2011. aasta tööplaan · 2017. 5. 29. · Planeerimine ja kontroll (PK) ... inimressursside ning rahaliste ja tehniliste vahendite kättesaadavusest ja kasutamisest, vaid ka selliste

European Agency for the Management of Operational Cooperation at the External Bordersof the Member States of the European Union

European Agency for the Management of Operational Cooperation at the External Bordersof the Member States of the European Union

2011. aasta tööplaan

2/143

Sisukord

Kommenteeritud kokkuvõte ......................................................... 4

1. Üldosa ........................................................................................ 13

1.1. Sissejuhatus ............................................................................................................... 13

1.2. Missioon .................................................................................................................... 14

1.3. Visioon ...................................................................................................................... 15

1.4. Strateegia ................................................................................................................... 15

1.5. Kasutatud lähenemisviis ............................................................................................ 20

1.5.1. Eesmärgipõhine lähenemisviis ........................................................................... 20

1.5.2. Programmide, projektide, toodete ja teenuste kindlaksmääramine .................... 20

1.5.3. Mitmeaastast planeerimist võimaldavad programmid ....................................... 21

1.6. Keskkonnaanalüüs ..................................................................................................... 22

1.6.1. Poliitilised või ELiga seotud tegurid .................................................................. 22

1.6.2. Majanduslikud tegurid ....................................................................................... 25

1.6.3. Sotsiaalne ja poliitiline õhkkond ........................................................................ 26

1.6.4. Piirihaldusega seotud tehnoloogia areng ............................................................ 26

1.7. Välispiiri olukorra prognoos 2011. aastal ................................................................. 27

1.7.1. Olukord 2010. aastal .......................................................................................... 27

1.7.2. Üldprognoos ....................................................................................................... 28

1.7.3. Eriprognoos ........................................................................................................ 29

1.8. Iga-aastases riskihinnangus esitatud soovitused 2011. aastaks ................................. 32

2. FRONTEXi peamised tegevusvaldkonnad ja nendega seotud eesmärgid ...................................................................................... 35

2.1. Üldeesmärgid kui Frontexi mitmeaastase tegevuskava 2010–2013 nurgakivid ....... 35

2.1.1. 1. eesmärk: teadlikkus ........................................................................................ 35

2.1.2. 2. eesmärk: reageerimine ................................................................................... 35

2.1.3. 3. eesmärk: koostalitlusvõime ............................................................................ 35

2.1.4. 4. eesmärk: tulemuslikkus .................................................................................. 36

2.2. Eesmärgid ja väljundid .............................................................................................. 36

2.3. Tulemuslikkuse juhtimise süsteem ja prioriteetide seadmine ................................... 36

2.3.1. Tulemuslikkuse näitajad ..................................................................................... 36

2.3.2. Prioriteetide seadmine ........................................................................................ 40

2.4. Frontexi operatsioonide portfell ja kavandamine ...................................................... 42

2.4.1. Operatsioonide osakond ..................................................................................... 42

2.4.2. Suutlikkuse suurendamise osakond .................................................................... 53

Ühised õppekavad ........................................................................................................ 56

3/143

Koolitustegevus operatsioonide osakonna programmide osana .................................. 61

Võrgustike loomine ja koostöö sidusrühmadega ......................................................... 61

Muu tegevus ................................................................................................................. 67

2.5. Ülevaade vahe-eesmärkidest, väljunditest (projekt/toode/teenus), tulemuslikkuse näitajatest ja vahendite eraldamisest ........................................................................ 73

2.5.1. Operatsioonide osakond ..................................................................................... 73

2.5.1.1. Ühisoperatsioonid ........................................................................................... 73

2.5.1.2. Riskianalüüsi üksus (RAÜ) ............................................................................. 81

2.5.1.3. Frontexi vaatluskeskus .................................................................................... 89

2.5.2. Suutlikkuse suurendamise osakond .................................................................... 92

2.5.2.1. Teadus- ja arendustegevus (TA) ..................................................................... 92

2.5.2.2. Koolitusüksus (KÜ) ........................................................................................ 95

2.3.2.3. Ühiskasutuses vahendite üksus (ÜKV) ........................................................... 99

2.5.3. Haldusosakond ................................................................................................. 106

2.5.3.1. Haldusteenused ............................................................................................. 106

2.5.3.2. Finantsid ja hanked ....................................................................................... 111

2.5.3.3. Õigusküsimuste üksus ................................................................................... 115

2.5.4. Direktoraat ja tegevjuhi tugiteenused ............................................................... 117

2.5.4.1. Frontexi operatiivbüroo (FOO) ..................................................................... 117

2.5.4.2. Välissuhted (VS) ........................................................................................... 119

2.5.4.3. Planeerimine ja kontroll (PK) ....................................................................... 125

2.5.4.4. Kvaliteedijuhtimine (KJ) ............................................................................... 128

2.5.4.5. Teave ja läbipaistvus (TL) ............................................................................ 129

2.5.5. Siseaudit (SA) .................................................................................................. 131

1. lisa. Kavandatud operatiivtegevus.............................................................................. 132

2. lisa. Liikmesriikide esitatud huvipakkuvate temaatiliste valdkondade mittetäielik loetelu ..................................................................................................................... 134

Jooniste loetelu Joonis 1. Frontexi struktuur .............................................................................................. 16

Joonis 2. Rahaliste vahendite areng 2005–2011 ......................................................... 17

Joonis 3. Personali areng (2005–2011) ......................................................................... 18

Tabelid

Tabel 1. Ülevaade tulude kujunemisest 2011. aastal .................................................... 6

Tabel 2. Personali areng aastatel 2010–2011 ................................................................ 6

Tabel 3. Kulude ülevaade (jaotiste kaupa) 2011. aastal ............................................... 7

Tabel 4. Halduskulud aastatel 2009–2011 ...................................................................... 9

Tabel 5. Tegevuskulud aastatel 2009–2011 ................................................................. 10

Tabel 6. Ülevaade ressurssidest (2010–2011) ............................................................. 16

Tabel 7. Rahaliste vahendite areng (2009–2011) ........................................................ 17

Tabel 8. Ülevaade haldustegevuseks eraldatud rahalistest vahenditest ................. 19

Tabel 9. Ülevaade operatiivtegevuseks eraldatud rahalistest vahenditest (2009–2011) .................................................................................................................................... 20

4/143

Kommenteeritud kokkuvõte Käesolev tööplaan1 on Frontexi tegevuskava, mille põhjal koostatakse juhtimiseks vajalikud aruanded (2011. aastal alustatud ja elluviidud operatiivtegevuse hindamine). Selles soovitatakse ja tutvustatakse Frontexi võimalikke tegevusvaldkondi asjaomasel aastal. Frontexi tööplaaniga püütakse ka tagada võimalikult hea läbipaistvus Euroopa Liidu liikmesriikide kodanike jaoks. Tööplaani ülesehitus põhineb Frontexi tegevusmudelil, mis rajaneb kolmel põhiülesandel:

1) riskianalüüs ja teadmushaldus, 2) ühisoperatsioonide haldamine (sealhulgas operatiivne reageerimisvõime)

ning 3) suutlikkuse suurendamine.

Need põhiülesanded on võimalikud tänu Frontexi panusele integreeritud piirihalduse kontseptsiooni kohaldamisse ja saavutustele selle kohaldamisel. Seda kontseptsiooni rakendatakse tihedas koostöös liikmesriikide ja kolmandate riikide piirikontrolliasutustega, toetades ja abistades piirkondlikke üksusi ning arendades asutustevahelist koostööd. Frontexi tegevusmudeli edu ei sõltu üksnes Frontexi struktuuri koondatud inimressursside ning rahaliste ja tehniliste vahendite kättesaadavusest ja kasutamisest, vaid ka selliste välisosalejate ja -partnerite panusest nagu liikmesriigid, kes aitavad kaasa Frontexi koordineeritud tegevusele. Frontexi tegevus seisneb toodete ja teenuste pidevas ja korduvas pakkumises. Kõnealune tegevus kuulub Frontexi tegevusportfelli ka järgmistel aastatel. Mõni tegevus jääb sel ajal muutumatuks, samal ajal kui teisi muudetakse veidi vastavalt olelusringi etapile, millesse need on jõudnud. Lisaks sellele ja kooskõlas uue sisejulgeoleku strateegiaga peab Frontexi operatiivtegevus järjest enam keskenduma organiseeritud kuritegevuse vastasele võitlusele välispiiridel. Nii osakondadevaheline kui ka osakondadesisene tegevus on koondatud programmide alla, kajastades keskmise tähtajaga lähenemisviisi. Koondamine võimaldab sellise programmi iga-aastast ülesehitust vajaduse korral kohandada, ilma et muudetaks programmi üldist ulatust. Paindlikkus võimaldab reageerida Frontexi töökeskkonnas toimunud muutustele. 1 Tööplaan on kava elluviimiseks vajalike tegevuste või sammude kokkuvõtlik esitus. Selle eesmärk on siduda strateegia meetmetega.

5/143

Frontexi 2011. aasta tööplaani üldosa kordab Frontexi missiooni, selle strateegilist positsiooni ja ka Frontexi visiooni. Iga-aastase tööplaani raames käsitletakse neid küsimusi üksnes üldisel tasemel. Üldosa jätkub keskkonnaanalüüsiga ja ELi välispiiri 2011. aasta olukorra prognoosiga. See osa põhineb peamiselt järeldustel, mida sisaldavad ka 2010. aasta riskihinnang ja sama aasta kohta koostatud poolaasta riskihinnang. Frontexi 2011. aasta tööplaani teises osas keskendutakse Frontexi olulisematele tegevusvaldkondadele, mille aluseks on teadlikkus (analüütiline suutlikkus),2 reageerimine (operatiivne suutlikkus ja reageerimisvõime),3 koostalitlusvõime (kohanemine klientide vajadustega)4 ja tulemuslikkus (juhtimissuutlikkus)5 kui Frontexi neli strateegilist keskpunkti (üldeesmärki). Frontexi struktuur on liigendatud osakondadeks ja üksusteks, mis toodavad väljundeid ning on juhtimise ja valitsemise võimaldamiseks seotud tulemuslikkuse näitajatega. Kõik projektid, tooted ja teenused on seotud inimressursside ja rahaliste vahenditega, mis on vajalikud käesolevas dokumendis kirjeldatud väljundite saavutamisele suunatud tegevuse elluviimiseks. Kommenteeritud kokkuvõtte järgmises osas tehakse kokkuvõte ja tuuakse esile valdkonnad, kus lisaks struktuurilistele muudatustele on muutunud ka väljundid ning kus sellest tulenevalt on ette nähtud inimressursside ja/või rahaliste vahendite muutumine.

2 TEADLIKKUS – andmetele tuginedes ja olukorda analüüsides olukorrast ülevaate tagamine, et hinnata muutusi, riske ja ohtusid, millel võib olla mõju ELi välispiiri julgeolekule. 3 REAGEERIMINE – olulise rolli täitmine ühisoperatsioonide algatamisel ja regulaarsete operatiivsete piirijulgeolekumeetmete tõhusal koordineerimisel ELi tasandil. Sellega toetatakse tulemuslikult liikmesriike, et hallata eriolukordi ja tagada turvalisus ELi välispiiril. 4 KOOSTALITLUSVÕIME – keskse rolli täitmine doktriinide, vajaduste, menetlus- ja halduskorra ning ELi välispiiri tõhusat haldamist toetavate tehniliste lahenduste ühtlustamise edendamisel. 5 TULEMUSLIKKUS – ressursside kasutamise tõhustamine, tööprotsesside parandamine ja seatud eesmärkide saavutamine.

6/143

Kirjeldus 2009. aasta eel-

arve

2010. aasta eel-arve-

(parandatud

augustis 2010)

2011. aasta eelarve-projekt

Kõik summad on eurodes

I. Liidu toetus 85 000 000 85 550 000 81 000 000

II. Schengeni alaga ühinenud riikide sissemaksed

2 400 000 1 890 843 4 534 000

III. Ühendkuningriigi ja Iirimaa sissemaksed

850 300 850 000 850 000

IV. Liikmesriikide vabatahtlikud sissemaksed

0 lisatakse hiljem

KOKKU 88 250 000 88 290 843 86 384 000

V. Sihtotstarbelised tulud 0 0 0

Tabel 1. Ülevaade tulude kujunemisest 2011. aastal Kuigi Frontexi mitmeaastases tegevuskavas 2011–2013 soovitati töötajate arvu 2011. aastal üldiselt tõsta, mitte üksnes tegevusvaldkondade arvu suurenemise, vaid ka teatud tegevusvaldkondade ulatuse laienemise tõttu, peab Frontex 2011. aastal siiski järgima personali nullkasvu poliitikat. 2010 2011 Muutus

Inimressursid

Ajutised töötajad

143 (48%) 143 (48%) 0

Lepingulised töötajad

79 (26%) 79 (26%) 0

Riikide lähetatud eksperdid

76 (26%) 76 (26%) 0

KOKKU 298 (100%)6 298 (100%) 0

Tabel 2. Personali areng aastatel 2010–2011

6 Töötajate arv kasvas 2010. aastal vaid selliste töötajate võrra, kes ei tööta eelarvele lisatud ametikohtade loetelus sisalduvatel ametikohtadel. Järgmises tabelis on näidatud täiendavate töötajate jaotus Frontexi üksuste vahel.


4 IKT kasutajatugi

1 Tegevjuhi tugiteenuste assistent (asendaja)

1 RAÜ assistent

1 Esindamisteenuste assistent Täiendavad lepingulised töötajad

kokku 7

Riikide lähetatud eksperdid 4

Frontexi lähetatud luureametnike (FISO) FOO projekt

1 Riikide poolt lühikeseks ajaks lähetatud eksperdid, kelle lähetust on pikendatud FOO projekti jaoks

Täiendavad riikide lähetatud eksperdid kokku 5

7/143

Vastavalt eespool nimetatud poliitikale on töötajate arv 2011. aastal 281, sealhulgas agentuuri kõrgem juhtkond. Frontex prognoosib, et rahaliste vahendite vajadus on 2011. aastal stabiilne. Järgmistel aastatel on oodata rahaliste vahendite täiendavat stabiliseerumist koos inimressursside kohandatud ja tagasihoidliku suurenemisega, mida õigustab usaldusväärne tulemuslikkuse juhtimise süsteem.

2009. aasta eelarve

2009. aasta kulukohustu

sed

Maksed 2009. aastal

2010. aasta parandatud eelarve N1

2011. aasta eelarve

kõik summad on eurodes

Jaotis 1 15 956 000 15 461 214 15 106 087 20 085 000 21 761 000

Jaotis 2 10 044 000 6 558 191 4 772 725 10 894 000 11 310 000

Jaotis 3 62 250 300 59 489 849 34 290 316 57 311 843 53 313 000

Kokku 88 250 300 81 509 255 54 169 128 88 290 843 86 384 000

Tabel 3. Kulude ülevaade (jaotiste kaupa) 2011. aastal Peamiselt IT-valdkonna projektide elluviimise jätkamise prognoositava kõrgpunkti tulemusel 2011. aastal nihkub haldus- ja tegevuskulude suhe tasemele 38:62. Nagu varasematel aastatel märgitud, sisaldavad halduskulud siiski märkimisväärset osa n-ö varjatud tegevuskulusid (jaotis 1). Frontexi tulemuslikkuse juhtimise süsteemi rakendamine annab tegevus- ja halduskulude tegelikust suhtest parema ja tõepärasema ülevaate. 2011. aastal suurenevad muud halduskulud ligikaudu 0,4 miljoni euro võrra, millest 0,3 miljonit eurot eraldatakse suurenenud IT-kulude katmiseks. Tegevuskulud moodustavad 2011. aasta eelarvest 62%. Võrreldes 2010. aasta parandatud eelarvega N1 väheneb tegevuseelarve 10%. Ressursside tõhusam kasutamine võimaldab siiski nii esmatähtsa kui ka teisejärgulise operatiivtegevuse mahtu suurendada 11%. Kooskõlas strateegilise eesmärgiga tugevdada piirihalduse kaudu julgeolekut toetab Frontexi tõhustatud koordineerimine kuritegevuse vältimise ja selle vastu võitlemise tugevamat sidumist rände haldamisega. Selle abil kasutatakse ära integreeritud piirihalduse kontseptsiooni kogu potentsiaal.

8/143

Võttes arvesse asjaolu, et Frontexi funktsioonid hõlmavad tervet ELi neljatasandilise piirijulgeolekustrateegia rakendusala, tuleb 2011. aastal eeskätt jätkata sellise tegevuse tugevdamist, mis on suunatud suhete ja koostöö arendamisele kolmandate riikidega nii piirihalduse kui ka tagasisaatmisoperatsioonide valdkonnas. Erilist tähelepanu pööratakse koostöö tugevdamisele Vahemere piirkonna, Lääne-Aafrika, Kesk-Aasia ja Kaug-Ida kolmandate riikide asjakohaste asutustega. 2011. aastal osaleb Frontex koos liikmesriikidega Euroopa piiride valvamise süsteemi (EUROSUR) edasiarendamisel. Selle raames teostatakse arvukalt pikaajalisi operatsioone mere-, maismaa- ja õhupiiril. Frontex suurendab piirijulgeolekut, tugevdades koostööd liikmesriikide vahel, ning jätkab koos liikmesriikidega eelkõige lõunapoolsel merepiiril elluviidavate piirkondliku piirihalduse valdkonna algatuste väljatöötamist. Jätkatakse Frontexi riiklike kontakt-punktide võrgu (NFPOC) arendamist koos erivõrkudega. Frontex püüab veelgi parandada oma analüütilist suutlikkust. Tugevdatakse sidemeid Euroopa sisserände kontaktametnike võrgustikega. Vaatluskeskus peaks arenema järgmise organisatsioonilise küpsuse tasemeni. Varasemate aastate kogemustele tuginedes on võimalik hoida merepiirile eraldatud eelarve 2010. aasta algsel tasemel ilma tõhusust vähendamata. Kuigi merepiirile eraldatud eelarve kasutati suurel määral ära, on maksed oluliselt hilinenud. Seega on usutav, et isegi vähendatud eelarve võimaldab seitsme kuni üheksa projekti elluviimist Euroopa patrullivõrgustiku programmi raames. Suurim osa Frontexi eelarvest eraldatakse ühisoperatsioonidele, et veelgi suurendada Frontexi suutlikkust ja tõhusust koordineerida liikmesriikide ja Schengeni alaga ühinenud riikide operatiivtegevust riskianalüüside põhjal. See võimaldab paremini keskenduda ebaseadusliku rände põhimarsruutidele ja piirihalduse mõju suurendamisele kuritegevusvastases võitluses välispiiridel.

2009. aasta eelarve

2010. aasta eel-arve

(parandatud

augustis 2010)

2011. aasta eelarveprojekt


Töölevõtmine 315 000 246 000 173 000

Halduslähetused 450 000 450 000 600 000

9/143

2009. aasta eelarve


(parandatud

augustis 2010)



Sotsiaal-meditsiiniline infrastruktuur

55 000 75 000 61 000

Muud personaliga seotud kulud 430 000 692 000 772 000

Sotsiaalhoolekanne 63 000 70 000 70 000

Vastuvõtu- ja esinduskulud 175 000 175 000 135 000

PERSONALIKULUD KOKKU 15 956 000 20 085 000 21 761 000

Hoonete üürimine ja sellega seotud kulud

3 725 000 3 595 000 4 065 000

Andmetöötlus ja telekommunikatsioon

4 290 000 5 165 000 5 425 000

Vallasvara ja sellega seotud kulud

209 000 174 000 65 000

Jooksvad halduskulud 915 000 910 000 655 000

Postikulud 80 000 80 000 100 000

Muud kui operatiivsed koos-olekud

775 000 920 000 750 000

Auditeerimine 50 000 50 000 250 000

MUUD HALDUSKULUD KOKKU

10 044 000 10 894 000 11 310 000

Tabel 4. Halduskulud aastatel 2009–2011

2009. aasta eelarve


(parandatud

augustis 2010)



10/143

2009. aasta eelarve


(parandatud

augustis 2010)



Operatsioonid 48 250 300 43 111 843 40 631 000

Maismaapiir 5 780 000 4 250 000 4 500 000

Merepiir 34 350 300 26 870 843 24 040 000

Õhupiir 2 623 732 2 650 000 2 200 000

Tagasisaatmisalane koostöö 5 496 286 9 341 000 9 891 000

Riskianalüüs 2 200 000 1 800 000 1 400 000

Frontexi vaatluskeskus 1 650 000 450 000 1 400 000

Koolitus 6 800 000 7 200 000 5 700 000

Teadus- ja arendustegevus 1 400 000 1 400 000 1 032 000

Ühiskasutuses vahendid 1 400 000 1 400 000 1 000 000

Lisakulud 550 000 1 950 000 2 150 000

Lisakulud 150 000 150 000 150 000

Operatiivsed IT-projektid 400 000 1 800 000 2 000 000

Operatiivtegevus kokku 62 250 300 57 311 843 53 313 000

Kõik kokku 88 250 300 88 290 843 86 384 000

Tabel 5. Tegevuskulud aastatel 2009–2011 Kuigi eelarvet, mis on ette nähtud ühisoperatsioonideks ja katseprojektideks välispiiril, on vähendatud 2,5 miljoni euro võrra 40,6 miljoni euroni, suureneb operatiivtegevuse päevade absoluutarv 11%. Ühisoperatsioonideks ja katseprojektideks maismaapiiril on eraldatud 4,5 miljonit eurot, et tõhustada liikmesriikide ja Schengeni alaga ühinenud riikide operatiivkoostöö koordineerimist, eesmärgiga peatada ebaseaduslikud rändevood ja suurendada mõju kuritegevusvastasele võitlusele ELi välispiiril, keskendudes Balkani ja idapoolsetele marsruutidele.

11/143

Ühisoperatsioonid ja katseprojektid merepiiril saavad nagu varasematelgi aastatelgi suurima osa Frontexi eelarveeraldistest. Merepiirile on eraldatud 24,0 miljonit eurot, et võidelda ebaseaduslike rändevoogude vastu riskianalüüsis kindlaks tehtud marsruutidel, suurendades mereoperatsioonide ulatust tegevuspiirkondade ja rakendustähtaegade poolest. Õhupiirile eraldatav eelarve on 2,2 miljonit eurot, mis on ette nähtud Lääne-Balkani piirkonnast, Ladina-Ameerikast, Aasiast, Aafrikast ja Lähis-Idast lähtuva olukorra lahendamiseks ning pikaajalise lähenemisviisi edasiseks rakendamiseks, et võidelda ebaseadusliku rände vastu, kasutades mitmetes riskianalüüsis kindlaks tehtud lennujaamades Frontexi ühiseid toetusrühmi. Tagasisaatmisoperatsioonide raames suurendatakse liikmesriikidele ja Schengeni alaga ühinenud riikidele ühiste tagasisaatmisoperatsioonide korraldamiseks antavat toetust. Eelarves on ette nähtud 9,8 miljonit eurot, et muu hulgas aidata (sh liisitud lennuki kasutamine) korraldada 20–25 tagasisaatmisoperatsiooni õhu, maismaa ja mere kaudu ning kaasrahastada mitut sellist operatsiooni. Riskianalüüs pakub agentuurisisestele ja -välistele sidusrühmadele õigel ajal strateegilisi analüüse ja nendega seotud nõuandeid ning operatiivseid ja taktikalisi analüüse. Eelarvest on ette nähtud 1,4 miljonit eurot, et teha mitu perioodilist ja ühekordset riskianalüüsi ja pakkuda agentuuri operatiivtegevusele analüütilist tuge. Frontexi vaatluskeskus hoiab olukorraga kursis, toetab riskianalüüsi ja eriolukordade/kriiside ohjamist veelgi operatiivsemalt, osutades teenust 9 tundi ööpäevas. Teadus- ja arendusüksuse eelarve on 2011. aastal 1 miljon eurot, mis on ette nähtud ühtlustamise edendamiseks ja nii operatiivsete kui ka tehniliste piirikontrolli standardite väljatöötamiseks, liikmesriikide teavitamiseks tehnika ja tehnoloogia arengust piirikontrolli valdkonnas ja liikmesriikide ühiste huvide esindamiseks piirijulgeolekualastes teadusuuringutes. Koolitusüksuse tegevus jaguneb üldiselt kolme põhikategooriasse: standarditud ühised õppekavad ja täienduskursused, täiendusõpe, mille eesmärk on saavutada nende piirivalvurite koostalitlusvõime, keda ei ole õpetatud ühiste koolitusstandardite kohaselt, ja koolitustoetus. Paljudeks eri tegevusteks on eelarvest ette nähtud 5,7 miljonit eurot. Rahaliste vahendite vähenemine võrreldes varasemate aastatega ei tohiks mõjutada koolituspäevade arvu, mis suureneb 11%. Ühiskasutuses vahendite üksus haldab ja arendab edasi ELi liikmesriikide, Schengeni alaga ühinenud riikide ja Frontexi piirivalvurite ja tehniliste seadmete ühisreserve, et parandada operatiivtegevuseks vajalike ressursside kättesaadavust

12/143

ja kasutatavust ühisoperatsioonides, tõhustada tehnilist ja operatiivabi ning kiiret operatiivabi ning suurendada sellega Frontexi reageerimisvõimet. Täiendavate operatiivtegevuste eelarveartiklist (2 miljonit eurot) rahastatakse peamiselt operatiivseid IT-projekte, nagu RAÜ/FVK automatiseerimise lõpetamine, tagasisaatmise/ühisoperatsioonide automatiseerimine ning muud projektid, mille puhul eraldatakse rahalisi vahendeid peamiselt teadus ja arendustegevuseks ja/või koolituseks. Tunduvalt väiksemal määral kaetakse sellest eelarveartiklist operatiivse iseloomuga ülesandeid, mis ei ole seotud kindla operatiivtegevuse projektiga.

13/143

1. Üldosa

1.1. Sissejuhatus Tööplaanis,7 mida on mainitud Frontexi määruses,8 tutvustatakse Frontexi võimalikke tegevusvaldkondi asjaomasel aastal ja lepitakse neis kokku. Frontexi 2011. aasta tööplaan ja selle rakendamine on tihedalt seotud ka 2011. aasta eelarve projekti koostamise ja kasutamisega, põhjendades vahendite eraldamist Frontexi finantsplaani jaotistele, peatükkidele ja artiklitele. Nagu eelmistel aastatelgi, taotletakse tööplaaniga läbipaistvuse, turvalisuse ja paindlikkuse tasakaalu, mis võimaldaks Frontexil oma operatiivset sõltumatust ära kasutades oma tegevust kohandada. 2011. aasta tööplaaniga taotletakse järgmist:

1) kooskõla Frontexi mitmeaastase tegevuskavaga 2010–2013, 2) programmide alla koondatud toodete ja teenuste püsiv pakkumine

(sealhulgas edasiarendamine) ning 3) uute projektide või programmide algatamine ja elluviimine.

1. 2009. aastal kinnitas haldusnõukogu Frontexi mitmeaastase tegevuskava 2010–2013, milles on Frontexi strateegilist positsiooni väljendatud konkreetsete pikaajaliste meetmete kujul. Mitmeaastane tegevuskava võeti aluseks ka tööplaani koostamisel. 2. Frontex hakkas toodete ja teenuste portfelli koostama 2009. aastal. 2011. aastal pakutakse neid tooteid ja teenuseid edasi ning vajaduse korral täiustatakse portfelli. 3. 2011. aastal käivitatakse piiratud arv uusi algatusi. 2009. ja 2010. aastal alustati toodete ja teenuste koondamist keskmise tähtajaga ja pikaajalistesse programmidesse ning 2011. aastal seda jätkatakse ja täiustatakse. Siinkohal on oluline märkida, et edasises planeerimis- ja rakendamisprotsessis võidakse jaos 2.5 esitatud konkreetsete eesmärkide saavutamiseks ette nähtud inimressursse ja rahalisi vahendeid muuta.

7 Tööplaan on kava elluviimiseks vajalike tegevuste või sammude kokkuvõtlik esitus. Selle eesmärk on siduda strateegia meetmetega. 8 Nõukogu 26. oktoobri 2004. aasta määrus (EÜ) nr 2007/2004 Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuuri asutamise kohta.

14/143

1.2. Missioon

Frontex on Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtavat operatiivkoostööd koordineeriv Euroopa agentuur.

Frontex hõlbustab ja tõhustab olemasolevate ja tulevaste välispiiri haldamisega seotud ELi meetmete kohaldamist.

Selleks tagab Frontex liikmesriikide tegevuse koordineerimise nimetatud meetmete rakendamisel, andes oma panuse isikute kontrolli ja liikmesriikide välispiiri valve tõhusa, kõrge ja ühetaolise taseme saavutamiseks9.

Frontex suurendab ELi kodanike vabadust ja turvalisust, täiendades liikmesriikide piirihaldussüsteeme. Frontex on Euroopa tasandil tegutsev usaldusväärne ja operatiivne koordineerija ning edendaja, keda tunnustavad ja toetavad täielikult nii liikmesriigid kui ka välispartnerid. Frontex teeb aktiivset koostööd muude ELi tasandil sisejulgeoleku eest vastutavate õiguskaitseorganitega. Frontexi operatiivtegevus on teabepõhine ja selle käigus austatakse täielikult asjassepuutuvate isikute põhiõigusi. Frontexi tõhususe aluseks on motiveeritud ja professionaalsed töötajad. Frontex omakorda tugevdab oma positsiooni konkurentsivõimelise tööandjana. Frontexil on oluline roll ELi integreeritud piirihalduse kontseptsiooni väljatöötamisel ja rakendamisel. ELi sisejulgeoleku strateegia raames keskendub Frontex ka operatiivtegevusele, mis on suunatud organiseeritud kuritegevuse vastasele võitlusele välispiiril.

9 Frontexi määruse artikkel 1.

15/143

1.3. Visioon

„Frontex on Euroopa integreeritud piirihaldussüsteemi kontseptsiooni nurgakivi, edendades kõrgetasemelist

professionaalsust, koostalitlusvõimet, integreeritust ning vastastikust austust asjaomaste sidusrühmadega.”

1.4. Strateegia Frontexi mitmeaastase tegevuskava 2010–2013 kohaselt rakendab Frontex liikmesriikide ja teiste ELi liikmesriikide välispiiri integreeritud halduse mõiste kohaldamisalasse kuuluvate valdkondade oluliste osalejate suhtes tugevdatud koostööpõhist lähenemisviisi10. Komisjoni ja eelarvepädevate institutsioonide rakendatavast personali nullkasvu poliitikast hoolimata saab rahalisi vahendeid eraldada samal tasemel nagu 2010. aastal. Välispartnerite suurenenud arv ja nende sissemaksed eelarvesse annavad Frontexile 2011. aastal suuremad võimalused. Lisaks sellele peaks finantsjuhtimise tugevdamine – prognoosid muutuvad täpsemaks, sest neid saab teha järjest ulatuslikumatele kogemustele ja andmetele tuginedes – ja töötajate tõhusam kasutamine võimaldama kõigi kättesaadavate vahendite kasutamist optimeerida.

10 4. ja 5. detsembril 2006. aastal Brüsselis toimunud justiits- ja siseküsimuste nõukogu 2768. istungi järeldused.

16/143

Joonis 1. Frontexi struktuur

2010 2011

Inimressursid

Ajutised töötajad

143 143


79 79

Riikide lähetatud eksperdid

76 76

KOKKU 298 298 Tabel 6. Ülevaade ressurssidest (2010–2011)

Organisatsiooniline struktuur jääb 2011. aastal samaks nagu 2009. ja 2010. aastal. 2010. ja 2011. aastal ellu viidud katseprojekti „Frontexi operatiivbüroo” tulemusel võidakse 2011. ja ka 2012. aastal kaaluda struktuurimuudatusi.

FRONTEXI ORGANISATSIOONILINE STRUKTUUR

TEGEVDIREKTOR

SISE AUDIT

TEGEVJUHI TUGITEENUSED

JUHIABIVÄLISSUHTED

FRONTEXI KONTAKTAMETNIKUD PLANEERIMINE JA KONTROLL

KVALITEEDIJUHTIMINETEAVE JA LÄBIPAISTVUS

TEGEVDIREKTORI ASETÄITJA

OPERAT SIOONID RISK I -ANAL ÜÜS KOOLITUS HALDUS -

TEENUSED TEADUS -

JA ARENDUS -TEGEVUS

FINANTSIDJA

HANKED

HALDUSN ÕUKOGU

OPERAT SIOONID E osakond

SUUTLIKKUSE SUURENDAMI SEosakond

HALD US -osakond

ÜHISKASUTUSES VAHENDID

FRONTEX IVAATLUS -KESKUS

ÕIGUS -KÜ SIMUSED

17/143

Kirjeldus 2009. aasta eel-

arve


(parandatud

augustis 2010)

2011. aasta eelarve-projekt


I. Euroopa Liidu toetus 85 000 000 85 550 000 81 000 000

II. Schengeni alaga ühinenud riikide sissemaksed

2 400 000 1 890 843 4 534 000

III. Ühendkuningriigi ja Iirimaa sissemaksed

850 300 850 000 850 000

IV. Liikmesriikide vabatahtlikud sissemaksed

0 lisatakse hiljem

KOKKU 88 250 000 88 290 843 86 384 000

V. Sihtotstarbelised tulud 0 0 0

Tabel 7. Rahaliste vahendite areng (2009–2011)

Joonis 2. Rahaliste vahendite areng 2005–2011

Eelarve finantsosa vähendatakse veidi 2009. ja 2010. aastaga võrreldes (u 1,9 miljoni euro võrra). Viimastel aastatel saadud kogemused peaksid võimaldama finantsvajadusi täpsemalt hinnata (kõrgem kasutustase) ja selle lünga täita. Lisaks sellele on kehtestatud sise- ja välisprotsessid, mis võimaldavad teha sama liiki tegevusi kiiremini ja/või väiksemate ressurssidega ning seega tõhusamalt, ja neid täiustatud. Inimressursid jäävad 2010. aasta tasemele. Sellest hoolimata tuleks 2010. aastal saavutada liikmesriikide suurem osalus Frontexi koordineeritud tegevuses, vähendades seega vastuvõtvatele liikmesriikidele makstavate rahaliste vahendite võrdlemisi suurt osa.

0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

Miljonit eurot

2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 Aasta

Rahalised vahendid 2005–2011

Eelarveprojekt Muudatused Lõplik eelarve

18/143

0

50

100

150

200

250

300

2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011

Year

Staff

TA

CA

AUX

SNE

SUM

m

Joonis 3. Personali areng (2005–2011)

Staff Töötajad

Year Aasta

TA Ajutised töötajad (AT)

CA Lepingulised töötajad (LT)

AUX Abitöötajad (AbiT)

SNE Riikide lähetatud eksperdid (RLE)

SUM Kokku

Kirjeldus 2009. aasta eelarve


(parandatud augustis 2010)



Töölevõtmine 315 000 246 000 173 000

Halduslähetused 450 000 450 000 600 000

Sotsiaal-meditsiiniline infrastruktuur

55 000 75 000 61 000

Muud personalikulud 430 000 692 000 772 000

Sotsiaalhoolekanne 63 000 70 000 70 000

Vastuvõtu- ja esinduskulud 175 000 175 000 135 000

PERSONALIGA SEOTUD KULUD KOKKU

15 956 000 20 085 000 21 761 000

19/143



(parandatud augustis 2010)



Hoonete üürimine ja sellega seotud kulud

3 725 000 3 595 000 4 065 000

Andmetöötlus ja telekommunikatsioon

4 290 000 5 165 000 5 425 000

Vallasvara ja sellega seotud kulud

209 000 174 000 65 000

Jooksvad halduskulud 915 000 910 000 655 000

Postikulud 80 000 80 000 100 000

Muud kui operatiivsed koos-olekud

775 000 920 000 750 000

Auditeerimine 50 000 50 000 250 000

MUUD HALDUSKULUD

KOKKU

10 044 000 10 894 000 11 310 000

Tabel 8. Ülevaade haldustegevuseks eraldatud rahalistest vahenditest



(parandatud

augustis 2010)



Operatsioonid 48 250 300 43 111 843 40 631 000

Maismaapiir 5 780 000 4 250 000 4 500 000

Merepiir 34 350 300 26 870 843 24 040 000

Õhupiir 2 623 732 2 650 000 2 200 000

Tagasisaatmisalane koostöö 5 496 286 9 341 000 9 841 000

20/143



(parandatud

augustis 2010)



Riskianalüüs 2 200 000 1 800 000 1 400 000

Frontexi vaatluskeskus 1 650 000 450 000 1 400 000

Koolitus 6 800 000 7 200 000 5 700 000

Teadus- ja arendustegevus 1 400 000 1 400 000 1 032 000

Ühiskasutuses vahendid 1 400 000 1 400 000 1 000 000

Lisakulud 550 000 1 950 000 2 150 000

Lisakulud 150 000 150 000 150 000

Operatiivsed IT-projektid 400 000 1 800 000 2 000 000

Operatiivtegevus kokku 62 250 300 57 311 843 53 313 000

Kõik kokku 88 250 300 88 290 843 88 384 000

Tabel 9. Ülevaade operatiivtegevuseks eraldatud rahalistest vahenditest (2009–2011)

1.5. Kasutatud lähenemisviis

1.5.1. Eesmärgipõhine lähenemisviis

Frontex jätkab eesmärgipõhise lähenemisviisi kohaldamist. Üldeesmärkide kindlaksmääramine võimaldas agentuuril kasutusele võtta mitmeaastase planeerimise. Frontexi üldeesmärkideks jäävad teadlikkus, reageerimine, koostalitlusvõime ja tulemuslikkus.

1.5.2. Programmide, projektide, toodete ja teenuste kindlaksmääramine

2011. aastal jätkab Frontex teed organisatsioonilise küpsuse poole, tugevdades kvaliteedi tõstmisega oma toodete ja teenuste portfelli, kuid loob ka uusi tooteid ja teenuseid.

21/143

Mitu liikmesriiki ja komisjon on viimastel aastatel põhjalikult käsitlenud Frontexi tegevuse keskmise tähtajaga ja pikaajalisteks tulemusteks teisendamise küsimust. Frontex jätkab nende püsivate vajadustega tegelemist kohandatud ja rahuldaval viisil, koondades tooted, teenused ja projektid keskmise tähtajaga või pikaajalistesse programmidesse.

1.5.3. Mitmeaastast planeerimist võimaldavad programmid

Frontex on määratlenud „programmid” kui sidusrühmade vajaduste rahuldamiseks ette nähtud toodete või teenuste süsteemi (sealhulgas üksiktoodete tarnimine). Programmide kasutuselevõtt on andnud haldusnõukogule vajaliku töövahendi nende nõuete kehtestamiseks, mille raames Frontexi juhtkond peaks saama keskmises või pikas perspektiivis tegutseda. Kuna programmid on keskmise tähtajaga või pikaajalised, on olnud võimalik operatiivtegevust nende programmide raames vastavalt vajadusele korraldada ja ümber korraldada. Vajadusi hinnatakse tsükliliselt (igal aastal). Mõistagi tuleb seda ajakava kooskõlastada operatiivsete ja poliitiliste sidusrühmade ajakavaga (nt Stockholmi programm ja Stockholmi programmi rakendamise tegevuskava11). Programmi koostamisel saab rakendada eri lähenemisviise, näiteks keskenduda konkreetsele geograafilisele piirkonnale, konkreetsele tegutsemismeetodile või tegevusvaldkonnale. See võimaldab jõuda probleemi tuumani, mitte tegeleda vaid tagajärgedega, ja hinnata tulemusi, mida määratletakse nende tegevuste mõjurina. 2011. aastaks ja praeguseks etapiks on kindlaks määratud mitu geograafilist piirkonda ja teemat, mida need programmid hõlmavad. Need on:

� Vahemeri ja Atlandi ookean,

� Lääne-Balkan ja ühendus Ida-Euroopa piirkonnaga,

� otsesidemed kõrge riskiga päritoluriikidega,

� patrull- ja vaatlustegevuse areng ning

� piirikontrolli areng. Agentuuri portfelli jäävad projektid, mida kasutatakse ajaliselt piiratud ja mittekorduvateks tegevusteks. Lisaks viiakse ellu projekte, et töötada välja, kavandada ja rakendada uusi töövahendeid, et neist saaksid agentuuri püsivad tooted ja teenused.

11 Nõukogu dokument 17024/09, vastu võetud Euroopa Ülemkogus 10. ja 11. detsembril 2009, ja KOM(2010) 171.

22/143

Lisaks operatiivtegevusele koondatakse ka tooted ja teenused keskmise tähtajaga ja pikaajalistesse programmidesse. Koondamine võib olla vertikaalne (ühe osakonna-/üksusesisene) või siduda eri osakondade/üksuste tegevuse üheks tervikuks.

1.6. Keskkonnaanalüüs Frontex ei tegutse stabiilses keskkonnas, immuunsena selliste väliste mõjurite suhtes, nagu poliitilised, majanduslikud, sotsiaalsed, tehnoloogilised, õiguslikud ja keskkonnategurid. Need tegurid määravad kindlaks agentuuri keskkonna ning avaldavad agentuurile või tema keskkonnale otsest või kaudset (vahendaja kaudu) mõju. Enne eri tegurite käsitlema asumist tuleb rõhutada, et Frontex, kes tegutseb peamiselt koordineerijana, sõltub suurel määral liikmesriikidest ja Schengeni alaga ühinenud riikidest ning nende valmisolekust agentuuri tegevuses aktiivselt osaleda ja selleks tehnilisi vahendeid kasutada. Käesoleva osa eesmärk on teavitada juhtorganit ja Euroopa institutsioone peamiselt teguritest, millega Frontex kokku puutub ja mis võivad kavandatud tööplaani rakendamist otseselt või kaudselt mõjutada.

Peaks saama selgeks, et neid tuvastatud tegureid tuleb pidevalt kontrollida, et meetmeid proaktiivsemalt kindlaks määrata.

1.6.1. Poliitilised või ELiga seotud tegurid

Lissaboni lepingu mõju

Lissaboni leping jõustus 1. detsembril 2009. Sellega sätestati ELi esmases õiguses integreeritud piirihalduse kontseptsioon. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad nüüd võtta mis tahes meetmed, mis on vajalikud välispiiride integreeritud haldamissüsteemi järkjärguliseks loomiseks.

Nõukogu järeldused Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiri haldamise kohta

Nõukogu järeldused12 kuuluvad mitmete oluliste otsuste ja dokumentide hulka, mis kujundavad Frontexi tööd integreeritud piirihaldamise kontseptsiooni raames. Need

12 5. ja 6. juunil 2008. aastal Luxembourgis peetud justiits- ja siseküsimuste nõukogu 2873. istungi järeldused.

23/143

põhinevad nõukogu järelduste preambuli kohaselt eelkõige komisjoni teatistel Frontexi tulevase arengu ja piiride valvamise süsteemi loomise kohta. Lisaks sellele, et 2009. aastal jõustus Lissaboni leping, võeti sel aastal vastu ka Stockholmi programm. Need kaks tähtsat verstaposti on teineteisega seotud ja tähistavad olulisi muudatusi Euroopa piirihalduse julgeolekustruktuuris ja -korralduses. Frontexil seisab tulevatel aastatel ees oluline areng, mis on kõnealustes raamdokumentides sätestatud poliitiliste ideede ja konkreetsete üleskutsete tulemus.

16. oktoobril 2009 võttis komisjon vastu teatise „Suund mereseire integreerimisele: Ühine teabejagamiskeskkond ELi merendusvaldkondadele”. Üldasjade nõukogu palus oma 17. novembri 2009. aasta istungil13 komisjonil esitada enne 2010. aasta lõppu tegevuskava ühise teabejagamiskeskkonna arendamise ja rakendamise kohta järkjärgulise lähenemisviisi alusel.

25. ja 26. veebruaril toiminud justiits- ja siseküsimuste nõukogu istungi järeldustes on loetletud 29 meedet, mis on koondatud viie välispiiride kaitse tugevdamise ja ebaseadusliku sisserände vastase võitlusega seotud pealkirja alla. Meetmed on suunatud:

� Frontexiga seotud tegevusele (üldiselt),

� Euroopa piiride valvamise süsteemi (EUROSUR) arendamisele,

� võitlusele ebaseadusliku sisserände võrgustike ja inimkaubanduse vastu, � liikmesriikide solidaarsusele ja välispiiri integreeritud haldusele ning � koostööle kolmandate riikidega.

Kõnealused meetmed hõlmavad Frontexi määruse muutmist, piirivalve kiirreageerimisrühmade ja tehnilise varustuse keskregistriga (CRATE) seotud puuduste kõrvaldamist, päritoluriikidega tehtava koostöö tugevdamist, ühiseid tagasisaatmisoperatsioone, koostööd Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiametiga, koolitustegevuse edasist tõhustamist (ERASMUS) ja piirkondliku tegevuse katsetamist operatiivbüroo loomise teel.

Lisaks on Frontexit kutsutud üles uuesti üle vaatama oma rolli ja struktuuri, et edukalt toime tulla integreeritud piirihalduse tulevaste ülesannetega. Seega võivad Frontexi tugevam roll ja suuremad volitused lähitulevikus seisneda ka agentuuri piirkondlike büroode loomises. Sellist piirkondlikku tegevust toetati ka mitmes poliitilises avalduses ja nõukogu järeldustes ning korrati Stockholmi programmis14. Piirkondadesse, mida mõjutab järjest suurem rändesurve, loodud operatiivbürood suudaksid rahuldada ELi liikmesriikide vajadusi, suurendades tõhusust ja tulemuslikkust ning andes nii Frontexi ühisoperatsioonidele lisandväärtust.

13 http://ec.europa.eu/maritimeaffairs/pdf/external_relations_council_conclusions_17112009_en.pdf. 14 Stockholmi programm – avatud ja turvaline Euroopa kodanike teenistuses ja nende kaitsel, nõukogu dokument 17024/09, JAI 896, Brüssel, 2.12.2009, lk 55.

24/143

Sisejulgeoleku strateegia

2010. aasta veebruari ELi sisejulgeoleku strateegias15 on sõnaselgelt märgitud: „Väga oluline on õiguskaitse-, piirivalve- ja õigusasutuste ning muude talituste koostöö, näiteks tervishoiu-, sotsiaal- ja kodanikukaitse alal. Euroopa sisejulgeoleku strateegia peab kasutama võimalikke sünergiaid, mis esinevad õiguskaitsealase koostöö, integreeritud piirihalduse ja kriminaalõigussüsteemide valdkonnas”.

Sisejulgeolekualase operatiivkoostöö alaline komitee (COSI) ning justiits- ja siseküsimustega tegelevate asutuste vaheline koostöö

Neli justiits- ja siseküsimustega tegelevat asutust (Europol, Eurojust, CEPOL ja Frontex) koostasid COSI-le ühisaruande oma koostöö kohta. Aruandes võeti muu hulgas täielikult arvesse Stockholmi programmi,16 sisejulgeoleku strateegiat17 ja justiits- ja siseküsimustega tegelevate asutuste juhatajate varasematel koosolekutel saavutatud tulemused. COSI töö ja seatud eesmärgid tuleb ellu viia ajavahemikul 2010–2011 ja neid tuleb sel ajal korrapäraselt hinnata. Seega tuleb teha täiendavaid jõupingutusi asutuste planeerimisprotsessi kooskõlastamiseks, seda ka liikmesriikidega kui COSI koordineeritavate üksustega.

Stockholmi programmi rakendamise tegevuskava

Tegevuskava lisa seitsmes eri valdkondi käsitlevas peatükis on kirjeldatud, kuidas Euroopa vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala moodustab koos Euroopa 2020. aasta strateegiaga tähtsa osa ELi lahendusest pikaajalistele ülemaailmsetele probleemidele ja panuse Euroopa sotsiaalse turumajanduse mudeli tugevdamisse ja 21. sajandisse arendamisse. Kuigi enamik valdkondi sisaldab Frontexi tegevuse juhtpõhimõtteid, on põhirõhk Frontexi panusel Euroopa julgeoleku tagamisse.

Frontexi volitused

Euroopa Komisjon esitas 2010. aasta veebruaris Frontexi asutamist käsitleva nõukogu määruse nr 2007/2004 muutmise ettepaneku. Määruse muudatus peaks täpsustama agentuuri volitusi ja käsitlema tuvastatud puudusi.

15 Vastu võtnud Euroopa Ülemkogu, 25.3.2010 (5842/2/10). 16 17024/09, JAI 896. 17 7120/10, JAI 182.

25/143

Võttes arvesse käimasolevaid arutelusid ja mitme liikmesriigi seisukohti, põhines 2011. aasta tegevuse planeerimine Frontexi praegustel volitustel, eeldades, et õigusloomeprotsess lõpetatakse 2011. aasta keskel või lõpus.

Schengeni ala laienemine

Bulgaaria ja Rumeenia ühinevad tõenäoliselt 2011. aastal Schengeni lepinguga. Seega võib sisekontrollita vaba reisimise ala laieneda Musta mere kallasteni, mis võib suurendada nende kahe liikmesriigi ligitõmbavust Türgit läbivatele ebaseaduslikele rändevoogudele.

1.6.2. Majanduslikud tegurid

Mõne liikmesriigi suurenev eelarvepuudujääk

Lisaks suurenenud töötusele on mõnes liikmesriigis (Kreeka, Hispaania, Portugal ja Iirimaa) oluliselt halvenenud ka riigi rahandus. Kokkuhoiumeetmed toovad seega tõenäoliselt kaasa ulatuslikud kärped avalikus sektoris, mille tulemusel võib väheneda nende liikmesriikide suutlikkus oma välispiiri tõhusalt hallata. Teine otsesem tagajärg võib olla see, et Frontexi koordineeritud tegevuse elluviimiseks ei suudeta eraldada piisavalt inimressursse või vahendeid.

Vähene tööjõunõudlus enamikus liikmesriikides

Ülemaailmse majanduslanguse täit mõju liikmesriikide tööturgudele ei mõisteta veel täielikult. Prognoositakse, et ELi töötuse määr kasvab 2010. aasta jaanuari 9,6%-lt (23 miljonit inimest) 2010. aasta lõpuks 10,2%-ni. Samuti on tõenäoline, et majandus taastub osaliselt, ilma et loodaks uusi töövõimalusi.

Prognooside kohaselt on töötuse kasv eelkõige suurim mittekodanikest töötajate seas, kes moodustavad praegu umbes 5% kogu ELi tööjõust.

Sageli püsib pärast majanduslanguse lõppu mõnda aega väiksem tööjõunõudlus. On ka tõenäoline, et lisaks sellele, et töövõimaluste taastumine viibib, on viivituse kestus liikmesriigiti erinev.

26/143

1.6.3. Sotsiaalne ja poliitiline õhkkond

Üldsuse suhtumist sisserändesse ELi mõjutab jätkuvalt eelkõige majanduslik olukord. Ebaseaduslikke rändajaid võidakse veelgi enam sotsiaalselt häbimärgistada, mida süvendab integratsiooniprogrammidele tehtavate kulutuste vähendamine mõnes liikmesriigis, kus on suured rändajate kogukonnad.

Võttes arvesse ELi suunduva ebaseadusliku rände voo tohutut kultuurilist, etnilist ja usulist heterogeensust, muutub pingete või isegi vägivaldsete konfliktide vältimine järjest raskemaks, nagu näitavad Prantsusmaal (Pas-De-Calais), Kreekas (Pátra, Ateena) ja Itaalias (Rosarno) toimunud juhtumid.

1.6.4. Piirihaldusega seotud tehnoloogia areng

Kahe peamise piirihalduse ja -kontrolli valdkonnas kättesaadava IT-süsteemi rakendamisel esineb ikka veel märkimisväärseid viivitusi; teise põlvkonna Schengeni infosüsteem (SIS II) ja viisainfosüsteem (VIS) – kui need saavad töökorda – mõjutavad oluliselt piirikontrollimise viise (protsesse), mida tuleb piiripunktides järgida. VIS, SIS II ja sõrmejälgede võrdlemise süsteem tsentraliseeritakse Dublini määruse kohaldamiseks ja nende operatiivjuhtimisega hakkab tegelema uus amet õiguse, vabaduse ja turvalisuse valdkonna suuremahuliste IT-süsteemide operatiivjuhtimiseks (EURODAC).

27/143

1.7. Välispiiri olukorra prognoos 2011. aastal

1.7.1. Olukord 2010. aastal

Poolaasta riskianalüüs 2010. aasta kohta kinnitas 2010. aasta riskianalüüsis kirjeldatud ELi suunduva ebaseadusliku rände üldist vähenemise suundumust. Eelkõige vähenesid sarnaselt eelmisele aastale umbes 20% avastatud ebaseadusliku piiriületuse ja avastatud ebaseadusliku viibimise näitajad ja varjupaigataotluste arv. Aafrikast ELi suunduv ebaseaduslik ränne vähenes jätkuvalt. Liikmesriigid on teatanud, et Põhja-Aafrikas on tekkinud rohkem pardalemineku kohti, kuid neid ei ole seni kasutatud nii palju kui 2008. aastal kasutatud kohti. Ühe erandina kasutavad Põhja-Aafrikast pärit rändajad aina rohkem lennuühendust Türgiga, kus nad seejärel ületavad ebaseaduslikult ELi Türgiga külgneva välispiiri. On leidnud kinnitust, et Türgi on ELi suunduva ebaseadusliku rände peamine transiidiriik, eriti Afganistani kodanikel. Avastatud ebaseaduslikes piiriületustes hiljuti toimunud nihe Kreeka merepiirilt maismaapiirile näitab, kui tähtis on ühendada patrull- ja vaatlustegevus ebaseaduslike rändajate avastamisega ning võimaluse korral tagasisaatmisega. 2010. aasta esimesel poolel moodustasid merepiiril avastatud ebaseadusliku rände juhtumid 16% kõigist avastatud juhtumitest, võrreldes aastataguse 49%-ga. Nagu 2010. aasta riskianalüüsis kirjeldatud, on töövõimalused ELis põhiline tegur, mis meelitab ligi ebaseaduslikke rändajaid. Kuna majanduse taastumine ei ole ikka veel kindel, võib komisjoni sõnul prognoosida, et töötus ELis püsib mõnda aega kõrgel tasemel, ja seega on tõenäoline, et ebaseaduslik ränne jääb 2011. aastal 2008. aastal saavutatud tipptasemest allapoole. Peamine sündmus ELi välispiiril on 2011. aastal Schengeni ala tõenäoline laienemine Rumeeniasse ja Bulgaariasse. Praeguse kava kohaselt peaks see toimuma 2011. aasta märtsis, kuid arutelud alles kestavad. Ebaseaduslikku rännet silmas pidades toob laienemine tõenäoliselt kaasa suurema surve Bulgaaria ja Türgi vahelisele maismaapiirile. Rändajaid salaja üle piiri toimetajad võivad kasutusele võtta ka uusi ebaseadusliku rände marsruute üle Musta mere, kuid sealsed rannikurajatised on vähem arenenud kui Egeuse mere ääres ja seda marsruuti kasutava ebaseadusliku rände võimaliku ulatuse hindamiseks on vaja lisateavet ja -analüüse. Samal ajal vähendab laienemine tõenäoliselt Lääne-Balkani kasutamist ebaseadusliku rände transiidipiirkonnana. Albaania kodanike suhtes ELi viisakohustuse võimalik kaotamine 2011. aastal võib vähendada ebaseadusliku piiriületuse survet Albaania-Kreeka maismaapiiril. Sellel

28/143

võivad omakorda olla tagajärjed inimressursside ja tehniliste vahendite kasutamisele piiridel.

1.7.2. Üldprognoos

Püsivalt väike tööjõunõudlus ELis Kuna tööjõunõudlus jääb 2011. aastal eeldatavasti väikseks, keskendub enamiku liikmesriikide rändepoliitika tõenäoliselt järgmisele:

a) kolmandatest riikidest saabujate arvu piiramine viisade väljaandmise ja töölubade arvu piiramisega (madalat kvalifikatsiooni nõudvates sektorites); b) piirihalduse tugevdamine, tehes koostööd peamiste transiidiriikidega; b) nii vabatahtlike kui ka sunniviisiliste tagasisaatmiste arvu suurendamine; c) mitmesuguseid ebaseadusliku rändega seotud küsimusi (kinnipidamise kestus, ebaseadusliku sisenemise kuriteoks tunnistamine, pikemad vanglakaristused rändajate salaja üle piiri toimetamise eest) käsitlevate õigusnormide muutmine; d) jõupingutuste suurendamine riigis viibimise (ebaseadusliku viibimise) ja tööõiguse rikkumise (ebaseadusliku töö) piiramiseks.

On tõenäoline, et järjest enam reageeritakse tegutsemisviiside kiire muutmise, marsruutide või piiriliikide võimaliku vahetamise ja järjest suuremate püüetega avastamist või tuvastamist vältida. Liikmesriikides elavatel ebaseaduslikel rändajatel on paremad võimalused (võrreldes nendega, kes alles kaaluvad sisserändamist) tööjõunõudluse suurenemisele kiiresti reageerida. Neil tekib siiski järjest rohkem pikaajalisi lõimumisprobleeme, millega kaasnevad konfliktid rahva valdava enamikuga. Pingete suurenemine eri rahvusrühmade vahel ja sellega seotud oht Prantsusmaa, Itaalia ja Kreeka sisejulgeolekule on tõenäoline.

Ebaseaduslik ränne Türgi kaudu Kaks kolmandikku kõigist 2009. aastal avastatud ebaseaduslikest piiriületustest välisel merepiiril toimus Kreeka ja Türgi vahelisel piiril, mis muudab koostöö selle kolmanda riigiga ülioluliseks. Tõenäoliselt hakkavad rändajad Türki maismaad pidi sisenemise asemel sinna saabuma seaduslikult õhu kaudu. Edasiliikumine Kreekast teistesse liikmesriikidesse Enamik ebaseaduslikke rändajaid, kes saabuvad Kreekasse Türgi kaudu, on järjest enam huvitatud kiiresti teise liikmesriiki liikumisest. Neil on jätkuvalt kaks põhivõimalust: a) kasutada valedokumente, et jõuda teistesse liikmesriikidesse õhu kaudu või Itaaliasse regulaarset parvlaevaühenduse teel, või b) peita end Itaaliasse suunduvatele parvlaevadele või Lääne-Balkanile või Bulgaariasse ja

29/143

sealt edasi sihtliikmesriikidesse (enamasti Ühendkuningriiki ja Põhja-Euroopasse) suunduvatele veoautodele. Nõudlus rändajate salaja üle piiri toimetamise teenuste järele (valedokumentide pakkumine ja/või salajane vedu) pakub kuritegelikele rühmitustele jätkuvalt huvi. Seda kasumitaotlusega järgnevat rändajate salaja üle piiri toimetamist tuleks pidada suureks ohuks, sest see on seotud ebaseadusliku sisenemise vahendamisega (algne rändajate salaja üle piiri toimetamine) ja Dublini II määruses sätestatud varjupaigamenetlustest kõrvalehoidmise püüetega. Valedokumentide kasutamine Võttes arvesse tänapäevaste reisidokumentide turvaelementide järjest kõrgemat taset ja liikmesriikide rangemat rändepoliitikat, on ehtsate reisidokumentide väärkasutamine tõenäoliselt üha sagenev sisenemismeetod.

1.7.3. Eriprognoos

Ebaseaduslik ränne Aasiast Hiina Hiina Riiklikult Turismiametilt saadud teave näitab, et Hiinast Euroopasse (sealhulgas Venemaa Föderatsiooni) reisivate inimeste arv on 2009. aasta esimesel üheksal kuul 2,5% vähenenud, samal ajal kui reisimine Ameerika Ühendriikidesse, Austraaliasse, Uus-Meremaale ja Aafrika riikidesse sagenes veelgi. Sel ajavahemikul ei olnud Hiina kodanike 10 populaarseima sihtkoha seas ühtki ELi liikmesriiki. 2010. aastal see suundumus tõenäoliselt jätkub, kuid 2011. aastal peaks Hiina kodanike huvireisimine liikmesriikidesse kasvama. Hiinast Austraaliasse suunduvate ADS viisaga (turismirühmade viisa) reiside puhul on rikkumiste määr kaheksa korda madalam kui muud tüüpi viisade puhul. Seepärast ei ole ADS viisa eeldatavasti Hiinast lähtuva ebaseadusliku rände puhul ELi kõige sagedamini kuritarvitatav viisa. Lisaks sellele on ADS viisat kasutavat Hiina ebaseaduslikku rännet kõige hõlpsam piiril avastada, sest ADS viisaga rühmade puhul on ebaseaduslike rändajate profiili koostamine suhteliselt lihtne. Perekonna taasühinemist käsitlevate õigusnormide rikkumine või õpilasviisade ja reisidokumentide18 kuritarvitamine jäävad seepärast kõige sagedamini kasutatavateks sisenemis- ja/või lubatust kauemaks jäämise meetodiks. Ühendkuningriiki jääda soovivate Hiina rändajate eelistatuimaks tegutsemisviisiks jääb tõenäoliselt varjupaigamenetluste kuritarvitamine.

18 Kõige sagedamini kasutatavad dokumendid on Aasia passid, mille puhul ei ole ELi viisat vaja, näiteks Malaisia, Lõuna-Korea, Singapuri ja Hongkongi erihalduspiirkonna passid.

30/143

Ebaseaduslik ränne Ida- ja Lääne-Aafrikast Üldiselt jäävad ebaseaduslikud rändevood Ida- ja Lääne-Aafrikast ka 2011. aastal tõenäoliselt praegusele madalamale tasemele. Lisaks liikmesriikides valitsevatele kirjeldatud ebasoodsatele tingimustele mõjutavad rändevoo suurust järgmised tegurid: - tõhusad piirihaldusmeetmed; - ebaseadusliku rändega kaasnevate füüsiliste ohtude suurenemine (pikemad

marsruudid); - suur sõltuvus juba liikmesriikides olevate perekonna, sugukonna või

rahvusvõrgustike toetusest töö või esialgse rahalise toetuse leidmisel; - sisenemismeetodite mitmekesistamise võimaluste piiratus (järjest kitsamad

seadusliku ja tööjõurände kanalid). Vähenenud surve ei tähenda siiski struktuurimuutust ELi suunduva ebaseadusliku rände põhjustes. Somaalia Somaalia kodanike ebaseadusliku piiriületuse avastamise juhtumite arvu ELi välispiiril suurendab – kui selle vastu nõuetekohaselt ei võidelda – kodakondsuse vahetamine. Tõenäoliselt osalevad selles tegevuses nii Ida- kui ka Lääne-Aafrika kodanikud. Nigeeria Nigeerlaste ebaseaduslikud rändevood ELi jäävad tõenäoliselt sisenemismeetodite ning asjakohaste marsruutide ja piiriliikide poolest väga mitmekesisteks. Istanbuli-laadseid sõlmlennujaamu läbiva õhutee kasutamine on arvatavasti üha sagenev meetod. Sahara piirkonna läbimist hõlmavate maismaamarsruutide kasutamine tõenäoliselt harveneb. Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika Palestiinlaste ebaseaduslik ränne ELi jääb üsna keeruliseks ja kehvasti mõistetud nähtuseks. Tõenäoliselt moonutab ülevaadet valekodakondsusele tuginemine, sest usutakse, et Magribi riikidest pärit araabia keelt kõnelevad isikud väidavad end olevat palestiinlased (see mõjutab peamiselt Vahemere idaosa marsruuti). Liibüas suureneb 2010. aastal tõenäoliselt Sahara-tagusest Aafrikast pärit väljapääsmatus olukorras ebaseaduslike rändajate lahkumine. Nagu eespool kirjeldatud, kasutab osa Magribist pärit ebaseaduslikke rändajaid järjest enam

31/143

lennumarsruute, et jõuda Türki ja ületada ebaseaduslikult Kreeka (või Bulgaaria) piir. Ladina-Ameerika Ladina-Ameerikast lähtuva ebaseadusliku rändevoo survet ja koosseisu mõjutab tõenäoliselt peamiselt Hispaania, Ühendkuningriigi, Portugali ja Prantsusmaa majandusolukord ning seda hõlbustavad reisidokumentide kuritarvitamine ja korruptsioon. Oluline on, et pärast seda kui Kanada kehtestas Mehhiko kodanikele viisanõude, on tõenäoline, et Mehhikost lähtuva ebaseadusliku rände surve suureneb mõnevõrra.

32/143

1.8. Iga-aastases riskihinnangus esitatud soovitused 2011. aastaks Iga-aastases riskihinnangus antud soovitused jäävad jõusse. Täieliku kirjelduse leiab lugeja 2010. aasta riskihinnangu täistekstist. Lisaks on iga soovituse puhul märgitud peamised asjassepuutuvad piirkonnad (ja liikmesriigid). Soovitused on koostatud riskianalüüsi tulemuste põhjal. Neid tuleks siiski tõlgendada ELi oluliste poliitiliste sündmuste, nagu Stockholmi programmi, Euroopa piiride valvamise süsteemi (EUROSUR) ja Frontexi määruse läbivaatamise kontekstis. Stockholmi programmis rõhutatakse, kui tähtis on hõlbustada seaduslikku juurdepääsu liikmesriikide territooriumile, samal ajal kui võetakse meetmeid ebaseadusliku rände ja piiriülese kuritegevuse vastu võitlemiseks, et säilitada kõrge julgeolekutase ELis. Piirikontrolli tugevdamine ei tohiks takistada nõuetele vastavate isikute, eriti haavatavas olukorras isikute juurdepääsu kaitsesüsteemidele. Stockholmi programmis kutsutakse ka üles arendama edasi integreeritud piirihaldust, sealhulgas tugevdama Frontexi rolli, et suurendada tema suutlikkust reageerida tõhusamalt muutuvatele rändevoogudele. Üldnõudena tuleb taotleda ühise lähenemisviisi rakendamist põhiõiguste kaitsele kogu justiits- ja siseküsimustega tegelevate asutuste tegevuses. See eeldab ajakohastatud lähenemisviisi, mis hõlmab järele-valve-, aruandlus- ja koolitusmehhanisme, mida toetab Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet. Euroopa piiride valvamise süsteemi (EUROSUR) raames jätkatakse lõuna- ja idapiiril liikmesriikide toetamist, arendades moodsal tehnoloogial põhinevaid süsteeme, edendades koostalitlusvõimet ja ühtseid patrull- ja vaatlustegevuse standardeid ning süvendades koostööd ja parandades andmevahetust liikmesriikide ja Frontexi vahel. Frontexi määrust võidakse muuta, mis võimaldaks suurendada agentuuri tõhusust ja teabepõhisust. Eelkõige annaks ulatuslikuma teabe tõhus kasutamine märkimisväärset lisandväärtust Frontexi koordineeritavale tegevusele ning parandaks piirikontrolliasutuste ja muude liikmesriikide piiriülese kuritegevuse vastases võitluses osalevate õiguskaitseasutuste koostööd. 1. Et reageerida üha suurenevale ebakindlusele, peavad piirikontrolliasutused olema paindlikud. Asjaomased piirkonnad:

� Vahemeri ja Atlandi ookeani idarannik Lääne-Aafrika lähedal (Küpros, Kreeka, Itaalia, Malta, Hispaania);

33/143

� (maismaa-) piir Türgi ja Lääne-Balkani riikidega (Bulgaaria, Kreeka, Ungari, Rumeenia, Sloveenia);

� ELi lennujaamad, sealhulgas kolmandate riikide sõlmlennujaamade sihtkohad.

2. Türgit läbiva ebaseadusliku rände tõkestamisel tuleks keskenduda patrull- ja vaatlustegevusele, mida täiendavad avastamis- ja tagasisaatmismeetmed. Asjaomased piirkonnad:

� Vahemere idaosa (Küpros, Kreeka); � (maismaa-) piir Türgiga (Bulgaaria, Kreeka).

3. ELi välispiiril tuleb arendada suutlikkust kiiresti avastada dokumentideta ebaseaduslikud rändajad. Asjaomased piirkonnad:

� Vahemeri (Küpros, Kreeka, Itaalia, Malta, Hispaania); � (maismaa-) piir Türgi ja Lääne-Balkani riikidega (Bulgaaria, Kreeka, Ungari,

Rumeenia, Sloveenia). �

4. Suurendada liikmesriikide suutlikkust reageerida rahvusvahelise kaitse taotluste arvu järsule suurenemisele ELi välispiiril. Asjaomased piirkonnad:

� Vahemeri (Küpros, Kreeka, Itaalia, Malta, Hispaania); � (maismaa-) piir Türgi ja Lääne-Balkani riikidega, idapoolne maismaapiir

Ukraina ja Valgevenega (Bulgaaria, Kreeka, Ungari, Läti, Leedu, Rumeenia, Slovakkia, Sloveenia, Poola).

5. Frontex peaks nii suutlikkuse suurendamise kui ka ühisoperatsioonide korraldamise kaudu toetama liikmesriikide piirikontrollisuutlikkuse suurendamist reisidokumente kuritarvitavate reisijate avastamiseks. Asjaomased piirkonnad:

� ELi peamised lennujaamad (Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Madalmaad, Hispaania, Ühendkuningriik);

� idapoolne maismaapiir Valgevene, Moldova, Venemaa ja Ukrainaga, (maismaa-) piir Türgi ja Lääne-Balkani riikidega (Bulgaaria, Eesti, Soome, Kreeka, Ungari, Läti, Leedu, Poola, Rumeenia, Slovakkia, Sloveenia).

34/143

6. Piirikontrolli tehes tuleb pöörata suuremat tähelepanu sõidukitesse peitunud ebaseaduslike rändajate avastamisele ja täiendada oma luureandmeid liikmesriikide riiklike uurimiste tulemustega. Asjaomased piirkonnad:

� peamised maismaapiiripunktid (Bulgaaria, Eesti, Soome, Kreeka, Ungari, Läti, Leedu, Rumeenia, Sloveenia, Slovakkia, Hispaania, Poola).

7. Piirikontrolliasutused peaksid parandama teabevahetust viisasid väljaandvate asutustega ja kaasama piiripunktides profiilide koostamisse lubatust kauemaks jäämist käsitlevate riiklike uurimiste tulemused. Asjaomased piirkonnad:

� ELi peamised lennujaamad (Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Madalmaad, Hispaania, Ühendkuningriik).

8. Frontex peaks arendama idapoolsetel maismaapiiridel ja Lääne-Balkani riikides ühisoperatsioone, mis keskenduvad aktsiisikauba, uimastite või relvade ebaseadusliku ELi toomisega seotud kuritegudele ning EList väljaviidavate varastatud esemetega seotud kuritegudele. Asjaomased piirkonnad:

� idapoolne maismaapiir ja maismaapiir Lääne-Balkani riikidega (Bulgaaria, Eesti, Soome, Kreeka, Ungari, Läti, Leedu, Poola, Rumeenia, Slovakkia, Sloveenia).

9. Frontex ja Europol peaksid tegema Interpoli ja muude õiguskaitseasutustega tihedat koostööd, et saada olukorrast parem ülevaade ja tagada, et inimkaubandusega seotud kriminaaluurimiste tulemusi kasutataks ohvrite ja nendega kaubitsejate profiilide koostamiseks piiridel. Asjaomased piirkonnad:

� Vahemeri (Küpros, Itaalia, Kreeka, Malta, Hispaania); � idapoolne maismaapiir, maismaapiir Lääne-Balkaniga (Bulgaaria, Eesti,

Soome, Kreeka, Ungari, Läti, Leedu, Poola, Rumeenia, Slovakkia, Sloveenia);

� ELi peamised lennujaamad (Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Madalmaad, Hispaania, Ühendkuningriik) ja Portugal (Brasiiliast saabuvate lendude puhul).

35/143

2. FRONTEXi peamised tegevusvaldkonnad ja nendega seotud eesmärgid

2.1. Üldeesmärgid kui Frontexi mitmeaastase tegevuskava 2010–2013 nurgakivid 2008. ja 2009. aastal vaadati läbi Frontexi lähenemisviis strateegilisele juhtimisele, mille tulemusel vaadati läbi ka Frontexi strateegiline positsioon. Frontexi haldusnõukogu poolt Frontexi strateegilisele positsioonile antud hinnangu põhjal koostati mitmeaastane tegevuskava aastateks 2010–2013. Frontex määratleb üldeesmärgid kui avatud kirjeldused selle kohta, mida Frontex soovib saavutada, ilma et oleks täpsustatud, mis tuleb ära teha ja millal. Frontexi missiooni järgimiseks on kindlaks määratud neli üldeesmärki:

2.1.1. 1. eesmärk: teadlikkus Frontexi eesmärk on andmetele tuginedes ja olukorda analüüsides tagada ülevaade olukorrast, et hinnata muutusi, riske ja ohtusid, millel võib olla mõju ELi välispiiri julgeolekule; agentuur jälgib ka tehnoloogia arengut ja lahendusi, et tugevdada piirijulgeolekut; selleks tuleb arendada algatusi ja rakendada operatiivmeetmeid ning pakkuda tehnilist tuge Euroopa tasandil, et edendada seaduslikku piiriülest liikumist.

2.1.2. 2. eesmärk: reageerimine

Frontexi eesmärk on täita olulist rolli ELi integreeritud piirihalduse kontseptsiooni rakendamisel, eelkõige piirikontrolli meetmete valdkonnas, algatades ühisoperatsioone ja koordineerides tõhusalt regulaarseid operatiivseid piirijulgeolekumeetmeid ELi tasandil ning olles (täiendavalt) valmis tõhusalt toetama liikmesriike, et hallata eriolukordi ja tagada turvalisus ELi välispiiril.

2.1.3. 3. eesmärk: koostalitlusvõime

Välispiiri tõhus haldamine eeldab koostalitlusvõimet riiklikul, Euroopa ja rahvusvahelisel tasandil. Frontex püüab täita keskset rolli doktriinide, vajaduste, menetlus- ja halduskorra ning ELi välispiiri tõhusat haldamist toetavate tehniliste lahenduste ühtlustamise edendamisel.

36/143

2.1.4. 4. eesmärk: tulemuslikkus

Frontex püüab ressursside kasutamise tõhustamise, tööprotsesside parandamise ja seatud eesmärkide saavutamise kaudu jõuda tulemusteni, mis on võrreldavad tööplaanis kajastatud ootustega.

2.2. Eesmärgid ja väljundid Frontex peab eesmärkide all silmas kavandatud tegevuse lõpptulemusi, mis võimaluse korral kirjeldavad, mis ajaks ja mida tuleb saavutada. Eesmärke tuleks väljendada tegevuspõhiste kirjeldustena, mis aitavad kaasa teatava kindla üldeesmärgi saavutamisele. See on kooskõlas tulemuslikkuse määratlemisega tegevuse lõpptulemusena, strateegilise juhtimise tegeliku tulemusena. 2011. aasta tööplaanis nimetatud eesmärke on kirjeldatud jätkuvalt kõrgemal (juhtimis-) tasandil ja on hoidutud laskumast mikrotasandile, mis on nõutav Frontexi igapäevasel juhtimisel. 2011. aasta tööplaani käesolevas versioonis on eesmärgid seotud väljundite või tulemustega, mis on täpsemalt määratletud projektide, toodete ja teenustena, nagu on märgitud sissejuhatuses.

2.3. Tulemuslikkuse juhtimise süsteem ja prioriteetide seadmine

2.3.1. Tulemuslikkuse näitajad Tulemuslikkuse näitajad on vahendid, mida Frontexi juhtkond kasutab seatud eesmärkide või üldeesmärkide saavutamisel tehtud edusammude hindamiseks ja kontrollimiseks. Tulemuslikkuse näitajate ühtse määratluse puudumise tõttu on Frontex need määratlenud kui rahalised või mitterahalised parameetrid, mida kasutatakse eesmärkide täpsemaks kindlaksmääramiseks nii, et need kajastaksid organisatsiooni strateegilisi tulemusi. Frontexi tulemuslikkuse juhtimise süsteem põhineb kolmel elemendil: INIMESED, kes annavad panuse Frontexi programmidesse, toodetesse, teenustesse ja projektidesse;

37/143

PROTSESSID kui tegevuse järjestikused etapid, mille läbimisel saavutatakse Frontexi tulemused ning TEAVE, mis saadakse nende protsesside käigus ja mille analüüsimine võimaldab jälgida ja kontrollida eesmärkide saavutamise protsessi. Tulemuslikkuse näitajad võimaldavad juhtkonnal keskendada tegevuse eesmärkide saavutamisele ning osa neist on aluseks juhtimisnäitajatele, mis võimaldavad haldusnõukogul kui Frontexi juhtorganil hinnata Frontexi tulemuslikkust võrreldes kokkulepitud kõrgema taseme üldeesmärkidega. Pärast idee arendamise ja tegevuse kavandamise etapi lõppu 2010. aastal, jätkatakse 2011. aastal kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete meetmete aluseks oleva teabe kogumist, mis võimaldab saada kogu 2011. aasta lähte- ja analüüsiandmete põhjal ülevaate Frontexi tulemuslikkusest. Tuleb mõista, et rakendatud süsteemi tehakse tuvastatud puuduste kõrvaldamiseks muudatusi. Järgmise pooleteise kuni kahe aasta jooksul muudatuste arv eeldatavasti väheneb ja süsteem muutub stabiilsemaks. 2011. ja 2012. aastal jääb iga näitaja usaldusväärsuse indeks madalale kuni keskmisele tasemele. Kui analüüsi tegemiseks ja tulemuslikkuse hindamiseks on kasutada rohkem teavet, siis usaldusväärsuse indeks tõuseb. Alljärgnev loetelu sisaldab näitajaid, mille kohta kogutakse teavet, mida siis järelduste tegemiseks analüüsitakse. Näitajad on jagatud nelja valdkonda (tõhusus, sidusrühmade osalus, mõju ja tulemuslikkus). Enamik neist erinevad oma üksikasjalikkuse poolest, pakkudes teavet eri haldus- ja juhtimistasanditele.

Nr Nimetus Kirjeldus

1 Kooskõlastatuse indeks

Selle näitaja eesmärk on vastata küsimusele: „Kas Frontex on õigel ajal õiges kohas?”, näidates kavandatud ja operatsioonides kasutatud inimressursside seost operatsioonide käigus kinnipeetud ebaseaduslike rändajate arvuga.

2 Operatiivtegevuse päevade keskmine määr (IR)

Selle näitaja eesmärk on vastata küsimusele: „Mil määral kasutatakse kättesaadavaid (operatsiooni elluviimiseks eraldatud) inimressursse (IR) otseseks operatiivtegevuseks?”. Selleks võrreldakse operatiivtegevuse inimtööpäevi (operatsiooni elluviimiseks kulutatud päevi) kõigi operatsiooniga seotud inimtööpäevadega (sh nt ka reisimisele kulutatud ja jõudeaega).

3 Operatiivtegevuse päevade keskmine määr (TV)

Selle näitaja eesmärk on vastata küsimusele: „Mil määral kasutatakse kättesaadavaid (operatsiooni elluviimiseks eraldatud) tehnilisi vahendeid (TV) otseseks operatiivtegevuseks?”. Selleks võrreldakse operatiivtegevuse päevi (operatsiooni elluviimiseks

38/143


kulutatud päevi), mil kasutatakse tehnilisi vahendeid, kõigi operatsiooniga seotud päevadega (hõlmavad nt ka transpordile kulutatud ja jõudeaega), mil kasutatakse tehnilisi vahendeid.

4 Välisandmete õigeaegsus ja kvaliteet

Selle näitajaga hinnatakse välisallikatest saadud sisendit. Näitaja vastab küsimusele: „Kui suure hulga andmeid saab Frontex õigel ajal?”. Seda mõõdetakse nende andmete protsendina, mis saadakse õigel ajal ja mis on piisavalt täielikud ja kvaliteetsed.

5 Operatsiooniplaani elluviimise määr (IR)

Selle näitaja eesmärk on hinnata ühisoperatsioonide planeerimise tõhusust inimressursside kasutamise valdkonnas, tuues esile inimressursside kasutamise plaanide (inimtööpäevades, vastavalt ühisoperatsiooni vajadustele) ja nende elluviimise erinevused.

6 Operatsiooniplaani elluviimise määr (TV)

Selle näitaja eesmärk on hinnata ühisoperatsioonide planeerimise tõhusust tehniliste vahendite kasutamise valdkonnas, tuues esile tehniliste vahendite kasutamise plaanide (operatiivtegevuse päevades, vastavalt ühisoperatsiooni vajadustele) ja nende elluviimise erinevused.

7 Toodete kvaliteeditase

See näitaja vastab küsimusele: „Milliseks peavad väliskliendid Frontexi toodete kvaliteeti?”.

8 Toodete tarnimise õigeaegsus

Selle näitaja eesmärk on vastata küsimusele: „Kui õigel ajal Frontex oma tooteid ja teenuseid tarnib?”.

9 Reageerimisaeg

Selle näitaja eesmärk on hinnata, kui palju aega keskmiselt kulub operatsiooni alustamise soovituse aluseks oleva ebasoodsa sündmuse või suundumuse avastamisest kuni soovitusele vastava operatsiooni tegeliku alguseni.

10 Valvsuse indeks

Selle näitaja eesmärk on hinnata ühisoperatsioonide tõhusust sisemaal tabatud ebaseaduslike rändajate ja kõigi (piiril või sisemaal) tabatud või sisenemast takistatud ebaseaduslike rändajate suhtarvuna.

11 Eesmärkide saavutamise indeks

Selle näitaja eesmärk on hinnata mitmesuguste Frontexi projektide/operatsioonide algsete eesmärkide saavutamise tõhusust. Igal operatsioonil võivad olla eri eesmärgid.

39/143


12 Ressursside määr (vastuvõtva riigi IR)

See näitaja vastab küsimusele: „Kui suurel määral osalevad vastuvõtvad liikmesriigid operatsiooni(de)s?”. See on seotud inimressursside kaasatuse tasemega.

13 Ressursside määr (TV)

See näitaja vastab küsimusele: „Kui suurel määral osalevad vastuvõtvad liikmesriigid operatsiooni(de)s?”. See on seotud tehnilise varustuse kaasatuse tasemega.

14 Sidusrühmade rahulolu tase

Sidusrühmade rahulolu keskmine tase seoses Frontexi tegevuse, toodete ja teenustega.

15 Toodete kasutamise tase

See näitaja vastab küsimusele: „Kui suurel määral tagab Frontex riikide koostalitlusvõime i) ühiste tavade/standardite eduka kehtestamisega ja ii) otsustusprotsesse mõjutava teabe levitamisega?”. Selleks võrreldakse nende klientide arvu, kes kinnitavad toote kasutamist, nende klientide koguarvuga, kellele toode on tarnitud. Kasutust hinnatakse toote poolt kliendi planeerimis-, koolitus- ja/või operatiivtegevuse prioriteetidele avalduvat mõju käsitlevatele küsimustele antud vastuste põhjal.

16 Keskmine panus (IR)

Selle näitajaga hinnatakse Frontexi koordineeritud ühistes jõupingutustes osalemist. Seda hinnatakse liikmesriikide, Schengeni alaga ühinenud riikide ja kolmandate riikide keskmise panuse järgi ühisoperatsioonidesse inimtööpäevades.

17 Keskmine panus (TV)

Selle näitaja eesmärk on hinnata liikmesriikide, Schengeni alaga ühinenud riikide ja kolmandate riikide keskmist panust ühisoperatsioonidesse tehnilise varustuse osas.

18 Vastuvõtva liikmesriigi kulukohustuste suhe

Selle meetme eemärk on näidata, milline on vastuvõtvale liikmesriigile makstavate kavandatud (kulukohustustega seotud) hüvitiste ja külastavatele riikidele kavandatud hüvitiste suhe.

19 Vastuvõtva liikmesriigi hüvitiste suhe

Selle meetme eesmärk on näidata, milline on vastuvõtvale liikmesriigile makstud hüvitiste ja külastavatele riikidele makstud hüvitiste suhe.

40/143


20 Osalemise indeks

See näitaja vastab küsimusele: „Kui edukas on Frontex integreeritud piirihalduse rakendamisel, lähtudes nende riikide arvust, kes osalesid vähemalt ühes Frontexi koordineeritud operatsioonis?”. Selle näitajaga hinnatakse nende riikide arvu, kes osalevad Frontexi koordineeritud operatsioonide peamistes ja kõrvaltegevustes.

21 Ühiskasutuses ressursside kasutamine (IR)

See näitaja vastab küsimusele: „Kui suur osa Frontexi koordineeritud operatsioonides kasutatud inimestest eraldatakse ühiskasutuses ressurssidest? Teisisõnu – mil määral vastavad ühiskasutuses ressursid vajadustele?”.

22 Ühiskasutuses vahendite kasutamine (TV)

See näitaja vastab küsimusele: „Kui suur osa Frontexi koordineeritud operatsioonides kasutatud tehnilisest vahenditest eraldatakse ühiskasutuses vahenditest”.

23 Ühiskasutuses ressursside kasutusaste (IR)

Näitaja vastab küsimusele: „Kui suurel määral kasutatakse ühiskasutuses inimressursse?”.

24 Ühiskasutuses vahendite kasutusaste (TV)

Näitaja vastab küsimusele: „Kui suurel määral kasutatakse ühiskasutuses tehnilisi vahendeid?”

25 Eelarve täitmise määr (kulukohustustega seotud maksed)

See näitaja vastab küsimusele: „Milline on eelarveliste kulukohustuste tase?”.

26 Eelarve täitmise määr (tehtud maksed)

See näitaja vastab küsimusele: „Milline on eelarvest tehtud maksete tase?”.

Selle algatusega kaasneb tegevust kajastavates dokumentides (nt tööplaan) kirjeldatud toodete ja teenuste valmistamiseks kohaldatava siseprotsessi läbivaatamine (vt punkt 2.3.2).

2.3.2. Prioriteetide seadmine Lõppkasutajatel ja tarnete eest tasujatel peab olema tarnitava suhtes teatav usaldus ja mõistlikud ootused. Seepärast on vaja prioriteetide seadmise meetodit, mis äratab sidusrühmades selle usalduse. Frontexi haldusnõukogu liikmete esindajate koosolekul (1. juunil 2010) küsiti Frontexi klientidelt, milliseid projekte, tooteid ja teenuseid nad eelistavad.

41/143

Koosolekul kasutati prioriteetide seadmise meetodit, mis võimaldas saada kõikidelt osalejatelt tagasisidet ning koostada loetelu, mis kirjeldab interaktiivselt toodete ja teenuste portfelli. Selle tegevuse tulemus on esitatud 2. lisas. Lõpuks tuleb märkida, et 2011. aasta tööplaanis käsitletud Frontexi toodete ja teenuste portfelli kavandamise etapis tuli riskianalüüsist ja klientide vajadustest lähtudes tasakaalustada eri vajadused.

42/143

2.4. Frontexi operatsioonide portfell ja kavandamine

2.4.1. Operatsioonide osakond

2.4.1.1. Uued ettepanekud ja prioriteedid

2011. aasta operatiivtegevuse raskuskese lasub kagupoolsel välispiiril ning sellega kaasneb Bulgaaria ja Rumeenia aktiivne toetamine, et nad tuleksid toime võimalike uute rändevoogudega pärast ühinemist Schengeni alaga. Üldeesmärk on suurendada operatiivtegevuse üldist mahtu kuni 11% ja liikmesriikide osalust. Katseprojekti „Frontexi operatiivbüroo (FOO)” rakendamine Kreekas Pireuses: Pärast Frontexi operatiivbüroo (katseprojekt) avamist 1. oktoobril 2010 peaks operatiivtegevuse tõhusus ELi kagupoolsel välispiiril eeldatavasti suurenema. Maismaapiir:

� operatiivtegevus Kreeka-Albaania piiril viiakse üle ühisoperatsiooni Neptune alla (varem kuulus see ühisoperatsiooni Poseidon maismaaossa);

� 2011. aasta ühisoperatsiooni Poseidon maismaaosa laiendamine alalise operatsiooni võrra Kreeka-Türgi ja Bulgaaria-Türgi piiril (pärast Bulgaaria lõplikku ühinemist Schengeni alaga);

� uue mitmeaastase programmi loomine, mis hõlmaks ühist operatiivtegevust välisel maismaapiiril, sealhulgas ühisoperatsioone Jupiter ja Neptune ning võimalikku ühisoperatsiooni Eurocup 2012.

Merepiir:

� ühisoperatsioon Hermes asendatakse Joonia merel elluviidava ühisoperatsiooniga (ühisoperatsioon Aeneas);

� võimalik ühisoperatsioon Mustal merel (ühisoperatsioon Nereus) pärast Rumeenia ja Bulgaaria Schengeni alaga ühinemist tehtava riskianalüüsi põhjal.

Õhupiir:

� ühise operatiivtegevuse avatud ja paindlik rakendussüsteem.

43/143

Ühised tagasisaatmisoperatsioonid:

� tšarterlendude edasine tellimine; � pakkumismenetlus raamlepingu sõlmimiseks ja tšarterlendude tellimise

menetluse edasiarendamine. Inimkaubandusvastased meetmed

� Väljaõppinud küsitlusrühmade lähetamine mitmesse suure riskiga kohta ELi välispiiril, ka selleks, et parandada inimkaubanduse ohvrite avastamist Frontexi koordineeritud ühisoperatsioonide ajal (eriväljaõpet antakse koostöös suutlikkuse suurendamise osakonnaga).

� Kõnealuste rühmade ülesanne on koguda eriteavet inimkaubanduse võimalike ohvritega seotud suundumuste ja nende profiilide kohta; nende rühmade kogutud andmeid kasutatakse riskianalüüsi tegemiseks, et tulevaste ühisoperatsioonidega paremini inimkaubanduse vastu võidelda.

� Frontex julgustab sellest lähtudes vastuvõtvaid liikmesriike tagama võimalike ohvrite juhtumite suhtes järelmeetmete võtmist, jagades seda teavet pädevate riiklike asutustega.

2.4.1.2. Programmide edasine areng 2011. aastal (riskianalüüsi soovitused 1–9)

Poseidoni programm Poseidoni programmi põhiidee on arendada edasi alalisi organisatsioonilisi struktuure, nagu Euroopa patrullivõrgustik (EPN) ja kontaktpunktid ELi kagupoolsel välispiiril. Peamised eesmärgid on:

� tõhustada ebaseadusliku rände vastast võitlust, keskendudes Türgi ja Kreeka või Bulgaaria maismaapiirile, ning

� parandada piiriülese kuritegevuse avastamist ja vältimist, rakendades ühtlustatud ja sihipärast ühist operatiivtegevust.

Poseidoni piirkondliku programmi raames viiakse ellu Poseidoni ühisoperatsiooni mere- ja maismaaosa ning Attica projekti. Poseidoni ühisoperatsiooni mereosa (soovitused 1–4, 9) Rakendusperiood: alaline Eelarve: kuni 32% merepiiri sektori eelarvest Vastuvõttev riik: Kreeka Piiripunktide eksperdid, ülekuulamiseksperdid, sõelumiseksperdid (keda juhitakse Attica katseprojekti kaudu)

44/143

Varustuse vajadus: kiirkaatrid, ranniku patrulllaevad või ranniku patrullsõidukid, kergõhusõidukid, mobiilsed jälgimissüsteemid Poseidoni ühisoperatsiooni maismaaosa (soovitused 1–6, 8, 9) Rakendusperiood: alaline Vastuvõtvad liikmesriigid: Bulgaaria ja Kreeka; Schengeni ala laienemist käsitleva viimase riskianalüüsi põhjal eeldatakse Bulgaaria suuremat osalust Eelarve: kuni 50% maismaapiiri sektori eelarvest Ekspertide vajadus: patrull- ja vaatlustegevuse eksperdid, piiripunktide eksperdid, ülekuulamiseksperdid, sõelumiseksperdid (keda juhitakse Attica katseprojekti kaudu), kokku 350 eksperti Varustuse vajadus: soojuskaameratega varustatud sõidukid, kaasaskantavad soojuskaamerad/öönägemisseadmed, teenistuskoertega rühmad Attica projekt (soovitused 2, 4) Rakendusperiood: 2011. aasta märts–detsember Vastuvõttev liikmesriik: Kreeka Toimumiskohad: Ateena (tagasisaatmise koordineerimise büroo) ja Kreeka-Türgi piir (täpsed kohad määratakse kindlaks vastavalt operatiivvajadustele) Sõelumisekspertide vajadus: 10–12 eksperti kuus; tõlkide vajadus: 3–5 tõlki kuus Euroopa patrullivõrgustiku (EPN) raamprogramm Euroopa patrullivõrgustiku raamprogrammi põhiidee on arendada edasi alalisi piirkondlikke piirijulgeoleku koordineerimise struktuure. Peamised eesmärgid on:

� ühtlustada kättesaadavad vahendid ja kasutada neid tõhusalt, et suurendada teadlikkust olukorrast ja reageerimissuutlikkust/-võimet, et võidelda tõhusalt ebaseadusliku rände, inimeste ebaseadusliku üle piiri toimetamise ja muu piiriülese kuritegevuse vastu ning

� luua ühtlustatud ja paindlikud tegevuspõhimõtted ja töökord. Euroopa patrullivõrgustiku programmi raames viiakse ellu operatiivtegevust merel ja katseprojekte: Euroopa patrullivõrgustiku ühisoperatsioon Hera (soovitused 1, 3, 4, 9) Rakendusperiood: alaline Eelarve: kuni 18% merepiiri sektori eelarvest; Frontexi kaasrahastamist tuleks Hispaaniaga uuesti arutada Vastuvõtvad riigid: Hispaania Ekspertide vajadus: ülekuulamiseksperdid

45/143

Varustuse vajadus: piiratud arv avamere patrullsõidukeid, ranniku patrullsõidukeid, lennukeid Euroopa patrullivõrgustiku ühisoperatsioon Artemis (hõlmab praegusi ühisoperatsioone Indalo ja Minerva – soovitused 1, 3, 4, 9) Rakendusperiood: juuni–oktoober Eelarve: kuni 29% merepiiri sektori eelarvest Vastuvõtvad riigid: Hispaania Ekspertide vajadus: piiripunktide eksperdid, koerajuhid koos teenistuskoertega, vastuvõtva riigi ülekuulamiseksperdid, liikmesriikide ülekuulamiseksperdid Varustuse vajadus: vastuvõtva riigi ranniku patrullpaadid, liikmesriikide avamere patrullsõidukid, liikmesriikide ranniku patrullpaadid, vastuvõtva riigi / liikmesriikide lennuvahendid Euroopa patrullivõrgustiku ühisoperatsioon Aeneas (Joonia meri – soovitused 1, 3, 4, 9) Rakendusperiood: juuni–oktoober Eelarve: kuni 17% merepiiri sektori eelarvest Vastuvõtvad riigid: Itaalia, Kreeka Ekspertide/varustuse vajadus: otsustatakse riskianalüüsi põhjal Euroopa patrullivõrgustiku ühisoperatsioon Nereus (Must meri – soovitused 1–4) Rakendusperiood: seotud Bulgaaria ja Rumeenia ühinemisega Schengeni alaga (võimalik, et algab 2011. aasta märtsis) Eelarve: kuni 4% merepiiri sektori eelarvest, vajaduse korral eelarvet suurendatakse Vastuvõtvad riigid: Bulgaaria ja Rumeenia Ekspertide/varustuse vajadus: otsustatakse riskianalüüsi põhjal Lisaks eelnimetatud ühisoperatsioonidele viiakse Euroopa patrullivõrgustiku raamprogrammi raames ellu järgmised tegevused: Ühistegevus Läänemere piirkonna piirikontrolli koostööprojektiga, sealhulgas õpikojad ja operatiivtegevus merel, kui seda õigustab riskianalüüs. Seega jätkatakse ka asutustevahelist koostööd ja piirkondlike struktuuride toetamist Frontexi mitmeaastase tegevuskava kohaselt. Positsioneerimissüsteemi katseprojekt Selle katseprojekti põhiidee on jälgida Frontexi mereoperatsioonides kasutatavat varustust ja arvestada välja nendega seotud kulud. Ühilduva operatiivolukorra katseprojekt Selle katseprojekti põhiidee on suurendada liikmesriikide ja operatiivkeskuste (rahvusvahelised koordineerimiskeskused, kohalikud koordineerimiskeskused) eri

46/143

varustuse koostalitlusvõimet ning – EUROSURi arendamist toetava sammuna – aidata rahvusvahelistel koordineerimiskeskustel ja liikmesriikidel parandada olukorrateadlikkust ja reageerimisvõimet. Mereoperatsioonide keskuste katseprojekt Selle katseprojekti põhiidee on saada ülevaade liikmesriikide eri riigiasutuste mereoperatsioonide keskustest koos nende ülesannete ja kättesaadava varustuse kirjeldusega ning lisaks sellele – seoses Euroopa patrullivõrgustiku kontseptsiooniga – seada nende vahel sisse alaline operatiivkoostöö piiriülese kuritegevuse ja muu sarnase tegevuse valdkonnas. Ühtlustamise katseprojekt Selle katseprojekti põhiidee on ühtlustada mõisted, kontseptsioonid ja operatiivmenetlused ning võtta need ühtlustatud spetsifikatsioonid kasutusele ühistegevuses kasutatava varustuse puhul. Teavitusvahendite katseprojekt Selle katseprojekti põhiidee on juba väljatöötatud teavitussüsteemi automatiseerimine seoses JORA ja WebGISi projektiga. Mobiilsete operatiivüksuste katseprojekt Selle katseprojekti põhiidee on luua mobiilsed erirühmad, mis on varustatud asjakohaste seadmetega esmatähtsateks ja teisejärgulisteks tegevusteks. Kataloogi katseprojekt Selle katseprojekti põhiidee on koguda mereoperatsioonidega hõlmatud tegevuspiirkondade kohta usaldusväärset ja üksikasjalikku teavet, mis põhineks küsimustel, mida osalevad asutused tegevuse kavandamisel ja rakendamisel sageli küsivad. Pulsari programm 2010–2013 (soovitused 1, 5, 7, 9) Pulsari programmi põhiidee on rahuldada avatud ja paindliku rakendussüsteemi abil operatiivvajadused välisel õhupiiril. Peamised eesmärgid on:

� suurendada paindlikkust, et võidelda tõhusalt ebaseadusliku kaubandusega tegelevate kuritegelike võrgustike vastu,

� tõhustada koostööd Europoliga raskete piiriüleste kuritegude vastase võitluse alal ning

� edendada sihipärast ja tõhusat reageerimist tuvastatud piirijulgeoleku riskidele.

Pulsari programmi raames viiakse ellu neli ühisoperatsiooni ja kaks katseprojekti. Ühisoperatsioon Hubble

47/143

Rakendusperiood (esialgne): 2011. aasta veebruar/märts Eelarve: kuni 12% õhupiiri sektori eelarvest Vastuvõtvad riigid: kõik liikmesriigid Ekspertide vajadus: 30–40 Ühisoperatsioon Mizar (põhirõhk soovitusel 5) Rakendusperiood (esialgne): 2011. aasta mai/juuni Eelarve: kuni 10% õhupiiri sektori eelarvest Vastuvõtvad riigid: kõik liikmesriigid Ekspertide vajadus: 30–40 Ühisoperatsioon Hammer Rakendusperiood (esialgne): 2011. aasta september–november Eelarve: kuni 20% õhupiiri sektori eelarvest Vastuvõtvad riigid: kõik liikmesriigid Ekspertide vajadus: 30–40 eksperti ühe operatiivetapi kohta Ühisoperatsioon Meteor Rakendusperiood (esialgne): 2011. aasta aprill–mai Eelarve: kuni 10% õhupiiri sektori eelarvest Vastuvõtvad riigid: kõik liikmesriigid Ekspertide vajadus: 2–40 Viidete käsiraamatu katseprojekt Selle katseprojekti põhiidee on ajakohastada dokumentide kiire leidmise vahendit, katsetades ühisoperatsiooni ajal selle uusi versioone. Toode tuleb tarnida koolitusüksusele. Katseprojekt Vega Selle katseprojekti põhiidee on koostada (koos Europoliga) käsiraamat parimate vastumeetmete kohta, mille abil saab avastada ja kinni pidada rändajaid ebaseaduslikult üle piiri toimetajaid, kes kasutavad inimeste salaja üle piiri toimetamisel ja inimkaubanduses sisenemiskohana lennujaamu. Pluto programm Pluto programmi põhiidee on töötada välja ja viia ellu mitmesugused ühtlustatud ja sihipärased ühisoperatsioonidega seotud tegevused välisel maismaapiiril. Peamised eesmärgid on:

� tõhustada võitlust ebaseadusliku rände vastu, keskendudes maismaapiiril tuvastatud tegutsemisviisidele, seega

� parandada piiriülese kuritegevuse avastamist ja vältimist, � seada sisse tõhus asutustevaheline koostöö tolliasutustega ning � süvendada koostööd kolmandate naaberriikidega.

48/143

Selle programmi raames viiakse ellu ühisoperatsioonid Jupiter ja Neptune, võimalik ühisoperatsioon Eurocup 2012 ja katseprojekt „No stamps”. Ühisoperatsioon Jupiter (soovitused 1, 3–6, 8, 9) Rakendusperiood: kokku 3 kuud (4x3 nädalat rakendusetapi jaoks) Eelarve: kuni 10% maismaapiiri sektori eelarvest Vastuvõtvad liikmesriigid: Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Slovakkia, Ungari, Rumeenia Ekspertide vajadus: 110 Varustuse vajadus: soojuskaameraga sõidukid, kaasaskantavad soojuskaamerad, koerad koerajuhtidega, südamelöögidetektorid Ühisoperatsioon Neptune (soovitused 1, 3–6, 8, 9) Rakendusperiood: kokku 2 kuud (1x3 nädalat ja 2x nädalat rakendusetapi jaoks) Eelarve: kuni 7% maismaapiiri sektori eelarvest Vastuvõtvad liikmesriigid: Sloveenia, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, Kreeka Ekspertide vajadus: 70 Varustuse vajadus: soojuskaameraga sõidukid, südamelöögidetektorid, kaasaskantavad soojuskaamerad/öönägemisseadmed, teenistuskoerad koerajuhtidega Ühisoperatsioon Eurocup 2012 (soovitused 5, 6, 8) Rakendusperiood: planeerimisetapp 2011. aastal Eelarve: kuni 2% maismaapiiri sektori eelarvest Vastuvõtvad riigid: Poola, Ukraina Ekspertide vajadus, varustuse vajadus: kinnitatakse hiljem Katseprojekt „No stamps” Selle katseprojekti põhiidee on hõlbustada piiriülest teenust (liinirongid) osutavate raudteetöötajate tehtavat piirikontrolli Vastuvõttev riik: Poola Programm „Kontaktpunktid 2010–2013” (kõik soovitused asjakohast ja paindlikku lähenemisviisi järgides) Kontaktpunktide programmi põhiidee on arendada edasi ja kasutada kontaktpunkte ELi välispiiri valitud kohtades/piirkondades piirikontrolli ning patrull- ja vaatlustegevuse alase koordineeritud operatiivkoostöö alaliste platvormidena, et parandada piiriülese kuritegevuse avastamist ja vältimist. Peamised eesmärgid on:

� pakkuda kohalikele asutustele toetust, sealhulgas koolitust, � parandada kogemuste ja tavade süstemaatilist vahetamist, � edendada asutustevahelist koostööd ja koostööd kolmandate

naaberriikidega,

49/143

� luua võrgustik operatiivteabe vahetamiseks reaalajas ning � töötada välja alaline järelevalvesüsteem.

Kontaktpunktide programm toetab ka samades tegevuspiirkondades elluviidavaid ühisoperatsioone ja on Frontexi jaoks oluline ELi integreeritud piirihalduse kontseptsiooni rakendamise tõhusa suunamise vahend. Selle programmi raames viiakse ellu ühisoperatsioon „Kontaktpunktid” maismaa- ja õhuosa ning kaks täiendavat katseprojekti. Ühisoperatsiooni „Kontaktpunktid” maismaaosa Rakendusperiood: 2011. aasta jaanuar–detsember Eelarve: kuni 27% maismaapiiri sektori eelarvest Vastuvõtvad liikmesriigid: Bulgaaria, Eesti, Soome, Kreeka, Ungari, Läti, Leedu, Poola, Rumeenia, Slovakkia, Sloveenia Ekspertide vajadus: 255 Varustuse vajadus: soojuskaameraga sõidukid, kaasaskantavad soojuskaamerad/öönägemisseadmed, südamelöögidetektorid Ühisoperatsiooni „Kontaktpunktid” õhuosa Rakendusperiood (esialgne): kogu aasta Eelarve: kuni 20,5% õhupiiri sektori eelarvest Vastuvõtvad riigid: riskianalüüsi üksuse esitatud kontaktpunktide loetelu kohaselt Ekspertide vajadus: 100–150 Katseprojekti „Kontaktpunktid” mereosa (kohalikud koordineerimiskeskused) Selle katseprojekti põhiidee on luua mitmeaastase programmi raames ühiste mereoperatsioonide elluviimiseks alalised struktuurid, keskendudes peamiselt alalistele kohalikele koordineerimiskeskustele (kohalikud kontaktpunktid ja Euroopa patrullivõrgustik). Koordineerimiskeskuste katseprojekt Selle katseprojekti põhiidee on luua kontaktpunktide kontseptsiooni põhjal koostööd tegevates kolmandates riikides koordineerimiskeskused. Vastuvõtvad riigid: Ukraina, Moldova Eritegevus operatiivse koordineerimise valdkonnas Katseprojekt „Argonauts” (õhupiir, jätkatakse 2009. aastal tehtud tööd) Selle katseprojekti põhiidee on ajakohastada käsiraamatut reisijate massilise läbisõidu ohjamise kohta ELi välispiiril, võttes arvesse sündmust Eurocup 2012 (Eurocup 2012 planeerimistegevuse osana). Katseprojekt „Traffic Light” (õhupiir)

50/143

Selle katseprojekti põhiidee on suurendada ühisoperatsiooni mõju, kasutades veelgi enam õiguslikke, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) ning teadus- ja arendustegevuse aspekte, et leida ühine lahendus seoses külalisametnike täitevvolituste kasutamise ja sellega seotud menetlustega (nt sellega seoses SISi, templite ja muu õigusliku/rakendusliku sünergia kasutamine). Katseprojekt „Big Dipper” (õhupiir) Selle katseprojekti põhiidee on uurida võimalust toetada ELi lennukontaktametniku tegevust valitud kolmanda riigi sõlmlennujaamas, kui ühe või mitme liikmesriigi / Schengeni alaga ühinenud riigi ja ühe kolmanda riigi vahel on sõlmitud kahepoolsed kokkulepped. Katseprojekt Melita (tagasisaatmine) Vastuvõttev liikmesriik: Malta Tagasisaatmisekspertide vajadus: 10–12 kogu ühisoperatsiooni jaoks Tõlkide vajadus: 8–10 kogu ühisoperatsiooni jaoks (Madalmaades tõlkeosakonna hallatava tõlkide võrgustiku kasutamine, kuni üks nädal korraga) Rakendusperiood: 2011. aasta märts–november Ühised tagasisaatmisoperatsioonid (tagasisaatmine) Liikmesriikide järjepidev abistamine ühiste tagasisaatmisoperatsioonide korraldamisel ka tšarterlendude tellimise teel.

2.4.1.3. Riskianalüüsi programmid 2011

Programm INTELLOPS INTELLOPS on horisontaalne programm, mille eesmärk on parandada andmete haldamist ja kasutamist ühisoperatsioonides. Peamised eesmärgid 2011. aastal on:

� rakendada ühisoperatsioonides osalevate Frontexi ühiste toetusrühmade ja piirivalve kiirreageerimisrühmade (RABIT) jaoks väljatöötatud koolitusprogrammi;

� levitada ja ajakohastada käsiraamatut ja suuniseid, mis on mõeldud ülekuulamisrühmadele kasutamiseks ühisoperatsioonide ajal;

� levitada ühisoperatsioonide ajal rakendatavat standardset andmehaldamiskorda

� luua ekspertide erireserv, mida kasutataks järjepidevalt ülekuulamisrühmade moodustamiseks (Frontexi ühised toetusrühmad);

� viia ellu ja hinnata ühisoperatsioone, kasutades mõju hindamise näitajaid.

Programm FRONBAC

51/143

2009. aastal algatatud FRONBAC on kolmeaastane programm, mille eesmärgid on arendada edasi nii Frontexi kui ka piirivalve analüüsiüksuste analüüsistandardeid, pakkudes eri tasanditel mitmeaastast koolitusprogrammi, ning jõuda ühisele arusaamale metoodiliste kontseptsioonide, analüüsistandardite ja -struktuuride suhtes. Peamised eesmärgid 2011. aastal on:

� jätkata koolituse pakkumist ja töötada välja programmi järgmised etapid,

� levitada programmi raames koostatud suuniseid riskianalüüsi üksustele.

Eritegevus riskianalüüsi valdkonnas: Lisaks tavapärastele toodetele ja operatsioonidele on 2011. aastal oluline järgmine tegevus:

� 2010. aasta piiriületuse- ja sisserändealase teabe, analüüsi ja infovahetuse keskuse (CIREFI) teavitusülesannete ülevõtmisega seotud tegevus;

� webGISi edasiarendamine, rakendamine ja haldamine operatsioonide osakonnas;

� analüütilise toe arendamine ja kohandamine EUROSURi / ühise piirieelse olukorra luureteabepõhise ülevaate jaoks;

� Frontexi ühisoperatsioonide käigus inimestelt süstemaatiliselt teabe hankimine riskianalüüsi jaoks;

� 2010. aasta Aafrika konverentsi järelmeetmed; � jätkuvad jõupingutused inimkaubandusega seotud andmete

korrapäraseks kogumiseks ja Frontexi sellealase koordineeritud operatiivtegevuse toetamiseks, sealhulgas osalemine rahvusvahelistel inimkaubandusalastel kohtumistel ja konverentsidel; riskianalüüsi üksus (RAÜ) koostab inimkaubanduse eriaruande koos ajakohastatud riskiprofiilidega (jätkates 2010. aasta tegevust) ning püüab pidevalt saada riskiprofiilide ajakohastamiseks teavet Europolilt, Interpolilt ja liikmesriikide inimkaubanduse ekspertidelt, et oleks tagatud riiklike inimkaubandusalaste uurimistega seotud luureandmete ja teabe jagamine.

Olukorrast ülevaate saamise ja teabevahetusega seotud eritegevus Frontexi keskportaal FOSS (Frontex-One-Stop-Shop) Veebipõhine teabejagamisportaal. Projekti jätkamine kulgeb kavakohaselt. FOSSi esimene versioon on töökorras ja pälvinud liikmesriikide üldise heakskiidu. Käimas on FOSSi teise versiooni ärimudeli väljatöötamine, pidades silmas portaali ulatuslikumat kasutamist ja kasutades esimese versiooni väljatöötamisel saadud kogemusi.

52/143

Ühisoperatsioonide teabeedastamisrakendus JORA (Joint Operations Reporting Application)

Veebipõhine ühisoperatsioonidealase teabe haldamise portaal, mis on otseselt seotud ühisoperatsioonidealase teabe töötlemisega. Projekt kulgeb kavakohaselt. Frontexi meediamonitor (FMM) Veebipõhine meedia jälgimise portaal. Projekt kulgeb kavakohaselt. Esimene sisekasutuseks mõeldud katseversioon peaks valmima 2010. aasta neljandas kvartalis. Meediamonitori andmine liikmesriikide, Euroopa Komisjoni ja välispartnerite käsutusse on kavandatud 2011. aasta teise kvartalisse. Panus konkreetsetesse ELi programmidesse ja projektidesse: EUROSUR: Algatada ja toetada erimeetmeid, mille eesmärk on aidata liikmesriike saada täielikku ülevaadet olukorrast nende välispiiril ja suurendada nende õiguskaitseasutuste reageerimisvõimet

o olukorra- ja kriisiseirevahendi väljatöötamine o ühine piirieelse olukorra luureteabepõhine ülevaade

Hallata ja toetada vajadust mööda ühise piirieelse olukorra luureteabepõhise ülevaate analüütilist osa, sealhulgas GIS-rakenduste arendamist ning edendada arusaamist ühisest piirieelse olukorra luureteabepõhisest ülevaatest ja selle integreerimist riskianalüüsi. Kriisiseire: Toetada Euroopa Komisjoni ja asutuste koordineerimispüüdeid kriisiseire (valmisoleku) valdkonnas, et tagada olukorrateadlikkus ja parandada reageerimisvõimet (liikmesriigid, Euroopa Komisjon ja Frontex). Projekt HARMONY19: 2011. aastal aitab Frontex projekti ja selle tulemuste saavutamisele kaasa kinnitatud ajakava kohaselt, osaledes Frontexi pädevusse kuuluvates valdkondades projekti elluviimise metoodika väljatöötamisel ning aidates taotluse korral koostada liikmesriikide iga-aastaseid tegevuskavu.

19 Projekti „Harmony” eesmärk on parandada ELi asutuste koostööd ja ületada lõhe ELi poliitikakujundajate ja liikmesriikide operatiivtegevuse vahel.

53/143

2.4.2. Suutlikkuse suurendamise osakond 2011. aasta põhivaldkonnad Üldiselt on suutlikkuse suurendamise alane tegevus eelmises osas kirjeldatud oluliste ettevõtmistega juba hästi kooskõlastatud. Sellest tulenevalt on enamik suutlikkuse suurendamise osakonna jõupingutusi 2011. aastal keskendunud koolituse, teadus- ja arendustegevuse ning ühiskasutuses vahendite valdkonnas tehtava töö konsolideerimisele ja edasiarendamisele. Üha tähtsamaks muutuvad valdkonnad, mida käesolevas sissejuhatavas osas lähemalt käsitletakse, on eelkõige järgmised:

� vajaduste analüüs, � EUROSUR, � põhiõigused, � võltsitud dokumendid, � omavahendite soetamine.

Lisaks neile põhivaldkondadele tehakse jõupingutusi osakonna üldise tõhususe suurendamiseks, võttes kasutusele kvaliteedijuhtimise, tugevdatud projektijuhtimise ja tulemuslikkuse näitajad. Arendatavad kvaliteedijuhtimise põhivaldkonnad on rollidest ja eesmärkidest ühise arusaamise kujundamine ning avatud teabevahetuse, tugeva sidusrühmadele suunatuse ja pideva täiustamise menetluste edendamine. Peale selle tuleb kindlaks määrata põhiprotsessid ja need osakonnasiseselt ühtlustada. Kuna suutlikkuse suurendamise eest vastutavad liikmesriigid ja kuna Frontexi rahalised võimalused on üsna piiratud, peab suutlikkuse suurendamine maksimaalse mõju saavutamiseks toimuma tihedas koostöös võtmeosalejatega. Üks võimalus liikmesriikide suutlikkuse suuremaks mõjutamiseks on ühtlustada koolitus- ja tehnilised süsteemid, kuna koolitusel ning teadus- ja arendustegevusel on keskne roll. Seoses kolmandate riikide koostööga saaks osakond täiendavalt toetada suutlikkuse suurendamist kolmandates riikides, andes nii oma panuse Frontexi, ELi või liikmesriikide jõupingutustesse selles valdkonnas. Teadus- ja arendustegevuse ning koolitustegevuse võimalike partneritena paistavad Frontexi tööplaanides kõige olulisemate riikidena siiski silma Ameerika Ühendriigid ja Kanada. Vajaduste analüüs Üks Frontexi oluline eesmärk on töötada välja suutlikkusepõhise arengu kontseptsioon ja seda rakendada. Selle kontseptsiooni otsustav komponent on tulevaste suutlikkusalaste vajaduste analüüsimise jätkamine tihedas koostöös kõigi sidusrühmadega. Analüüsimisel võetakse arvesse järgmist:

54/143

� poliitiline tahe, nagu on avaldatud nõukogu järeldustes ja määrustes ning Euroopa Parlamendi resolutsioonides;

� teaduse ja tehnika pakutavad võimalused; � Frontexi riskianalüüs; � elluviidud operatsioonidest saadud kogemused; � tulevaste operatsioonide kontseptsioonid.

Peale selle kogub osakond teavet sidusrühmade keskpika perioodi ja pikaajaliste vajaduste kohta, kasutades selleks eri vahendeid, näiteks:

� suutlikkuse suurendamise osakonna iga-aastane sidusrühmade konverents, kus sidusrühmadele tutvustatakse ka tulemusi ja plaane;

� komisjoni teatised, nõukogu järeldused ja Euroopa Parlamendi resolutsioonid;

� võrgustikud, nagu riiklike koolituskoordinaatorite ja ühiskasutuses vahendite võrgustik;

� teadus- ja arendusprojektid ja -võrgustikud, näiteks teadus- ja arendustegevuse õpikojad;

� osalemine nõukogu ja komisjoni töörühmades (nt võltsitud dokumentide töörühm).

EUROSUR Euroopa piiride valvamise süsteemi (EUROSUR) arendamine jätkub Frontexi, komisjoni ja liikmesriikide tihedas koostöös. Frontexi suutlikkuse suurendamise osakond koordineerib nii liikmesriikide ja komisjoni toetamist kui ka Frontexi rolli arendamist EUROSURis. Peamine EUROSURiga seotud tegevus on EUROSURi katseprojekt, mille raames arendatakse ja demonstreeritakse asjakohase teabe vahetamist liikmesriikide ning liikmesriikide ja Frontexi vahel. Katseprojekti raames tutvustatakse 2011. aastal kuue riigi vahelist teabevahetust. Muu EUROSURi tegevus hõlmab järgmist:

� Frontexi panuse arendamine EUROSURi ühise piirieelse olukorra luureteabepõhise ülevaate kujul, mille koostab riskianalüüsi üksus;

� satelliidipiltide uurimine piirijulgeoleku huvides; seda teevad ühiselt suutlikkuse suurendamise ja operatsioonide osakond;

� seitsmenda raamprogrammi projektide juhtimine, et toetada EUROSURi edasist arengut;

� osalemine töörühmades, näiteks mereseire ühise teabejagamiskeskkonna alastes komisjoni töörühmades;

� võltsitud dokumendid. 2010. aasta riskianalüüsis soovitatakse Frontexil „[...] luua eksperdikeskus võltsitud dokumentide avastamiseks [...]”, kuna reisidokumentide kuritarvitamise risk üha

55/143

suureneb. Eesmärk on luua keskus, mis tegeleb kõigi võltsitud dokumentidega seotud aspektidega: teabe kogumise ja jagamisega, operatiivtoega, teadusuuringutega, koolitusega ja poliitika kujundamise toetamisega. Keskus oleks virtuaalne organisatsioon, mis ühendaks Frontexit ning liikmesriikide ja kolmandate riikide asutusi, teadusinstituute ja võimalik, et ka muid asutusi. 2011. aastal toimub koolituse ning teadus- ja arendustegevuse all tutvustatud võltsitud dokumentidega seotud tegevuse (piirikontroll) täiendav integreerimine ning tugevdatakse sidemeid riskianalüüsi ja ühisoperatsioonidega. See on aluseks eksperdikeskuse edasisele loomisele ning seepärast uuritakse ka sellise keskuse loomise ja sellealase koostöö võimalusi. Põhiõigused Põhiõigused, sealhulgas õigus rahvusvahelisele kaitsele ja inimkaubanduse-vastased meetmed, on kogu Frontexi tegevuse lahutamatu osa. Koolitustegevus – eriti ühine õppekava – on peamine vahend ühiste ja kõrgete Euroopa standardite edendamiseks põhiõiguste valdkonnas. 2011. aastal töötatakse välja ühine koolitusmetoodika ja koolitusmaterjalid Frontexi korraldatavate koolituskursuste ja riikliku koolitustegevuse jaoks. Seda tehakse tihedas koostöös liikmesriikide / Schengeni alaga ühinenud riikide ekspertidega, Euroopa asutustega (Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet (FRA), Euroopa Politseikolledž (CEPOL)) ja ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ametiga. Koolitusvahendeid ja -metoodikat kasutatakse võimalikult palju ka Frontexi enda töötajate koolitamiseks. Vahendite soetamine Nagu eespool märgitud, on n-ö piiratud operatiivsuutlikkuse arendamise tarvis tehnilise varustuse soetamine ja ametnike lähetamine Frontexi ühistesse tugirühmadesse teemad, mis on praegu päevakorral seoses Frontexi määruse muutmisega. Nõukogu 25. ja 26. veebruari 2010. aasta20 ja 3. juuni 2010. aasta21 järeldustes ELi liikmesriikide välispiiri haldamise kohta on nõutud, et Frontex otsustaks vajaduste hindamise põhjal ning kuludel ja tuludel põhinevat lähenemisviisi rakendades, millist varustust tuleb Frontexi koordineeritavaks tegevuseks soetada ja/või üürida/hankida. Järeldustes julgustatakse ka liikmesriike ja Frontexit kasutama maksimaalselt ära teiste liikmesriikide poolt CRATE raames kättesaadavaks tehtud varustust ning kutsutakse Frontexit üles teavitama nõukogu korrapäraselt varustuse tegelikust kasutamisest ja selle kättesaadavuse tagamiseks võetud meetmetest.

20 25. ja 26. veebruaril 2010. aastal toimunud justiits- ja siseküsimuste nõukogu 2998. istung. 21 3. juunil 2010. aastal toiminud justiits- ja siseküsimuste nõukogu 3018. istung.

56/143

Frontex uurib praegu kooskõlas nõukogu järeldustega ja haldusnõukogu taotlusel nn LEA uuringu abil omavahendite soetamise võimalusi. Haldusnõukogu otsustab uuringu tulemuste põhjal, kas seadmed ja varustus tuleks osta või liisida. Sellega seoses prognoositakse, et eri stsenaariumid (ostmine, liisimine, liikmesriikide ja Frontexi kaasomand ja teenuste hankimine) tagavad paindlikkuse. Lisaks sellele tuleb 2011. aastal uurida, kuidas toimida pärast muudetud Frontexi määruse vastuvõtmist. Liikmesriik ja Frontex võivad sõlmida kokkuleppeid lennuki või ka muu varustuse paindliku kättesaadavuse tagamiseks. Näiteks võiksid liikmesriigid ja Frontex iga-aastaste läbirääkimiste tulemusena sõlmida ametlikud kokkulepped nende inim- ja materiaalsete ressursside kohta, mida liikmesriigid järgmisel aastal agentuuri operatiivtegevuseks eraldavad. Peale selle lähetavad liikmesriigid muudetud Frontexi määruse põhjal teatud ajavahemikuks Frontexi peakorterisse külalisametniku staatuses piirivalvureid. Frontex kasutab lähetatud ametnikke süstemaatiliselt ühisoperatsioonides Frontexi ühiste toetusrühmade mehhanismi täiendusena.

2.4.2.1. Koolitus

Koolitusmissiooniks on luua piirivalvurite väljaõpetamiseks ühised tuumõppekavad, sealhulgas ELi piirivalve ühine alamastme tuumõppekava, ELi piirivalve ühine keskastme tuumõppekava ja ELi piirivalve ühine ülemastme tuumõppekava, neid edasi arendada ja pakkuda Euroopa tasandil koolitust liikmesriikide piirivalvurite õppejõududele ja juhendajatele. Frontexi ülesanne on töötada tihedas koostöös liikmesriikide ekspertidega välja ühised koolitusstandardid ja pakkuda täienduskoolituse kursusi ja seminare piirihalduse valdkonda kuuluvatel teemadel. Koolitustegevuse eesmärk on edendada Euroopa piirivalvurite kultuuri inimõiguste, eetika ja juhtimise alaste kõrgete standarditega.

Ühised õppekavad

ELi piirivalve ühine alamastme tuumõppekava on õppekava, mis pakub kõikide ELi liikmesriikide riiklikele piirivalve õppeasutustele, õppejõududele ja üliõpilastele mõõdetavaid ühiseid standardeid. 2011. aastal on kavas ühist alamastme tuumõppekava inimõiguste valdkonnas ja Lissaboni lepingust tulenevates valdkondades koostöös Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti (FRA), ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti ja liikmesriikide / Schengeni alaga ühinenud riikide ekspertidega ajakohastada.

Ühise alamastme tuumõppekava rakendamine Frontexiga töökokkuleppe sõlminud riikides – esimene etapp: tõlkimine ja teabelevitajate koolitamine

Ühiste koolitusmaterjalide koostamine

Seoses Frontexi ühisoperatsioonide ja partnerakadeemiatega korraldatakse liikmesriikide / Schengeni alaga ühinenud riikide määratud õppejõudude vahetus.

57/143

Eesmärk on anda piirivalveakadeemiate õppejõududele ühisoperatsioonidest parem arusaam, mis võimaldaks neil selle praktilise kogemuse riikliku tasandi koolitusse üle kanda.

ELi piirivalve ühine keskastme tuumõppekava on kavandatud ühise bakalaureuseõppekavana. See lähtub keskastme piirivalveametnike olukorrast ja vajadustest. Frontexi juhitav Euroopa eksperdirühm on juba visandanud õppekava ülesehituse ja nüüd vaadatakse see üle ja viimistletakse siseriiklike erinõuete kohaselt. Sellest tulenevalt luuakse õppekava rakendamise toetamise eest vastutav ülikoolide võrgustik. Keskastme piirivalveametnike ühise kraadiõppeprogrammi – sealhulgas ERASMUSe laadis üliõpilasvahetuse – uurimiseks ja koostamiseks seatakse sisse tihe koostöö väikese ülikoolide rühmaga.

ELi piirivalve ühine ülemastme tuumõppekava pakub kõrgetele piirivalveametnikele ELi õppeprogrammi, mille läbimisel saadakse Bologna protsessi põhimõtetele vastav magistrikraad. Õppekava koostatakse koostöös Euroopa ülikoolidega, järgides sama lähenemisviisi nagu ühise keskastme õppekava puhul. Praegu tehakse kindlaks ülikoole, kellega oleks võimalik edasisi suhteid luua ning õppekava arendada ja rakendada.

Frontexi kursus keskastme piirivalveametnikele on viienädalane kursus, mille eesmärk on suurendada kesktaseme piirivalveametnike arusaamist sellest, kuidas kogemuste ja teabe vahetamine aitab tõhustada koostööd ELi piiril. Samuti on selle eesmärk arendada ametnike juhtimis-, haldus- ja inglise keele oskust ning teadmisi põhiõigustest, avardades seega nende võimalusi osaleda ühistegevuses.

� 2011. aastal korraldatakse kesktaseme ametnikele neli kursust (igale kursusele oodatakse 16 eri liikmesriikide / Schengeni alaga ühinenud riikide / töökokkuleppe sõlminud riikide ametnikku)

Erikoolitus Erikoolitust kavandatakse Frontexi riskianalüüsi, ühisoperatsioonidest saadud kogemuste ja liikmesriikide panuse põhjal.

Võltsitud dokumendid

Võltsitud dokumentide avastamise erikursus seisneb kahenädalases koolituses dokumendispetsialistidele (kolmanda tasandi ametnikele), mille eesmärk on suurendada nende teadmisi trükitehnikast, ühisest terminoloogiast ning kahtlustäratavate dokumentide uurimisest ja analüüsimisest. Kursus lõpeb eksamiga. Koolituskursuse läbinud eksperdid peaksid hakkama oma riigis neid teadmisi jagama.

� 2011. aastal neli kursust

Võltsitud dokumentide tutvustusturnee on koolitustegevus, mis annab esimese astme piirivalveametnikele teavet riiklike ja Euroopa tasandi meetmete kohta, mida

58/143

võetakse võltsitud dokumentide avastamiseks. Turnee jooksul rõhutatakse ka esimese tasandi ametniku tähtsust selles tegevuses. Koolitus toimub osalevate ametnike töökohal, alates Euroopa suurematest lennujaamadest.

1. 2011. aastal neli tutvustusturneed lennujaamades

Koolitusvahend võltsitud dokumentide avastamiseks edasijõudnutele on esimese ja teise astme ametnike koolituse alus. Kvaliteetne koolitusvahend on välja töötatud.

Frontexi juhtimisel ja liikmesriikide ja Teadusuuringute Ühiskeskuse spetsialistide koostöös. Koolitusvahend sisaldab teavet ehtsate dokumentide valmistamise, võltsingute liikide, petturite ja biomeetrika kohta. Koolitusvahend on kättesaadav 29s liikmesriikide / Schengeni alaga ühinenud riikide / töökokkuleppe riikide keeles. Tõlkeõpikodades, mille eesmärk on tõlkida koolitusmaterjale, et need oleksid piirivalvuritele emakeeles kättesaadavad, koolitati eksperte ka omandatud teadmisi jagama. Lähtutakse põhimõttest, et kõikidele piirivalveametnikele õpetatakse samal tasemel samu teadmisi nende emakeeles.

Teabelevitajate koolitusi või tõlkeõpikodasid korraldatakse vastavalt vajadusele.

Koolitusvahend võltsitud dokumentide avastamiseks algajatele on välja töötatud nende töötajate koolitamiseks, kelle tööülesanded ei ole otseselt seotud piiri valvamisega. Frontex hakkab seda koolitusvahendit kasutama asjakohaste sihtrühmade õpetamiseks ja taotluse korral saavad seda kasutada ka liikmesriigid / Schengeni alaga ühinenud riigid.

2011. aastal korraldatakse riskianalüüsi abil kindlaksmääratud kohtades konsulaartöötajate koolitus.

Lennumeeskonna koolitus

Lennumeeskonna koolituse eesmärk on suurendada lennuohutust ja lennumeeskonna pädevust ning töötada välja liikmesriikide / Schengeni alaga ühinenud riikide piirivalve lennumeeskondade ühised koolituseeskirjad, parandades nii nende võimalusi teha ühisoperatsioonide ajal operatiivkoostööd.

Meeskonna koostöövõime

� 2011. aastal toimub 10 kursust (iga kursus on 10 osalejale)

Õhul ja merel toimuva tegevuse koordineerimise koolitus

� 2011. aastal toimub 2 õhu-mere kursust (kumbki kursus on 14 osalejale)

Mägedes ellujäämise koolitus

� 2011. aastal toimub 4 koolituskursust (iga kursus on 10 osalejale)

Infrapuna-otsinguseadmete operaatori koolitus

59/143

� 2011. aastal toimub 2 kursust (kumbki kursus on 8 osalejale)

Merel ellujäämise koolitus

� 2011. aastal toimub 10 kursust (iga kursus on 10 osalejale)

Öönägemisprillide kasutamise koolitus

� 2011. aastal toimub 2 öönägemisprillide kasutamise kursust (kumbki kursus on 6 osalejale)

Meeskonnavahetuse kursus: 2011. aastal toimub 2 meeskonnavahetuse kursust (kumbki on 8 osalejale)

Ühiste lennumeeskonna koolituseeskirjade käsiraamat

Ärandatud sõidukid

„Ärandatud sõidukite avastamise seminarid: esimene tase” on nädalane teabelevitajate koolitus, mille eesmärk on suurendada piirivalveametnike töö tulemuslikkust, teadmisi ja oskusi ärandatud sõidukite avastamise valdkonnas.

� 2011. aastal toimub 10 esimese taseme seminari (iga seminar on 15 osalejale)

� 2011. aastal toimub 10 teise taseme seminari (iga seminar on 15 osalejale)

� 2011. aastal toimuvad esimese taseme õpikojad tõlkijatele

� 2011. aastal toimub 2 teise taseme õpikoda tõlkijatele

� Frontexi koolituskursuse läbinud teabelevitajad peaksid oma koduriikides korraldama 100 riiklikku koolitusüritust.

Muud koolitusvaldkonnad

Teenistuskoerte juhtimise ühised eeskirjad annavad koerajuhtidele suuniseid ja kehtestavad koerte õpetamise eeskirjad. Liikmesriikide / Schengeni alaga ühinenud riikide ja töökokkuleppe sõlminud riikide ekspertide toel toimuvas neljas õpikojas töötatakse välja koerajuhtide täiendusõppe vahend.

� 2011. aastal kasutatakse ühist koolitusvahendit 80 riikliku instruktori koolitamiseks.

Piirivalve kiirreageerimisrühmade (RAPID) koolitamine ja õpikojad on mõeldud kiirreageerimisreservi liikmetele nõuetekohase koolituse pakkumiseks.

� 2011. aasta märtsist novembrini peaks toimuma 9 piirivalve kiirreageerimisrühmade sissejuhatavat koolituskursust

� 2011. aasta veebruarist detsembrini on kavas korraldada 9 piirivalve kiirreageerimisrühmade õpikoda

60/143

Schengeni hindajate koolitus (SchEval). Schengeni hindajate algkursus on liikmesriikide / Schengeni alaga ühinenud riikide nimetatud ekspertidele mõeldud ühenädalane koolituskursus, mis keskendub hindamismissiooni täitmisele. Juhtivate ekspertide kursus on liikmesriikide / Schengeni alaga ühinenud riikide nimetatud kogenud ekspertidele mõeldud kahepäevane koolituskursus, mille käigus õpetatakse neid hindamismissiooni ette valmistama ja juhtima.

� 2011. aastal toimub 2 algkursust: esimene aprillis (Poolas), teine septembris (Leedus)

� 2011. aastal toimub 1 juhtivate ekspertide kursus, mis peaks toimuma märtsis (Soomes)

Põhiõigustealase koolitamise metoodika töötavad 2011. aastal välja liikmesriikide ja Schengeni alaga ühinenud riikide eksperdid tihedas koostöös Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti ja ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ametiga. Selle metoodika eesmärk on aidata liikmesriikide / Schengeni alaga ühinenud riikide koolitajatel suurendada piirivalveametnike teadmisi ja oskusi põhiõiguste kaitse valdkonnas.

Inimkaubanduse ühine õppekava / koolitusvahend töötatakse välja 2010. aasta riskianalüüsi soovituste põhjal. See on ühine alus inimkaubanduse vältimise ja selle vastu võitlemise ning ohvrite inimväärikust ja põhiõigusi austava kohtlemise alasele koolitusele. Koostööd tehakse mitmesuguste ELi asutuste ja rahvusvaheliste organisatsioonidega.

Ühise tagasisaatmisega tegelevate ametnike standardkoolitus on parimatel tavadel põhinev ja liikmesriikide / Schengeni alaga ühinenud riikide saatemeeskonna juhtidele mõeldud koolitus, mille eesmärk on suurendada ühiste standardmenetlustega nende üldist töövõimet ning tagada repatrieerimislendude ohutusmeetmete võtmise korraldamine ja nende rakendamine nii riiklikul tasandil kui ka Frontexi koordineeritud tegevuse käigus, näiteks ühiste tagasilendude ajal.

Spetsialistide/keeleõpetajate koolitus on lennujaamas töötavatele teabelevitajatele mõeldud erikoolitus. See peaks jõudma suure arvu lennujaamas töötavate piirivalvuriteni ja tõstma nende inglise keele oskuse tasemeni, mis on vajalik igapäevaste ülesannete täitmiseks lennujaamas ja ka Frontexi koordineeritud ühisoperatsioonide ajal.

Seminarid kolmandatele riikidele on kavandatud ühenädalase kursusena, mille eesmärk on parandada kolmandate riikide koolitajate teadmisi ja oskusi piirikontrolli / patrull- ja vaatlustegevuse ja juhtimise valdkonnas. Välja on töötatud ühine koolitusvahend ja seminaride korraldamiseks saab kasutada Frontexi koolitajaid.

Frontexi koolitusüksus korraldab ja juhib seminare tihedas koostöös Frontexi välissuhete ametnikega.

61/143

Koolitustegevus operatsioonide osakonna programmide osana

Küsitlevate ametnike koolitus on välja töötatud programmi INTELOPS raames. Põhieesmärk on pakkuda süstemaatilist koolitusraamistikku Frontexi koordineeritud ühisoperatsioonides osalevatele ülekuulamisrühmadele.

� 2011. aasta koolitustegevus: kuni 8 koolitusüritust

Kreekast tagasisaatmise koolitus saateametnikele on erikoolitusmoodul, mis aitab kaasa Attica programmi elluviimisele ja püüab suurendada Kreeka saateametnike töövõimet ja Kreeka suutlikkust korraldada/viia ellu tagasisaatmist riiklikul tasandil ja Frontexi koordineeritud ühiste tagasilendude ajal.

� 2011. aasta koolitustegevus korraldatakse vastavalt Kreeka ja Frontexi operatiivvajadustele.

� Eelarve: kuulub ühise tagasisaatmisega tegelevate ametnike standardkoolituse alla.

Kontaktpunktide külalisametnike ettevalmistuskursus on välja töötatud välispiiri kontaktpunktidesse lähetatavate ekspertide koolitamiseks. Ettevalmistuskursus koosneb kahest osast: nn Frontexi osa, mis on mõeldud kõigile lähetatud ametnikele ja toimub keskasutuses, ja riiklik ettevalmistus, mis toimub asjakohastes kontaktpunktides. Täiendava ettevalmistuse eesmärk on ajakohastada külalisametnike teadmisi ja oskusi ühisoperatsioonide kontaktpunktide olukorda silmas pidades.

Võrgustike loomine ja koostöö sidusrühmadega

Riiklikud koolituskoordinaatorite võrgustik on määratud riiklike ekspertide alaline ametlik võrgustik – koolitusüksuse partnerid liikmesriikidest / Schengeni alaga ühinenud riikidest ja Frontexiga töökokkuleppe sõlminud riikidest. Riiklikud koolituskoordinaatorid osalevad kõigis koolitusprojektide etappides ja on olulise tähtsusega kõigi riikidega peetava koolitusküsimustealase kahepoolse otsese teabevahetuse toimumise seisukohalt.

� 2011. aastal toimub 3 konverentsi (esimeses kvartalis, 26.–27. mail 2011, kolmandas kvartalis)

Frontexi partnerakadeemiad on liikmesriikide riiklike piirivalveakadeemiate võrgustik, mis toetab Frontexi koolitusi, võõrustades Frontexi koosolekuid ja koolitusüritusi. 2011. aastal partnerakadeemiate arv suureneb ja uuritakse partnerakadeemiate võrgustiku tegevuse ulatuse laiendamise võimalusi.

� 2011. aastal toimub 3 konverentsi (esimeses kvartalis, 23.–24. mail 2011, neljandas kvartalis)

Frontexi virtuaalne aula on veebipõhine koolitusplatvorm, mis sisaldab teavet 35 riigi piirihaldussüsteemide ja Frontexi koolitusüksuse kohta.

62/143

Virtuaalset aulat arendatakse Frontexi raames edasi. Veebilehel leiduva teabe hulga märkimisväärne suurenemine peaks kasutajaid juurde tooma.

Schengeni hindajate koolitus (SchEval): ekspertide komitee on Schevali ekspertidest/koolitajatest koosnev organ, mis peaks korrapäraselt kohtuma, et arutada Schengeni poliitika viimaseid suundumusi koolituse valdkonnas, et süstemaatiliselt üle vaadata koolitusprogramme ning määrata kindlaks edasised sammud Schengeni hindajate koolituse ja hariduse valdkonnas.

� Üks koosolek 2011. aasta veebruaris (Soomes)

Koertejuhtimise strateegiline komitee koosneb kõikide liikmesriikide / Schengeni alaga ühinenud riikide koertekoolituskeskuste juhtidest. Komitee vastutab ühiste teenistuskoerte juhtimise eeskirjade rakendamise juhendamise eest.

� Üks koosolek 2011. aasta septembris

Võltsitud dokumentide avastamise spetsialistide komitee koosneb 26 liikmesriigi / Schengeni alaga ühinenud riigi ja Teadusuuringute Ühiskeskuse ekspertidest. Komitee toetab Frontexi koolitusüksust võltsitud dokumentide avastamise alaste koolituskursuste ja -vahendite kindlaksmääramisel, arendamisel ja hindamisel.

� Koosolekud 2011. aastal

Lennumeeskondade koolitamise koordineerimisrühm koosneb liikmesriikide / Schengeni alaga ühinenud riikide lennuüksuste juhtidest. Rühm kohtub korrapäraselt, et hinnata koolituskursustele antud tagasisidet, määrata kindlaks liikmesriikide / Schengeni alaga ühinenud riikide koolitusvajadused ja koolituse sisu, kavandada koolitusega seotud tegevust ja anda nõu ühiste lennumeeskonna koolituseeskirjade käsiraamatu loomise, arendamise ja rakendamise kohta.

� 2 koosolekut 2011. aastal

2.4.2.2. Teadus- ja arendustegevus

Teadus- ja arendustegevusega seotud missioon on jälgida välispiiri kontrolli ja valvamise seisukohalt oluliste uuringute arendamist ning edastada see teave komisjonile ja liikmesriikidele. Frontex teeb ka tihedat koostööd komisjoniga, püüdes mõjutada ELi rahastatud teadusuuringuid, et need vastaksid piirijulgeoleku vajadustele. Teadus- ja arendustegevus peab olema aluseks EUROSURi ja automatiseeritud piirikontrolli arengule, mis on kaks prioriteetset valdkonda. Piirikontroll

63/143

2011. aastal piirikontrolli arenguprogrammi raames elluviidavad projektid ja tegevus keskenduvad võrreldava tasemega ja puudusteta tõhusa ja tulemusliku piirikontrolli arendamisele ja rakendamisele välispiiril. Selleks jagavad liikmesriikide piirivalveametid teiste piirivalve-/riigiametitega asjakohast operatiivteavet nii riiklikul kui ka rahvusvahelisel tasandil.

Eelmise aasta edukat lähenemisviisi parimate tavade ja suuniste kujundamisele arendatakse edasi, nüüd seoses reisijaid käsitleva eelteabega (API). Euroopa Komisjon võtab 2011. aastal ette reisijaid käsitleva eelteabe läbivaatamise.

Direktiiv, milles oleksid sätestatud parimad tavad ja suunised, oleks väga oluline. Samal ajal saaks sätestada uued ideed reisijaid käsitleva eelteabe kohta.

2011. aastal jätkub automatiseeritud piiriületussüsteemide alaste parimate tavade ja suuniste edasiarendamine.

Piiripunktides tuvastamist saab veelgi parandada. Jätkatakse mitut 2010. aastal käivitatud algatust ja alustatakse uusi.

Selle programmi raames on 2011. aastal kavas rakendada järgmisi projekte.

Dognose 2011 (Dognose 2010 jätk)

Võltsitud dokumentide avastamine (seadmed) on liikmesriigiti erinev. Seetõttu peetakse võltsitud dokumentide avastamise parimate tavade ja suuniste väljatöötamist oluliseks etapiks välispiiril toimuva piirikontrolli edasisel ühtlustamisel.

Põhitegevus:

Sõidukitesse/konteineritesse peidetud inimeste avastamine: õpikoda seitsmenda raamprogrammi raames valitud konsortsiumiga (vt tehisnina pakkumiskutse)

Võltsitud dokumendid: koordineerimine projektiga MISA (õhupiiri sektor – seotud võltsitud dokumentidega) ja koolitus. Võltsitud dokumentide esmatasandi avastamise jaoks vajalike eelduste kindlaksmääramine (kaasa arvatud elektroonilised dokumendid)

Käitumise analüüs: sõltub praeguse AVATARi õpikoja tulemustest

Rakendusperiood: 2011. aasta jaanuar–detsember

Eelteave

Reisijaid käsitleva eelteabe direktiiv (29. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/82/EÜ) ei ole ühtlustanud liikmesriikide lähenemisviisi vedajatelt nõutavale teabele. Võttes arvesse, et Euroopa Komisjon hakkab direktiivi (2011. aastal) üle vaatama ja olles konsulteerinud Euroopa Komisjoniga, on jõutud järeldusele, et reisijaid käsitlevat eelteavet aktiivselt kasutavate liikmesriikide nõuded tuleb ühtlustada. Samal ajal võib reisijaid käsitleva eelteabega seotud parimate tavade ja suuniste

64/143

väljatöötamine olla kindlaks aluseks reisijaid käsitleva eelteabe kasutamist kaaluvatele liikmesriikidele.

Lisaks uuritakse täiendavate eelteabe kogumise vahendite (nt broneeringuinfo) kasulikkust piirijulgeoleku tagamisel.

Paralleelselt sellega korraldatakse hulk õpikodasid, keskendudes eelteabe tulevaste vajaduste kindlaksmääramisele ning samal ajal piiriületuse hõlbustamisele. Õpikodades kohtuvad lennunduse eri sidusrühmad.

Põhitegevus:

� parimate tavade ja suuniste väljatöötamine reisijaid käsitleva eelteabe praegusteks ja tulevasteks rakendusteks, luues nii kõikidele sisenevatele reisijatele ühise riskihindamiskünnise, olenemata riigist, kuhu saabutakse;

� reisijaid käsitleva eelteabe edasiarendamise algatamine;

� täiendavate eelteabe kogumise vahendite vajaduse kindlaksmääramine (sealhulgas hindamine).

� Rakendusperiood: 2011. aasta jaanuar–detsember

Automatiseeritud piiriületussüsteemid ja biomeetrika

Automatiseeritud piiriületussüsteemide parimaid tavasid ja suuniseid käsitlev dokument oli esimene omataoline ELis. 2011. aastal arendatakse seda alusdokumenti edasi eri valdkondades, kus liikmesriigid on leidnud või leiavad lahendusi (nt kolmandate riikide kodanike automatiseeritud piiriületus) või milles Euroopa Komisjon teeb õigusloomeettepanekuid.

Põhitegevus:

� parimate tavade ja suuniste väljatöötamine suurema hulga nõuete rakendamiseks (nt ID-kaardid, registreeritud reisijate programm, kolmandate riikide kodanikud), et hõlpsam piiriületus oleks kättesaadav suuremale isikute rühmale;

� teise põlvkonna automatiseeritud piiriületussüsteemide edasiarendamise järelmeetmed.


Teadus- ja arendustegevuse foorum

2011. aasta teadus- ja arendustegevuse foorumi projektiga luuakse platvorm, et teha kindlaks need valdkonnad, milles parimate tavade ja suuniste väljatöötamine võiks täita või aitaks täita olemasolevaid lünki. Teadus- ja arendustegevuse foorumi projekti tulemuste puhul ei piirduta aga eeldatavasti teadus- ja arendustegevuse küsimustega, vaid need hõlmavad ka muid suutlikkusega seotud valdkondi (näiteks koolitusvajadusi). See projekt hõlmab ka suutlikkuse suurendamise osakonna iga-aastast sidusrühmade konverentsi.

65/143

Põhitegevus:

� välispiiril tekkivate ühiste praktiliste probleemide kindlakstegemine ning uute seadmete/süsteemide kasutuselevõtt;

� kindlakstehtud praktiliste probleemide sidumine võimaluse korral seitsmenda raamprogrammi raames toimuvate teadusuuringutega;

� nende probleemide lahendamisega seotud (parimate) ühiste tavade ja suuniste väljatöötamise võimaluste kindlakstegemine.


Patrull- ja vaatlustegevus

Patrull- ja vaatlustegevuse arenguprogrammi projektid ja tegevus keskenduvad 2011. aastal tõhusa ja tulemusliku patrull- ja vaatlustegevuse arendamisele ja rakendamisele.

Üks 2011. aasta põhitegevus on EUROSURi katseprojekti teise ja kolmanda etapi väljatöötamine; see katseprojekt näeb ette EUROSURi sõlme loomise ja katsetamise ning selle installeerimise osalevates liikmesriikides ja Frontexis.

Uuritakse mitut patrull- ja vaatlustegevuses olevat lünka ja jälgitakse mehitamata õhusõidukite süsteemide käimasolevat arendamist patrull- ja vaatlustegevuse jaoks. Samal ajal uuritakse liikmesriikide piirivalveteenistuste teabeseisundi parandamise võimalusi (otse või EUROSURi kaudu osutatava Frontexi lisateenusena).

Selle programmi raames on 2011. aastal kavas ellu viia järgmisi projekte.

EUROSUR

EUROSURi katseprojekti hakati ellu viima 2010. aastal. See näeb ette piirivalvesüsteemide ja -mehhanismide omavahelise sidumise ja tõhustamise liikmesriikide tasandil, sealhulgas riikliku koordineerimiskeskuse loomise igas liikmesriigis. Siseasjade peadirektoraat on palunud Frontexil luua neid riiklikke koordineerimiskeskusi ühendava EUROSURi tuumvõrgustiku. Pärast esialgset 6 liikmesriigi riiklike koordineerimiskeskuste ja Frontexi ühendamist tuleks EUROSURi katseprojekti 2011. aastal laiendada nii paljudesse riiklikesse koordineerimiskeskustesse kui võimalik.

Samal ajal tuleb edasi arendada ühist piirieelse olukorra luureteabepõhist ülevaadet (Frontexi vaatluskeskuse ja riskianalüüsi üksusega konsulteerides ja tihedalt koostööd tehes), et see annaks EUROSURi võrgustikule tõelist lisandväärtust.

66/143

Põhitegevus:

� osalevad liikmesriigid lepivad kokku teabevahetusnõuetes. Luuakse tugiandmete ja sõnumite mudel (laiendatav);

� esimese sõlme loomine Frontexis ja selle katsetamine;

� sama sõlm luuakse ka osalevates riiklikes koordineerimiskeskustes ja toimub esmane teabevahetus;

� tarkvara (andmemudel ja liidesed) edendamine, et tulla toime riiklike koordineerimiskeskuste ja Frontexi teabevahetusvajaduste võimaliku suurenemisega;

� EUROSURi katseprojekti laiendamine võimalikult paljudesse riiklikesse koordineerimiskeskustesse;

� EUROSURi sõlmede kaasaskantava, mobiilse ühenduvuse kavandamine, prototüübi loomine ja tutvustamine;

� ühise piirieelse olukorra luureteabepõhise ülevaate teenused.


Kaugseire ja -avastamine

Valdkond, millega tuleb tegeleda, on väikeste objektide (sealhulgas inimeste) avastamine keeruliste geofüüsikaliste omadustega (näiteks metsad) piirialadel (mida maismaapiiriga liikmesriigid on märkinud suutlikkuses esineva puudusena). Teine valdkond, mida see projekt hõlmab, on piiripatrullidele (kohalikust) olukorrast ülevaate andmise suutlikkuse arendamine.

Põhitegevus:

� uuring mehitamata õhusõidukite süsteemide kasutamise kohta Euroopa piirivalves – tõhusus, majanduslik otstarbekus ja teenuse jõudlus;

� tuvastustehnoloogiad ja laia piiriäärse ala jälgimine;

� väikeste huvipakkuvate objektide tuvastamine piiriäärsete alade metsades, järvedel ja jõgedel;

� autonoomsete kontrolli- ja kommunikatsioonisüsteemide kasutamisvõimalused patrull- ja vaatlustegevuses.


Luureteave ja teabevahetus

Selle projekti raames 2011. aastaks kavandatud tegevus on suures ulatuses 2010. aastal alustatud tegevuse loogiline jätk. Põhirõhk on teabe hankimise ja haldamise edasiarendamisel (ja koos sellega olukorrast üksikasjalikuma ülevaate

67/143

saamisel) liikmesriikides ja/või Frontexis. Kavandatud tegevus soodustab EUROSURi edasiarendamist.

Frontexi ja väliste sidusrühmade teadus- ja arendustegevuse valdkonna suhtlus- ja teabevahetusplatvormi Border-Technet rakendamine on lubamatult hilinenud. 2011. aastal on kavas rakendada selle piiratud versiooni, mis rahuldab teadus- ja arendustegevuse üksuse esmavajadused.

Põhitegevus:

� Frontexi sündmuste kohta reaalajas teabe kogumise süsteemi laiendamine (lisakeeled / uued analüüsimisvõimalused / EUROSURi katseprojektiga integreerimise tagamine);

� sotsiaalse meedia uurimine ja kasutamine luureteabe kogumiseks, varajaseks hoiatamiseks, arvamustega tutvumiseks ja suundumuste analüüsiks;

� Border-Technet portaali (piiratud versiooni) rakendamine;

� võrgustike näidissidumine (Soome ja Eesti TETRA võrgustike sidumine), 2010. aasta töö jätk – lepingu allkirjastamine 2010. aastal (maksmine 2010. aasta eelarvest);

� avaliku teabe kogumine ja selle koondamine, et parandada julgestusläbivaatust (nt ELi sisenevate reisijate puhul);

� rändajate salaja üle piiri toimetajate ja sellega seotud piiriüleseid kuritegusid toimepannud isikute Interneti-jälje uuring.


Muu tegevus

Piirijulgeolekusse tehtavate investeeringute kulutasuvuse analüüsi väljatöötamine

Abivahendite komplektil põhinev integreeritud lähenemisviis kulutasuvuse analüüsile ja otsuste tegemisele Euroopa piirijulgeolekusse tehtavate investeeringute analüüsimiseks.

Rakendusperiood: 2011. aasta märts–detsember

Teadus- ja arendustegevuse üksuse teavituskülaskäigud liikmesriikidesse

Jätkuvad külaskäigud liikmesriikide piirivalveametitesse ja teistesse piirijulgeolekuga seotud riigiasutustesse.

Korruptsioonivastased meetmed

68/143

Eetikauuringu jätkuna hakatakse tegema uut uuringut, et määrata kindlaks piirivalveametite korruptsioonivastased meetmed ja neid soovitada.

2.4.2.3. Ühiskasutuses vahendid

Ühiskasutuses vahenditega seotud missioon seisneb Frontexi ja liikmesriikide reageerimisvõime parandamisele kaasaaitamises. Frontex peab tagama piisavate operatiivvahendite kättesaadavuse ja kasutatavuse.

2011. aastal jätkab Frontex koos liikmesriikidega kiirreageerimisreservi, Frontexi ühiste toetusrühmade ja ühendatud tehnilise varustuse haldamist ja arendamist. Frontex võtab järelmeetmeid seoses 2010. aastal Frontexi haldusnõukogu antud volituste kohaselt tehtud teostatavusuuringuga, mis käsitleb Frontexi koordineeritud tegevuse tehnilist varustust, kaasa arvatud piiratud operatiivsuutlikkuse jaoks töötajate tagamise võimalusi.

Lisaks sellele arendatakse Frontexi ühiseid toetusrühmi ja tehnilise varustuse reservi kooskõlas tulevaste Frontexi määrusesse tehtavate muudatustega. Frontexi ühised toetusrühmad

Erilist tähelepanu pööratakse ametlikult loodavatele Frontexi ühistele toetusrühmadele, kust hakatakse süstemaatiliselt lähetama külalisametnikke Frontexi koordineeritud ühisoperatsioonidesse.

Frontexi ühiste toetusrühmade mehhanismi arendamine

Frontexi ühiseid toetusrühmi arendatakse edasi muudetud Frontexi määruse põhjal. Täpsustatakse profiilide ja arvudega seotud nõudeid ja uuritakse Frontexi ühiste toetusrühmade kasutamise suurendamise võimalusi. Lisaks sellele hallatatakse külalisametniku staatusega piirivalvurite lähetamist Frontexisse. Peale selle võetakse arvesse INTELLCAP 2010 tulemusi.

Põhitegevus:

� uuring Frontexi ühiste toetusrühmade ja lähetatud piirivalvurite profiilide ja arvu kindlaksmääramiseks,

� Frontexi ühiste toetusrühmade valimine,

� Frontexi ühiste toetusrühmade 2012. aasta koolitusprogrammi kindlaksmääramine koos koolitusüksusega,

� piirivalvurite lähetamine.

Rakendusperiood: 2011. aasta jaanuar–detsember Kiirreageerimisreserv

69/143

Kiirreageerimisreserv jääb Frontexi kriisiabimehhanismiks, mis on ette nähtud piirivalve kiirreageerimisrühmade loomiseks ja kiireks kasutamiseks, kui liikmesriigi välispiiril tekib kiireloomuline ja erakorraline olukord.

Kiirreageerimisreservi mehhanismi arendamine

Kiirreageerimisreservi arendatakse edasi vastavalt Frontexi ühiste toetusrühmade mehhanismi mõjutavatele muudatustele. Frontexi ühiste toetusrühmade profiile ja arvu käsitleva uuringu raames vaadatakse üle ka kiirreageerimisreservi profiilid ja koguarv.

Põhitegevus:

� profiilide ja koguarvu läbivaatamine,

� riigisisestel üritustel osalemine.


Kiirreageerimisreservi õppus

Korraldatakse üks kiirreageerimisreservi õppus. Kiirreageerimisreservi haldamise ja piirivalve kiirreageerimisrühmade kasutamise käsiraamat vaadatakse läbi õppuse käigus saadud kogemustest lähtuvalt.

Põhitegevus:

� üks õppus,

� menetluste läbivaatamine.


Kriisikoordineerimine

Järgitakse ELi suundumusi kriiskoordineerimise korralduse valdkonnas, et piirivalve kiirreageerimisrühmade loomise mehhanism oleks teiste ELi mehhanismidega kooskõlas.

Põhitegevus:

� kohtumised Euroopa Komisjoni ja teiste asutustega,

� vajaduse korral osalemine 2011. aasta ELi kriisikoordineerimise korralduse õppuses.


Tehniline varustus

Tehnilise varustuse valdkonnas osutatakse erilist tähelepanu kahele aspektile. Esimene on ametlikult loodav tehnilise varustuse reserv. Teine on Frontexi

70/143

suutlikkuse saavutamine, milleni jõudmise võimalusi uuritakse lähtuvalt 2010. aastal tehtud teostatavusuuringust, mis käsitleb Frontexi koordineeritud tegevuse tehnilist varustust, kaasa arvatud piiratud operatiivsuutlikkuse jaoks töötajate tagamise võimalusi.

Suutlikkuse saavutamine

Frontex võtab oma haldusnõukogu otsuse kohaselt järelmeetmeid seoses 2010. aasta teostatavusuuringuga, mis käsitleb Frontexi koordineeritud tegevuse tehnilist varustust, kaasa arvatud piiratud operatiivsuutlikkuse jaoks vajalike töötajate tagamise võimalusi. Võimalik, et koostatakse Frontexi suutlikkuse saavutamise suunised.

Põhitegevus:

� teostatavusuuringu järelmeetmed, millega võib kaasneda suutlikkuse saavutamise kontseptsiooni, meetodite ja suuniste väljatöötamine.


Tehnilise varustuse reserv

Muudetud Frontexi määruse ja Frontexi koordineeritud tegevuse tehnilist varustust, kaasa arvatud piiratud operatiivsuutlikkuse jaoks töötajate tagamise võimalusi käsitleva 2010. aasta teostatavusuuringu kohaselt luuakse tehnilise varustuse reserv (võimalik, et „uus CRATE”). Lisaks sellele võetakse arvesse AEROCAP 2010 tulemusi.

Põhitegevus:

tehnilise varustuse reservi loomine;

� AEROCAP 2010 järelmeetmed, koos (lennuki) kättesaadavuskokkulepete võimaliku sõlmimisega;

� CRATE menetluste läbivaatamine.


Ressursside ühine kasutamine

2010. aastal loodud Ühenduse Kalanduskontrolli Agentuuri, Euroopa Meresõiduohutuse Ameti ja Frontexi ühine tehniliste ekspertide töörühm jätkab ressursside ühise kasutamise võimaluste uurimist.

Põhitegevus:

� kohtumised, võimalikud katseprojektid.


71/143

Muu tegevus

Mõni tegevus hõlmab mitut mehhanismi ja on seepärast loetletud käesolevas osas.

Ühiskasutuses vahendite võrk

Juba tavapärane ühiskasutuses vahendite võrk ühendab riigiasutusi, kes on pädevad haldama riiklike ekspertide reserve ja ühendatud tehnilist varustust teabe, kogemuste ja parimate tavade korrapäraseks vahetamiseks ühiskasutuses vahendite valdkonnas.

Põhitegevus:

� liikmesriikide esindajate kvartaalsed kohtumised.


Riiklikud ekspertide reservid

Frontex osutab liikmesriikidele siseriiklike kohtumiste ja koolituse kaudu kahepoolset abi riiklike ekspertide reservide haldamisel alates valimisest kuni kasutamiseni, teeb kindlaks praktilised probleemid ja kirjeldab vajaduse korral parimat tava.

Põhitegevus:

� liikmesriikide abistamine riiklike ekspertide reservide haldamisel;

� praktiliste probleemide kindlakstegemine ja parima tava kindlaksmääramine.


RABITs’ Voice

Kiireageerimisrühmadesse ja Frontexi ühistesse toetusrühmadesse kuuluvaid piirivalvureid teavitatakse mõlema mehhanismiga seotud teemadest korrapäraselt perioodikaväljaande The RABITs’ Voice kaudu.

Põhitegevus:

� The RABITs’ Voice’i väljaandmine;


Ühiskasutuses vahendite IKT süsteem

Jätkub info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) süsteemi väljatöötamine CRATE / Frontexi ühiste toetusrühmade / piirivalve kiirreageerimisrühmade andmete haldamiseks, ja see antakse pärast katsetamist liikmesriikide käsutusse.

72/143

Põhitegevus:

� ühiskasutuses vahendite IKT tarkvara väljatöötamine.


73/1

43

2.5. Ülevaade vahe-eesmärkidest, väljunditest (projekt/toode/teenus), tulemuslikkuse näitajatest

ja vahendite eraldamisest

Allj

ärg

nev

jagu s

isald

ab e

elm

ises

jaos

2.4

käsi

tletu

d v

älju

ndite

(to

odete

, te

enust

e ja

pro

jekt

ide) üld

ist ki

rjeld

ust

. Käeso

leva

s ja

os

anta

kse ü

leva

ade ress

urs

side (ra

halis

te ja

inim

ress

urs

side) ja

otu

sest

Fro

nte

xi funkt

sionaals

es

stru

ktuuris.

2.5.1. Operatsioonide osakond

Täistööaja ekvivalendid

Rahalised vahendid

2010

2011

22

2010

2011

Osa

konna ju

hatu

s 2

2

Ühis

opera

tsio

onid

(Ü

OP)

68

68

42 7

38 0

00

40 6

31 0

00

Ris

kianalü

üs

(RA

Ü)

39

39

1 8

00 0

00

1 4

00 0

00

Fro

nte

xi v

aatlu

skesk

us

(FVK)

19

19

450 0

00

1 4

00 0

00

125

125

44 988 000

43 431 000

2.5.1.1. Ühisoperatsioonid


Rahalised vahendid

2010

2011

2010

2011

Osa

konna ju

hatu

s 4

4

Mais

maapiir

i sekt

or (M

MP)

17

17

4 2

50 0

00

4 5

00 0

00

22 A

ndm

ed p

õhin

eva

d o

pera

tsio

onid

e o

sako

nna p

anuse

l strate

egiliss

e p

laneerim

isse

ja p

rogra

mm

itööss

e 2

011–2013.

74/1

43

Mere

piir

i sekt

or (M

P)

22

22

26 4

97 0

00

24 0

40 0

00

Õhupiir

i sekt

or (Õ

P)

12

12

2 6

50 0

00

2 2

00 0

00

Tagasi

saatm

isopera

tsio

onid

(T

SO

) 13

13

9 3

41 0

00

9 8

91 0

00

68

68

42 738 000

40 631 000

Viide

Eesmärk

Vahe-eesmärk

Väljundid ja tulemuslikkuse näitajad

Vahendite

eraldamine

(täistööaja

ekvivalendid eurot)

Parandada veelgi Frontexi suutlikkust ja tõhusust koordineerida liikmesriikide ja Schengeni alaga ühinenud riikide

operatiivtegevust riskianalüüsi põhjal ja keskenduda peamistele ebaseadusliku rände marsruutidele ning arendada edasi

liikmesriikide ja Schengeni alaga ühinenud riikide operatiivkoostöö platvorme.

Suurendada operatiivsuutlikkust ja ühisoperatsioonide koordineerimise tõhusust operatsioonide seisukohast olulistes

kindlaksmääratud piirkondades.

ÜOP 1

E 2

MMP

Mais

maapiir

i sekt

or

Tõhust

ada li

ikm

esr

iikid

e ja

Sch

engeni a

laga ü

hin

enud

riik

ide o

pera

tiivk

oost

öö

koord

ineerim

ist, e

t võ

ideld

a

ebase

adusl

ike rändevo

ogude

vast

u E

Li v

älis

el m

aism

aapiir

il,

suunate

s te

gevu

se B

alk

ani j

a

idapools

ete

le m

ars

ruutid

ele

, nin

g k

oord

ineerida li

ikm

esr

iikid

e

ja S

chengeni a

laga ü

hin

enud

Kolm

andate

riik

ide a

ktiiv

ne

osa

lem

ine ü

his

opera

tsio

onid

es

Edasi

are

ndatu

d s

trate

egili

ste

pro

gra

mm

ide ja

pro

jekt

ide

ellu

viim

ine

Ühis

opera

tsio

one

alg

ata

vate

s doku

mentid

es

viid

atu

d jä

reld

ust

e a

rv;

kolm

andate

riik

ide s

uure

m

osa

lem

ine

3,0

700 000

Konta

ktpunkt

ide p

rogra

mm

i ellu

viim

ise ju

htim

ine;

panuse

andm

ine teis

tess

e

pro

gra

mm

idess

e, m

ida ju

hiv

ad

teis

ed ü

ksuse

d

Liik

mesr

iikid

e s

uure

m

osa

lem

ine;

opera

tiivv

aja

dust

e p

are

m

rahuld

am

ine

3,0

1 200 000

75/1

43

riik

ide o

pera

tiivt

egevu

st

risk

ianalü

üsi

s ki

ndla

kste

htu

d

ohtu

dele

piis

ava

lt re

ageerides;

sa

muti

are

ndada e

dasi

lii

kmesr

iikid

e ja

Sch

engeni

ala

ga ü

hin

enud riik

ide

opera

tiivk

oost

öö a

lalis

i pla

tvorm

e

Üle

kuula

mis

-/k

üsi

tlem

isrü

hm

ade s

uure

m

opera

tiivn

e v

äärtus

Klie

ntid

e rahulo

lu k

asv

9 (2010. aastal 10–12)

ühis

opera

tsio

onid

e (sh

ko

nta

ktpunkt

id) eta

ppi,

mis

ke

stava

d k

auem

kui

2010. aast

al j

a k

esk

enduva

d

risk

ianalü

üsi

s ki

ndla

kste

htu

d

põhili

stele

ebase

adusl

iku

rände m

ars

ruutid

ele

Ava

statu

d rändaja

te ja

rä

ndaja

id s

ala

ja ü

le p

iiri

toim

eta

jate

arv

Liik

mesr

iikid

e s

uure

m

osa

lem

ine

8,0

2 500 000

2 (2010. aastal 3) pro

gra

mm

i, m

is o

n s

eotu

d k

om

bin

eeritu

d

ühis

opera

tsio

onid

ega m

ere

-,

maa- ja

õhupiir

il

Klie

ntid

e rahulo

lu k

asv

1,0

50 000

2 (2010. aastal 3) ka

tsepro

jekt

i ja

konve

rents

i, m

is k

äsi

tleva

d

parim

aid

tava

sid

(sh ä

randatu

d

sõid

uki

te a

vast

am

ise p

arim

ad

tava

d) ja

inte

gre

eritu

d

piir

ihald

use

konts

epts

iooni

edasi

st rake

ndam

ist

Klie

ntid

e rahulo

lu k

asv

1,0

50 000

Kats

epro

jekt

„Fro

nte

xi

opera

tiivb

üro

o” Vahem

ere

piir

konna id

aosa

s –

opera

tiivo

sa

Opera

tiivt

egevu

se s

uure

m

tõhusu

s 1,0

76/1

43

ÜOP 2

E 2

MP

Mere

piir

i sekt

or:

Tõhust

ada li

ikm

esr

iikid

e ja

Sch

engeni a

laga ü

hin

enud

riik

ide o

pera

tiivk

oost

öö

koord

ineerim

ist, e

t võ

ideld

a

ebase

adusl

iku

rändevo

ogudega

risk

ianalü

üsi

s ki

ndla

kste

htu

d

mars

ruutid

el,

tõhust

ades

mere

opera

tsio

onid

e e

lluvi

imis

t nii

tegevu

spiir

konna k

ui k

a

kest

use

seis

uko

halt

Euroopa patrullivõrgustik

(EPN raamprogramm),

sealh

ulg

as

4–5 (2010. aastal 4–5)

parim

ate

tava

de p

roje

kti,

mõni n

eis

t ko

ost

öös

teis

te

üks

ust

e/s

ekt

orite

ja/v

õi

Euro

opa a

sutu

stega; näite

ks

menetlu

ste ü

htlu

stam

ine,

mere

opera

tsio

onid

e k

esk

ust

e

võrg

ust

ike m

oodust

am

ine,

posi

tsio

neerim

issü

steem

, ühild

uv

opera

tiivp

ilt/-vi

deo,

tõlk

ide v

õrg

ust

ik ja

Euro

opa

Patrulli

võrg

ust

iku (EPN

) edendam

ine (hõlm

ab k

a

EPN

i raam

es

toim

uva

te

mis

sioonid

e ja

kohtu

mis

te

kulu

sid)

Järe

lmeetm

ete

käig

us

kindla

kste

htu

d p

arim

ate

ta

vade s

uure

m

kohald

am

ine

740 000

NB! E

sialg

ne s

um

ma

võib

ole

neva

lt opera

tiivv

aja

dust

est

m

uutu

da.

----

-

Euroopa patrullivõrgustike

programm, m

ille raam

es

toim

ub 4

(2010. aastal 7–)

ühis

opera

tsio

oni e

ri

geogra

afil

iste

s piir

kondades,

et edendada ja

viia

ellu

ELi

liikm

esr

iikid

e / S

chengeni

ala

ga ü

hin

enud riik

ide

mere

ga s

eotu

d

koost

ööm

eetm

eid

, se

lleks

et

võid

eld

a m

uude k

ui

kaits

eala

ste o

htu

de v

ast

u

Ebase

adusl

ike rändaja

te

mere

l ava

stam

ise

para

nem

ine

Ava

statu

d rändaja

te ja

rä

ndaja

id s

ala

ja ü

le p

iiri

toim

eta

jate

arv

u

suure

nem

ine

Osa

leva

te ü

ksust

e ja

ühis

opera

tsio

onid

es

osa

leva

te rahvu

svahelis

te

15,0 14 000 000

Jaotu

s:

EPN

: H

ER

A:

6 0

20 0

00

EPN

: IN

DA

LO

: 4 4

80

000

EPN

: M

INER

VA

:

77/1

43

mere

vald

konnas,

ka

vandades,

korrald

ades

ja

koord

ineerides

kom

bin

eeritu

d

opera

tiivt

egevu

st, õppusi

ja

õpik

odasi

d, et jä

tkata

asj

ako

hast

patrull-

ja

vaatlu

stegevu

st ja

tõst

a

piir

ikontrolli

nin

g lu

ure

teabe

kindla

ksm

äära

mis

eks

ja

kogum

iseks

korrald

ata

vate

kü

sitle

mis

te/ü

leku

ula

mis

te

kvalit

eeti

koord

ineerim

iske

skust

e

suure

m ü

hild

uvu

s;

töö tule

musl

ikku

se

para

ndam

ine ja

ko

ord

ineeritu

d teabevo

og;

Teabeva

hetu

se ja

te

adlik

kuse

kasv

m

ere

vald

konna o

htu

dest

336 0

00

EPN

: H

ER

MES:

3 1

64 0

00

NB! Esi

alg

ne s

um

ma

võib

ole

neva

lt opera

tiivv

aja

dust

est

m

uutu

da.

Poseidoni programm

(mereosa)

ühis

opera

tsio

on k

oost

öös

õhu- ja

mais

maapiir

iga, te

iste

Fro

nte

xi ü

ksust

e/s

ekt

orite

ga

või E

Li a

sutu

stega: 1

ühis

opera

tsio

on m

erel (2010.

aastal 1–) P

ose

idoni

pro

gra

mm

i osa

na

edendada ja

viia

ellu

ELi

liikm

esr

iikid

e / S

chengeni

ala

ga ü

hin

enud riik

ide

mere

ga s

eotu

d

koost

ööm

eetm

eid

, et

võid

eld

a m

uude k

ui

kaits

eala

ste o

htu

de v

ast

u

mere

vald

konnas,

ka

vandades,

korrald

ades

ja

Ebase

adusl

ike rändaja

te

mere

l ava

stam

ise

para

nem

ine

Ava

statu

d rändaja

te ja

rä

ndaja

id s

ala

ja ü

le p

iiri

toim

eta

jate

arv

u

suure

nem

ine

Osa

leva

te ü

ksust

e ja

ühis

opera

tsio

onid

es

osa

leva

te rahvu

svahelis

te

koord

ineerim

iske

skust

e

suure

m ü

hild

uvu

s Töö tule

musl

ikku

se

para

ndam

ine ja

ko

ord

ineeritu

d teabevo

og;

teabeva

hetu

se ja

3,0

9 300 000

NB! E

sialg

ne s

um

ma

võib

ole

neva

lt opera

tiivv

aja

dust

est

m

uutu

da.

78/1

43

koord

ineerides

kom

bin

eeritu

d

opera

tiivt

egevu

st, õppusi

ja

õpik

odasi

d, et jä

tkata

asj

ako

hast

patrull-

ja

vaatlu

stegevu

st n

ing tõst

a

piir

ikontrolli

ja lu

ure

teabe

kindla

ksm

äära

mis

eks

ja

kogum

iseks

korrald

ata

vate

kü

sitle

mis

te/ü

leku

ula

mis

te

kvalit

eeti

teadlik

kuse

kasv

m

ere

vald

konna o

htu

dest

Eks

perd

irühm

ade

opera

tiivv

äärtuse

suure

nem

ine

Küsi

tlem

iste

ja a

vast

atu

d

rändaja

te a

rvu s

uure

nem

ine

Konta

ktpunkt

ide p

rogra

mm

ile

kaasa

aita

min

e

Liik

mesr

iikid

e s

uure

m

osa

lem

ine;

opera

tiivv

aja

dust

e p

are

m

rahuld

am

ine

1,0

Kats

epro

jekt

i „Fro

nte

xi

opera

tiivb

üro

o” to

eta

min

e

Vahem

ere

piir

konna id

aosa

s –

opera

tiivo

sa

Opera

tiivt

egevu

se s

uure

m

tõhusu

s 3,0

ÜOP 3

E 2

ÕP

Õhupiir

i sekt

or:

Tõhust

ada li

ikm

esr

iikid

e ja

Sch

engeni a

laga ü

hin

enud

riik

ide o

pera

tiivk

oost

öö

koord

ineerim

ist vä

lisel õ

hupiir

il,

et võ

ideld

a e

base

adusl

ike

rändevo

ogudega L

ääne-B

alk

ani

piir

konnast

, Ladin

a-A

meerika

st,

Aasi

ast

, Aafrik

ast

ja L

ähis

-Idast

Fro

nte

x vi

ib o

sa õ

hupiir

iga

2–3 (2010. aastal 2) pro

jekt

i, m

is lä

htu

vad 2

010. aast

al

kindla

ksm

äära

tud v

aja

dust

est

ja

kesk

enduva

d m

uu h

ulg

as

lennuja

am

ade k

oost

ööle

, ku

rjate

gija

te a

vast

am

isele

le

nnuja

am

ades

ja

doku

mentid

e v

õlts

imis

e

ava

stam

isele

3,0

450 000

Õhupiir

i pro

gra

mm

PU

LSA

R,

7.0

79/1

43

seotu

d tegevu

st e

llu

lähte

lennuja

am

ades/

-riik

ides.

Kats

epro

jekt

i tegevu

s ke

skendub k

onkr

eets

use

le.

mis

hõlm

ab

4–8 (2010. aastal 12–14)

ühis

opera

tsio

oni,

mis

viia

kse

läbi r

iski

analü

üsi

põhja

l; ko

lmandate

riik

ide n

ing teis

te

ELi j

a rahvu

svahelis

te

org

anis

ats

ioonid

e a

ktiiv

ne

osa

lem

ine

ühis

opera

tsio

onid

es;

võ

imalu

se k

orral l

iikm

esr

iikid

e /

Sch

engeni a

laga ü

hin

enud

riik

ide le

nnuko

nta

ktam

etn

ike

kaasa

min

e

Alg

ata

mis

- ja

kava

ndam

isaja

vä

hendam

ine 4

0%

Ava

statu

d e

base

adusl

ike

rändaja

te a

rv

1 550 000

Ühis

opera

tsio

onid

koost

öös

mai

smaa- ja

mere

piir

iga,

muude F

ronte

xi

üks

ust

e/s

ekt

orite

ga v

õi E

Li

asu

tust

ega

Kaasa

tud o

sale

jate

suure

m

arv

2,0

200 000

Kats

epro

jekt

„Fro

nte

xi

opera

tiivb

üro

o” Vahem

ere

piir

konna id

aosa

s –

opera

tiivo

sa

Opera

tiivt

egevu

se s

uure

m

tõhusu

s

ÜOP 4

E 2

TSO

Tagasi

saatm

isopera

tsio

onid

Suure

ndada li

ikm

esr

iikid

e ja

Sch

engeni a

laga ü

hin

enud

riik

ide toeta

mis

t ühis

te

tagasi

saatm

isopera

tsio

onid

e

korr

ald

am

isel

Tagasi

saatm

ise v

ald

konnas

toim

uva

te m

uutu

ste jä

lgim

ine

nin

g n

eis

t lä

htu

valt

parim

ate

ta

vade k

äsi

raam

atu

te ja

su

unis

te a

jako

hast

am

ine

Tagasi

saatm

isopera

tsio

onid

e

ellu

viim

ises

kasu

tata

vate

nõuannete

arv

R

eis

idoku

mentid

e s

aam

ise

aja

lühenem

ine

1,0

Edendada F

ronte

xi p

oolt

välja

tööta

tud tagasi

saatm

isega

seotu

d teabe v

aheta

mis

e

pla

tvorm

ide k

asu

tam

ist

Fro

nte

xi ja

liik

mesr

iikid

e

vahel e

dast

ata

va teabe

hulg

a s

uure

nem

ine

1,0

80/1

43

Ühis

opera

tsio

onid

eks

tš

arterlendude tellim

ise

kats

epro

jekt

i edasi

ne

rake

ndam

ine

Kasu

taja

te rahulo

lu k

asv

1,0

Aid

ata

liik

mesr

iikid

el

korrald

ada 30–40 (2010.

aastal 15–18) ühis

t ta

gasi

saatm

isopera

tsio

oni õ

hu,

maa v

õi m

ere

kaudu n

ing

kaasr

ahast

ada m

itut se

llist

opera

tsio

oni

Korrald

ada a

idatu

d ja

ko

ord

ineeritu

d ü

his

te

tagasi

saatm

isopera

tsio

onid

e

arv

, ta

gasi

saadetu

te a

rv

6,0

8 621 000

2–3 (2010. aastal 2–3) pro

jekt

i, m

is k

esk

enduva

d li

ikm

esr

iikid

e

tagasi

saatm

iseels

ele

abis

tam

isele

ava

stam

ise ja

re

isid

oku

mentid

e s

aam

ise

vald

konnas

või s

eose

s m

uude

kindla

ksm

äära

tud

tagasi

saatm

isva

jadust

ega

vast

ava

lt Fro

nte

xi v

olitu

stele

Ava

statu

d ja

tagasi

saadetu

d

kolm

andate

riik

ide k

odanik

e

suure

m a

rv

2,0

1 000 000

6–8 (2010. aastal 6–8)

kesk

sete

riik

ide rühm

a

kohtu

mis

t, e

t m

äära

ta k

indla

ks

ühis

te

tagasi

saatm

isopera

tsio

onid

ega

seotu

d v

aja

duse

d ja

võ

imalu

sed, nin

g

ots

eko

nta

ktpunkt

ide

kohtu

mis

ed tagasi

saatm

isega

seotu

d teem

ade a

ruta

mis

eks

Klie

ntid

e rahulo

lu

Osa

leva

te li

ikm

esr

iikid

e arv

1,0

120 000

1 (2009. aastal 1)

tagasi

saatm

ise p

roble

em

sete

le

Klie

ntid

e rahulo

lu

2,0

150 000

81/1

43

eta

ppid

ele

kesk

enduv

õpik

oda

Kats

epro

jekt

„Fro

nte

xi

opera

tiivb

üro

o” Vahem

ere

piir

konna id

aosa

s –

opera

tiivo

sa

Opera

tiivt

egevu

se s

uure

m

tõhusu

s 1,0

2.5.1.2. Riskianalüüsi üksus (RAÜ)


Rahalised vahendid

2010

2011

2010

2011

Üks

use

juhatu

s 3

3

Strate

egili

ne a

nalü

üs

ja p

laneerim

ine

11

11

Tegevu

sanalü

üs

ja h

indam

ine

19

19

23

Riskianalüüsi üksus

39

39

1 800 000

1 400 000

Viide

Eesmärk

Vahe-eesmärk


Vahendite

eraldamine

(täistööaja

ekvivalendid eurot)

RAÜ 1

E 1

Pakk

uda a

gentu

urisi

sest

ele

ja -

välis

tele

sid

usr

ühm

adele

õig

el a

jal

stra

teegili

si a

nalü

ütil

isi t

oote

id

Iga-a

ast

ase

ris

kihin

nangu

aru

anne (2011. aast

a

risk

ihin

nangu a

ruanne

Iga-a

ast

ase

risk

ihin

nangu

aru

ande ja

2,0

23 A

ndm

ed e

i hõlm

a riik

ide lä

heta

tud e

ksperte,

kes

teguts

eva

d F

ronte

xi lä

heta

tud tea

beam

etn

ikena.

82/1

43

esi

tata

kse 2

011. aast

a

veebru

ari lõ

puks

) vä

lispi

irifo

ndi

hin

nangute

õig

eaegne e

sita

min

e

ja le

vita

min

e

Ris

kianalü

üsi

suure

m

mõju

iga-a

ast

ast

e

pla

anid

e

koost

am

isele

nin

g

kesk

mis

e tähta

jaga ja

lü

hia

jalis

te

tegevu

spla

anid

e

koost

am

isele

Suure

ma a

rvu R

AÜ

to

odete

üle

andm

ine

ja tegevu

se

lõpeta

min

e v

ast

ava

lt ko

kkule

pitu

d

aja

kava

le

Posi

tiivn

e tagasi

side

klie

ntid

e rahulo

lu

uuringute

st

Kom

isjo

nile

edast

ata

v vä

lispi

irifo

ndig

a s

eotu

d o

htu

de

ja ris

kide 2

011. aast

a a

nalü

üs

esi

tata

kse k

om

isjo

nig

a

kokk

ule

pitu

d k

uupäeva

ks

Välis

piir

ifondi e

rim

eetm

ete

era

ldis

te h

innang (vä

lispiir

ifondi

käsi

tleva

ots

use

artik

kel 1

9)

esi

tata

kse k

om

isjo

nig

a

kokk

ule

pitu

d k

uupäeva

ks

1,8

Iga-a

ast

ase

ris

kihin

nangu

2011. aast

a v

ahearu

anne,

mill

es

hinnata

kse jä

rgneva

ku

ue k

uni ü

heks

a k

uu o

hte

ja

risk

e –

2011. aast

a

septe

mbriks

0,4

2 e

riots

tarb

elis

t pro

ble

emse

te

teem

ade v

õi g

eogra

afil

iste

piir

kondadega s

eotu

d

risk

ianalü

üsi

ja o

huhin

nangut,

sealh

ulg

as

ühis

hin

nang

asj

ako

hast

e k

olm

andate

riik

ide

ja/v

õi v

älis

partnerite

ga (nt

Euro

pol)

0,6

60 000

Analü

ütil

ised p

anuse

d F

ronte

xi

vaatlu

skesk

use

halla

tava

tess

e

toodete

sse (üle

vaate

d,

taust

teave

, R

ABIT

i hin

nangud

jms)

0,4

83/1

43

4 F

ronte

xi ris

kianalü

üsi

võ

rgust

iku (FR

AN

) in

fole

hte

olu

korra k

ohta

ELi v

älis

piir

il (a

vald

ata

kse k

ord

kva

rtalis

)

0,7

Perioodili

stes

analü

üsi

aru

annete

s si

sald

uv

piir

ieels

e o

luko

rra

luure

teabepõhin

e ü

leva

ade

(EU

RO

SU

R)

Piir

ieels

e olu

korr

a

luure

teabepõhis

e

üle

vaate

esi

tam

ine;

klie

ntid

e p

osi

tiivn

e

tagasi

side

0,4

Iga-a

ast

ane in

imka

ubanduse

aru

anne li

ikm

esr

iikid

e

piir

ikontrolliasu

tust

ele

, ko

ost

öös

Euro

polig

a

Aru

ande e

sita

min

e

õig

el a

jal;

aru

andes

sisa

lduva

id

risk

ipro

fiile

ka

suta

taks

e F

ronte

xi

ühis

opera

tsio

onid

es

Klie

ntid

e rahulo

lu

0,5

Lääne-B

alk

ani p

iirko

nna ig

a-

aast

ane ris

kihin

nang (hõlm

ab

ka K

oso

vot), m

is k

oost

ata

kse

koos

Lääne-B

alk

ani r

iikid

ega

Aru

ande e

sita

min

e

õig

el a

jal;

mõju

piir

konna

tegevu

spla

anid

e

koost

am

isele

Klie

ntid

e p

osi

tiivn

e

tagasi

side

0,5

Fro

nte

xi p

anus

teis

te

org

anis

ats

ioonid

e ja

partnerite

, peam

iselt

Euro

poli

teabeto

odete

sse, se

alh

ulg

as

panus

ühis

ess

e

ohuhin

nanguss

e E

Li

sise

julg

eole

ku k

ohta

(C

OSI)

Kõig

i panust

e

andm

ine õ

igel a

jal

0,3

84/1

43

Fro

nte

xi R

AÜ

aru

anded

nõuko

gu töörü

hm

adele

Aru

annete

esi

tam

ine

õig

el a

jal

0,5

RAÜ 2

E 1–2

Anda a

gentu

urisi

sest

ele

ja -vä

liste

le

sidusr

ühm

adele

opera

tiivs

eid

ja

takt

ikal

isi a

nalü

ütil

isi t

oote

id ja

nendega s

eotu

d n

õuandeid

, et nad

saaks

id a

sjako

hase

lt ja

opera

tiivs

elt

reageerida

Analü

ütil

ine toetu

s ühis

opera

tsio

onid

eks

, ka

tsepro

jekt

ideks

ja R

AB

ITi

õppust

eks

/opera

tsio

onid

eks

: opera

tiivt

egevu

se p

laneerim

ist

toeta

vate

asj

ako

hast

e

takt

ikalis

te h

innangute

kaudu;

analü

ütil

iste

aru

annete

ko

rrapära

se e

sita

mis

ega

ühis

opera

tsio

onid

e a

jal;

ühis

opera

tsio

onid

e ja

te

gevu

spiir

konna k

ohta

analü

ütil

iste

nõuannete

ja

gam

isega

kohtu

mis

tel/m

issi

oonid

el;

analü

ütil

ise p

anuse

ga

hin

dam

isaru

annete

sse

ühis

opera

tsio

onid

e a

jal j

a

pära

st n

ende e

lluvi

imis

t te

abe v

aheta

mis

ega Ü

RO

Pagula

ste Ü

lem

volin

iku A

meti

ja R

ahvu

svahelis

e

Mig

rats

ioonio

rganis

ats

ioonig

a

takt

ikalis

te h

innangute

ko

ost

am

isel j

a a

sjako

hast

e

Pare

m k

valit

eet

klie

ntid

e h

innangul j

a

agentu

urisi

sese

kv

alit

eedih

innangu

põhja

l Esi

tam

ise

õig

eaegsu

s võ

ttes

arv

ess

e

opera

tiivv

aja

dusi

/

tava

pära

st

ots

ust

usm

enetlu

st

11,0

85/1

43

ühis

opera

tsio

onid

e e

lluvi

imis

el

Kats

epro

jekt

„Fro

nte

xi

opera

tiivb

üro

o” Vahem

ere

piir

konna id

aosa

s –

opera

tiivo

sa –

analü

ütil

ine o

sa

Opera

tiivt

egevu

se

suure

m tõhusu

s 1,0

RAÜ 3

E 1

E 3

Meeto

dite

, sü

steem

ide ja

menetlu

ste

edasi

are

ndam

ine, et

saa

vuta

da

risk

ianalü

üsi

vald

konnas

suure

m

koost

alit

lusv

õim

e

Fro

nte

xi ris

kianalü

üsi

võ

rgust

iku (FR

AN

) hald

am

ine

FR

AN

i teabeva

hetu

se a

rengu

iga-a

ast

ane h

indam

isaru

anne

Kokk

ule

pitu

d tähta

ja

jooks

ul s

aadud

FR

AN

i te

abearu

annete

su

ure

m a

rv ja

pare

m

kvalit

eet

Klie

ntid

e p

osi

tiivn

e

tagasi

side

Hin

dam

isaru

ande

esi

tam

ine jä

rgm

ise

aast

a e

sim

ese

l FR

AN

i kohtu

mis

el

1,0

4 F

ronte

xi ris

kianalü

üsi

võ

rgust

iku k

orrapära

st

kohtu

mis

t 2011. aast

a jo

oks

ul

ja 1

võrg

ust

iku li

sako

htu

min

e,

kus

käsi

tleta

kse ig

a-a

ast

ast

analü

üsi

aru

annet

2 F

RA

Ni t

akt

ikalis

t ko

htu

mis

t asj

ako

hast

e k

olm

andate

riik

ide

(US

A ja

Kanada) eks

pertid

e

osa

luse

l

Osa

leva

te

liikm

esr

iikid

e ja

vä

lispartnerite

arv

Klie

ntid

e p

osi

tiivn

e

tagasi

side

1,0

180 000

Kuni 4 e

kspertid

e k

ohtu

mis

t 0,8

86/1

43

ja/v

õi k

onve

rents

i liik

mesr

iikid

e,

kolm

andate

riik

ide ja

/või

piir

kondlik

e/rahvu

svahelis

te

org

anis

ats

ioonid

e o

salu

sel

150 000

Inim

kaubandusa

lase

te

abeva

hetu

se p

latv

orm

i lo

om

ine, se

alh

ulg

as

inim

kaubandus-

ala

se

eks

perd

ikohtu

mis

e

korrald

am

ine

Piir

ikontrolli

asu

tust

es

ja v

alit

ud

Fro

nte

xi ü

his

opera

tsio

onid

es

kasu

tata

va

inim

kaubandusa

last

e a

ndm

ete

ko

gum

ise s

üst

eem

i ko

nso

lideerim

ine

Liik

mesr

iikid

e

panust

e ja

aru

annete

arv

andm

eka

tegooriate

ka

upa

Inim

kaubanduse

ga

seotu

d

ühis

opera

tsio

onid

e

arv

; in

imka

ubandusa

lane

teabeva

hetu

s pla

tvorm

i kaudu

1,3

20 000

Ris

kianalü

üsi

sis

sese

adm

ise ja

te

gem

ise s

uunis

te

kasu

tuse

levõ

tmin

e

liikm

esr

iikid

es

ja k

olm

andate

s riik

ides

Suunis

te le

vita

min

e

ja rekl

aam

imin

e

0,8

30 000

Muudetu

d ü

hts

e in

tegre

eritu

d

risk

ianalü

üsi

mudeli

(CIR

AM

) 2010 k

asu

tuse

levõ

tmin

e

CIR

AM

i jaoks

erim

eeto

dite

vä

ljatö

öta

min

e

Muudetu

d C

IRA

M

2010 le

vita

min

e

Posi

tiivn

e tagasi

side

FR

AN

ilt

1,2

40 000

Lääne-B

alk

ani

risk

ianalü

üsi

võrg

ust

iku (W

B-

RAN

) hald

am

ine

Osa

leva

te

kolm

andate

riik

ide

esi

tatu

d a

ruannete

1,0

40 000

87/1

43

Idapiir

i ris

kianalü

üsi

võrg

ust

iku

(EB

-RAN

) ko

nso

lideerim

ine

Teaberü

hm

a lo

om

ine A

afrik

as

arv

Teave

t esi

tava

te

kolm

andate

riik

ide

arv

W

B-R

AN

i ja E

B-R

AN

i are

ngusu

undum

ust

e

kohta

korrapära

selt

tagasi

side s

aam

ise

mehhanis

m

Analü

üsi

vahendite

hald

am

ine

ja a

rendam

ine:

sealh

ulg

as

ava

like a

llika

te

tellim

ine, analü

ütil

iste

andm

ete

ko

gum

ise ja

töötle

mis

e

vahendid

nin

g tark

vara

analü

ütik

ute

le ja

asj

ako

hast

ele

opera

tiivk

asu

taja

tele

Fro

nte

xis

ja li

ikm

esr

iikid

es

Analü

ütik

ute

le ja

va

jaduse

korral

osa

konnas

kättesa

adava

te

analü

üsi

vahendite

su

ure

m a

rv

1,2

440 000

EU

RO

SU

Ri a

nalü

ütil

iste

osa

de

rake

ndam

ise a

lust

am

ine

FR

AN

is

Ühis

e p

iirie

els

e o

luko

rra

luure

teabepõhis

e ü

leva

ate

, se

alh

ulg

as

GIS

-kom

ponendi

are

ndam

ise jä

tkam

ine

Suure

m teadlik

kus

EU

RO

SU

Ri m

õju

st

liikm

esr

iikid

e

analü

üsi

dele

Ü

hin

e a

rusa

am

ine

ühis

e p

iirie

els

e

olu

korra

luure

teabepõhis

e

üle

vaate

ga s

eotu

d

teabenõuete

st

2,3

30 000

88/1

43

Fro

nte

xi tööta

jate

ja

luure

am

etn

ike n

ing

liikm

esr

iikid

e ja

asj

aom

ast

e

kolm

andate

riik

ide a

nalü

ütik

ute

eriko

olit

use

d ris

kianalü

üsi

ja

selle

ga s

eotu

d v

ahendite

ala

l Kolm

eaast

ase

pro

gra

mm

i Fro

nBAC

hin

dam

ine ja

uue

pro

gra

mm

i koost

amin

e

Korrald

atu

d

koolit

usk

urs

ust

e /

koolit

atu

d e

kspertid

e

arv

võrreld

es

esi

alg

u

kava

ndatu

ga

Saadud p

osi

tiivn

e

tagasi

side

2,3

250 000

RAÜ

strate

egili

ste toodete

kv

alit

eedi t

agam

ise s

üst

eem

i lo

om

ine

RAÜ

strate

egili

ste

analü

ütil

iste

toodete

pare

m k

valit

eet

0,5

Fro

nte

xi o

sale

min

e

asj

ako

hast

es

ELi t

öörü

hm

ades

ja m

uudes

fooru

mite

s,

sealh

ulg

as

nõuta

v panus

sise

julg

eole

kust

rate

egia

vä

ljatö

öta

mis

se ris

kianalü

üsi

se

isuko

hast

Küla

statu

d ü

ritu

ste,

te

htu

d tutv

ust

ust

e

ja/v

õi a

ntu

d p

anust

e

arv

Saadud p

osi

tiivn

e

tagasi

side

0,4

15 000

RAÜ 4

E 1–4

Inim

alli

kate

lt risk

ianalü

üsi

jaoks

lu

ure

teabe s

üst

em

aatil

ise k

ogum

ise

are

ndam

ine

Üle

kuula

mis

rühm

ade

koolit

am

ine ja

järe

leva

lve

nende ü

le, ta

gasi

side

üle

kuula

mis

rühm

ade k

ohta

ja

ühis

opera

tsio

onid

e a

jal

luure

teabe k

ogum

ise

hald

am

ine

Üle

kuula

mis

te ja

lu

ure

teabe a

ruannete

abil

saadud

luure

teabe p

are

m

kvalit

eet

0,5

25 000

Fro

nte

xi lä

heta

tud

luure

am

etn

ike (FIS

O)

inim

alli

kate

lt lu

ure

teabe

hanki

mis

e s

uutli

kkuse

Ris

kianalü

üsi

toodete

panuse

pare

m

kvalit

eet

3,0

120 000

89/1

43

are

ndam

ine

Dets

entralis

eeritu

d v

ahendite

ko

nso

lideerim

ine lu

ure

teabe

kogum

iseks

peam

iste

s st

rate

egili

stes

piirko

ndades

ELi

välis

piiril

Pro

jekt

i Inte

llOps-

RAU

ra

kendam

ise jä

tkam

ine

INTELLO

PSi p

rogra

mm

i ra

am

es

Luure

am

etn

ike

osa

luse

l toi

munud

ühis

opera

tsio

onid

e ja

ka

tsepro

jekt

ide a

rv

2.5.1.3. Frontexi vaatluskeskus


Rahalised vahendid

2010

2011

2010

2011

Fro

nte

xi v

aatlu

skesk

us

(FVK

) 19

19

450 000

1 400 000

Viide

Eesmärk

Vahe-eesmärk


Vahendite

eraldamine

(täistööaja

90/1

43

ekvivalendid eurot

FVK 1

E 1–2

Pakkuda k

õik

idele

asj

aom

ast

ele

si

dusr

ühm

adele

õig

el a

jal

usa

ldusv

äärs

eid

Frontexi

vaatluskeskuse tooteid ja

teenuseid, et:

•

säili

tada ü

leva

ade o

luko

rrast

; •

toeta

da ris

kianalü

üsi

, ühis

opera

tsio

onid

e

koord

ineerim

ist ja

selle

ga s

eotu

d

ots

ust

usp

rots

ess

e;

•

toeta

da h

ädaolu

kord

ade/k

riis

i ohja

mis

e p

rots

ess

i; •

halla

ta teabevo

oge

iga p

äev

üheks

a tunni j

ooks

ul

osu

tata

va teenuse

na (võ

imalu

seta

la

iendada k

ättesa

adavu

st v

älja

poole

tö

öaega; vt

EU

RO

SU

Ri n

õue

osu

tada 2

011. aast

al

ööpäeva

ringse

t te

enust

) .

Vara

sed

ohuhoia

tuse

d

Kogu a

sjako

hase

teabe

sihto

tsta

rbelin

e e

dast

am

ine

asj

ako

hast

ele

sid

usr

ühm

adele

kõ

ige s

obiv

am

al v

iisil

13,0

250 000

(hädaolu

korra/k

riis

i)

olu

korraaru

anne

Ühis

opera

tsio

onid

e

olu

korraaru

anded

Vast

ava

lt lii

kmesr

iikid

ega

kokk

ule

pitu

d n

õuete

le ja

te

gevu

skava

le

Uudis

kirjad

Kõig

e o

lulis

em

a k

ättesa

adava

te

abe e

dast

am

ine k

õik

idele

te

llija

tele

enne k

ella

10.0

0

Meedia

aru

anded

RA

Ü-le / teis

tele

kl

ientid

ele

Vast

ava

lt ko

kkule

pitu

d

nõuete

le

Olu

korraüle

vaate

d

Vast

ava

lt st

andard

sele

te

gevu

skorrale

ja k

liendig

a

kokk

ule

pitu

d n

õuete

le

Korrald

usl

ikud

vahendid

ja

opera

tiivs

ete

nõupid

am

iste

nin

g

häda-

/kriis

iolu

kord

ade

koord

ineerim

ine

(teabeva

hetu

s ja

ots

ust

e tegem

ine)

Õig

eaegne k

orrald

am

ine ja

ko

ord

ineeritu

d toetu

s va

stava

lt st

andard

sele

tegevu

skorrale

91/1

43

Opera

tiivt

eabe ja

am

etli

ku

kirjava

hetu

se

kättesa

adava

ks ja

hõlp

sast

i leita

vaks

m

uutm

ine

Vast

ava

lt ki

nnita

tud

põhim

õte

tele

, pro

tsess

idele

ja

standard

sele

tegevu

skorrale

(ü

his

opera

tsio

onid

e, kr

iisi j

a

RA

BIT

i nin

g k

irja

vahetu

se

hald

use

vald

konnas)

FVK 2

E 1–3

Projektide ja toodete haldamine,

et are

ndada (edasi

), rake

ndada ja

sä

ilita

da töödoku

mente

(põhim

õtted,

pro

tsess

id, st

andard

ne tegevu

skord

) ja

auto

matis

eeritu

d v

ahendeid

, et

halla

ta ja

edendada F

ronte

xi

vaatlu

skesk

use

ga s

eotu

d

tööva

ldko

ndi n

ing o

pera

tsio

onid

e

osa

konna ju

htim

ist ja

teabe ja

gam

ist

Fro

nte

xi-s

isene n

ing

Fro

nte

xi ja

vä

lispartnerite

ko

ost

alit

lusv

õim

e

seose

s Fro

nte

xi

vaatlu

skesk

use

tö

öpro

tsess

ide ja

ja

gatu

d v

ahendite

ga

(Fro

nte

x-O

ne-S

top-

Shop, Fro

nte

xi

meedia

monito

r ja

ühis

opera

tsio

onid

e

aru

andera

kendus)

Vast

ava

lt kõ

ikid

e

sidusr

ühm

adega k

okk

ule

pitu

d

nõuete

le

5,0

850 000

FVK 3

E 1–4

Are

ndada (edasi

), rake

ndada ja

sä

ilita

da s

ise- ja

välis

partnerite

ga

(liik

mesr

iigid

, ELi o

rganis

ats

ioonid

, Euro

opa K

om

isjo

n ja

nõuko

gu n

ing

kolm

andad riig

id) ühist raamistikku

ja andmemudelit asj

ako

hase

teabe

vaheta

mis

eks

ja ja

gam

iseks

, et

säili

tada ü

leva

ade E

uro

opa

olu

korrast

(se

alh

ulg

as

EU

RO

SU

Ri

kasu

tam

ine)

Andm

em

udeli

ja

standard

se

tegevu

skorra

kasu

tuse

levõ

tmin

e

olu

korraga s

eotu

d

toodete

/ohuhoia

tust

e

jagam

iseks

Suure

m ja

kva

liteets

em

panus

Fro

nte

xi v

aatlu

skesk

use

to

odete

sse ja

teenust

ess

e

2,0

300 000

92/1

43

2.5.2. Suutlikkuse suurendamise osakond


Rahalised vahendid

2010

2011

2010

2011

Osa

konna ju

hatu

s 3

3

Teadus-

ja a

rendust

egevu

s 15

15

1 4

00 0

00

1 0

32 0

00

Koolit

usü

ksus

20

19

7 2

00 0

00

5 7

00 0

00

Ühis

kasu

tuse

s va

hendid

11

11

1 4

00 0

00

1 0

00 0

00

Suutlikkuse

suurendamise

osakond

49

48

10 000 000

7 732 000

2.5.2.1. Teadus- ja arendustegevus (TA)


Rahalised vahendid

2010

2011

2010

2011

Teadus- ja arendustegevus

15

15

1 400 000

1 032 000

Viide

Eesmärk

Vahe-eesmärk


Vahendite

eraldamine

(täistööaja

ekvivalendid

eurot)

1. programm: piirikontrolli arendamine

TA 1

Aid

ata

kaasa

Parim

aid

tava

sid ja

A

ruannete

/suunis

te/u

uringute

7,0

93/1

43

E 1, E 3–

auto

matis

eeritu

d

piir

ikontrolli

, re

isija

id

käsi

tleva

eelte

abe ja

võ

ltsitu

d d

oku

mentid

e

ava

stam

ise a

last

e

parim

ate

tava

de ja

su

unis

te

kindla

ksm

äära

mis

ele

ja

(edasi

) are

ndam

isele

suunis

eid

käsi

tlev

doku

ment/kä

sitle

vad

doku

mendid

arv

Klie

ntid

e rahulo

lu

560 000

Aid

ata

kaasa

nende

vald

kondade

tuva

stam

isele

, m

illes

esi

neb p

iirik

ontrolli

ala

se

suutli

kkuse

ga s

eotu

d

puudusi

ja k

us

tule

ks

välja

tööta

da p

arim

ad

tava

d ja

suunis

ed

Üle

vaade v

ald

kondadest

, ku

s esi

neb s

uutli

kkuse

puudusi

Aru

annete

/uuringute

arv

Antu

d k

onsu

ltats

ioonid

e a

rv

Aid

ata

kaasa

uute

kä

itum

ise a

nalü

üsi

mis

e

abiv

ahendite

vä

ljatö

öta

mis

ele

piir

ikontrolli

jaoks

Pra

ktili

ne tutv

ust

us

uu(t)e

abiv

ahendi(te

)ga

Korrald

atu

d tutv

ust

ust

e a

rv

TA 2

E 1,

E 3–4

2. programm: patrull- ja vaatlustegevuse arendamine

Kaugse

ire ja

–ava

stam

isega s

eotu

d

muutu

ste jä

relm

eetm

ed

Uute

tehnolo

ogia

te p

rakt

ilise

d

tutv

ust

usü

ritu

sed

Korrald

atu

d tutv

ust

ust

e a

rv

8,0 320 000

94/1

43

Aid

ata

kaasa

lii

kmesr

iikid

e

teabese

isundi

para

ndam

isele

, ka

suta

des

ole

maso

leva

id tehnili

si

vahendeid

või t

ööta

des

välja

uusi

vahendeid

nin

g s

eades

siss

e

(turv

alis

e)

teabeva

hetu

se

liikm

esr

iikid

e v

ahel

Teabe h

anki

mis

e ja

hald

am

ise v

ahendid

Õpik

odade a

rv

Klie

ntid

e rahulo

lu

Aid

ata

kaasa

EU

RO

SU

Ri

kats

epro

jekt

i eduka

le

rake

ndam

isele

, ko

ord

ineerides

Fro

nte

xi

tegevu

st ja

abis

tades

liikm

esr

iike

EU

RO

SU

Ri k

ats

epro

jekt

i la

iendam

ine n

ii palju

dess

e

riik

likess

e

koord

ineerim

iske

skust

ess

e

kui v

õim

alik

Riik

like

koord

ineerim

iske

skust

e a

rv

TA 3 E1,

E 3–4

2,0

TA 4

E 3–4

Piir

ijulg

eole

kuss

e

tehta

vate

in

vest

eeringute

ku

luta

suvu

se a

nalü

üsi

vä

ljatö

öta

min

e

Eetik

a ja

liik

mesr

iigid

Abiv

ahendite

ja

koolit

usk

urs

ust

e p

ake

tt,

mid

a li

ikm

esr

iigid

saava

d

kasu

tada p

iiriju

lgeole

ku

pro

jekt

ide k

ulu

tasu

vuse

hin

dam

iseks

Piir

ihald

usa

lase

d k

onta

ktid

lii

kmesr

iikid

e a

sutu

stega

152 000

95/1

43

2.5.2.2. Koolitusüksus (KÜ)


Rahalised vahendid

2010

2011

2010

2011

Koolitusüksus

20

19

7 200 000

5 700 000

Koolit

usü

ksuse

tegevu

s, m

is o

n ja

gatu

d p

rogra

mm

ide ja

pro

jekt

ide v

ahel,

toim

ub tih

edas

koost

öös

liikm

esr

iikid

e ja

Sch

engeni a

laga ü

hin

enud riik

idega, m

uude a

sutu

stega (nt C

EP

OL, E

uro

opa L

iidu P

õhiõ

igust

e A

met) ja

valit

susv

älis

te

org

anis

ats

ioonid

ega (nt Ü

RO

Pagula

ste Ü

lem

volin

iku A

met).

Viide

Eesmärk

Vahe-eesmärk


Vahendite

eraldamine

(täistööaja

ekvivalendid

eurot)

1. programm: piirivalveametnike põhiõppe/-koolituse ühised standardid

Piirivalveametnike (Kopenhaageni ja Bologna protsessile suunatud) standardse õppe väljatöötamine

96/1

43

KÜ 1

E 3–4

Baka

laure

use

õppepõhis

e

ühis

e k

esk

ast

me

tuum

õppeka

va

välja

tööta

min

e ja

ra

kendam

ine n

ing

üm

berõ

ppem

ooduli

välja

tööta

min

e

Lõplik

u õ

ppeka

va

välja

tööta

min

e;

ülik

oolid

e/a

kadeem

iate

võ

rgust

iku lo

om

ine

riik

likuks

rake

ndam

iseks

; ühis

e k

raadip

rogra

mm

i vä

ljatö

öta

min

e;

üm

berõ

ppem

ooduli

välja

tööta

min

e

Liik

mesr

iikid

e o

sale

min

e, are

ndus-

/käiv

itam

isko

htu

mis

te a

rv,

rake

ndusõ

pik

odade a

rv

2,0

400 000

Ühis

e a

lam

ast

me

tuum

õppeka

va

rake

ndam

ine E

Li j

a

Sch

engeni a

laga

ühin

enud riik

ide

piir

ivalv

eam

etn

ike

põhik

oolit

use

ühis

e

standard

ina

Õppejõ

udude ja

üliõ

pila

svahetu

se

jätk

um

ine;

põhik

oolit

use

s ka

suta

tava

te m

eeto

dite

hin

dam

ine;

üliõ

pila

svahetu

se

kats

epro

jekt

(E

RA

SM

USe-laadne

alg

atu

s piir

ival

veam

etn

ikele

);

ühis

e a

lam

ast

me

tuum

õppeka

va

aja

kohast

am

ine s

eose

s in

imõig

ust

e ja

Lis

saboni

lepin

guga

Vaheta

tud õ

ppejõ

udude ja

üliõ

pila

ste a

rv,

kohtu

mis

te a

rv, ka

asa

tud li

ikm

esr

iikid

e a

rv

2,1

200 000

Ühis

e ü

lem

ast

me

tuum

õppeka

va

välja

tööta

min

e

Ühis

e ü

lem

ast

me

tuum

õppeka

va m

ooduli

välja

tööta

min

e

Are

ndus-

/käiv

itam

isko

htu

mis

te a

rv,

osa

leva

te li

ikm

esr

iikid

e a

rv

1,0

150 000

97/1

43

Kesk

ast

me k

urs

us

Kesk

ast

me k

urs

ust

e

korr

ald

am

ine ja

pakk

um

ine

Korrald

atu

d k

urs

ust

e ja

kurs

ust

el o

sale

jate

arv

0,5 600 000

2. programm: piirivalveametnike täiendus-/erikoolituse ühised standardid

Täienduskoolitus ja spetsialiseerumine piirivalveametnike koostalitlusvõime saavutamiseks

KÜ 2

E 3–4

Piir

ivalv

eko

erte ju

htid

e

koolit

us

Rake

ndam

ise s

eis

u s

eire

Rake

ndam

ista

se li

ikm

esr

iikid

es;

tõ

lgitu

d k

äsi

raam

at, k

eelte

arv

1,0

380 000

Ühis

opera

tsio

onid

e

saate

meesk

ondade

juhtid

e k

oolit

us

Sta

ndard

koolit

usk

urs

ust

e

korr

ald

am

ine

Kurs

ust

e a

rv, ku

rsust

el o

sale

jate

arv

0,8 180 000

Lennum

eesk

onna

koolit

us

Sta

ndard

sed

koolit

usk

urs

use

d ja

kä

sira

am

atu

täiu

stam

ine

Kurs

ust

e a

rv, ku

rsust

el o

sale

jate

arv

2,0

1 000 000

Ära

ndatu

d a

uto

de

ava

stam

ise k

oolit

us

Sta

ndard

sete

ko

olit

usk

urs

ust

e

korr

ald

am

ine,

koolit

usv

ahendite

vä

ljatö

öta

min

e ja

aja

kohast

am

ine

MP ja

riik

like k

oolit

usk

urs

ust

e a

rv,

kurs

ust

el o

sale

jate

arv

0,6

250 000

RA

BIT

i koolit

us

Põhik

oolit

use

ko

rrald

am

ine,

tem

aatil

iste

õpik

odade

korr

ald

am

ine

Koolit

use

l osa

leja

te a

rv,

koolit

usü

ritu

ste a

rv

0,7 330 000

Inim

kaubandusa

lane

koolit

us

Koolit

usk

onts

epts

iooni j

a

-sta

ndard

ite

välja

tööta

min

e;

standard

sete

ko

olit

usk

urs

ust

e

korr

ald

am

ine

Välja

tööta

mis

pro

tsess

is o

sale

min

e,

kurs

ust

e a

rv, ku

rsust

el o

sale

jate

arv

1,2

150 000

98/1

43

Võlts

itud d

oku

mentid

e

ava

stam

ise a

lane

koolit

us

Sta

ndard

se

koolit

ust

egevu

se

korr

ald

am

ine

Koolit

usü

ritu

ste a

rv, osa

leja

te a

rv

0,5 350 000

Kaasa

aita

min

e k

oolit

use

ra

kendam

isele

ko

lmandate

s (tööko

kkule

ppe

sõlm

inud) riik

ides

Koolit

usv

ahendi

rake

ndam

ine

Korrald

atu

d s

tandard

koolit

ust

e a

rv,

koolit

usv

ahendit

soovi

vate

liik

mesr

iikid

e

arv

0,5 100 000

Ühis

opera

tsio

onid

e

(õhus,

maal,

mere

l) ja

oks

in

glis

keels

e

term

inolo

ogia

eriko

olit

us

Koolit

usk

urs

use

d, M

P ja

riik

likud k

oolit

use

d

Kurs

ust

e a

rv, ku

rsust

el o

sale

jate

arv

0,8

280 000

Ühis

opera

tsio

onid

e

koolit

aja

te ja

kü

lalis

am

etn

ike k

oolit

us

Edasi

are

ndam

ine;

kohapeals

ed

koolit

usk

urs

use

d;

aja

kohast

atu

d

koolit

usp

ake

tt

Koolit

usk

urs

ust

e a

rv,

koolit

usk

urs

ust

el o

sale

jate

arv

1,0

150 000

Sch

engeni h

indaja

te

koolit

us

Koolit

use

rake

ndam

ine;

kurs

ust

e k

orrald

am

ine

Koolit

usk

urs

ust

e a

rv,

koolit

usk

urs

ust

el o

sale

jate

arv

0,5 200 000

Põhiõ

igust

e k

oolit

us

Koolit

usm

eeto

dite

ja

õppem

ate

rjalid

e

käsi

raam

atu

vä

ljatö

öta

min

e

Sta

ndard

koolit

ust

e

korr

ald

am

ine

Liik

mesr

iikid

e o

sale

min

e,

koolit

usk

urs

ust

e a

rv

1,0

380 000

INTE

LO

PS

A

Koolit

use

rake

ndam

ine

Sta

ndard

koolit

ust

e

korr

ald

am

ine

Koolit

usk

urs

ust

e a

rv,

koolit

usk

urs

ust

el o

sale

jate

arv

0,5 150 000

99/1

43

3. programm: koolituse tugivõrgustikud – võrgustike loomine

Luua ja hoida töös selliseid tugivõrgustikke, nagu koolituskoordinaatorid, ülikoolid, partnerakadeemiad ja liikmesriikide

eksperdid, et kasutada neid üleminekuajal projektijuhtidena, koolitajatena jm

s

KÜ 3

E 3–4

V-A

ula

hald

am

ine ja

aja

kohast

am

ine;

koolit

use

tugiv

õrg

ust

ikud

Üle

slaadim

isse

min

arid;

aja

kohast

atu

d

abiv

ahend;

koolit

usv

õrg

ust

ikud;

eks

perd

ikom

isjo

nid

–

agentu

urivä

lised

koolit

use

ksperd

id;

partnera

kadeem

iad;

koolit

usk

oord

inaato

rid

Sem

inaride a

rv, ka

asa

tud li

ikm

esr

iikid

e

arv

, re

gis

treeritu

d k

asu

taja

te a

rv,

liikm

esr

iikid

e / S

chengeni a

laga ü

hin

enud

riik

ide e

sindatu

s ja

kaasa

tus

võrg

ust

ikes

(riik

likud

koolit

usk

oord

inaato

rid/p

artnera

kadeem

iad)

ja e

ksperd

ikom

isjo

nid

es

1,3 450 000

2.3.2.3. Ühiskasutuses vahendite üksus (ÜKV)


Rahalised vahendid

2010

2011

2010

2011

Ühiskasutuses vahendid

11

11

1 400 000

1 000 000

Halla

ta ja e

dasi

are

ndada p

iiriv

alv

urite

rese

rve ja E

Li liikm

esr

iikid

e, S

chengeni ala

ga ü

hin

enud riik

ide ja F

ronte

xi tehnili

st

varu

stust

, et

suure

ndada o

pera

tiivt

egevu

seks

vaja

like r

ess

urs

side k

ättesa

adavu

st j

a k

asu

tata

vust

ühis

opera

tsio

onid

es,

tõ

hust

ada tehnili

st ja

opera

tiiva

bi n

ing k

iiret opera

tiiva

bi n

ing s

uure

ndada s

elle

ga F

ronte

xi reageerim

isvõ

imet.

100/1

43

Viide

Eesmärk

Vahe-eesmärk


Vahendite

eraldamine

(täistööaja

ekvivalendid eurot)

ÜKV 1

Aid

ata

kaasa

Inte

lopsi

pro

gra

mm

i ke

skm

ise tähta

jaga v

aja

dust

e

hin

nangu ig

a-a

ast

ase

le

läbiv

aata

mis

ele

(Fro

nte

xi ü

his

ed

toetu

srühm

ad –

luure

eks

perd

id ja

nende v

aru

stus)

Läbiv

aadatu

d

kesk

mis

e tähta

jaga

vaja

dust

e h

innang

Vaja

dust

e h

innangu

koost

am

iseks

vaja

lik

aeg

Kättesa

adavu

se

korrald

am

iseks

piis

av

teave

0,3

Aid

ata

kaasa

Pose

idoni p

rogra

mm

i ke

skm

ise tähta

jaga v

aja

dust

e

hin

nangu ig

a-a

ast

ase

le

läbiv

aata

mis

ele

(Fro

nte

xi ü

his

ed

toetu

srühm

ad –

küsi

tleja

d ja

õhuva

hendid

)

Läbiv

aadatu

d

kesk

mis

e tähta

jaga

vaja

dust

e h

innang

Vaja

dust

e h

innangu

koost

am

iseks

vaja

lik

aeg

Kättesa

adavu

se

korrald

am

iseks

piis

av

teave

0,3

Aid

ata

kaasa

muude, In

telo

psi

ja

Pose

idoni p

rogra

mm

idega v

eel

hõlm

am

ata

Fro

nte

xi ü

his

te

toetu

srühm

ade e

kspertid

e k

esk

mis

e

tähta

jaga v

aja

dust

e h

indam

isele

Kesk

mis

e tähta

jaga

vaja

dust

e h

innang

Vaja

dust

e h

innangu

koost

am

iseks

vaja

lik

aeg

Kättesa

adavu

se

korrald

am

iseks

piis

av

teave

0,2

101/1

43

Viide

Eesmärk

Vahe-eesmärk


Vahendite

eraldamine

(täistööaja

ekvivalendid eurot)

Aid

ata

kaasa

RA

BIT

i mehhanis

mi

kesk

mis

e tähta

jaga v

aja

dust

e

hin

nangu ig

a-a

ast

ase

le

läbiv

aata

mis

ele

Läbiv

aadatu

d

kesk

mis

e tähta

jaga

vaja

dust

e h

innang

(Võim

alik

) hald

usn

õuko

gu

muudetu

d o

tsus

Vaja

dust

e h

innangu

koost

am

iseks

vaja

lik

aeg

Hald

usn

õuko

gu o

tsuse

te

gem

iseks

piis

av

teave

0,2

Aid

ata

kaasa

tehnili

se v

aru

stuse

ga

seotu

d k

esk

mis

e tähta

jaga v

aja

dust

e

hin

dam

isele

Kesk

mis

e tähta

jaga

vaja

dust

e h

innang

Vaja

dust

e h

innangu

koost

am

iseks

vaja

lik

aeg

Hald

usn

õuko

gu o

tsuse

te

gem

iseks

piis

av

teave

0,2

Toeta

da R

ABIT

i koolit

ust

, esi

tades

koolit

usü

ksuse

le ü

he ig

a-a

ast

ase

va

jadust

e h

innangu (ko

olit

use

l osa

lem

ata

kiir

reageerim

isre

serv

i lii

kmete

ga s

eotu

d k

urs

ust

e a

rv)

Iga-a

ast

ane

vaja

dust

e h

innang

Vaja

dust

e h

innangu

aja

stus

Kurs

ust

e

kava

ndam

iseks

piis

av

teave

0,2

102/1

43

Viide

Eesmärk

Vahe-eesmärk


Vahendite

eraldamine

(täistööaja

ekvivalendid eurot)

Fro

nte

xi k

oord

ineeritu

d tegevu

se ja

oks

va

jalik

ku tehnili

st v

aru

stust

, ka

asa

arv

atu

d p

iiratu

d o

pera

tiivs

uutli

kkuse

ja

oks

vaja

like tööta

jate

tagam

ise

võim

alu

si k

äsi

tleva

teost

ata

vusu

uringu

tule

must

e p

õhja

l järe

lmeetm

ete

võ

tmin

e

(Võim

alik

) jä

relu

uring

Uuringute

kest

us

ja

kulu

tasu

vus

1,5

175 000

ÜKV 2

Sõlm

ida li

ikm

esr

iikid

ega k

okk

ule

pped

Fro

nte

xi ü

his

te toetu

srühm

ade

eks

pertid

e k

ättesa

adavu

se k

ohta

2012., 2

013. ja

2014. aast

al

Koost

atu

d ja

/või

sõlm

itud

kokk

ule

pete

arv

Rahuld

atu

d v

aja

dust

e

ula

tus

1,5

250 000

Sõlm

ida li

ikm

esr

iikid

ega k

okk

ule

pped

tehnili

se v

aru

stuse

kättesa

adavu

se

kohta

2012., 2

013. ja

2014. aast

al

Koost

atu

d ja

/või

sõlm

itud

kokk

ule

pete

arv

Rahuld

atu

d v

aja

dust

e

ula

tus

1,5

103/1

43

Viide

Eesmärk

Vahe-eesmärk


Vahendite

eraldamine

(täistööaja

ekvivalendid eurot)

Hanki

da o

pera

tiivt

egevu

seks

vaja

likku

va

rust

ust

või s

elle

ks v

aja

likke

te

enuse

id v

ast

ava

lt va

jadust

e

hin

nangute

le ja

Fro

nte

xi

koord

ineeritu

d tegevu

se ja

oks

va

jalik

ku tehnili

st v

aru

stust

, ka

asa

arv

atu

d p

iiratu

d o

pera

tiivs

uutli

kkuse

ja

oks

vaja

like tööta

jate

tagam

ise

võim

alu

si k

äsi

tleva

teost

ata

vusu

uringu

tule

must

ele

Hangitu

d tehnili

se

varu

stuse

või

teenust

e a

rv

Rahuld

atu

d v

aja

dust

e

ula

tus

1,5

215 000

Vaja

duse

korral s

õlm

ida v

aru

stuse

ühis

eks

kasu

tam

iseks

tööko

kkule

pped

Ühenduse

Kala

ndusk

ontrolli

Agentu

uri

ja E

uro

opa M

ere

sõid

uohutu

se

Am

etig

a, võ

ttes

arv

ess

e F

ronte

xi

koord

ineeritu

d tegevu

se ja

oks

va

jalik

ku tehnili

st v

aru

stust

, ka

asa

arv

atu

d p

iiratu

d o

pera

tiivs

uutli

kkuse

ja

oks

vaja

like tööta

jate

tagam

ise

võim

alu

si k

äsi

tleva

teost

ata

vusu

uringu

tule

musi

Aru

anded

(võim

alik

ud)

tööko

kkule

pped

Asu

tust

eva

helis

te

kokk

ule

pete

tase

0,4

40 000

104/1

43

Viide

Eesmärk

Vahe-eesmärk


Vahendite

eraldamine

(täistööaja

ekvivalendid eurot)

ÜKV 3

Are

ndada R

AB

ITi

mehhanis

mi

edasi

ühe R

ABIT

i m

ehhanis

mi

ala

se v

äik

se

täie

ula

tusl

iku õ

ppuse

korrald

am

isega

Üks

õppus

Osa

leva

te li

ikm

esr

iikid

e

arv

Kättesa

adava

te

vahendite

arv

vast

ava

lt ta

otlu

ste p

rofii

lile

1,1

120 000

Inte

gre

erida R

AB

ITi m

ehhanis

m t

eis

te

liidu

mehhanis

mid

ega,

korr

ald

ades

ühe võ

i ka

ks te

ore

etil

ist

õppust

ELi

vaatlu

skesk

use

ko

ord

ineeritu

d

2011. aast

a

kriis

ikoord

ineerim

ise

õppuse

raam

es

Osa

lem

ine ü

hel v

õi

kahel

kriis

ikoord

ineerim

ise

õppuse

l

Om

andatu

d k

ogem

use

d 0,6

25 000

Toeta

da

RA

BIT

i si

sseju

hata

vat

koolit

ust

, pakk

udes

igal ku

rsuse

l vä

lja

ühe m

ooduli

Teave

ki

irre

ageerim

isrü

hm

a

liikm

ete

le

Paku

tud m

oodulit

e a

rv

0,8

25 000

Teavi

tada k

iirre

ageerim

isre

serv

i ja

Fro

nte

xi ü

his

te toetu

srühm

ade rese

rvi,

koost

ades

kaks

välja

ande „The

RA

BIT

’s V

oic

e” num

brit ja

aja

kohast

ades

portaali

(htt

ps:/

/fos

s.fr

onte

x.eu

ropa

.eu

ühis

kasu

tuse

s va

hendeid

käsi

tleva

t osa

)

Kaks

välja

ande „The

RA

BIT

s’ V

oic

e”

num

brit

aja

kohast

atu

d

portaal

Koost

am

ise k

est

us

Kulu

tasu

vus

0,4

10 000

105/1

43

Viide

Eesmärk

Vahe-eesmärk


Vahendite

eraldamine

(täistööaja

ekvivalendid eurot)

Vaadata

pära

st 2

011. aast

a õ

ppust

lä

bi k

iirre

ageerim

isre

serv

i hald

am

ise ja

piir

ival

ve k

iirre

ageerim

isrü

hm

ade

läheta

mis

e k

äsi

raam

at ja

vaja

duse

ko

rral t

ööpro

tsess

id

Üks

RA

BIT

i kä

sira

am

atu

ve

rsio

on

Läbiv

aata

mis

e k

est

us

0,3

5 000

ÜKV 4

Anda li

ikm

esr

iikid

ega s

õlm

itud

kokk

ule

pete

põhja

l ja lä

htu

valt

hangitu

d v

aru

stuse

st ja

teenust

est

Fro

nte

xi k

oord

ineeritu

d

opera

tiivt

egevu

seks

vaja

likke

opera

tiivr

ess

urs

se

Opera

tiivt

egevu

ses

kasu

tatu

d e

ksperd

id

ja v

aru

stus

Rahuld

atu

d v

aja

dust

e

ula

tus

2

(*)

(*) See s

õltu

b e

dasi

sest

ots

use

st s

elle

kohta

, m

illis

e ü

ksuse

eela

rve k

ata

b n

ende k

okk

ule

pete

põhja

l kasu

tatu

d ress

urs

side

kulu

d.

ÜKV 5

Hoid

a töös

ja a

rendada e

dasi

nende

pädeva

te riik

like a

sutu

ste v

õrg

ust

ikku

, ke

s on p

ädeva

d h

ald

am

a riik

ide

eks

perd

irese

rve n

ing e

kspertid

e ja

va

rust

use

kättesa

adavu

se k

orrald

ust

Ühis

kasu

tuse

s va

hendite

võrg

u

kohtu

mis

ed

Küla

stuse

d

liikm

esr

iikid

ess

e

Liik

mesr

iikid

e e

sitlu

ste

arv

nin

g k

äsi

tletu

d

teem

ad ü

his

kasu

tuse

s va

hendite

ja v

aru

stuse

kä

ttesa

adavu

se

korrald

use

hald

am

ise

kohta

1

135 000

106/1

43

2.5.3. Haldusosakond


Rahalised vahendid

2010

2011

2010

2011

Osa

konna ju

hatu

s 3

3

---

---

Hald

ust

eenuse

d

60

60

6 3

00 0

00

7 5

00 0

00

Fin

ants

id ja

hanke

d

17

17

---

---

Õig

usk

üsi

must

e ü

ksus

5

5

---

---

Haldusosakond

85

85

6 300 000

7 500 000

2.5.3.1. Haldusteenused


Rahalised vahendid

2010

2011

2010

2011

Üks

use

juhatu

s 2

2

Inim

ress

urs

id (IR

) 13

13

Info

- ja

kom

munik

ats

ioonite

hnolo

ogia

(IK

T)

23

23

6 3

00 0

00

7 0

00 0

00

Esi

ndam

iste

enuse

d (A

T)

11

11

Turv

alis

us

(T)

11

11

500 0

00

Haldusteenused

60

60

6 300 000

7 500 00024

24 S

ee s

um

ma n

äita

b ja

otis

est

2 e

rald

atu

d rahalis

te v

ahendite

sum

ma ja

ühe ja

otis

est

3 (A

-351) era

ldatu

d s

ihto

tsta

rbelis

e s

um

ma k

ogusu

mm

at.

107/1

43

Viide

Eesmärk

Vahe-eesmärk


Vahendite

eraldamine

(täistööaja

ekvivalendid eurot)

Luua ja säilitada asjakohane organisatsiooniline struktuur, personal ning agentuurisisesed tööeeskirjad ja

-menetlused, mis võimaldavad ja toetavad agentuuri tõhusat toimimist, ning neid edasi arendada

IR 1

E 4

Tööta

da v

älja

Fro

nte

xi

pädevu

sraam

istik

Välja

tööta

tud

pädevu

sraam

istik

Tööta

jate

värb

am

is-,

valim

is- ja

are

ndam

ispro

tsess

id

põhin

eva

d

pädevu

sraam

istik

ul

3,0

IR 2

E 4

Suure

ndada F

ronte

xi

värb

am

ispro

tsess

ide täpsu

st

Pro

tsess

i jooks

ul

kasu

tata

kse

mitm

esu

guse

id

valim

isva

hendeid

Pro

tsess

i täpsu

s,

võrr

eld

es

tööta

jate

ja

vald

konnaju

htid

e

ootu

stega

2,0

IR 3

E 4

Värv

ata

nin

g a

sendada tööta

jad

vast

ava

lt am

etik

ohta

de lo

ete

lule

ja

tegevd

irekt

ori o

tsust

ele

Riik

ide lä

heta

tud

eks

pertid

e ja

Fro

nte

xi

tööta

jate

ase

ndam

ine,

uute

valit

ud tööta

jate

õig

eaegne

tööle

rake

ndam

ine

Am

etik

oht tä

ideta

kse

16 n

ädala

jooks

ul p

ära

st

konku

rsite

ate

ava

ldam

ist

5,0

IR 4 E 4

Täiu

stada p

alg

aarv

est

use

ga s

eotu

d

pro

tsess

e

Palg

aarv

est

uss

üst

eem

on k

orrekt

ne

Tööta

jate

l ja

raam

atu

pid

am

isosa

konnal

ei o

le p

alg

aarv

est

use

su

hte

s ka

ebusi

3,0

108/1

43

AT 1

E 4

Rake

ndada 2

009. aast

al t

ehtu

d u

ute

ru

um

idega s

eotu

d teost

ata

vusu

uringu

järe

ldust

e/s

oovi

tust

e p

õhja

l lõplik

ke

meetm

eid

ruum

ide tagam

iseks

ala

tes

2012. aast

ast

Tagada F

ronte

xi

katk

em

atu

toim

imin

e

ala

tes

2012. aast

ast

Õig

eaegne e

sita

min

e

Õig

eaegne o

tsust

e

tegem

ine

0,5

AT 2

E 4

Kontrolli

da k

orrapära

selt

ja v

aadata

üle

talit

usp

idevu

se tagam

ise k

ava

Talit

usp

idevu

se

tagam

ise k

ava

te

gelik

u toim

imis

e

kontroll

Posi

tiivs

ed tule

muse

d

võrr

eld

es

negatii

vsete

tu

lem

ust

ega

0,5

AT 3

E 4

Pakk

uda k

onto

rite

enuse

id a

gentu

uri

katk

em

atu

toim

imis

e tagam

iseks

A

gentu

uri s

uju

v ja

ka

tkem

atu

toim

imin

e

Läbiv

aadatu

d taotlu

ste

arv

Klie

ntid

e rahulo

lu

5,0

AT4

E4

Pakk

uda teenuse

id ruum

ide

hald

am

ise ja

logis

tika v

ald

konnas

Pid

ev

ruum

ide

kasu

tam

ine n

ing

logis

tikate

enust

e

osu

tam

ine

Läbiv

aadatu

d taotlu

ste

arv

Klie

ntid

e rahulo

lu

4,0

AT 5

E 4

Pakk

uda teenuse

id

esi

ndam

iste

enust

e v

ald

konnas

Fro

nte

xi o

pera

tiivb

üro

o toim

imis

e

tagam

iseks

Fro

nte

xi

opera

tiivb

üro

o s

uju

v to

imim

ine

Klie

ntid

e rahulo

lu

1,0

T 1

E 4

Rake

ndada ja

säili

tada turv

anõudeid

nii,

nagu n

eed o

n v

ast

u v

õetu

d

Fro

nte

xi m

ääru

stes

ja n

agu o

n

ots

ust

anud F

ronte

xi

julg

eole

kunõuko

gu

Turv

alis

use

tagam

ine

vast

ava

lt m

ääru

stele

ja

ots

ust

ele

Kõik

määru

sed ja

ots

use

d

on rake

ndatu

d

9,0

109/1

43

T 2

E 4

Säili

tada v

ast

uvõ

etu

d s

ala

statu

d

teabe k

äsi

tlem

ise s

tandard

id

Sala

statu

d teabe

käsi

tlem

ine k

oosk

õla

s tu

rvaeesk

irja

dega

Vaheju

htu

mid

/eesk

irja

de

eiram

ised o

n

regis

treeritu

d

1,0

T 3

E 4

Tagada, et Fro

nte

xi u

ute

tööru

um

ide

puhul v

õeta

kse a

rvess

e ja

ka

vats

eta

kse rake

ndada k

õik

i tu

rvam

eetm

eid

Fro

nte

xi u

ued

tööru

um

id v

ast

ava

d

turv

anõuete

le

Õig

eaegne rake

ndam

ine

1,0

500 000

T 4

E 4

Tagada F

ronte

xi o

pera

tiivb

üro

o(d

e)

pid

ev

turv

alis

us

Fro

nte

xi

opera

tiivb

üro

o(d

) te

guts

eva

d p

iisava

lt tu

rvalis

es

kesk

konnas

Teata

tud

vaheju

htu

mid

/eesk

irja

de

eiram

ised

1,0

IKT 1

E 4

Halla

ta projekte ja lepinguid

Halla

ta le

pin

guid

ja

valm

ista

da e

tte IKT

toodete

ja n

endega

seotu

d teenust

e

hanke

menetlu

sed

Täie

ndav

riis

tvara

Fro

nte

xi k

asu

taja

tele

on

ost

etu

d n

õuete

kohase

lt U

ue IKT in

frast

rukt

uuri

tugi- ja

hoold

ust

eenuse

d

toim

ivad

Nõust

am

iste

enust

e,

toodete

ja p

latv

orm

ide

hanke

menetlu

sed o

n

nõuete

kohase

lt ette

valm

ista

tud

Lepin

guid

halla

taks

e

tõhusa

lt

1,0

100 000

110/1

43

IKT n

õuete

sp

ets

ifika

tsio

oni,

teost

ata

vusu

uringute

ja

are

nguka

vade

hald

am

ine, nagu o

n

ette n

ähtu

d IKT

pro

gra

mm

is

IKT p

rogra

mm

i alu

stata

kse ja

toeta

taks

e

nõuete

kohase

lt Pro

jekt

ihald

ust

toeta

taks

e

nõuete

kohase

lt

3,0

3 200 000

Tööta

da v

älja

IKT ju

htim

ine, IK

T

pro

jekt

ihald

usm

eeto

did

ja e

ttevõ

tte

stru

ktuuri funkt

sioon

Kohandada

asj

ako

hase

id IKT

parim

aid

tava

sid

Fro

nte

xi k

esk

konnaga

Ettevõ

tjad p

eava

d IK

T

koosk

õla

stam

ist

ettevõ

tluse

ga rahuld

ava

ks

Tõhusu

st tõendab n

ende

IKT p

rots

ess

ide s

uure

m

arv

, m

ida h

alla

taks

e

sam

ade ress

urs

side ja

ennust

ata

vate

tu

lem

ust

ega

1,0

200 000

IKT 2

E 4

Halla

ta IKT o

pera

tiivt

eenuse

id,

sealh

ulg

as

EU

RO

SU

Ri

Pakk

uda tööpäeva

jo

oks

ul j

a v

aja

duse

ko

rral k

a m

uul a

jal

kasu

taja

tuge

Töönädala

jooks

ul a

lla

kolm

e töötle

mata

päringu

7,0

400 000

Tagada IKT

infrast

rukt

uuri

igapäeva

ne ju

htim

ine

ja toim

imin

e,

sealh

ulg

as

EU

RO

SU

Ri t

oeta

min

e

Aast

as

alla

kolm

e p

äeva

, m

il IK

T in

frast

rukt

uur ei

ole

kasu

tata

v

10,0

2 600 000

111/1

43

INFO

SEC

i turv

alis

use

ta

gam

ine F

ronte

xis

Alla

kolm

e a

ndm

eid

m

õju

tava

IKT

turv

alis

use

ga s

eotu

d

vaheju

htu

mi a

ast

as

1,0

200 000

Hoid

a k

äig

us

akt

iivse

t Fro

nte

xi

opera

tiivb

üro

od

Fro

nte

xi

opera

tiivb

üro

o s

uju

v to

imim

ine

Aast

as

alla

viie

päeva

, m

il IK

T in

frast

rukt

uur ei o

le

kasu

tata

v

300 000

2.5.3.2. Finantsid ja hanked


Rahalised vahendid

2010

2011

2010

2011

Üks

use

juhatu

s 2

2

---

---

Fin

ants

id (FIN

) 9

9

---

---

Hanke

d (H

) 6

6

---

---

Finantsid ja hanked

17

17

---

---

Viide

Eesmärk

Vahe-eesmärk


Vahendite

eraldamine

(täistööaja

ekvivalendid

eurot)

112/1

43

FIN 1

E 4

Säili

tada ja

tööta

da täie

ndava

lt vä

lja F

ronte

xi ju

htk

onnale

ja

teis

tele

asj

aosa

liste

le (ko

mis

jon,

liikm

esr

iigid

jt) esi

tata

vat so

biv

at

finants

teave

t

Igaku

ised e

ela

rve täitm

ise

aru

anded

Aru

annete

õig

eaegsu

s 1,0

Liik

mesr

iikid

ele

esi

tata

vad

igaku

ised ü

leva

ate

d m

aks

ete

st

Üle

vaadete

õig

eaegsu

s 2,0

FIN 2

E 4

Töödeld

a k

õik

i arv

eid

/maks

eta

otlu

si k

ehte

statu

d

aja

vahem

iku jo

oks

ul

Õig

eaegse

d m

aks

ed

Nende tehin

gute

vä

henem

ine, m

ille e

est

ei

ole

tasu

tud tähta

ja

jooks

ul

3,0

Korrapära

sed ü

leva

ate

d

maks

evi

ivitu

stest

ja n

ende

viiv

itust

e a

nalü

üs

Lühem

maks

ets

ükk

el

1,0

FIN 3

E 4

Aid

ata

kaasa

agentu

uri

(kaas-

)rahast

am

ispõhim

õte

te ja

-m

enetlu

ste a

rendam

isele

, tõ

hust

am

isele

ja rake

ndam

isele

, ta

gades

sam

al a

jal k

õik

ide

Euro

opa L

iidu s

uunis

te jä

rgim

ise

Muudele

üks

ust

ele

(ka

as-

) ra

hast

am

isots

ust

eala

ste

nõuannete

andm

ine

H 1

E 4

Aid

ata

kaasa

agentu

uri

hanke

põhim

õte

te ja

-m

enetlu

ste

are

ndam

isele

, tõ

hust

am

isele

ja

rake

ndam

isele

, ta

gades

sam

al

aja

l kõik

ide E

Li s

uunis

te

järg

imis

e

Iga-a

ast

ane h

anke

kava

R

ohke

m h

anke

menetlu

si

alg

ata

taks

e h

anke

kava

ko

hase

lt 1,6

Lepin

gute

sõlm

imin

e ja

hanke

tegevu

s va

stab õ

igusl

iku

raam

istik

u p

õhim

õte

tele

Vaid

lust

atu

d m

enetlu

ste

arv

u v

ähenem

ine

1,0

H 2

E 4

Anda a

gentu

uri m

uudele

üks

ust

ele

nin

g p

ote

nts

iaals

ete

le

allh

anki

jate

le ja

tarn

ijate

le

Agentu

urisi

sene k

oolit

us

hangete

ga s

eotu

d k

üsi

must

es

Koolit

atu

d a

metn

ike a

rvu

suure

nem

ine

1,0

113/1

43

asj

alik

ke n

õuandeid

Lepin

gute

sõlm

imis

e

menetlu

se k

õik

ide e

tappid

e

koord

ineerim

ine

Õig

el a

jal l

õpeta

tud

hanke

menetlu

ste a

rvu

suure

nem

ine

1,0

Kõik

ide ü

ksust

e teavi

tam

ine

hangete

vald

konnas

saavu

tatu

d e

dust

Igas

kvartalis

vä

ljaanta

vate

info

lehte

de

õig

eaegsu

s ---

H 3

E 4

Tagada h

anke

menetlu

ste

nõuete

kohane ja

tõhus

kohald

am

ine

Hangete

ga s

eotu

d

doku

mendid

, tä

ielik

e

hanke

toim

ikute

koost

am

ine

Doku

mentid

e k

oost

am

ise

tsükl

i lühenem

ine

1,0

Hanke

taotlu

ste, alg

ata

tud

pakk

um

ism

enetlu

ste ja

allk

irja

statu

d le

pin

gute

regis

ter

Hangete

regis

tri p

idev

aja

kohast

am

ine

0,2

Hanke

taotlu

ste h

indam

ine ja

analü

üsi

min

e

0,2

RP 1

E 4

Pid

ada raam

atu

pid

am

isarv

est

ust

ja

esi

tada

raam

atu

pid

am

isaru

anded

vast

ava

lt fin

ants

määru

se

VII ja

otis

ele

Raam

atu

pid

am

isarv

est

us

vast

ab e

esk

irja

dele

, on täpne

ja p

õhja

lik n

ing e

sita

b

tõepära

se ja

õig

e ü

leva

ate

agentu

uri v

ara

dest

, ko

hust

ust

est

, fin

ants

olu

korrast

nin

g m

aja

ndusa

ast

a

tule

must

est

0,7

Tulu

arv

est

use

ja p

eara

am

atu

sü

steem

i pid

am

ine n

ing s

eal

sisa

lduva

teabe

aja

kohast

am

ine

---

114/1

43

Agentu

uri ju

htk

onnale

anta

kse

korrapära

selt

teave

t ke

skra

am

atu

pid

am

issü

steem

is

(AB

AC

/SA

P) te

htu

d ja

ki

nnita

tud tehin

gute

kohta

Esi

tatu

d a

ruannete

õig

eaegsu

s Kohtu

mis

ed

eela

rveva

hendite

kä

suta

jate

ga

0,2

Sula

rahahald

use

ja v

ara

de

regis

tri v

ast

avu

st k

ontrolli

taks

e

korrapära

selt

nin

g m

is tahes

lahkn

evu

se k

orral t

eavi

tata

kse

asj

aom

ase

id is

ikuid

selle

st

nõuete

kohase

lt

0,2

Tagata

kse k

orrapära

ne

järe

leva

lve e

ela

rvevä

liste

opera

tsio

onid

e ü

le

Lahkn

evu

ste a

rvu

vähenem

ine

0,2

Lävi

min

e e

ela

rveva

hendite

kä

suta

jate

ga

raam

atu

pid

am

isarv

est

use

ga

seotu

d k

üsi

must

es

Kohtu

mis

ed

eela

rveva

hendite

kä

suta

jate

ga

0,3

Raam

atu

pid

am

iseesk

irju

- ja

m

eeto

deid

nin

g k

onto

pla

ani

rake

ndata

kse k

oosk

õla

s Euro

opa K

om

isjo

ni

Eela

rveva

hendite

kä

suta

jate

koolit

am

ine ja

neile

ra

am

atu

pid

am

iste

hin

gute

---

115/1

43

peaarv

epid

aja

vast

uvõ

etu

d

säte

tega

kohta

aja

kohast

atu

d

teabe e

sita

min

e

RP 2

E 4

Fro

nte

xi

raam

atu

pid

am

issü

steem

i, se

alh

ulg

as

kohalik

e

finants

juhtim

issü

steem

ide

loom

ine ja

kin

nita

min

e

Fro

nte

xi

raam

atu

pid

am

issü

steem

on

loodud ja

kin

nita

tud

0,2

Süst

eem

i täie

ndust

e ja

m

uudatu

ste ü

le p

eeta

kse n

õu

eela

rveva

hendite

käsu

taja

tega

nin

g n

eed k

innita

b

peaarv

epid

aja

---

RP 3

E 4

Teha m

aks

eid

ja n

õuda s

isse

tu

lusi

d, pööra

tes

tähele

panu

võla

teadete

le, kä

ibem

aks

ule

ja

siss

enõudeko

rrald

ust

ele

Rake

ndata

kse ranget

sula

rahapolii

tikat

Pangako

nto

del o

leva

d

rahalis

ed v

ahendid

va

stava

d a

gentu

uri

tegelik

ele

vaja

dust

ele

0,2

2.5.3.3. Õigusküsimuste üksus


Rahalised vahendid

2010

2011

2010

2011

Õig

usk

üsi

muse

d (Õ

K)

5

5

Viide

Eesmärk

Vahe-eesmärk


Vahendite

eraldamine

(täistööaja

ekvivalendid

116/1

43 eurot)

ÕK 1

E 3–4

Luua raam

istik

agentu

urisi

sest

ele

ja

-välis

tele

sid

usr

ühm

adele

õig

usn

õust

am

ise p

akk

um

iseks

kõig

is

Fro

nte

xiga s

eotu

d k

üsi

must

es

Ots

ust

e tegem

iseks

kä

ttesa

adava

d

õig

usn

õuanded

Antu

d n

õuannete

arv

1,0

Ots

use

d F

ronte

xi

seis

uko

hta

de k

ohta

ko

htu

vaid

lust

es

või

mis

tahes

õig

usa

ktid

e

koost

am

isel

Lühenenud

käsi

tlem

isaeg

1,0

ÕK 2

E 3–4

Teha õ

igel a

jal p

õhja

likke

õig

uso

tsuse

id ja

anda õ

igel a

jal

põhja

likke

õig

usn

õuandeid

Ots

ust

e tegem

iseks

kä

ttesa

adava

d

õig

usn

õuanded

Antu

d n

õuannete

arv

2,0

Ots

use

d F

ronte

xi

seis

uko

hta

de k

ohta

ko

htu

vaid

lust

es

või

mis

tahes

õig

usa

ktid

e

koost

am

isel

Lühenenud

käsi

tlem

isaeg

1,0

117/1

43

2.5.4. Direktoraat ja tegevjuhi tugiteenused


Rahalised vahendid

2010

2011

2010

2011

Kõrg

em

juhtk

ond

2

2

---

200 00025---

Tegevj

uhi t

ugite

enuse

d

6

6

---

---

Katseprojekt „Frontexi operatiivbüroo”

18

1826

---

1 520 00027

Välis

suhte

d (V

S)

8

10

---

---

Pla

neerim

ine ja

kontrollim

ine

1,7

2

28

---

---

Kva

liteediju

htim

ine

1,6

2

---

---

Teave

ja lä

bipais

tvus

(TL)

8

9

---

---

27,3

46

---

200 000

2.5.4.1. Frontexi operatiivbüroo (FOO)


Rahalised vahendid

2010

2011

2010

2011

Frontexi operatiivbüroo

18

1829

- 1 520 000

25 K

ats

epro

jekt

i „Fro

nte

xi o

pera

tiivb

üro

o” hin

dam

ise e

ttep

aneku

s on e

tte

nähtu

d 2

00 0

00 e

uro

suuru

ne s

ihto

tsta

rbelin

e s

um

ma k

oosk

õla

s hald

usn

õuko

gu ju

htk

om

itee (30. ju

uni 2

010. aast

a k

ohtu

min

e) ots

use

ga.

26 K

ats

epro

jekt

i jaoks

värv

ata

kse tööta

jad ü

ksust

e- ja

sekt

orisi

sese

üm

berp

aig

uta

mis

e teel.

Topelta

rvest

am

ise v

älti

mis

eks

on s

ee a

rv e

sita

tud v

aid

te

avi

tam

ise e

esm

ärg

il.

27 R

ahalis

ed v

ahendid

hõlm

ava

d v

aid

määra

tud a

metn

ike tööta

su, te

gevu

skulu

d o

n e

sita

tud o

sako

ndade ja

üks

ust

e e

ela

rveridadel.

28 Ü

ks le

pin

gulin

e tööta

ja (ass

iste

nt) o

n rase

dus-

ja s

ünnitu

spuhku

sel –

tem

a tööle

pin

g a

sendata

kse lü

hia

jalis

e le

pin

guga; re

ssurs

si ja

gata

kse

pla

neerim

is- ja

kontrolliüks

use

, kv

alit

eediju

htim

ise ü

ksuse

ja s

iseauditi

üks

use

vahel n

ing e

i ole

kaja

statu

d v

ahendite

era

ldam

ise a

ll.

29 K

ats

epro

jekt

i jaoks

värv

ata

kse tööta

jad ü

ksust

e- ja

sekt

orisi

sese

üm

berp

aig

uta

mis

e teel.

Lis

aks

on p

roje

kti e

llu v

iima m

äära

tud v

iis F

ronte

xi

läheta

tud lu

ure

am

etn

ikku

(riik

ide lä

heta

tud e

ksperti).

118/1

43

Viide

Eesmärk

Vahe-eesmärk


Vahendite

eraldamine

(täistööaja

ekvivalendid eurot)

Vaadata

läbi F

ronte

xi o

pera

tiivb

üro

o

tegevu

smudel j

a s

eda v

iimis

tleda

Tegevu

smudel o

n lä

bi

vaadatu

d

Tule

musl

ikku

se

läbiv

aata

min

e ig

as

kvartalis

1,0

120 00030

Aid

ata

kaasa

Fro

nte

xi p

eako

nto

ris

ots

ust

atu

d ü

his

opera

tsio

onid

e

etteva

lmis

tam

isele

ja h

indam

isele

Koord

ineerida tegevu

st

ühis

opera

tsio

onid

e rake

ndam

isel

Aid

ata

kaasa

rahvu

svahelis

e

koord

ineerim

iske

skuse

üle

sannete

tä

itmis

ele

ühis

opera

tsio

onid

e

rake

ndam

isel

Kirje

ldata

kse

tegevu

smudelis

Tegevu

smudelis

nim

eta

tud e

randid

üld

isest

te

gevu

sstrate

egia

st

Tegevu

se õ

igeaegsu

s 6,0

700 000

Esi

tada teave

t olu

korrast

üle

vaate

andm

iseks

ja ü

his

opera

tsio

onid

ega

seotu

d s

ündm

ust

e k

ohta

Aid

ata

kaasa

kin

nip

eetu

d

ebase

adusl

ike rändaja

te

üle

kuula

mis

ele

ja a

bis

tada a

vast

am

isel

tagast

am

iseels

e a

bin

a

Kirje

ldata

kse

tegevu

smudelis

Täid

eta

vusi

ndeks

Fro

nte

xi o

pera

tiivb

üro

o

ühis

opera

tsio

onid

e

võrd

lem

iseks

tegevu

ste

koguarv

uga

Tegevu

se õ

igeaegsu

s

11,0

700 000

30 N

imeta

tud s

um

ma k

aeta

kse 2

010. aast

a e

ela

rvest

(te

gevu

s lõ

peta

taks

e 2

010. aast

a o

ktoobriks

)

119/1

43

Koguda ja

hin

nata

ris

kianalü

üsi

ks

teave

t ja

luure

andm

eid

nin

g a

nda

igapäeva

steks

opera

tiiva

lgatu

steks

so

ovi

tusi

M

ärk

use

d.

Eelto

odud F

ronte

xi o

pera

tiivb

üro

o v

ahe-e

esm

ärk

e a

rendata

kse e

dasi

tegevu

smudeli

välja

tööta

mis

e e

tapis

. Täis

tööaja

ekv

ivale

nte

pro

gnoosi

taks

e tööta

jate

pra

eguse

arv

u p

õhja

l (ko

kku 1

3), li

sades

hald

ust

ööta

jate

osa

võrd

selt

tegevu

skulu

dega.

2.5.4.2. Välissuhted (VS)

Viide

Eesmärk

Vahe-eesmärk


Vahendite

eraldamine

(täistööaja

ekvivalendid eurot)

Väliskoostöö (VK) 1

Üldeesmärk on arendada koostööd kolmandate riikidega.

VS 1.1

E 3–4

Säili

tada ja

are

ndada F

ronte

xi

ole

maso

leva

t vä

lissu

hete

võrg

ust

ikku

, et tu

gin

eda s

enis

tele

saa

vutu

stele

, nin

g p

ara

ndada v

õrg

ust

iku

kättesa

adavu

st, usa

ldusv

äärs

ust

ja

tõhusu

st, aid

ate

s Fro

nte

xil t

äita

om

a

1) Võrg

ust

iku s

äilita

min

e

välis

partnerite

ga, ke

lleks

on k

olm

andate

riik

ide

piir

ijulg

eole

ku h

ald

am

ise

eest

vast

uta

vad p

ädeva

d

asu

tuse

d

Võrg

ust

iku s

uure

m

kasu

tam

ine

0,4

120/1

43

rolli

piir

ijulg

eole

ku h

ald

am

ise v

älis

es

mõõtm

es

nin

g e

dendada rände s

uhte

s võ

etu

d ü

ldis

e lä

henem

isvi

isi

raam

istik

us

opera

tiiv-

ja m

uud li

iki

koost

ööd k

olm

andate

riik

idega

2) Konta

kti l

oom

ine v

eel

ühe k

olm

anda riig

iga, ke

da

risk

ianalü

üsi

põhja

l kä

sita

taks

e E

Li s

uunduva

ebase

adusl

iku rände lä

hte

- võ

i tra

nsi

idim

aana

Riik

ide a

rv, ke

llega

konta

kt lu

uaks

e

0,2

3) Välis

suhete

võrg

ust

iku

säili

tam

ine

sise

partnerite

ga, ke

lleks

on

nii

liikm

esr

iikid

e ja

Sch

engeni a

laga ü

hin

enud

riik

ide rahvu

svahelis

e

koost

öö o

sako

nnad k

ui k

a

ELi i

nst

ituts

ioonid

Võrg

ust

iku s

uure

m

kasu

tam

ine

0,4

4) Alg

atu

ste toeta

min

e

rände s

uhte

s ra

kendata

va

üld

ise lä

henem

isvi

isi

raam

istik

us

Osa

letu

d tegevu

ste a

rv

0,4

VS 1.2

E 2–3

Are

ndada F

ronte

xi ja

kolm

andate

riik

ide p

ädeva

te a

sutu

ste v

ahelis

t ko

ost

ööd tööko

kkule

pete

raam

es,

hõlb

ust

ada E

Li l

iikm

esr

iikid

e tegevu

st

kolm

andate

riik

idega tehta

va

opera

tiivk

oost

öö a

lal n

ing k

ontrolli

da

Fro

nte

xi k

olm

andate

riik

idega tehta

va

opera

tiivk

oost

öö terv

iklik

ku

rake

ndam

ist

1) Lääne-B

alk

ani r

iikid

e,

Alb

aania

, Bosn

ia ja

H

ertse

govi

ina, Koso

vo,

Monte

negro

ja S

erb

ia

osa

lem

ine kahes F

ronte

xi

ühis

tegevu

ses

Osa

letu

d tegevu

ste a

rv

0,3

2) H

orv

aatia

, endis

e

Jugosl

aavi

a M

ake

doonia

Vabariig

i ja T

ürg

i am

etia

sutu

ste o

sale

min

e

(vähem

alt)

kolmes

Osa

letu

d tegevu

ste a

rv

0,3

121/1

43

Fro

nte

xi ü

his

tegevu

ses

3) Tööko

kkule

ppe

sõlm

imin

e F

ronte

xi ja

ühe

Vahem

ere

/Lääne-A

afrik

a

piir

konna k

olm

anda riig

i pädeva

asu

tuse

vahel

Sõlm

itud

tööko

kkule

pete

arv

0,3

4) Viie V

ahem

ere

/Lääne-

Aafrik

a p

iirko

nna k

olm

anda

riig

i pädeva

asu

tuse

osa

lem

ine F

ronte

xi

ühis

tegevu

ses

Osa

letu

d tegevu

ste a

rv

0,3

5) Tööko

kkule

ppe

sõlm

imin

e F

ronte

xi ja

ühe

Ida-E

uro

opa/K

agu-

Euro

opa k

olm

anda riig

i pädeva

asu

tuse

vahel

Sõlm

itud

tööko

kkule

pete

arv

0,3

6) Venem

aa F

ödera

tsio

oni,

Ukr

ain

a, Valg

eve

ne,

Mold

ova

ja G

ruusi

a

asu

tust

e o

sale

min

e kahes

Fro

nte

xi ü

his

tegevu

ses

Osa

letu

d tegevu

ste a

rv

0,3

122/1

43

7) Tööko

kkule

ppe

sõlm

imin

e F

ronte

xi ja

ühe

mõnel m

uul m

andril a

suva

riig

i (nt H

iina, Aust

raalia

) pädeva

asu

tuse

vahel

Sõlm

itud

tööko

kkule

pete

arv

0,3

8) Am

eerika

Ühendriik

ide

sise

julg

eole

kum

inis

teerium

i ja

Kanada p

iiriv

alv

eam

eti

osa

lem

ine v

ähem

alt

kolmes F

ronte

xi

ühis

tegevu

ses

Osa

letu

d tegevu

ste a

rv

0,2

9) N

ii piir

kondlik

e

koost

ööalg

atu

ste k

ui k

a

Euro

opa L

iidu

piir

ihald

am

ise a

bim

issi

ooni

(EU

BAM

) ka

asa

tus

vähem

alt ühte

Fro

nte

xi

ühis

tegevu

sse

Osa

letu

d tegevu

ste a

rv

0,3

10) Fro

nte

xi ja

kolm

anda

te

riik

ide p

ädeva

te a

sutu

ste

vahel s

õlm

itud

koost

ööka

vades

kava

ndatu

d tegevu

s

Kokk

ule

pitu

d k

oost

öö-

kava

s ka

vandatu

d

tegevu

ste a

rv

0,4

123/1

43

11) Aid

ata

kaasa

(v

ähem

alt)

kahe E

Li

liikm

esr

iigi t

egevu

sele

ko

lmandate

riik

idega

tehta

va o

pera

tiivk

oost

öö

rake

ndam

isel

Nende li

ikm

esr

iikid

e a

rv,

kelle

tegevu

st

toeta

taks

e

0,3

12) O

pera

tiivk

oost

öö

siss

ese

adm

ine veel ühe

piir

kondlik

u

koost

ööalg

atu

sega, ku

i se

da p

eeta

kse v

aja

likuks

sõ

lmitu

d tööko

kkule

ppe v

õi

vast

ast

ikuse

mõis

tmis

e

mem

ora

ndum

i raam

istik

us

Osa

letu

d tegevu

ste a

rv

0,3

Väliskoostöö (VK) 2

Üldeesmärk on arendada asutustevahelist koostööd kui ELi integreeritud piirihalduse kontseptsiooni peamist osa

VK 2.1

E 1–4

Luua ja

are

ndada e

dasi

strate

egili

sel

või i

nst

ituts

ioonili

sel t

asa

ndil

koost

ööd

ja p

artnerlust

ELi a

sutu

stega,

sealh

ulg

as

ELi a

metit

e ja

ra

hvu

svahelis

te o

rganis

ats

ioonid

ega

ka n

eis

vald

kondades,

mis

läheva

d

piir

ihald

use

st k

augem

ale

, nagu

põhiõ

iguse

d, va

rjupaig

ad/s

isse

ränne,

polit

sei,

toll,

mere

ndusk

üsi

muse

d,

kriis

iohja

min

e, te

hnolo

ogia

või

transp

ort

Strate

egili

se teabe

vaheta

min

e ja

vast

ast

ikune

konsu

lteerim

ine ü

his

t huvi

pakk

uva

tes

küsi

must

es,

et

saavu

tada ju

stiit

s- ja

si

sekü

sim

ust

ega

tegele

vate

asu

tust

e töö

suure

m s

idusu

s ja

pare

m

koord

ineerim

ine,

sealh

ulg

as

nende

välis

suhete

s

Peam

iste

just

iits-

ja

sise

küsi

must

ega

tegele

vate

asu

tust

e

vahelis

ed

konsu

ltats

ioonid

tö

öpla

ani

etteva

lmis

tam

isel j

a

rake

ndam

isel

2,0

124/1

43

Fro

nte

x ke

skendub e

elk

õig

e

Sto

ckholm

i pro

gra

mm

is s

äte

statu

d

asu

tust

eva

helis

e k

oost

öö

priorite

etid

ele

, nt tõ

hust

atu

d k

oost

ööle

ju

stiit

s- ja

sis

ekü

sim

ust

ega tegele

vate

õig

usk

aits

easu

tust

e (Euro

pol,

CEP

OL,

Euro

just

eelk

õig

e C

OSI ra

am

es

ja

juhtim

isel) v

ahel.

Lis

aks

selle

le o

n e

riti

olu

line k

oost

öö m

uude a

sutu

ste, nagu

Euro

opa V

arjupaig

akü

sim

ust

e

Tugia

meti,

Euro

opa L

iidu P

õhiõ

igust

e

Am

eti

nin

g E

uro

opa v

älis

teenis

tuse

ga

Fro

nte

x uurib k

a, ku

idas

tõhust

ada

koost

ööd teata

vate

ühis

e ju

lgeole

ku-

ja k

aits

epolii

tika o

pera

tsio

onid

e v

õi

mis

sioonid

ega (nt E

ULE

X ja

EU

BAM

) ja

luua a

sjako

hase

d k

onta

ktid

ELi

piir

kondlik

e p

iiriü

lest

e p

olit

sei- ja

to

llike

skust

ega.

VK 2.2

E 1–4

Luua, are

ndada, ko

ord

ineerida,

edendada, jä

lgid

a ja

hin

nata

opera

tiiv-

ja

pra

ktilist

koost

ööd F

ronte

xi ja

teis

te

ELi a

sutu

ste v

õi r

ahvu

svahelis

te

org

anis

ats

ioonid

ega, m

is o

n E

Li

välis

piir

idel e

sindatu

d v

õi m

uul v

iisil

seotu

d p

iirih

ald

use

ga

Selle

opera

tiiv-

või p

rakt

ilise

tegevu

se

eesm

ärg

iks

peaks

ole

ma (tu

leva

ste)

Sto

ckholm

i pro

gra

mm

i rake

ndam

ist,

inim

kaubandust

ja s

aatja

ta a

laealis

i

Ühis

opera

tsio

onid

või

kats

epro

jekt

id, se

alh

ulg

as

uued IKT s

üst

eem

id,

koolit

usv

ahendid

, parim

ate

ta

vade k

äsi

raam

atu

d,

teabeva

hetu

s, s

em

inarid,

konve

rents

id, õpik

oja

d:

1)

mid

a a

lgata

b, edendab

ja rahast

ab F

ronte

x ko

ost

öös

ELi a

sutu

ste

(nt E

uro

pol,

Euro

opa

Suure

m a

rv p

roje

kte v

õi

opera

tiivt

egevu

si, m

ida

Fro

nte

x ju

hib

või

mill

es

ta o

sale

b ja

mill

es

esi

neb v

älin

e m

õõde

koost

öö k

uju

l ELi

asu

tuse

või

rahvu

svahelis

e

org

anis

ats

ioonig

a

Just

iits-

ja

sise

küsi

must

ega

3,0

125/1

43

käsi

tleva

te tegevu

skava

de

rake

ndam

ine

Koolit

usa

lane p

rakt

iline k

oost

öö p

eaks

eelk

õig

e k

esk

endum

a p

artnerluse

le

CE

PO

Lig

a, m

ida rõhuta

taks

e e

elk

õig

e

Sto

ckholm

i pro

gra

mm

is. Fro

nte

x ja

C

EPO

L v

õik

sid k

oos

piir

ivalv

ure

id

nin

g tolli

- ja

polit

seia

metn

ikke

ko

olit

ada, edendades

ühis

eid

ELi

õig

usk

aits

epõhim

õtteid

Terv

iklik

u m

ere

ndusp

olii

tika

rake

ndam

ise e

est

vast

utava

te

asj

ako

hast

e E

Li a

sutu

ste (nt E

uro

opa

Mere

sõid

uohutu

se A

met

, Ü

henduse

Kala

ndusk

ontrolli

Agentu

ur)

kaasa

min

e F

ronte

xi o

pera

tiiv-

või

te

adust

egevu

sse m

ere

piir

i valv

am

ise

vald

konnas

Varjupaig

akü

sim

ust

e

Tugia

met võ

i Euro

opa

Mere

sõid

uohutu

se

Am

et) v

õi

rahvu

svahelis

te

org

anis

ats

ioonid

ega;

2)

mid

a a

lgata

b, edendab

ja rahast

ab E

Li a

sutu

s võ

i rahvu

svahelin

e

org

anis

ats

ioon

koost

öös

Fro

nte

xiga;

3)

mis

on (Fro

nte

xi ja

ELi

asu

tuse

või

rahvu

svahelis

e

org

anis

ats

iooni)

ühis

meetm

ed

tegele

vate

asu

tust

e

vahel o

pera

tiivt

asa

ndil

toim

uva

teabeva

hetu

se

kvalit

eet ja

kva

ntit

eet

2.5.4.3. Planeerimine ja kontroll (PK)31

31

Kahe h

ald

usa

ssis

tendi r

ess

urs

i jagam

ine s

iseauditi

- nin

g p

laneerim

is- ja

kontrolliüks

use

vahel.

126/1

43

Viide

Eesmärk

Vahe-eesmärk


Vahendite

eraldamine

(täistööaja

ekvivalendid eurot)

PK 1

E 4

Tuva

stada ja

hin

nata

Fro

nte

xi k

esk

mis

e

tähta

jaga ja

pik

aaja

list are

ngut m

õju

tada

võiv

aid

sis

e- nin

g v

älis

tegure

id, et

võim

ald

ada F

ronte

xi ju

htk

onnal t

eha

pra

eguse

ja tule

vase

tegevu

se k

ohta

õig

eaegse

id ja

teadlik

ke o

tsuse

id

Anda F

ronte

xi

juhtk

onnale

ja

hald

usn

õuko

gu

liikm

ete

le h

innanguid

ja

/või t

aust

teave

t ELi

alg

atu

ste k

ohta

selli

stes

vald

kondades

nagu

Sch

engeni a

la,

siss

erä

nne/v

arjupaig

ad,

inim

kaubandus/

rändaja

te

ebase

adusl

ik ü

le p

iiri

toim

eta

min

e, to

ll,

mere

ndusp

olii

tika n

ing

teadusu

uringud

Esi

tatu

d h

innangute

su

ure

m a

rv

0,2

PK 2

E 4

Täpsu

stada s

trate

egili

ste m

uutu

ste

(juhtim

ise) ts

ükl

it ja

viia

see e

llu, et

hõlb

ust

ada ja

lühendada s

trate

egili

se

pla

neerim

ise p

rots

ess

i nin

g jä

tta rohke

m

aega o

rganis

ats

iooni t

ule

musl

ikku

se

jälg

imis

eks

ja k

ontrollim

iseks

Mitm

eaast

ane

tegevu

skava

2012–2014

Doku

mendi e

sita

mis

e

õig

eaegsu

s 0,3

2012. aast

a tööka

va

Doku

mendi e

sita

mis

e

õig

eaegsu

s 0,2

2012. aast

a e

ela

rve

Doku

mendi e

sita

mis

e

õig

eaegsu

s 0,1

Iga-a

ast

ane tegevu

skava

D

oku

mendi e

sita

mis

e

õig

eaegsu

s 0,1

127/1

43

Fro

nte

xi

eela

rveva

hendite

kä

suta

ja a

ruanne

Doku

mendi e

sita

mis

e

õig

eaegsu

s 0,1

Iga-a

ast

ane ris

kide

üle

vaade

Lühem

juhtim

ists

ükk

el

0,2

PK 3

E 4

Fro

nte

xi k

ohandatu

d tule

musl

ikku

se

juhtim

ise s

üst

eem

i rake

ndam

ine ja

vi

imis

tlem

ine n

ing ju

htim

ise

abiv

ahendite

kasu

tuse

levõ

tmin

e

Kord

kva

rtalis

esi

tata

vad

hin

dam

isaru

anded,

sealh

ulg

as

hin

nang

tegevu

sris

kide k

ohta

Ris

kide p

are

m taju

min

e (v

õim

alu

sed ja

pro

ble

em

id)

0,3

Tule

musl

ikku

sega

seotu

d k

üsi

must

e

igaku

ised ü

leva

ate

d

Ris

kide p

are

m taju

min

e (v

õim

alu

sed ja

pro

ble

em

id)

0,2

128/1

43

2.5.4.4. Kvaliteedijuhtimine (KJ)32

Viide

Eesmärk

Vahe-eesmärk


Vahendite

eraldamine

(täistööaja

ekvivalendid eurot)

KJ 1

E 3–4

Para

ndada

Fro

ntexi

pro

tsess

ide

kvalit

eeti

Kva

liteedi

kontrolli u

us

meto

odik

a ja

uued

vahendid

Fro

nte

xis

Väl

jatö

öta

tud ja

ra

kendatu

d v

ahendi

te a

rv

0,1

Kasu

tades

risk

ipõhis

t lä

henem

isvi

isi,

teha

vähem

alt

kaks

kv

alite

edik

ont

rolli

ja

anda s

oovi

tusi

ko

ntro

llide tõhusa

maks

ja

tule

musl

ikum

aks

m

uutm

iseks

Kontrol

litud p

rots

ess

ide

puhul t

uva

statu

d kõ

ige

suure

mate

ris

kide

vä

hendam

ine

0,2

KJ 2

E 3–4

Para

ndada

org

ani

sats

ioonili

ste ris

kide

juhtim

ise k

valit

eeti

Fro

nte

xis

Tööta

da v

älja

tõ

husa

mad

ja

tule

musl

ikum

ad

risk

ihin

dam

isva

hendid

ja

-m

eeto

did

nin

g

rake

ndada n

eid

Uute

tõhusa

mate

va

hendite

välja

tööta

min

e ja

rake

ndam

ine

0,2

Fro

nte

xi ris

kire

gis

tri

pare

m k

valit

eet

Põhja

liku

andm

ebaasi

(v

ähem

alt

kaks

pers

pekt

iivi)

0,2

32

Kahe h

ald

usa

ssis

tendi r

ess

urs

i jagam

ine ja

guneb s

iseauditi

- nin

g p

laneerim

is- ja

kontrolliüks

use

vahel.

129/1

43

välja

tööta

min

e ja

andm

ete

ga täi

tmin

e

KJ 3

E 3–4

Teha k

indl

aks

Fro

ntexi

peam

ised

org

anis

ats

ioonili

sed (si

sese

d ja

välis

ed)

risk

id

Teha k

indla

ks F

ront

exi

peam

ised

org

anis

ats

ioonili

sed

risk

id (si

sese

d ja

vä

lised)

Teha s

trate

egi

line

risk

ihin

dam

ine ja

esi

tada

aru

anne p

eam

iste

ris

kide

ja

või

malu

ste k

ohta

0,2

Anda p

anus

Fro

nte

xi

asj

ako

hast

ess

e pro

tsess

idess

e, m

ille

risk

ihin

dam

ine o

n

olu

line, nt

tööpla

an;

kval

iteedi h

indam

ine

Küm

ne p

eam

ise ris

ki

kindla

kste

gem

ine

0,2

Sis

eko

ntrolli

süst

eem

i hin

dam

ine ja

para

ndust

e tagam

isek

s va

jalik

ud m

eet

med

Sis

eko

ntrolli

süst

eem

i kõ

ige o

lulis

em

ate

puudust

ega s

eotu

d ris

kide

vä

hendam

ine

0,1

KJ 4

E 3–4

Para

ndada

tegevu

skava

de rak

endam

ist

Kehte

statu

d

tähta

egadest

ki

nnip

idam

ise m

äära

para

nem

ine

Kok

kule

pitu

d te

gevu

skava

de

rake

ndam

ises

esi

neva

te

kõrv

ale

kalle

te v

ähenem

ine

0,3

KJ 5

E 3–4

Aid

ata

kaasa

tul

emusl

ikku

se ju

htim

ise

raam

istik

u v

älja

tööta

mis

ele

ja

rake

ndam

isel

e F

ronte

xis

Panust

amin

e

meto

odik

ass

e ja

va

hendite

sse n

ing

tule

musl

ikku

se

juhtim

ise

rake

ndam

isse

Tule

musl

ikku

se ju

htim

ise

rake

ndam

ine

vähem

alt

ühes

osa

konnas

0,2

2.5.4.5. Teave ja läbipaistvus (TL)

130/1

43

Viide

Eesmärk

Vahe-eesmärk


Vahendite

eraldamine

(täistööaja

ekvivalendid eurot)

TL 1

E 3, E 4

Edendada F

ronte

xi tööta

jate

hulg

as

agentu

uri m

issi

ooni,

väärtusi

ja k

ultu

uri

teavi

tusv

ahendite

ja m

uude p

arim

ate

ta

vade k

ehte

stam

ise k

audu

Kasu

taja

tele

kä

ttesa

adav

eriots

tarb

elin

e

sise

võrg

usa

it

Klie

ntid

e rahulo

lu k

asv

2,6

Teavi

tada s

idusr

ühm

i ja

Euro

opa k

odanik

ke a

gentu

uri tegevu

sest

koosk

õla

s Fro

nte

xi v

älis

suhtlu

sstrate

egia

ga (FG

R 2

009)

TL 2

E 3–4

Suhte

d m

eedia

ga

Fro

nte

xi

välis

suhtlu

sstrate

egia

edasi

are

ndam

ine k

uni

teis

e k

vartali

lõpuni (

ei

hõlm

a h

ald

usn

õuko

gu

kinnitu

st)

Koost

ada in

fole

hti

ja

aru

andeid

ebaharilik

e

sündm

ust

e k

ohta

Klie

ntid

e rahulo

lu k

asv

1,7

Üld

ised a

valik

ud s

uhte

d

1,3

Audio

-vid

eosi

su

1,0

Inte

rnet ja

sots

iaalm

eedia

1,5

Üritu

sed

0,9

131/1

43

2.5.5. Siseaudit (SA)


Rahalised vahendid

2009

2010

2009

2010

Sis

eaudit

ja k

valit

eediju

htim

ine

1,733

1,7

50 000

50 000

Viide

Eesmärk

Vahe-eesmärk


Vahendite

eraldamine

(täistööaja

ekvivalendid eurot)

SA 1

E 4

Audite

erida k

ehte

statu

d

sise

kontrolli

süst

eem

i, et hin

nata

selle

tõ

husu

st ja

üld

isem

alt

Fro

nte

xi ü

ksust

e

tule

musl

ikku

st a

gentu

uri p

oliitik

a,

pro

jekt

ide ja

tegevu

se rake

ndam

isel

eesm

ärg

iga s

eda p

ideva

lt tä

iust

ada

2–4 a

uditi

tegem

ine

2009. aast

a lõ

pus

koost

atu

d

risk

ihin

nangu p

õhja

l

Audite

erim

isaru

annete

arv

1,7

50 000

33 K

ahe h

ald

usa

ssis

tendi r

ess

urs

si ja

gata

kse s

iseauditi

- nin

g p

laneerim

is- ja

kontrolliüks

use

vahel.

132/143

1. lisa. Kavandatud operatiivtegevus Alljärgnev mittetäielik loetelu on koostatud Frontexi haldusnõukogu liikmete esindajatega peetud kohtumise järelduste põhjal ja võttes arvesse kohtumise ettevalmistamise käigus saadud märkusi (huvipakkuvate valdkondade uuring) ning esitatud prioriteete. See loetelu sisaldab valdkondi ja küsimusi, mida hõlmab siseriiklik tegevus, mida viivad ellu liikmesriikide ja Schengeni alaga ühinenud riikide vastavad asutused. Sellest tulenevalt peavad asjaosalised 2011. aastaks üksikasjalikumate tegevus- ja taktikaliste kavade väljatöötamisel arvesse võtma nimetatud geograafilisi piirkondi ja temaatilisi valdkondi.

Kavandatud operatiivtegevus (geograafiline, taktikaline,

tegutsemismeetod vms) Liikmesriikide / Schengeni

alaga ühinenud riikide arv

Ida-Balkani ja Ida-Euroopa piirkond 10

Koostöö kolmandate riikidega, eelkõige julgeolekukokkulepped 8

Sisseränne Kreeka kaudu 4

Sisseränne Loode- ja Kesk-Aafrikast 2

Liiniparvlaevade kontroll Gibraltari väinas 1

Riskianalüüs; teabe- ja kogemustevahetus 3

Õpikojad (täpsustamata) 1

Tegevus välisel õhupiiril 5

Teiste vastuvõtvate liikmesriikide tehniline toetamine patrull- ja vaatlustegevuses ja taktikalises tegevuses ebaseaduslike rändajate

avastamiseks välisel maismaapiiril 5

Ühised tagasisaatmisoperatsioonid 5

Ühisoperatsioonide tõhusus 2

Osalemine piirivalve kiirreageerimisrühmade (RABIT) õppustel 2

Maismaapiiri operatsioonid 1

Programm Pulsar 1 Frontexi osalemine tšarterlendude tellimises ja ühiste

tagasisaatmisoperatsioonide kaasrahastamises 1

Katseprojekt „Ühisoperatsioonide inglise keel”. Koostöö Balti riikidega 4

Rändega seotud ja piiriülene kuritegevus 3 Seadusliku sisenemise kuritarvitamine (üliõpilased, perekonnad) 1

133/143

Frontexi operatiivbüroo katsetamine 1

134/143

2. lisa. Liikmesriikide esitatud huvipakkuvate temaatiliste valdkondade mittetäielik loetelu Liikmesriikidel paluti esitada kirja teel neile huvi pakkuvad temaatilised valdkonnad (tooted, teenused ja tegevused). Frontexi haldusnõukogu liikmete esindajate 1. juuni 2010. aasta kohtumisel anti igale osalenud liikmesriigile ja Schengeni alaga ühinenud riigile võimalus loetelu täiendada ja hinnata, kui oluliseks, nad asjaomast tegevust peavad (1 – ei ole oluline, 5 – äärmiselt oluline). Kogutud hinnanguid kasutati keskmise arvutamiseks ja liikmesriikide ja Schengeni alaga ühinenud riikide jaoks prioriteetsete tegevuste kindlakstegemiseks.

Toode Teenus

Esitanud liikmesriik / Schengeni alaga

ühinenud riik

Osalemise viis Põhjendus

Ühisoperatsioonid

Euroopa patrullivõrg

ustiku programm

1 Ekspertide lähetamine

Panuse andmine ühisesse ebaseadusliku rände vastasesse võitlusse; olemasolevate tehniliste vahendite, oskuste ja teadmiste kasutamine

Frontex peab 2011. aastal (jätkuvalt) koordineerima Euroopa patrullivõrgustiku programmi koondatud operatiivtegevust

3,6

Ühisoperatsioon

„Kontaktpunktid”

7

Ekspertide lähetamine

Vastuvõttev ja

lähetav riik

Osaleja

Vastuvõttev liikmesriik; lähetamine

Riiklikud huvid seoses sihtrühmadega Ebaseadusliku rändega seotud eesmärgid. Ekspertide töö tõhusus ja selle edendamine Hea koostöö jätkamine kolleegidega Külalisametnike vastastikuse toetuse reaalne ja vahetu mõju, pikaajaline kasu ametnike tihedast ja otsesest koostööst, mis suurendab nende teadmisi ja kogemusi

135/143

Sloveenia kontaktpunktides võetaks külalisametnikke vastu samas mahus nagu 2010. aastal, eelkõige on Hispaania, Prantsusmaa, Taani, Tšehhi ja Itaalia eksperte vaja Obrežje kontaktpunktis; Tšehhi, Slovakkia ja Poola eksperte on vaja Jelšane kontaktpunktis turismihooajal; Poola, Slovakkia, Tšehhi, Austria ja Saksamaa eksperte on vaja Gruškovje kontaktpunktis; Sloveenia võltsitud dokumentide, ärandatud sõidukite, patrull- ja vaatlustegevuse ekspertide lähetamine järgmistesse riikidesse: Ungari, Rumeenia, Bulgaaria või Slovakkia

Frontex peab 2011. aastal (jätkuvalt) koordineerima ühisoperatsiooni „Kontaktpunktid” alla koondatud operatiivtegevust

4,1

Frontex peab 2011. aastal (jätkuvalt) koordineerima ühisoperatsiooni „Kontaktpunktid” õhuosa alla koondatud operatiivtegevust

4,4

Frontex peab 2011. aastal (jätkuvalt) koordineerima ühisoperatsiooni „Kontaktpunktid” maismaaosa alla koondatud operatiivtegevust

4,3

Frontex peab 2011. aastal (jätkuvalt) koordineerima ühisoperatsiooni „Kontaktpunktid” mereosa alla koondatud operatiivtegevust

3,6

Ühisoperatsioon

Hammer

6

Vastuvõttev ja

lähetav riik


Osaleja

Vastuvõttev liikmesriik

Ebaseadusliku rändega seotud eesmärgid; ekspertide töö tõhusus ja selle edendamine Seda on vaja teatavate riikide kodanikega tegelemiseks Võltsitud dokumentide ekspertide lähetamine Keskendumine kolmandate transiidi- ja lähteriikide sõlmlennujaamadele peaks suurendama maapealsete töötajate teadlikkust võltsitud dokumentidest, tugevdama suhteid ILO võrgustikuga, suurendama teadmisi ja tõstma õhupiiri haldamise standardeid ning aitama võidelda

136/143

inimkaubanduse ja inimeste ebaseadusliku üle piiri toimetamise vastu

Frontex peab 2011. aastal (jätkuvalt) koordineerima ühisoperatsiooni Hammer alla koondatud operatiivtegevust

4,3

Ühisoperatsioon

Hubble

3


Osaleja


Ebaseadusliku rändega seotud eesmärgid; ekspertide töö tõhusus ja selle edendamine On vaja kontrollida mõnest määratud lennujaamast saabuvaid lende Keskendumine kolmandate transiidi- ja lähteriikide sõlmlennujaamadele peaks suurendama maapealsete töötajate teadlikkust võltsitud dokumentidest, tugevdama suhteid ILO võrgustikuga, suurendama teadmisi ja tõstma õhupiiri haldamise standardeid ning aitama võidelda inimkaubanduse ja inimeste ebaseadusliku üle piiri toimetamise vastu

Frontex peab 2011. aastal (jätkuvalt) koordineerima ühisoperatsiooni Hubble alla koondatud operatiivtegevust

3,8

Ühisoperatsioon Hera

1 Vastuvõttev liikmesriik

On oht, et pärast kontrolli kaotamist algab jälle sisseränne Kanaari saartele

Frontex peab 2011. aastal (jätkuvalt) koordineerima ühisoperatsiooni Hera alla koondatud operatiivtegevust

2,7

137/143

Ühisoperatsioon

Hermes 1 Osaleja

Hispaania rannikule, eriti Sardiinia rannikule saabub üsna palju paate

Frontex peab 2011. aastal (jätkuvalt) koordineerima ühisoperatsiooni Hermes alla koondatud operatiivtegevust

2,8

Ühisoperatsioon Indalo


Hispaania rannikule, eriti Granada ja Murcia vahel, saabub üsna palju paate

Frontex peab 2011. aastal (jätkuvalt) koordineerima ühisoperatsiooni Indalo alla koondatud operatiivtegevust

2,8

Ühisoperatsioon Jupiter

3

Lähetav riik

Ekspertide lähetamine Vastuvõttev liikmesriik

Taktikalised põhjused, et võidelda ebaseadusliku rände vastu Euroopa ida- ja lõunaosast Tšehhi Vabariiki/ELi, ja solidaarsus välise maismaapiiri kaitsmise suhtes Ebaseadusliku rändega seotud eesmärgid; ekspertide töö tõhusus ja selle edendamine Vajadus aktiivselt osaleda piirkonna ühises operatiivtegevuses

Frontex peab 2011. aastal (jätkuvalt) koordineerima ühisoperatsiooni Jupiter alla koondatud operatiivtegevust

3,8

Ühisoperatsioon

Neptune 4

Lähetav riik



Ebaseadusliku rändega seotud eesmärgid; ekspertide töö tõhusus ja selle edendamine Suur arv Poola puhkajaid, kes reisivad Ungarisse ja Sloveeniasse või läbi nende, loob taustolukorra, mida võivad ära kasutada rändajaid salaja üle piiri toimetajaid ja mida tuleb jälgida Ebaseaduslike rändajate avastamise, ärandatud sõidukite, võltsitud dokumentide ning patrull- ja vaatlustegevuse valdkond. Kolmes etapis võetaks vastu vähem külalisametnikke kui 2010. aastal või võetaks neid vastu vaid kahes etapis.

138/143

Sloveenia võltsitud dokumentide, ärandatud sõidukite, piirikontrolli, patrull- ja vaatlustegevuse ekspertide lähetamine Ungarisse ja Rumeeniasse

Frontex peab 2011. aastal (jätkuvalt) koordineerima ühisoperatsiooni Neptune alla koondatud operatiivtegevust

3,9

Ühisoperatsioon

Minerva 3



Igal aastal läbib asjaomast riiki palju Euroopast Marokosse – ja suvel vastupidi – suunduvaid inimesi Ebaseaduslike rändajate avastamine kõige enam mõjutatud Hispaania sadamates

Frontex peab 2011. aastal (jätkuvalt) koordineerima ühisoperatsiooni Minerva alla koondatud operatiivtegevust

3

Ühisoperatsioon

Poseidon

8


Lähetav riik

Osaleja


Toetab ebaseadusliku rände surve all olevaid liikmesriike ja annab parema ülevaate ebaseaduslike rändajate marsruutidest ja ebaseaduslikest rändajatest Ebaseaduslike rändega seotud eesmärgid; ekspertide töö tõhusus ja selle edendamine Oluline kontrollida Türgiga külgnevat maismaapiiri ja teisi idapoolseid maismaapiire Sloveenia välispiir on ebaseadusliku rände marsruutidel peamine värav Euroopasse Kohustus anda panus ELi piiri ühisesse kontrolli ja kaitsesse piirkonnas, kus saab oma teadmisi ja kogemusi kõige tõhusamalt kasutada Ebaseaduslike rändajate avastamine Kreekas või Bulgaarias

139/143

Frontex peab 2011. aastal (jätkuvalt) koordineerima ühisoperatsiooni Poseidon alla koondatud operatiivtegevust

4,5

Frontex peab 2011. aastal (jätkuvalt) koordineerima ühisoperatsiooni Poseidon mereosa alla koondatud operatiivtegevust

4,4

Frontex peab 2011. aastal (jätkuvalt) koordineerima ühisoperatsiooni Poseidon maismaaosa alla koondatud operatiivtegevust

4,5

Ühisoperatsioon Pulsar

1 Vastuvõttev ja

lähetav riik

Õhupiiri kaitse on meie asutuse prioriteet, rahvusvahelise operatiivkoostöö parandamine, kogemuste saamine ja jagamine

Frontex peab 2011. aastal (jätkuvalt) koordineerima ühisoperatsiooni Pulsar alla koondatud operatiivtegevust

3,5

Venemaa osalusel toimuv

ühisoperatsioon


Ebaseaduslikud rändajad, kes vahetavad Aasia riikidest ja Aasia riikide kaudu ELi suunduvaid marsruute

Frontex peab 2011. aastal (jätkuvalt) koordineerima Venemaa osalusel toimuva ühisoperatsiooni alla koondatud operatiivtegevust

3,8

Ühine tagasi-

saatmisoperatsioon

14

Algataja ja abisaaja

Abisaaja


Lähetamine

Osaleja

Vaatleja

Eraõiguslik lennuettevõtja tekitab raskusi teatavate riikide kodanike vedamisel liinilendudel Ühine ebaseadusliku rände vastu võitlemine on asjakohane reaktsioon rändesurvele Kogemuste saamine, osalemine ühises tagasisaatmisoperatsioonis on mõnikord rahaliselt otstarbekam kui võõramaalasi individuaalselt repatrieerida Ebaseadusliku rändega seotud eesmärgid; ekspertide töö tõhusus ja selle edendamine Ebaseaduslike rändajate, eriti kuritegeliku taustaga ebaseaduslike rändajate repatrieerimine on oluline Eraõiguslik lennuettevõtja tekitab raskusi teatavate riikide kodanike vedamisel liinilendudel

140/143

lennuettevõtja kvootide, tagasipöördujate käitumise ja piloodi nõudmiste tõttu Operatiivvajadus Raskused ühiste tagasilendude haldamisel. Selles valdkonnas ei ole palju kogemusi. Raskused kolmandate riikide (nt Kongo Vabariik) saatkondadega. Puuduvad parimate tavade näited. Eraõiguslik lennuettevõtja tekitab raskusi teatavate riikide kodanike vedamisel liinilendudel Leedus opereeritavate lennuliinide tõttu Üksikuid tagasilende on raske (eriti vägivaldsete tagasipöördujate puhul) ja kulukas korraldada; Sloveenia osalemise ulatus 2011. aastal sõltub välismaalaste arvust ja kodakondsusest Väärtusliku teabe vahetamine taktikalisel tasemel, erialakogemuste vahetamine, koostöö muude Frontexi sektorite, Euroopa asutuste ja naaberriikidega Tõhusad tagasisaatmisoperatsioonid on parimad ebaseadusliku rände ärahoidjad. Koostöö Frontexi ja liikmesriikidega aitab tugevdada meie tagasisaatmisoperatsioone ja saadab lähteriikide potentsiaalsetele ebaseaduslikele rändajatele selge sõnumi

Frontex peab 2011. aastal (jätkuvalt) koordineerima ühise tagasisaatmisoperatsiooni alla koondatud operatiivtegevust

4,4

141/143

Katseprojektid

Katseprojekt Attica


Ebaseadusliku rändega seotud eesmärgid; ekspertide töö tõhusus ja selle edendamine

Frontex peab 2011. aastal (jätkuvalt) koordineerima katseprojekti Attica alla koondatud operatiivtegevust

3,9

Katseprojekt Balti

riikidega

2 Osaleja

Tuginedes merel korraldatud ühisoperatsioonis osalemisel saadud praktilistele kogemustele. Erinevad geograafilised piirkonnad tekitavad osalevatele ekspertidele teatavaid praktilisi probleeme

Frontex peab 2011. aastal (jätkuvalt) koordineerima Balti riikidega koos elluviidava katseprojekti alla koondatud operatiivtegevust

3

Ärandatud sõidukite avastamis

e katseproje

kt

2

Osaleja; vastuvõttev liikmesriik


Ebaseadusliku rändega seotud eesmärgid; ekspertide töö tõhusus ja selle edendamine Rahvusvaheline teabe- ja kogemustevahetus seoses ärandatud sõidukitega

Frontex peab 2011. aastal (jätkuvalt) koordineerima ärandatud sõidukite avastamise katseprojekti alla koondatud operatiivtegevust

3,4

Lennujaamade juhtide

konve-rentsi

katseprojekt

2


Osaleja

Ebaseadusliku rändega seotud eesmärgid; ekspertide töö tõhusus ja selle edendamine Osalemine ühe osalejaga

Frontex peab 2011. aastal (jätkuvalt) koordineerima lennujaamade juhtide konverentsi katseprojekti alla koondatud operatiivtegevust

3,4

Küsitlemis-meetodite katseproje

kt



Frontex peab 2011. aastal (jätkuvalt) koordineerima küsitlemismeetodite katseprojekti alla koondatud operatiivtegevust

4

Katseprojekt FOSS



Frontex peab 2011. aastal (jätkuvalt) koordineerima katseprojekti FOSS alla koondatud operatiivtegevust

3,8

142/143

Muud

FOO 1 Vaatleja Operatiivkoostöö ja kulutasuvuse parandamine

Frontex peab 2011. aastal (jätkuvalt) koordineerima FOO alla koondatud operatiivtegevust

3,6

RABIT

2



Vajadus valmistuda kriisiolukorraks ning harjutada inimressursside ja tehnilise varustuse lähetamise erakorralisi meetmeid Lühikese aja jooksul on oodata suuremat hulka välismaalasi

Frontex peab 2011. aastal (jätkuvalt) koordineerima RABITi alla koondatud operatiivtegevust

3,8

RAÜ FRAN

2

Osaleja

Teadmiste süvendamine; koostalitlusvõime parandamine Rändesuundumusi käsitleva teabe jagamine on ilmselt parim viis Frontexi ühisoperatsioonide toetamiseks ja liikmesriikide poolt oma piiri haldamisel kogetavate tegelike probleemide lahendamiseks

Frontex peab 2011. aastal (jätkuvalt) koordineerima RAU FRANi alla koondatud operatiivtegevust

4,5

Koolitus (täpsustam

ata) 5

Osaleja


Koeraekspertide koolitus; koerajuhi käsiraamat Kogemuste jagamine teiste liikmesriikidega Parimate tavade vahetamine; analüüsivõime parandamine Ühiselt korraldatud koolituskursused tagavad juurdepääsu suuremale hulgale teadmistele kui riik või koolituskeskus (ükskõik kui suur) suudab pakkuda või anda; mida ulatuslikum on kogemustevahetus, seda parem

143/143

See on väga oluline piirivalvurite kutsestandardi tõstmisel ja kehtivatele õigusnormidele ühise tõlgenduse andmisel

Frontex peab 2011. aastal (jätkuvalt) koordineerima koolituse alla koondatud operatiivtegevust

4,5

Probleemseid

kolmandaid riike

käsitlev õpikoda

1 Abisaaja

Liikmesriikide ja Frontexi oluliste küsimuste alaste kogemuste jagamine võimaldab teistel liikmesriikidel järgida lepingu üle peetavatel läbirääkimistel parimat lähenemisviisi või parandada avastamis- ja tagasisaatmisprotsessi

Frontex peab 2011. aastal (jätkuvalt) koordineerima probleemseid kolmandaid riike käsitleva õpikoja alla koondatud operatiivtegevust

4

Documents

2011. aasta tööplaan · 2017. 5. 29. · Planeerimine ja kontroll (PK) ... inimressursside ning rahaliste ja tehniliste vahendite kättesaadavusest ja kasutamisest, vaid ka selliste