View
1.540
Download
4
Embed Size (px)
Citation preview
KESKKOND ARVUDESEnvironment in Figures
1KESKKOND ARVUDES. 2009. ENVIRONMENT IN FIGURES
Sisukord
Keskkonnaseisund 4Ilmastik 4Õhu saastumine 5
Loodusvarade kasutamine 6Maavarad 6Vesi 8Mets 10Maafond 16Kalandus 17Fauna ja floora 21
Looduskaitse 23Keskkonnasurve 24
Õhu saastamine 24Vee saastamine 26Jäätmed 30Väetised 34Keskkonnaohtlikud kemikaalid 36
Keskkonnakaitsekulutused 40
SISUKORD
Taskuteatmik annab ülevaate Eesti loodusressurssidest ja nende kasutamisest, keskkonnaseisundist ja seda mõjutavatest teguritest.
Koostanud Statistikaameti keskkonna ja säästva arengu statistika talitus (Kaia Oras, tel 625 9234)
The pocket-sized reference book presents an overview of Estonian natural resources and their use, and of the state of environment and factors of influence.
Compiled by the Environment and Sustainable Development Statistics Service of Statistics Estonia (Kaia Oras, tel +372 625 9234).
Märkide seletusExplanation of symbols
- nähtust ei esinenud magnitude nil... andmeid ei ole saadud data not available
PiirkonnadPõhja-Eesti — Harju maakond (k.a Tallinn)Kirde-Eesti — Ida-Viru maakondLääne-Eesti — Hiiu, Lääne, Pärnu ja Saare maakondKesk-Eesti — Järva, Lääne-Viru ja Rapla maakondLõuna-Eesti — Jõgeva, Põlva, Tartu, Valga, Viljandi ja Võru maakond
RegionsNorthern Estonia — Harju county (incl. Tallinn)Northeastern Estonia — Ida-Viru countyWestern Estonia — Hiiu, Lääne, Pärnu and Saare countiesCentral Estonia — Järva, Lääne-Viru and Rapla countiesSouthern Estonia — Jõgeva, Põlva, Tartu, Valga, Viljandi and Võru counties
ISSN 1406-1562ISBN 978-9985-74-481-9
Autoriõigus/Copyright: Statistikaamet, 2010Kaanefoto / Cover photograph: Bulls
Väljaande andmete kasutamisel või tsiteerimisel palume viidata allikaleWhen using or quoting the data included in this issue, please indicate the source
3KESKKOND ARVUDES. 2009. ENVIRONMENT IN FIGURES
Contents
State of environment 4Weather 4Air pollution 5
Use of natural resources 6Mineral resources 6Water 8Forest 10Land stock 16Fishing 17Fauna and flora 21
Nature conservation 23Environmental pressure 24
Air pollution 24Water pollution 26Waste 30Fertilisers 34Environmentally hazardous chemicals 36
Environmental protection expenditure 40
CONTENTS
4 KESKKOND ARVUDES. 2009. ENVIRONMENT IN FIGURES
KESKKONNASEISUND STATE OF ENVIRONMENT
ILMASTIKa
WEATHERa
Päikesepaiste kestus ja sademete hulk Tallinnas, 2009The duration of sunshine and the amount of precipitation in Tallinn, 2009
a Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi andmed.a Data of the Estonian Institute of Meteorology and Hydrology.
I II III IV V VI VII VIII IX X XI XII
-5
0
5
10
15
202009
KuuMonth
35 aasta keskmineMean of 35 years
Tallinn
Keskmine õhutemperatuur, 2009Mean temperature, 2009(°C)
I II III IV V VI VII VIII IX X XI XII
0
50
100
150
200
250
300
3502009
30 aasta keskmineMean of 30 years
I II III IV V VI VII VIII IX X XI XII
0
20
40
60
80
100
120
140mm
2009
30 aastakeskmineMean of 30 years
TundiHours
KuuMonth
Linn
City
Jaanuar
January
Juuli
July
Aasta keskmineAnnual mean
Tallinn -2 16,7 6,1
Narva -2,3 17,8 6,1
Pärnu -2 17,1 6,3
Tartu -3 17,3 6,0
Viljandi -2,8 17,2 5,9
KeskmineMean
-2,4 17,3 6,1
5KESKKOND ARVUDES. 2009. ENVIRONMENT IN FIGURES
KESKKONNASEISUND STATE OF ENVIRONMENT
Vääveldioksiidi ja lämmastikdioksiidi sisaldus Tallinna õhus, 2009 Concentration of sulphur dioxide and nitrogen dioxide in the air in Tallinn, 2009
Sademete pH ja ammoniaagi sisaldus sademetes, 2009Concentration of pH and ammonia in precipitation, 2009
I II III IV V VI VII VIII IX X XI XII
0
5
10
15
20
25
30
35µg/m3
Keskmineb
Averageb
MaksimaalneMaximum
I II III IV V VI VII VIII IX X XI XII
0102030405060708090
100110120
µg/m3
MaksimaalneMaximum
Keskmineb
Averageb
SO2
NO2
KuuMonth
ÕHU SAASTUMINEa
AIR POLLUTIONa
I II III IV V VI VII VIII IX X XI XII
4,74,95,15,35,55,75,96,16,36,56,76,9
pH
Jõhvi
Tallinnc
I II III IV V VI VII VIII IX X XI XII
0,0
0,2
0,4
0,6
0,8
1,0
1,2
1,4
1,6mg/l
Jõhvi
Tallinn
KuuMonth
a Eesti Keskkonnauuringute Keskuse andmed.b Kolme mõõtmispunkti keskmine.c Tallinnas aprillis vähese vee tõttu määramata.a Data of the Estonian Environmental Research Centre.b Average of three monitoring stations.c Data on April unspecified for Tallinn due to a small amount of precipitation.
6 KESKKOND ARVUDES. 2009. ENVIRONMENT IN FIGURES
LOODUSVARADE KASUTAMINE USE OF NATURAL RESOURCES
MAAVARADa
MINERAL RESOURCESa
Maavaravarud, 2009b
Mineral resources, 2009b
Põlevkivi ja turba kaevandamine, 1995–2009Extraction of oil shale and peat, 1995–2009
a Maa-ameti andmed.b Aktiivsed varud aasta lõpul.a Data of the Estonian Land Board.b Active deposits at end-year.95 96 97 98 99 00 01 02 03 04 05 06 07 08 09
0
2
4
6
8
10
12
14
Miljonit tonniMillion tons
PõlevkiviOil shale
TurvasPeat
Maavara liik Kind of mineral resourcePõlevkivi, mln t 1 352 Oil shale, million tonsTsemendi tooraine, mln m³ Raw materials for cement, million m³ lubjakivi 110 limestone savi 26 clayTehnoloogiline liiv, mln m³ 7 Technological sand, million m³Ehitusliiv, mln m³ 657 Construction sand, million m³Kruus, mln m³ 119 Gravel, million m³Tehnoloogiline lubjakivi, mln m³ 54 Technological limestone, million m³Keraamiline savi, mln m³ 246 Ceramic clay, million m³Ehituslubjakivi, mln m³ 433 Construction limestone, million m³Viimistlusdolomiit, mln m³ 24 Decorative dolomite, million m³Ehitusdolomiit, mln m³ 147 Construction dolomite, million m³Turvas, mln t 983 Peat, million tonsKristalliinne ehituskivi, mln m³ 2 969 Granite, million m³Tehnoloogiline dolomiit, mln m³ 95 Technological dolomite, million m³Keramsiidisavi, mln m³ 10 Ceramsite clay, million m3
Järvelubi, mln m³ 6 Lake chalk, million m³Meremuda, mln t 1 Sea mud, million tonsJärvemuda, mln t 2 Sapropel, million tons
7KESKKOND ARVUDES. 2009. ENVIRONMENT IN FIGURES
LOODUSVARADE KASUTAMINE USE OF NATURAL RESOURCES
Maavarade kaevandamine, 2009Extraction of mineral resources, 2009
Maavarade kaevandamine võrreldes 2000. aastaga, 2009Extraction of mineral resources compared to 2000, 2009
LiivSand
EhitusdolomiitConstruction dolomite
LubjakiviLimestone
PõlevkiviOil shale
SaviClay
TurvasPeat
-100 -50 0 50 100 150 200
Muutus, %Change, %
Maavara liik Kind of mineral resourcePõlevkivi, tuhat t 12 605 Oil shale, thousand tonsTsemendi tooraine, tuhat m³ Raw materials for cement, thousand m³
lubjakivi 220 limestonesavi 32 clay
Tehnoloogiline liiv, tuhat m³ 17 Technological sand, thousand m³Ehitusliiv, tuhat m³ 2 556 Construction sand, thousand m³Kruus, tuhat m³ 1 907 Gravel, thousand m³Tehnoloogiline lubjakivi, tuhat m³ 87 Technological limestone, thousand m³Keraamiline savi, tuhat m³ 12 Ceramic clay, thousand m³Ehituslubjakivi, tuhat m³ 1 788 Construction limestone, thousand m³Viimistlusdolomiit, tuhat m³ 3 Decorative dolomite, thousand m³Ehitusdolomiit, tuhat m³ 389 Construction dolomite, thousand m³Turvas, tuhat t 842 Peat, thousand tonsTehnoloogiline dolomiit, tuhat m³ 24 Technological dolomite, thousand m³Meremuda, tuhat tJärvemuda, mln t
00
Sea mud, thousand tonsSapropel, million tons
8 KESKKOND ARVUDES. 2009. ENVIRONMENT IN FIGURES
LOODUSVARADE KASUTAMINE USE OF NATURAL RESOURCES
VESIa
WATERa
Veevõtt, 2006–2009Water extraction, 2006–2009(miljonit kuupmeetrit — million cubic metres)
Kaevandusvee osa põhjaveevõtus, 1995–2009Share of mining and quarrying water in total extraction of groundwater, 1995–2009
MuuOther
Kaevandus-vesiMining and quarryingwater
95 96 97 98 99 00 01 02 03 04 05 06 07 08 09
0
50
100
150
200
250
300
350
Miljonit kuupmeetritMillion cubic meters
Veeallikas 2006 2007 2008 2009 Water sourcePinnavesi 55 54 54 49 Surface waterPõhjavesi 237 248 330 321 Groundwater
veeladestutest 51 51 48 45 from water layerskaevandus- ja karjäärivesi
186 197 282 276 mining and quarrying water
mineraalvesi 0 0 0 0 mineral waterMerevesi 4 4 4 0 Sea waterNarva elektrijaamade jahutusvesi
1 269 1 533 1 217 1 007 Cooling water of Narva Power Plants
KOKKU 1 565 1 839 1 605 1 377 TOTAL
a Keskkonnateabe Keskuse andmed.a Data of the Estonian Environment Information Centre.
9KESKKOND ARVUDES. 2009. ENVIRONMENT IN FIGURES
LOODUSVARADE KASUTAMINE USE OF NATURAL RESOURCES
Põhjaveevõtt maakonna järgi, 2009Groundwater extraction by county, 2009(miljonit kuupmeetrit — million cubic metres)
0 – 4
26611 – 165 – 10
Veekasutus, 2004–2009Water use, 2004–2009(miljonit kuupmeetrit — million cubic metres)
Kasutus-valdkond
2004 2005 2006 2007 2008 2009 Area of use
Olme 41 52 42 44 47 40 Domestic sector
Tööstus 45 44 44 34 41a 28a IndustryEnergeetika 1 323 1 258 1 285 1 546 1 224 1 012 Energy
supplyPõllumajandus 4 4 5 4 4 4 AgricultureMuu 91a 7a 6a 6a 6 9 Other
KOKKU 1 504 1 366 1 382 1 634 1 323 1 093 TOTALa Koos jahutusveega.a Cooling water included.
10 KESKKOND ARVUDES. 2009. ENVIRONMENT IN FIGURES
LOODUSVARADE KASUTAMINE USE OF NATURAL RESOURCES
METSFORESTMetsavaru, 1983, 1997, 2008Forest resources, 1983, 1997, 2008
Statistilised hinnangud puistute kohta, 2008a
Statistical evaluation of stands, 2008a
a Eesti metsad 2008. (2009). Tallinn: Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus. Statistilise valikmeetodi alusel (SMI), 2008. b Administratiivsed andmed.c Puistute pindala suhe maismaa pindalasse.a Eesti metsad 2008 (Forests of Estonia 2008). (2009). Tallinn: Centre of Forest Protection and Silviculture. By statistical sampling method (FIS), 2008.b Administrative data.c Area of stands in proportion to the area of the terrestrial land.
Puuliik Pindala, tuhat ha
Tagavara, mln m3
Juurdekasv, m3/a
Tree species
Area, thousand ha
Growing stock, million m3
Increment, m3/y
Mänd 711 170 3 555 PineKuusk 334 78 2 772 SpruceKask 629 112 3 145 BirchSanglepp 67 17 362 Common alderHaab 115 28 782 AspenHall lepp 170 29 1 292 Grey alderMuu 37 6 200 OtherKOKKU 2 063 440 12 108 TOTAL
1983b 1997b 2008a
Metsamaa pindala, tuhat ha
1 943 2 016 2 197 Area of forest and other wooded land, thousand ha
puistud 1 812 1 919 2 063 standsPuistute tagavara,mln m3
237 295 440 Growing stock, million cu-bic metres of solid volume
Puistute keskmine hektarivaru, m3/ha
131 154 213 Growing stock per hectare, m3
of solid volumeTerritooriumi metsasus, %c
41 44 47 Area covered with forest, %c
11KESKKOND ARVUDES. 2009. ENVIRONMENT IN FIGURES
LOODUSVARADE KASUTAMINE USE OF NATURAL RESOURCES
Metsade biomass ja seotud süsiniku kogus metsa biomassis, 2008a
Forest biomass and carbon storage in forest biomass, 2008a
(tuhat tonni — thousand tons)
Puistute pindala ja metsavaru, 1988, 1997, 2008Area and resources of stands, 1988, 1997, 2008
a Keskkonnateabe Keskuse andmed.b SMI alusel.c Metsafondi andmed.a Data of the Estonian Environment Information Centre.b By FIS method.c Data of the Forest Fund.
Puuliik Biomass Seotud süsiniku kogus metsa biomassis
Tree species
Biomass Carbon storage in forest biomass
Mänd 100 753 51 384 PineKuusk 76 770 39 153 SpruceKask 90 192 43 292 BirchSanglepp 20 526 9 853 Common alderHaab 21 263 10 206 AspenHall lepp 24 691 11 852 Grey alderMuu 16 473 7 907 OtherKOKKU 350 669 173 647 TOTAL
Puistu liik Pindala, tuhat ha Tagavara, mln m3 Stand speciesArea, thousand ha Growing stock, million
m3 of solid volume1988c 1997c 2008b 1988c 1997c 2008b
Okaspuistud 1 137 1 164 1 108 175 190 255 Coniferous stands
Lehtpuistud 678 755 1 101 85 105 204 Non-coniferous stands
KOKKU 1 815 1 919 2 209 260 295 459 TOTAL
12 KESKKOND ARVUDES. 2009. ENVIRONMENT IN FIGURES
LOODUSVARADE KASUTAMINE USE OF NATURAL RESOURCES
Metsamaa jagunemine arenguklassidesse enamuspuuliigi järgi, 2008a
Distribution of forests by stage and dominant tree species, 2008a
(tuhat hektarit — thousand hectares)
Metsamaa arenguklassi järgi, 2008a
Forests by stage, 2008a
Keskealine metsMiddle-aged stand 39%
Valmiv ja küps metsPremature and mature stand
39%
NoorendikYoung forest
11%
LatimetsPole stand
5%
Lage ja selguseta ala Treeless area and area under regeneration 6%
44,6
a Eesti metsad 2008. (2009). Tallinn: Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus. Statistilise valikmeetodi alusel (SMI), 2008.a Eesti metsad 2008 (Forests of Estonia 2008). (2009). Tallinn: Centre of Forest Protection and Silviculture. By statistical sampling method (FIS), 2008.
Arengu-klass
Mänd Kuusk Kask Haab Sang-lepp
Hall lepp
Teised liigid
Stage
Pine Spruce Birch Aspen Black alder
Grey alder
Other species
Lage ala 12,1 24,0 17,8 2,5 1,9 2,9 0,0 Treeless areaSelguseta ala
19,0 17,8 22,5 7,2 1,3 4,7 1,0 Area under regeneration
Noorendik 38,5 26,7 105,6 29,9 6,7 33,4 5,6 Young forestLatimets 30,1 19,8 50,3 1,4 1,7 - 0,8 Pole standKeskealine mets
422,0 165,2 218,2 3,0 15,4 8,5 19,8 Middle-aged stand
Valmiv mets
72,6 41,8 100,3 3,7 15,2 25,4 4,1 Premature stand
Küps mets 147,4 80,9 154,5 77,4 27,6 102,8 6,8 Mature standKOKKU 741,6 376,1 669,1 125,1 69,7 177,7 38,2 TOTAL
13KESKKOND ARVUDES. 2009. ENVIRONMENT IN FIGURES
LOODUSVARADE KASUTAMINE USE OF NATURAL RESOURCES
Kahjustatud puistud, 2006–2009a
Damaged stands, 2006–2009a
(hektarit — hectares)
Arvele võetud kahjustatud puistute pindala maakonna järgi, 2009a
Area of registered damaged stands by county, 2009a
(hektarit — hectares)
Kahjustuse liik 2006 2007 2008 2009 Type of damageOkkakahjurid 64 90 146 15 Needle pestsLehekahjurid 5 13 18 9 Leaf pestsJuuremädanik 2 647 2 804 4 391 2 098 Root rotMännikoorepõletik 1 17 - - Pine bark
inflammationEbasoodne veerežiim
587 375 595 359 Unfavourable water conditions
Ulukid 1 702 2 115 1 786 1 045 GameTuuleheide ja -murd 10 155 4 881 3 292 3 365 WindfallMetsatulekahju 822 91 153 34 Forest firesMuu 1 105 2 756 2 237 3 252 OtherKOKKU 17 089 13 142 12 617 10 177 TOTAL
a Keskkonnateabe Keskuse andmed. a Data of the Estonian Environment Information Centre.
94 – 9991000 – 19992487
14 KESKKOND ARVUDES. 2009. ENVIRONMENT IN FIGURES
LOODUSVARADE KASUTAMINE USE OF NATURAL RESOURCES
Metsaraie, 2004–2007a
Gross felling, 2004–2007a (tuhat kuupmeetrit — thousand cubic metres)
2004 2005 2006 2007Uuendusraie 4 575 4 213 3 675 4 199 Regeneration
cuttingHooldusraie 1 948 1 499 1 125 815 Improvement
cuttingMuu raie 489 668 398 254 Other cuttingKOKKU 7 012 6 380 5 198 5 268 TOTALRaie intensiivsus, m3/ha
3,1 2,8 2,3 3,0 Felling intensity, m3 of sol. vol. / ha
Raie suhe puistute tagavarasse, %
1,5 1,4 1,2 1,2 Ratio of felling to total growing stock, %
Metsa uuendamine, 1999, 2001, 2005, 2009Reforestation, 1999, 2001, 2005, 2009(tuhat hektarit — thousand hectares)
a Metsade inventeerimise statistilise valikmeetodi (SMI) alusel.b Keskkonnateabe Keskuse andmed.a Forest inventory by statistical sampling method (FIS).b Data of the Estonian Environment Information Centre.
Meetod 1999 2001b 2005b 2009b MethodMetsa uuendamine 8,1 9,8 8,2 7,7 Reforestation
metsa külv ja istutamine
6,1 7,1 7,3 7,1 sowing and planting
looduslikule uuenemisele kaasaaitamine
2,0 2,7 0,8 0,6 contribution to natural forest renewal
15KESKKOND ARVUDES. 2009. ENVIRONMENT IN FIGURES
LOODUSVARADE KASUTAMINE USE OF NATURAL RESOURCES
Metsa uuendamine ja uuendusraie, 1995–2009a
Reforestation and regeneration cutting, 1995–2009a
95 96 97 98 99 00 01 02 03 04 05 06 07 08 09
0
5
10
15
20
25
30
35
40
UuendusraieRegeneration cutting
MetsauuendusReforestation
Tuhat hektaritThousand hectares
Metsakülv ja -istutus maakonna järgi, 2009a
Forest sowing and planting by county, 2009a
(hektarit — hectares)
a Metsandusdokumentide alusel.a By forest related documents.
82 – 299300 – 499500 – 699700 – 931
16 KESKKOND ARVUDES. 2009. ENVIRONMENT IN FIGURES
LOODUSVARADE KASUTAMINE USE OF NATURAL RESOURCES
MAAFONDa
LAND STOCKa
Maakasutus, 2006–2009Land stock, 2006–2009(tuhat hektarit — thousand hectares)
a Maa-ameti andmed.b Kasutatav põllumajandusmaa.c Metsade inventeerimise statistilise valikmeetodi (SMI) alusel.d 2003. aastast arvestatakse haritavale maale rajatud üle viie aasta vanune pikaajaline rohumaa loodusliku rohumaa hulka.a Data of the Estonian Land Board.b Utilised agricultural land.c Forest inventory by statistical sampling method (FIS).d Since 2003 the seeded grassland over five years old is included in permanent grassland.
2006 2007 2008 2009Territoorium 4 523 4 523 4 523 4 523 Area total
põllumajandus-maab
762 823 802 800 agricultural landb
põllumaa 559 599 598 596 arable landviljapuu- ja marjaaiad
10 9 9 8 fruit and berry plantations
looduslik rohumaa
194d 216d 197d 195d permanent grassland
metsamaac 2 252 2 213 2 197 2 209 forest and other wooded landc
vee all 283 283 283 283 inland waters
17KESKKOND ARVUDES. 2009. ENVIRONMENT IN FIGURES
LOODUSVARADE KASUTAMINE USE OF NATURAL RESOURCES
KALANDUSa
FISHINGa
Kalapüük, 1999, 2002, 2005, 2009Nominal catch, 1999, 2002, 2005, 2009(toorkala, tuhat tonni — live weight, thousand metric tons)
Veekogude rikastamine, 2009Replenishment of fish stock, 2009(tuhat — thousands)
a Keskkonnateabe Keskuse andmed.b Ilma kaubakala püügita kalakasvandustest.
a Data of the Estonian Environment Centre.b Excluding commercial catch on fish farms.
Kalaliik Samasuvine Üheaastane Kahesuvine Kaheaastane Fish speciesSame-summer fish
One-year-old Two-summer fish
Two-year-old
Angerjas 406,6 - - - European eelJõeforell - - - - Grey troutJõevähk - 3,3 - - CrayfishKarpkala - - 0,1 - CarpLinask - - 0,2 - TenchLõhe - 145,4 - 45,3 SalmonMeriforell 55,5 14,5 - 27,4 Sea troutMerisiig - - - - PollanMuu 16,5 - - 1,5 OtherKOKKU 478,6 163,2 0,3 74,2 TOTAL
Piirkond 1999 2002 2005 2009 AreaMerepiirkond 109 96 96 94 Marine area
Atlandi ookean 109 96 96 94 Atlantic Oceanloodeosa 11 15 15 6 Northwest Atlanticedelaosa - - 1 - Southwest Atlantickirdeosa 90 81 80 88 Northeast Atlantic
kirdeosaLäänemereta
7 2 1 1 Northeast Atlanticexcl. the Baltic Sea
Läänemeri 83 79 80 84 the Baltic Seakeskvööndi idaosa
8 - - - Eastern Central Atlantic
keskvööndi edelaosa
- - - - Southwest Central Atlantic
Siseveedb 3 5 2 3 Inland watersb
KOKKU 112 101 99 97 TOTAL
18 KESKKOND ARVUDES. 2009. ENVIRONMENT IN FIGURES
LOODUSVARADE KASUTAMINE USE OF NATURAL RESOURCES
Läänemere kalapüük, 2006–2009The Baltic Sea fish catch, 2006–2009(toorkala, tonni — live weight, metric tons)
Läänemere kalapüük, 1997–2009The Baltic Sea fish catch, 1997–2009
Kalaliik 2006 2007 2008 2009 Fish speciesAhven 1 117 777 703 810 European perchAngerjas 9 6 5 4 European eelForell 12 17 12 14 Sea troutHaug 20 14 16 13 Northern pikeKilu 46 689 51 007 43 602 47 299 European spratKoha 94 99 64 67 Pike-perchLatikas 6 9 7 5 Freshwater breamLest 352 335 284 288 European flounderLõhe 6 6 6 5 Atlantic salmonNurg, särg 93 102 84 81 Silver bream, roachRäim 23 192 26 108 31 838 33 165 Baltic herringSiig 28 31 30 23 Pollan (powan)Tint 435 549 739 771 European smeltTursk 702 946 973 821 Atlantic codTuulehaug 191 110 82 71 GarfishVimb 28 35 32 23 VimbaMuu 54 83 85 79 OtherKOKKU 73 039 80 244 83 575 83 548 TOTAL
97 98 99 00 01 02 03 04 05 06 07 08 09
0
10
20
30
40
50
60
70
80
90
100
RäimBaltic herring
KiluEuropean sprat
MuuOther
Toorkala, tuhat tonniLive weight, thousand metric tons
19KESKKOND ARVUDES. 2009. ENVIRONMENT IN FIGURES
LOODUSVARADE KASUTAMINE USE OF NATURAL RESOURCES
Sisevete kalapüük, 2009Inland waters’ fish catch, 2009(toorkala, tonni — live weight, metric tons)
Kalaliik Veekogu Kokku Fish speciesPeipsi järv Võrtsjärv MuuWater body TotalLake Peipus Lake Võrtsjärv Other
Ahven 808 8 4 820 European perchAngerjas 0 13 4 17 European eelHaug 66 31 5 102 Northern pikeKoha 656 68 1 725 Pike-perchLatikas 537 213 32 782 Freshwater breamLuts 27 3 0 30 BurbotNurg, särg 189 0 22 211 Silver bream, roach Peipsi siig 3 0 0 3 HoutingSilm 0 0 59 59 LampreySäinas 0 0 1 1 Orfe (ide)Tint 0 0 0 0 European smeltMuu 76 2 5 83 OtherKOKKU 2 360 338 132 2 830 TOTAL
Sisevete kalapüük, 1997–2009Inland waters’ fish catch, 1997–2009
97 98 99 00 01 02 03 04 05 06 07 08 09
0,0
0,5
1,0
1,5
2,0
2,5
3,0
3,5
4,0
4,5
5,0
TintEuropean smelt
KohaPike-perch
AhvenEuropean perch
LatikasFreshwater bream
MuuOther
Toorkala, tuhat tonniLive weight, thousand metric tons
20 KESKKOND ARVUDES. 2009. ENVIRONMENT IN FIGURES
LOODUSVARADE KASUTAMINE USE OF NATURAL RESOURCES
Kaubakala kasvatamine, 2005–2009Commercial catch on fish farms, 2005–2009(toorkala, tonni — live weight, metric tons)
Kaubakala kasvatamine, 1997–2009Commercial catch on fish farms, 1997–2009
Kalaliik 2005 2006 2007 2008 2009 Fish speciesAngerjas 39,8 40,0 45,0 47,0 30,0 European eelHaug 0,6 0,7 0,3 0,3 1,0 Northern pikeKarpkala 43,9 79,7 27,6 69,8 73,6 CarpKoger 0,7 1,1 0,6 0,6 0,6 Crucian carpLinask 0,8 0,8 0,6 0,6 1,6 TenchVikerforell 451,0 520,2 618,0 648,5 789,6 Rainbow troutMuu 15,0 60,1 91,5 47,4 74,9 OtherKOKKU 554,1 702,6 783,6 814,2 971,3 TOTAL
97 98 99 00 01 02 03 04 05 06 07 08 09
0
100
200
300
400
500
600
700
800
900
1000
VikerforellRainbow trout
KarpkalaCarp
MuuOther
Toorkala, tonniLive weight, metric tons
21KESKKOND ARVUDES. 2009. ENVIRONMENT IN FIGURES
LOODUSVARADE KASUTAMINE USE OF NATURAL RESOURCES
FAUNA JA FLOORAa
FAUNA AND FLORAa
Jahiulukid, 2007, 2008, 2009a
Wild game, 2007, 2008, 2009a
Liik Kütitud SpeciesHunted
2007 2008 2009Hunt 39 156 103 WolfIlves 77 150 183 LynxJänes 1 087 1 093 825 HareKobras 6 083 5 631 6 657 European beaverKährik 7 994 8 728 9 495 Raccoon dogMetskits 19 630 18 006 15 716 Roe deerMetsnugis 1 119 1 225 1 022 Pine martenMetssiga 13 816 19 757 20 072 Wild boarMink 244 158 186 American minkMäger 222 191 168 Eurasian badgerOndatra 2 0 0 MuskratPunahirv 220 300 403 Red deerPruunkaru 27 37 42 Brown bearPõder 4 903 4 133 4 031 ElkRebane 5 986 12 712 7 472 Red foxTuhkur 163 151 136 Western polecatHani 3 252 4 929 4 153 GooseJahifaasan 140 56 127 PheasantPart 12 291 9 369 12 042 Duck
a Keskkonnateabe Keskuse andmed jahimaade kasutajatelt, rahvusparkidelt ja looduskaitsealadelt.a Data of the Estonian Environment Information Centre received from hunting-ground users, national parks and nature reserves.
22 KESKKOND ARVUDES. 2009. ENVIRONMENT IN FIGURES
LOODUSVARADE KASUTAMINE USE OF NATURAL RESOURCES
Jahiulukite arvukus, 1997–2009Number of some wild game, 1997–2009
97 98 99 00 01 02 03 04 05 06 07 08 09
0
5
10
15
20
25
Tuhat Thousands
MetssigaWild boar
PõderElk
97 98 99 00 01 02 03 04 05 06 07 08 09
0
5
10
15
20
25
KobrasEuropean beaver
PunahirvRed deer
Tuhat Thousands
23KESKKOND ARVUDES. 2009. ENVIRONMENT IN FIGURES
LOODUSKAITSE NATURE CONSERVATION
LOODUSKAITSEa
NATURE CONSERVATIONa
Eesti kaitsealad, 2009Protected areas in Estonia, 2009
Kaitsealade osatähtsus maakonna territooriumis, 2009Share of protected areas in the territory of county, 2009(protsenti — percentages)
a Keskkonnateabe Keskus, Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) andmed 2009. aasta jaanuari seisuga.a Data of Estonian Nature Infosystem (EELIS) as at January 2009, Estonian Environment Information Centre.
6 – 710 – 1415 – 1725
Tüüp Arv Pindala, tuhat ha
Type
Number Territory, thousand ha
Rahvuspark 5 197 National parkLooduskaitseala 131 258 Nature reserveMaastikukaitseala 148 191 Landscape reserveUuendamata kaitsekorraga kaitseala
118 32 Protected area with unrenewed protection procedure
Park, dendraarium 546 5 Park, arboretumHoiuala 343 748 Limited-conservation areaKOKKU 1 291 1 431 TOTAL
24 KESKKOND ARVUDES. 2009. ENVIRONMENT IN FIGURES
KESKKONNASURVE ENVIRONMENTAL PRESSURE
ÕHU SAASTAMINEa
AIR POLLUTIONa
Õhu saastamine paiksetest allikatestb, 2003, 2005, 2007, 2008, 2009Pollution of air from stationary sourcesb, 2003, 2005, 2007, 2008, 2009(tuhat tonni — thousand tons)
Õhusaasteaine 2003 2005 2007 2008 2009 Air pollutantTahked osakesed 31 18 19 13 12 Solid particlesGaasilised ühendid 142 114 130 110 98 Gaseous compounds
vääveldioksiid 98 74 87 68 54 sulphur dioxidesüsinikoksiid 25 25 25 27 31 carbon monoxidelämmastikoksiidid 18 14 17 15 13 nitrogen oxides
Lenduvad ühendid 9 9 8 11 13 Volatile organic compounds
KOKKU 182 141 157 135 123 TOTAL
Õhu saastamine paiksetest allikatest maakonna järgi, 2009Pollution of air from stationary sources by county, 2009(tuhat tonni — thousand tons) Ida-Viru maakond
Ida-Viru county
Tuhat tonni %Thousand tons
Tahked osakesed
6 57 Solid particles
Gaasilised ühendid
81 84 Gaseous compounds
väävel- dioksiid
52 97 sulphur dioxide
süsinikoksiid 20 67 carbon oxidelämmastik-oksiidid
9 72 nitrogen oxides
Lenduvad ühendid
2 18 Volatile organic compounds
a Keskkonnateabe Keskuse andmed.b Andmed peegeldavad nende paiksete saasteallikate heitkogust, mille valdajal on õhusaaste luba.
a Data of the Estonian Environment Information Centre.b The data cover air emission from stationary sources, the owners of which have the license for air pollution.
0,1 – 0,91,0 – 1,92,0 – 5,990,5
25KESKKOND ARVUDES. 2009. ENVIRONMENT IN FIGURES
KESKKONNASURVE ENVIRONMENTAL PRESSURE
Kasvuhoonegaaside heitkogus, 1994–2008Emission of greenhouse gases, 1994–2008
Kasvuhoonegaaside heitkogus valdkonna järgi, 2006–2008Emission of greenhouse gases by source category, 2006–2008(tuhat CO2 ekvivalenttonni — thousand tons of CO2 equivalent)
Kasvuhoonegaaside emissiooni ja sidumise valdkond
2006 2007 2008 Greenhouse gases source and sink category
Energia tootmine 16 057,1 18 970,2 17 090,8 Energy productionTööstuslikud protsessid
858,8 1 036,8 1 040,9 Industrial processes
Põllumajandus 1 291,7 1 350,0 1 447,1 Agriculture Maakasutus ja metsandus
-8 913,4 -9 471,7 -9 729,8 Land use and forestry
Jäätmekäitlus 703,4 697,9 674,8 Waste managementKOKKU 9 997,6 12 583,2 10 523,8 TOTAL
SüsinikdioksiidCarbon dioxide
MetaanMethane
DilämmastikoksiidNitrous oxide
CO2, miljonit ekvivalenttonniCO2, million equivalent tons
Ökosüsteemide seotav süsinikRemovals
94 95 96 97 98 99 00 01 02 03 04 05 06 07 08-10
-5
0
5
10
15
20
26 KESKKOND ARVUDES. 2009. ENVIRONMENT IN FIGURES
KESKKONNASURVE ENVIRONMENTAL PRESSURE
VEE SAASTAMINEa
WATER POLLUTIONa
Veeheideb, 2003 , 2005, 2007, 2008, 2009Water dischargeb, 2003, 2005, 2007, 2008, 2009(miljonit kuupmeetrit — million cubic metres)
Puhastamata heitvesi maakonna järgi, 2009Unpurified wastewater by county, 2009(tuhat kuupmeetrit — thousand cubic metres)
a Keskkonnateabe Keskuse andmed.b Andmed hõlmavad neid ettevõtteid, kellel on heitvee veekogudesse ja pinnasesse juhtimise luba.a Data of the Estonian Environment Information Centre.b The data cover the enterprises which have the license for wastewater discharge.
2003 2005 2007 2008 2009Pinnaveekogudesse 1 626 1 618 1 879 1 657 1 478 Into surface water
bodiespuhastamist mittevajav
1 323 1 294 1 579 1 272 1 099 not needing purification
puhastamist vajav 303 326 301 385 379 needing purificationpuhastatud 301 324 300 383 337 purifiedpuhastamata 2 2 1 2 2 unpurified
Pinnasesse ja põhjavette
1 2 1 1 2 Into soil and groundwater
KOKKU 1 627 1 620 1 880 1 658 1 480 TOTAL
01 – 48230 – 2751393
27KESKKOND ARVUDES. 2009. ENVIRONMENT IN FIGURES
KESKKONNASURVE ENVIRONMENTAL PRESSURE
Heitvee reostuskoormus valgala järgi, 2009Pollution load in discharged wastewater by catchment area, 2009(tonni — tons)
Heitvee reostuskoormus, 1995–2009Pollution load of wastewater, 1995–2009
95 97 99 01 03 05 07 09
0
1
2
3
4
5
6
7
8
Tuhat tonni Thousand tons
HeljumSuspended solids
BHTa7
BODa7
95 97 99 01 03 05 07 09
0,0
0,5
1,0
1,5
2,0
2,5
3,0
3,5
4,0ÜldlämmastikTotal nitrogen
ÜldlfosforTotal phosphorus
Tuhat tonni Thousand tons
a BHT7 — hapniku kogus, mis on vajalik orgaaniliste ainete biokeemiliseks lagundamiseks seitsme päeva jooksul.a BOD7 — quantity of oxygen consumed during seven days in biochemical decomposition of organic substances.
Vesikond BHT7a
BOD7a
Heljum
Suspended solids
Üldfosfor
Total phos-phorus
Üldläm-mastikTotal nitrogen
Catchment area
Ida-Eesti 705,7 2 685,2 51,0 865,1 Eastern Estonia
Peipsi 133,0 203,8 20,7 217,8 Lake Peipus Võrtsjärve 18,8 28,7 2,9 30,3 Lake
VõrtsjärvViru 553,9 2 452,7 27,4 617,1 Viru
Lääne-Eesti
396,2 1 015,4 89,9 860,7 Western Estonia
Harju 288,8 798,8 58,1 715,3 Harju Matsalu 19,5 65,0 3,3 23,8 Matsalu Pärnu 67,1 66,4 8,7 65,2 Pärnu Lääne-saarte
20,7 85,2 19,6 56,4 Lääne-saarte
Mustjõe 31,3 43,3 4,3 22,4 Mustjõe
28 KESKKOND ARVUDES. 2009. ENVIRONMENT IN FIGURES
KESKKONNASURVE ENVIRONMENTAL PRESSURE
Heitvee lämmastiku reostuskoormus, 2001, 2003, 2005, 2007, 2008, 2009 Pollution load of nitrogen in wastewater, 2001, 2003, 2005, 2007, 2008, 2009(tonni — tons)
MaakondCounty
2001 2003 2005 2007 2008 2009
Harju 860 901 746 609 765 684
Hiiu 9 7 7 4 3 4
Ida-Viru 1 756 944 556 586 703 561
Jõgeva 24 23 20 16 18 17
Järva 21 22 21 16 15 17
Lääne 23 29 25 21 12 12
Lääne-Viru 58 37 66 72 92 69
Põlva 16 12 11 10 17 10
Pärnu 43 46 41 48 54 46
Rapla 23 27 42 71 34 33
Saare 44 23 21 30 19 52
Tartu 177 177 122 83 71 149
Valga 29 20 18 13 17 36
Viljandi 31 38 37 32 20 22
Võru 34 42 38 35 41 39
KOKKUTOTAL
3 148 2 348 1 771 1 646 1 881 1 751
29KESKKOND ARVUDES. 2009. ENVIRONMENT IN FIGURES
MaakondCounty
2001 2003 2005 2007 2008 2009
Harju 64 58 59 56 67 54
Hiiu 3 2 2 1 1 1
Ida-Viru 38 35 24 32 31 23
Jõgeva 7 7 5 3 3 3
Järva 5 5 5 4 3 4
Lääne 2 3 2 2 1 2
Lääne-Viru 8 11 9 8 12 7
Põlva 4 3 3 2 2 1
Pärnu 9 9 7 7 6 5
Rapla 4 4 4 6 3 3
Saare 8 4 5 3 4 19
Tartu 24 19 11 8 6 13
Valga 6 4 3 1 2 5
Viljandi 7 8 4 2 2 3
Võru 3 3 3 3 3 3
KOKKUTOTAL
192 175 146 138 146 146
KESKKONNASURVE ENVIRONMENTAL PRESSURE
Heitvee fosfori reostuskoormus, 2001, 2003, 2005, 2007, 2008, 2009Pollution load of phosphorus in wastewater, 2001, 2003, 2005, 2007, 2008, 2009 (tonni — tons)
30 KESKKOND ARVUDES. 2009. ENVIRONMENT IN FIGURES
KESKKONNASURVE ENVIRONMENTAL PRESSURE
JÄÄTMEDa
WASTEa
Jäätmeteke, 2009b
Generation of waste, 2009b
(tonni — tons)
a Keskkonnateabe Keskuse andmed jäätmeloaga ettevõtetelt ning jäätmete käitlemise ja kogumisega tegelevatelt ettevõtetelt.b Euroopa jäätmeloendil põhineva jäätmeliikide ja ohtlike jäätmete nimistu järgi.a Data of the Estonian Environment Information Centre cover the enterprises which have waste permits and which are recycling and collecting waste.b According to the List of Waste Categories, Waste Types and Hazardous Waste. The list is based on the European Waste Catalogue (EWC).
Jäätme liik Kind of wasteMaavarade ja maa-ainese uuringutel, kaevandamisel ning füüsikalisel ja keemilisel töötlemisel tekkinud jäätmed
5 266 743 Waste resulting from exploration, mining, dressing and further treatment of minerals and quarrying
Termilistes protsessides tekkinud jäätmed
5 156 835 Waste from thermal processes
Nafta ja õli rafineerimisel ning põlevkivi utmisel tekkinud jäätmed
1 354 502 Waste from petroleum refining and fractioning and oil shale
Ehitus- ja lammutusjäätmed
1 247 277 Construction and demolition waste
Puidu töötlemisel, plaatide ja mööbli ning tselluloosi, paberi ja kartongi tootmisel tekkinud jäätmed
670 592 Waste from wood processing, manufacture of furniture, pulp, paper and paperboard
Nimistus mujal määramata jäätmed
668 699 Waste not otherwise specified on the list
Jäätmekäitlusettevõtete, ettevõtteväliste reoveepuhastite ja veevärgijäätmed
367 214 Waste from waste treatment facilities, off-site wastewater treatment plants and water industry
Olmejäätmed 441 327 Municipal waste Põllumajanduses, aianduses, jahinduses ja kalapüügil ning toiduainete valmistamisel ja töötlemisel tekkinud jäätmed
277 477 Waste from agricultural, horti-cultural, hunting, fishing and aquaculture primary production, food preparation
31KESKKOND ARVUDES. 2009. ENVIRONMENT IN FIGURES
KESKKONNASURVE ENVIRONMENTAL PRESSURE
Jäätmeteke, 2009a
Generation of waste, 2009a
(tonni — tons)Jäätme liik Kind of wastePakendid; nimistus mujal määramata absorbendid, puhastuskaltsud, filtrimater-jalid ja kaitseriietus
114 838 Packaging; absorbents, wiping cloths, filter materials and protective clothing not other-wise specified on the list
Metallide ja plastide mehaanili-sel vormimisel ja pinnatööt-lemisel tekkinud jäätmed
30 475 Waste from mechanical shaping and surface treatment of metals and plastics
Õli- ja vedelkütuse jäätmed 19 918 Oil and liquid fuel wasteOrgaanilistes keemia- protsessides tekkinud jäätmed
2 810 Waste from organic chemical processes
Anorgaanilistes keemia- protsessides tekkinud jäätmed
2 291 Waste from inorganic chemical processes
Inimeste ja loomade tervishoiujäätmed
2 252 Waste from human or animal health care
Pinnakatete, liimide, her-meetikumide ja trükivärvide valmistamisel ja kasutamisel tekkinud jäätmed
1 989 Waste from the manufacture, formulation, supply and use of coatings (paints, varnishes and vitreous enamels), adhesives, sealants and printing inks
Metallide ja muude materjalide pinnatöötlusel ja pindamisel ning värviliste metallide hüdrometallurgias tekkinud jäätmed
928 Waste from metal treatment and coating of metals and from non-ferrous hydro-metallurgy
Naha- ja tekstiilitööstuse jäätmed
903 Waste from leather and textile industries
Fotograafiajäätmed 168 Waste from the photographic industry
Orgaaniliste lahustite, külmutusagensi- ja aerosooli-kandegaasijäätmed
47 Waste from organic solvents, refrigerants, and aerosol carrier gases
KOKKU 15 627 283 TOTAL
Järg — Cont.
a Euroopa jäätmeloendil põhineva jäätmeliikide ja ohtlike jäätmete nimistu järgi.a According to the List of Waste Categories, Waste Types and Hazardous Waste. The list is based on the European Waste Catalogue (EWC).
32 KESKKOND ARVUDES. 2009. ENVIRONMENT IN FIGURES
KESKKONNASURVE ENVIRONMENTAL PRESSURE
Põlevkivi kaevandamise ja töötlemise jäätmed, 2006–2009Waste related to extraction and treatment of oil shale, 2006–2009(tonni — tons)
Jäätme liik 2006 2007 2008 2009 Kind of wasteKaevandamis-jäätmed ja aheraine
5 917 935 6 775 340 7 040 623 5 254 296 Waste from oil shale extraction
Põlevkivi-lendtuhk
3 189 829 4 047 475 3 484 527 3 132 454 Oil shale fly ash
Põlevkivi-koldetuhk
2 173 480 2 902 380 2 386 205 1 963 609 Oil shale bottom ash
Põlevkivi-poolkoks
922 422 981 094 957 776 981 162 Oil shale semi-coke
Põlevkivi pigi jäätmed
23 294 29 180 20 160 3 978 Oil shale tar residue
KOKKU 12 226 960 14 735 469 13 889 291 11 3354 990 TOTAL
Põlevkivi kaevandamise ja töötlemise jäätmete osa jäätmetekkes, 2009Share of the oil shale extraction and treatment waste in waste generation, 2009
Põlevkivi kaevandamis- ja töötlemisjäätmedWaste from oil shale extraction and treatment73%
MuuOther
27%
Põlevkivi töötlemisega seotud ohtlikud jäätmedHazardous waste from oil shale treatment 90%
MuuOther
10%
Jäätmed kokkuTotal waste
Ohtlikud jäätmedHazardous waste
33KESKKOND ARVUDES. 2009. ENVIRONMENT IN FIGURES
KESKKONNASURVE ENVIRONMENTAL PRESSURE
Ohtlike jäätmete teke, 2009a
Generation of hazardous waste, 2009a
(tonni — tons)
a Euroopa jäätmeloendil põhineva jäätmeliikide ja ohtlike jäätmete nimistu järgi.a According to the List of Waste Categories, Waste Types and Hazardous Waste. The list is based on the European Waste Catalogue (EWC).
Jäätme liik Kind of wasteTermilistes protsessides tekkinud jäätmed
5 125 904 Waste from thermal processes
põlevkivilendtuhk 3 132 454 oil shale fly ashpõlevkivikoldetuhk 1 963 609 oil shale bottom ash
Nafta ja õli rafineerimisel ning põlevkivi utmisel tekkinud jäätmed
1 354 501 Waste from petroleum refining and fractioning and oil shale retorting
põlevkivipoolkoks 981 163 oil shale semi-cokeNimistus mujal määramata jäätmed 198 766 Waste not otherwise specified on the listJäätmekäitlusettevõtete, ettevõtte-väliste reoveepuhastite ja veevärgi-jäätmed
54 718 Waste from waste treatment facilities, off-site wastewater treatment plants and water industry
Õli- ja vedelkütuse jäätmed 19 918 Oil and liquid fuel wasteEhitus- ja lammutusjäätmed 18 910 Construction and demolition wasteOlmejäätmed 3 379 Municipal waste Orgaanilistes keemiaprotsessides tek-kinud jäätmed
1 959 Waste from organic chemical processes
Anorgaanilistes keemiaprotsessides tekkinud jäätmed
1 839 Waste from inorganic chemical processes
Pinnakatete, liimide, hermeetikumide ja trükivärvide valmistamisel ja kasutamisel tekkinud jäätmed
1 588 Waste from the manufacture, formulation, supply and use of coatings (paints, var-nishes and vitreous enamels), adhesives, sealants and printing inks
Pakendid; nimistus mujal määramata absorbendid, puhastuskaltsud, filtrimaterjalid ja kaitseriietus
1 211 Packaging; absorbents, wiping cloths, filter materials and protective clothing not otherwise specified on the list
Metallide ja muude materjalide pin-natöötlusel ja pindamisel ning värviliste metallide hüdrometallurgias tekkinud jäätmed
551 Waste from metal treatment and coating of metals and from non-ferrous hydro-metallurgy
Inimeste ja loomade tervishoiujäätmed 324 Waste from human or animal health care Fotograafiajäätmed 159 Waste from the photographic industryOrgaaniliste lahustite, külmutusagensi- ja aerosoolikandegaasijäätmed
47 Waste from organic solvents, refrigerants, and aerosol carrier gases
Põllumajanduses, aianduses, jahinduses ja kalapüügil tekkinud jäätmed
36 Waste from agriculture, horticulture, hunt-ing and fishing
Puidu töötlemisel, plaatide ja mööbli ning tselluloosi, paberi ja kartongi toot-misel tekkinud jäätmed
6 Waste from wood processing, manufacture of furniture, pulp, paper and paperboard
Metallide ja plastide mehaanilisel vormimisel ja pinnatöötlemisel tek-kinud jäätmed
104 Waste from mechanic shaping and sur-face treatment of metals and plastics
Naha- ja tekstiilitööstuse jäätmed 4 Waste from leather and textile industriesKOKKU 6 783 924 TOTAL
34 KESKKOND ARVUDES. 2009. ENVIRONMENT IN FIGURES
KESKKONNASURVE ENVIRONMENTAL PRESSURE
VÄETISEDFERTILISERSVäetistega pinnasesse viidud lämmastiku kogus, 1996–2009Amount of nitrogen carried into the soil with fertilisers, 1996–2009(toitaine — nutrient content)
Väetistega pinnasesse viidud difosforpentaoksiidi kogus, 1996–2009 Amount of diphosphorus pentaoxide carried into the soil with fertilisers, 1996–2009(toitaine — nutrient content)
Aasta Mineraalväetistega Orgaaniliste väetistegatonni kg/ha tonni kg/ha
Year With mineral fertilisers With organic fertiliserstons kg/ha tons kg/ha
1996 16 560 62 13 512 1501997 20 471 62 12 074 1341998 24 932 63 10 989 1311999 19 895 57 10 877 1562000 22 396 57 8 683 1452001 19 603 63 7 190 1332002 16 700 48 8 714 1882003 23 255 69 6 117 1222004 24 833 71 9 421 1732005 20 083 44 9 101 1252006 22 610 46 7 774 1242007 24 982 48 11 872 1232008 35 455 86 10 087 1552009 27 328 76 10 191 143
Aasta Mineraalväetistega Orgaaniliste väetistegatonni kg/ha tonni kg/ha
Year With mineral fertilisers With organic fertiliserstons kg/ha tons kg/ha
1996 2 572 10 5 434 601997 3 834 12 4 926 551998 4 379 11 4 482 531999 2 814 8 4 482 642000 3 956 10 3 579 602001 3 983 13 2 994 552002 4 015 12 3 607 782003 6 181 18 2 509 502004 7 420 21 3 971 732005 6 283 14 3 727 512006 8 099 16 3 161 502007 8 061 15 4 384 462008 9 590 23 4 128 642009 5 660 16 4 180 59
35KESKKOND ARVUDES. 2009. ENVIRONMENT IN FIGURES
KESKKONNASURVE ENVIRONMENTAL PRESSURE
Mineraallämmastikväetiste kasutamine põllumajanduslikes majapidamistes maakonna järgi, 2009Use of nitrogen mineral fertilisers in agricultural holdings by county, 2009(tonni toimeainet — tons of active substance)
Mineraallämmastikväetiste kasutamine põllumajanduslikes majapidamistes maakonna järgi, 2009Use of nitrogen mineral fertilisers in agricultural holdings by county, 2009(kilogrammi toimeainet töödeldud hektari kohta — kilograms of active substance per treated hectare)
66 – 104741 – 18062983 – 34304849
1750 – 5670 – 7882 – 85
36 KESKKOND ARVUDES. 2009. ENVIRONMENT IN FIGURES
KESKKONNASURVE ENVIRONMENTAL PRESSURE
KESKKONNAOHTLIKUD KEMIKAALIDENVIRONMENTALLY HAZARDOUS CHEMICALSRaskmetalliühendite kasutamine, 2007a
Use of heavy metal compounds, 2007a
(kilogrammi — kilograms)
Raskmetalliühendite kasutamine tööstusettevõtetes, 1995–2007a
Use of heavy metal compounds in manufacturing enterprises, 1995–2007a
a Arvestatud puhtale metallile.b Antimon, elavhõbe, nikkel ja tina.
a Counted on pure metal. b Antimony, mercury, nickel and tin.
Kaadmium
Metall Kasutamine ja müük
Jäätmed ja heitmed
Jäägid ettevõtetes
Metal
Use and sale Waste and scrap Stocks in enterprises
Antimon 5 110 1 96 AntimonyArseen 2 037 0 0 ArsenicElavhõbe 2 19 12 MercuryKaadmium 13 5 20 CadmiumKoobalt 4 548 152 606 CobaltKroom 26 071 3 28 207 ChromiumNikkel 2 624 1 7 335 NickelPlii 2 550 313 1 270 LeadTina 12 306 725 2 216 TinTsink 29 474 2 48 476 ZincVask 35 599 2 27 310 Copper
37KESKKOND ARVUDES. 2009. ENVIRONMENT IN FIGURES
KESKKONNASURVE ENVIRONMENTAL PRESSURE
Halogeenitud süsivesinike kasutamine, 2007Use of halogenated hydrocarbons, 2007(kilogrammi — kilograms)
Osoonikihti kahjustavate ainete kasutamine, 2001–2007Use of ozone depleting substances, 2001–2007
a Täielikult halogeenitud (CFC-11 — CFC-12, CFC-113 — CFC-114, CFC-212 — CFC-217).b Osaliselt halogeenitud.a Fully halogenated (CFC-11 — CFC-12, CFC-113 — CFC-114, CFC-212 — CFC-217).b Partially halogenated.
Halogeenitudsüsivesinik
Kasutamine ja müük
Jäätmed ja heitmed
Jäägid ettevõtetes
Halogenatedhydrocarbon
Use and sale Waste and scrap
Stocks in enterprises
Freoonid-1a 43 14 848 Freons-1a
Freoonid-2b 35 272 922 15 231 Freons-2b
Haloonid - 1 892 1 712 HalonsHFC-d 866 301 1 151 81 891 HFCTetraklorometaan - 30 113 TetrachloromethaneTrikloroetaan - - 5 TrichloroethaneKlorometaan - - - ChloromethaneDiklorometaan 17 732 125 954 DichloromethaneTriklorometaan 2 185 448 265 TrichloromethaneDikloroetaan 143 600 1 5 DichloroethaneKloroetüleen - - - ChloroethyleneTetrakloroetüleen 123 823 29 025 25 014 TetrachloroethyleneEpikloorhüdriin 161 556 - 29 084 EpichlorohydrineKlorobenseen 2 - 4 ChlorobenzenePolütsüklilised aromaatsed süsivesinikud
- 3 22 Polycyclic aromatic hydrocarbons
38 KESKKOND ARVUDES. 2009. ENVIRONMENT IN FIGURES
KESKKONNASURVE ENVIRONMENTAL PRESSURE
Taimekaitsevahendite kasutamine põllumajanduslikes majapidamistes, 2007, 2008, 2009Use of pesticides in agricultural holdings, 2007, 2008, 2009(kilogrammi preparaati — kilograms of formulation)
Taimekaitsevahendite kasutamine põllumajanduslikes majapidamistes maakonna järgi, 2009Use of pesticides in agricultural holdings by county, 2009(tonni toimeainet — tons of active substance)
Taimekaitsevahend 2007 2008 2009 PesticidePutukatõrjevahendid 57 266 43 720 37 465 InsecticidesSeenhaiguste tõrjevahendid
103 332 81 944 74 077 Fungicides
Umbrohutõrjevahendid 657 755 682 188 498 144 HerbicidesPuhtimispreparaadid 22 370 11 727 7 834 Seed treatment
preparationsKasvuregulaatorid 56 753 43 640 25 903 RetardantsDesikandid 438 1 046 1 496 DesiccantsKOKKU 897 913 864 266 644 917 TOTAL
2 – 2425 – 4950 – 7475 – 99104
39KESKKOND ARVUDES. 2009. ENVIRONMENT IN FIGURES
KESKKONNASURVE ENVIRONMENTAL PRESSURE
Taimekaitsevahendite kasutamine põllumajanduslikes majapidamistes kultuuri järgi, 2009Use of pesticides in agricultural holdings by crop, 2009(kilogrammi preparaati — kilograms of formulation)
Taimekaitsevahendite kasutamine põllumajanduslikes majapidamistes, 2009Use of pesticides in agricultural holdings, 2009
UmbrohutõrjevahendidHerbicides 78%
Seenhaiguste tõrjevahendidFungicides
11%
KasvuregulaatoridRetardants
4%
PutukatõrjevahendidInsecticides
6%PuhtimispreparaadidSeed treatment preparations 1%
Kultuur Putukatõrje-vahendid
Seenhaiguste tõrje-vahendid
Umbrohu-tõrjevahendid
Muud taime-kaitse-vahendid
Crop
Insecticides Fungicides Herbicides Other pesticides
Teravili 22 427 39 612 302 127 31 824 CerealsKaunvili 933 0 1 920 839 LegumesKartul 247 18 595 4 481 1 814 PotatoesSööda-kultuurid
20 0 61 807 143 Forage crops
Tehnilised kultuurid
12 918 15 287 95 057 34 Industrial crops
Avamaa- köögivili
321 161 3 702 0 Open-field vegetables
Katmik-kultuurid
25 167 93 33 Greenhouse crops
Viljapuud ja marja-põõsad
87 87 209 21 Fruit trees and berry bushes
Maasikad 336 68 124 0 StrawberriesMuu 151 101 28 626 525 OtherKOKKU 37 465 74 077 498 144 35 233 TOTAL
40 KESKKOND ARVUDES. 2009. ENVIRONMENT IN FIGURES
KESKKONNAKAITSEKULUTUSED ENVIRONMENTAL PROTECTION EXPENDITURE
KESKKONNAKAITSEKULUTUSED ENVIRONMENTAL PROTECTION EXPENDITUREEttevõtete keskkonnakaitseinvesteeringud, 2008Environmental protection investments of enterprises, 2008(tuhat krooni — thousand kroons)
Keskkonnakaitse tegevusala
Keskkonna-kaitsele mittespet-sialiseerunud ettevõtted
Keskkonna-kaitsele spet-sialiseerunud ettevõtted
Kokku Environmental protection activity
Enterprises not specialised in environmental protection services
Enterprises specialised in environmental protection services
Total
Välisõhu ja kliima kaitse
658 377 24 476 682 853 Protection of ambi-ent air and climate
Heitveekäitlus 48 246 985 828 1 034 074 Wastewater management
Jäätmekäitlus 94 913 420 089 515 002 Waste management
Pinnase ning põhja- ja pinnavee kaitse
33 880 3 626 37 506 Protection and remediation of soil, groundwater and surface water
Kaitse müra ja vibratsiooni eest
10 550 18 10 568 Noise and vibration abatement
Bioloogilise mitmekesisuse ja maastiku kaitse
0 25 200 25 200 Protection of biodiversity and landscape
Kaitse radiatsiooni eest
0 0 0 Protection against radiation
Teadus- ja arendustegevus
5 717 200 5 917 Research and development
Muu keskkonna-kaitse tegevus
366 918 26 409 393 327 Other environ-mental protection activities
KOKKU 1 218 601 1 485 846 2 704 447 TOTAL
41KESKKOND ARVUDES. 2009. ENVIRONMENT IN FIGURES
KESKKONNAKAITSEKULUTUSED ENVIRONMENTAL PROTECTION EXPENDITURE
Ettevõtete keskkonnakaitsekulutused, 2008Environmental protection expenditure of enterprises, 2008(tuhat krooni — thousand kroons)
Ettevõttepõhitegevusala
Keskkonna-kaitseinves-teeringud
Sisemised jook-sevkulud kesk-konnakaitsele
Maksed kesk-konnakaitse-teenuste eest
Main economic activity of enterprise
Environmental protection invest-ments
Current in-house expenditure on environmental protection
Payments for environmental protection services
Keskkonnakaitsele mittespetsiali-seerunud ettevõtted
Enterprises not specialised in environmental protection services
Taime- ja looma-kasvatus
10 282 20 861 24 603 Crop and animal production
Metsamajandus 0 0 98 ForestryKalapüük, vesiviljelus
1 067 0 547 Fishing and aquaculture
Mäetööstus 31 101 48 953 6 925 Mining and quarrying
Töötlev tööstus 346 330 108 923 314 122 ManufacturingElektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varus-tamine
786 127 73 678 23 017 Electricity, gas, steam and air conditioning supply
Ehitus 2 302 2 759 56 128 Construction
Mootorsõidukite ja mootorrataste hulgi- ja jaemüük ning remont
311 64 9 587 Wholesale and retail trade and repair of motor vehicles and motorcycles
Mootorikütuse jaemüük, sh tan-klate tegevus
0 57 13 103 Retail sale of automotive fuel inc.activities of fuelling stations
Transport 10 728 449 13 917 Transport
Laondus ja veo-ndust abistavad tegevusalad
30 354 26 066 48 020 Warehousing and support activities for transportation
KOKKU 1 218 602 281 810 510 067 TOTAL
42 KESKKOND ARVUDES. 2009. ENVIRONMENT IN FIGURES
KESKKONNAKAITSEKULUTUSED ENVIRONMENTAL PROTECTION EXPENDITURE
Ettevõtete keskkonnakaitsekulutused, 2008Environmental protection expenditure of enterprises, 2008(tuhat krooni — thousand kroons)
Ettevõtte põhitegevusala
Keskkonna-kaitseinves-teeringud
Sisemised jooksevkulud keskkonna-kaitsele
Maksed kesk-konnakaitse-teenuste eest
Main economic activity of enterprise
Environmental protection investments
Current in-house expenditure on environmental protection
Payments for environmental protection services
Keskkonnakaitsele spetsialiseerunud ettevõtted
Enterprises spe-cialised in environ-mental protection services
Sorteeritud mater-jali taaskasutusele võtmine
29 235 1 402 426 254 479 Recovery of sorted materials
Keskkonnakahjustuste analüüs, keskkonna-kaitse projekteerimine
26 205 84 042 784 Analysis of environ-mental damages, design of environ-mental protection
Jäätmekäitlus; täna-vate korrashoid
354 306 1 007 292 483 095 Waste management; street care
Kanalisatsioon 973 929 359 845 52 292 SewerageBotaanika- ja loomaaedade ning looduskaitsealade tegevus
25 200 254 319 490 Botanical and zoological gardens and nature reserves activities
Jäätmete ja jääkide hulgimüük
18 111 3 382 755 1 360 Wholesale of waste and scrap
Keskkonnakaitse kui kõrvaltegevus
58 860 198 113 103 684 Environmental pro-tection as secondary activity
KOKKU 1 485 846 6 688 792 896 184 TOTAL
Järg — Cont.
43KESKKOND ARVUDES. 2009. ENVIRONMENT IN FIGURES
KESKKONNAKAITSEKULUTUSED ENVIRONMENTAL PROTECTION EXPENDITURE
Valla- ja linnavalitsuste keskkonnakaitsekulutused, 2008Environmental protection expenditure of rural municipality and city governments, 2008 (tuhat krooni — thousand kroons)
Valla- ja linnavalitsusedRural municipality
and city governments
Keskkonnakaitselespetsialiseerunud ettevõtted
Enterprises specialised inenvironmental protection services
Keskkonnakaitsele mitte-spetsialiseerunud ettevõtted
Enterprises not specialised inenvironmental protection services
Välisõhu ja kliima kaitseProtection of ambient air and climateHeitveekäitlusWastewater managementJäätmekäitlusWaste managementMuuOther
%1000 20 40 60 80
Ettevõtete ning valla- ja linnavalitsuste keskkonnakaitsekulutuste struktuur, 2008The structure of environmental protection expenditure of enterprises and rural municipality and city governments, 2008
Keskkonnakaitse tegevusala
Keskkonnakaitse-investeeringud
Sisemised jooksevkulud keskkonna-kaitsele
Maksed keskkonna-kaitseteenuste eest
Environmental protection activity
Environmental protection invest-ments
Current in-house expenditure on environmental protection
Payments for environmental protection services
Välisõhu ja kliima kaitse
5 034 0 656 Protection of ambient air and climate
Heitveekäitlus 132 163 5 838 20 452 Wastewater management
Jäätmekäitlus 65 730 10 760 91 653 Waste managementPinnase ning põhja- ja pinna-vee kaitse
3 807 1 169 4 516 Protection and remediation of soil, groundwater and surface water
Kaitse müra ja vibratsiooni eest
0 0 992 Noise and vibration abatement
Bioloogilise mitmekesisuse ja maastiku kaitse
21 609 4 642 2 926 Protection of biodiversity and landscape
Kaitse radiatsiooni eest
0 0 0 Protection against radiation
Teadus- ja arendustegevus
3 495 150 217 Research and development
Muu 1 412 21 800 2 637 OtherKOKKU 233 250 44 359 124 049 TOTAL
Toimetanud Ene NaruskInglise keel: Heli TaarasteKüljendus: Oliver LillmaKaanekujundus: Maris Valk
Edited by Ene NaruskEnglish by Heli TaarasteLayout by Oliver LillmaCover design by Maris Valk
Kirjastanud Statistikaamet,Endla 15, 15174 TallinnTrükkinud Ofset OÜ,Paldiski mnt 25, 10612 Tallinn
Detsember 2010
Published by Statistics Estonia,15 Endla St, 15174 TallinnPrinted by Ofset Ltd,25 Paldiski Rd, 10612 Tallinn
December 2010