2 puidu myyk

KasuliKud teadmised metsa majandamiseKs

Puidu müük2MetsMikKasulikud teadmised metsa majandamiseks

Kasvava metsa müükMetsamaterjali müükHakkpuidu varumine ja müükMüügiprotsessHinna kujunemine

MetsMik

Puidu müük

Kasutatud kirjandus:

“Metsasõbra teatmik”, 2006, teine, parandatud trükk“Metsaomaniku käsiraamat”, 2012“Metsamajanduse alused”, 2011“Raiejäätmete kogumine ja kasutus”, Tallinn, 2007“Metsamajanduse teatmik”, Tallinn, 1980“Metsamaterjalide mahutabelid”, Tallinn, 1969

1 Raie planeerimine2 Puidu müük3 Metsa dokumentatsioon4 Kohustused ja maksustamine5 Metsa majandamise vormid6 Seadusandlus

Teised samast sarjast ilmunud väljaanded

SA Erametsakeskus väljaanne 2013

KasuliKud teadmised metsa majandamiseKs

SissejuhatusRaied on üks peamisi metsa kasvatamise võtteid, millega saab kasutada ära huk-kumisele määratud puidu ja kujundada metsa liigilist koosseisu. Enamasti saab metsaomanik oma metsast suurima tulu puidu müümise kaudu. Metsa realiseeri-mise tulusus sõltub suuresti sellest, kui hästi on metsa kasvu ajal hooldatud.

Metsaomanik saab puitu müüa kahel viisil: • kasvava metsana, • metsamaterjalina.

Müügi korraldamiseks on vajalik lubava märkega metsateatis. Metsateatis esita-takse metsa asukohajärgsele Keskkonnaametile, kus kontrollitakse, kas kavanda-tud töid võib teha. Lubava märkega metsateatis kehtib 12 kuud pärast seda, kui metsaomanik on teatise tagasi saanud. Kui sellel ajal töid ei tehta või ei jõuta kõi-ke teha, tuleb metsateatis uuesti esitada.

Müügi korral tuleb ostu-müügileping sõlmida alati kirjalikult. Kui ostu-müügi-leping sõlmitakse suuliselt, tuleb alati sõlmida lisaks kirjalik akt. Oluline on leida usaldusväärne ostja ning kõik kokkulepped fikseerida kirjalikult, et vältida hilise-maid arusaamatusi.

Hea tava kohaselt teavitatakse raiest või raieõiguse müügist ka naabermetsaoma-nikke.

Suurem osa nõuetest metsaga seotud müügidokumentatsiooni ja korra kohta tuleneb “Metsaseaduse” §-st 37.

MeTsMik

kasulikud TeadMised MeTsa MajandaMiseks 3

KASvAvA METSA MüüK

Kasvava metsa müük

Nõuded ja SoovituSed

Kasvava metsa müügi korral sõlmitakse raieõiguse võõrandamise leping. Raieala piirid on soovitatav tähistada enne müügipakkumist. Märgistatakse kasvama jää-vad puud. Tähistatud pindala peab vastama metsateatisel lubatud pindalale. Tähis-tamiseks võib kasutada spetsiaalseid märkelinte või märkevärvi.

Raieõiguse võõrandamisel sõlmivad müüja ja ostja kirjaliku raieõiguse võõranda-mise lepingu või vormistavad suulise lepingu sõlmimisel kirjaliku akti, milles mär-gitakse vähemalt:

• raieõiguse võõrandaja ja omandaja nimi, isiku- või registrikood ja elu- või asukoht;

• esindamise korral esindaja nimi, isikukood, esindamise alus ja füüsilise isiku esindaja elukoht;

• metsa, mille raieõigus võõrandatakse, asukoht (kinnistu ja katastriüksuse number);

• tehtava raie liik; • raiega hõlmatava metsa pindala suurus ja hinnanguline maht tihumeet-

rites; • raieõiguse võõrandaja ja omandaja allkirjad; • Keskkonnaameti raiet lubava märkega metsateatiste numbrid.

Soovitatav on lisaks seadusega nõutud andmetele lepingus fikseerida:

• müügiobjekti hind ja selle tasumise kord ja aeg; • ajavahemik, millal raie tehakse; • raielangi puhastamise viis ja tähtaeg;

3

4 MetsMik

Puidu müük

• kokkuveoks kasutatavate teede ja sihtide ning puidu ladustamiseks kasu-tatavate laoplatside korrastamise aeg;

• vastutus ja sanktsioonid metsaõigusnormide või lepingutingimuste rik-kumise eest;

• kes sõlmib kokkulepped kolmandate isikute maa kasutamiseks metsa-materjali ladustamiseks, kokku- ja väljaveoks.

• märge selle kohta, millal müüja on ostjale metsateatise koopia üle andnud

Soovitatav on sõlmida ka raielangi üleandmise-vastuvõtmise akt, mis kajastab olukorda enne tööde tegemist ja fikseerib olukorra pärast tööde lõppu.

Ostjal on õigus langetada raieks määratud alal puud, teha kokkuvedu laoplatsile ning saadud metsamaterjal metsast ära vedada.

Oluline on teada, et raieõiguse võõrandamise leping ei lõpe kinnisasja võõran-damisega, vaid kõik raieõiguse võõrandamise lepingust tulenevad õigused ja ko-hustused lähevad üle kinnisasja omandajale. Selle tõttu tuleb kinnisasja müües uuele omanikule teada anda, kui enne kinnisasja müüki on sõlmitud kellegi teise-ga kasvava metsa raieõiguse võõrandamise leping.

Kasvavat metsa saab müüa kotikaubana või väljatuleku järgi.

Soovitus: kui mets on kaasomandis, on soovitav ostu-müügi lepingule lisada kaas-omanike nõusolek.

KotiKauP (Ka PotiKauP)

Kotikaubana võib müüa lageraiet, kus raiutav pindala on kindla kuju ja suurusega, mis on ära näidatud lubava märkega metsateatisel.

Hooldusraieid ja aegjärkset raiet ning häilraiet kotikaubana müüa ei ole soovitatav, sest nende raiete korral on oluline väljaraiutav puidukogus, mida metsaomanikul on raske määrata. Kotikauba puhul makstakse omanikule eelnevalt kokku lepitud hind lageraiesse mineva pindala eest.

5KasuliKud teadmised metsa majandamiseKs

Hilisem metsamaterjali väljatulek ei mõjuta metsaomaniku tulu. Üldjuhul toimub kotikaubana müügi korral kasvava metsa raie õiguse eest tasumine täies ulatuses enne raiet kokkulepitud aja jooksul. Kotikauba puhul on kogu raiealal olev puit (sealhulgas raiejäätmed) kasvava metsa hinna sees ning kuuluvad ostjale.

Eelised: • kasvava metsa lõplik hind on enne tehingu tegemist teada, • raha kiirem laekumine (ei pea ootama tööde lõppu), • varguse riski vähendamine, • ei pea ise määrama lõigatava metsamaterjali sortimentatsiooni, • jääb ära raie, kokkuveo ning väljaveo organiseerimise vajadus.

Puudused: • metsainventeerimise ebaõigete andmete korral (kui puidu tagavara on

hinnatud väiksemaks kui tegelikult) ei pruugi omanik saada õiget hinda.

KaSvava metSa müüK väljatuleKu järgi

Väljatuleku järgi võib müüa raieõigust: • hooldusraietele, • turberaietele, • lageraietele.

Metsaomanikule tasutakse reaalselt saadud puidu eest pärast selle metsast ära-vedu. Tavaliselt toimub tasumine kahes osas: kõigepealt makstakse eeldatava välja tuleku järgi kuni 70% ning pärast raie teostamist ja metsamaterjali realiseeri-mist ülejäänud osa vastavalt müüdud sortimentatsioonile.

Eelised: • tasu makstakse tegelikult müüdud puidukoguse eest; • hooldusraiete ja turberaiete korral on üleraie oht väiksem, kuna ostja ei ole

kogu arvestusliku puidukoguse eest veel tasunud. Väljatuleku järgi kasavava metsa müük ei välista oskamatusest või pahatahtlikkusest tehtava üleraie ohtu.

Puudused: • ei ole teada, milliseks kujuneb kasvava metsa eest saadav lõplik hind; • raha laekub pikema perioodi jooksul; • vajadus kontrollida raiutud puidukogust, mida omanikul on keeruline teha.

KASvAvA METSA MüüK

6 MetsMik

Puidu müük

Kõik metsamaterjalid peavad vastama kindlatele nõuetele, et neid oleks võimalik ette nähtud otstarbeks kasutada. Metsamaterjalide omadusi iseloomustavad mõõt-med ja puidu kvaliteet. Viimane sõltub puuliigist ja puiduriketest. Seetõttu tuleb eel-nevalt uurida välja sortimendi sobivad pikkused ja diameetrid ning hinnad.

Hinnad võivad muutuda, seetõttu tuleks alati täpsustada, mis ajani pakkumise ajal olevad hinnad kehtivad.

Selleks et metsamaterjali müüa, tuleb teostada raie ning kokkuvedu laoplatsile, kuhu on metsaveoautoga võimalik ligi pääseda.

Võimalusi metsamaterjali varumiseks on kaks: • raielangid lasta teenusena üles töötada, • teha ise vajalikud tööd.

“Metsaseadus” kehtestab kohustuse sõlmida leping ka siis, kui omanik tellib raieteenust.

Metsa raieks andmisel peab metsaomanik tõendama raieõiguse olemasolu ja tee-nuse tegija seda kontrollima.

Raieõiguse olemasolu ja metsamaterjali valdamise seaduslikkust tõendavad and-med ja dokumendid on:

• kinnistusraamatu kanne; • raieõiguse või metsamaterjali võõrandamise leping; • Keskkonnaameti raiet lubava märkega metsateatis; • isikut tõendav dokument.

Iga metsas raiet tegev isik on kohustatud tõendama raiumise õigust järgmiste do-kumentidega:

• raieõiguse olemasolu tõendav dokument või töö või teenuse aluseks olev kirjalik leping;

• Keskkonnaameti raiet lubava märkega metsateatise koopia; • isikut tõendav dokument.

metsamaterjali müük6


Metsas raiet tegeval füüsilisel isikul ja juriidilise isiku esindajal pea-vad metsateatis ja isikut tõendav dokument olema raiekohas kaasas.

Metsamaterjali müümisel (kuid ka metsamaterjali töötlemiseks või ladustamiseks andmisel) sõlmivad müüja (või töötlemiseks või ladustamiseks andja) ja metsama-terjali ostja (või töötlemiseks või ladustamiseks võtja) kirjaliku metsamaterjali võõ-randamise lepingu või muu eraõigusliku lepingu või vormistavad suulise lepingu sõlmimisel kirjaliku akti. Nimetatud lepingus ja aktis märgitakse vähemalt:

• mõlema poole nimi, isiku- või registrikood ja elu- või asukoht; • esindamise korral esindaja nimi, isikukood, esindamise alus ja füüsilise

isiku esindaja elukoht; • metsamaterjali asukoht; • metsamaterjali kogus sortimentide (palk, paberipuu, tehnoloogiline puit,

küttepuu, post, latt ja muu) ja puuliikide kaupa; • mõlema poole allkirjad; • metsateatiste numbrid.

Metsamaterjali võib müüa metsaäärselt lao platsilt või tellida väljavedu ja müüa metsamaterjal lõppostja juures (sadamas, saetööstuse vastuvõtupunktis).

Soovitatav on lisaks seadusega nõutud andmetele lepingus fikseerida: • sortimentide hind, tasumise kord, aeg ja arveldusandmed; • ajavahemik, millal metsamaterjal ära viiakse, kui müük toimub metsa ääres; • varguse riski ülemineku aeg müüjalt ostjale; • kes korrastab laoplatsi ja mis tähtajaks; • vastutus ja sanktsioonid metsaõigusnormide või lepingutingimuste

rikkumise eest.

Metsamaterjali ja hakkpuidu mõõtmise ja nende mahu määramise meeto-did ning dokumenteerimisele esitatavad nõuded on kehtestatud keskkon-naministri määrusega nr 64 (15.11.2006), mida kasutatakse puidu mõõtmi-sel ja mahu määramisel juhul, kui pooled ei ole kirjalikult kokku leppinud mõne muu meetodi kasutamises.

METSAMATERjAli MüüK

8 MetsMik

Puidu müük

Metsamaterjali võib müüa laoplatsilt metsa äärest. Sellisel juhul korraldab metsa-materjali äraveo ostja ise ning väljastab vedajale ka veoselehe.

Kui metsamaterjali transpordi ostjani tellib metsaomanik, tuleb omanikul väljas-tada vedajale veoseleht, mis tõendab metsamaterjali kogust ja kuuluvust. Veose-leht pole kohustuslik, kui vedu teostab metsamaterjali omanik ise ja tal on kaasas metsa materjali valdamise seaduslikkust tõendavad dokumendid.

Metsamaterjali veoeeskirja ja metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise akti vormi ning veoselehele esitatavad nõuded on kehtestatud keskkonnaministri määrusega nr 84 (21.12.2006).

Raieõiguse ja metsamaterjali võõrandamise ning metsamaterjali töötlemiseks või ladustamiseks andmise lepingut või akti peavad raieõiguse või metsamaterjali võõ-randaja ja omandaja ning töötlemiseks või ladustamiseks andja ja võtja säilitama 7 aastat.

NB! Metsa ülestöötamist ning kokkuvedu võib teostada ka metsaomanik ise. Met-saraie on kõrgendatud ohuga töö. Kui vastav väljaõpe ning turvavahendid puudu-vad, ei ole soovitatav raiet ise teha!

Enne raie teostamist tuleb kindlaks määrata sortimentatsioon ja vastuvõtukohad ja tingimused. Et ise tehes ei saa mahud olla väga suured, tuleb erilist tähelepanu pöörata sortimentide valikule. Liiga suure sortimentide valiku korral võib väikeste koguste ostjani viimine kulutada kogu sortimendi eest saadava raha.

Kasvava metsa müügi puhul ei ole metsaomaniku jaoks oluline, kas ostja on käibe-maksukohuslane või mitte. Kui metsaomanik tellib teenuse metsamaterjali ülestöö-tamiseks ja kokkuveoks ning müüb metsamaterjali, on oluline teada, kas teenuse pakkuja on käibemaksukohuslane. Sellisel juhul on teenus metsaomaniku jaoks käibemaksu võrra kallim. Üldjuhul on metsanduses pidevalt teenust pakkuvad ette-võtted ja füüsilisest isikust ettevõtted käibemaksukohuslased.


Hakkpuidu varumine ja müük

Hakkeks sobivad raiejäätmed ja kogupuit. Raiejäätmed on metsamajanduse eeskirja kohaselt oksad, ladvad, langile jäänud tüvepuit, raietöödega rikutud jä-relkasv ja alusmets. Raiejäätmeid on võimalik koguda juba valgustusraiel, kuid enim kogutakse neid harvendus- ja uuendusraietelt. Kuna raiejäätmete metsast väljaviimisega kaasneb mineraalainete kadu metsale, tasub oksi enne hakkimist ladustada ja kuivatada, mis võimaldab okastel ja lehtedel maha pudeneda. Selle-ga väheneb oluliselt mineraalainete kadu.

Lehtpuu hakkeks minevat materjali tasub metsas hoida vähemalt üks kuu, okas-puuoksi vähemalt kolm kuud. Rusikareegel on, et virna veetud hakkeks minev ma-terjal peab saama kaks suvekuud seista. Sügisene virn oleks kõige parem hakkida kevadel ja suve alguse virn sügisel.

Üle aasta ei tasu hakkeks minevat materjali virnas hoida, kuna hakkpuidu kütte-väärtus langeb. Kevadtalvine materjal tuleks metsast välja tuua hiljemalt juunis, sest muidu kasvab noor võsa oksavaalust läbi.

Raiejäätmetel, mida soovitakse hakkpuiduks välja vedada, ei tohi traktoritega sõita. Traktoriga raiejäätmetel sõitmisel satuvad sinna muld ja kivid ning see lõ-hub hakkurit. Seega tuleks enne raie alustamist teada, kas raiejäätmed soovitakse metsast välja vedada või mitte.

Noore metsa hooldusest saadava likviidse puidu kogus on väike ning seetõttu tasub kogu raiutav materjal kasutada hakkpuidu tootmiseks. Kogupuidu koonda-miseks kasutatakse kokkuveotraktorit või mõnda muud metsaveotraktorit. Kogu-puiduks nimetatakse laasimata puutüvesid.

Enamkasutatavad puiduhakke tehnoloogiad on hakkimine langil ja hakkimine vahelaos. Põhjamaades kasutatakse ka hakkimist lõpplaos tarbija juures, kuid meil ei ole see tehnoloogia veel kasutusel.

9

10 MetsMik

Puidu müük

Langil puidu hakkimiseks kasutatakse raiejäätmete kogumiseks ja hakkimiseks mobiilset hakkurit. Seda meetodit meil palju ei kasutata, sest masinad on kallid, nende tootlus aga väike. Kolu tühjendamiseks peab masin metsast välja sõitma ning see võtab palju aega. Ka on mobiilsed hakkurid suured ja rasked ning Eesti nõrga kandvusega pinnasel saab neid kasutada ainult talvel külmunud pinnasega või suvel kuivades kohtades.

Kõige sobivamaks võib pidada vahelaos hakkimise meetodit. Raiejäätmed koon-datakse tavalise metsaveotraktoriga tee äärde kõrgetesse kuhjadesse.

Raiejäätmed peavad olema paigutatud hunnikusse ühesuunaliselt, see tähendab lõikepinnad ühele poole. Sellise paigutuse juures saab puitu purustajasse pare-mini panna. Võimaluse korral soovitatakse tee äärde kuhjadesse kuivama toodud raiejäätmed või kogupuit katta veekindla kattepaberiga, kuid see on väga kallis.

Hakkematerjal tuleb ladustada nii, et ruumi jääks kahele masinale kõrvuti töö-tamiseks. Ladustamiseks sobib hästi kasutada muu metsamaterjali all olnud lao-plats. Kõigepealt tuuakse raielangilt välja sortimendid (palgid, paberid, puit jne) ning kui need on ära viidud, siis raiejäätmed. Minimaalne kogus raiejäätmeid, mis tasuks veel metsast välja tuua, on 30 tm.

Tihumeetrite hulga saab ligikaudselt kätte, korrutades värskelt laotud hunniku ruumala (pikkus x laius x kõrgus) koefitsiendiga 0,2.

Rusikareeglina on öeldud, et 30 tm puitu raiejäätmete virnas, mille ruumalaks on ruu-mimeetrites 150 m3, annab hakkeks purustatuna 90 puistekuupmeetrit, mis mahub enamasti ühte autokoormasse. Kui virnas on ainult peenike oks, tuleb haket vähem.

Kui virnas on ka tüvesid ja latvu, on maht suurem. Hakkematerjal on kõige oda-vam müügiartikkel. Tema käitlemiskulud on küttepuuga võrreldes suuremad, kütte väärtus aga madalam. Hakkuri piirajaks on purustatava materjali diameeter, üldjuhul ei tohi see olla üle 50 cm.

Ühest tihumeetrist võsast saab keskmiselt 2,5–3 puistekuupmeetrit haket.

Ühest tihumeetrist küttepuidust saab keskmiselt 3–3,5 puistekuupmeetrit haket.

Väljatulekud võivad piirkonniti olla erinevad.


Nii kasvava metsa raieõiguse müüki kui ka metsamaterjali müüki võib metsaoma-nik korraldada ise või pöörduda selleks vabalt valitud metsaühistu poole.

müügi KorraldamiNe metSaomaNiKu Poolt

Kui metsaomanik soovib ise müüki korraldada, tuleb kõigepealt otsustada, kas soovitakse müüa kasvavat metsa või metsamaterjali. Kasvava metsa müügisoovi korral võib ühendust võtta kasvava metsa ostjatega ning küsida neilt hinnapak-kumist. Kindlasti tasub pöörduda enama kui ühe ostja poole.

Metsamaterjali müügi korral peaksid kokkulepped olema juba enne raie teosta-mist sõlmitud, et lõigata parima hinnaga sortimenti ja realiseerida seda võimali-kult lähedalasuvale ostjale.

Nii metsamaterjali müügi kui ka kasvava metsa raieõiguse võõrandamise korral on kohustus sõlmida kirjalik leping. Metsamaterjali müügi korral tuleb metsa-omanikul omandiõiguse tõendamiseks esitada ostjale metsateatise koopia ning isikuttõendava dokumendi koopia.

Soovitus: kaasomanike puhul opn soovitav teiste kaasomanike kirjalik nõusolek.

eNamPaKKumiNe metSaüHiStute Kaudu

Metsaühistute andmed on leitavad SA EMK kodulehelt www.eramets.ee/metsauhistud

müügiprotsess 11

12 MetsMik

Puidu müük

Eelistada võiks metsa asukohajärgseid metsaühistuid, kuna see hoiab kokku aega ja vähendab transpordikulusid ettevalmistavate tööde ning järelevalve teostami-sel, kui see on kokku lepitud. Ka tunneb metsa asukohajärgne ühistu paremini kohalikke olusid ning teab teenust pakkuvate firmade tausta.

Kasvava metsa raieõiguse võõrandamise korraldamist enampakkumise teel võib metsaühistu alustada pärast esinduslepingu sõlmimist. Enampakkumise korraldamise kulude katteks maksab metsaomanik ühistule tasu. Tasu suurus ning selle eest saadavad teenused võivad eri ühistutel olla erinevad. Tasu ühistule võib maksta ka ostja. Maksja määratakse ära sõlmitavas esinduslepingus.

Müügiprotsessiga seotud tingimused pannakse kirja esinduslepingusse. Metsa-omaniku soovi korral koostab metsaühistu kalkulatsiooni alghinna määramiseks.

Esinduslepingus määratakse ära metsaühistu ja erametsaomaniku kohustused, õigused ja vastutus ning esinduslepingu lõppemise kord. Esinduslepingule lisa-takse müügiprotsessiks vajalikud dokumendid, milleks on metsateatis, metsa-omaniku isikut tõendava dokumendi koopia, esinduse korral volitus ja volitatud isiku isikut tõendava dokumendi koopia.

Esinduslepingule on vajalik lisada järgmised dokumendid: • lubava märkega metsateatise koopia koos asukohaskeemiga; • isikut tõendava dokumendi koopia; • kui metsaomanikul on esindaja, siis tuleb esitada ka lihtkirjaliku volituse origi-

naal; kui esindajal on notariaalne volitus, siis esitatakse volituse koopia; • esindaja isikut tõendava dokumendi koopia.

Metsaühistu valmistab ette pakkumiskutse. Soovituslik on pakkumine avaldada Era-metsa portaalis www.eramets.ee/muugikuulutused. Harilikult saadetakse pakkumis-kutsed otse ka suurematele ostjatele ning pannakse võimalusel üles metsaühistu ko-duleheküljele. Pakkumiskutses tuuakse välja pakkumise tingimused ning näidatakse ära andmed müügiobjekti kohta (takseerkirjeldused, eksperdiarvamused jms).

Pakkumiste avamiseks määratakse kuupäev ja kellaaeg. Nii pakkumisel osalejad kui ka metsaomanik saavad viibida pakkumiste avamise juures. Metsaühistu kontrollib pakkujate tausta ja maksuvõlgnevuste puudumist ning pakkumise õiguspärasust. Pakkumise tulemuste kohta koostatakse protokoll kindlaks määratud aja jooksul.


Protokoll saadetakse kõigile pakkumisel osalenud ja pakkumistingimusele vasta-nud osavõtjatele ning metsaomanikule. Kui enampakkumine õnnestus, valmistab metsaühistu ette kasvava metsa raieõiguse lepingu metsaomaniku ja ostja vahel. Eri ühistud võivad kasutada erinevaid lepinguid. Lepingutega saab tutvuda enne esinduslepingu sõlmimist.

Kui enampakkumine on avaldatud Erametsa portaalis, peab tähtaja möödumisel metsaühistu teate kohaselt pakkumiskuulutuse järel kuvama märget “Müüdud” või “Pakkumise tähtaeg möödunud”. Kui enampakkumine ei õnnestunud, võib met-saomanik otsustada, kas korraldada uus pakkumine või lõpetada esindusleping metsaühistuga.

Raieõiguse võõrandamisel ülestöötatud sortimentide alusel on ühistuga või-malik sõlmida esindusleping ülestöötamise, kokkuveo ning puidu realiseerimise korraldamiseks.

Esinduslepingusse on soovitatav märkida: • metsaomaniku ja metsaühistu õigused, kohustused ja vastutus tööde

teostamisel; • teenuse osutamise periood; • pakutavate teenuste nimetus ja hind, teenuste eest tasumise tingimused; • metsamaterjali realiseerimise tingimused ja kord; • realiseeritud metsamaterjali eest tasumise kord; • esinduslepingu lõppemise või lõpetamise tingimused.

Metsaühistu kaudu metsamaterjali müügi eelised on: • ühiselt suuremate puidukoguste müük, mis annab võimaluse küsida lõppost-

jalt paremat hinda või kehvade turutingimuste olukorras eri kokku leppeid; • madala puidunõudluse korral müügilimiitide saamise võimalus; • metsaomanikele soodsamate lepingute sõlmimise võimalus; • rohkem võimalusi logistika korraldamiseks, mis aitab kokku hoida üles-

töötamise ja erineva sortimendi transpordi pealt; • ühistuline puidu varumine võimaldab optimeerida maksusid; • kasuks tuleb metsaühistu kompetents erinevate sortimentide tekitamise

ja järelevalve teostamise osas.

Metsamaterjali ühismüügi puuduseks võib lugeda raha laekumise veidi pikemat perioodi ning suuremat dokumentide hulka.

MüügipRoTSESS

14 MetsMik

Puidu müük

Hinna kujunemine

Suurema raietulu eeldusteks on:

• sobiva raieaja planeerimine; • turusituatsiooni arvestamine; • raietööde läbimõeldud korraldamine ehk tehnoloogia valik; • ümarmetsamaterjalidele esitatavate kvaliteedinõuete tundmine; • optimaalne ja oskuslik järkamine.

Hinna kujunemisel on palju tegureid, milleks on muu hulgas:

• raieliik; • müügi ettevalmistustööde maksumus (raielangi tähistamine, turu-uurin-

gu läbiviimine sortimentatsiooni kindlakstegemiseks, puude märkimine); • raietööde järelevalve kulud; • raie tehnoloogia (masin- või käsiraie); • raieteenuse maksumus; • sortimendi oskuslik järkamine; • kokkuveoteenuse maksumus; • väljaveoteenuse maksumus; • vastuvõetava metsamaterjali mõõtmise õigsus.

Lageraiest saadakse rohkem tulu kui hooldusraietest. Lageraiet on lihtsam teha, raiutav puidukogus on suurem, kasutada saab võimsamaid masinaid. Tööde järe-levalvet on lihtsam teha. Masinraie on odavam kui käsiraie.

Pikema kokkuveotee korral on kulutused suuremad, sortimendi valikul on soo-vitatav lõigata võimalikult palju ühte kohta realiseeritavat puitu, et vähendada poolikute koormate vedamist.

14


hinnA KujunEMinE

Kuidas raiuda kasulikumalt

Jaga tüvi võimalikult hinnalisteks osadeks.

Järka alati enne kvaliteedimuutust või puiduriket(näiteks tulioks).

Ära jäta kõverust palgi keskele (leia sirgemaid lõikusid).

Kasuta erinevaid soo-vitud pikkusmõõte vastavalt vajadusele.

Enne vaatan puu üle, siis

alles langetan

PABERIPUIT

PABERIPUIT Kõverused

Tulioks

TOOREOKSALINE PEENPALK

C- VÕI D-KLASSI PALK

OKSAVABAA-KLASSI PALK

KUIVAOKSALINEB- VÕI C-KLASSIPALK

Kasuta tüve palgiosamaksimaalselt (tee ka hinnalist tooreoksalist ladvapalki).

16 MeTsMik

puidu MüüK

Kasvava metsa eest makstav hind sõltub peamiselt puistu koosseisust, puidu kät-tesaadavusest (aasta ringi või ainult külmunud pinnasega), kokkuveo kaugusest, tüvemahust, alusmetsa olemasolust ja iseloomust, metsakahjustuste olemasolust ja ulatusest, raiemahust, allesjäetavate seemnepuude hulgast ning looduskaitse-listest piirangutest.

oPtimaalNe järKamiNe ja Puidu Kvaliteedi tagamiNe

Raieküpseks saamiseks peab okaspuu kasvama peaaegu sada aastat, lehtpuumõned aastakümned vähem. Puu mahavõtmiseks ja töötlemiseks kulub saeme-hel 5–15 minutit, langetustraktoril aga keskmiselt vaid minut.

Järgates oskamatult ja kiirustades, võib kaotada olulise osa võimalikust kasust mõne minutiga.

Tähtis on leida konkreetsele raiealale optimaalne sortimentide valik (üksikute nottide transpordi ja müügiga kaob loodetud tulu). Kui järgata metsamaterjal nii-öelda valesse mõõtu, võib juhtuda, et sellele metsamaterjalile on keeruline leida ostjat. Metsamaterjali kvaliteet sõltub sortimendi pikkusest, läbimõõdust, okste laasimise kvaliteedist, noti kõverusest ja puidu riketest.

Masinlõikuse korral on soovitav kontrollida harvesteri kalibreerimist.

Pikka aega metsas või laoplatsil seisnud puitmaterjal kuivab ja lõheneb liigselt, mis viib kokkuvõttes alla nii puidu kvaliteedi kui ka müügist saadava tulu.

Soojal ajal raiutud materjal võib rikneda mõne kuuga. Tuule ja päikese käes(nt kevadel) võivad mõne nädalaga noti otstesse tekkida sügavad kuivamislõhed.

mõõtmiNe

Erinevate metsamaterjalide puhul kasutatakse erinevaid mahuleidmise võtteid. Virnmaterjalide mõõtmisel on kasutusel ruumimeeter ja tihumeeter.

17kasulikud TeadMised MeTsa MajandaMiseks

Tihumeeter (tm) on üks kuupmeeter ilma õhuvahedeta puitu, mõõdetuna või hinnatuna ilma kooreta või koos koorega.

Ruumimeeter (rm) on üks kuupmeeter virnastatud metsamaterjali koos õhuva-hedega. Kasutatakse peamiselt kütte- ja paberipuu metsamaterjali arvutamiseks.

Virna pikkus mõõdetakse maapinnalt. Virna kõrguse mõõtmiseks tuleks virna kõrval olevad notid virna tõsta või kujutada ette võimalikult kandilist virna. Virna laiust kindla pikkusega materjali puhul pole vaja eraldi mõõta.

Kui virnas on erineva pikkusega notte, tuleb teatud hulk täpselt üle mõõta ning nende keskmine aritmeetiline laius võtta virna laiuseks. Virna maht võetakse pikkus x laius x kõrgus ning saadakse virna maht ruumimeetrites.

Mahu teisendamiseks tihumeetriteks korrutatakse saadud tulemus läbi virna täiuse koefitsiendiga. Virna tihumeetriteks üleviimise koefitsient sõltub peamiselt nottide keskmisest läbimõõdust, kõverustest, koore paksusest ja virna tihedusest.

Väljakujunenud koefitsiendid “Metsaomaniku käsiraamatu” (2012) andmetel on järgmised (sortimendi pikkus 3 m):

• lehtpuu küttepuit 0,50, • okaspuu küttepuit 0,54, • kase paberipuit 0,50–0,54, • haava paberipuit 0,50–0,54, • okaspuu paberipuit 0,54–0,55.

Palkide, pakkude ja nottide mahu arvutamiseks kasutatakse virna mõõtmist harva.

Nende mahu leidmiseks kasutatakse metsamaterjalide mahutabeleid. Tarbesorti-mentide mahtu arvestatakse ilma kooreta. Mahu leidmiseks on vajalik metsama-terjali pikkus ja läbimõõt.

Palgi läbimõõt mõõdetakse ladvapoolse otsa poolt juhuslikus suunas, risti palgi pikiteljega. Kui palgi ots on ovaalne, tuleb mõõta suurim ja väikseim diameeter millimeetri täpsusega ja arvutada aritmeetiline keskmine.

hinnA KujunEMinE

18 MeTsMik

Tihumeeter (tm) on 1 m3 tihedat, õhuvahedeta puitu. Tihumeetri abil väljen-datakse puutüve ja selle osade mahtu ning puistu tagavara.

Ruumimeeter (rm) on 1 m3 virnastatud metsamaterjali koos õhuvahedega. Kasutatakse metsamaterjalide (peamiselt kütte- ja paberipui-du) virna mahu arvestamisel. Ruumimeetrite teisendamisel tihumeetriteks kasutatakse vastavaid virnatäiuse koefitsiente. Koefitsient sõltub virna ladumistihedusest, nottide keskmisest läbimõõdust, pikkusest, kõverusest, puuliigist jne.

Hakkpuit raiejäätmete või võsa purustamise käigus saadud toode

Nott puutüve laasimisel ja järkamisel saadud puutüve üksik osa

Virn ühesuunaliselt üksteise kõrvale ja peale laotud nottide kogum

Raiejäätmed raie käigus tekkiv kõrvalsaadus. Puuosad, mis esialgu jäävad metsa (oksad, ladvad, tüükajupid, vigastusega tüveosad, juhusli-kult mahajäänud sortimendid, lõigatud alusmets). Raiejäätmeid kasutatakse kas kokkuveotee tugevdamiseks või hakkpuidu tootmiseks.

Kogupuit laasimata puutüved; kasutatakse ka sõna “võratüves”

Mahutabelid mahuvalemite abil koostatud tabelid, millega saab ilma arvuta-mata leida palkide, nottide ja pakkude mahtu

Palk teatud miinimummõõtmeid ületav laasitud ja järgatud tüveosa, mis sobib saematerjali valmistamiseks

Pakk tüveosa, mis omadustelt sobib vineeri või ehituspuidu tootmi-seks

mõisted

puidu MüüK

19kasulikud TeadMised MeTsa MajandaMiseks

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

märkmed

MeTsMik20

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

puidu MüüK

kasulikud TeadMised MeTsa MajandaMiseks

MetsMik

Puidu müük

MetsMikKasulikud teadmised metsa majandamiseks

Documents

2 puidu myyk