plastifikaatoriteks nimetatakse orgaanilisi pindaktiivseid aineid, mis parandavad mördi töödeldavust. Kuna mördis puudub jämetäitematerjal, siis on täitematerjali terade üldpind suurem kui betooni puhul ja sideainet kulub selle katmiseks rohkem, seega mört vajab sideainet rohkem kui betoon. Mörte võib valmistada märksa madalama tugevusklassiga sideainest.Tugevus on müürimörtide puhul üks tähtsamaid omadusi. Tugevuse järgi jagatakse mördid, sarnaselt betoonidega, tugevusklassidesse (1…15). Tugevusklass näitab proovikuupide survetugevust (N/mm²), peale 28 päevast kivistumist. Kuubid valatakse imavale alusele (kuiv tellis) asetatud ilma põhjata vormis. Tellis imeb osa vett endasse ja sellega luuakse mördile sarnased kivistumistingimused, võrreldes müüris kivistumisele. Mördi tugevus oleneb samadest teguritest kui betooni puhulgi.

42. Kuivsegud, pesukrohv, tehismarmor

Pesukrohv (terrasiitkrohv) tehakse tsemendist, veest ja kivipurust (dolomiit, graniit, antratsiit, marmor jne). Ca 50% kivipurust asendab liiva (jämedus 0,15…2,5 mm) ja 50 % on peenkillustik (5…10mm). Aluspind tasandatakse tavalise krohviga ja sellele kantakse terrasiitsegust kattekiht. Enne tsemendi tardumise lõppemist pestakse krohvi pinda veega või nõrga soolhappe lahusega. Sel teel uhutakse kivikildude pealispindadelt tsement maha. Terrasiitkrohvi kasutatakse välistöödel. Ta on ilmastikukindel ega vaja värvimist. Soovitud värvitooni saamiseks segatakse mitut kivipuru kokku. Heledamaid krohve saab teha ainult valge tsemendiga.Tehismarmor kujutab endast lihvitud ja poleeritud krohvi. See tehakse mingi tugeva sideainetaignast (kõrgtugev kips, valge tsement), millele segatakse juurde pigmenti. Taigen segatakse nii,et ta jääks kirju. Segu kantakse pinnale ja peale kivistumist lihvitakse üle. Saadakse pind, mismeenutab poleeritud marmorit. Tehismarmorit kasutatakse sisetöödel.Tehismarmori saamine on väga töömahukas ja erioskusi nõudev.KUIVSEGUDKuivsegudeks nimetatakse valmis ehitussegusid, milledes puudub ainult vesi. Kuivsegusid turustatakse paberpakendis. Pakendil on antud segamisõpetus ja vajalik vee hulk. Kuivsegud koosnevad sideainest (sideainetest), täitematerjalist (täitematerjalidest) ja lisanditest (plastifikaatorid, tardumise aeglustajad jne).Tähtsamad kuivsegude alaliigid on:*müürimördid,*krohvimördid,*pahtelsegud (viimistlussegud),*plaatimissegud,*vuugitäited,*peenteralised betoonid jne.

30

Kuivsegusid segatakse silindrilises anumas mikser-tüüpi käsiseguriga. Kuivsegude kasutamisel saab segusid teha väikeste koguste kaupa ja segu tardumise oht seetõttu praktiliselt puudub. Puudub ka vajadus ehitusplatsi segusõlme järele.

43. Silikaattellise tootmine ja olulised ehituslikud näitajad

Silikaattellis Silikaattellise tootmisel esinevad järgmised põhioperatsioonid:*liiva kaevandamine, toimetamine tehasesse ja sõelumine;*lubja jahvatamine;*segu valmistamine koos lubja kustutamisega*segu täiendav segamine ja vee lisamine vajaduse korral*telliste vormimine metallvormides pressimise teel*toortelliste ladumine vagonettidele;*telliste kivistamine autoklaavisSilikaattelliste värvus on enam-vähem valge. Kunagi lisati telliste segule põlevkivituhka. Need tellised olid veidi hallikad. Vanemates hoonetes võib neid telliseid kohata. Pigmentide lisamisega võib saada ka värvilisi telliseid. Silikaattellist ei tohi kasutada vundamentides ja soklites - ei ole küllaldase külmakindlusega ja niiskusekindel vees; ahjude, korstnate, lõõride valmistamiseks - ei ole tulekindel (püsiv kuni 6000C; pehmeneb 1100-12000C juures), võrdle keraamilise tellisega. On odavam kui keraamiline tellis. Silikaattelliste tugevusklassi määramine toimub sarnaselt savitellistele. Kuna silikaattelliste külgpinnad on küllalt siledad, siis survetugevuse määramisel tsemenditaignast silumiskihte vaja ei ole.

44 Autoklaavitud poorbetoontooted- tootmine, kasutamine, tooted

AUTOKLAAVITUD POORBETOONTOOTEDPõhitooraineteks on- tsement, lubi ja peeneks jahvatatud kvartsliiv. Tinglikult koosneb poorbetoon veel suures osas õhust, mis paikneb materjali suletud poorides, mille läbimõõdud on 0,5-2,0 mm. Poorides paiknev õhk annab toodetele suured soojusisolatsiooni omadused ja suure tulekindluse. Poorbetoontoodetes on tahket materjali umbes 20 %, 0,5...2,0 mm makropoore umbes 50 % ja makropooride vahelises osas mikropoore umbes 30 %.Tootmisprotsess. Põhimaterjalide ja vee segusse lisatakse reaktsioonitekitajana alumiiniumpulbrit, mille tulemusel segu kerkimise ja tardumisega samaaegselt moodustub vesinikugaaside eraldumise käigus materjali suletud pooridega struktuur. Vormid valatakse täis ca 60% ulatuses. Seejärel lähevad tooted eelaurutusele. Segu paisub ja tardub. Pärast tardumist lõigatakse umbes plastiliini tugevuse saavutanud segumassiivlõikemasinal traatidega õigete mõõtudega toodeteks. Lõpliku tugevuse saavutavad tooted autoklaavides nende termilisel töötlemisel auruga kõrge temperatuuri ja rõhu režiimil. Autoklaavimisprotsessi käigus tekib lähteainetest uus homogeenne mineraal - tobermoriit, mis koos poorse struktuuriga annabki materjalile üheaegselt tema tugevuse ning kerguse. Poorbetoonil jääb toodetesse tootmisprotsessi käigus teatud hulk niiskust, mis on 30-35 % massi järgi. Eestis on ehitusturul põhiliselt Aeroc ja Silbet tooted.Põhilisemad poorbetoontootedSilbet tootedAeroc tootedToodete nomenklatuuri kuuluvad plokid, vaheseinaplaadid, U-plokid, sillused (armeeritud).

31

45. Kipstooted- tootmine, pos. ja neg. omadused, tooted

Kipssideainete (ehituskips, kõrgtugevkips jt) tootmisel on tarvilik silmas pidada järgmist:*tuleb kasutada lisandeid, et vähendada sideaine kulu, aga ka kipsdetailide deformatiivsust*hapruse tõttu armeerida: papp, paber, orgaanilised kiudained, alumiiniumsarrus*suure hügroskoopsuse tõttu ei saa kasutada isoleerimata terassarrust.

Kipsil ja kipstoodetel on paljude teiste kivimaterjalide ees järgmised eelised:*kipsi kiire tardumine kiirendab tootmistsüklit,*kuna kips kivistumisel ei kahane, siis on temast võimalik valmistada väga täpse kuju ja suurusega tooteid,*valatud kipstoodete pealispind on võrdlemisi sile ja viimistlustööde maht seetõttu väheneb,*kipstooted on paljudest teistest kivimaterjalidest mõnevõrra kergemad,*kipsi valge värvus annab soodsamaid võimalusi viimistlustöödel,*kipstooted on mehaaniliselt suhteliselt kergesti töödeldavad.

Kipstoodete puudusteks on nende suhteliselt väike tugevus ja nõrk veekindlus. Seetõttu ei saa neid kasutada kandvates konstruktsioonides ja niisketes kohtades (välistöödel ja märgades siseruumides). Mõningate lisandite manustamisega on võimalik kipstoodete veekindlust mõnevõrra suurendada.

Tooted:*Paberiga kaetud heli-isolatsiooni kipsplaadid*Armeeritud plaat*Suuremõõtmelised vaheseinad*Vaheseinaplaadid*Ventilatsioonikanalite detailid*Viimistlusmaterjalid (kipsplaadid, näit firmadest Gyproc, Knauf jt)*Konstruktsioonimaterjalid – seinapaneelid, suuremõõtmelised detailid jms*Perforeeritud akustilised plaadid*Lubi-kips kuivsegudValmistatakse segu, antakse kuju valamisega, pressimise või valtsimisega (kalandreerimisega) ning seejärel kivistatakse kas kõrgendatud või normaaltemperatuuril.

46. Betoonkivid

Betoonkivide all mõistetakse üldiselt*teede, tänavate, väljakute ja õuede katteks kasutatavaid betoonist väikesemõõdulisi kive või ka plaate, nn UNI-kivid*mitmesuguseid betoonist katusekive*seinamaterjali, nn Columbia-kivi: fassaadi-, silluse-, sarruseplokid, mitmesugused murtud kivid jne. Columbia kivi survetugevus on 18-24MPa, tulepüsivus kuni 2h olenevalt ploki mõõtudest. Betoonkivides üldiselt sarrust ei kasutata. Betoonkatusekivid valmistatakse väga täpselt koostatud tsement-peentäitematerjal-värvaine väga väikese niiskusega segu kokkusurumise teel. Kivinemine toimub kõrgendatud temperatuuril.UNI-kivid valmistatakse paksusega 60±3mm ja 80±3mm. Esimesed sobivad põhiliselt kõnniteede sillutamiseks, teised sõiduteedele. Tihedus 2100kg/m3, tugevus 3,5MPa

32

Betoontellised (Columbia-kivid) valmistatakse peenteralisest betoonist, millele võib olla lisatud pigmente. Nii võib saada mitmes värvitoonis kive. Kasutatakse Columbia-kive peamiselt hoonete välisvooderduseks. Nad on kas sileda või murtud pinnaga. Kivide paksus on 57 või 90mm, teised mõõdud mitmesugused. Kivide külmakindlus peab vastama viimistlustellistele kehtestatud nõuetele.Marmoroc-plaadid valmistatakse purustatud marmorist, tsemendist ja värvipigmendist. Pind on kergelt krobeline või sile ja kaetud vett hülgava kihiga. Plaatide mõõdud: pikkus 600mm ja 300mm (rea- ja nurgakivi), kõrgus 100mm konstruktsiooni, paksus 24mm. Plaadid on poolsulund-voodrilauale sarnase ristlõikega. Marmoroc-plaate kasutatakse hoonete välisvooderduseks. Vooderdise alla jääb õhuvahe, mis on hästi ventileeritav ja kondentsniiskuse tekkimine seina välispinda on seetõttu välistatud. Marmoroc-vooderdist kasutatakse kõige sagedamini vanade hoonete väliskatteks, samas ka uute hoonete voodrites võib seda kohata.’

47. Bituumenite olemus ja nende kasutamine

Bituumenmaterjalid on kolloidsed süsi-vesinikühendid. Hea kleepuvuse tõttu nimetatakse neid ka orgaanilisteks sideaineteks. Erinevalt mineraalsetest sideainetest, nad ei kivistu, vaid seovad ainult oma kleepuvusega. Bituumenmaterjalid on veetihedad ja vees praktiliselt lahustumatud. Seepärast kasutatakse neid laialdaselt hüdroisolatsiooni-materjalide tootmisel. Bituumenmaterjalid on hea keemilise püsivusega (taluvad enamikke happeid). Lahustuvad nad naftasaadustes ja mitmetes orgaanilistes lahustajates. Värvilt on nad mustad või tumepruunid. Toatemperatuuri juures on nad tahked, sitked või vedelad ained. Temperatuuri tõusuga nad sujuvalt vedelduvad (ilma järsu üleminekuta tahkest olekust vedelasse). Bituumenmaterjalide rühma loetakse ka tõrvad.Bituumenite baasil valmistatakse*bituumenemulsioone,*asfaltmörte ja -betoone*katusekatte ja hüdroisolatsioonmaterjale,*tihendusmaterjale,*liimaineid,*samuti korrosioonivastaseid võõpasid, lakke ja mastikseid.Bituumenmaterjalide peamisteks puudusteks on nende madal temperatuuripüsivus ja vananevus (muutuvad aja jooksul).

48. Katusekattematerjalid- keevisruberoid, plaatruberoid, laineplaadid, mastikskatted

Keevisruberoidile on kleepekiht peale kantud juba tema valmistamisel. Et ruberoid rullis kokku ei kleepuks, on kleepekiht kaetud õhukese polüetüleenkilega. Kleepekiht sulatatakse üles rulli lahti kerimisel (katusel) kuumaõhupuhuriga. Polüetüleenkilet ei eemaldata, see sulab koos kleepekihiga.Keevisruberoidid võivad olla:*lauskleepega (liimikiht on kogu papi pinnal),*ribakleepega (liim on ribade kaupa),*punktkleepega (liim on üksikute laikudena).Plaatruberoid (ruberoidsindlid) kujutab endast paksemat ruberoidi, mis on tükeldatud mitmesuguse kujuga plaatideks. Plaatide pikkus on kõige sagedamini 1000mm. Plaatruberoidi kasutatakse tiheda laudroovitusega kaldkatuste katmiseks. Plaadid naelutatakse roovitusele. Järgmise rea ülekate kleepub alumise rea plaatidele. Plaadid on alt kaetud külmalt liimuva kihiga, mis on kaetud veel kilega. Enne plaatide paigaldamist tuleb kile

33

eemaldada. Ruberoidplaadid valmistatakse harilikult kummibituumeni baasil. Puistekihiks on mitmesuguseid värvilised kivipurud.Bituumen laineplaadid. Materjali koostises on ligi 50% tselluloosi, 5% värvainet ja mineraalseid lisandeid ning 45% bituumenit. Tselluloosi- ja polüesterkiud segatakse vedelaks pulbiks. Pulber pressitakse lainelisse vormi, vorm suunatakse ahju. Pikad kiud armeerivad materjali ning see jääb elastseks. Edasi läheb materjal värvimisse. Värv tungib sügavale kiudude vahele, alles seejärel immutatakse bituumeniga. Materjali toodetakse mõõtudes 2000x940, 2000x1220mm. Materjali paksus on 3,2mm. Kinnitatakse papinaeltega. Bituumeni omadustest tingituna ei ole soovitatud paigaldada temperatuuril alla -10C.Mastikskatted kujutavad endast vedelat segu, mis kantakse katuse pinnale valamisega, pihustamisega, võõpamisega, rulliga jne. Segu tardub ja moodustab liitekohtadeta katusekatte või muu hüdroisolatsioonikihi, paksusega 1…3mm. Katte võib peale kanda ühes või mitmes kihis. Mastiksi koostis võib olla mitmesugune. Neist enamkasutatavad on kummi ja bituumeni segud.

50. Plastmasside koostis ja töötlemine- erinevad vormimisviisid

PLASTMASSIDE TÖÖTLEMINEPressimine leiab kasutamist termoaktiivsete ja jäikade termoplastsete vaikude puhul. Lähtematerjaliks on presspulber, mis koosneb peenestatud vaigust, pulbrilisest täiteainest ja pigmendist. Kuum presspulber surutakse metallvormis suure rõhu all kokku ja lastakse rõhu all jahtuda. Vaik sulab ja liidab täiteaine terakesed kokku.Surve all valamist kasutatakse peamiselt termoplastsete vaikude puhul. Vedel kuum mass surutakse mööda valukanaleid kinnisesse vormi. Vormi jahutatakse ja sula mass hangub kiirelt. See meetod on suure tootlikkusega, protsess kestab 5…40 sekundit.Ekstruudermeetodi puhul surutakse poolpehmeks kuumutatud plastmass välja soovitud detaili ristlõikele vastava kujuga avast. Nii toodetakse torusid, liistmaterjale ja teisi pikki ühtlase ristlõikega materjale.Valtsimisega (kalandeerimisega) toodetakse ühtlase paksusega õhukesi materjale (põranda- ja seinakattematerjalid, kiled jne). Pehmeks kuumutatud toorainete segu valtsitakse ühtlase paksusega kihiks. Sageli valtsitakse mitu õhukest materjali kokku, kusjuures üheks kihiks võib olla riie, paber jne.Keevitatavad on termoplastsed vaigud. Keevitatakse kuuma õhujoaga (temp. 150...3500C). Keevitamine sarnaneb mõnevõrra metallide gaasikeevitusega, leegi asemel väljub düüsist kuum õhu juga. Termoplastseid vaike saab ühendada ka kontaktkeevitusega (kilesid).

52. Plastmassidest rullmaterjalid

Rullmaterjale kasutatakse põrandate, seinte, katuste jne katteks ning auru- ja hüdroisolatsiooniks. Rullmaterjalidest põrandakatete üldnimetusena kasutatakse sageli linoleumi . Linoleumid võivad olla aluskihiga (riie, klaas- või sünteeskiust riie, paber jne) või aluskihita. Linoleume valmistatakse tavaliselt kuumvaltsimisega. Valtsitav segu koosneb sideainest (sünteetiline vaik, tehisvärnits, taimeõli, kautšuk jne), täitematerjalist (talk, kriit, kaoliinsavi, puidu- või korgijahu jne), pigmendist ja plastifikaatorist. Linoleum võib olla ühe- või mitmekihiline. Linoleumirulli laius on 1,4-3,0m. Linoleumi paksus võib olla näit. 2,6mm, 3mm, 3,2mm jm. Põranda alusele linoleumid liimitakse ja liitekohad ühendatakse kuumõhukeevitusega.

34

54 Plastidest soojaisolatsioonimaterjalid- EPS, XPS, PUR

Soojaisolatsioon: *Mullplastid Kõige enam levinud mullpolüstüreen EPS (expanded polystyrene). Värvus valge. Valmistatakse pentaani sisaldavatest polüstüreengraanulitest. Kasutatakse vormitud tooteid: plaate jms. Vormis paisutatud EPS tihedus 10-35kg/m3, survetugevus suureneb koos tihedusega. _=0,035…0,040W/m0C. Veearupidavuskoefitsent μ=20-100. Survepinge 10% deformatsioonil 30-500kPa. Kasutuspiirkond +70…+1000C.Ekstruudermullpolüstüreeni (XPS). Värvus sinine. Tugevam, tihedam, väikesem veeimavus. Tihedus- 25…45 kg/m3, _=0,035…0,045W/m0C. Veearupidavuskoefitsent μ=80-200. Survepinge 10% deformatsioonil 150-700kPa. Kasutatakse seal, kus on tegemist koormuse all töötavates ehitise osades. Kasutatavus kuni 750C.Mullpolüuretaan (PUR): kasutatakse erineva tiheduse ja jäikusega plaatide, samuti aga vedela massina (vahuna). Kõva mullpolüuretaan on hea soojusisolatsioonimaterjal oma suletud pooride tõttu. Kasutamise temperatuur kuni 200…2500C. Väike veeimavus. Keemiliselt ja bioloogiliselt püsiv. Põlev, süttivuse vähendamiseks kasutatakse spetsiaalseid lisandeid. Soojajuhtivus _=0,02…0,03W/m0C. Kasutatakse soojustusena paneelides, tihendusvahuna aga ka niiskusisolatsioonina. Hea nake teiste materjalidega.

55. Orgaanilise päritoluga soojustusmaterjalid- tselluvill, mullpolüuretaan, mullpolüstüreen

Tselluvill valmistatakse utiilpaberist. Koosneb 80% makulatuurist ja 20% antiseptikutest ja antipüreenidest (boor ja booraks). Tselluvilla puhul on tegemist lahustite jääkide emissioonidega, teatavasti eraldatakse kiud paberijääkidest suures lahusti hulgas. Tselluvilla tulekindluse tõstmiseks immutatakse teda mineraalse tulekaitsevõõbaga. Tselluvilla omadused: on loodussõbralik, niiskuskindel, ei pehki ega mädane, ei niisku ja laseb seintel hingata, närilised teda ei söö. Süttimiskindel, tuli ei levi, ei põle.Mullpolüuretaani toodetakse nii kinniste kui ka lahtiste pooridega, nii jäika kui ka pehmet. Tihedused 24-32kg/m3. On väga hea soojaisolatsiooniomadustega _=0,024W/mK, _=32 kg/m3. On kallim kui mullpolüstüreen, kuid on sobivam kasutada kõrgematel temperatuuridel. Põleb kiiresti temperatuuril 6500C. Põlemisel tekivad mürgised gaasid, suitsu tekib samuti enam kui puidu põlemisel. Mullpolüuretaan ei sobi seega kasutamiseks kohtades, kus ta võib kokku puutuda lahtise tulega. Veeaurupidavus on hea, mõõtude stabiilsus temperatuuri muutudes ja keemiline püsivus mitmete keemiliste ühendite suhtes kõrge. Kasutatakse tihti tihendusvahtudena ja isolatsioonimaterjalina konstruktsioonides, kus tulega otsest kokkupuudet ei ole.Mullpolüstüreen-isolatsioonmaterjalid. Mullpolüstüreen on vastupidav nii puhtale kui ka mereveele, lämmastikhappele, leelistele, alkoholidele ja loomsetele ning taimsetele rasvadele, kuid ei ole vastupidav eetrile, kloororgaanilistele ainetele, tärpentinile, bensoolile, ketoonidele, estritele jms. On põlev kõikides oma vormides. Põledes eritab vingugaasi ja palju paksu musta suitsu. Tulekaitsevahendid vähendavad ainult süttivust, mitte põlevust ja suurendavad suitsu hulka. Vajab põlemiseks 150 korda rohkem õhku kui puit. Leegi levimise kiirus pinnal on kiire.Mullpolüstüreenid jagunevad:*Paisutatud polüstüreen EPS*Ekstruuderpolüstüreen XPS, DOW(vt. ptk. 12.5 Plastide kasutamine ehituses)

56. Mineraalsed soojaisolatsioonimaterjalid- tootmine, klaasvill, kivivill, akustilised plaadid

Mineraalvill saadakse mingi mineraalaine sulatamisel ja sulamassi kiududeks pihustamisel. Mineraalvilla tooraineteks võivad olla looduslikud kivimid, räbud, klaas jne. Tooraine sulatatakse. Saadud sulamass on veniv vedelik, mis pihustatakse kiududeks suruõhu- või aurujoas või tsentrifuugpihustis. Tekkinud kiud langevad

35

korrapäratult üksteise peale, moodustades villa meenutava massi. Mineraalkiududele pihustatakse juurde mõnd kleepuvat sideainet ja villa kiht suunatakse valtside vahelt läbi. Nii muudetakse vill kompaktseks materjaliks.Mineraalvill ei põle, ei kõdune, on väikese hügroskoopsusega ja suure soojapidavusega materjal. Klaasvilla peamiseks tooraineks on klaasimurd, millele lisatakse veel soodat ja lubjakivi. Klaasvill ise on valge, kuid sideaine muudab ta kollakaks. Klaasvill on väga elastne. Pakkimisel pressitakse teda kokku 40…80%, mis tunduvalt lihtsustab tema transportimist ja ladustamist. Oma elastsuse tõttu täidab ta hästi isoleerivat ruumi. Kivivill valmistatakse looduslikust kivimist (nt basaldist). Ta on kõige kuumakindlammineraalvilla liik. Orgaaniline liimainehakkab aurustuma 200…2500C juures, kuid kivivill ise hakkab klompuma alles ca 11000C juures. Seetõttu saab kivivilla kasutada väga kõrgete tulekaitsenõuetega kohtades. Tuntuimad tootjad Rockwool ning Paroc AS. Kasutatakse seinte, katuste, põrandate, samuti torustiku isoleerimiseks. Koormusttaluvaid, jäikasid plaate kasutatakse põrandate, lamekatuste, betoonivalu jms soojustamiseks. Puhurvilla kasutatakse ehitiste mitmesugustes osades, kus juurdepääs on raskendatud.Akustilised plaadid kujutavad endast jäiku mineraalvillast plaate, mis on ühelt poolt kaetudviimistluskihiga. Akustilistest plaatidest tehakse peamiselt ripplagesid. Plaadid on hea helineelavusega. Näiteks: “Ecophon” ripplaeplaadid tehakse “Isover-klaasvillast”. Nad on kerged, lihtsalt paigaldatavad, mittepõlevad, vajaduse korral saab katta ka kõverpindu. Plaatide standardpaksused on 15, 20, 30, 40, 50 ja 100mm. Mittekandvate vaheseinte heliisolatsioonikskasutatakse tänapäeval peamiselt mineraalvilla.

59. Tapeedid- pabertapeedid, vinüültapeedid, tekstiiltapeedid

14.8. TAPEEDIDTapeedid on seina viimistlusmaterjalid, mida toodetakse mitmetel alustel: paber, riie, klaaskangas. Pabertapeedi muster kas trükitakse või pressitakse sisse krunditud või kruntimata aluspaberisse. Tapeedikangal peab olema märjalt küllaldane tugevus, samuti ei tohi ta valguse käes pleekida.*Pabertapeete eristatakse:- tapeedid, mis on ette nähtud kuivadesse siseruumidesse- paberalusel, värske kliister on kergesti ära pühitav, mittepestavad;- pestavad pabertapeedid, mis on kaetud spetsiaalsete värvidega ja kiletatud või kaetud plastmassi dispersiooniga. Pestavad veega ja pesuainetega.- värvitavad tapeedid- paberalusel, kas kareda või reljeefse pinnaga ja vajavad värviga katmist.*Vinüültapeedid:- paberalusel valmistatud ja polüvinüülkloriidiga (PVC) kaetud suure kulumiskindlusega ja pestavad tapeedid, mida kasutatakse niisketes ruumides (WC ja köögid).-klaasriidel vinüültapeedid (PVC), mida saab kasutada ka märgades ruumides nagu vannitubades.*Tekstiiltapeedid on kuivadesse ruumidesse ette nähtud tapeedid, mis koosnevad paberalusele lamineeritud riidest. Tänapäevased tapeedid on kaetud polümeeri emulsiooniga, tapeedi muster võib olla trükitud mullpolümeeriga, mis muudab ta reljeefseks. Heli summutavad tapeedid on faktuuritud karvastatud kihiga.Peale selle kasutatakse veel siseruumide kujundamiseks nn viimistluskangaid, st vastavate ainetega impregneeritud kangaid. Nendele kangastele esitatakse nõuded süttimistundlikkuse ja määrdumiskindluse suhtes, samuti on oluline nende servade sirgus ja kanga kvaliteedi ühtlus.

36

60. Klaasi valmistamine- põhilised viisid

Põhilised klaasivalmistamise viisid:*Klaasimassi valmistamine, sulatamine (15000C)*Klaasile kuju andmine- klaasi puhumine (inimene või masin)- lehtklaasi väljatõmbamine sulast klaasimassist- klaasimassi valamine sulatina kihile nn floatklaas (10000C)-lõikamine*Tooriku lihvimine ja poleerimine*Klaaside katmine kilega või kelmega, paketi koostamineTänapäeval on lisandunud klaasi töötlemise viise:*Lehtklaasi valtsimine, armeeritud klaasi valmistamine valtsimisel,*Pressimine ja stantsimine – klaasplokk ja läätsed*Ekstrusioon, puhumine ja tõmbamine – klaaskiu valmistamisel.

Lehtklaasi tooted- lehtklaas, floatklaas, karastatud klaas (termiline, keemilinekarastamine)Lehtklaas on sulatusvannist vertikaalselt või horisontaalselt väljatõmmatava sula klaasimassi valtside vahel jahutamisega saadav klaaslehe valmistamine, mis lõigatakse lehtedeks. Klaaslehe paksust reguleeritakse valtside vahe või ka tõmbemasina kiirusega.Floatklaas (Pilkingtoni meetod) Lameklaasi valmistamine – sula klaasimass tõmmatakse vannist otse veega jahutatavatele valtsidele, kus ta mõnevõrra jahtub, seejärel läheb klaasimass sulatina pinnale, kus ta ebatasasused välja vajuvad. Saadakse mõlemalt poolt sile klaaslint, mis hiljem lõigatakse või ka lihvitakse ja poleeritakse (peegelklaasi valmistamisel).Karastatud klaas*Termiline karastamine Valmislõigatud lehtklaasi lehed kuumutatakse 650oC-ni ja jahutatakse kiiresti suruõhuga. Klaasi pindmised kihid jahtuvad kiiremini ja sisemised aeglaselt, seetõttu tekivad pindmises kihis surve- ja seesmises tõmbepinged. On püsivam temperatuurimuutuste suhtes, kõrgem tulepüsivus. On püsivam temperatuurile, säilitab mehaanilised omadused 3000C juures. Purunedes puruneb peenteks kildudeks. On samuti kriimustatav kui tavaline klaas. Lõigata ei saa.*Keemiline karastamine Klaas asetatakse kindla koostisega vedelikku, kus toimub ioonvahetus vedeliku ja klaasi vahel, mille tulemusena tõuseb klaasi tugevus 3-4 korda. Keemiliselt karastatud klaasi saab lõigata. Karastatud klaasi kasutatakse seal, kus tavalise klaasi kasutamine on ohtlik.

37