SIHTASUTUS KOERU HOOLDEKESKUSE

NÕUKOGU

SIHTASUTUSE KOERU HOOLDEKESKUS

EELARVESTRATEEGIA 2016-2020

Rünno Lass

Juhataja

Sihtasutus Koeru Hooldekeskus

Koeru 2015

2

SISUKORD

SISSEJUHATUS ............................................................................................................ 3

FINANSTPLAANIDE KOOSTAMINE .......................................................................... 4

1.1. Tulemieelarve ................................................................................................... 4

1.2. Eelarvestatud bilanss ....................................................................................... 19

1.2.1. Aktiva prognoos ......................................................................................... 19

1.2.2. Passiva prognoos ...................................................................................... 21

1.3. Rahavoo eelarve ............................................................................................ 24

KOKKUVÕTE ................................................................................................................ 28

Lisa 1. Koeru valla 2015. aasta eelarve........................................................................... 31

Lisa 2. Sihtasutus Koeru Hooldekeskuse ametikohad seisuga 01.01.2016.................... 32

Lisa 3. Sihtasutuse Koeru Hooldekeskus eelarvestatud bilansid 2016-2020 .................. 33

Lisa 4. Sihtasutuse Koeru Hooldekeskus eelarvestatud rahavoogude aruanded 2016-

2020 ................................................................................................................................. 34

Lisa 5. Sihtasutuse Koeru Hooldekeskus eelarvestatud tulemiaruanded 2016-2020 ...... 35

Lisa 6. Sihtasutus Koeru Hoolekandekeskuse tulemiaruande vertikaalanalüüs, 2007-

2014 ................................................................................................................................. 36

Lisa 7. Sihtasutus Koeru Hooldekeskuse tulemiaruande horisontaalanalüüs 2007-2014,

baasaastaga ...................................................................................................................... 37

Lisa 9. Sihtasutus Koeru Hooldekeskuse investeeringud eelarvestrateegias 2015-2020 39

Lisa 10. Sihtasutus Koeru Hooldekeskuse suhtarvude analüüs 2015-2020 .................... 40

Lisa 11. Sihtasutus Koeru Hooldekeskuse Du-Ponti ja pankrotianalüüs 2015-2020...... 41

3

SISSEJUHATUS

Käesolev töö eesmärgiks on finantsplaanide koostamine tervishoiu- ja sotsiaalteenuseid

osutava ettevõtte Sihtasutus Koeru Hooldekeskus (edaspidi Koeru Hooldekeskus) jaoks

perioodil 2016-2020. Finantsplaanide koostamise aluseks on võetud nii mineviku

finantsaruanded (periood 2007-2014), mille seoste kaudu on prognoositud tulevikku kui

ka lähiaastate majandusprognoosid. Kasutatud on töö autori eelduseid

tulevikusündmuste kohta, mis on püütud võimalikult objektiivselt ning põhjendatult

selgitada.

Eelarvete planeerimise meetodina on peamiselt kasutatud protsendimeetodit, mille

puhul on määratud, mitu protsenti moodustab üks kirje teisest. Protsendimeetodi

erivormina on osade kirjete eelarvestamisel kasutatud kasvumäärade meetodit, kus uue

aasta väärtus leitakse eelmise aasta põhjal, millele tuleb juurde teatud kasv. Seda on

rakendatud olukordades, kus prognoositav kirje ei ole mingi teisega proportsionaalselt

seotud. Kirjete puhul, kus eelnevalt kirjeldatud meetodid ei olnud rakendatavad, on

autor kasutanud nn finantsotsust ning esitanud põhjenduse otsuse kujundamisel.

Töö on koostatud ühes peatükis, milles on esitatud finantsplaanide koostamise alused,

mis on jagunenud kolmeks alavaldkonnaks. Esmalt kasumieelarve, seejärel

eelarvestatud bilanss ning viimaseks rahavoo eelarve. Töö lõpus on esitatud kokkuvõte,

kasutatud allikad ning lisades on leitavad eelnimetatud finantsaruannete

prognoositabelid (sh ära on toodud ajavahemikus 2011-2014. aasta tegelikud tulemused

ning 2015. aasta eeldatud täitmine).

4

FINANSTPLAANIDE KOOSTAMINE

1.1. Tulemieelarve

Eelarvestrateegia koostamisel on lähtutud Rahandusministeeriumi 2015. a suvisest

prognoosist (vt ka Tabel 1; http://www.fin.ee/doc.php?112343 ) ja Eesti Panga

prognoosist aastateks 2015–2017 (vt ka http://www.eestipank.ee/publikatsioon/raha

poliitika-jamajandus/2015/ rahapoliitika-ja-majandus-12015) ning rahandusminister

Sven Sesteri kõnest 2016. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (SE 103) esimesel

lugemisel Riigikogus 20. oktoobril 2015 (http://www.fin.ee/doc.php?112717).

Tabel 1. Peamised Eesti makromajanduse näitajad ajavahemikus 2014-2019

Makromajanduslikud

näitajad* 2014 2015 2016 2017 2018 2019

SKP jooksevhindades (mld

EUR) 20,0 20,6 21,7 23,1 24,6 26,0

SKP reaalkasv 2,9 1,7 2,6 3,4 3,2 3,0

SKP nominaalkasv 5,0 3,1 5,5 6,4 6,3 6,0

Tarbijahinnaindeks -0,1 -0,3 2,0 2,9 3,0 2,9

Tööhõive (tuh inimest) 624,8 631,2 627,5 625,4 622,8 621,5

Tööpuuduse määr 7,4 6,5 6,3 7,2 8,4 9,4

Keskmine kuupalk (EUR) 1001 1049 1096 1155 1224 1297

Palga nominaalkasv 5,6 4,8 4,5 5,4 6,0 5,9 Allikas: Rahandusministeeriumi 2015. aasta suvine majandusprognoos

Majanduskasv on viimastel aastatel olnud tarbimispõhine, tuginedes kiirel palgatulu

kasvul. Tööturu olukord paraneb jätkuvalt, kuigi osa sellest tuleneb 2014. aasta juulis

rakendunud töötamise registri statistilisest mõjust, mis on vähendanud mitteametlikku

töötamist. Palgakasv on aeglustunud majanduskasvust vähem, mistõttu alaneb ettevõtete

kasumlikkus. Eesti sisemajanduse koguprodukt kasvab põhistsenaariumide kohaselt

2015. aastal 1,7% ja 2016. aastal 2,6%. Aastaks 2017 ootame majanduskasvu

kiirenemist 3,4%ni, mille järel hakkab kasvutempo taas aeglustuma kogutoodangu lõhe

sulgumise ning töötajate arvu vähenemise tõttu. Aastatel 2018–2019 peaks Eesti

majandus kasvama keskmiselt 3%ni aastas, tuginedes nii ekspordile kui ka

sisenõudlusele (2016. aasta riigieelarve eelnõu. Rahandusministeerium 2015.

http://www.fin.ee/ riigieelarve-2016 ).

Alates 2016. aastast inflatsioon taastub ja jõuab 2,0%ni. välistegurite negatiivse mõju

taandumise, lisanduvate aktsiisitõusude ning sisemaiste tegurite järkjärgulise

5

tugevnemise tulemusena (2016. aasta riigieelarve eelnõu. Rahandusministeerium 2015.

http://www.fin.ee/riigieelarve-2016 ). Mootorikütuse ja elektri hinnalangus taandub,

samas gaasi ja soojuse odavnemine kodutarbijatele jätkub. 2017. aastal võib oodata

inflatsiooni kiirenemist 2,9%ni hoogsamast palgakasvust tingitud teenuste kiirema

hinnatõusu, osade energiatoodete ning toidu kallinemise tõttu. Võrdluseks, Eesti Panga

prognoosi järgi aastateks 2015–2017, kiireneb 2016. aastal tarbijahindade tõus madala

võrdlusbaasi tõttu 2,6%ni ning 2017. aastal kerkivad hinnad juba 2,7%

(http://www.eestipank.ee/publikatsioon/rahapoliitika-ja-majandus/ 2015/ rahapoliitika-

ja-majandus-12015).

Keskmine netopalk kasvas 2015. aastal Eestis 8,7%. Vastavalt Vabariigi Valitsuse,

tööandjate ja töövõtjate vahelisele kolmepoolsele kokkuleppele tõuseb alampalk 2016.

aastal 440 euroni ja 2017. aastal 460 euroni. Kokkulepitud tervishoiutöötajate

palgatõus oli 2015.a. 6,2% ning 2016. aastal 6,5%.

2016. aastal suurenevad riigipoolsed eraldised kohalikele omavalitsustele 3,4%. 2015.

aastal oli 10 kuu keskmine tulumaksu laekumine Koeru vallas 6,8%.

2015. aastal tõusid pensionid 6,3%, keskmine pensioni suurus 375 eurot. 2016. aastal

keskmine pension tõuseb 5,7-5,9% ligikaudu 396 euroni ( 2016. aasta riigieelarve

eelnõu. Rahandusministeerium 2015. http://www.fin.ee/riigieelarve-2016 ).

Kasumiaruande skeemi valik on firmajuhi üks strateegilisemaid otsustusi

raamatupidamise korraldamisel. Eelarve planeerimisel kasutab Koeru Hooldekeskus

tulemiaruande skeemi 1 (vt Lisa 5, lk 34). Müügitulu kujuneb sisuliselt müüdud toodete

või teenuste hulga (Q) korrutamisel nende hindadega (P). Tavaliselt võetakse

müügikäibe prognoosimisel aluseks eelmise aasta müügikäive ja suurendatakse (kui

majandus kasvab ( 0>Sg) või on teada suurem nõudlus ettevõtte toodete/teenuste järele)

või vähendatakse järgmise aasta näitajat ( 0<Sg). Müügikäibe prognoosiga tasub vaeva

näha, sest paljud teised kirjed erinevates eelarvetes sõltuvad sellest tugevalt (nt paljud

kulud, nende kaudu nõuded ja võlgnevused ning loomulikult rahaseis).

Hooldekeskuse müügikäibe kasvu planeerimisel on arvestatud nii

Rahandusministeeriumi majandusprognoosi, kus 2016. aasta majanduskasvuks

planeeritakse 2,6% kui ka ettevõtte kahe aasta varasemate kasvumääradega (2015. aasta

müügitulu 7% suurem kui 2014. aasta müügitulu ning 2014. aasta müügitulu 6%

6

suurem kui 2013. aasta müügikäive) ja üldise tarbijahinnaindeksi 4 aasta keskmise

muutusega 2,7% (2016. aasta 2,0%; 2017. aasta 2,7%; 2018. aasta 3,0%; 2019. aasta

2,9%). Samuti on peetud silmas ettevõttesiseseid arenguplaane. Kuna tegemist on

piirkonnas/regioonis oma valdkonna teenuste nn hinnategijana, mitte niivõrd

hinnavõtjaga, siis eesseisev kohanemisvõistlus järgmisel viiel aastal sunnib asutuse

teenuste portfelli ümber vaatama, et säilitada endised rahavood (nt mõningane

teenusehindade hinnakorrektsioon).

Konkurents tiheneb, viimase viie aastaga lisandub Kesk-Eesti piirkonda kokku üle 700

uue voodikoha: Põltsamaal avati äsja 150 kohaga hooldekodu, Türile on planeeritud

200, Ahulasse 98, Kehtnasse 120 voodikohaga hoolekandeasutused. Valminud on juba

76 kohaga Pandivere ja 46 kohaga Paide pansion ning 38 kohaga Väätsa liginullenergia

pansionaat. Ühe rohkem on selliseid hoolekandeasutusi, kes pakuvad pigem pansionaadi

teenust! Ilmne on, et ilma edasise spetsialiseerumiseta ei ole võimalik tulevikus tagada

sellised ettevõtte müügikäibe kasvu kui viimased 7 aastat. Selleks tahame kindlasti

laiendada psühhogeriaatria teenust ehk spetsiifilist ööpäevaringset hooldusteenust

Alzheimeri ja dementsuse diagnoosiga eakatele, mille tarbeks kavandame eraldi

osakonna ning koolitame töötajad – see on täna üks konkreetne võimalus edasi areneda.

Seda enam, et vastavalt Sotsiaalhoolekande seadusele lõpetab riik 2018. aastal sellise

diagnoosiga inimestele teenuse osutamise riigi poolt rahastatavatel psüühiliste

erivajadustega ööpäevaringsetel teenustel ja vastav kohustus läheb üle kohalikele

omavalitsustele. Teine suund on fokusseerida oma tegevus psüühiliste erivajadustega

isikute ööpäevringsete teenuste osutamisel raske- ja liitpuudega klientidele, mis eeldab

aga samuti suuremat töökohtade arvu ja äärmiselt professionaalset kaadrit, kelle

väljakoolitamisega me täna juba tegeleme! Kolmas eesmärk on jätkata tulevikus

tervishoiuteenuste osutajana, luues edaspidi omamoodi nn tervishoiuteenuste klastri

Koerus, suurendades selliselt Koeru aleviku kui ühe potentsiaalse tõmbekeskuse

osakaalu piirkonnas ehk loodavas suurvallas! Koos Koeru rajatava esmatasandi

tervisekeskusega soovime olla ka edaspidi õendusabi ehk hooldusravihaigla ning

osutada koduõendusteenust Koeru esmatasandi tervisekeskuses töötavate perearstide

nimistute patsientidele. Kuna meil on hooldekeskuses praegu olemas

rehabilitatsioonimeeskond, koos füsioterapeudi, neuroloogi, psühhiaatri, sotsiaaltöötaja,

tegevusterapeudi ja logopeediga, saame tulevikus osutada kahasse tervisekeskusega

7

esmatasandi tervishoiuteenuste võrgustikku kuuluvad teenuseid: koduõendus-

hooldusteenus, füsioteraapiateenus, statsionaarse hooldusravi ehk õendusabiteenus,

rehabilitatsioonimeeskonnateenus ning lõpeks spetsiifiline ööpäevaringsete

hooldusteenuste pakett eakatele ja psüühiliste erivajadustega isikutele.

Seisuga 01.11.2015 elab Järva maakonnas kokku 31 238 inimest, nende hulgas üle 65-

aastaseid elanikke on 6 664. Selle numbri põhjal oleks täpsustatud hooldus- ja

õendusabivõrgu kohtade maakondlik vajadus 2016. aastal (6 664 x 0,03 = 199.92 ̴̴ 200)

200 hooldusravi/õendushoolduse ja hooldekodu kohta, millest 10% ehk 67 oleksid

hooldusravi/õendusabi ja 20% ehk 133 oleksid hooldekodu kohad. Praegusel ajal

osutatakse eakatele maakonnas kokku teenust 42 õendusabivoodil (30 Järvamaa Haigla

+ 12 Koeru HK) ja 312 hooldusvoodil (120 Koeru + 20 Aravete + 10 Ahula + Paide

46 + Väätsa 38 + Pandivere 78). Lisaks avatakse selles piirkonnas ajavahemikus 2016-

2017 veel 768 hooldekodu kohta (Ahula 98, Põltsamaa 150, Türi 200, Eidapere 120,

Rapla 200). Seega puudu on täna otseselt ainult 21 hooldusravi ehk õendusabi kohta,

kuid hooldekodukohtade pakkumine hakkab selgelt ületama ühiskonnapoolset

ratsionaalset nõudlust!

Seega asub Sihtasutus Koeru Hooldekeskus täna turunišis, kus on meil teiste

hoolekandeasutuste ees konkurentsieelis tervishoiu-, rehabilitatsiooni-, ja liitpuudega

psüühiliste erivajadustega isikute ööpäevaringsete hooldusteenuste ning Alzheimeri ja

dementsuse diagnoosiga eakate ööpäevaringsete hooldusteenuste osutajana. Need

teenused nõuvad eelnevat pikaajalist spetsialiseerumist ja on väga tööjõu ning

ressursimahukad. Lisaks meil on suhteline kulueelis kuna osutame enamus tugiteenused

ise (keskköök, keskküte, pesumaja, juuksur), et hoida teenuse hinnasisendid kontrolli

all.

Kuna kliendid on eriti hinnatundlikud, siis planeeritakse ettevõtte müügitulu

kasvumääraks 2016. aastal konservatiivselt 5% (2016. aastal tõusevad pensionid 5,7%

ja KOV-ide tulubaas 3,4%) ning aastatel 2017-2019 on keskmiseks pensioni tõusuks

Vabariigi Valitsus planeerinud ca´ 5,1%. Seega kannaks tulevikus hinnatõusu

põhiraskust just eakad hooldusteenuste kliendid, läbi oma pensionitõusu, mitte

kohalikud omavalitsused.

8

Arvestades asutuse strateegilisi eesmärke ja edaspidist üldist palga- ja tarbijahindade

tõusu ning toetudes nõukoguliikmetele 28.08.2015 tutvumiseks laialisaadetud

finantsanalüüsiprojektile, siis alla 5%line müügikäibe kasv ei lahenda ettevõtte ees

seisvaid probleeme ega taga teenuste jätkusuutlikust. Vaadates Sihtasutus Koeru

Hooldekeskuse tulemiaruande vertikaalanalüüsi ajavahemikus 2007-2014 ( saadetud

nõukoguliikmetele tutvumiseks 30.08.2015, vt ka Lisa 6, lk. 35), selgub, et viimase 8

aasta jooksul on suurenenud ettevõtte realiseerimise netokäive keskmiselt 6,53% aastas.

Seega, võttes aluseks järgmise viie aasta keskmise pensionitõusu 5,1%, hooldekeskuse

viimase 8 aasta keskmise müügikäibe suurenemise 6,5% ning eeldatava 3,6% kohalike

omavalitsuste eelarvevahendite suurendamise 2016. aastal Vabariigi valitsuse poolt

(samuti väljahõigatud kohalike omavalitsuste ühinemisboonused) ja lähtudes viimase

kümne kuu keskmine tulumaksu laekumine tendentsist Koeru vallas (6,8%),

prognoosin 2016. aasta müügikäibekasvuks 5%.

Müügitulu (S) leiame järgmise valemi alusel:

(1) )1(1 Stt gSS ,

kus Sg on 7% 2015. aasta müügitulu prognoosimisel ( 1tS ) ja 5% 2016. aasta

müügitulu prognoosimisel ( 2tS ).

Muude tulude all on tulemiaruandes kirjas mittepõhitegevuse käigus tekkivad tulud.

Hooldekeskuse puhul on sellisteks tuludeks saunateenus Koeru valla elanikele,

puusärkide müük ning rendi- ja üüritulud, toitlustusteenus majast välja. Tegemist on

regulaarsete tuludega, mille konteerimist nõuab Rahandusministeerium eraldi real.

Muude tulude prognoosimisel on arvestatud, et 2015. aastas müüdud Paides Tuleviku tn

7 asuv eramu oli ühekordne tulu.

Mitmesugused tegevuskulud (MOC), mis on administratiivsetel ja muudel

põhitegevusega kaudselt seotud eesmärkidel ostetud teenuste ja abimaterjalide kulud

ning millel tavaliselt puudub funktsionaalne seos teiste kirjetega, tehakse nende

prognoos oodatavast inflatsioonist ja mõningasest tegevusmahu muutustest tulenevalt.

Rahandusministeeriumi 2015. aasta suvine majandusprognoosile tuginedes on 2016.

aasta tegelik inflatsioon 2,0% ning eeldades mõningast müügimahtude vähenemist

9

seoses üha tiheneva konkurentsiga hoolekandeteenuste turul, siis prognoosin, et

mitmesugused tegevuskulud kasvavad 2016. aastal 2,0% ning ajavahemikus 2017-2019

aastal on tuletatud Rahandusministeeriumi andemetele tuginedes kasvumääraks 2,7%.

Prognoosi toetavad juba 2015. aastal toimunud hinnatõusud: vesi- ja kanalisatsioon

41%, kütteõli 7%, (jääb eeldatud ja kalkuleeritud tõusu piiridesse), osa toiduaineid nt

tatar 7%. Kuna 2017. aastal võib oodata inflatsiooni kiirenemist 2,9%ni osade

energiatoodete ning toidu kallinemise tõttu, siis ei tundu 2,7% kulude kasv üle

paisutatud.

Seega arvutatakse kulud nn kasvumäärade meetodi alusel järgmisele valemile

tuginedes:

(2) )1(1 MOCtt gMOCMOC .

Palgakulud (W). Viimased viis aastat on Sihtasutus Koeru Hooldekeskus tegelenud

oma pidevalt tööjõu ümberstruktureerimisega, pidades silmas järgmisi põhimõtteid:

1. suurendada otseselt hoolduse ja põetusega seotud personali hulka asutuses,

tagades neile vajaliku ametialase täiend ja ümberõppe;

2. luua asutuses liitametikohti, mis võimaldab ühendada mitmeid erinevaid

tööfunktsioone;

3. koolitada pigem universaalset ja mitmekülgset tööjõudu, lähtudes konkreetse

asutuse vajadusest;

4. kaasata kliente jõukohastele töödele hooldekodudes (vt ka Sihtasutus Koeru

Hooldekeskuse 2012. majandusaasta aruanne).

Seisuga 01.11.2015 on koondatud koosseisude nimistust 1,0 raamatupidaja ametikoht,

2,0 ettekandja ametikohta, 0,15 koka ametikohta ja 1,0 ehitus-remonditöölise ametikoht,

kokku 4,15 ametikohta. Seda kõik selle nimel, et tõsta personali tootlikkust ja palku

ning parandada teenuste kvaliteeti. Näiteks on Sihtasutus Koeru Hooldekeskuse

müügikäive sama suur kui Koeru vallaeelarves omatulu (tõsi, sellele summale

lisanduvad iga-aastased erinevaid sihtotstarbelistest toetused nii tasandus- kui

toetusfondist), kuid kui hooldekeskuses suudab sarnase summa piires majandusarvestust

korraldada üks raamatupidaja 1,0 ametikoha ulatuses siis Koeru Vallavalitsuses koos

10

AS Koeru Kommunaaliga (raamatupidamislikult mõlemad eelarved konsolideeritakse)

teeb seda kokku 6 raamatupidajat (vt ka Lisa 1. Koeru valla 2015. aasta eelarve)?

Analüüsides prognoosi tarbeks Sihtasutus Koeru Hooldekeskuse tööjõu efektiivsust

ajavahemikus 20017-2014, siis ilmneb, et vaatamata müügikäbe kasvust, hakkas tööjõu

efektiivsus (kuu keskmine müügikäive ühe töötaja kohta) ajavahemikus 2010 – 2011.

aastal mõnevõrra vähenema, kuid üldine tendents nimetatud ajaperioodil on siiski

selgelt kasvav, mis on iseenesest positiivne, sest töö efektiivsuse kasvu dünaamika

peaks edestama töötasu dünaamikat. ( Vt ka Joonis 1. Töö efektiivsuse ja töötasu kasvu

dünaamika Sihtasutuses Koeru Hooldekeskus).

0

200

400

600

800

1000

1200

1400

1600

1800

2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014

Keskmine kuu töötasu (maksudeta), eur/inimene Kuu käive töötaja peale

Joonis 1. Töö efektiivsuse ja töötasu kasvu dünaamika Sihtasutuses Koeru Hooldekeskus

(autori kogutud andmebaasi põhjal).

Tööjõu efektiivsuse analüüsi teise näitaja analüüsime tööjõu osakaalu suhet

müügikäibesse, mille tendents ajavahemikus 2007-2014 on küll murduv, kuid selgelt

kasvav (vt ka Lisa 5, lk. 34), suurenedes 2009. aastal 38% 2014. aastal 47%, mis

omakorda peegeldub väga selgelt töötajate töö tasustamisel (vt ka Joonis 2), kuid

mõjutab omakorda tuntavalt 2014. aasta kasumi marginaali.

11

4239 38 39

4240

43

47

0

5

10

15

20

25

30

35

40

45

50

2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014

Joonis 2. Tööjõukulude osatähtsus netokäibes %-des (autori kogutud andmebaasi põhjal).

Eelarveprognooside koostamise hetkel pole täpselt teada, kas töötajaid on vaja juurde

võtta või mitte - keskmine töötajate arv viimasel kahel aastal taandatuna täistööajale on

107 töötajat –, kuna taotlused ööpäevaringes liitpuudega teenusemahu suurendamiseks

ja uue korpuse ehitamiseks psüühiliste erivajadustega isikutele ei ole veel saanud

positiivset vastust. Kokku on asutuses mehitatud ametikohti 104,4.

Keskmine netopalk kasvas 2015. aastal Eestis 8,7%. Kokkulepitud

tervishoiutöötajate palgatõus oli 2015.a. 6,2% ning 2016. aastal 6,5%. 2016. aastal

tuleb 10%line miinimumpalga tõus 440 euroni ja keskmine palk tõuseb 4,5 protsenti

1096 euroni (sh valitsussektori prioriteetsetel sektoritel 4%: kultuuri-, sisejulgeoleku- ja

sotsiaalhoolekande töötajad) ( 2016. aasta riigieelarve eelnõu. Rahandusministeerium

2015. http://www.fin.ee/riigieelarve-2016 ).

Sihtasutus Koeru Hooldekeskuse palgakulude planeerimisel tuleb arvestades

väliskeskkonnast lähtuva konkurentsi survega. Teenuste kvaliteeditõstmise eesmärgil on

konkurendid on asunud agressiivselt hooldekeskuse töötajaid ülesostma. Ettevõtte

kaadrivoolavuse protsent oli 2013. aastal 18.7 %. Kogemustega ja koolitatud

kompetentse kaadri säilitamiseks mindi asutuse üle töösoorituse hindamissüsteemile,

mille üheks osaks on grupitulemustasu. 2015. aastal on kaadrivoolavus langenud juba

10 % peale.

12

Tabel 2. 2015. aasta II kvartali palgaerinevused eurodes võrreldes

hooldekeskusega

Keskmine

brutokuupalk,

eurot

Keskmine

netokuupalk,

eurot

Keskmine

kuutööjõukulu töötaja

kohta, eurot

Tallinn 1220 979 1651

Harju maakond 1194 959 1616

Tartu maakond 1076 870 1444

Lääne-Viru maakond 933 755 1254

Viljandi maakond 929 755 1246

Lääne maakond 922 738 1251

Järva maakond 919 745 1232

Võru maakond 906 732 1218

Rapla maakond 894 729 1200

Ida-Viru maakond 890 724 1194

Jõgeva maakond 886 716 1188

Pärnu maakond 879 713 1180

Hiiu maakond 855 696 1150

Saare maakond 854 694 1145

Valga maakond 844 686 1132

Põlva maakond 838 682 1122

Sihtasutus Koeru

Hooldekeskus 696 580 998

Allikas: http://arileht.delfi.ee/archive/print.php?id=73007651 ja R. Lassi arvutused

Kui võrrelda Eesti keskmist palka ja tööjõukulu, siis näeme selgelt, et Sihtasutuses

Koeru Hooldekeskus on ei toimu mingit töötasu üledimensioneerimist (vt ka Tabel 2.

2015. aasta II kvartali palgaerinevused eurodes võrreldes hooldekeskusega ja Tabel 3.

Keskmine palk ja tööjõukulu sektorites II kvartal 2015 võrreldes hooldekeskusega ning

Joonis 3. Sihtasutus Koeru Hooldekeskuse mediaanpalk võrreldes maakondade

mediaanpalkadega 2015 II kvartal). Palgakasv püsib ilmselt kiire ka järgmisel aastal,

kuna sobivate töötajate leidmine on endiselt keeruline. Palgakasvu panustab ka 10%line

miinimumpalga tõus. Palgatöötajate reaalse ostujõu kasv samas aeglustub käesoleva

13

aastaga võrreldes oluliselt, kuna tööjõu maksukoormuse alanemine on tänavusest

väiksem ja hinnad hakkavad kasvama.

Tabel 3. Keskmine palk ja tööjõukulu sektorites II kvartal 2015 võrreldes

hooldekeskusega

Tegevusvaldkond Keskmine

brutokuupalk,

eurot

Keskmine

netokuupalk,

eurot

Keskmine

kuutööjõukulu

töötaja kohta,

eurot

Kindlustus 2 039,00 € 1 617,00 € 2 787,00 €

Finantsteenusteosutamine, v.a

kindlustus 1 973,00 € 1 546,00 € 2 715,00 €

Peakontorite tegevus;

juhtimisalane nõustamine 1 964,00 € 1 542,00 € 2 662,00 €

Hoonete ehitus 1 671,00 € 1 333,00 € 2 253,00 €

Hulgikaubandus 1 428,00 € 1 136,00 € 1 920,00 €

Avalik haldus ja riigikaitse 1 301,00 € 1 039,00 € 1 750,00 €

Tervishoid 1 202,00 € 964,00 € 1 611,00 €

Majutus 874,00 € 711,00 € 1 176,00 €

Jaekaubandus 793,00 € 647,00 € 1 066,00 €

Sotsiaalhoolekanne ilmamajutuseta 707,00 € 580,00 € 950,00 €

Hoolekandeasutuste tegevus 691,00 € 567,00 € 928,00 €

Sihtasutus Koeru Hooldekeskus

(koos tulemustasuga)* 696,00 € 580,00 € 998,00 €

Sihtasutus Koeru Hooldekeskus

ainult hooldus-, meditsiini- ja

maj.töötajatel (koos

tulemustasuga) 638,00 € 540,00 € 998,00 €

Sihtasutus Koeru Hooldekeskus

ametkohapõhine 608,00 € 517,00 € 998,00 € * Sihtasutus osutab 10 erinevat tervishoiu- (õendusabi, koduõendusteenus) ja hoolekandeteenust (sh rehabilitatsiooniteenus koos rehabilitatsiooni meeskonnaga, psüühiliste erivajadustega isikute ööpäevaringsed teenused), mida tavaliselt eakate hoolekandeasutused ei osuta. Allikas: http://arileht.delfi.ee/news/uudised/ausalt-palkadest-vaata-millise-eriala-peaksid-valima-et-korgemat-palka-teenida?id=73004381 ja R. Lassi arvutused.

14

717 € 738 €700 €

800 €

680 €755 €

697 €738 € 752 €

868 €

715 €761 €

817 €900 €

650 €

523 € 520 €

- €

100 €

200 €

300 €

400 €

500 €

600 €

700 €

800 €

900 €

1 000 €

Joonis 3. Sihtasutus Koeru Hooldekeskuse mediaanpalk võrreldes maakondade mediaanpalkadega 2015 II kvartal

Kiire palgakasvu jätkumine kolmandas kvartalis ei olnud üllatus, kuna seda näitasid

juba maksuameti palgastatistika numbrid. Statistikaameti järgi ulatus täistööajale

taandatud keskmine brutokuupalk kolmandas kvartalis 1045 euroni, kasvades aastaga

umbes 7%.

Maksu- ja tolliameti andmetel oli kolmanda kvartali palga mediaanväljamakse 733 eurot

ehk 8% rohkem kui aasta tagasi. Statistikaameti andmetel tõusis keskmine brutokuupalk

kolmandas kvartalis peaaegu kõigil tegevusaladel. Kiiremini kasvas keskmine palk just

madalama palgatasemega tegevusaladel nagu majutus ja toitlustus, haridus,

meelelahutus ja kinnisvaraalane tegevus. Selle taga on nii miinimumpalga jõuline kasv,

poliitilised kokkulepped õpetajate palkade kohta kui ka tugev sisetarbimine, mis

võimaldab siseturule suunatud ettevõtetel oma käibeid ja seejärel ka tööjõukulusid

suurendada ( vt ka http://arileht.delfi.ee/news/uudised/swedbank-hinnatous-on-ukse-

ees-palgatootaja-ostujou-kasv-vaheneb-oluliselt?id=73049967 ).

2016. aastal planeerin palgakulude kasvuks 5%, et täita riigipoolselt kinnitatud

palgakokkuleppeid nii miinimum kui tervishoiutöötajate palgakokkulepete osas. Täna

15

mõjutab alampalga tõus vajadust teha töötasu muutusi 71,35 ametikoha ulatuses (vt ka

Tabel 4.)!

Tabel 4. Sihtasutus Koeru Hooldekeskuse 5 kuu keskmised ametikohtade palgad

2015. aastal

Ametikoht Ameti -

kohtade

arv

Ametikoha

keskmine

kuupalk

Ametikoha

keskmine

kuupalk koos

tulemustasuga

(18,33%)

2015. a. 5 kuu

keskmine

(sisaldab

tulemustasu +

öötasu +

pühad +

lisatasu +

ületunnid)

Üksuste juhid 7 1031 1270 1312

Meditsiini personal 7 904 - 994

Arst 0,6 992 - 992

Sotsiaaltöö personal 2 884 1046 1045

Sisevalvetöötajad 3 452 535 671

Osakondade juhid

(vanemtegevusjuhendaja/hool-

daja)

8 563 666 713

Tegevusjuhendajad 25,6 430 509 592

Hooldajad 22 421 499 560

Köögipersonal (laohoidja,

kokad, köögitöölised,

ettekandjad)

12,75 433 512 561

Koristajad 9 393 465 465

Bussijuhid, remonditöölised 2 940 1112 1077

Sanitaartehnik,

remonditöölised 2 437 517 517

Majandusüksuse abitöölised

(juuksur, saunataja, õmbleja,

pesupesijad)

4,6 442 523 516

Keskmine palk 640 696 770 Mediaan palk 452 523 671 Kekmine palk hooldus-,

meditsiini- ja maj.töötajatel 608 638 725

Mediaanpalk hooldus-,

meditsiini- ja maj.töötajatel 447 520 632

Allikas: Sihtasutus pearaamatupidaja U. Soppi arvutused,2015.

Palgakulude (W) puhul on vaadatud seost müügikäibega. Parameetri väärtust võib leida

vaadates viimase kolme aasta palgakulude ja müügitulude suhteid:

16

(3) .2

2

1

12

t

t

t

t

t

t

S

W

S

W

S

Wb

Sotsiaal- ja töötuskindlustusmakse (WT) on leitud vastavalt nimetatud aastatel kehtivate

määrade alusel. Nii on teada, et 2014. aastal oli sotsiaalkindlustusmäär 33% ja

töötuskindlustus 1,4%. 2015. aastal on nimetatud määrad vastavalt 33% ja 0,8%. Seega

2016. aasta vastav määr leitakse järgmise valemiga:

(4) WT = W· 0,33

Tööjõukulud kokku (TW) moodustuvadki palgakulude ja sotsiaal- ning

töötuskindlustusmakse liitmisel:

(5) .WTWTW

Põhivara amortisatsiooni arvestatakse kirjel põhivara kulum ja väärtuse langus, mille

prognoos sõltub ettevõttes kasutuses olevatest amortisatsiooninormidest ja sellest, kas

ettevõte ostab ja/või müüb jooksval aastal põhivara. Põhivara puhul kehtivad ranged

matemaatilised seosed bilansis oleva põhivara jääkväärtuse, kasumieelarves oleva

põhivara kulumi ja rahavoo eelarves oleva põhivara soetuse ja müügi kohta. Paraku ei

ole aga aruannete vahel otsest valemit, kuidas planeerida põhivara kulu ennast. Tuleks

lähtuda majanduslikust loogikast, et kui põhivara ostetakse juurde, siis kasvab ka kulum

ja mitteuuendamise või müümise puhul kulum alaneb järgnevatel aastatel (eeldusel, et

kasutatakse lineaarset amortiseerimist). Kui planeerijaks on ettevõtte raamatupidaja ise,

siis saab kulumit täpselt planeerida selle järgi, mida näitavad iga üksiku põhivara

elemendi amortisatsioonitabelid. Põhivara kulum võib olla teatud juhul fikseeritud

summa, kui plaanitakse investeerida samas suurusjärgus, kui on põhivara amortisatsioon

(jooksvalt asendatakse amortiseerinud põhivara uutega).

Leiame viimase kolme aasta parameetrid, aga kuna tegemist on viitajaga

prognoosmudeliga. Võtame aluseks tulemuse -0,076, mis on viimase aasta kordaja ehk

lähim arvväärtus prognoosiperioodidele (vt Tabel 5).

Kulumi (DEP) prognoosimisel on vaadeldud eelmiste aastate kulumite suhteid põhivara

jääkmaksumusse (FA):

17

(6) .3

2

2

1

1

3

t

t

t

t

t

t

FA

DEP

FA

DEP

FA

DEPb

Kulumi leidmisel on kasutatud järgmist valemit:

(7) .31 tt FAbDEP

Vastavalt ettevõtte raamatupidamise arvestuspõhimõtetele on masinate ja seadmete

kasulik eluiga 10-20 aastat ning hoonetel ja rajatistel 20-40 aastat.

Tabel 5. Sihtasutuse Koeru Hooldekeskus parameetri b väärtused kasumieelarve jaoks

2013 2014 2015

VC b Ei saa Ei saa Ei saa

Kulum b -0,081 -0,086 -0,076

Int b -0,017 -0,015 -0,07

Allikas: b-kordajad; autori arvutused.

Muud ärikulud, mis pole seotud ettevõtte põhitegevusega, on töö autori poolt

prognoositud raamatupidamise aastaaruande - Lisa 17. Muud kulud - põhjal. Seose

Koeru Keskkooli koolitoitlustamise lõpetamisega – 2014. aastal ainult I poolaasta –

kadus ära asutusel käibemaksu maksmise kohustus (2013. aastal 90 301 eurot ja 2012.

aastal 79 902 eurot). Jäävad alles küll maamaks, saastetasud, riigilõivud ja

ebatõenäoliselt laekuvad nõuded, kuid need on momendil pigem marginaalse väärtusega

ja prognoositakse eelmise aastate baasi põhjal.

Intressikulude ja laenukohustuste suhe on leitud järgmiselt:

(8) .)()()( 3

2

2

1

1

4

t

t

t

t

t

t

LDSIL

I

LDSIL

I

LDSIL

Ib

Kuna tegemist on jälle viitajaga prognoosimudeliga, siis parameetreid arvestades on

loogiliselt võttes viimase, 2015. aasta tulemus -0,015, kõige usaldusväärsem.

31.12.2014 aasta seisuga on ettevõttel lühiajaliste laenukohustustena kajastatud 36 203

eurot (vt ka raamatupidamise aastaaruande Lisa 7), pikaajalisi intressikandvaid

kohustusi on ettevõttel ei ole. Ettevõte maksis viieaastase laenu viimase tagasimakse

2015. aasta oktoobris. Eelnevalt oli laenu viie aasta intressikulu aastas 6 800 eurot (vt

ka raamatupidamise aastaaruande - Lisa 18). Intressikulu leitakse järgmise valemiga:

18

(9) ,)(41 tt LDSILbI

kus SIL – lühiajalised laenukohustused kokku,

LD – pikaajalised laenukohustused kokku.

Muud intressitulu pangalt saada aga pole, sest Rahandusministeerium ei kanna alates

2012. aastast riigipoolt moodustatud sihtasutustele seda enam üle.

19

1.2. Eelarvestatud bilanss

1.2.1. Aktiva prognoos

Aktiva on üles ehitatud likviidsuse vähenemise suunas. Kõige likviidsem vara on raha.

Raha võib küll planeerida mingisse suhtesse käibevarast või koguni müügikäibest, aga

see peab võrduma rahavoo eelarve viimase kirjega raha ja raha ekvivalendid perioodi

lõpus ehk sisuliselt tuleb rahakonto seis sealt.

Nõuded ja ettemaksed, mis on tihedasti seotud müügikäibega, on prognoositud

proportsionaalse seosena müügikäibesse kasutades järgmist valemit:

(10) .6 SbAR

Nõuded ja ettemaksed (finantsjuhtimises debitoorne võlgnevus) on reeglina tugevasti

seotud müügikäibega ja seetõttu oleks mõttekas esitada see proportsionaalse seosena

müügikäibesse.

Kuna meie näitel koosnevad nõuded ja ettemaksed peamiselt nõuetest ostjate vastu (AR;

vt Raamatupidamise aastaaruande Lisa 3), siis on parameetri b väärtus leitud nimetatud

kirje alusel kasutades järgmist valemit:

(11) .2

2

1

16

t

t

t

t

t

t

S

AR

S

AR

S

ARb

Nii on leitud, et nimetatud parameetri väärtus 2012. a andmete alusel on 0,0035 (vt

Tabel 6), mis on lähima aasta kordaja, siis on põhjendatud kasutada saadud näitajat ka

2014. ja 2015. aasta kordajana ning nõuded ostjate vastu kirje eelarvestamisel.

Varude (IRY) planeerimisel, mis koosneb peamiselt toorainest ja materjalidest

(toiduained ja kütus - põlevkiviõli), on prognoosimisel lähtutud järgmisest valemist:

(12) .7 SbIRY

Parameetri b väärtuse leidmisel on aluseks võetud varude ja müügikäibe suhe

järgmiselt:

20

(13) .2

2

1

17

t

t

t

t

t

t

S

IRY

S

IRY

S

IRYb

Arvutuste tulemusel on selgunud, et parameetri väärtused murduva trendiga, on autor

leidnud, et asjakohaseim lähtekoht on 2015. aasta väärtus 0,020 (vt Tabel 6).

Tabel 6. Sihtasutuse Koeru Hooldekeskus parameetri b väärtused eelarvestatud bilansi

jaoks

2013 2014 2015

AR b 0,038 0,042 0,038

IRY b 0,020 0,018 0,020

AP b 0,013 0,008 0,008

Allikas: b-kordajad; autori arvutused

Põhivara planeerimisel tuleb arvestada sellega kui ettevõte otsustab ise põhivara

parendada või lisainvesteeringuid teostada. Lisaks tuleb arvestada sellega, et ettevõte

võib ka põhivara müüa. Seetõttu tuleb põhivara jääkmaksumus leida järgmise valemi

abil:

(14) FANIFAFADEPFAFA SBtt 1,

kus DEP – põhivara kulum (kasumieelarves miinusega, aga võtta absoluutväärtus),

FAB – põhivara ost (rahavoo eelarves miinusega, aga võtta absoluutväärtus),

FAS – põhivara müük,

FANI – kasum põhivara müügist.

Tähele tuleb panna seda, et kuna põhivara ost saadakse rahavoo eelarvest, siis on see ise

negatiivse väärtusega. Seega valemis sisulise poole pealt vaadatuna tuleb võtta

absoluutväärtus.

21

Ettevõttel õnnestus 2015. aastal müüa põhivara (Paide Tuleviku tn 4 asuva eramu, mille

üürleping lõppes 2014. aasta juulis).

1.2.2. Passiva prognoos

Erinevalt aktiva prognoosist, esitame passiva kirjed põhjalikumalt koos alajaotustega.

Lühiajalised kohustused algavad intressikandvate laenukohustustega. Arvelduslaen

kajastatakse bilansis ainult kasutatud osana, jääki bilansis ei kajastata. Kuigi tavaliselt

esineb ettevõtetel ka lühiajalisi võlakohustusi, siis antud juhul käsitleme vaid

pikaajaliste pangalaenude ja kapitalirendikohustuste tagasimakseid järgmistel

perioodidel. Raamatupidamisreeglite järgi peab arvestama pikaajalistest

intressikandvatest kohustustest välja järgmisel aastal tasutava osa ja panema selle

lühiajaliste kohustuste reale (SDB -lühiajalised laenud). 2014. on ettevõttel lühiajaliste

kohustuste maht 48 0271 eurot ja 2015. aastal 36 203 eurot.

Lühiajaliste kohustuste all olevad agregaatkirje võlad ja ettemaksed sisaldavad üsna

erinevaid kirjeid:

võlad tarnijatele;

võlad töövõtjatele;

maksuvõlad.

Käesolevas näites vaatleme põhiliselt bilansikirje võlad tarnijatele prognoosimist (vt ka

raamatupidamise aastaaruande Lisa 8). Võlad tarnijate (AP) prognoosimisel on võetud

kirje võetud proportsionaalsesse seosesse müügikäibega. Parameetri väärtus on leitud

järgmiselt:

(15) .2

2

1

18

t

t

t

t

t

t

S

AP

S

AP

S

APb

Väärtus perioodil 2013 – 2015 on olnud suhteliselt erinev. Seega on sarnaselt varudega

võetud lähima aasta näit parameetri b määramiseks ning saadud tulemuseks 0,008 (vt

Tabel 6). Võlad tarnijate prognoosimisel on kasutatud järgmist valemit:

(16) SbAP 8

22

Võlad töövõtjatele (AW) sisaldavad tavaliselt ühe kuu palgavõlgnevust töötajatele (vt ka

raamatupidamise aastaaruande Lisa 8). Selle leidmiseks on kasutatud järgmist valemit:

(17) )1(1 gAWAW tt

Nimetatud valemis kasvumäär g peaks olema enam-vähem sama suur kui palgakulude

valemi kasvumäär kasumieelarves. Kuna kasumieelarves võeti palgakulude

prognoosimisel aluseks finantsotsus, siis siin on kasvumääraks 2015. aastal g = 7% ja

2016. aastal g = 5%.

Maksuvõlgade (AT) all kajastatakse ettevõtte maksuvõlgnevusi, mis sisaldavad

käibemaksu, töötajate tulumaksu, sotsiaal- ja töötuskindlustusmaksu jms (vt ka

raamatupidamise aastaaruande Lisa 8). Maksuvõlgade leidmiseks on kasutatud järgmist

valemit:

(18) ),1(1 ATtt gATAT

kus ATg parameeter leitakse järgmiste parameetrite aritmeetilise keskmisena:

(19) ,2/)( WsAT ggg

kus sg - müügitulu kasvumäär,

Wg - palgakulu kasvumäär (vt kirjeldatud lõigus võlad töövõtjatele).

Maksuvõlgade arvutus põhineb seega müügitulu ja palgakulude kasvumäärade

aritmeetilisel keskmisel, mis on eraldi välja arvutatud nii 2014. kui 2015. aasta

sisenditele tuginedes. Saadud parameetrid on esitatud alljärgnevas tabelis.

Tabel 7. Sihtasutus Koeru Hooldekeskuse g väärtused maksuvõlgade eelarvestamiseks

g-kordaja 2014 2015

gAT 8% 7%

gS 6% 7%

gW 10% 7%

Allikas: g-kordajad; R. Lassi arvutused.

23

Ettevõttel on peahoone renoveerimiseks sõlmitud laenuleping AS SEB Pangaga

laenutähtpäevaga 25.10.2015.

Netovara. Sihtkapitali nimiväärtus ei muutu, siis vastav kirje ei muutu bilansi

prognoosimisel.

Eelmiste perioodide jaotamata kasum (RE) sõltub eelmise perioodi samast kirjest,

eelmise perioodi kasumist/kahjumist (NI) ning dividendide jaotamisest (DIV).

Arvutamiseks kasutatakse järgmist valemit:

(20) .11 tttt DIVNIRERE

Kuna sihtasutus dividende ei maksa, siis mõjutab kirje leidmist eelmiste perioodide

jaotamata kasum ning eelmise perioodi kasum/kahjum. Aruandeaasta kasum (NI)

kantakse bilanssi sama perioodi kasumieelarvest.

24

1.3. Rahavoo eelarve

Rahavoo ehk rahakäibe aruanne koostatakse kassapõhisena, mistõttu on sel oluline eelis

võrreldes tekkepõhise kasumiaruandega ja bilansiga. Rahavoo eelarve koostamine on

väga vajalik, sest see aitab informeerida juhte ettevõtte finantsseisukorra muutustest,

hinnata äritegevuse, investeerimise ja finantseerimise mõju ettevõtte finantsseisundile

ning raha hulgale.

Rahavoo eelarve tegemine on eriti vajalik laenutaotlusel, sest pangad hindavad ettevõtte

võimet maksta tagasi laene rahaliselt, mitte tekkepõhiselt (kasumiaruanne). Panganduse

seisukohalt on laenu riski mõjutav tegur laenuvõtja rahavoo tase ja stabiilsus.

Kommertspangad annavad laenu eeldades, et see makstakse tagasi äritegevuse rahavoo

arvel. Suured muutused majandustegevuses ei pruugi üldse kajastuda kasumiaruandes

(nt suur laenu tagasimakse).

Raha on ettevõttes pidevas liikumises. Raha laekumiste ja väljamaksete vahet

nimetatakse netorahavooks, mis on sisuliselt rahavoo aruande vastus ja näitab

aruandeperioodil rahakonto muutust. Käesolevaga on rahavoo eelarve koostatud

kasutades kaudset meetodit, mille rakendamisel korrigeeritakse aruandeperioodi

ärikasumit järgnevalt:

1. mitterahaliste majandustehingute mõju (nt amortisatsioon ehk kulum),

2. äritegevusega seotud varade (va raha) ja kohustuste muutusega,

3. investeerimis- ja finantseerimistegevusega seotud tulude ja kuludega (nt kasum

põhivara müügist jne).

Äritegevuse rahavoog hõlmab rahavooge kaupade tootmisest, müümisest, teenuste

osutamisest ning muid tegevusi, mis ei ole investeerimine ega finantseerimine.

Majandusarvestuses on siiski tekkinud mõningad probleemid rahavoogude

klassifitseerimisel. Näiteks dividendide maksmise võib lugeda

finantseerimistegevuseks, kuid alternatiivina ka äritegevuseks. Alternatiivina võib

investeerimistegevuse rahavoona esitada laekunud intressid ja dividendid ning

finantseerimistegevuse rahavoona makstud intressid ja dividendid jne. Rahavoog

äritegevusest on sisuliselt kassapõhine ärikasum, mida on hea võrrelda kasumiaruandes

25

esitatud tekkepõhise puhaskasumiga. Äritegevuse rahavoogude arvutused kaudsel

meetodil on toodud järgnevas tabelis.

Tabel 8. Rahavoo eelarve äritegevuse rahavood kaudsel meetodil

Rahavood äritegevusest Valem

Ärikasum EBIT (kasumieelarvest)

Korrigeerimised:

Põhivara kulum ja väärtuse langus DEP (kasumieelarvest)

Kasum (kahjum) põhivara müügist FANI

Äritegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus tt ARAR 1

Varude muutus tt IRYIRY 1

Äritegevusega seotud kohustuste ja ettemaksete

muutus

1 tt ADPADP

Makstud intressid ΔDI)(IPI

Kokku rahavood äritegevusest PIAPLIRY

ARFANIDEBITCFO

Allikas: Kõomägi, M. Finantsjuhtimine. 2014.

Rahavood investeerimistegevusest kajastab muutusi ettevõtte põhivaras. Tegemist on

eelkõige pikaajaliste investeeringute ja materiaalse põhivara rahaliste tehingutega.

Investeerimistegevuses on olulised kirjed materiaalse põhivara ost ja müük.

Hooldekeskus soetas 2014. aastal 17-kohalise invabussi, mis on spetsiaalselt

kohandatud ratstoolide (spetsiaalne tõstuk ning kohandatud erinõetele vastav

bussipõrand) ja ratastoolis istuvate inimeste (vajalik eraldi lisaturvavarustus)

transportimiseks. Samuti müüsime Paides Tuleviku tänaval asuv kahekordne eramu,

mille pikaaegne üürileping lõppes 2014. aasta teises pooles ja senine üürnik MTÜ

Süda-Eesti Sotsiaalkeskus seda pikendada ei soovinud ning ettevõte ise oma

põhitegevuse teostamiseks seda kinnisvara enam ei vajanud (varem oli seal

vaimupuuetega noorte grupikodu, hiljem 8-kohaline pansion eakatele, mis omal ajal

vähese nõudluse tõttu suleti). 2015. aastal oli plaanis renoveerida 137 000 euro eest

peahoone A-korpuse II korrus ja 32 000 euro eest lammutati vana peahoone ja

rekonstrueeriti D-korpust ja vana peahoonet ühendanud otsasein. Kuna A-korpuse

hange avati alles novembrikuus 2015, siis lükkub renoveerimistööde põhiosa

26

väljamakse 2016. aastasse. 2016. aastal on plaanis ehitada Euroopa struktuurifondi

toetusega uus 28-kohaline elukorpus psüühiliste erivajadustega klientide tarbeks, mille

omaosalus oleks 90 000 eurot (sisaldab ka sisustust). Lisaks on hädavajalik soetada

kööki üks tööstuslik keedukatel ja aurukapp ning ettekirjutuse kohaselt remontida

peahoone söögisaal (esialgne hinnapakkumine 42 000 eurot).

Tabel 9. Rahavood investeerimistegevusest

Rahavood investeerimistegevusest Valem

Materiaalse põhivara soetus BFA

Materiaalse põhivara müük SFA

Muude finantsinvesteeringute soetus tt MSMSMSN 1

Saadud intressid GI

Kokku rahavood investeerimistegevusest GIMSNFAFACFI SB

Allikas: Kõomägi, M. Finantsjuhtimine. 2014.

Rahavood finantseerimistegevusest kajastavad muutusi ettevõtte kohustustes ja

omakapitalis. Rahavood esitatakse brutorahavoogudena ehk siis sissetulekud ja

väljaminekud finantseerimistegevusest eraldi. Finantseerimistegevuse rahavoo juures on

oluline selgeks teha, kuidas mõjutab ettevõtte finantstegevust laenude tagasimakse.

Laenude tagasimakse ei vähenda kasumit, vaid rahakontot. Ettevõttes võib olla nii, et

ühte laenu makstakse tagasi ja võetakse sama periood juurde uus laen. Rahavood

finantseerimistegevuse blokis tuleb eristada saamist (GD) maksmisest (PPMT).

Tabel 10. Rahavood finantseerimistegevusest.

Rahavood finantseerimistegevusest Valem

Saadud laenud (sh kapitalirent) GD

Laenude tagasimaksed LPPMT

Kapitalirendi põhiosa tagasimaksed RPPMT

Osakapitali suurendamine 1,0,00 tt EEE

Makstud dividendid tDIV

Kokku rahavood finantseerimistegevusest DIVEPPMTPPMTGDCFF oRL

Allikas: Kõomägi, M. Finantsjuhtimine. 2014.

27

Seega ei ole võimalik kirjutada lihtsalt valemit nii, et kui laenukirjed suurenesid, siis see

ongi saadud laen, sest mingi osa võidi ka tagasi maksta (st kirjetes on toimunud nii

liitmis- kui ka lahutustehteid). Rahavooeelarves ei ole muutust üldse, kui

raamatupidamislikult kantakse järgmisel aastal makstav pikaajalise laenu osa

lühiajalistesse kohustustesse.

Tuleb tähele panna ka seda, et pikaajaliste laenu- ja kapitalirendikohustuste alt ei toimu

kunagi mingit väljamakset – need tuleb kanda enne lühiajalistesse kohustustesse, kust

toimub järgmine periood väljamakse. Siinkohal paneb Sihtasutus Koeru Hooldekeskuse

juhatus lugupeetud nõukogu liikmetele veel kord südamele, et võõrvahendite kaasamine

investeeringute tegemiseks, mis on otstarbekad ja asjakohased sihtasutuse strateegiliste

eesmärkide saavutamiseks, on igati teretulnud ning näitab kokkuvõttes ettevõtte

finantskirjaoskuse taset. Vaadates eelseisvate vajalike investeeringute tabelit( vt ka Lisa

9. Sihtasutus Koeru Hooldekeskuse investeeringud eelarvestrateegias 2015-2020), siis

on päevselge, et ainult omavahenditega ei ole hooldekeskus võimeline neid eesmärke

täitma.

Rahavoo eelarvet lõpetavad kirjed on toodud tabelis 11. Oluline on tähele panna seda,

et tabelis oleva esimese kirjega peab klappima bilansi rahakonto ehk toodud kirjed

peavad olema võrdsed. Rahavoo aruandevastuseks on sisuliselt rahakonto muutus ehk

netorahavoog, mis on kolme põhirahavoo (CFO, CFI, CFF) summa.

Tabel 11. Rahavoogude eelarvet lõpetavad kirjed

Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 1tM

Raha ja raha ekvivalentide muutus CFFCFICFOM

Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus MMM tt 1

Allikas: Kõomägi, M. Finantsjuhtimine. 2014.

28

KOKKUVÕTE

Käesoleva töö eesmärgiks oli Sihtasutuse Koeru Hooldekeskuse finantsplaanide

koostamine aastateks 2016-2020, mille koostamise aluseks võeti nii mineviku

finantsaruanded (periood 2011-2014) kui ka lähiaastate majandusprognoosid. Paljude

üksikute kirjete eelarvestamisel kasutati töö autori eelduseid tulevikusündmuste kohta,

mis põhjendati võimalikult objektiivselt.

Äritegevuses näidati, et 2016. ja 2017. aastad on ettevõttele olulised, sest selgub, kas

õnnestub säilitada senine teenuste pakett või tuleb teha olulisi muutusi (nt 2014. aasta II

pooles lõppes koolitoiduteenuse pakkumine Koeru Keskkoolile). Lisades tõsiasja, et

viimase kolme aastaga on piirkonda tulnud juurde 312 eakate hooldusteenuse kohta ja

järgmise 36 kuuga lisandub veel 456 voodikohta, saame nentida suurt

konkurentsisurvet ettevõttele traditsiooniliste teenuste osutamisel. Positiivsema poole

pealt võib esile tõsta, kohalike omavalitsuste eelarvete 3,4% kavu ja selget

liitumissoove, aga ka pensionite 5,9% tõusu. Väga positiivne on Koeru esmatasandi

terviskeskuse loomine vähemalt nelja perearsti nimistuga. Kõik see lubab eeldada

ettevõtte 5% müügikäibe suurenemist järgnevatel aastatel. Olulisemateks

investeeringuteks oleks aastatel 2016-2020 uue, strateegiliselt olulise, 28-kohalise

elukorpuse ehitamine psüühiliste erivajadustega klientidele, IC osakonna renoveerimine

seestpoolt ja seinte soojustamine väljast, kohandades selle spetsiaalselt 15-kohaliseks

sügava liitpuudega psüühiliste erivajadustega klientide osakonnaks. Vajalik on

amortiseerunud köögitehnika uuendamine ja peahoone söögisaali remont.

Samas saavutab ettevõte prognoosiperioodidel mõõduka edu alates 2016. aastast ja

2017-2020 aasta tulemid on positiivsed. Paranevad ka rahavoogude näitajad, mis

prognoositavatel aastatel suurenevad võrreldes 2015. aasta näitajatega. Kui sissemaksed

on suuremad, kui väljamaksed, siis on netorahavoog positiivne, vastasel juhul

negatiivne ehk rahakonto saldo vähenes. 2016. on netorahavoog negatiivne kuid 2017-

2020 aastatel juba positiivne. Sihtasutuse juhatus julgustab kaasama täiendavaid

finantsvahendeid nende investeeringute tegemiseks, mis on otstarbekad ja asjakohased

sihtasutuste strateegiliste eesmärkide saavutamiseks, et tagada ettevõtte kestlik

majandamine ning konkurentsivõime.

29

Ettevõtte bilansis struktuurseid muudatusi pole samuti ette näha. Ilmselt arvestades

ettevõtte tegevusvaldkonda (tervishoiu- ja hoolekandeteenused) on see paratamatu ning

endiselt jääb tõsiseks väljakutseks varade käibimiskiiruse suurendamine ning

kasumlikkuse kasvatamine. Tulenevalt pakutavast spetsiifiliste teenuste paketist on

võimalik äritegevus kesk-pikas perspektiivis (nt 5-7 aastat) endiselt stabiilsena hoida, st

väikeses kasumis.

30

VIIDATUD ALLIKAD

1. Sihtasutuse Koeru Hooldekeskus majandusaasta aruanded 2007-2014.

2. Kõomägi, M. 2014. Finantsjuhtimine. Tartu Ülikool Pärnu kolledž.

(Loengukonspekt).

3. Riigieelarve 2014. Seletuskiri. Rahandusministeerium, 2014

4. Rahandusministeeriumi 2015. aasta suvine majandusprognoos.

http://www.fin.ee/doc.php?112343 .

5. Eesti Panga prognoos aastateks 2015–2017, http://www.eestipank.ee/publikatsioon/

rahapoliitika-jamajandus/2015/rahapoliitika-ja-majandus-12015

6. Rahandusminister Sven Sesteri kõne 2016. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (SE

103) esimesel lugemisel Riigikogus 20. oktoobril 2015. http://www.fin.ee/

doc.php?112717

7. Ausalt palkadest: maakondade võrdlus ning kas välismaa tööandja maksab eestlasest

enam. http://arileht.delfi.ee/archive/print.php?id=73007651

8. Ausalt palkadest: vaata, millise eriala peaksid valima, et kõrgemat palka teenida.

http://arileht.delfi.ee/news/uudised/ausalt-palkadest-vaata-millise-eriala-peaksid-

valima-et-korgemat-palka-teenida?id=73004381

9. Mediaanpalk maakondade lõikes. https://infogr.am/mediaanpalkmaakondade_loikes

10. Ärilehe graafik: unusta "keskmine" - kui vähe on palk tegelikult 12 aasta jooksul

tõusnud. http://arileht.delfi.ee/news/uudised/arilehe-graafik-unusta-keskmine-kui-

vahe-on-palk-tegelikult-12-aasta-jooksul-tousnud?id=73059699

11. Swedbank: hinnatõus on ukse ees, palgatöötaja ostujõu kasv väheneb oluliselt. http://arileht.delfi.ee/news/uudised/swedbank-hinnatous-on-ukse-ees-palgatootaja-

ostujou-kasv-vaheneb-oluliselt?id=73049967

12. Alampalk Eestis. https://www.palgainfo.ee/palgastatistika/alampalk

31

Lisa 1. Koeru valla 2015. aasta eelarve

Kirje nimetus Eelarve 2015

PÕHITEGEVUSE TULUD KOKKU 2 431 702

30 Maksutulud 1 276 000

3000

Füüsilise isiku tulumaks 1 168 000

3030

Maamaks 108 000

32 Tulud kaupade ja teenuste müügist 288 367

35 Saadud toetused tegevuskuludeks 861 185

35200

Tasandusfonf (lg 1) 209 524

35201

Tasandusfonf (lg 2) 647 397

3500

Muud saadud toetused tegevuskuludeks 4 264

38 Muud tegevuskulud 6 150

3825

Sh kaevandamisõiguse tasu 1 300

3825

Sh laekumine vee erikasutusest 4 700

3888

Saastetasud 150

PÕHITEGEVUSE KULUD KOKKU 2 290 612

4 Antavad toetused tegevuskuludeks 195 574

413

Sotsiaaltoetused ja muud toetused füüsilistele isikutele 136 334

4500

Sihtotstarbelised toetused tegevuskuludeks 45 438

452

Mittesihtotstarbelised toetused 13 802

Tegevuskulud 2 095 038

50

Personalikulud 1 366 591

55

Majandamiskulud 717 361

60

Muud kulud 11 086

PÕHITEGEVUSE TULEM 141 090

INVESTEERIMISTEGEVUS KOKKU -296 164

381

Põhivara müük 2 000

15

Põhivara soetus -976 330

3502

Põhivara soetuseks saadav sihtfinantseerimine 717 444

4502

Põhivara soetuseksantav sihtfinantseerimine -24 006

655

Finantstulud (+) 9

650

Finantstulud (-) -15 281

EELARVE TULEM -155 074

FINANTSEERIMISTEGEVUS 109 569

2581

Kohustuste võtmine (+) 232 658

2586

Kohustuste tasumine (-) -123 089

LIKVIIDSED VARAD 45 505

Allikas: Koeru Vallavolikogu 20. veebruari 2015. a määrus

32

Lisa 2. Sihtasutus Koeru Hooldekeskuse ametikohad seisuga 01.01.2016

Juha-tus

Adminis-teerimis- ja raamatu- pidamis-osakond

Hooldus- osakond

Transpordi- ja remondi-üksus

Toitlustus-üksus

Majandus-üksus

Sisevalve-üksus

Juhataja 1

Pearaamatu-pidaja 1

Per.kom.töötaja 1

Hooldusosakonna juhataja 1

Arst 0,6

Sotsiaaltöötaja 1

Vanemõde 1

Füsioterapeut 1

Õde 6

Vanemtegevus- juhendaja 4

Vanemhooldaja 5

Tegevus-juhendaja 16,6

Hooldaja 29

Koristaja 7

Tran.rem. juhataja 1

Bussijuht-remonditööline 2

Sanitaartehnik-remonditööline 1

Toitlustus-üksuse juhataja 1

Vanemlaohoidja 1

Kokk 2,6

Köögitööline 3

Ettekandja 6

Koristaja 1

Majandus-üksuse juhataja 1

Õmbleja 0,6

Pesupesija 2

Juuksur 1

Saunataja 1

Koristaja 1

Sisevalveüksuse juht 1

Sisevalvetöötaja 3

Kokku 1 2 72,2 4 14,6 6,6 4 Allikas: Personali- ja kommunikatsioonitöötaja andmed, 2015

33

Lisa 3. Sihtasutuse Koeru Hooldekeskus eelarvestatud bilansid 2016-2020

BILANSS 31.12.2011 31.12.2012 31.12.2013 31.12.2014 31.12.2015 31.12.2016 31.12.217 31.12.2018 31.12.2019 31.12.2020

AKTIVA (varad)

KÄIBEVARA

Raha 338072 315496 408553 415962 465848 400502 406306 520437 671438 832576

Nõuded ja ettemaksed - nõuded ostjate vastu 52049 59294 68393 80168 76017 88314 82975 97187 91354 107010

Varud 28479 29413 35856 34996 39853 38552 43501 42425 47893 46713

Kokku käibevara 418600 404203 512802 531126 581717 527368 532783 660049 810685 986298

PÕHIVARA

Materiaalne põhivara 1508092 1641495 1511024 1471549 1360871 1447514 1487576 1424596 1366399 1312622

Kokku põhivara 1508092 1641495 1511024 1471549 1360871 1447514 1487576 1424596 1366399 1312622

KOKKU AKTIVA (varad) 1926692 2045698 2023826 2002675 1942588 1974882 2020359 2084645 2177084 2298921

PASSIVA

Kohustused ja netovara

Lühiajalised kohustused

Laenukohustused 48271 48271 48271 36203 36203 0 0 0 0 0

Võlad ja ettemaksed - võlad tarnijatele 24263 19039 24070 15173 16156 16814 17634 18503 19415 20373

Võlad töövõtjatele 107590 123968 121088 137081 146677 151077 155609 160278 165086 170038

Maksuvõlad 51017 55378 40796 60653 64899 68144 71551 75128 78885 82829

Kokku lühiajalised kohustused 231141 246656 234225 249110 263934 236034 244795 253909 263386 273241

Pikaajalised kohustused

Laenukohustused 132745 84474 36203 0 0 0 0 0 0 0

Kokku pikaajalised kohustused 132745 84474 36203 0 0 0 0 0 0 0

Kokku kohustused 363886 331130 270428 249110 263934 236034 244795 253909 263386 273241

Netovara

Sihtkapital/Osakapitali nimiväärtuses 2148302 2148302 2148302 2148302 2148302 2148302 2148302 2148302 2148302 2148302

Eelmiste perioodide akumuleeritud tulem -589601 -585496 -433734 -394904 -394737 -374612 -339247 -291162 -224315 -129359

Aruandeaasta tulem 4105 151762 38830 167 20125 35365 48085 66847 94955 124308

Kokku netovara 1562806 1714568 1753398 1753565 1773690 1809055 1857140 1923987 2018943 2143251

KOKKU PASSIVA (kohustused ja netovara) 1926692 2045698 2023826 2002675 2037624 2045089 2101935 2177896 2282328 2416491

Allikas: R. Lassi arvutused

34

Lisa 4. Sihtasutuse Koeru Hooldekeskus eelarvestatud rahavoogude aruanded 2016-2020

RAHAVOOGUDE ARUANNE 2011 2012 2013 2014 2015E 2016E 2017E 2018E 2019E 2020E

Rahavood põhitegevusest

Põhitegevuse tulem 8969 155716 41038 1403 19992 34765 47785 66547 94655 124008

Korrigeerimised

Põhivara kulum ja väärtuse langus 114096 134704 132907 129964 111763 103357 109938 112980 108197 103777

Muud korigeerimised -9592 -163802 0 17591 0 0 0 0 0 0

Kokku korrigeerimised 104504 -29098 132907 147555 111763 103357 109938 112980 108197 103777

Põhitegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus -2435 -13669 -9149 -11775 4151 -12298 5339 -14211 5833 -15656

Varude muutus -7525 -934 -6443 860 -4857 1301 -4949 1076 -5468 1180

Põhitegevusega seotud kohustuste ja ettemaksete muutus -69447 21107 -12456 26953 983 658 821 868 912 958

Kokku rahavood põhitegevusest 34066 133122 145897 164996 132033 127783 158933 167260 204129 214267

Rahavood investeerimistegevusest

Tasutud materiaalse ja immateriaalse põhivara soetamisel -227549 -109898 -2436 -108080 -82000 -190000 -150000 -50000 -50000 -50000

Materiaalse põhivara müük 0 0 0 0 40200 0 0 0 0 0

Laekumised sihtotstarbelistest tasudest, annetustest, toetustest -5592 5592 0 0 0 0 0 0 0 0

Laekunud intressid 470 1305 75 0 0 0 0 0 0 0

Kokku rahavood investeerimistegevustest -232671 -103001 -2361 -108080 -41800 -190000 -150000 -50000 -50000 -50000

Rahavood finantseerimistegevusest

Saadud laenud 99580 0 0 0 0 0 0 0 0 0

Saadud laenude tagasismaksed -44249 -48271 -48271 -48271 -36203 0 0 0 0 0

Makstud intressid -6241 -4426 -2208 -1236 -4144 -3129 -3129 -3129 -3129 -3129

Kokku rahavood finatseerimistegevusest 49090 -52697 -50479 -49507 -40347 -3129 -3129 -3129 -3129 -3129

Kokku rahavood -149515 -22576 93057 7409 49886 -65346 5804 114131 151000 161138

Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 487587 338072 315496 408553 415962 465848 400502 406306 520437 671438

Raha ja raha ekvivalentide muutus -149515 -22576 93057 7409 49886 -65346 5804 114131 151000 161138

Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 338072 315496 408553 415962 465848 400502 406306 520437 671438 832576

Allikas: R. Lassi arvutused

35

Lisa 5. Sihtasutuse Koeru Hooldekeskus eelarvestatud tulemiaruanded 2016-2020

Tulemiaruanne 2011 2012 2013 2014

2015

eeldatav

täitmine 2016E 2017E 2018E 2019E 2020E

Tulud

Annetused ja toetused 10392 217017 0 0 0 0 0 0 0 0

Tulud ettevõttlusest 1540447 1638727 1718037 1848493 1977888 2076782 2180621 2289652 2404135 2524341

Muud tulud 85365 89085 98877 59359 41551 24931 23684 23211 22746 22291

Kokku tulud 1636204 1944829 1816914 1907852 2019439 2101713 2204305 2312863 2426881 2546633

Kulud

Mitmesugused tegevuskulud -472864 -487812 -525275 -492671 -512378 -522625 -536736 -551228 -566111 -581396

Tööjõukulud -912797 -1032955 -1025868 -1182327 -1271789 -1335378 -1402147 -1472255 -1545867 -1623161

sh palgakulu -680079 -769479 -772741 -893675 -956232 -1004044 -1054246 -1106958 -1162306 -1220422

sotsiaal- ja töötuskindlustusmaks -232718 -263476 -253127 -288652 -315557 -331334 -347901 -365296 -383561 -402739

Põhivara kulum ja väärtuse langus -114096 -134705 -132501 -129964 -111763 -103357 -109938 -112980 -108197 -103777

Muud kulud -127478 -133641 -92232 -101487 -103517 -105587 -107699 -109853 -112050 -114291

Kokku kulud -1627235 -1789113 -1775876 -1906449 -1999446 -2066948 -2156520 -2246316 -2332225 -2422625

Põhitegevuse tulem 8969 155716 41038 1403 19992 34765 47785 66547 94655 124008

Intressikulu laenudelt -6237 -4426 -2208 -1236 -267 0 0 0 0 0

Muud finantstulud ja -kulud 1373 472 0 0 400 600 300 300 300 300

Aruandeaasta tulem 4105 151762 38830 167 20125 35365 48085 66847 94955 124308

Allikas: R. Lassi arvutused

36

Lisa 6. Sihtasutus Koeru Hoolekandekeskuse tulemiaruande vertikaalanalüüs, 2007-2014

Tulemiaruanne 2007 % 2008 % 2009 % 2010 % 2011 % 2012 % 2013 % 2014 %

Tulud

Annetused ja toetused 0 0,00 0 0,00 0 0,00 0 0,00 10392 0,67 217017 13,24 0 0,00 0 0,00

Tulud ettevõtlusest 1274578 100,00 1481219 100,00 1586409 100,00 1505942 100,00 1540447 100,00 1638727 100,00 1718037 100,00 1848493 100,00

Muud tulud 64509 5,06 65664 4,43 65549 4,13 71750 4,76 85365 5,54 89085 5,44 98877 5,76 59359 3,21

Kokku tulud 1339087 105,06 1546883 104,43 1651958 104,13 1577692 104,76 1636204 106,22 1944829 118,68 1816914 105,76 1907852 103,21

Kulud

Mitmesugused

tegevuskulud -425604 -33,39 -463335 -31,28 -379382 -23,91 -463278 -30,76 -472864 -30,70 -487812 -29,77 -525275 -30,57 -492671 -26,65

Tööjõukulud -746109 -58,54 -804700 -54,33 -838350 -52,85 -832449 -55,28 -912797 -59,26

-

1032955 -63,03

-

1025868 -59,71

-

1182327 -63,96

Põhivara kulum ja väärtuse

langus -72206 -5,67 -74525 -5,03 -81599 -5,14 -84134 -5,59 -114096 -7,41 -134705 -8,22 -132501 -7,71 -129964 -7,03

Muud kulud -75616 -5,93 -89132 -6,02 -91522 -5,77 -144576 -9,60 -127478 -8,28 -133641 -8,16 -92232 -5,37 -101487 -5,49

Kokku kulud

-

1319535

-

103,53

-

1431692 -96,66

-

1390853 -87,67

-

1524437

-

101,23

-

1627235

-

105,63

-

1789113

-

109,18

-

1775876

-

103,37

-

1906449

-

103,14

Põhitegevuse tulem 19552 1,53 115191 7,78 261105 16,46 53255 3,54 8969 0,58 155716 9,50 41038 2,39 1403 0,08

Intressikulu laenudelt -199 -0,02 0 0,00 0 0,00 0 0,00 -6237 -0,40 -4426 -0,27 -2208 -0,13 -1236 -0,07

Muud finantstulud ja -

kulud 358 0,03 281 0,02 692 0,04 3880 0,26 -4864 -0,32 -3954 -0,24 -2208 -0,13 -1236 -0,07

Aruandeaasta tulem 19910 1,56 115427 7,79 261797 16,50 57135 3,79 4105 0,27 151762 9,26 38830 2,26 167 0,01

Allikas: R. Lassi arvutused

37

Lisa 7. Sihtasutus Koeru Hooldekeskuse tulemiaruande horisontaalanalüüs 2007-2014, baasaastaga

Tulemi-

aruanne 2007 % 2008 % 2009 % 2010 % 2011 % 2012 % 2013 % 2014 %

Tulud

Annetused ja

toetused 0 100 0 0 0 10392 217017 0 0

Tulud

ettevõtlusest 1274578 100 1481219 116,21 1586409 124,47 1505942 118,15 1540447 120,86 1638727 128,57 1718037 134,79 1848493 145,03

Muud tulud 64509 100 65664 101,79 65549 101,61 71750 111,22 85365 132,33 89085 138,10 98877 153,28 59359 92,02

Kokku tulud 1339087 100 1546883 115,52 1651958 123,36 1577692 117,82 1636204 122,19 1944829 145,24 1816914 135,68 1907852 142,47

Kulud 100

Mitmesugused

tegevuskulud -425604 100 -463335 108,87 -379382 89,14 -463278 108,85 -472864 111,10 -487812 114,62 -525275 123,42 -492671 115,76

Tööjõukulud -746109 100 -804700 107,85 -838350 112,36 -832449 111,57 -912797 122,34 -1032955 138,45 -1025868 137,50 -1182327 158,47

Põhivara kulum

ja väärtuse

langus -72206 100 -74525 103,21 -81599 113,01 -84134 116,52 -114096 158,01 -134705 186,56 -132501 183,50 -129964 179,99

Muud kulud -75616 100 -89132 117,87 -91522 121,04 -144576 191,20 -127478 168,59 -133641 176,74 -92232 121,97 -101487 134,21

Kokku kulud -1319535 100 -1431692 108,5 -1390853 105,40 -1524437 115,53 -1627235 123,32 -1789113 135,59 -1775876 134,58 -1906449 144,48

Põhitegevuse

tulem 19552 100 115191 589,15 261105 1335,44 53255 272,38 8969 45,87 155716 796,42 41038 209,89 1403 7,18

Intressikulu

laenudelt -199 100 0 0 0 0,00 0 0,00 -6237 3134,17 -4426 2224,12 -2208 1109,55 -1236 621,11

Muud

finantstulud ja -

kulud 358 100 281 78,492 692 193,30 3880 1083,80 -4864

-

1358,66 -3954

-

1104,47 -2208 -616,76 -1236

-

345,25

Aruandeaasta

tulem 19910 100 115427 579,74 261797 1314,90 57135 286,97 4105 20,62 151762 762,24 38830 195,03 167 0,84

Allikas: R. Lassi arvutused

38

Lisa 8. Sihtasutus Koeru Hooldekeskuse tulemiaruande horisontaalanalüüs 2007-2014, baasaastata

Tulemi-

aruanne 2007 2008 ∆X J% 2009 ∆X J% 2010 ∆X J% 2011 X∆ J% 2012 ∆X J% 2013 ∆X J% 2014 ∆X J%

Tulud

Annetused ja

toetused 0 0 0

Ei

saa 0 0 Ei saa 0 0

Ei

saa 10392 10392 Ei saa 217017 206625

Ei

saa 0

-

217017

Ei

saa 0 0

Ei

saa

Tulud ettevõtlusest 1274578 1481219 206641 16 1586409 105190 24 1505942 -80467 18 1540447 34505 21 1638727 98280 29 1718037 79310 35 1848493 130456 45

Muud tulud 64509 65664 1155 2 65549 -115 2 71750 6201 11 85365 13615 32 89085 3720 38 98877 9792 53 59359 -39518 -8

Kokku tulud 1339087 1546883 207796 16 1651958 105075 23 1577692 -74266 18 1636204 58512 22 1944829 308625 45 1816914

-

127915 36 1907852 90938 42

Kulud

Mitmesugused tegevuskulud -425604 -463335 -37731 9 -379382 83953 -11 -463278 -83896 9 -472864 -9586 11 -487812 -14948 15 -525275 -37463 23 -492671 32604 16

Tööjõukulud -746109 -804700 -58591 8 -838350 -33650 12 -832449 5901 12 -912797 -80348 22

-

1032955

-

120158 38

-

1025868 7087 37

-

1182327

-

156459 58

Põhivara kulum ja

väärtuse

langus -72206 -74525 -2319 3 -81599 -7074 13 -84134 -2535 17 -114096 -29962 58 -134705 -20609 87 -132501 2204 84 -129964 2537 80

Muud kulud -75616 -89132 -13516 18 -91522 -2390 21 -144576 -53054 91 -127478 17098 69 -133641 -6163 77 -92232 41409 22 -101487 -9255 34

Kokku kulud

-

1319535

-

1431692

-

112157 8

-

1390853 40839 5

-

1524437

-

133584 16

-

1627235

-

102798 23

-

1789113

-

161878 36

-

1775876 13237 35

-

1906449

-

130573 44

Põhitegevuse tulem 19552 115191 95639 489 261105 145914 1235 53255

-207850 172 8969 -44286 -54 155716 146747 696 41038

-114678 110 1403 -39635 -93

Intressikulu

laenudelt -199 0 199 -100 0 0 -100 0 0 -100 -6237 -6237 3034 -4426 1811 2124 -2208 2218 1010 -1236 972 521

Muud finantstulud ja

-kulud 358 281 -77 -22 692 411 93 3880 3188 984 -4864 -8744 -1459 -3954 910

-

1204 -2208 1746 -717 -1236 972

-

445

Aruandeaasta

tulem 19910 115427 95517 480 261797 146370 1215 57135

-

204662 187 4105 -53030 -79 151762 147657 662 38830

-

112932 95 167 -38663 -99

Allikas: R. Lassi arvutused

39

Lisa 9. Sihtasutus Koeru Hooldekeskuse investeeringud eelarvestrateegias 2015-2020

Objekti nimetus

Asutus Projektid Asutus Projektid Asutus Projektid Asutus Projektid Asutus Projektid Asutus Projektid Asutus Projektid Asutus Projektid

A-korpuse II korruse renoveerimine 137 461

Autoparkla 7 000

D-korpuse otsaseina rekonstrueerimine 23 000

C-korpuse fassaadi soojustamine 110 000

C-korpuse sisetööd 144 000

Söögisaali remont 42 000

D-korpuse fassaadi soojustamine ja karniiside

renoveerimine 170 000

Uue 28-kohalise elukorpuse ehitamine 90 000 454 614

Keskkütte süsteemi kapitaalremont 160 000

Hakkepuidukatla paigaldamine 166 458 166 458

Peahoone fuajeede ( I-IV korrus) renoveerimine 112 300

Parkla ja kergliiklusteede katte asfalteerimine (2000m2) 52 000

Tall-küüni katuse rekonstrueerimine 35 000

A-tiiva kahe lifti väljavahetus 245 000

Saalikorpuse fassaadi ja karniisi renoveerimine 190000

Saali ja lava renoveerimine 35000

Kokku 167 461 242 000 454 614 144000 170000 326 458 166458 199 300 245 000 225 000

2021 20222015 2016 2017 2018 2019 2020

Allikas: Sihtasutus Koeru Hooldekeskuse investeeringute plaan ajavahemikus 2015-2020

40

Lisa 10. Sihtasutus Koeru Hooldekeskuse suhtarvude analüüs 2015-2020

SUHTARVUDE ANALÜÜS 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020

Efektiivsuse analüüs:

DAH 426,62 426,23 401,00 377,89 346,30 338,28 329,96 324,48 322,95 324,98

DFAH 333,93 342,02 299,39 277,67 242,60 247,94 242,95 221,74 202,69 185,56

DSO 11,53 12,35 13,55 15,13 13,55 15,13 13,55 15,13 13,55 15,13

DIH 6,31 6,13 7,10 6,60 7,10 6,60 7,10 6,60 7,10 6,60

DAPO 5,37 3,97 4,77 2,86 2,88 2,88 2,88 2,88 2,88 2,88

CCC 12,46 14,52 15,89 18,87 17,78 18,85 17,78 18,85 17,78 18,85

Likviidsuse ja maksevõime analüüs:

NWC 187459 157547 278577 282016 317783 291334 287988 406140 547299 713058

CR 1,81 1,64 2,19 2,13 2,20 2,23 2,18 2,60 3,08 3,61

QR 1,69 1,52 2,04 1,99 2,05 2,07 2,00 2,43 2,90 3,44

CAR 1,46 1,28 1,74 1,67 1,77 1,70 1,66 2,05 2,55 3,05

TIE 1,44 35,18 18,59 1,14 74,88 Ei saa Ei saa Ei saa Ei saa Ei saa

DR 0,19 0,16 0,13 0,12 0,14 0,12 0,12 0,12 0,12 0,12

CAPR 0,08 0,05 0,02 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00

SO 0,81 0,84 0,87 0,88 0,86 0,88 0,88 0,88 0,88 0,88

Rentaabluse analüüs:

PM 0,25% 7,80% 2,14% 0,01% 1,00% 1,68% 2,18% 2,89% 3,91% 4,88%

ROA 0,21% 7,42% 1,92% 0,01% 1,04% 1,79% 2,38% 3,21% 4,36% 5,41%

ROE 0,26% 8,85% 2,21% 0,01% 1,13% 1,95% 2,59% 3,47% 4,70% 5,80%

Allikas: R. Lassi kalkulatsioon

41

Lisa 11. Sihtasutus Koeru Hooldekeskuse Du-Ponti ja pankrotianalüüs 2015-2020

Pankrotianalüüs

Altmani Z 4,18 5,52 7,14 7,67 7,53 8,51 8,50 8,98 9,64 10,43

Du-Pont analüüs

PM 0,25% 7,80% 2,14% 0,01% 1,00% 1,68% 2,18% 2,89% 3,91% 4,88%

AT 0,85 0,95 0,90 0,95 1,04 1,06 1,09 1,11 1,11 1,11

EM 1,23 1,19 1,15 1,14 1,10 1,09 1,09 1,08 1,08 1,07

ROE 0,26% 8,85% 2,21% 0,01% 1,13% 1,95% 2,59% 3,47% 4,70% 5,80% Allikas: R. Lassi kalkulatsioon