2010. a. MAJANDUSAASTA ARUANNE - Hiiumaa HaiglaVarud hinnatakse bilansis lähtudes sellest, mis on madalam, kas soetusmaksumus või netorealiseerimismaksumus. E. Materiaalne põhivara

Sihtasutus Hiiumaa Haigla 2010.a. majandusaasta aruanne 2006.a. majandusaasta aruanne

Gennadi Aavik

Juhatuse liige ........................................... 1

SA HIIUMAA HAIGLA

2010. a. MAJANDUSAASTA ARUANNE

Juriidiline aadress: Rahu tn.2

92414 Kärdla

Eesti Vabariik

Äriregistri nr: 90007046

Tehingupartneri kood 015312

Telefon: 46 227 83

Faks: 46 227 89

E-mail: [email protected]

Koduleht: www.haigla.hiiumaa.ee

Põhitegevusala Eriarstiabi osutamine

Audiitor: Ene Leht

Aruandeaasta algus ja lõpp: 01.01.2010-31.12.2010

mailto:[email protected]

http://www.haigla.hiiumaa.ee/

Sihtasutus Hiiumaa Haigla 2010.a. majandusaasta aruanne

Gennadi Aavik

Juhatuse liige ........................................... 2

Sisukord

JUHATUSE TEGEVUSARUANNE ........................................................................................................................ 3 RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE ...................................................................................................... 4

Bilanss ...................................................................................................................................................................... 4 Tulemiaruanne ........................................................................................................................................................ 5 Rahavoogude aruanne........................................................................................................................................... 6 Netovara muutuste aruanne ................................................................................................................................ 7 Raamatupidamise aastaaruande lisad ................................................................................................................ 8

Lisa 1 Raamatupidamise aastaaruande koostamisel kasutatud arvestuspõhimõtted ....................... 8 Lisa 2 Raha ja pangakontod ....................................................................................................................... 11 Lisa 3 Nõuded ostjate vastu ....................................................................................................................... 11 Lisa 4 Muud nõuded, viitlaekumised ja ettemaksed ............................................................................. 11 Lisa 5 Maksud ............................................................................................................................................... 11 Lisa 6 Materiaalne põhivara ....................................................................................................................... 12 Lisa 7 Kinnisvarainvesteeringud ................................................................................................................ 13 Lisa 8 Immateriaalne põhivara .................................................................................................................. 14 Lisa 9 Varud .................................................................................................................................................. 14 Lisa 10 Ettemakstud tulevaste perioodide tulud ................................................................................. 15 Lisa 11 Võlad tarnijatele ja töövõtjatele ............................................................................................... 15 Lisa 12 Pikaajalised kohustused ............................................................................................................. 15 Lisa 13 Laenukohustused ......................................................................................................................... 16 Lisa 14 Tulud põhitegevusest .................................................................................................................. 16 Lisa 15 Muud äritulud ............................................................................................................................... 16 Lisa 16 Kaubad, toore, materjal ja teenused ....................................................................................... 17 Lisa 17 Tööjõukulud .................................................................................................................................. 17 Lisa 18 Muud tegevuskulud ..................................................................................................................... 17 Lisa 19 Tulu sihtfinantseerimisest .......................................................................................................... 18 Lisa 20 Seotud osapooled ........................................................................................................................ 19 Lisa 21 Bilansipäevajärgsed sündmused ............................................................................................... 19 Juhatuse ja nõukogu allkirjad 2010.a. majandusaasta aruandele ................... Tõrge! Järjehoidjat pole

määratletud. Müügitulu EMTAKí ( Eesti Majanduse Tegevusalade Klassifikaatori) lõikes ..................................... 21

Sõltumatu vandeaudiitori aruanne ….…………………………………………………………………………………………….…22


Gennadi Aavik

Juhatuse liige ........................................... 3

JUHATUSE TEGEVUSARUANNE

SA HIIUMAA HAIGLA põhitegevuseks on eriarstiabi osutamine. 2010.aastal nii nagu 2009 aastalgi oli haiglas

avatud 32 aktiivravi voodikohta. Hooldusravi osutati aktiivravi voodikohtade baasil.

2010.aastal raviti statsionaaris 1050 haiget (2009.a. 1041), voodipäevi kokku 6251 (2009.a. 6129). Ravijuhu

keskmiseks voodipäevade arvuks kujunes 5,9. 2009.aastal oli vastav näitaja 5,8. Ambulatoorselt osutati eriarstiabi

8783 juhul, 2009.aastal 8732 juhul. Kiirabi väljakutseid oli 926, 2009.aastal 1035. Erakorralise meditsiini osakonda

põõrdus 2988 inimest, 2009.aastal 2439.

2010.a. olid SA HIIUMAA HAIGLA tulud põhitegevusest 23 879 tuhat krooni, mis on 2009.aastaga võrreldes

kahanenud 1 520 tuhande krooni võrra.Vähenemine oli tingitud põhiliselt Haigekassa poolt rahastatavate teenuste

hindade vähenemisest. Haigekassale müüdi teenuseid 2010 aastal 16 909 tuhande krooni eest, mis moodustas

tegevustuludest 68,5%. Haigekassaga sõlmitud eriarstiabi osutamise lepingu maht, 11 948 tuhat krooni, täideti

99,2% ulatuses. Hooldusravi lepingu maht oli 1 203 tuhat krooni, mille suutsime täita 74,3% ulatuses.

SA HIIUMAA HAIGLA põhiline eesmärk on kvaliteetse eriarstiabi osutamine Hiiu maakonnas, seda nii

ambulatoorselt kui statsionaarselt , samuti kiirabiteenuste osutamine.

2010.aastal olid märkimisväärsed veel järgmised tegemised:

1. Remonditi pesumaja ja soetati sinna uued pesumasinad;

2. Alustati köögile juurdeehitusega;

3. Alustati maakütte rajamist, mis valmis 2011 jaanuari lõpuks;

4. Valmisid projektid hooldusravi osakonna rajamiseks.

Kokku oli investeeringute summa 2010.aastal 1 860 tuhat krooni.

2011.aastal on suuremate töödena planeeritud praeguse siseosakonna renoveerimine sünnitusosakonnaks ja uue

hooldusravi osakonna väljaehitamine struktuurfondi toetuste abiga – projekti kogumaksumus 15 000 tuhat krooni.

Plaanime ka röntgeni ruumidele juurdeehitust, kuhu paigutada kompuutertomograaf.

2010. aastal algatas MTÜ Hiiumaa Koostöökogu annetuste kogumise meie haiglale kompuutertomograafi

soetamiseks. Aastaaruande esitamise ajaks on kogunenud Hiiumaa Haigla arveldusarvele toetusi summas 650 tuhat

krooni. MTÜ Hiiumaa Koostöökogule on tänu ETV saatele “Jõulutunnel” , pankade kampaaniatele ja teistele

abivalmis toetajatele kogunenud 2 282 tuhat krooni.

Mõned finantssuhtarvud:

2010 2009

Käive võrreldes eelmise aastaga % -5,98 1,55

Maksevõime üldine tase 1,88 1,53 käibevara / lühiajalised kohustused;

Likviidsuskordaja 1,83 1,48 käibevara-kaubavarud / lühiajal.kohust.;

SA HIIUMAA HAIGLAT juhib viieliikmeline nõukogu ja üheliikmeline juhatus. 2010.aastal töötas haiglas

keskmiselt 64,8 töötajat. 2010.aastal oli töötajate töötasu üldsumma 11 424 tuhat krooni, sealhulgas juhatuse liikme

tasu 364 tuhat krooni, millele lisandus tasu kiirabiarsti töö ja kutsekaasluse eest 308 tuhat krooni. Nõukogu esimees

sai oma tegevuse eest 2010.a. tasu 34 tuhat krooni,teised nõukogu liikmed tasu ei saanud. Juhatuse liikmel on

õigus töölepingu lõppedes saada hüvitist nelja kuu juhatuse liikme tasu ulatuses. Nõukogu liikmetele nende ametist

lahkumisel hüvitist ei maksta.

Lugupidamisega

Gennadi Aavik

Juhatuse liige


Gennadi Aavik

Juhatuse liige ........................................... 4

RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE

Bilanss ( kroonides)

Lisa nr 31.12.2010 31.12.2009

VARAD

Käibevara

Raha ja pangakontod 2 3 041 631 2 813 563

Nõuded ostjate vastu 3 2 425 057 2 411 939

Antud lühiajalised laenud 4 33 833 53 167

Muud nõuded 4 1 000 197

Viitlaekumised ja ettemaksed 4 14 582 4 918

Varud 9 159 301 150 177

Käibevara kokku 6 674 601 5 433 764

Põhivara

Kinnisvarainvesteeringud 7 149 580 178 440

Immateriaalne põhivara 8 110 344 169 755

Materiaalne põhivara 6 18 396 325 18 166 872

Põhivara kokku 18 656 249 18 515 067

VARAD KOKKU 25 330 850 23 948 831

KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL

Lühiajalised kohustused

Võlad tarnijatele 11 576 514 399 940

Võlad töövõtjatele 11 1 067 405 1 330 669

Maksuvõlad 5 1 061 201 1 004 068

Sihtfinantseerimine 10, 19 64 957

Laenukohustused 13 738 584 738 584

Muud saadud ettemaksed 10 50 856 87 231

Lühiajalised kohustused kokku 3 559 517 3 560 492

Pikaajalised kohustused

Võlad tarnijatele 11 0 250 000

Muud saadud pikaajalise ettemaksed 12 6 252 12 504

Laenukohustused 13 5 091 993 5 830 577

Pikaajalised kohustused kokku 5 098 245 6 093 081

KOHUSTUSED KOKKU 8 657 762 9 653 573

Omakapital

Sihtkapital 5 545 555 5 545 555

Akumuleeritud üle-/ puudujääk 8 749 704 5 651 119

Aruandeaasta tulem 2 377 829 3 098 584

OMAKAPITAL KOKKU 16 673 088 14 295 258

KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU 25 330 850 23 948 831


Gennadi Aavik

Juhatuse liige ........................................... 5

Tulemiaruanne ( kroonides)

Lisa nr 2010 2009

Tegevustulud

Tulud põhitegevusest 14 23 879 092 25 399 022

Tulu sihtfinantseerimisest 19 1 034 323 3 085 609

Muud äritulud 15 302 303 306 716

Tegevustulud kokku 25 215 718 28 791 347

Tegevuskulud

Kaubad, toore, materjal ja teenused 16 4 655 073 4 715 624

Muud tegevuskulud 18 927 502 2 359 286

Tööjõukulud kokku 17 15 322 884 16 831 707

Põhivara kulum 6,7,8 1 718 455 1 671 955

Tegevuskulud kokku 22 623 914 25 578 572

Tegevustulem 2 591 804 3 212 775

Finantstulud ja -kulud

Intressikulu -222 598 -185 042

Tulu hoiustelt 7 213 70 227

Muud finantstulud 1 410 624

Finantstulud ja -kulud kokku -213 975 -114 191

Aruandeaasta tulem 2 377 829 3 098 584


Gennadi Aavik

Juhatuse liige ........................................... 6

Rahavoogude aruanne ( kroonides)

Lisa nr 2010 2009

Rahavood põhitegevusest

Tegevustulem 2 591 804 3 212 775

Korrigeerimised: 718 259 -1 067 602

Põhivara kulum ja väärtuse langus 6,7,8 1 718 455 1 671 955

Saadud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks 19 -1 000 196 -2 738 590

Käibevarade netomuutus: -31 906 283 705

Muutus nõuetes ostjate vastu -13 118 164 458

Muutus nõuetes toetuste eest 198 -198

Muutus muudes nõuetes -3 100

Muutus maksude ettemaksetes 8 -8

Muutus muudes ettemaksetes -6 770 57 868

Varude muutus -9 124 61 585

Kohustuste netomuutus: -172 184 -419 978

Muutus võlgades hankijatele 76 574 -112 165

Muutus võlgades töövõtjatele -277 131 -311 268

Muutus maksukohustustes 71 000 -55 239

Muutus saadud toetuste ettemaksetes -16 031

Muutus muudes saadud ettemaksetes -42 627 74 725

Kokku rahavood põhitegevusest 3 105 973 2 008 900

Rahavood investeerimistegevusest

Tasutud põhivara eest: -2 009 636 -7 395 776

Materiaalse põhivara soetus -1 859 636 -7 332 418

Korrigeerimine muutusega võlgades hankijatele -150 000 -63 358

Laekunud põhivara müügist 58 000

Antud laenud -58 000

Antud laenude tagasimaksed 19 333 16 083

Laekunud intressid 8 623 70 851

Kokku rahavood investeerimistegevusest -1 981 680 -7 308 842

Rahavood finantseerimistegevusest

Laekunud laenud 7 000 001

Tagasi makstud laenud -738 584 -430 840

Makstud intressid -222 598 -185 042

Laekunud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks 19 64 957

Kokku rahavood finantseerimistegevusest -896 225 6 384 119

Rahavood kokku -228 068 1 084 177

Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 2 2 813 563 1 729 386

Raha ja raha ekvivalentide muutus 228 068 1 084 177

Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 2 3 041 631 2 813 563


Gennadi Aavik

Juhatuse liige ........................................... 7

Netovara muutuste aruanne ( kroonides)

Sihtkapital

Akumuleeri

tud üle- /puudu-

jääk

Aruande-aasta tulem Kokku

5 545 555 3 724 003 1 927 117 11 196 675

Saldo seisuga 31.12.2008

2008.a. tulem 1 927 117 -1 927 117 0

2009.a. tulem 3 098 584 3 098 584

Saldo seisuga 31.12.2009 5 545 555 5 651 120 3 098 584 14 295 259

2009.a. tulem 3 098 584 -3 098 584 0

Aruandeperioodi tulem 2 377 829 2 377 829

Saldo seisuga 31.12.2010 5 545 555 8 749 704 2 377 829 16 673 088


Gennadi Aavik

Juhatuse liige ........................................... 8

Raamatupidamise aastaaruande lisad Lisa 1 Raamatupidamise aastaaruande koostamisel kasutatud arvestuspõhimõtted SA HIIUMAA HAIGLA 2010 aasta raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti Vabariigi hea raamatupidamistavaga. Hea raamatupidamistava põhinõuded on kehtestatud Eesti Vabariigi raamatupidamise seaduses, mida täiendavad Raamatupidamise Toimkonna poolt välja antud

juhendid. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on lähtutud soetusmaksumuse printsiibist, välja arvatud juhtudel, mida on kirjeldatud alljärgnevates arvestuspõhimõtetes. Raamatupidamise aastaaruanne ja aastaaruande lisad on koostatud Eesti kroonides.

A. Raha ja raha ekvivalendid

Raha ja selle ekvivalentidena kajastatakse rahavoogude aruandes kassas olevat sularaha , arveldeskontodel olevat raha ja lühiajalisi kõrge likviidsusega investeeringuid pangas, mille puhul puudub oluline turuväärtuse muutuse risk ja mille kasutamisel ei esine olulisi piiranguid –

üleöödeposiit.

B. Nõuded ostjate vastu Nõuetena ostjate vastu kajastatakse ettevõtte tavapärase äritegevuse käigus tekkinud lühiajalisi nõudeid.

Nõuete laekumise tõenäosust hinnatakse iga ostja kohta eraldi.

C. Muud nõuded

Kõiki muid nõudeid (viitlaekumised, antud laenud ning muud lühiaalised nõuded) kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses.

Lühiajaliste nõuete korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega, mistõttu lühiajalisi nõudeid kajastatakse bilansis tõenäoliselt laekuvas summas.

D. Varud

Varud võetakse arvele nende soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast. Varude soetusmaksumuse arvestamisel kasutatakse kaalutud keskmise soetusmaksumuse

meetodit. Varud hinnatakse bilansis lähtudes sellest, mis on madalam, kas soetusmaksumus või

netorealiseerimismaksumus.

E. Materiaalne põhivara

Materiaalseks põhivaraks loetakse ettevõtte enda majandustegevuses kasutatavaid varasid kasuliku tööeaga üle ühe aasta ja maksumusega alates 30 000 krooni ilma käibemaksuta. Varad,

mille kasulik tööiga on üle 1 aasta, kuid mille soetusmaksumus on alla 30 000 krooni, kajastatakse kuni kasutusele võtmiseni väheväärtusliku inventarina (varudes) ja kantakse vara kasutuselevõtmise hetkel kulusse. Kuludesse kantud väheväärtuslike inventaride üle peetakse arvestust bilansiväliselt.


Gennadi Aavik

Juhatuse liige ........................................... 9

Materiaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast (k.a tollimaks ja muud mittetagastatavad maksud) ja otseselt soetamisega seotud kulutustest, mis on vajalikud vara viimiseks tema tööseisundisse ja -asukohta. Materiaalset põhivara kajastatakse bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused.

Põhivara parendusväljaminekud, mis suurendavad põhivara tööjõudlust üle algselt arvatud taseme ja tõenäoliselt osalevad lisanduvate tulude tekkimisel tulevikus, kapitaliseeritakse bilansis põhivarana. Kulutused, mis tehakse eesmärgiga tagada ning säilitada varaobjektilt tulevikus saadavat tulu, kajastatakse nende kulude tekkimisel aruandeperioodi kuludes. Amortisatsiooni arvestatakse lineaarselt lähtudes järgmistest eeldatavatest kasulikest eluigadest:

Ehitised ja rajatised 10-20 aastat Masinad ja seadmed 4-10 aastat Muu inventar ja IT seadmed 3-5 aastat

Maad ei amortiseerita.

Juhul kui materiaalse põhivara objekt koosneb üksteisest eristatavatest komponentidest, millel on erinevad kasulikud eluead, võetakse need komponendid raamatupidamises arvele eraldi varadena, määrates neile eraldi amortisatsiooninormid vastavalt nende kasulikule elueale.

Laenukasutuse kulutused (näiteks intressid), mis on seotud materiaalse põhivara ehitusega, kapitaliseeritakse perioodi jooksul, mis on vajalik vara otstarbekohasesse kasutusvalmidusse viimiseks. Muid laenukasutuse kulutusi kajastatakse tekkeperioodil kuluna.

F. Kinnisvarainvesteeringud

Maa või hoone, mida ei kasutata enda majandustegevuses ega hoita müügiks tavapärase äritegevuse käigus, kajastatakse kinnisvarainvesteeringuna. Ehitiste soetusmaksumust amortiseeritakse lineaarselt 10 aasta jooksul, maad ei amortiseerita.

G. Immateriaalne põhivara Immateriaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja otseselt soetamisega seotud kulutustest. Immateriaalset põhivara kajastatakse bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Amortisatsiooni arvestatakse lineaarselt lähtudes järgmistest eeldatavatest kasulikest eluigadest:

Tarkvara, patendid, litsentsid, kaubamärgid ja muu immateriaalne

põhivara 3-5 aastat

H. Kapitali- ja kasutusrendid

Kapitalirendina käsitletakse rendilepingut, mille puhul kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle ettevõttele. Muud rendilepingud kajastatakse kasutusrendina. Asutus kui rentnik Kapitalirenti kajastatakse bilansis vara ja kohustusena renditud vara õiglase väärtuse summas või rendimaksete miinimumsumma nüüdisväärtuses, juhul kui see on madalam. Rendimaksed

jaotatakse finantskuluks (intressikulu) ja kohustuse jääkväärtuse vähendamiseks. Finantskulud jaotatakse rendiperioodile arvestusega, et intressimäär on igal ajahetkel kohustuse jääkväärtuse

suhtes sama. Kapitalirendi tingimustel renditud varad amortiseeritakse sarnaselt omandatud põhivaraga, kusjuures amortisatsiooniperioodiks on vara eeldatav kasulik tööiga või rendisuhte kehtivuse periood, olenevalt sellest, kumb on lühem. Kasutusrendimaksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt kasumiaruandes kuluna.


Gennadi Aavik

Juhatuse liige ........................................... 10

Asutus kui rendileandja

Kasutusrendi tingimustel väljarenditud vara kajastatakse bilansis tavakorras, analoogselt põhivaraga. Väljarenditavat vara amortiseeritakse lähtudes ettevõttes sama tüüpi varade osas rakendatavatest amortiseerimispõhimõtetest. Kasutusrendimaksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt tuluna.

I. Finantskohustused

Kõik finantskohustused (võlad hankijatele, võetud laenud, viitvõlad, ning muud lühi- ja pikaajalised võlakohustused) võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis sisaldab ka kõiki soetamisega otseselt kaasnevaid kulutusi. Edasine kajastamine toimub korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil.

Lühiajaliste finantskohustuste korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega, mistõttu lühiajalisi finantskohustusi kajastatakse bilansis maksmisele kuuluvas summas. Pikaajaliste finantskohustuste korrigeeritud soetusmaksumuse arvestus toimub kasutades sisemise intressimäära meetodit.

J. Sihtfinantseerimine

Põhivarade sihtfinantseerimise korral võetakse sihtfinantseerimise abil soetatud vara bilansis arvele tema soetusmaksumuses, varade soetamise toetuseks saadud sihtfinantseerimise summa kajastatakse tuluna põhivara soetamise perioodis. Sihtfinantseerimist kajastatakse tuluna nendes perioodides, mil leiavad aset kulud, mille

kompenseerimiseks sihtfinantseerimine on mõeldud. Sihtfinantseerimine, mida saadakse eelmistel perioodidel tekkinud kulude eest või millega ei kaasne täiendavaid tulevikku suunatud tingimusi,

kajastatakse tuluna perioodis, millal sihtfinantseerimine aset leidis. Sihtfinantseerimist ei kajastata tuluna enne, kui eksisteerib piisav kindlus, et ettevõte vastab sihtfinantseerimisega seotud tingimustele ja sihtfinantseerimine laekub. Sihtfinantseerimisega kaasnevaid võimalikke kohustusi kajastatakse aruandes eraldiste või potentsiaalsete kohustustena.

Mitterahalisel sihtfinantseerimisel võetakse saadud vara bilansis arvele tema õiglases väärtuses ning samas summas kajastatakse tulu vara sihtfinantseerimisest.

Mittesihtotstarbelist toetust kajastatakse kassapõhisel momendil tuluna. Tegevuskulude sihtfinantseerimisel kajastatakse tulu sihtfinantseerimisest proportsionaalselt

sellega seonduvate kuludega.

K. Tehingud välisvaluutas ning välisvaluutas fikseeritud finantsvarad ja -kohustused

Välisvaluutas fikseeritud tehingute kajastamisel on aluseks võetud tehingu toimumise päeval ametlikult kehtinud Eesti Panga valuutakursid.

Välisvaluutatehingutest saadud kasumid ja kahjumid kajastatakse kasumiaruandes perioodi tulu ja kuluna.

L. Tulude arvestus

Tulu kajastatakse saadud või saadaoleva tasu õiglases väärtuses. Üldjuhul tulu teenuse müügist

kajastatakse teenuse osutamisel v.a. ravipäevatasud, mida kajastatakse tuluna raha laekumisel.


Gennadi Aavik

Juhatuse liige ........................................... 11

Lisa 2 Raha ja pangakontod (kroonides)

31.12.2010 31.12.2009

Sularaha kassas 5 563 5 991

Pangakontod 3 036 068 2 807 572

Raha ja pangakontod kokku 3 041 631 2 813 563 Lisa 3 Nõuded ostjate vastu

(kroonides)

31.12.2010 31.12.2009

Ostjatelt laekumata arved 2 425 057 2 411 939

Ostjatelt laekumata arveid on bilansipäeva seisuga hinnatud, lähtudes tõenäoliselt laekuvatest summadest. Ebatõenäoliselt laekuvaid arveid ei ole. Ravipäevade-, visiiditasude- ja patsiendiarvetest, millede puhul peetakse kassapõhist arvestust, jäi laekumata seisuga 31.12.2010 8 065 krooni – võlglastele on saadetud meeldetuletused, peale mida

laekus 3 087 krooni, 31.12.2009 oli laekumata arvete summa 4 921 krooni. Lisa 4 Muud nõuded, viitlaekumised ja ettemaksed

(kroonides)

31.12.2010 31.12.2009

Laenud 33 833 53 167

Saamata sihtfinantseerimine 1 000 196 0

Ettemaksud tarnijatele 5 394 4 712

Tulevaste perioodide kulud 6 088 8

Muud viitlaekumised 3 100 198

Viitlaekumised ja ettemaksed kokku 1 048 615 58 085

Lisa 5 Maksud (kroonides)

Maksuliik 31.12.2010 31.12.2009

Ettemaks Maksuvõlg Ettemaks Maksuvõlg

Üksikisiku tulumaks 342 973 323 942

Sotsiaalmaks 639 016 610 387

Kohustuslik kogumispension

12 356 4 722

Töötuskindlustusmaks 66 818 64 965

Ettevõtte tulumaks 38 52

Kokku 1 061 201 1 004 068

s.h. deklareerimata 489 736 503 603

deklareeritud 571 465 500 465


Gennadi Aavik

Juhatuse liige ........................................... 12

Lisa 6 Materiaalne põhivara (kroonides)

Maa Hooned ja rajatised

Masinad ja seadmed

Lõpeta- mata ehitus ja ettemak-

sed Kokku


Soetusmaksumus 418 000 3 924 173 9 264 678 1 856 742 15 463 593

Akumuleeritud kulum -828 183 -4 898 829 -5 727 012

Jääkmaksumus 418 000 3 095 990 4 365 849 1 856 742 9 736 581

2009. a toimunud muutused

Ostud ja parendused 125 000 246 000 6 961 418 7 332 418

Saadud mitterahaline sihtfin. 2 738 590 2 738 590

Mahakandmine ja müük -58 000 -58 000

Ümberklassifitseerimine 11 520 750 -11 520 750

Amortisatsioonikulu -612 419 -971 265 -1 583 684

Kulumi mahakandmine 967 967


Soetusmaksumus 418 000 15 569 923 9 452 678 36 000 25 476 601

Akumuleeritud kulum -1 440 602 -5 869 127 -7 309 729

Jääkmaksumus 418 000 -14 129 321 3 583 551 36 000 18 166 872

2010. a toimunud muutused

Ostud ja parendused 83 200 1 776 437 1 859 637

Mahakandmine ja müük -150 000 -150 000

Amortisatsioonikulu -790 945 -839 239 -1 630 184

Kulumi mahakandmine 150 000 150 000


Soetusmaksumus 418 000 15 569 923 9 385 878 1 812 437 27 186 238

Akumuleeritud kulum -2 231 547 -6 558 366 -8 789 913

Jääkmaksumus 418 000 13 338 376 2 827 512 1 812 437 18 396 325


Gennadi Aavik

Juhatuse liige ........................................... 13

Lisa 7 Kinnisvarainvesteeringud (kroonides)

Maa

Hooned ja

rajatised

Kinnisvara-investee-

ringud


Soetusmaksumus 63 000 288 600 351 600

Akumuleeritud kulum -144 300 -144 300

Jääkmaksumus 63 000 144 300 207 300

2009.a. toimunud muutused

2009.a. amortisatsioonikulu -28 860 -28 860


Soetusmaksumus 63 000 288 600 351 600


Jääkmaksumus 63 000 115 440 178 440

Kinnisvarainvesteeringutele tehtud kulud 2009.aastal 168 168


2010.a. amortisatsioonikulu -28 860 -28 860


Soetusmaksumus 63 000 288 600 351 600


Jääkmaksumus 63 000 86 580 149 580

Kinnisvarainvesteeringutele tehtud kulud

2010.aastal 210 210


Gennadi Aavik

Juhatuse liige ........................................... 14

Lisa 8 Immateriaalne põhivara (kroonides)

Tarkvara


Soetusmaksumus 297 053

Akumuleeritud kulum -67 887

Jääkmaksumus 229 166


Amortisatsioonikulu -59 411






Amortisatsioonikulu -59 411





Lisa 9 Varud (kroonides)

31.12.2010 31.12.2009

Ravimid 79 599 88 184

Meditsiinitarvikud 39 176 18 525

Desinfitseerimis- ja puhastusvahendid 1 842 1 111

Toiduained 10 164 13 154

Autokütus 2 035 2 718

Kriisiolukorra abivahendid 26 485 26 485

Varud ja müügiootel varad kokku 159 301 150 177 Varud on inventeeritud ja hinnatud lähtudes sellest, mis on madalam, kas soetusmaksumus või neto realiseerimismaksumus. Varude hindamisel rakendatakse kaalutud keskmise soetushinna meetodit.


Gennadi Aavik

Juhatuse liige ........................................... 15

Lisa 10 Ettemakstud tulevaste perioodide tulud

(kroonides)

31.12.2010 31.12.2009

Sihtfinantseerimiseks saadud vahendid 64 957

Ettemaksud teenuste eest 44 604

Muud saadud ettemaksud 6 252 87 231

Ettemakstud tulevaste perioodide tulud kokku 115 813 87 231

Lisa 11 Võlad tarnijatele ja töövõtjatele (kroonides)

31.12.2010 31.12.2009

Võlad tarnijatele 576 514 649 940

s.h. lühiajalised 576 514 399 940

tasumistähtajaga ülejärgmisel aastal

250 000

Võlad töövõtjatele 1 067 405 1 330 669

s.h. väljamakstav töötasu 693 328 721 975

puhkusetasude kohustus 369 434 604 404

kutseliitude liikmemaksud 4 643 4 290

Võlad tarnijatele ja töövõtjatele 1 643 919 1 980 609

Võlad tarnijatele on võrreldud.

Lisa 12 Pikaajalised kohustused (kroonides)

31.12.2010 31.12.2009

Muud pikaajalised ettemaksud 6 252 12 504

Pikaajalised kohustused kokku 6 252 12 504

Tervishoiuamet eraldas 2008.a. isikukaitsevahendite soetamiseks kriisiolukorra puhuks 31 263 krooni, mis kantakse tegevustuludesse viie aasta jooksul - haigla võib need viie aasta pärast võtta oma kasutusse. 2008 kuni 2010. aastatel on tuludesse kantud kokku 18759 krooni, jääk 12504 krooni millest lühiajalistes kohustustes on kajastatud 6252 krooni (lisa 10) ja kohustus aastaks 2012 6252

krooni.


Gennadi Aavik

Juhatuse liige ........................................... 16

Lisa 13 Laenukohustused (kroonides)

KOKKU S.h.lühi- pika- Makse- Intressi Alus- ajaline ajaline tähtaeg määr % valuuta

osa osa

Seisuga 31.12.2010 AS SEB Pank 5 830 577 738 584 5 091 993 25.12.2018 2,5 + 6 kuu EUR EURIBOR Seisuga 31.12.2009 AS SEB Pank 6 569 161 738 584 5 830 577 25.12.2018 2,5 + 6 kuu EUR EURIBOR

Laenu tagatiseks on sõlmitud hüpoteegi seadmise leping. Lepingu esemeks on Hiiu maakonnas,

Kärdla linnas, Rahu 2 asuv kinnistu koos oluliste osadega ja päraldistega. Hüpoteek on summas 9 100 000 krooni. Tagatiseks oleva varade jääkmaksumus on seisuga 31.12.2010 13 756 376 krooni, seisuga 31.12.2009 oli jääkmaksumus 14 547 321 krooni. 01.11.2010 on sõlmitud laenuleping Swedbankíga summas 415 426 EURót (6 500 004 EEK). Laenu hakatakse kasutama 2011.aastal. Laen on võetud haigla peahoone renoveerimiseks ja

hooldusosakonna rajamiseks. Tagastamise lõpptähtpäev on 30.10.2020. Tagatise leping on aruande esitamise ajaks sõlmimata. Lisa 14 Tulud põhitegevusest

(kroonides)

Müügitulu jaguneb tululiikide viisi järgnevalt:

2010 2009

Eriarstiabi osutamine 11 849 678 12 418 463

Hooldusravi 893 709 896 482

Haiguste ennetamine 47 782 28 457

Ööpäevaringne valve 4 118 035 5 210 181

Kiirabiteenuse osutamine 5 294 636 5 294 035

Muud osutatud meditsiiniteenused 1 675 253 1 551 404

Kokku 23 879 093 25 399 022

Teenuste osutamine on toimunud Eestis Hiiu maakonnas.

Lisa 15 Muud äritulud (kroonides)

2010 2009

Muud tulud sotsiaalabialasest tegevusest 87 231 87 233

Tulu kasutusrendist 92 601 97 072

Kasum põhivara müügist 967

Tulu toitlustamisest 118 275 84 690

Muud äritulud 4 196 36 754

Muud äritulud kokku 302 303 306 716


Gennadi Aavik

Juhatuse liige ........................................... 17

Lisa 16 Kaubad, toore, materjal ja teenused (kroonides)

2010 2009

Ravimid, meditsiinitarvikud, muud med.materjalid

1 337 895 1 304 627

Uuringud, analüüsid, muud ostetud med.teenused

967 217 943 780

Kinnistute, hoonete majandamiskulud 780 132 965 877

Kulud infotehnoloogiale 101 660 73 691

Sõidukite ülalpidamiskulud 298 718 265 166

Inventari ja seadmete majandamiskulud 457 444 360 688

Koolitus ja lähetuskulud 48 728 110 724

Muud materjalid ja teenused 663 279 691 071

Kaubad, toore, materjal ja teenused kokku

4 655 073 4 715 624

Lisa 17 Tööjõukulud (kroonides)

2010 2009

Palgakulu 11 423 610 12 578 189

Sotsiaalmaks 3 743 210 4 130 066

Töötuskindlustus 153 961 121 473

Erisoodustused koos maksudega 2 103 1 979

Tööjõukulud kokku 15 322 884 16 831 707

Töötajate keskmine arv 64,8 62,3

Lisa 18 Muud tegevuskulud

(kroonides)

2010 2009

Käibemaks 919 617 2 352 888

Maamaks 1 605 1 284

Ettevõtte tulumaks 439 89

Riigilõivud 5 841 4 000

Maksuvõlalt arvestatud intressid 334

Kulu ebatõenäoliselt laekuvatest nõuetest 691

Muud tegevuskulud 927 502 2 359 286


Gennadi Aavik

Juhatuse liige ........................................... 18

Lisa 19 Tulu sihtfinantseerimisest (kroonides)

2010 2009

Tegevuskulude finantseerimine

Kasutamata sihtfinantseerimise jääk perioodi alguses

0 16 031

Saadud eraisikutelt ja asutustelt rahalist toetust

34 126

Saadud mitterahalist toetust- käibemaksu osa 492 946

sh. kajastatud sihtfinantseerimise tuluna 34 126 492 946

Paranduskanded 2008.aastast (vt.seletus) -145 927

Kasutamata sihtfinantseerimise jääk perioodi

lõpus

0 0

Varade sihtfinantseerimine

Kasutamata sihtfinantseeerimise jääk perioodi

alguses

0 0

Saadud eraisikutelt ja asutustelt rahalist toetust

1 065 153

sh. laekumata 1 000 196

Saadud mitterahalist toetust 2 738 590

Kajastatud kodumaise sihtfinantseerimise tuluna

475 730 2 738 590

Kajastatud välismaise sihtfinantseerimise tuluna

524 466

Kasutamata sihtfinantseerimise jääk perioodi lõpus

64 957 0

2007.a. eraldas Tervishoiuamet hingamisaparaadi soetamiseks ja selle hooldamiseks 242 937 EEKí, sellest hoolduskulud moodustavad 24 047 krooni. 2007.a. kajastati hingamisaparaadi soetus-maksumus täies ulatuses sihtfinantseerimise tuluna ja hoolduskulud kantakse tuludesse kolme aasta

jooksul (jääk 01.01.09 16 031) 2009.a. tegi audiitor Tervishoiuametile ettekirjutise, mille tulemusel tehti paranduskanded ja hingamisaparaadi soetusmaksumus kantakse tuludesse samuti kome aasta jooksul (2010.aastal 80 979). 2010. aastal algatati annetuste kogumist magnettomograafi soetamiseks (vt. juhatuse tegevusaruanne). SA Hiiumaa Haigla arvele laekus 64 957 krooni.

Maakütte ehitamise ja soojussõlme rekonstrueerimise finantseerimiseks taodeldi abi SA KIKílt. Kokku finantseerib SA KIK projekti maksumusest 595 730 krooni, millest on 2010. aasta tuludesse arvestatud 475 730 krooni. Euroopa Regionaalarengu Fond finantseerib hooldusravi osakonna ehitust kokku summas 7 415 405 krooni, millest 2010. aastal on tuludesse kantud 524 466 krooni.


Gennadi Aavik

Juhatuse liige ........................................... 19

Lisa 20 Seotud osapooled (kroonides)

31.12.2010 31.12.2009

Füüsilisest isikust liikmed 6 7

Sh. nõukogu liikmed 5 6

juhatuse liikmed 1 1

Arvestatud tasud 705 824 735 822

Sh. nõukogu liikmed 34 000 20 000

Juhatuse liikmed 671 824 715 822

Teenuste müük nõukogu liikmetega seotud asutustele 106 763 114 615

Asutustelt laekumata arved 10 067 5 978

Lisa 21 Bilansipäevajärgsed sündmused

Peale bilansipäeva on toimunud alljärgnevalt loetletud olulised sündmused:

01.01.2011 hakkas kehtima ametliku valuutana EURO - vahetuskursiga 15,6466 Eesti krooni; Alustati praeguse siseosakonna renoveerimisega sünnitusosakonnaks, aprillis plaanitakse alustada hooldusosakonna ehitamist. Algatatud on riigile kuuluva kahe kinnistu SA Hiiumaa Haiglale erastamist mitterahalise sissemaksena sihtkapitali suurendamiseks. Kokku on hinnatud üleantava vara väärtuseks 141 252 krooni ehk

9 027,65 eurot.


Gennadi Aavik

Juhatuse liige ........................................... 20


Gennadi Aavik

Juhatuse liige ........................................... 21

Müügitulu EMTAKí ( Eesti Majanduse Tegevusalade Klassifikaatori) lõikes (kroonides)

2010

Eriarstiabi, kood 8622 16 909 204 70,81%

Muud tervishoiualad, kood 8690 6 969 889 29,19%

Kokku 23 879 093 100 %

2011. aastal jätkatakse samade tegevusaladega samades mahtudes.


Gennadi Aavik

Juhatuse liige ........................................... 22

Documents

2010. a. MAJANDUSAASTA ARUANNE - Hiiumaa HaiglaVarud hinnatakse bilansis lähtudes sellest, mis on madalam, kas soetusmaksumus või netorealiseerimismaksumus. E. Materiaalne põhivara