Kliinikumi 2004. aasta tegevusaruannetvaadates torkab esmalt silma ambula-toorse töö osakaalu tõus. 2003. aastagavõrreldes on eriarstide ambulatoorsetevastuvõttude arv tõusnud 6% võrra.Samas on hambaarsti vastuvõttude arvpüsinud kahel viimasel aastal muutu-matuna. Langus vastuvõttude arvus toi-mus 2003. aastal, kui hambaarsti teenusteeest tasumise kohustus läks üle pat-siendile.

Kliinikumis osutatakse ööpäevaring-selt vältimatut ja erakorralist ambulatoor-set eriarstiabi erakorralise meditsiini osa-konnas (EMO) ja traumapunktis (TRP).Möödunud aastal pöördus ise või toodi kiirabi poolt EMO-sse 24 447 patsienti,neist 45% said ambulatoorset arstiabi ja55% hospitaliseeriti statsionaarsele ravile.TRP-s anti abi 20 708 haigele. Viimase kaheaastaga on 26% võrra suurenenud nendepatsientide arv, kes on peale EMO-sse too-mist vajanud kohest hospitaliseerimist.

Päevas osutatakse arstiabi EMO-s kesk-miselt 67-le ja TRP-s 57-le esmasele hai-gele. Traumapunktis võetakse tööpäeva-del vastu keskmiselt 69 trauma või vigas-tuse tõttu järelkontrolli kutsutud patsienti.

Enamuse TRP-i pöördunud patsientidetraumade põhjuseks olid kukkumised, vee-, elektri- ja tuleõnnetused. Ründeid oli7% ning liiklusõnnetusi 4%. Kõikidest trau-madest 4% olid tööõnnetused.

Ambulatoorsetest patsientidest 67% oliTartu linna ja maakonna elanikud. Lõuna-Eestist oli pöördumisi 88% ning muudestEesti piirkondadest 12%.

Päevastatsionaarse raviviisi osakaal onkliinikumis viimase kahe aasta vältel lan-genud. Nii raviti eelmisel aastal päeva-statsionaaris 7 266 patsienti ja teostati 6 122 operatsiooni.

Muutus on tingitud kõrvakliiniku päe-vakirurgiliste operatsioonide arvu langu-sest, sest patsientide turvalisust silmas pidades ja pikemaajalise jälgimise vaja-dusest lähtudes patsiendid hospitaliseeri-takse üheks ööks. Päevastatsionaaristehtud üldkirurgiliste operatsioonidearvu languse põhjuseks on rahaliste va-hendite piiratus plaaniliseks kirurgiliseksraviks. Samas on päevakirurgia töömahttõusnud veresoontekirurgias ja neuro-kirurgias.

Statsionaaris raviti 2004. aastal 43 237haiget. See näitaja on aastaga 4% ehk 1 743haige võrra tõusnud. Akuutraviga tegele-vates osakondades raviti kokku 40 006haiget.

Aruandeaasta jooksul suurenes ravitudhaigete arv märkimisväärselt kõrvaklii-nikus (30%) ja spordimeditsiini- ja taastus-ravi kliiniku hooldusravi osakonnas (48%).

Viimase viie aastaga on statsionaarisravitud haigete arv tõusnud kokku 3%:kõrvakliinikus 182%, kardioloogiakliini-kus 17%, traumatoloogia- ja ortopeedia-kliinikus 23%, spordimeditsiini- ja taas-tusravi kliinikus 70%.

Statsionaarse ravitöö planeerimine onmuutunud väga keeruliseks, sest erakor-raliselt ravitud haigete osakaal on tõusnud76%ni (2003. aastal 71%).

Kliinikumis ravitud haigetest 18% olidlapsed (0 - 14 eluaastat). Sagedasemad lastehaiglaravil viibimise põhjused olid hinga-

nr 75 Mai 2005

•• VVllaaddiimmiirr JJäärrvv kkaaiittsseess ddookkttoorriittöööö •• AAnnddrreess KKuullllaa ppaattoollooooggiilliissee aannaattoooommiiaa pprrooffeessssoorr

Aasta 2004 arvudesTartu Ülikooli Kliinikumi nõukogu kinnitas 29. aprillil toimunud koosolekul kliinikumi 2004. aasta tegevusaruande. Kliinikumi Leht esitab siinkohal põgusa ülevaate, milline oli 2004. aasta arvudes. Tegevusaruannet tervikuna saab lugeda kliinikumi koduleheküljel.

•• 22000044.. aaaassttaa tteeggeevvuussaarruuaannnnee

Merje Tikk.

Foto: Jaak Nilson

Järg lk 2

miselundite haigused, sünniperioodistekkinud haiguslikud seisundid, kaasa-sündinud väärarendid, psüühika- ja käitu-mishäired ning närvisüsteemihaigused.Laste haigestumise põhjuste osas võibtäheldada suurenemist hingamiselunditehaiguste osas.

Täiskasvanutel olid sagedasemad haig-laravi põhjused vereringeelundite hai-gused, kasvajad, hingamiselundite- ja see-deelundite haigused. Mõnevõrra suurenesvereringe- ja hingamiselundite haigusteganing kasvajatega patsientide osakaal.

Statsionaarse ravitöö osas on märkimis-väärne püsiv keskmise ravikestvuse lan-gustendents. Patsient viibib kliinikumiskeskmiselt 6,3 päeva ravil. Akuutravigategelevates osakondades (va kopsutu-berkuloos, psühhiaatria, taastus- ninghooldusravi) oli näitaja vaid 5,3 päeva.Kirurgilistes kliinikutes 4,1 päeva.

Lühim ravikestvus oli kõrvakliinikus(1,0 päeva), naistekliinikus (2,6 päeva) jasilmakliinikus (3,1 päeva). Keskmist ravi-kestvust tõstavad osakonna profiilist tu-lenevalt taastus-, hooldus-, tuberkuloosi-ja psühhiaatriline ravi.

Letaalsus oli 2004. aastal 1,8 % ja see eiole viimaste aastatega muutunud.

Statsionaaris ravitud haigetest pooledolid Tartu linnast ja maakonnast. Lõuna-Eesti haigeid oli kokku 77% ning teistestmaakondadest tulnud patsientide osakaaloli 23%.

Naistekliinikus oli möödunud aastal 2182 sünnitust, neist 66% peresünnitused.Mitmiksünnitusi oli 31, kõik sündinud olid kaksikud. Kokku sündis eelmiselaastal kliinikumi naistekliinikus 1141 pois-si ja 1071 tüdrukut. Sünnituste arv suu-renes aastaga 116 võrra. Sünnituste arvutõusu põhjuseks võib pidada nii sündivuseüldist suurenemist kui ka Jõgeva haiglasünnitusosakonna sulgemist 2002. aastal.

Kirurgilise töö maht on kliinikumis igaaastaga kasvanud ning seda peamiselt stat-sionaarse ravi osas. 2004. aastal opereeriti20 799 patsienti ehk 11% enam kui 2003.aastal. Kirurgiline aktiivsus kirurgilistes osakondades oli 83%. Kokku teostati 31 546 operatsiooni. Operatsioonide arvsuurenes märkimisväärselt kõrva-nina-kurguhaiguste, kardiovaskulaar- ja tora-kaalkirurgia osas. Langes plaaniliste üld-kirurgiliste ja ortopeediliste operatsioo-nide arv.

Patsientide arvu suurenedes tõuseb kauuringute ja protseduuride arv. Radio-diagnostiliste uuringute hulk kasvas kliini-kumis aastaga kokku 14%. Töömahu tõustoimus angiograafia, magnettomograafia ja kompuutertomograafia osas. Suur osauuringutest tehti ambulatoorsetele patsien-tidele ning teistele raviasutustele. Ultra-heliuuringuid teostati aruandeaastal üle 80 000, mis oli 19% võrra enam kui 2003.aastal. Laboratoorsete analüüside tõus(15%) oli peamiselt immuunmeetodil teh-tud uuringute osas.

Kliinikumi verekeskus kindlustab koguLõuna-Eesti raviasutusi veretoodetega.Donatsioonide arv on viie aastaga suure-nenud 14%. Tõusnud on ka verekompo-nentide valmistamine erütrotsüütide sus-pensiooni, värskelt külmutatud plasma jatrombokontsentraadi osas.

Infektsioonikontrolliteenistus on tege-

lenud järjekindlalt hospitaalinfektsioonideesinemissageduse vähendamisega. Uuritihospitaalinfektsiooni esinemist ning võetikasutusele meetmeid infektsiooni vähen-damiseks. Analüüsiti antibiootikumide ka-sutamist kliinikutes, uuringute eesmär-giks oli vältida põhjendamatut antibioo-tikumide kasutamist ja resistentsete bak-tertüvede tekkimist. Tähelepanu pööratika personali tervisele, teostati B-hepatiidija gripi vastast vaktsineerimist.

2004. aasta oli edukas ka õppe-, arendus-ja teadustöö seisukohalt. Rahvusvahelistesväljaannetes ilmus 104 publikatsiooni jaajakirjas Eesti Arst 46 artiklit. Kõigerohkem teaduslike artikleid, mida jälgi-takse Current Contentsi poolt ja ISI tsitee-rimisindeksites, avaldasid sisekliinik (17),ühendlabor (15), psühhiaatriakliinik (12) janahakliinik (10). Doktoritööd kaitsesid Tiina Kahre, Andres Kulla, Aive Liigant, Eduard Maron ja Ülle Pechter. Magistri-tööd kaitsesid Tiina Freimann ja Iti Lauk.

Kliinikumi töötajad esinesid 206 rahvus-vahelisel ja 361 Eestis toimunud teadus-üritusel.

2004. aastal alustati kliinikumis 57 uuekliinilise ravimuuringuga ning töö jätkub45 teadusgrandiga. Esmakordselt kliiniku-mis läbi viidud ravi- ja diagnostikamee-todeid oli 40 ning esmakordselt Eestis läbiviiduid 34.

Kliinikumis töötavad arst-õppejõud jaõendustöötajad teevad lisaks ravitööle niidiplomieelset kui ka diplomijärgset õppe-tööd. Diplomieelse ja -järgse õppetööga oli seotud üle poole arst-õppejõududest.Õendus- ja hoolduseriala diplomieelsekoolitusega oli seotud kolmandik õen-dustöötajatest. Aruandeaasta jooksul koostati ja uuendati erinevaid erialaseidõppematerjale ning anti välja ka juhend-materjale patsientidele.

Kliinikumi turuosa on aasta-aastalt suu-renenud. Kui 2000. aastal moodustasid kliinikumis osutatavad raviteenused

16,8% Eesti Haigekassa poolt tasutavatestraviteenustest (va üldarstiabi), siis 2004.aastal juba 21,5%. Viie aasta jooksul on klii-nikumi leping suurenenud rahalisesmahus 86% võrra. Erialadest on suurimmuudatus toimunud kardioloogias, kuslepingumaht on suurenenud 143% võrra.2004. aastal jäi haigekassa poolt tasumata4680 ülelepingulise ravi arvet (kokku 24,5miljonit krooni). Neist 873 oli patsiendistatsionaarse ravi (23,2 miljonit krooni) ja 9 päevaravi (50 000 krooni) eest ning 2277hambaravi (787 000 krooni) ja 1521 ambu-latoorset visiidi (429 000 krooni) arvet. Kliinikum on lepingulistes suhetes EestiHaigekassa kõigi piirkondlike osakonda-dega, suurima osakaaluga on Tartu osa-kond, mis moodustas 68% raviteenusteüldmahust.

ME R J E TI K KAnalüüsi-marketingiteenistuse direktor

1997. aasta kevadel kandideerisin Karo-linska Instituudi (Rootsi) ja Tartu Ülikooliühisprogrammi KEMP raames doktoran-tuurikohale Karolinska Instituudis. Samaaasta sügisest avanes võimalus aktiivseltosaleda Stockholmi kolorektaalvähi uuri-misrühma tegevuses.

Juhendajate professor Hans Ringertzi japrofessor Lennart Blomqvisti soovituselkeskendusime uurimistöös sellistele ak-tuaalsetele valdkondadele nagu rektumikartsinoomi lokaalretsidiivi diagnoosi-mine vaagnas, vaagnapiirkonna maliigsetetuumorite maksametastaaside magnetre-sonantstomograafia (MRT) skriining ningnende kliiniline käsitlus. Kuna tollal valit-ses Eestis aparatuurinappus, tuli uurim-

istöö teha Rootsis.Meie tulemused näitasid, et kuigi mit-

med autorid olid rõhutanud funktsionaal-se uurimismeetodi, CEA-stsintigraafia ehkimmunostsintigraafia, tähtsust pärasoole-vähi lokaalretsidiivi korral, ei andnud seeklinitsisti jaoks olulist lisainformatsioonikompuutertomograafile (KT) ja MRT-lening see võiks olla näidustatud vaid vali-tud juhtudel, kus KT/MRT leid on vaata-mata olulisele kliinilisele kahtluselelokaalretsidiivi suhtes negatiivne.

Maksametastaaside varajane kindlaks-tegemine on prognostiliselt oluline: pide-valt otsitakse uusi, kiireid ja lihtsaiduurimismeetodeid nende avastamiseks.Kasutasime selleks otstarbeks MRT

uuringul T2 aksiaalset FSE sekventsi ja leidsime, et selle rakendamine skriining-meetodina on õigustatud, eriti lisatunavaagna detailsele MRT uuringule. Väheseajakuluga saime väärtuslikku kliinilist in-formatsiooni kogu ülakõhu kohta, eritimaksakollete olemasolust. Kolorektaal-vähi maksametastaaside resetseerimineannab võimaluse oluliselt haigete elune-vust pikendada, kuid seni puudub ühtnestrateegia selliste haigete käsitlemisel.Uurisime populatsiooniuuringus taolistehaigete käsitlemist Stockholm/Gotlandiregioonis ja leidsime mitmeid vajaka-jäämisi. MRT ja KT uuringute põhjal reset-

2n

r 7

5

mai

20

05 Algus lk 1

Dr Vladimir Järv kaitses doktoritöö15. aprillil kaitses kliinikumi radioloogiateenistuse direktori kt dr Vladimir Järv doktoritöö teemal "Radioloogiline kihtdiagnostika vaagna pahaloomuliste kasvajate ulatuse ravieelsel määramisel ja ravijärgsel jälgimisel". Uurimus keskendub kompuuter- ja magnetresonantstomograafia ning immunostsintigraafia kasutamisele vaagna pahaloomuliste kasvajatega, peamiselt kolorektaalvähiga ja eesnäärmevähiga, haigete uurimisel.

Dr Vladimir Järv. Järg lk 4

Foto: Autori erakogu

Õendus- ja hooldustöö kvaliteet

Õendus- ja hooldustöö kvaliteedi aren-damiseks koostati möödunud aastaluuringute ettevalmistamise juhised, mison kasutatavad elektroonilises haigusloos.Õdede töörühm osales aktiivselt e-haigus-loo ettevalmistamisel, mille käigus koos-tati õendusdokumentide elektroonilisedversioonid ja tõlgiti abimaterjale nendetäitmiseks. Patsiendiõpetuse teenustearendamiseks koostati patsiendiinfomaterjale ja täiendati patsiendiinfo rubrii-ki kliinikumi kodulehel. Intraneti õdederubriigis avati andmestik, mis annab üle-vaate patsiendiinfo materjalidest, nende liikidest ja asukohast kliinikutes. 2004.aastal valmis õppefilm "Kodune perito-neaaldialüüsravi". Patsiendile sobiva jaohutu ravikeskkonna kujundamiseks osteti 112 uut haiglavoodit ning valmistatiette uus riigihange haiglavoodite japalatikappide ostmiseks. Patsientidetoitlustamise paremaks korraldamiseksühendati toidu tellimine patsiendi vastu-võtuga. Lisatoidu tellimine muudeti elekt-rooniliseks. Koduõendusteenuste kvali-teedi parandamiseks avati õde-juhtumi-korraldaja ametikoht ja tehti muudatusitöökorralduses. Sotsiaalteenuste kättesaa-davuse tagamiseks ja geriaatrilise hin-damise läbiviimiseks avati sotsiaaltöötajatäiendav ametikoht. 2004. aasta lõpul töö-tas kliinikumis kuus sotsiaaltöötajat.

Personali kvalifikatsioon jatöötingimused

Personali kvalifikatsiooni arendami-seks muudeti õendustöötajate ja laboran-tide atesteerimise korda. Uue korra saavad kliinikumi õendustöötajad ja labo-randid taotleda ka kõrgemat kvalifikat-

siooniastet. Aasta lõpul töötas kliiniku-mis 46 kõrgema, 638 esimese ja 421 teisekvalifikatsiooniastme õendustöötajat ninglaboranti. Kliinikumi õendustöötajad on agarad õppijad. Möödunud aastal õppis Tartu Ülikooli arstiteaduskonnaõendusteaduse magistriõppes 11, diplo-mi- või bakalaureuseõppes 12 ning mujalTÜ teaduskondades 17 õen-dustöötajat. Meditsiinikoolitasemeõppes õppis 133 klii-nikumi töötajat. Õendus- jahooldustöötajate tööalanekoolitus toimub õdede jahooldajate täienduskeskuses(ÕHTK). Möödunud aastalkorraldati 81 täienduskursust1392 tunni ulatuses.

Kahel viimasel aastal onÕHTK tegevus olnud igatiedukas: kahekordistus kur-sustel osalejate arv kui kaõppekeskuse rahaline käive,

mis võimaldas suurendada investee-ringuid ruumide, esitlustehnika ja muuvarustuse uuendamiseks. ÕHTK koolitus-teenuseid kasutas möödunud aastal 95asutust. Uue õppevormina võeti kasutuse-le e-õpe. Õendus- ja hoolduspersonalitöötingimuste parandamiseks avati 35õendus- ja 69 hooldustöötaja ametikohta.

Eriala arendamine japositiivse maine

kujundamineEriala arendamiseks ja po-

sitiivse maine kujundamiseksosalesid kliinikumi õendus-töötajad ja laborandid 2 rah-vusvahelise ja 10 siseriiklikukonverentsi korraldamisel.Konverentsidel esitati kokku50 suulist ja 13 stendiettekan-net. Eesti Ões ning teistes eri-ala- ja meditsiiniajakirjades

avaldati 19 artiklit. Kliinikumi õendustöö-tajate poolt teostati 48 õendusalast uuri-mistööd ja juhendati 25 uurimistöö läbi-viimist. Diplomieelse koolituse raamesjuhendati aruandeaastal 985 üliõpilastkokku 83 333 tunni ulatuses. Välisprak-tikante viibis kliinikumis 15.

Kokkuvõttes võib öelda, et kliinikumiõendus- ja hooldustöö oli 2004. aastaljätkuvalt edukas. Tänan kõiki õendus- jahooldustöötajaid ning laborante, kes in-tensiivse põhitöö kõrval leidsid aega jatahtmist enese ja oma kutsetöö aren-damiseks.

TI I N A FR E I M A N NKliinikumi ülemõde

Et saada hinnangut kliiniku-mis osutatava arstiabi kvali-teedile, on meil juba alates2001. aastast saanud tavaksküsida tagasisidet nii patsien-tidelt kui koostööpartneritelt(perearstid ja teistes raviasu-tustes töötavad eriarstid) ningrahastajatelt (haigekassa töö-tajad). Heameel on tõdeda, ethinnangud kliinikumi tege-vuse kohta on aastate lõikesüsna positiivsed. Kõige pare-ma hinnangu oleme igalaastal saanud patsientidelt -2004. a. oli 74,3% patsientidest kliinikumi-ga väga rahul, 25,2% pigem rahul ja vaid0,5% ei olnud rahul. Samas kõige kriitilise-mad on kliinikumi töö suhtes teistes ravi-asutustes töötavad eriarstid, nendest oli30,4% väga rahul, 59,4% pigem rahul ja10,2% (iga kümnes vastaja) ei olnud rahul.

Tulemuste statistilise analüüsi käigussaid koostatud regressioonmudelid, etomada täpsemat ülevaadet rahulolu kuju-ndavatest aspektidest. Nagu eeldatud, sõl-tub erinevate sihtgruppide rahulolu taseüsna erilaadsetest teguritest.

Patsientide jaoks on olulised eelkõigearstide ja õdede usaldusväärsus ja oskusedning kaasaegse meditsiiniaparatuuri jaravimeetodite kasutamine.

Perearstide rahulolu sõltub valdavaltteenuste kättesaadavusest ja kliinikumi arstide poolt antavast tagasisidest. Seejuu-res kättesaadavuse osas esineb tugev seosmitte ravijärjekordade pikkusega, vaidpatsientide otsepöördumise võimalusega,ehk perearstid ei ole rahul nende erialade-

ga, kuhu patsient saab pöör-duda otse, ilma saatekirjata.

Eriarstide arvamuse kuju-nemisel on määravaks koos-töö ja kollegiaalsus ning tee-nuse osutamise spetsiifika(haiglaravi kestvus, patsiendiõigeaegse edasisuunamisevõimalused jt).

Haigekassa töötajad hin-davad kõige enam teenusteosutamise stabiilsust, iga-sugused muutused erialategevuses võrreldes varase-mate perioodidega tingivad

rahulolematust.Nagu eelnevast loetelust ilmneb, saab

rahulolu uurides eelkõige teada vastajatehinnangu ravitöö kvaliteedile. Samas onkvaliteetse teenuse juures olulised kapaljud teised tegurid nagu õendus- jahooldustegevus, suhtlemine, toitlustus,olme ning turvalisus. Et saada tagasisidetnende aspektide osas, soovitatavad kvali-teedieksperdid uurida paralleelselt rahul-oluga lojaalsust ehk klientide valmisolekutteenuseid uuesti kasutada. Selliseid uuringuid viiakse üsna regulaarselt läbiteenindusettevõtetes (tarnsport, turism,hotellimajandus), kuid viimastel aastatelüha enam ka tervishoius.

Nii olemegi lisanud kliinikumi küsi-mustikesse lisaküsimused selle kohta, kaspatsiendid sooviksid tulla uuesti kliiniku-mi ravile, kui neil selleks vajadus tekib.2004. a. küsitluse alusel tuleks 84,3% pat-sientidest kindlasti ka edaspidi ravile kliinikumi, 13,2% pigem tuleks ning vaid2,4% eelistaks võimaluse korral mõndamuud raviasutust.

Rahuolu- ja lojaalsushinnangu kombinat-siooni alusel eristatakse nelja teenuse tar-bijate käitumistüüpi (S. Shoemaker, 1999):1) kasulik lojaalsus - kõrge rahulolu

ja valmisolek teenuste korduvaks kasutamiseks;

2) inertne lojaalsus - rahulolu suhteliselt madal, kuid siiski valmisolek vajaduseltagasi tulla;

3) latentne lojaalsus - rahulolu ja emotsionaalne side tugevad, kuid valmisolek teenuste korduvaks kasutamiseks vähene;

4) mittelojaalsus - nii rahulolu kui lojaal-sus madalad või puuduvad hoopis.Kui esimene käitumistüüp on iga

teenuse osutaja jaoks parim ja oodatud, siis just latentsesse ja inertsesse tüüpi kuu-luvad patsiendid on need, kelle hinnangu

kujundamisega tuleks raviasutusel eel-kõige vaeva näha.

Kliinikumi patsiendid jaotusid 2004.aasta küsitluse alusel gruppidesse järg-nevalt - 70,2% olid rahul ja lojaalsed, 18,9%kõhklesid teenuste kvaliteedis (seejuures4,0% kahtles ravi kvaliteedis ja 14,9% olidrahulolematud olme ja/või personali suh-tumisega), 10,9% ei olnud ei rahul egavalmis tagasi tulema.

Millised olid patsientide rahulolu- ja lojaalsushinnangud erinevate kliinikutelõikes, seda tutvustame täpsemalt järgmisekuu lehes.

VI R G E PA L LAnalüüsi-marketingiteenistuse

ravikindlustuse koordinaator

3

nr

75

m

ai 2

00

5

Rahulolu kliinikumiga ILähtudes traditsioonilisest tervishoiuteenuste kvaliteedi käsitlusest on kvaliteetne tervishoiusüsteem selline,mis rahuldab täielikult teenust kõige enam vajavate isikute vajadused võimalikult madalate kulutustega kõrgemavõimuorgani poolt kehtestatud piiride ja direktiivide raames (J. Øvretveit 1990).

Õendus- ja hooldustöö 2004. aastalKliinikumi õendus- ja hooldustöö juhtimine ning arendamine on põhimääruse kohaselt ülemõdede nõukogu pädevuses.2004. aasta arendustegevuse põhirõhk oli kolmel valdkonnal: õendus- ja hooldustöö kvaliteet, personali kvalifikatsioonja töötingimused ning eriala arendamine ja positiivse maine kujundamine.

Tiina Freimann.

Virge Pall.

seeritava leiuga haiged jäid üle 50%juhtudest aktiivsest kirurgilisest ravistpõhjendamatult kõrvale, samade kri-teeriumite põhjal resetseeritud haigeteelunevus oli oluliselt parem.

Osa uurimusest oli pühendatud ees-näärmevähile, mis on Eesti meestel vii-mase kümnendi jooksul saavutanudvähkkasvajate seas haigestumuseltteise koha. Et tänapäeval kasutatakselaialdaselt radikaalset prostatek-toomiat, mis annab häid tulemusi vaidintrakapsulaarse vähi korral, on raviplaneerimisel oluline täpne haigusestaadiumi määramine. Kui 2001. aastalsoetati kliinikumile 1,5 T väljatuge-vusega MRT skanner juurutasimeMRT prostata kartsinoomi eelopera-tiivsel uurimisel ja leidsime, et see onefektiivne meetod haiguse lokaal-leviku määramisel.

Kokkuvõtvalt võimaldavad meieuurimistulemused näidata, et radio-loogiliste kihtdiagnostiliste meetodite,eriti magnetresonantstomograafia, kasutamine onkoloogilistel haigetelannab väärtuslikku teavet maliigseprotsessi ulatusest ja aitab kaasa sobi-vaima ravi valikul. Doktoritöö kaits-mine toimus 15. aprillil 2005. aastal.Oponendiks oli Uppsala Ülikooli ra-dioloogiaprofessor Håkan Ahlström,kes on juhtiv ja tunnustatud spetsialistMRT onkoloogiliste rakenduste alal.

DR VL A D I M I R JÄ R V

4

KLIINIKUMI LEHT ILMUB 1 KORD KUUS

KUJUNDUS: K30 TRÜKK: AS STAMPLINE TRÜKIARV 1300 EKS.

TOIMETUSE KONTAKTANDMED: TEL: 731 9423, 53 319 423E-POST: ene.selart@kliinikum.eeTOIMETAJA: ENE SELART

ISSN 1736-1222

nr

75

m

ai 2

00

5

Andres Kulla on sündinud 1966. aastalTartus. 1992. aastal lõpetas ta TartuÜlikooli arstiteaduskonna ning kaitses2004. aastal meditsiiniteaduste doktorikraadi teemal "Inimese astrotsütaar-sete glioomide mesenhümaalse stroo-ma molekulaarsed iseärasused".

Alates 1992. aastast on dr AndresKulla töötanud Tartu Ülikooli Maar-jamõisa haiglas. 1999. aasta novembriston ta Tartu Ülikooli Kliinikumi patoloogiateenistuse direktor. ProfAndres Kulla peamiseks uurimisvald-konnaks on olnud närvisüsteemi hai-guste, muuhulgas primaarsete neu-roektodermaalsete kasvajate histopa-toloogia ja molekulaarsed aspektid.

KL I I N I K U M I LE H T

PPaattoollooooggiilliissee aannaattoooommiiaa

pprrooffeessssoorriikkss vvaalliittii

AAnnddrreess KKuullllaa

29. aprillil toimunud Tartu Ülikooli nõukogu istungil valiti patoloogiliseanatoomia professoriksAndres Kulla.

Ettepanekute ja kaebuste süsteem 2004. aastalEttepanekute ja kaebuste süsteemi (EKS) eesmärk on koguda infot patsientidele osutatudteenuste kvaliteedi kohta ning tagada patsientide ja nende omaste rahulolu kliinikumiga.

EKS põhineb ettepanekute jakaebuste kogumisel, lahen-damisel, tagasiside andmiselning parandusmeetmete ra-kendamisel. Kuid EKS-i vahendusel kogutakse ka pat-sientide tänuavaldusi jaloomulikult edastatakse needasjaosalistele. Ettepanekute jakaebuste lahendamisel osale-vad struktuurüksuste juhid,vajadusel moodustatakse töö-gruppe või komisjone. Pat-siendile antakse tagasiside ettepaneku või kaebuse lahendamise kohta.

Alates 2004. a. sügisest on EKS analüüsi-ja marketingiteenistuse tegevusvaldkon-naks ja selle koordinaator on Katrin Silla.

2004. a. laekus 199 ettepanekute ja kae-buste lehte, millel esitati 112 kaebust, 24 ettepanekut ning 70 tänuavaldust.

Oma arvamust avaldasid ettepanekuteja kaebuste süsteemi kaudu valdavalt klii-nikumi külastajad, patsiendid ja nendeomaksed. Kliinikumi töötajad esitasidolmeprobleemide kohta 2 ettepanekut.Eesti Haigekassa Tartu osakond edastas 18patsiendi kaebust. Ühel juhul esitas pat-siendi kaebuse Eesti Patsientide Esin-dusühing. Kliinikumi kodulehe patsiendi-info rubriigi vahendusel laekus 9 kaebust.

EKS-i vahendusel esitatud probleemid

Laekunud probleemid jagatakse sisuanalüüsimiseks kuude valdkonda:- ravitöö kvaliteet- tervishoiuteenuste kättesaadavus- suhtlemine- olmetingimused- toitlustamine- muu

Kolme aastaga on esitatud probleemidening tähelepanekute osakaal valdkonnitimuutunud. Üha enam on rahulolematusttervishoiuteenuste kättesaadavuse- ja ravitöö kvaliteediga, samas suhtlemisevallas laekub üha enam tänuavaldusi.Vähenenud on olmetingimusi ja toitlus-tamist puudutavate kaebuste hulk. Võrd-luseks olgu öeldud, et 2002. a. dominee-risid olmetingimuste- ja toitlustamisegaseotud probleemid.

24 ettepanekust moodustavad kõige suurema osa olmetingimuste paran-damiseks tehtud ettepanekud ehk 54%kõigist ettepanekutest. Ravitöö kvaliteetipuudutavaid ettepanekuid ei esitatud.

53 tänuavaldust olid suhtlemise vald-konnast, mis moodustas 76% kõigist tänu-avaldustest. Enamasti tänati kogu osa-konna personali, kuid ära märgiti ka tööta-jaid nimeliselt nii arstide, õdede kui

hoolduspersonali hulgast. 15-l juhul oldi väga rahul ravi tulemusega. Tervishoiu-teenuste kättesaadavuse jatoitlustamise kohta ei re-gistreeritud ühtki tänuaval-dust.

Kolme aastaga on kae-buste, ettepanekute ja tänu-avaldustena esitatud prob-leemide ning tähelepanekuteosakaal valdkonniti muu-tunud. Suurenenud on rahul-olematus tervishoiuteenustekättesaadavuse ning ravitöö

kvaliteediga. Patsiendid soovivad saadakiiret ja kvaliteetset arstiabi ning ootavadpersonalilt põhjalikke selgitusi ja õpetusioma tervise osas. Patsientide ja nendeomastega suhtlemise paranemist näitasselgelt suurenenud tänuavalduste osa.Vähenenud on olme-tingimuste ja toitlus-tamisega seotud probleemid.

Ettepanekute ja kaebuste süsteem ontoiminud hästi. Patsiendid on kasutanudettepanekute, kaebuste ja tänuavaldusteesitamise võimalust aktiivselt. Süsteemigaon harjunud kliinikud ja teenistused ningprobleemide lahendamine on koostöös sujunud tõrgeteta. Kliinikumis on raken-datud hulga parandusmeetmeid, mis onalgatatud läbi ettepanekute ja kaebustesüsteemi. Samas on tore tõdeda, et kuimingis valdkonnas on kliinikumis toi-munud olulisi muudatusi (nt on osakondaremonditud), siis ka see leiab meie pat-sientide poolt ettepanekute ja kaebuste süsteemi vahendusel positiivset ära-märkimist.

KA T R I N SI L L AEttepanekute ja kaebuste süsteemi

koordinaator

ME R J E TI K KAnalüüsi-marketingiteenistuse

direktor

Algus lk 2

Katrin Silla.

27. aprillil toimus tudengite kevadpäevaderaames Vana Anatoomikumi esisel platsil MoodneMeditsiiniline Viievõistlus. Omavahel võtsid mõõ-tu kliinikumi juhatus, arstiteaduskonna ja füüsika-keemiateaduskonna üliõpilased. Kindla võidusaavutas arstiteaduskonda võistkonna Smegma.

Foto: Jaak Nilson

Foto: Jaak Nilson Foto: Jaak Nilson

28. aprilli toimus jalgpallivõistlus kliinikumi arstide ja arstitea-duskonna üliõpilaste vahel. Matši ajaloolised juured ulatuvadeelmise aasta kevadesse. Toona lõppes mäng tulemusega 7:1tudengite kasuks. Tänavu oli õnn kliinikumi õuel - võistlus lõp-pes tulemusega 2:1 kliinikumi kasuks. Kliinikumi väravakütt oli dr Jüri Karjagin, väravat kaitses meisterlikult dr Peeter Tähepõld.

Käimas on ratastoolide ja kanderaamide ralli, paremaltpaistab võitjameeskond Smegma kanderaamiga.

Dr Joel Starkopf, dr Jüri Karjagin ja tudengid ning dr Margus Ulstmarulises heitluses palli pärast.

Dr Andres Kulla.