Tööstuskeskkooli õppetöö korraldamise määrus.RT 1939, 27, 199.

Antud Haridusministri poolt IS. märtsil 1939 pärast Majandusministri jaTeedeministri arvamuste ärakuulamist. .•

A lu s: Kutsehariduslikkude õppeasutiste seaduse (SK VI 1938, 1, 6) §§ 63,64, 65, 71, 85 ja 128.

I. Üldised eeskirjad.

§ I. Tööstuskeskkooli I klassi võetakse õppenõukogu otsusel õpilasiksneid:

I) kes on lõpetanud kuueklassilise algkooli (progümnaasiumi kaksklassi) j . .

2) kelle tervislik seisukord ei ole kardetav kaasõpilastele ja võimaldabtöötamist valitud erialal;

3) kes osutavad küllaldasi eeldusi valitud tööalal töötamiseks, mis tehaksekindlaks vastavate katsetega.

Kui eeltähendatud nõuetele vastavate sisse· llstUda, so()'Vija~ atv ülemlpvabade kohtade arvu, siis vastuvõetavate õpilaste valiku ,toimetati õpp.eri~og'u:.Täienduseks p. 3 tähendatud katsete tulemustele võetakse seejuures arvesse kaõpilase üldist arengutaset, korraldades selle selgitamiseks teoreetilisi võist-luseksameid või teste või võrreldes algkooli (progümnaasiumi 2. klassi) lõpu-tunnistuste hindeid.

§ 2. Tööstuskeskkoolideskehtivad õppetöö vaheaegade, pühade jamuude tähtpäevade suhtes Haridusministri poolt keskkoolide kohta antavadeeskirjad. Erandina nimetatud eeskirjadest suvevaheaeg tööstuskeskkoolisalgabnormaalselt 22. juunil ja kestal1 kaks kuud. ,

Töötamise aeg kooli töökodades suvel, millal klassiõpetus seisab, onI ja II klassi õpilastel 6 tundi, III ja IV klassi õpilastel 7 tundi päevas, kus-juures esimese 3-4 tunni järel peab olema vaheaeg.

Ehitusosakonna õpilastele tööõpetus suvel, millal klassiõpetus seisab,asendatakse võimalikult välispraktikaga ehituste juures.

§ 3. Õpilaste normaalarv tööstuskeskkooli klassis on 40. Kui klassi-ja röökojaruumid võimaldavad, võidakse vastu võtta ühte klassi:

I) kooli õppenõukogu otsusel - kuni 45 õpilast;

2) Haridusministeeriumi Kutseoskuse Osakonna direktori loal - kuni50 õpilast.

§ 4. Õpilaste minimaalarv iga osakonna I klassis on ID, millest väiksemaarvu puhulosakonna I klassi sel aastal ei avata. Erandeid sellest võib lubadaHaridusministeeriumi Kutseoskuse Osakonna direktor.

]rk.nr.

§ 5.

II. Öppetöö korraldus.

Tööstuskeskkoolis on kehtivalljärgnev tunnikava:

I. Kõigile osakondade1e ühised õppeained.

I NädalatunnidOppeaine nimetus I-ki. IIl kl. iIII k1~TIV·kl.rKokk~

Kokku: I 23

1 Eesti keel ja kirjavahetus2 Võõrkeel .3 Matemaatika.4 Tehniline fiiüsika ja keemia5 Mehaanika ja masinateõpetus6 Elektrotehnika . . . . . . .7 ühiskonna- ja käitisõpetus. .8 Kalkulatsioon ja arvepidamine9 J 't .oorus amme .

10 Joonestamine.11 Rügikaitseline kasvatus ja õpetus12 Kehakasvatus13 Laulmine ja muusika14 Tervishoid

22221

3332

221

16

222

222

221

17

222

2

-i2

2211

16

11111144222228841

72

II. Metallitööosakonna eriõppeained.1 Erialaline joonestamine2 Tehnoloogia ....3 Töõõpetus.

ühised õppeained (I)

Ühised õppeained (I)

Kõik

15

kokku: I 38

22

18221638

22

232717

44

31

23

2717

41

23281644

41

232816

85

799272

164

94

799272

Kõik kokku: I 38 38 44 44 164IV. Ehitusosakonna erinevad õppeained.

1 Erialaline joonestamine I 2 22 Ehitusmaterjalid 33 Ehituskonstruktsioonid . 2 64 Ehimstööde korraldamine ja organi-

seerimine. .

4

3

2

83

11

2

Nädalatunnid

I II kl IIII kl i IV kl KokkuII klÕppeaine n~metus . ,i

,I5 Topograafia - - 2 - , 2

6 Sanitaartehnika . - - -I li I 27 Tööõpetus. 15 15 17 64

Kokku: I 15 I 22 I 27 I 28 I 92Ühised õppeained (I) 23 16 17 16 72

]rk.nr.

KÕlk kokku: I 38 I 38 I 44 I 44 I 164

V. Maalriosakonna erinevad õppeained.

I I Erialaline joonistamine ja joonestamine 2 3 4 92 Tehnoloogia 2 1 1 43 Tööõpetus. 15 18 23 23 79

Kokku: I 15 22 27 28 I 92Ühised õppeained (I) · . 23 16 17 16 72Kõik kokku: I 38 38 44 44 rt64

stamine - 2 2 4 8· ... - 2 1 I 4· ... 15 18 23 23 79Kokku: 15 I 22 26

I28 91

· . . . 23 16 i 17 16 72kokku: 38 I 381 43 ! 44 163

Ühised õppeained (I)

Kõik

VI, Sadulsepaosakonna erinevad õppeained.

I Erialaline joonestamine ja jooni2 Tehnoloogia , . . .3 Tööõpetus .....

stamine - 2 I 2 I 4,

8I2

,2 I

I5· ... -

I,

· ... 15 18 23 I 23 79Kokku: 15

I22

I27 I 28 92· . . . 23 16 17 16 72,

Kõik kokku: I 38 I 38 I 44 I.. 44 I 164Ühised õppeained (I)

VII. Keraamika'osakonna eriõppeained.

1 Erialaline joonistamme ja joone2 Tehnoloogia , ...a Tööõpetus. . . . .

§ 6. Öppetöö normaalkorraldus tööstuskeskkoolides on selline, etteoreetilised tunnid I ja III klassis on enne, II ja IV klassis - pärast tööõpetust.Erandid sellest on lubatavad Haridusministeeriumi Kutseoskuse Osakonnadirektori nõusolekul.

§ 7. Kui osakonna mõnes klassis õpilaste arv on alla S-e, siis ühisteteoreetiliste eriõppeainete õpetamisel need klassid (klass) lüdetakse omavahelvõi sama osakonna mõne vastava klassiga.

§ 8. Erialalise joonestamise ja joonistamise õpetamisel, kui õpilastearv klassis on üle 35, võib Haridusministeeriumi Kutseoskuse Osakonna di-rektor lubada klassi poolitamist.

§ 9. Tööõpetuse instruktoreid (vanemad instruktorid ja õppinudtöölised ühes arvatud) seatakse ametisse tööstuskeskkooli igas osakonnas selli-sel arvul, et osakonna I ja III klassi üheaegsel töötamisel tuleks normaalseltiga 15 õpilase kohta üks instruktor.

§ 10. Juhul, kui ühes töökojas töötab mitu instruktorit, tehakse kooli-juhataja otsusel ühele neist ülesandeks töökoja üldine juhatamine ja korral-damine. .

§ 11. Tööõpetus jaotatakse osakonna instruktorite vahel selliselt, etühe instruktori üheaegsele järelevalvele ei kuuluks üle 25 õpilase.

§ 12. Tööstuskeskkoolides õpetatakse tööoskust järgmistel tööaladel:1) metallitöö-osakonnas -lukusepa ja sepa tööaladel;2) puidutöö-osakonnas - mööbelsepa (tisleri) tööalal;3) ehitusosakonnas - ehituspuusepa ja müürisepa tööaladel j4) maalriosakonnas - maalri tööalal;5) saduIsepaosakonnas - polsterdamise tööalal;6) keraamikaosakonnas - keraamika tööalal.Teiste eespool loetlemata tööalade õpetamiseks tuleb nõutada Haridus-

ministeeriumi Kutseoskuse Osakonna direktori luba. Vastavas esitises tulebära näidata:

1) õpilaste maksimaalarv uuel tööalalosakonna kohta;2) andmed, mis tõestavad koolil olevate vastavate tööabinõude, seadmete

ja eriruumide jätkumist uue tööala õpetamiseks;3) andmed instruktorite kohta, kes võivad uut tööala õpetada;4) vastava õppekava puudumisel ka tööõpetuse plaan.§ 13. Haridusministeeriumi Kutseoskuse Osakonna direktori iga-

kordse eriotsusega võidakse üksikuis koolides koolijuhatajale, juhataja abilevõi teoreetiliste eriainete õpetajale ülesandeks teha tööõpetuse üldine juhata-mine ja korraldamine metoodilise põhiõpetuse ja töökoja administratsiooniosas, milliste ülesannete täitmine loetakse kuni 4 teoreetilise nädalatunni ette,kui õpilaste arv koolis on alla 100, - kuni 8 nädalatunni ette, kui õpilaste arvon 100 kuni 200, ja kuni 12 nädalatunni ette, kui õpilaste arv on üle 200.

III. Tööstuskeskkooli õppetöökodadest.§ 14. Tööstuskeskkooli õppetöökodade tegevuse eesmärgiks on töö-

oskuse õpetamine õpilastele, mis saavutatakse esijoones metoodilise töö-õpetusega ja sellele täiendavalt esemete valmistamisega müügiks ja tellimis-tööde täitmisega.

§ 15. Õppetöökodade korraldus ja tegevus peab igas suhtes vastamaõppe- ja kasvatustöö ·Muetele. Selleks ~riti:

1) õppetöökojad peavad olema varustlitud vajalike seadmete ja töö-abinõudega ja peavad täiel määral vastama kehtivatele töökaitse- jatöötervishoiu eeskirjadele;

2) tööde täitmisel tuleb panna erilis.t rõhku töö kvaliteedile, puhtuseleja kiirusele;

3) töökodades peab valitsema eeskujulik kord ja puhtus.

§ 16. Öpilaste tööoskuse täiendamise ja mitmekesistamise otstarbelvõivad tööstuskeskkooli õppetöökodades, kui ruumid ja seadmed seda või-maldavad, töötada kooli eelarvest palgatavad praktikandid ja õppinud töölised,arvult keskmiselt aastas üks praktikant või õppinud tööline metallitööosakonnasiga 40 õpilase kohta, teistes osakondades iga 20 õpilase kohta, ja üks praktikantvõi õppinud tööline, kui õpilaste arv osakonnas on väiksem kui 40 resp. 20.Seejuures on lubatud oma kooli lõpetanuid palgata mitte kauemaks kui kuuekskuuks, teiste tööstuskoolide ja tööstuskeskkoolide õpingud lõpetanuid-mitte kauemaks kui üheks aastaks.

§ 17. Töötellimuste vastuvõtmine on lubatud ainult siis:I) kui tellimusi suudetakse õigeaegselt täita;2) kui nende täitmisele võidakse· rakendada õpilasi kooskõlas õppe-

kavade nõuetele ja ulatusega.Üksikute töötellimuste vastuvõtmisel tuleb võimalikult eelistada spetsi-

aliseerumist kindlatüübiliste esemete valmistamisele.Töötellimusi ei ole lubatav hankida vähem- ja valikpakkumistel.§ 18. Tööstuskeskkooli õppetöökodade tegevuse organiseerimise ja

majanduslike ülesannete teostamise lähem kord, samuti vastavate ametiisi-kute sellekohased ülesanded, nähakse ette kooli õppetöökodade kodukorras,mis koostatakse koolijuhataja poolt ja esitatakse kooli ülalpidaja kaudu Hari-dusministeeriumi Kutseoskuse Osakonna direktorile kinnitamiseks.

IV. Klassiõpingute lõpetamine.

§ 19. Klassiõpingute lõpetamine teostub õppenõukogu otsusel õpilasteõppetöö edu ja üldise arengu põhjal.

§ 20. Klassiõpingute lõpetamisel, kui Haridusministeeriumi Kutse-oskuse Osakonna direktor pole andnud erikorraldusi, korraldatakse eksamidjärgmistes ainetes:

I klass: I) tööõpetus,2) tehniline fliüsika.

Il klass: 1) tööõpetus,2) matemaatika,3) tehnoloogia (ehitusosakonnas - ehitusmaterjalid).

III klass: 1) tööõpetus,2) mehaanika,3) eesti keel ja kirjavahetus.

§ 21. Eksamid korraldatakse vastavate ainekomisjonide ees, milledejuhatajaks .on koolijuhataja või tema asetäitja koolijuhataja määramisel ja liik-meteks õppenõukogu poolt määratud õppejõud - arvult kaks ainekomisjonikohta, kellest üks on vastava aine õpetaja.

Tööõpetuse eksamist kutsutakse veel osa võtma kohaliku tööoskusametiesindaja, kelleks on tööoskusameti esimees või tema määramisel üks tööoskus-ameti liige, kes on vastava ala asjatundja.

Eksam toimub ainekomisjoni ee~ vähemalt kahe liikme osavõtul, kelle-dest üks peab olema vastava aine õpetaja.

§ 22. Tööõpetuse eksam seisneb proovitöö valmistamises. Proovitöödmäärab vastavainekomisjon kooskõlas vastava klassi tööõpetuse õppekavagavõi tööõpetuse plaaniga (§ 12).

Juhul, kui ühe ja sama klassi tööõpetuse eksam toimub mitmel päeval,määratakse igaks päevaks isesugusoo proovitööd.

§ 29' Proovitöö valmistatakse vastava ainekomisjoni liikmete järele-valvel. Ühe liikme järelevalvele ei tohi seejuures kuuluda üle 12 õpilase.Proovitöö täitmisel tuleb üksikasjalikult jälgida õpilase tööviisi, eriti tööriis-tade hoidmist ja käsitlemist, samuti ettevalmistusi proovitöö otsekohesekstäitmiseks, mida koos andmetega proovitöö täpsuse, puhtuse ja kiiruse kohtavõetakse arvesse proovitöö hindamisel.

Proovitöö kestus ei tohi ületada viit tundi.§ 24. Eksamite korraldamise ajaks määrab õppenõukogu kuni kaks

viimast õppetöö nädalat, kusjuures õpilased vabastatakse õppetööst 1 või 2päevaks enne iga teoreetilist eksamit.

§ 25. Aine aastahinde ja eksamihinde põhjal määrab õppenõukogulõpphinde vastavas aines; ainetes, milledes ei olnud eksamit, on aastahinnelõpphindeks.

§ 26. Öppenõukogu võib keelduda eksamitele lubamast õpilast, kellelon enam kui kaks mitterahuldavll.t aastahinnet.

§ 27. Öppenõukogu võib anda õpilasele, kelle lõpphinded ühes võikahes aines on mitterahuldavad, järeleksamid, mis tuleb õiendada õppenõukogupoolt määratud ajal sügisel enne õppetöö algust.

§ 28. Öpilased, kelle lõpphinded on vähemalt rahuldavad, loetakseõppenõukogu otsusel klassi õpingud lõpetanuiks ja nad viiakse üle järgmisseklassi. Neid õpilasi, kes seda ei ole saavutanud, võib õppenõukogu jätta teiseksaastaks sama klassi õpinguid kordama, või tarviduse korral arvata koolist lah-kunuiks. Kolmandaks aastaks sama klassi jätmine võib teostuda erakordseltHaridusministeeriumi Kutseoskuse Osakonna direktori sellekohasel loal.

V. Kooli õpingute lõpetamine.

§ 29. Tööstuskeskkooli õpingute lõpetamisel, kui HaridusministeeriumiKutseoskuse Osakonna poolt pole antud erikorraldusi, tuleb:

I) õiendada eksamid järgmistes ainetes:a) tööõpetus,b) tehnoloogia, ehitusosakonnas - ehituskonstruktsioonid (aine

lõppeksam),e) kalkulatsioon, ehitusosakonnas - ehitustööde korraldamine ja

organiseerimine;2) valmistada lõputöö.§ 30. Lõppeksamid toimuvad § 21 ettenähtud korras moodustatud

eksamikomisjonide ees, kuhu kutsutakse veelosa võtma liikmetena kohalikukoolivalitsuse esindaja ja vastavalt Kaubandus-Tööstuskoja või Käsitööstuskojaesindaja.

Eksam toimub eksamikomisjoniees vähemalt kolme liikme osavõtul,kelledest üks peab olema koolijuhataja või tema asetäitja, teine vastava aineõpetaja.

§ 31. Eksamite korraldamise ajaks määrab õppenõukogu kuni kaksviimast õppetöö nädalat, kusjuures õpilased vabastatakse õppetööst 1 või 2päevaks enne iga teoreetilist eksamit.

§ 32. Kooli õppenõukogu võib keelduda eksamitele lubamast õpilast,kellel on enam kui kaks mitterahuldavat aastahinnet lõppklassis.

§ 33. Aine viimse aastahinde ja eksamihinde põhjal määrab õppenõu-kogu kooli lõpphinde vastavas aines; ainetes, milledes ei olnud eksamit, onviimne aastahinne kooli lõpphindeks.

§ 34. Tööõpetuse eksam korraldatakse § 22 ja 23 ettenähtud tingimus-tel ja korras.

§ 35. Lõputöö peab tõestama, et koolilõpetaja omab nõutavat tööos-kust, vilumust ja kücust.

Lõputöö iseloomu võib õpilane endale ise valida. Juhul aga, kui õpilasepoolt esitatud töökavand ei ole kooskõlas käesoleva paragrahvi esimese lõikenõuetega või kooli huvidega, määrab lõputöö kooli juhataja.

Lõputöö kätteandmise aeg ja kestus töötundides valitakse viimaselõppetöö poolaastal selliselt, et lõputöö valmiks hiljemalt lõppeksamite alguseks.

Erandjuhtudel õppenõukogu võib pikendada üksikutele õpilastele lõpu-töö täitmise tähtaega kuni sama aasta 1. oktoobrini, kusjuures kooli õpingutelõpetamise otsustamine ja kooli lõputunnistuste väljaandmine siis toimubvastavalt hiljem.

Lõputöö hindamist toimetab tööõpetuse eksamikomisjon.§ 36. Õpilane, kellel kõik ainete lõpphinded ja lõputöö hinne on vähe-

malt rahuldavad, saab õppenõukogu otsusel kooli lõputunnistuse Haridusmi-nisteeriumi Kutseoskuse Osakonna direktori poolt kinnitatud vormi järgi.

§ 37. Õpilasele, kelle lõpphinnete hulgas on üks või kaks mitterahul-davat hinnet, võib õppenõukogu määrata järeleksamid, mis tulevad õiendadaõppenõukogu poolt määratud ajal sügisel enne õppetöö algust. Erandjuhtudelvõib õppenõukogu pikendada järeleksamite õiendamise tähtaega kuni samakalendriaasta lõpuni.

§ 38. Tööstuskeskkooli metallitöö-, puidutöö-, maalri-, .sadulsepa- jakeraamikaosakondade lõpetajail on kooli lõputunnistus ühtlasi vastava alaõppinud töölise kutsetunnistuseks.

§ 39. Tööstuskeskkooli ehitusosakonna lõpetajaile lahendatakse kutseteandmine Haridusministri erikorraldusega.

VI. Lõppeeskirjad.§ 40. Eksamikomisjoni liikmetele, nende hulgas ka väljaspoolt kutsu-

tavaile esindajaile tasu ei maksta.§ 41. Käesolev määrus jõustub arvates 1. augustist 1939, välja arvatud

§ 19 kuni 41, mis jõustuvad määruse avaldamisega.

Haridusminister A. Jaakson.

Kutseoskuse Osakonna direktor V. Päts.