2011 November

T T Ü T UD EN G ILEH T . N OV E M B E R 2 011 . T U T S T UD EN T NE WSPAPER

Head mardi- ja kadripäeva!

lk 5 eNerGiaNädaL lk 10 mardipäeva TarkUSed

lk 8 ajaTeeNiSTUS LäBi SÕdUripOiSTe SiLmadelk 23 iNTerNaTiONaL STUdNeT'S meeTiNG iN TTU

lk 12 NOOred kOOLi

FILMITALGUTE RAHVAFILMI „TÄITSA LÕPP“ ESILINASTUS 11. novembril algusega 20.11 ruumis VII-226 – Pilet 2€/3€ (piletit seansile on võimalik soetada ka Piletilevist) Käes on detsembrikuu ja jõulud, aga väljas lõõmab päike. Miski on mäda! Maiade kalender ennustab lähenevat maailma lõppu. Nüüd peab igaüks otsustama, kuidas veeta elu viimased päevad. Rait tahab jõuda oma eluaegse armastatu, Lenna Kuurmaa juurde. Sõber Mihkel peab aga päästma maailma, ohverdades Lenna päikesejumalale. Brenda tahab põgeneda oma diktaatorliku ema eest, kuid teda ajavad taga hullumaja sanitarid. Ervin võidab hunniku raha, aga mõistes, et raha kulutamiseks ei ole enam aega, soovib ta suurest ahastusest surra. Kõikjal üle Eesti valitseb segadus. Aga lootus sureb viimasena ning õnneks saabub ka lõpp... Kohe peale filmi, algusega 21:45 näitame koostöös Filmitalgute ning TTÜ Filmiklubiga otseülekandena suurelt ekraanilt Eesti-Iirimaa Euroopa meistrivõistluste esimest play off mängu jalgpallis – KÕIGILE TASUTA! KOLM 14. novembril kell 20.00 ruumis VII-226 – Pilet 2€ Hanna ja Simon on Berliinis elav neljakümnendates aastates paar, kes on koos olnud kakskümmend aastat. Lapsi neil pole ja suur armastus on aastate jooksul samuti luhtunud. Nii on iga kooselatud päev kui hall sügistaevas ja seisev tiigivesi, kuni mõlemad kohtuvad omal ajal ja moel Adamiga – elurõõmust pakatava teadlasega, kes toob nende ellu sõnulseletamatut värskust ja kellesse mõlemad armuvad. Valel on aga lühikesed jalad ja nii ei õnnestu salajast armuelu kummalgi maskeerida. Vastupidi, selle ilmsikstulek on üsna mõõdukas skandaal, seda enam, et Hanna on ootamatult rasedaks jäänud. Aga kellest? Tragikoomiline film on efektne ja käsitleb keerulisi teemasid mõnusalt kerges võtmes, nii et kogu film on hästiseeditav ja arme ei jäta. HODORKOVSKI 21. novembril kell 20.00 ruumis VII-226 – Pilet 2€ Dokumentaalfilm Venemaa rikkaimast mehest Mihhail Hodorkovskist, kellest sai riigi kuulsaim vang. Hodorkovski, kunagine perfektne kommunist ja seejärel edukas kapitalist, ründas avalikult president Putinit. Algas titaanide võitlus, mille tagajärjel saadeti "ketser" Siberisse vangi. Miks naases Hodorkovski USA-st Venemaale, kui ta teadis, et tema üle hakatakse mõistma ebaõiglast kohut? Kas oskas ta ette aimata, et tõuseb märtristaatusesse, või oligi see tema kaval plaan? Režissöör Cyril Tuschi võtab ette isikliku rännaku Hodorkovski minevikku, harutab lahti temaga seotud ettevõtete poliitilist tausta ning jõuab lõpuks intervjuuni peaosalise endaga. Filmi heliriba vääristab Arvo Pärdi muusika, kes on ka üks tuntuimatest Hodorkovski toetajatest. JANE EYRE 28. novembril kell 20.00 ruumis VII-226 – Pilet 2€ Jane saabub Thornfieldi neiueas. Majapidajanna pr Fairfax kohtleb teda lahkelt ja südamlikult. Jane’i huvi äratab hr Rochester, kes mängib temaga mõistatusmänge, jutustab lugusid ning avaldab oma salamõtteid. Jane’i teevad rahutuks Rochesteri kummaline raskemeelsus ja majas, iseäranis aga keelatud pööningukambris, toimuvad kummalised sündmused. Ta tunneb hr Rochesteriga sügavat ja vastastikkust hingesidet, ent avastanud maja sünge saladuse, on ta sunnitud põgenema ja Riversite juurest peavarju otsima. Kui St. John Rivers teeb Jane’ile ootamatu ettepaneku, mõistab neiu, et peab Thornfieldi naasma – selleks, et kindlustada enda tulevikku ja saada üle saladusest, mis kummitab teda ning hr Rochesteri.

NOVEMBER 2011 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 3

PEATOIMETAJA VEERG

Peatoimetaja : merilin VahersaluKÜljenDaja : mari huntesiKaanePiltniK : marKo VilBerG (FotoKluBi)toimetus : mari löPer, Piret sPitsõn, aleKsanDer VassiljeV, martin simPson, Victor alar, Karel tõnson, roBert sarVmaKett : mari hunttrÜKK : as trÜKiKoDa trÜKisVäljaanDja : ttÜ ÜliõPilasesinDusaaDress : ehitajate tee 5, tallinnKirjuta : [email protected] : 620 3621©stuDioosus 2011 | KõiK õiGuseD KaitstuD

Kallis tudeng!Kuidas sinu sügis möödub? Minu jaoks on tõeline nauding loengust tulles jalu-tada läbi tibutava sügisilma kollendavate lehtede keskel koju. Mul on tõeline rõõm nii sügisest, tulevast talvest kui ka sellest, et meie Studioosust loetakse südamega. Eelmise kuu kolumn ajateenistuse kohta tõstatas ägeda diskus-siooni. Ma väga vabandan, kui see arva-musartikkel riivas kedagi, kuid tegemist oli kolumnisti isikliku arvamusega ning see ei kutsunud kedagi ajateenistusest kõrvale hiilima. Meie kolumnist on tun-tud oma intrigeerivate kolumnide poolest seetõttu ka tekitanud lugejates nii armas-tust kui ka vastumeelseid tundeid. Mina iskilikult olen ajateenistuse poolt ning leian avaliku halduse tudengina, et see on oluline nii noormeestele kui riigile tervi-kuna. Arvamused on erinevad, kuid see rikastab mõttemaailma ningpaneb kriiti-liselt mõtlema, mida on väga vaja.Loodan, et pisut vihmane sügis ei ole su tujul lasknud langeda ja sa loed Stu-dioosust sama innukalt edasi. Kaunist hingedepäeva ning tulevast mardi- ja kadripäeva!

1920Tallinna Tehnikaülikooli üliõpilasesindusStudent Union of Tallinn University of Technology

Peatoimetaja veergMerilin Vahersalu

Kolumn: loobumisvõit / 4

energianädal – ekskursioonidest elektriautodeni ehk kõik, mis on seotud energeetikaga! / 5

robotex 2011 joonejärgimisvõist-lus / 6

ajateenistus läbi sõduripoiste silmade / 8

mardipäeva tarkused / 10

noored ja ambitsioonikad tudengid tutvusid Üliõpilasesinduse tegevusega / 11

"iga päev tunnen, kuidas ma õpin ja arenen. see on hea tunne." / 12

ajateenistus pole vältimiseks / 14

Ühe paradigma murdmine / 16

Kuidas saada keemikuks... / 17

p24 - visioonist reaalsuseni 24 tunniga / 20

Veresoonte optiline uurimine / 21

ehitusteaduskonna Üliõpilasnõukogu esitleb: väljasõitude sari "Klassiruumist praktikasse ja tagasi“ / 22

international students’ meeting in tut / 23

Do real Vampires exist? / 24

the supercalifragilisticexpiali-docious Dorm-life / 25

Does our name reveal our school performance? / 26

osav ja salapärane just nagu james Bond / 26

Kuumad ja kirgikütvad ladinaõhtud tallinnas / 27

Šoppa julgesti ka pangateenuseid! / 28

ei taha, ei jaksa, ei saa / 32

tipikad ülejärgmiseks suveks rannavormi! / 33

eksperiment: parim koht loomiseks / 34

halva huumori instituut / 35

Futoshiki / 35

SiSUKorD

Dear student,How is your autumn going so far? For me, it is a real pleasure to stroll through the autumn driz-zle in the middle of the yellowish leaves when coming from lecture.I feel true delight in autumn, the coming win-ter as well as the matter that our Studioosus is read with all heart. The last month’s column about military service raised a hectic discussion. I am truly sorry if this opinion article offended someone, but it was, after all, an article based on the columnist’s personal opinion and did not agitate anybody to evade the responsibility of military service. Our columnist is known for his intriguing columns; therefore, his articles have generated both pleasant and disagreeable feelings among the readers. I am personally in favour of military service and as a student of the Department of Public Administration, I think that it is relevant for both young men and for the country as a whole. Opinions differ, but this en-riches the view on life and makes one to think in a critical way that is very necessary.I hope that the slightly rainy autumn has not lowered your spirit and you will read Studioo-sus with the same enthusiasm. Have a good All Souls’ Day and coming St. Martin’s Day and St Catherine’s Day!

4 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . NOVEMBER 2011

KOLUMN

LoobUmiSvõit

Tere, kallis tipikas! Kui tore! Seoses eelmise kuu kolum-niga laekus mulle lugejatelt mitmeid vahvaid kirju ja joonistusi. Tahan tänada

kõiki, kes võtsid vaevaks oma mõtted mi-nuni toimetada. Kõigil on ju kiired ajad. Ka minu viimase kuu läbiv probleem on olnud seotud just nimelt ajaga.

Ma ei suuda mõista, kuidas saab kogu oma päevase tegevuse 24 tunni sisse pakkida ja leida veel aega magamiseks. Iga kümne minuti tagant on postkastis uus kiri, igaks seminariks on lugemine, iga päev lisandub mõni töökohustus, igal oinal on oma Mihklipäev ja vahest olen-gi mina see oinas? Vaadates enda ümber ringi, näen ma igapäevaselt mitmeid ini-mesi, kelle töö ja õppekoormus on eba-inimlikult suur. Vahest tead sinagi, usin tipikas, mis tunne on päeva lõpus vaa-data oma kohustuste nimekirja, raskelt ohata ja asendada tänane kuupäev nende kohal homsega. Kui jah, siis tere tule-mast klubisse nimega Aktivistid.

Esimene reegel Aktivistide klubis on... Sa ei räägi Aktivistide klubist. Iseenesest mõistetav, et kõigil on omad tegemised ja keegi ei taha kuulda järjekordset „mul on nii palju tööd“ juttu. Kes selles ikka süüdi on, et oleme võtnud endale üleliia palju kohustusi? Mitte keegi! Kuid mis on üleliia?

Kas polegi ülikooli mõte teha ära ja õppi-da nii palju kui võimalik? Kas pole äkki elugi mõte elada need vähesed aastad võimalikult produktiivselt, õppida, näha ja avastada? Võib-olla. Võib-olla on elu mõte aga võtta asja rahulikult, magada iga päev 10 tundi ja käia ainult kohustus-likes loengutes. Võib-olla. Sinu vastus,

tipikas, sõltub tõenäoliselt temperamen-dist. Oled sa sangviinik, melanhoolik, koleerik, f legmaatik või alkohoolik. Ühte kindlat õiget vastust ei ole. Mis puudutab mind, siis olen täiesti veen-dunud, et minu jaoks on õiged esimesed variandid. Kui sinagi oled samal arva-musel, siis küllap tead, et lahutamatu osa sellest on suur koormus. Tahes-tahtmata tekib vahel küsimus: „milline minu tege-vustest on praegu üleliigne?“

Kõike, mida tahaks ja võiks teha, liht-salt puht füüsiliselt ei jõua ja Aktivistide klubi liikmed leiavad end varem või hil-jem olukorrast, kus tuleb uue ja põneva tegevuse nimel millestki loobuda. Ei ole mõistlik loobuda headest sõpradest, koo-list ega huvitavast tööst. See, millest loo-buda, on meie kõigi isiklik otsus. Viima-ne asi, millest näiteks mina loobusin, oli tänaõhtune pidu. Leidsin, et minu jaoks on arendavam lugeda kohustuslikku kir-jandust ja läkitada vahelduseks ka kiri tipika häälekandja postkasti.

Tipikas, mul on sulle üleskutse! Ole üli-koolis aktiivne. Kui sinu päeva koormab mõni tegevus, mida sa otseselt ei vaja, siis loobu sellest ja asenda see ülikooli-ga seotud tegevusega. Löö Studioosus poole pealt lahti ja vaata kalendrit! No-vember on täis suurepäraseid üritusi, mis ootavad sinu osalust. Vali üks ja võta osa! Need võtavad sinult küll aega, kuid usu mind – see aeg ei saa olema mahavi-satud! Seal kalendris on üritusi, mis on sinu aega väärt, seal kalendris on üritusi, mis on minu aega väärt. Muidu ma neid ei korraldaks!

Nägudeni!

Sass

Aleksander Vassiljev [email protected]


MEIE üLIKOOL

Katrin Köbas [email protected]

Sügissemestri 12. õppenädal on energianädal. Nimelt kor-raldab Energeetikateaduskon-na Üliõpilasnõukogu ajavahe-mikus 14.-19. november just

sellenimelise projekti. Tegemist on kül-latki suure ettevõtmisega, mille otseseks sihtrühmaks on energeetikateaduskon-na tudengid, kuid loomulikult oodatak-se üritusele ka teemast huvitatud õpilasi teistest teaduskondadest.

SISUKAD PÄEVAD

Et pärast kaheksandat nädalat võib mär-gata mõningast õppekoormuse langust, on energianädal just õige aeg erialase sil-maringi laiendamiseks. Sel eesmärgil on plaanis korraldada kaks seminari: „Kes on insener?“ ja „Teadus meie majas“. Esimesel neist räägivad erasektori ener-geetikainsenerid oma töö olemusest ja sellest, mida tudengid ise mõne aasta pä-rast teha võiksid. Teisel seminaril tutvus-tatakse teadus- ja arendustöid energeeti-kateaduskonnas ning ühtlasi selle suuna perspektiivi karjäärivalikuna. Tudengite õppimismotivatsiooni tõstmise ees-märgil korraldatakse lisaks ekskursioon mõnda energeetikaalasesse ettevõttesse, nagu näiteks tehas või tööstuslik kõrge-pinge katselabor.

Energianädala lõpetab 19. novembril „Sügiskool“, mille raames antakse üle-vaade energeetikavaldkonna aktuaalse-test teemadest. Vaatluse alla on sel korral võetud elektriautod: nende ehitus, sobi-vus Eesti oludesse, laadimisprotsess jm. Esinema tulevad oma ala asjatundjad nii ülikoolist kui ka vastavasse valdkonda kuuluvatest eraettevõtetest nagu Silbe-rauto ja FS Team Tallinn. Et päev poleks sisustatud vaid teoreetiliste teadmistega, on korraldajatel plaanis teha ka töötuba. Vihjena võib öelda, et töötoas leiavad ra-kenduse ka filmi- ja reklaamialased tead-mised.

MIKS OSALEDA?

Energianädala raames korraldatavad töötoad ja ekskursioon annavad tuden-gile võimaluse ühendada teoreetilised teadmised praktikaga. Nii mõnegi tu-dengi jaoks võib üritus olla koguni inspi-ratsiooniallikaks lõputöö teema valikul. Vähemtähtsaks ei saa pidada ka püsivate kontaktide loomist hetkel töötavate või teadustööd tegevate energeetikainsene-ridega, kes tulevad energianädalale oma kogemust jagama. Üldiselt ongi ürituse eesmärgiks anda tudengitele ülevaade sellest, mida nad umbes kümne aasta pä-rast energeetikamaastikul teha võiksid ja millised on selle eriala perspektiivid.

Kui praegu tundub, et näiteks sotsiaal- või majandusteaduskonna õppuril ener-geetikaüritusele väga asja pole, siis see ei vasta tõele. „Energianädala“ raames ko-hale toodavaid elektriautosid võivad kõik uudistama minna ja nendega isegi proo-visõite teha. Lisaks toimuvad erinevad mängud ja võistlused ning terve nädala jooksul on avatud infolaud huvitavate brošüüridega, mis tutvustavad nii töö- ja praktikatingimusi kui energeetikaala-seid arendusprojekte. Nii, et põnevat nä-gemist-kuulamist peaks kõigile jätkuma!

energianäDaL – eKSKUrSiooniDeSt eLeKtriaUtoDeni ehK KõiK, miS onSeotUD energeetiKaga!

„eNerGiaNädaLa“ raameS kOHaLe

TOOdavaid eLekTriaUTOSid

vÕivad kÕik UUdiSTama miNNa ja NeNdeGa iSeGi

prOOviSÕiTe TeHa.

„ENERGIANÄDALA“ AJAKAVA:

T 15. november kell 12.00-13.30 seminar „Kes on insener?“

N 17. november kell 14.00-16.00 seminar „Teadus meie majas“

R 18. november kell 10.00-14.00 ekskursioon

L 19. november kell 10.00-18.00 Sügiskool

Lisainformatsiooni saab adressil www.ttu.ee/eyn


MEIE üLIKOOL

Mikk Leini ja Tiit Rätsep TTÜ Robotiklubi MTÜ

Sel aastal toimub esmakord-selt Robotexi ajaloos võistlus kahes kategoorias. Uutele robootikahuvilistele nii põ-hikoolis, gümnaasiumis kui

ülikoolis, on jõukohasemaks osavõtuks kavas maha pidada robotite joonejär-gimisvõistlus. Tegu on maailmas laialt levinud robotite võistlusalaga, kus ro-botid võistlevad valgele väljakule musta joonega märgitud raja kiiremini läbimise peale. Robotid, mis mööda joont sõita oskavad, on oma tööpõhimõttelt üpris lihtsad ja algajale väga heaks prooviki-viks. Et esimest sammu kergem astuda oleks ja Robotexile osalema tulla julgeks, annab käesolev artikkel lühiülevaate joonejärgimisroboti ehitusest ja kutsub tudengeid osalema TTÜ Robotiklubi joonejärgijate ehitamise kursusel.

Väljak, millel joonejärgimisrobotid sõi-davad, on tavaliselt sile valge kattega linoleum, papp, puit või muu piisavalt tugev materjal. Väljakule on trükitud või värvitud 10 kuni 15 mm laiune must joon. Joone võib teha ka musta isoleertei-pi väljakule kleepides. Rada, mille joon moodustab, on tavaliselt mõne meetri pikkune ning seda on käänakute ja rist-mikega keerulisemaks ehk põnevamaks tehtud. Käänakute puhul on reeglites tihti ära märgitud ka nende minimaalne pöörderaadius - sellest sõltub põhimõt-teliselt see, kui kiireks robotit võimalik teha on. Robotite suurused aga võivad olenevalt reeglitest varieeruda tikutop-sist kuni ämbrini välja.

vasakut ja teine paremat ratast. Sarnane diferentsiaalne pööramislahendus on ka-sutusel ka tankil. Kui mõlemad mooto-rid töötavad sama kiirusega, liigub robot sirgelt, kui erineva kiirusega, siis robot pöörab sõites. Kui mootorid töötavad vastassuundades, saab robot ka kohapeal pöörata. Kuna joonejärgimisülesandes robotil tavaliselt kohapeal pöörata pole vaja, saab kasutada ka Ackermani ehk tavalist sõiduauto moodi pööramist. Viimasel juhul saab joonejärgimisroboti teha suvalisest mänguautost.

Jooneandurid on optilised andurid, mis mõõdavad valguse intensiivsust. Teadu-päraselt peegeldab valge pind rohkem valgust ja must vähem. Kui jooneandu-rid on väljaku pinnale piisavalt lähedal, on nende abil võimalik kindlaks teha, kas nende alla jääb väljaku valge pind või must joon ehk põhimõtteliselt „näeb“ jooneandur joont. Jooneandurid on reeglina nööpnõelapea suurused elekt-

Kuidas siis robot ikkagi mööda joont sõita oskab? Selleks on vaja kahte asja - mootoreid, mis võimaldavad robotil sõi-ta ja pöörata, ning jooneandureid, mis joont detekteerivad ehk „näevad“. Tava-liselt kasutatakse joonejärgimisrobotitel ja paljudel muudelgi robotitel kahte pa-ralleelset mootorit, millest üks veab ringi

robotex 2011 joonejärgimiSvõiStLUS

Joonejärgija trajektoor, andurite olek ja mootorite kiirus


MEIE üLIKOOL

roonikakomponendid ja roboti põhja all jäävad nad väljakust umbes 3 mm kõrgu-sele. Et päevavalgus andureid ei segaks, kasutatakse jooneanduritena enamasti hoopis infrapuna spektripiirkonnas töö-tavaid andureid ning et väljakult oleks midagi peegelduda, siis ka infrapunaval-gust kiirgavaid dioode. Tihti ongi infra-puna valgusdiood ja andurina kasutatav infrapuna fototransistor integreeritud ühte kompaktsesse elektroonikakompo-nenti.

Joonejärgimisrobotite algoritm võib olla väga lihtne. Selleks, et edukalt rada läbi-da, piisab robotile kahest jooneandurist. Need kinnitatakse roboti esiosa alla- üks vasakule, teine paremale nurka. Selliselt ehitatud robot suudab võistelda prog-rammikoodiga, mis annab robotile algul otsesuunalise liikumiskiiruse ja vasta-valt jooneanduritelt saadud tagasisidele pöörab robotit nii, et joon jääks alati ro-boti alla, kahe anduri vahele. Kui vasak

2-3-liikmelised meeskonnad Pololu 3pi õpperoboti baasil valmis Robotexi reeg-litele vastavad ja täiesti konkurentsivõi-melised joonejärgimisrobotid. Kursuse haripunktiks ongi Robotex 2011, mis toimub 26. ja 27. novembril TTÜ-s.

Roboti ehitamine annab osalejatele reaalse kogemuse mehhaanika, elekt-roonika ja tarkvara koostööst mehhat-roonilises seadmes. Lisaks tehnilistele teadmistele omandavad osalejad ka väärtuslikke kogemusi meeskonnatööst ja õpivad planeerima tegevusi, saavu-tamaks eesmärke kindlateks tähtaega-deks. Robotiklubi huvides oleks kursuse käigus leida inimesi ka eelolevateks ro-botivõistlusteks üldisemalt. Lühikesed ja lihtsad kursused annavad osalejatele ettekujutuse sellest, mida tähendab ühe roboti ehitamine. Robotexi põhivõistlu-sel osalevad robotid on küll joonejärgija-test märkimisväärselt keerulisemad, aga ehitamise põhimõtted on alati samad. Erinevus joonejärgija ja ükskõik kui kee-rulise roboti vahel on tegelikult ainult ehitamisele kulutatud aeg.

Olles ehitanud elus kasvõi ühe roboti, on inimene juba automaatselt osake väga väikeset eliidist, kes on oma kätega and-nud rauale elu.

Robotex 2011 ametlikeks Kuldsponso-riteks on ELFA Elektroonika ja Meiren Engineering. Suursponsor ürituse läbi-viimisel on Enics.

jooneandur näeb joont, peab robot kii-rendama paremat või pidurdama vasakut mootorit - selle tulemusena pöördub ro-bot ka vasakule, joone kohale. Kui joont näeb parempoolne andur, peab robot kiirendama vasakut või pidurdama pare-mat mootorit, mille tulemusena pöördub robot paremale. Niisugune lihtne algo-ritm on võimeline läbima üpris kiiresti ja töökindlalt enamiku joonejärgijate radadest. Tavaliselt kipub lihtsa algorit-miga ja väheste anduritega robot siiski raja peal pendeldama. Et seda vältida, ka-sutatakse keerulisemaid algoritme, näi-teks PID regulaatorit, mis pöörab robotit täpselt niipalju kui vaja. Paremad algorit-mid vajavad ka rohkem jooneandureid - 3 kuni 5 või isegi rohkem, et täpsemalt ja sujuvamalt robotit juhtida.

Joonejärgijad robotid ongi nii populaar-sed oma lihtsuse tõttu, aga huvitavad seetõttu, et erinevaid võimalusi seda lihtsate reeglitega ülesannet lahendada on väga palju.

TTÜ Robotiklubi korraldab 2011. aasta Robotexi raames toimuvale joonejärgija-te võistlusele robotite ehitamise kursuse. Kursus saab alguse 27. septembril algava C-keele kiirkursusega, millega antakse tulevastele robotiehitajatele algteadmi-sed programmeerimisest. Sellel kursusel on soovitatav osaleda eelkõige neil, kel puudub eelnev kogemus programmeeri-mises täielikult või on kogemusi lihtsalt vähe. Kursust viib läbi Robotiklubi ise ja see on osalejatele tasuta. Pärast kursust kuulutame välja ka mõned ajad, kus on võimalik tulla Robotiklubi ruumidesse ja panna kokku võistkonnad Robotexi-le minekuks. Kursuse raames ehitavad

TeGU ON maaiLmaS LaiaLT LeviNUd

rOBOTiTe vÕiSTLUSaLaGa


PERSOONILUGU

Eelmisel kuul ilmus Studioo-suses arvamuslugu ajatee-nistusest pääsemise kohta, mille tõttu ummistus meie peatoimetaja postkast nega-

tiivse sisuga kirjadest. Selleks, et leida teistmoodi vaatepunkt, otsustas Studi-oosus teha intervjuu kahe kodanikuga, kes olid juba ajateenistuse läbinud. And-res ja Priit (nimed muudetud – toim.) olid nõus meiega oma kodumaa teenimi-sest ausalt vestlema.

KUS TE AEGA TEENISITE JA KUI KAUA?

A: Alguses saadeti mind Viru Jalaväe-pataljoni, mis paikneb Jõhvis. Sealt sain õnneks tulema ning kodule lähemale, kuna Jõhvi oli väidetavalt ülerahvastatud ning ruumi polnud. Esimesel päeval Jõh-vis küsiti, kes tahavad ajateenistuse läbi-da Tapa linnas ning sellest pakkumisest keeldumine oleks olnud loogikavastane. Kohale jõudes pakuti, kas lähen Õhu-tõrje-, Suurtüki- või Pioneeripataljoni. Valisin Pioneeripataljoni, kuna seal tege-letakse lõhkamistöödega, takistuste ehi-tamistega ning neil on erinevat huvitavat tehnikat. Kirde Kaitseringkonnas ehk Tapa linnas viibisin 8 pikka kuud, täis katsumusi ja muidugi sõdurinalju.

P: Teenisin Julius Kuperjanovi Üksik-jalaväe pataljonis miinipilduja patareis. Minu riigi teenimine kestis tervelt 11 kuud. Lõpuks sain nooremseersandi pa-guni, seega viimased 6 kuud veetsin oma jagu juhtides. Vahepeal sai oldud ka Pal-diskis, kus omandasin sideallohvitseri oskused.

KUIDAS KÄIS TEIE JAOKS ARSTLI-KU KOMISJONI LÄBIMINE?

A: Arstlikus komisjonis käisin mitu kor-da, visiidid olid pikad ning sisaldasid erinevaid uuringuid. Esimestel kordadel oli ikka lootus, et saab ajateenistusest va-baks, kuid mida rohkem ma seal käisin,

mittesööjad - valmistuge. Edasi hakkasid klassiruumis õppetunnid ja mõnikord välitunnid ning palju harjutamist. Õppe-töö lõppes õhtusöögiga, millele järgnes õhtune hügieen ja öörahu.

P: Äratus, millele järgnes hommiku-võimlemine. Siis tuli kindlasti hommi-kune hügieen ja seejärel toit. Enamasti olid meilgi hommikusöögiks pudru ning võileivad ja joogiks kohv või tee. Siis viis tee hommikusse ülevaatusesse, kus vaa-dati üle juuksed, habe, vorm ja üldine puhtus. Sellele järgnes väljaõpe ja õhtul oli ikka natuke vaba aega ka. Siis sai puh-ketoas mänge mängida ja sõdurikodus puhata. Kõige tähtsam oli muidugi kell 21.00 „Aktuaalse Kaamera“ vaatamine, mis oli rangelt kohustulik ja siis tuli õh-tune rivistus, kus iga kord laulsime hüm-ni.

MIS TEILE AJATEENISTUSEJUU-RES MEELDIS/ EI MEELDINUD?

A: Korrektne vastus oleks, et kõik meel-dis. Kõige rohkem meeldis muidugi nalja teha ning hiljem tehtud nalja eest käte-kõverdusi teha, sest millegipärast ei saa-nud „ülemused“ naljast aru. Meeldimise alla võib lisaks veel panna: sport, uued tuttavad, erinevate asjade lõhkamised (puupakkudest kuni autodeni), sildade ja tõkete ehitamised ning muidugi meel-dis eneseületamine. Selle all mõtlen, et ükskõik, kui jabur ja mittevajalik tun-dus kõrgemas auastmes ajateenistuja või kaadri kaitseväelase käsk, tuli seda täita ning enda arvamus alla suruda. Füüsili-selt tuli ennast ületada vaid ühel korral, milleks oli täisvarustuses lõpurännak. „Ei meeldi“- kategooriasse läheb mõned üksikud ajateenijad, kes olid määratud jao ülemateks. Eks osadele inimestele lööb ikka võim pähe, kuid ei olnud mida-gi hullu, sest võtsin halbu asju läbi huu-mori.

P: Ei meeldinud, et see tohutult venis. Minu arvates võiks ajateenistus olla lü-hem ja efektiivsem, vahepeal oli liiga palju aega tühist ootamist. Noh muidu, poistele ikka meeldib sõda mängida ju. Vahepeal oli päris vahva.

KAS SEAL OLI KõIK TõSINE VõI SAI IKKA NALJA KA?

seda enam sain aru, et ajateenistusest pääsu pole. Arstid õnneks mingeid sün-nidefekte ei leidnud ning seega võib luge-da arstliku komisjoni läbimise edukaks, hindele 5.

P: Kiirelt ja valutult.

KUIDAS TOIMUB PATALJONI VALIK, KUhU AEGA TEENIMA SAADETAKSE?

A: Pataljoni või teenistuskoha valikus minul suurt sõnaõigust polnud ning ausalt öeldes oli alguses ükskõik. Kuna pandi kirja Viru Jalaväepataljon, siis hil-jem Internetis „googeldades“ ning sain palju huvitavat infot - selgus, et on ka paremaid kohti. Aga mis oli tehtud, seda enam muuta ei saanud. Muidugi oli õnn minu poolel ning hiljem asjaolud muutu-sid.

P: Mina valida ei saanud, pidin kohe Ku-perjanovisse minema. Natuke kõhe oli sinna minna, kuuldu põhjal pidi seal kõi-ge rangem kord olema, aga tegelikkuses ei olnud mitte midagi hullu.

KUIDAS SEAL OLMETINGIMUSED OLID?

A: Olmetingimused olid üldiselt hea, kuna kõik hooned olid uued. Kuna meid oli kasarmus palju ja hügieenitoiminguid tehes jäi soojast veest väheks, siis enamus korrad sai pesta külma veega, mis ei ol-nud kõige meeldivam, aga ei midagi hul-lu. Paar korda tegime enne pesemist isegi kätekõverdusi, et keha oleks soojem.

P: Üle keskmise head. Hooned olid kõik renoveeritud, nii et halba sõna pole öel-da.

MILLINE OLI TAVALINE PÄEV TEENISTUSES?

A: Algas hommikuse äratusega, pärast seda kohe võimlema ehk tuli joosta paar suuremat tiiru ning teha puusaringe ja kätekõverdusi. Nädalas paar korda oli ikka korralik ei-viitsi tunne hommikusel võimlemisel. Edasi oli igahommikune hügieen: habeme raseerimine oli sellest kõige olulisem osa. Pärast seda läksime rühma koosseisus sööma. Peaaegu igal hommikul serveeriti putru, nii et pudru

ajateeniStUS Läbi SõDUriPoiSte SiLmaDe

Mari Löper [email protected]


PERSOONILUGU

A: Nalja sai täpselt nii palju, kui ise tegid ehk siis palju. Õnneks oli enamikel rüh-makaaslastest huumorisoon õige koha peal.

P: Vahepeal sai lausa niipalju nalja, et ülemused olid sunnitud naerjad lennu-kina (tehes piiks-piiks) ümber rühma jooksma saatma. Muidugi ajas see rüh-mas teisigi naerma ja nemad lisandusid ka niiöelda ’’orbiidile’’. Tõsiseks muutus asi siis, kui päris moon kätte anti, siis enam nalja ei olnud. Muidugi üldiselt ülemuste juuresolekul oli asi ikka tõsine.

RÄÄKIGE MõNI hUVITAV VõI NALJAKAS SEIKLUS AJATEENISTUSEST?

A: Naljakaid situatsioone oli väga palju ning kõiki neid kirja pannes saaks lü-hikese raamatu. Mõni lühem näiteks. Oli test ning küsiti, kuidas miini demi-neerida, mille peale üks sõdur vastas, et hüppad miini peale. Rühma ülemale ei tundunud see üldse naljaks ning saa-tis sõduri kümne miiniga, mille kaal oli kokku umbes 100 kg, ümber kasarmu jooksma. Selle peale sai aga naerda küll. Mingil ajal sai sama ajateenija jälle min-gi totrusega hakkama ning talle öeldi, et häire gaas ning ta pidi gaasimaski pähe panema, aga ta unustas enne filtri korgi ära võtta ja hakkas kergelt lämbuma ja rabelema ning jälle ei saanud terve tuba naeru pidama. Eks nende situatsiooni-dega on ikka nii, et kui olen nende sees, tundub antud hetkel kõik väga naljakas.

P: Nende kolme kuu jooksul, mis 11-kuu-lised rohkem on, saavad nad vastavalt teiste juhtimiseks oskusi, aga need, kes allohvitserideks ei sobi või ei taha, õpi-vad veokit juhtima.

KUIDAS TAGANTJÄRELE hINDADE SEDA KOGEMUST, KAS TULI KASUKS VõI MITTE?

A: Kui mul kunagi elus on vaja maa sisse aiaposti auku teha või sõiduauto kabrio-letiks muuta lõhkeainega, siis küll. Minu jaoks oli kõik muu juba varem tuttav, kuna olin enne ajateenistust läbinud Pii-rivalve kolledzi.

P: Usun, et mingil moel tuli ikka kasuks. Sai natuke teistviisi elu proovida. Üldi-selt olen pika unega, aga seal sai ikka igal hommikul kella kuue paiku ärgatud, va-hepeal ei saanud üldse magada, aga eks see oli ka omamoodi seiklus.

KAS SOOVITATE TEISTEL LÄBIDA AJATEENISTUST?

A: Tavalisele noorele on seal palju uut ja huvitavat. Muidugi minge kõik ja tundke sama, mis mina. Te ei oska arvata, mis teid ees ootab.

P: Mõnele tuleb see kindlasti kasuks. Mina isiklikult teist korda enam ei lä-heks.

P: Neid on ausalt öeldes jalaga segada, nii et ei tea kohe, mida rääkida. Eks ikka omamoodi seiklus oli Kevadtorm, kus sai kõike õpitut rakendada ja tõeliselt metsi tundma õppida... Kui nüüd meel-de tuletama hakata, siis meeldejääv seik oli niiöelda ’’vagla’’jooks, kus ajateenijad tõmbasid magamiskotid selga, lukk lõua alla kinni, ja hüppasid koridori otsast tei-se.

KAS üLEMUSED PEEDISTASID KA TEID?

A: Maksimaalselt minimaalselt palju. Eriti siis, kui keegi vastu hakkas või mil-legi halvaga hakkama sai. Peamine „pee-distamise“ viis oli kiiruse harjutamine. Küll kiiresti riidesse, kiiresti magama jne.

P: Kaader ikka ’’peedistas’’ ka natuke. Kui oli tahtmist, leiti ükskõik, millisest kotist üks liivaterake, mis võis maksma minna juba linnaloa.

MIKS MõNED PEAVAD OLEMA AJATEENISTUSES 8 KUUD, MõNED 11 KUUD? MILLEST SEE ERINEVUS TULEB?

A: 8 kuud teenivad ajateenistuses noo-red, kellest saavad tavalised sõdurid. 11 kuu jooksul saavad noortest jaoülemad ja autojuhid - nii lihtne see ongi. Kuna aga ei olnud soovi väga kaua ajateenistuses olla, siis otsustasin 8 kuu kasuks.

ajateeniStUS Läbi SõDUriPoiSte SiLmaDe

FOTO

PET

ER S

TUM

BUR


RAhVAKALENDER

Kindlasti mäletavad paljud, kuidas nad end väiksena erinevatesse kostüümi-desse riietasid, näo pähe tegid ja naabrite uste taha

komme küsima jooksid. Algupäraselt on Mardipäev tekkinud püha Martini surmapäevast 11. novembril. Kuid Põh-jamaades, sealhulgas ka Eestis, on seda päeva seostatud pigem Martin Lutheri sünnipäevaga 10. novembril. Selle püha tõlgendusi on samuti erinevaid.

Tuntuim Mardipäevale iseloomulik le-gend räägib, et püha Martin lõikas oma mantli pooleks, jagamaks seda kerjus-tega. Sealt ongi arvatavasti kostüümide komme alguse saanud. Kuid sellest mitte väga palju erinev legend räägib rohkem Martin Lutherist ja tema naisest, kes olid kerjustena ringi liikunud.

Rahvakalendri poolest on Mardipäeva seostatud ka aastavahetuspühaga. Ehk siis hingedeaja sisse jäävat mardipäeva on tähistatud ka kui surnute mälesta-mist. See võib olla ühtlasi seotud sellega, et üsna sarnase nimega on surmahaldjas Mardus. Lisaks eelnimetatule on loetud Mardipäeva ka väliste tööde lõpu ja tal-viste tubaste tööde alguse ajaks.

Kõige tuntum Mardipäeva komme on mardisantide ringijooksmine, mis toi-mus mardipäeva eelõhtul. Sel ajal käisid mardisandiks jooksmas noormehed, kes proovisid end rõivastusega võimalikult äratundmatuks teha. Samuti olid looma-kostüümides mardikaru, -hobune, -sokk jt. Mardipäeva traditsiooniliseks toiduks oli hani, mida söödi küll vaid jõukamates peredes. Kuid selleks puhuks tapeti ka kukkesid ja kanu. Mardipäeva eesmär-giks oli eeskätt käia perest perre, soovida vilja- ja karjaõnne ning saada vastu kin-gitusi. Kokkuvõtteks on mardipäev põl-luviljakusele pühendatud meestepüha, karjaõnne ja naiste pühaks loetakse aga kadripäeva.

martide mangumislaul, millega paluti külakosti: toitu, raha, magusat vms. Pä-rast seda järgnes tänulaul ja pererahvale veelkord kõiksuguse õnne soovimine. Ja ka see ei olnud veel kõik. Lahkumis-laulus jäeti hüvasti pererahvaga ja lubati järgmisel aastal naasta. Martide mitte-sisselaskmisel mängisid nad aga mitmeid ebameeldivaid tempe. Tänapäeval on mardijooksmine jäänud peamiselt laste teha, kes erinevate laulude ja luuletuste-ga pererahvalt maiustusi välja meelitada püüavad.

Mardirituaalidel oli kindel järjekord. Kõigepealt koputati uksele ja paluti lau-luga luba sisse tulla. Kindlasti tasub mai-nida, et tavaliselt kuulus mardisalga sisse ka üks pillimees. Seejärel võttis mardiisa oma kotist peoga viljateri ja külvas need näiliselt loitsu saatel põrandale. Sama-moodi nagu jõuluvana, kontrollisid mar-did laste lugemist ja käsitöödeoskust. Järgnesid mõistatused, mängud, tantsi-mised ja muud etteasted. Lisaks kõigele oli mardiisal üheks huvitavaks kombeks anda igale pereliikmele vitsakimbu-ga üks hoop ja soovida tervist. Järgnes

marDiPäeva tarKUSeD

Karel Tõnson [email protected]


MEIE üLIKOOL


Suur plakat üliõpilasesinduse ruumi ees tuletas 6. oktoob-ril meelde samal kuupäeval toimuvat infoõhtut. Tõsi küll, esimene taoline üritus leidis

aset juba augusti lõpus. Küll aga tõdes üliõpilasesinduse juhatuse liige Karmen Kütt, et seekordne ettevõtmine oli palju paremini organiseeritud ja kõik toimus kiiremini, kuna eelmise korra kogemu-sest oli nii mõndagi õpitud.

Suurema osa ajast sisustas lõbus orien-teerumine esinduse ruumides, Tudengi-majas ja Tipilas. Noored uudistajad jagati rühmadesse ja koos tuli läbida kümme-kond kontrollpunkti. Lahendama pidi ülesandeid erinevatest eluvaldkondadest - poliitikast teaduseni, kusjuures suur osa probleemülesannetest põhines reaal-setel situatsioonidel. Õhtu jätkuks oli korraldajatel planeeritud mõnus juturing söökide-jookidega, et vabamas õhkkon-nas küsimustele vastata ja infot jagada. Samuti vaadati ühiselt orienteerumise käigus valminud videosid, milles osale-jad avaldasid arvamust näiteks teemal, miks olla aktiivne. Eks enda nägemine suurelt ekraanilt ole ikka veidi piinlik, kuid üldist meeleolu see rikkuda ei suut-nud.

Kuigi esinduse õhtule tuli palju huvilisi, ei olnud nende seas ühtegi välistudengit. Ometi õpib TTÜ-s ju suhteliselt arvukas muukeelne seltskond! Nenditi, et seni pole tõesti teistest riikidest pärit õpilaste kaasamisele suurt tähelepanu pööratud. Ühe põhjusena toodi välja, et enamik projekte, kuhu esinduse uusi liikmeid kaasatakse, on seotud eelkõige eesti õpi-laste ja nende probleemidega. Siinkohal on oma roll ka keelebarjääril. Karmen Kütt lisas siiski, et selles valdkonnas loo-detakse areneda ning ehk on juba mõne aasta pärast esinduse liikmete hulgas ka välismaalasi.

ESINDUSEGA TUTVU-TUD, MIS EDASI?

Saanud ülevaate esinduse tegevusest ja otsustanud ühinemise kasuks, tekib nii mõnelgi ilmselt kahtlusi liikmeksolemise perspek-tiivikuse suhtes. Eriti ar-vestades, et uusi liitujaid on küllatki palju ja tegevust ei pruugi ehk kõigile jätkuda-gi. Kuigi ka endal peab ole-ma paras annus ambitsioo-nikust ja aktiivsust, töötab üliõpilasesindus selle ni-mel, et kõik liikmed tun-neksid ennast juba varakult organisatsiooni osana. Sel eesmärgil korraldatakse liikmeankeedi täitnutele näiteks intervjuud, mille käigus peaks selguma tu-dengit huvitavad valdkon-nad.

Uued liikmed saavad esi-algu vabatahtliku staatuse, mis tähendab võimalust osaleda lihtsamate projek-tide elluviimises. Lisaks uute kontaktide ja koge-muste saamisele, on iga-ühel võimalik nö projekt-meeskonna ametiredelil ka aegamööda tõusta.

Esinduse õhtu eesmärgiks polnud aga ainuüksi uute liikmete värbamine. Sama oluliseks peetakse üldise teavitustöö tegemist, et õpilaskonna mälus alati olemas olla. Liitumine ei pea tingimata toimuma vahetult pärast infoõhtut, seda on võimalik ka hiljem teha. Oluline on, et noor-tele sai selgitatud, mis on Üliõpilasesindus ja millega seal tegeletakse, ning et ka organisatsiooni read mõ-ningast täiendust leidsid!

nooreD ja ambitSiooniKaD tUDengiD tUtvUSiDÜLiõPiLaSeSinDUSe tegevUSega

FOTO

D K

atre

Tiim

la


MEIE üLIKOOL

Liis Elmi Sihtasutus Noored Kooli Tallinna esindaja www.nooredkooli.ee

"Usun, et igale lapsele on võimalik iga aine koolis selgeks teha ja õpetaja peamiseks ülesandeks ongi huvi tekitamine. Soovin tekitada lastes huvi matemaatika vastu – see ei ole lihtsalt arvutamine, vaid pal-ju loogilisi seoseid ja elulisi ülesandeid." Silvia Kuusk

Noored Kooli 5.lennu osalejad on alus-tanud õpetamist koolides üle Eestimaa. Programmi eesmärgiks on haridustead-

Silvia poolt jagatud mõte kaudu Noored Kooli blogist:

"Ma olen nüüdseks õpilaste tegevusi juhti-nud juba rohkem kui kaks kuud. Tunne on hea – teen õiget asja!

Kindlasti tekitavad õige tunde minu ini-mesed, kes on mulle inspireerivad ja alati olemas. Nendeks on mu oma Noored Kooli lennukaaslased, kellega koos oleme are-nenud ja õppinud, et oma alguseks valmis olla. Oleme juba jõudnud ka üksteisel tun-dides külas käia. Eriti värskendav ja lõbus oli kogemus, kui tegime Loo Keskkooli geo-graafiaõpetaja Lauraga üllatusvisiidi Kose Gümnaasiumisse, kus eesti keele ja kirjan-duse õpetajaks on meie Helen. Minuga sa-mast lennust õpetab Kunstigümnaasiumis ka lennukaaslane Jüri, kelle klass asub täp-selt minu klassi all. Temaga hoiame ükstei-sel silma peal, et kas kõik on ikka korras ja kas vajalikud toimetused on tehtud. Head tutvused on ka Noored Kooli eelmiste len-dude inimestega. Näiteks 3. lennu vilistlane ja TTÜ lõpetanud Kärt õpetas enne mind samas koolis matemaatikat ning aitab mind materjalide ja näpunäidetega. Kärt käis ka minu esimesi tunde jälgimas ning andis kõvasti tagasisidet. Ükskord 11. klas-si matemaatikatunnis jälgis üks poiss meid Kärdiga väga pikalt ja pingsalt ning lausus viimaks, et mina ja Kärt pidavat ühte nägu olema. Sellepeale me muidugi naersime ja vastasime, et ju me siis oleme matemaatika nägu.

Tutvusin osade oma õpilastega juba augus-tis, kui nad vastasid mulle oma suvetöösid. Mul on 2 kümnendat, 1 üheteistkümnes ja 3 kaheteistkümnendat klassi. Kohe oli näha, kas õpilastel on enne olnud Noored Kooli õpetaja või mitte. 11. ja 12. klassi õpilased suhtusid mu esimesel tunnil teh-tud grupitöösse hästi ja tegid kõike kaasa. Segaduses näod oli 10. klassi õpilastel: matemaatika tund ju - mis grupitöö? Mis kokkulepped ja tagajärjed? Kellele? Sellest

like liidrite kasvatamine erinevatel eri-aladel ning pärast kaht aastat õpetamist on noored vabad tegema mida iganes. Noored Kooli programmis lihvib osa-leja enda suhtlemis- ja esinemisoskusi ning mõjutab igapäevaselt keskmiselt 100 õpilase elu. Kuid osalemine on tänu raskele tööle ja intensiivsetele koolitus-tele erakordselt väljakutsuv. 5. lennu osalejate hulgas on ka Tallinna Kuns-tigümnaasiumis matemaatikat õpetav Tallinna Reaalkooli ja Tartu Ülikooli vilistlane Silvia Kuusk, kelle esimeste nä-dalate koolielamustest võiks juba raama-tu kirjutada. Arusaama uue õpetaja esi-mestest koolitegemistest saad kujundada

"iga Päev tUnnen, KUiDaS ma õPin ja arenen. See on hea tUnne."

aa.. Nii LiHTNe ONGi vÕi?


MEIE üLIKOOL

hoolimata olid nad avatud ja võtsid minu ja mu ideed kenasti vastu. Üks klass on mul natuke mässumeelsem ja nõuab igale korralduslikule kokkuleppele selgitust. Aga nad meeldivad mulle. Nendega ei tea kuna-gi ette, milliseks tund klassis kujuneb.

Oma klassiruumi sain juba augustikuus, mida sellest saati täiustanud olen. Kohe esmalt viisin sinna kõige tähtsama õpeta-ja taime üldse – kaktuse. Et keskkonda nii endale kui õpilastele meeldivamaks muuta, korraldasin klassis ka pinke ümber, lasin

Päevad on iseenesest pikad – iga päev olen viimane õpetaja, kes oma võtme õpetajate tuppa ära viib ja oma jaki garderoobis selga tõmbab. Viimasel tööpäeval tunnen, kuidas olen energiast tühi ja endast kõik andnud. Siis hakkan aga jälle energiat koguma, et uueks nädalaks valmis olla.

Ometi on iga päev erinev ja põnev. Astud klassi ette ja sa tegelikult ei tea, kuidas õpilased selle tunni teema vastu võtavad ja milliseid küsimusi esitama hakkavad. An-nad endast kõik, et neile tund meelde jääks. “Aa.. nii lihtne ongi või?”, “Rohkem ei pea edasi midagi tegema, et see ongi vastus või?” Sellised küsimused paitavad kõrvu. Jään nüüd homset ootama, et saaksin jälle klassi ette minna ja oma õpilastega suhel-da.

riiuli juurde tuua ja kella tagumisse seina riputada. Ja kui ma juba töömehega jutu peale sain, siis lasin ka oma ilusate mate-maatika joonlaudade tarvis seinale konk-sud teha! Seinale kleepisin Noored Kooli väärtuste plakati ja boonustesüsteemi õpi-lastele. Viimase puhul on nii ilus vaadata, kuidas boonustesüsteemi kujundid aina enam värviliste kleepsudega täituvad!

"iga Päev tUnnen, KUiDaS ma õPin ja arenen. See on hea tUnne."

Sel aastal otsitakse osalejaid 6.lendu.

Kandideerimiseks tuleb täita aval-dus kodulehel www.nooredkooli.ee enne 2. detsembrit.

Programmi tutvustav infotund toi-mub 23. november kell 18:00 TTÜ majandusmaja ruumis X-314.

Lisainfo saamiseks võta ühendust ühe Noored Kooli esindajaga:

Liis Elmi ([email protected]) Kert Kivaste ([email protected])

TUNNe ON Hea – TeeN ÕiGeT aSja!

eT keSkkONda Nii eNdaLe kUi

ÕpiLaSTeLe meeLdivamakS

mUUTa, kOrraLdaSiN

kLaSSiS ka piNke ümBer,

LaSiN riiULi jUUrde TUUa ja keLLa

TaGUmiSSe SeiNa ripUTada


ARVAMUS

Aivo Vahemets Nooremleitnant Kaitseväe peastaabi teavitusosakond Majandusteaduskonna magistrant

Lugesin huviga eelmises numbris ilmunud kolumni, kus tudengitele jagati soo-vitusi ajateenistusest pää-semiseks. Põhjus, mis mind

sellele kirjatükile vastama ajendas, on peamiselt see, et autori mure on mulle tuttav. Ka mina ei olnud 15 aastat tagasi vaimustuses, kui paar nädalat pärast Tal-linna Majanduskooli lõpetamist potsatas mu kirjakasti ajateenistuse kutse ja ma umbes kuu aega hiljem ennast sidepatal-joni kasarmust avastasin.

Maailm tundus ebaõiglane – kooli sai just läbi, töökoht oli olemas ja kõik maa-ilma teed olid valla. Tolleaegne 12-kuu-line ajateenistus ei sobinud kuidagi sel-lesse idüllilisse maailma. Ja ma ei hakka salgama, et see aasta ei olnud kergemate killast ning et saadud kogemusi õppisin hindama peamiselt alles pärast teenistu-se lõppu.

Aga kindlasti ei kahetse ma „raisatud“ aastat. Hiljem saab aru, et aastaga ei muutu „tsiviilis“ suurt midagi ning kaitseväes kogetu ja õpitu kaalub aasta „vabaduses“ üle. Ajateenistuses õpitut läheb hiljem tarvis. Jah, loodetavasti ei tule meist kellelgi automaadiga rindele minna, aga kaitseväeteenistusest saadud sotsiaalseid oskusi ja juhtimiskogemust ei tohiks samuti alahinnata. Millal veel pannakse sind tuppa 10-20 täiesti võõra inimesega ning sul tuleb õppida nendega läbi saama ja koos tegutsema? Teenistu-ses olles käiakse koos läbi tulest ja veest ning leitakse sõpru, kellest mõned jäävad kaaslasteks kogu eluks. Õpitav kohane-misvõime aga aitab hiljem näiteks töö-kohavahetusel paremini hakkama saada.

Lisaks on praegune teenistus muutunud selliseks, nagu mina seda toona ideaalis ette kujutasin – 12-kuuline teenistus on asendunud 8-kuulisega, mis tähendab aktiivse väljaõppega täidetud aega ja vä-hem passimist ning pärast esimesi kuid saab korralik ajateenija pea igal näda-lavahetusel ka koju linnaloale. 11-kuu-lise teenistuse saavad nüüd valida vaid

logiseb“? Selle inseneri vastutusel võib olla silla- või majaehitus ning see ärijuht peab ehk vastutama mitmekümne tööta-jaga ettevõtte käekäigu eest. Või kuidas suhtuda inimesse, kes on teadlikult oma riiki petnud?

Loodetavasti ei satu kellegi sedalaadi avalikud mõttekäigud mõne tulevase tööandja lauale. Millise mulje jätab po-tentsiaalne töötaja, kes kohustustest kõrvalevingerdamisega nii julgelt silma paistab? Kaitseväes ja Kaitseressursside Ametis on kindlasti sobivaid inimesi, kellega oma muret jagada, nõu küsida ja probleemidele lahendus leida. Olgu see lahendus siis küsijale soovikohane või mitte.

Teenistuse läbib tegelikult umbes 40 protsenti Eesti meeskodanikest. Miks mitte olla uhke kuulumise üle nende hulka, kes on ajateenistuse kogemuse võrra rikkamad? Ajateenistuse läbimine avardab ka töökoha valikuvõimalusi, sest kunagi ei tea, millal see Eesti väikesel tööturul kasuks võib tulla. Ei tasu seda võimalust välistada. Näiteks Soomes on ajateenistuse läbimine eeliseks juhtiva-le töökohale kandideerides. Usun, et ka Eesti on liikumas samas suunas.

Nii kaalukaid otsuseid, nagu ajateenis-tuse läbimine, ei tasuks teha uisapäisa. Pigem seitse korda mõõta ja üks korda lõigata. Sellest otsusest võib edaspidi-ses elukäigus nii mõndagi sõltuda. Alati ei pea minema lihtsama vastupanu teed ja valima seda, mis tundub hetkel kõige mugavam. Mõelge ajateenistuse küsimus enda jaoks hästi läbi, rääkige tuttavate ja pereliikmetega ning käituge nii, et te seda hiljem kahetsema ei peaks.

need, kes soovivad saada tõsisemat juh-timiskogemust ja õppida seersandiks või omandada sõiduki juhiluba.

Kolumni autor väidab, et temast ei saaks head ajateenijat. Tahaksin teda ja kõiki teisi koolikaaslasi, kes samamoodi mõt-levad, julgustada, et ärge alahinnake en-nast. Olenemata sellest, kui ebameeldiv või raske see ka ei tunduks, tasub ennast siiski proovile panna. Oma võimekuse piire saab nihutada endalegi teadmata kaugustesse. Nii võib enda üllatuseks avastada, kuidas füüsiline vorm paraneb, kuidas distsipliini mõiste kas või õigel ajal õigesse kohta jõudmise kaudu selge vormi ja kuju saab ning kuidas korras riietekapp ja eluruum elu mõnusavaks muudavad.

Kindlasti on paljud üliõpilased nõus oma elukorraldust muutma, kui neil avaneks võimalus vahetusüliõpilasena paariks semestriks või aastaks välismaale õp-pima minna. Need võimalused tulebki vastu võtta, aga ka ajateenistusse tuleks suhtuda kui võimalusse, mitte kui tüü-tusse kohustusse. Selle asemel, et püüda vabastavat perearstitõendit või üritada veenda arstliku komisjoni psühholoo-gi oma meeleseisundi ebastabiilsuses ning riskida hiljem takistustega juhiloa saamisel, on ehk lihtsam teenistuses ära käia. Omandada mõni eriala, teha juba teenistuse ajal endale B- ja C-kategooria juhiluba ning õppida seda, mida kusagil mujal on raske omandada. Kaitsevägi va-jab oma ridadesse haritud ja edasipüüd-likke inimesi. Kahju, kui üliõpilastest noormehed kergekäeliselt oma võimalu-sest loobuksid.

Kahtlemata tuleb muresid jagada ja nendest peab inimeste-ga rääkima. Iseasi, kas teha seda avalikult arva-musloo kujul, mis jagab soovitusi ajateenistusest kõrvale hiilimiseks. See ehk ei ole kõige parem mõte.

Kuidas üldse suhtuda kõrgharidusega inseneri või ärijuhti, kes vabas-tati teenistusest, kuna tal paberite järgi „kupli all mõni suurem kruvi

ajateeniStUS PoLe väLtimiSeKS

Kõik Tipika Teadusnädala üritused on tasuta!Kohtade arv on piiratud!

Registreeru Tipika Teadusnädala üritustele I korpuse fuajee infolauas, või aadressil: [email protected]

ÄRA MAGA MAHA, SAA OSA INSPIRATSIOONIST NÜÜD!

Novembri kolmas nädal on Tipika Teadusnädal!Selle eesmärk on teha teadus tudengitele veelgi põnevamaks

läbi teadusteemalise üritustesarja.Tipika Teadusnädalal tasub osaleda, sest siit algab avastus!

TIPIKA TEADUSNÄDAL VIIB SIND LABORITESSE,TUTVUSTAB SULLE TEADUST, ANNAB VÕIMALUSE LUUA ISE MIDAGI UUT JA AINULAADSET,

INSPIREERIB JA LAHUTAB SINU MEELT.

21 – 27 november

Laboritekülastamine

I korpuse fuajeeinfolaud

MILLAL?MIS?

KUS?

ELaborite

külastamineI korpuse fuajee

infolaud

Tp24

Tudengimaja Tudengimaja

KTipika Teadus-

konverents

NLaborite

külastamineI korpuse fuajee

infolaud

RRobotex 2011

Spordihall

Robotex 2011

Spordihall

L P


TEADUS SELETAB

Kui kaugele oled sa valmis minema, näitamaks, et sul on õigus? Veenvatele katseandmetele toetudes ning inimliku kaastunde

tõukel jõi 1985. aastal Dr. Barry J. Mars-hall Helicobacter pylori’t (helikobakter) sisaldavat kokteili, mille tulemusena tek-kis tal maolimaskestapõletik (edaspidi: põletik), mis loob soodsa pinnase mao-haavandite ning pikemas perspektiivis ka maovähi tekkeks. Selle loomkatsega tõestas Marshall lõplikult, et helikobak-ter põhjustab põletikku. Kuni selle ajani valitses paradigma, et põletiku põhjuseks on stress, väär toitumine, isikuomadu-sed ning geenid. Teisisõnu öeldes, kui sa oleksid 80ndatel arsti juurde läinud selle probleemiga, oleks arst sind süüdista-nud halbades elukommetes. Tänapäeval tuleb krõbistada natuke antibiootiku-me ning mittekroonilise põletiku korral saad terveks kiiresti, juhul kui sul pole muidugi resistentsust välja kujunenud.

Miks siis ikkagi valitses selline para-digma? Miks oldi nii surmkindlad, et elukombed põhjustavad kõhuhädasid. Miks idee, et põletiku põhjuseks võiks olla bakter, tundus liiga julge? Seda sel-lepärast, et maomahl on sama happeline kui autoaku vedelik ning bakterid sureks kohe, mistõttu ei saa ta olla ise haigu-kolde tekitaja. Minu kui füüsiku meelest

et terve organismi nakatamisel puhas-kultuuriga peavad ilmnema sellele hai-gusele iseloomulikud tunnused. Terve organism oli antud juhul siis Marshall ning puhaskultuur ühe haige patsiendi seest võetud helikobakter. Mõned päe-vad peale kokteili joomist tekkisid tal sümptomid, nagu iiveldus, mittehappe-lise vedeliku oksendamine (pärast pidu oksendamine on tavaliselt kurku põletav ning seega happeline!) ning halb hinge-õhk. Eksperimendi kümnendal päeval tehti talle endoskoopia ning leiti bakter. Seega oli tõestatud, et helikobakter on patogeen (haigusetekitaja).

Lõpetuseks tahaks märkida, et valdav enamus teadlasi on pereinimesed, mit-te üksikud hundid. Asjaolu, et mees pidi olema pea ning naine kael, mängis ülisuurt rolli ka antud katses. Nimelt ei rääkinud Marshall oma naisele midagi sellest, et ta nakatas end bakteritega. Neil oli 4 last (tol momendil vanuses 12 a, 10 a, 7 a ja 4 a) ning kaks nädalat enne naka-tamist oli naine sattunud autoavariisse, mille tulemusena murdis ta kaks roiet. Seega lisaks nelja lapse kantseldamise-

tundub see paradigma loogiline, aga ma tean ka seda, et loodus on imeline ja me teame sellest väga vähe. He-likobakter (Joonis 1) on nii osav, et ta suu-dab seal karmis kesk-konnas elus püsida. Ta toodab ensüümi nimega ureaas. Ureaas lõhub uurea (mida on maos piisavalt ning mis on happeline) molekulid vesinikkar-bonaadi iooniks ning ammooniumiks, mis mõlemad on tugevad alused. Keemiatunnist on meeles see, et alus ja hape koos neutralisee-rivad üksteist. Seega helikobakter tekitab enda ümber aluselise pilve, mis neutralisee-rib ümbritseva happe ning organism saab edukalt elada. Ge-niaalne!

Kuigi Marshalli inimkatse tundus väga emotsionaalne ja hullumeelne, siis te-gelikult oli sellel väga tugev teaduslik väärtus ja tagapõhi. Nimelt selleks, et

kindlaks teha, kas just konkreetne hai-gusetekitaja põhjustab seda konkreetset haigust, peavad olema täidetud nn Koc-hi postulaadid. Kolmas postulaat ütleb,

Ühe ParaDigma mUrDmine

Victor Alari [email protected]

kUi kaUGeLe OLed Sa vaLmiS

miNema, NäiTamakS, eT SUL

ON ÕiGUS?

kUi Sa OLekSid 80NdaTeL arSTi jUUrde LäiNUd

SeLLe prOBLeemiGa, OLekS arST SiNd

SüüdiSTaNUd HaLBadeS

eLUkOmmeTeS


TEADUS TTü-S

Kristiina Pilt Rakenduskeemia ja biotehnoloogia III kursus [email protected]

Loodusteaduste maja neljan-da korruse koridori lõpus asuvad salapärased klaasuk-sed, kus edasi-tagasi käivad vaid valgetes kitlites hirmu-

äratavalt tarkade nägudega professo-rid. Uksest pääseb läbi vaid kiipkaardi ettenäitamisel, mis on ainult valitutel. Esmapilgul tundub kõik nii kauge ning kättesaamatu.

Ometi pole miski või-matu: labori uksed või-vad avaneda juba pärast esimest semestrit. Minu jaoks oli võluvõtmeks or-gaanilise keemia eksami hea tulemus. Sellele järg-nes sõbralik vestlus õppe-tooli juhatajaga ning and-nud jah-sõna, et olen tubli, korralik ja töökas, saingi juba järgmisel päeval neist müstilistest ustest iskliku kiibiga siseneda.

Töö laboris on põnev. Näiteks kui oma-vahel segada 30 μl püridiin–2-akrüülal-dehüüdi ja mõni ekvivalent sekundaarset amiini 300 μl tolueenis, võin täheldada ligikaudu 6 tunni järel reaktsioonisegu kerget värvimuutust. Kuigi lähteained on katsest katsesse enam-vähem samad, võib produkti värvus varieeruda neoon-kollasest tumepruunini. Kui järgnevate analüüside käigus selgub, et sünteesitud aine on puhas ja saagis suur, tekib taht-

mine hõisata. Samas tuleb valmis olla ka pettumusteks, kus ööpäeva kestnud reaktsiooni tulemusena mitte midagi tekkinud pole. Vahel ei märkagi, kuidas hommikust on saanud õhtu ja olen la-boris veetnud juba üheksa pikka tundi. Praegu tegelengi kirjeldatud reaktsioo-nidega, kus tulemuseks on erinevad indolisiini derivaadid. Sel moel püüan leida optimaalse viisi võimalikult suure bioaktiivsusega indolisiinide sünteesiks. Sellistel ainetel on väidetavalt antibakte-riaalne ning viiruse- ja põletikuvastane toime, mistõttu saab neid edukalt kasu-tada farmaatsiatööstuses.

Väikese teadustööga saabki algust teha juba teisel kursusel. Esimeste päevade hirm, et mitte midagi ei oska ja millestki aru ei saa, kaob peagi, sest kogu tööd jäl-gib, õpetab, suunab juhendaja. Tema on tegelikult see, kes omab ettekujutust ja selget ülevaadet, milleni me jõuda taha-me. Ei pea kartma, et laborisse sisendes peetakse sind juba valmis keemikuks. Selleks saadakse pika, aga huvitava tee tulemusena. Minagi olen alles keemi-kuks saamise esimestel kilomeetritel.

Tegelikult leidub loo-dusteaduste maja kõi-kidel korrustel mõni salapärane klaasuks, mille taga sünnivad iga päev uued ideed ja teadmised. Sissepääsu-loa annab huvi keemia vastu, olgu selleks siis orgaaniline, analüüti-line või hoopis biokee-mia.

KUiDaS SaaDa KeemiKUKS...

le, murtud roietele, majapidamistöödele ning muudele kohustustele, pidi ta veel poputama oma meest, kes oli meelega haigeks jäänud ning kes oli potentsiaalne nakkusallikas lastele. Vot.

2005 a Nobeli meditsiinipreemia said Austraalia teadlased Barry. J Marshall ning J. Robin Warren helikobakteri avasta-mise eest ning selle rollis gastriidi ja maoli-maskestapõletiku tekkes.

Joonis 1. Helikobakter kõhu epiteelrakkudel (http://3.bp.blogspot.com/_kCCYQNbaHYU/TPZrtWiSa4I/AAAAAAAAAAg/2QUIoMu84Es/s1600/Helico-bacter.jpg)

1920

Tallin

na Teh

nikaü

likooli ü

liõpilasesin

dus

Stu

den

t Unio

n o

f Tallinn U

niversity o

f Technolo

gy

Tõmba kalender välja ja pane seina peale!

Lisainfot ürituste kohta leiad iga nädala esmaspäeval ilmuvast ÜLIÕPILASELU NÄDALAKIRJAST.Telli nädalakiri oma meilile [email protected]

NOvemBer 2011

ENERGIANÄDALENERGIANÄDAL



ENERGIANÄDAL

Tipika TeadUSNädaLTipika TeadUSNädaL



Tipika TeadUSNädaL

T 1 k 2

N 3r 4

L 5P 6

20.00 Tipikas TV uudiste

ühisvaatamine

Best InsenerivõistlusBest Insenerivõistlus16.00 Karjäärisem

inar: “Aja

juhtimine ehk kuidas end om

a (töö- ja haridus)elus õnnelikult tunda?“22.00 90ndate hitisadu tudengim

ajas

Best InsenerivõistlusTTÜ

e-spordi Sügis 2011

TTÜ e-sp

ordi Sügis 2011TTÜ

e-spordi Sügis 2011

e 7T 8

k 9N 10

r 11L 12

P 1317.30 Rahvastikuteem

aline deb

att tudengimajas.

18.30 TTÜ Kino «Eesti film

iÖÖ

» festivali. Ruum

is VII-226A

valik loeng TTÜ aulas. Prof

Henry Etzkow

itz: The triple helix:

University- Industry-G

overnment

interaction.C

amp

us Europae delegatsioon

külastab TTÜ

-d


ühisvaatamine

21.00 Kuuba õhtu tudengim

ajas«Tunne om

a tulevikku, keemik!»

seminar. Ruum

X-212

21.00 International Dinner

Tehnikaülikooli Akadeem

iline M

eeskoori kontsert Nikolai von

Glehni lossi 125 aastap

äeva tähistam

ise puhul.

20.11 TTÜ Kino Film

italgute rahvafilm

i «Täitsa lõpp

» esilinastus. Ruum

VII-22621.00 Keem

ikute pidu tudengim

ajas21.45 Eesti-Iirim

aa play off m

ängu otseülekanne jalgp

allis – KÕIG

ILE TA

SUTA

! Ruum VII-226

e 14T 15

k 16N 17

r 18L 19

P 20

20.00 TTÜ Kino m

ängufilm

„Kolm“. Ruum

VII-22616.00 Karjäärisem

inar: «CV ja

kaaskirjade koostamine (vene

keeles)»H

aridusreformi

teavituskamp

aania käigus korraldatava deb

att.20.00 Tip

ikas TV uudiste ühisvaatam

ine

16.00 Karjääriseminar: “C

V ja kaaskirjad tööandja p

ilgu läbi“

Eesti Üliõp

ilaste MV p

iljardis III etap

p.

18.00 TTÜ M

älumängusarja 2.

etapp

TTÜs.

Kinect Olym

pics

22.00 Kinect I Olym

pic after p

arty tudengim

ajas.

e 21T 22

k 23N 24

r 25L 26

P 27

20.00 TTÜ Kino dokum

entaalfilm

«Hodorkovski». Ruum

VII-226Tutvum

ine TTÜ teadustöödega

laborites.


ühisvaatamine

Tutvumine TTÜ

teadustöödega lab

orites.

16.00 Karjääriseminar: “Stressi

juhtimise p

raktiline töötuba“

17.00 üritus p24

18.00 Noored Kooli p

rogramm

i infotundTutvum

ine TTÜ teadustöödega

laborites.

9.30 Tipika Teaduskonverents

Pidu tudengimajas „N

ohikute kättem

aks“

Tutvumine TTÜ

teadustöödega lab

orites.Rob

otex tudengimajas

e 28T 29

k 3020.00 TTÜ

Kino mängufilm

«Jane Eyre». Ruum

VII-226D

oonorluspäev

16.00 Karjääriseminar: “Kuidas

olla oma raha p

eremees?“


ühisvaatamine

tUDeng!KaS Sa regiStreeriSiD

ennaSt jUba tiPiKa teaDUSnäDaLa

ÜritUSteLe?

jUULiUS tahabnäha SinD tegem

aSteaDUSt!


SINU VõIMALUS

Jürgen Lätte [email protected]

Kas tunned, et praktikat jääb väheks?

Kas tegutsed, et kogeda midagi kordumatut?

Kas tahad, et ülikoolis saaks teha midagi vinget?

Kas arvad, et su kontaktivõrgustik võiks olla laiem?

Kas soovid, et omaksid tutvusi tulevaste tipptegijatega?

Kui jah, siis leiad mõttekaaslased Tipika Teadusnädalal “p24“lt !

Kallid kaastudengid, jälle on kätte jõudnud aeg anda kolm tilka verd ülikoolile. p24 on elulahe üritus, mis on suunatud tudengielu

elavdamiseks ja võimaldab luua tudengi-tele ise oma praktikavõimalused. Üritus on täis proovilepanevaid väljakutseid ja ainulaadseid koolitusi. Sind, kulla tipiks, ootavad uued tutvused, võrratud ideed, praktilised ülesanded. Mis sind seal täpselt ees ootab – sellest kuuled alles kohapeal! Kui oled valmis kolmapäeval – 23 novembril, võtma osa ainulaadsest ja esmakordsest eksperimendist p24, siis saada parem kohe neljapäevase aine õp-pejõule meil „Tegelen praktikaga, täna loengusse ei jõua!“

p24 on üritus, kus leitakse lahendused probleemidele ja mis annab lisaks või-malus panna proovile oma teadmised ja praktiseerida õpitut reaalses elus. Koha-le tulles võta kaasa ka oma hea idee! Pro-jekt p24 ootab sind muutma oma visioon reaalsuseks.

Soovid tegeleda müügitööga? Soovid luua satelliiti, aga ei leia kaaslasi? Soovid leida tarkade kivi, aga uurimuseks on vähe töökäsi? Soovid tegeleda tuumafüü-sikaga, aga ei leia enda ümber piisavalt elektrone? Tahad toota uut toiduainet, aga ei tea, kuidas täpset segu valmistada? Tahad end hästi majandada, aga ei tea, kus on parim võimalus äri teha? Pole kus-

kil võimalust rakendada oma juuratead-misi, aga tahaksid? Tule kohale ja leia oma ideele abikäed ja mõttekaaslased. Saad osaleda uute ja põnevate plaanide ja heade mõtete genereerimises ning ellu viimises.

Kaotada pole midagi, halvimal juhul omandad uued ja unustamatud teadmi-sed ning ääretul hulgal uusi tutvusi. Sinu ülikoolikaaslased on ennast juba regist-reerinud! Ära jää maha, anna endast tea-da aadressil [email protected]

Tudeng, tule ja tungi teadusesse! Uudis-himu pole patt, jõua visioonist reaalsuse-ni 24 tunniga!

P24 - viSiooniSt reaaLSUSeni 24 tUnniga

TUdeNG, TULe ja TUNGi TeadUSeSSe!

UUdiSHimU pOLe paTT, jÕUa

viSiOONiST reaaLSUSeNi 24

TUNNiGa!

innovaatiline eksperiment

registreeru osalejaks [email protected]


TEADUS TTü-S

Kristjan Pilt [email protected] TTÜ Tehnomeedikum TTÜ Biomeditsiinitehnika instituut

Inimese veresoonkond koosneb veresoontest - arteritest ja veeni-dest; ning pumbast ehk südamest, mis paneb vere mööda veresooni liikuma. Suures vereringes liigub

mööda artereid kõrge rõhu all hapniku-rikas veri. Kui arterid on elastsed, siis süda töötab normaalsel koormusel ning toimub korrapäraselt organite varus-tamine hapnikuga. Arterite elastsuse vähenemine ehk jäikuse suurenemine põhjustab aga südame koormuse tõusu, sest veresoonte poolt avaldatud suure-ma takistuse tõttu on verd raskem läbi soonte pumbata. See põhjustab omakor-da erinevaid veresoonkonnaga seotud haiguseid nagu näiteks hüpertensiooni, südame isheemiatõve jne. Noortel on arterite sisekest elastne, kuid vananedes või erinevate haiguste korral see kulub või kahjustub ning võib põhjustada ate-roskleroosi ja naastude teket veresoonte seintele. Sellised veresoonkonna seisun-di muutused tuleks varakult avastada, kuna õige ravi korral on võimalik edasine haiguse süvenemine ära hoida.

Arterite jäikuse määramiseks kasutatak-se erinevaid invasiivseid ja mitteinvasiiv-seid meetodeid. Invasiivsed meetodid on uuritavale ebamugavad ning tihti ka kee-rukad teostada. Seetõttu töötatakse välja ning võetakse kasutusele üha enam mit-teinvasiivseid tehnoloogiaid ja meeto-deid. Laialdaselt kasutatakse lokaalseks arteri sisekesta elastsuse määramiseks ultraheliuuringut. See protseduur on küll mitteinvasiivne, kui suhteliselt kee-rukas läbi viia, vajades selleks spetsiaal-set välja õppinud operaatorit. Arterite seisundi hindamiseks oleks vaja meeto-dit, mis oleks mitteinvasiivne, odav ning lihtne teostada. Uute ja mitteinvasiivsete meetodite esiletõusuga on hakatud aina tihedamini kasutama pulsilaine levikii-rust ja pulsilaine kuju analüüsi.

Südame kontraktsiooni ehk kokkutõm-bumise lõpus avaneb järsult aordiklapp, mistõttu veri paiskub vasakust vatsake-sest inimese kõige suurema läbimõõduga elastsesse arterisse ehk aorti. Vere mahu

Registreeritud pulsilaine kujust on või-malik eristada teatud iseloomulikke komponente ning nende muutust sõltu-valt veresoonkonna seisundist. Noore-matel inimestel on registreeritud signaal lainelisem ning ühe südamelöögi pe-rioodi jooksul võib eristada kahte laine-maksimumi. Inimestel, kellel on arterite elastsus vähenenud, sarnaneb laine kuju kolmnurksignaalile. Sellist laine kuju võib näha näiteks vanematel inimestel, kuid ka noortematel, kellel on arterite elastsus vähenenud näiteks diabeedi tõt-tu. Kasutades erinevaid signaalitöötluse meetodeid, on samuti võimalik tuua esile iseäralikke signaali kuju muutusi, mis ei ole esmapilgul märgatavad. Vaatamata PPG signaali registreerimise lihtsusele pole selle signaali erinevate komponen-tide tekkepõhjused siiani lõplikult kir-jeldatud. Inimese füsioloogiast tingitud signaali kuju muutuste ning füüsikalis-te parameetrite omavahelist seost on keeruline selgitada PPG signaali tekke komplekssuse tõttu. Sellel teemal käib aktiivne uurimistöö, kuid on selge, et PPG signaal kannab endas informatsioo-ni kardiovaskulaarse süsteemi kohta. Võib eeldada, et see peidab endas veel nii mõndagi huvitavat, mida saab inimeste tervisliku seisundi hindamisel ära kasu-tada.

Seda uurimisteemat on rahastatud sihtfi-nantseeritava teema SF0140027s07 „Bi-osignaalide interpreteerimine meditsiini-tehnikas“ alt, samuti teaduse tippkeskuse „Integreeritud elekroonikasüsteemide ja biomeditsiinitehnika tippkeskus CEBE“ vahenditest ja ETF grandi „Optilise kohe-rentse fotodetekteerimise kasutamine ate-roskleroosi varajasel diagnoosimisel“ alt.

Joonis 1. Ühe südamelöögi pikkused PPG signaali kujud, mis on registreeritud 21- ja 64- aastase uuritava sõrmelt.

kasvust tingitud järsk rõhu tõus põhjus-tab elastse aordi diameetri suurenemise. Seejärel rõhk langeb ja elastsuse tõttu väheneb aordi diameeter ning tasakaa-luolekust välja viidud süsteem hakkab taastuma. Selle tulemusel levib tekita-tud pulsilaine mööda aorti edasi teiste väiksema läbimõõduga arterite suunas, jõudes lõpuks välja perifeersetesse ve-resoontesse (näiteks käed ja jalad). Tek-kinud pulsilaine paneb vere meie vere-soontes liikuma, kuid voolamise kiirus ei ole võrreldav pulsilaine levikiirusega. Kui arterid on elastsed, siis levib tekita-tud pulsilaine aeglaselt mööda artereid, kuid jäikuse suurenedes kasvab ka levi-kiirus. Samuti on pulsilaine kuju erinev elastsete ja jäikade arterite korral.

Pulsilainet on võimalik registreerida arteritelt või perifeersetelt veresoontelt kasutades selleks erinevaid meetodeid. Üheks selliseks on fotopletüsmograafi-line (Photoplethysmography - PPG) ehk optiline meetod, millega saab registree-rida vere hulga muutust mikrovaskulaar-ses koes ja arterites. See on odav ja liht-sasti kasutatav meetod, mis on küllaltki laialdaselt levinud ning rakendatud eri-nevates meditsiiniseadmetes nagu puls-soksümeeter (hapnikusisalduse mää-ramine veres) ja pulsisageduse mõõtja. Lihtne PPG signaali registreerimissüs-teem (sensor) koosneb kahest optilisest komponendist, teatud lainepikkusele häälestatud valgusallikast ja detektorist. Valgusallikana kasutatakse tavaliselt pu-nases või lähi-infrapunases piirkonnas töötavaid valgusdioode (Light emitting diode - LED). Valgus suunatakse naha pinnalt kudedesse ning registreeritakse tagasipeegeldunud (otsmikult registree-ritud signaal) või kudesid läbivat (sõrmelt registreeri-tud signaal) valgustugevuse muutust. Vastavalt signaali registreerimise punktile kasutatakse erineva geo-meetria ning tehniliste parameetritega (näiteks valgusallika lainepikkus) sensoreid. Detekteeritud valgustugevuse muutus ajas on enamasti pulseeriv ning sünkroonis südame tööga. Selline PPG signaali pul-seeriv lainekuju on seotud arterites leviva pulsilainega.

vereSoonte oPtiLine UUrimineP24 - viSiooniSt reaaLSUSeni 24 tUnniga


SINU VõIMALUS

Ülar Palmiste ETÜN

Ka sel sügisel korraldab Ehi-tusteaduskonna Üliõpi-lasnõukogu (ETÜN) juba traditsiooniks kujunenud ekskursioone erinevates-

se ettevõtetesse ning ehitusobjektidele. Sellel õppeaastal oleme valinud uue lähe-nemise, mis tähendab, et iga väljasõit on ühe ehitusteaduskonna õppesuuna tee-maline: sel semestril toimuvad transpor-diehituse ning tsiviil- ning tööstusehitu-se teemalised ekskursioonid, kevadeks plaanime keskkonnatehnika ja logistika teemalisi väljasõite. Kuigi igal väljasõi-dul on oma temaatika, ei tähenda see seda, et oodatud oleksid ainult vastava õppesuuna tudengid. Ekskursioonidele on oodatud ehitusteadaskonna tudengid olenemata kursusest või spetsialiseeru-mise valdkonnast.

Oktoobri alguses toimus selle aas-ta esimene väljasõit, mis oli suunatud transpordiehitajatele. Seekord sõitsime ringi Tallinnas ning Tallinna lähistel.

teguriks, miks Loo-Maardu teelõigu ehitus päeva populaarseimaks ekskur-siooniks kujunes. Meelde jäi projektijuhi humoorikas kommentaar sildade kohta: "Ühele meeldivad massiivsed sillad, tei-sele saledad - see on sama nagu naistega - ühele meeldib ema, teisele tütar". Väl-jasõidu korraldajate rõõmuks oli ekskur-sioonil osalenud tudengite tagasiside po-sitiivne, mis lubas ürituse õnnestunuks lugeda.

Järgmine väljasõit toimub 16. novemb-ril ning on tööstus- ning tsiviilehituse teemaline. Hetkel on plaanis külastada AS Merko objekti Tartu maanteel, kus ehitatakse äri- ja eluhoonet. Samuti on kavas visiit AEROC AS betoontoodete tehasesse Kundas. Lisaks käivad läbi-rääkimised veel paari ettevõttega. Re-gistreerimine väljasõidule avaneb mõne nädala jooksul ning täpsem info tuleb ka ehitusteaduskonna stendidele ja meie kodulehele www.ttu.ee/etyn.

Loodame väljasõidul näha nii tuttavaid kui ka uusi nägusid!

Esimesena külastasime Maanteeametit, kus räägiti teede planeerimisest, riigi-hangetest ja ehitamisest ning problee-midest antud valdkonnas. Tulevastele inseneridele anti soovitus läbida FIDIC (Insener-konsultantide Rahvusvahelise Föderatsiooni (FIDIC) väljatöötatud ehitus- ja projekteerimisvaldkonna töö-võtulepingute standardtingimustega) koolitus, mida on praktilises tööelus väga vaja. Edasi liikusime AS Teede Teh-nokeskusesse, kus tutvustati antud ette-võtet ning tema tegevusalasid. Samuti saime näha Tehnokeskuse laboreid, kus meile esitleti erinevaid katsemasinaid. Mainimist väärib, et Tehnokeskusessse kutsuti tudengeid nii praktikale kui ka tööle.

Järgmiseks lõunastasime retrohõnguli-ses Loo sööklas, et täita endi äärmiselt tühjad kõhud. Sealt liikusime AS Mer-ko Loo-Maardu teelõigu ehitusele, kus meie ekskursiooni viis läbi projektijuht isiklikult. Väljasõidulised said põhjaliku ülevaate tööde kulgemisest, ette tulnud probleemidest ning nende lahendami-sest. Projektijuhi muhe iseloom ning hea suhtlemisoskus olid kindlasti üheks

ehitUSteaDUSKonna ÜLiõPiLaSnõUKogU eSitLeb: väLjaSõitUDe Sari "KLaSSirUUmiSt PraKtiKaSSe ja tagaSi“

Ehitusteaduskonna tudengid transpordiehituseteemalisel väljasõidul Harjumaal


INTERNATIONAL

Sigrid Västra Head of International Affairs TUT Student Union [email protected]

From September 28th until October 1st, Student Unions of Nordic Technical Univer-sities (SUNTU) meeting was held in Tallinn Univer-

sity of Technology. There were student representatives from Aalto University, Norwegian University of Science and Technology, Lappeenranta University of Technology, Luleå University of Tech-nology, Riga Technical University and Tallinn University of Technology coo-perating with TUT Study Center on the meeting.

The main topic discussed on the mee-ting was "feedback systems in universi-ties" where all universities made presen-tations about their feedback systems. There were intensive workshops and brainstorming during the meeting. Also the Vice-Rector of Academic Affairs, Mr. Kalle Tammemäe, gave an overview about feedback systems in TUT and the Vice-Rector of Innovation and Interna-tionalization, Mr. Alar Kolk, made a pre-sentation about iTUT (Tallinn Univer-

sity of Technology International).

All student representatives gave a brief overview about the feedback systems in their universities – what is the current situation, which methods are being used and what are the main problems. The main focus in workshops was to discuss the problems and find the best solutions how to improve feedback systems in uni-versities.

In addition to hard working official mee-ting our guests from other universities could also participate on Student House

internationaL StUDentS’ meeting in tUt

The main problems in common for all universities:

• lack of motivation both from students and academic staff side

• no direct contact to be in charge of the system

• too complex and time consuming• quality of the surveys• not objective results

Solutions offered in workshops:• seeing the results• more transparency• teaching how to give feedback• moving the feedback into the daily

work• simple and accessible system • recognition

What is SUNTU?

SUNTU stands for Student Union of Nordic Technical Universities. It is a collaboration organization made out by the universities offering en-gineering education in the Nordic countries. Definition for “Nordic” give the following countries: Den-mark, Estonia, Finland, Iceland, Latvia, Norway and Sweden.

There are annual meetings held twice a year, one on each semester. Each member student union has to host the meeting after every 3 years. Last meeting in TUT was in autumn 2008. The aim of the meetings is to facilitate networking across the Stu-dent Unions.

Latvian and Finnish students promoting TUT (they all liked the T-shirts so much they

got them for presents)

opening ceremony and birthday party of our student body’s 91st anniversary. There were only warm words towards our students and university in general. Especially a good coordinating and organizing by our Student Union was recognized.

There was a Secretary General for Stu-dent Unions of Nordic Technical Uni-versities elected. Organization will have more improvements in the near future. In instance, there will be a webpage for SUNTU. Next meeting will be in March 2012 hosted by Luleå University of Technology, in Sweden. The main topic being discussed will be “first year experience”.


INTERNATIONAL

Juliane Jokinen

Halloween is knocking at our doorsteps. In a few weeks’ time we will have the date 31st October on our calendar. It is

time to think about a Halloween costu-me. Mostly adults prefer dressing up in the more traditional costumes. Vampire costumes are a big hit during Halloween. What would be more fun than to wear vampire fangs and mess up your face with some fake blood bought from a cos-tume shop? Nevertheless, vampires have fascinated humans over decades and kept us in horror. Where does the vam-pire come from?

This question sounds odd at first. There are some things we have to think about. Let’s take a dragon, for example. The story of a dragon is as old as mankind. Strangely enough, the paintings done in the Middle Ages resemble a f lying di-nosaur. This is odd because the first re-sidue of a dinosaur was found in the early 20th century. Whichever the reason for this resemblance is, it does tell us that there seems to be some truth behind the so-called imaginary characters. Could this mean that something like a vampire is not just an invention of our imagina-tion? What we really want to know is do vampires really exist? Or if they do not exist now, did they ever exist?

Blood Countess. As a close relative to the king of Poland, Stephen Bathory, she was able to terrorize with horror for many ye-ars. The countess believed that by drin-king and bathing in the blood of young females, she would stay young forever.

According to the Guinness Book of Records, Elizabeth Bathory committed the largest amount of murders in history. She brutally murdered and tortured 650 women. However, not even the fact of being a close relative to the Polish king did keep her safe. Rumours and panic where spreading around the whole king-dom. Something had to be done. Eliza-beth Bathory was convicted for only of murdering 80 females. Her punishment was to be a prisoner in her own castle in a room without any windows and doors. Only food was allowed to be delivered to her through a small space in the wall. This lasted four years until 1614 when she was announced to have died.

Both, Elizabeth Bathory and Vlad the Impaler, got what they deserved, a hor-rible death. Still they have been haun-ting us throughout history. Vampires are known to dislike a cross and garlic. Though it is highly questionable if garlic could have saved you from this couple!

Every one of us knows the story of the fa-mous blood drinking Dracula who lived in Transylvania, which is nowadays known as an area in Romania. The count Dracula that we know is from the Count Dracula novel written by Bram Stoker at the end of the 19th cen-tury. The character of Count Dracula was a real person called Vlad the Impaler. The fat-her of Vlad the Impaler was called Vlad Dracul, where it is believed that Bram Stoker took the name.

Vlad the Impaler was a very cruel person. It is known that he liked to dine with dead bodies and during the time the Turkish army attacked Transylvania, 10 000 corpses where lying around the Transylvanian city of Tibul. On St. Bartholomew’s Day Vlad the Impaler overdid himself and has been told of hanging up 30 000 dead bodies in the city of Brasov. Vlad the Im-paler was a very sick person. His victims where men, women and children. The monster of the 15th century did not live until eternity. The Turks killed him in

1476 and it has been rumou-red that his head had been buried at Snagov, an island monastery near Bucharest. But all this does not explain why vampires are known as blood drinking individuals.

To explain the blood thirst of a vampire we have to look to another person. It is com-monly believed that Bram Stoker described another person in Count Dracula who also ruled Transyl-vania in horror in the late 16th century and early 17th century. Mrs. Dracula was known as a beautiful wo-man, called Elizabeth Bat-hory – also known as the

Do reaL vamPireS exiSt?


INTERNATIONAL

the SUPercaLifragiLiSticexPiaLiDocioUS Dorm-Life Juliane Jokinen

Some of you will most probably never experience the joys of living at the university dorms. Some of you have experienced the joys of waking up in the

middle of the night, because your neigh-bour burned their fish sticks and caused a false fire alarm. Also, some of you will never experience the joy of having neigh-bours from downstairs who love to party 24/7.

Life at the dorms can be very hectic. During the first weeks of the semester the dorms are overloaded with applica-tions and most people, if they are lucky enough to get a bed, have to share the room with another person. Usually this other person you are supposed to share your room with is a total stranger. You have never met before, but you have to share less than 25 square meters for quite a long time. Locking yourself into your own room will not help – you will lock your roommate inside the room as well!

The dorm office workers at TTU do not ask questions such as: “Do you have a habit of staying awake late at night?” or

catastrophe for the other over hundred weekly users and some might end up spending the whole night just to get their clothes washed.

Also, some people do not seem to have the patience to wait for an empty was-hing machine. Adding washing powder and water to one of the dryers first seems to be a good idea. It is highly questionab-le though if it will have the right effect on your clothes. Then, of course, one should think about the next users. The pleasant surprise of having to put your newly was-hed clothes into a wet dryer with some washing powder is just what you had wis-hed for!

So far, we have only concentrated on the negative aspects of living at the dorms. Next to the false fire alarms, laundry room incidents and having to share your room with someone else might make the dorm life sound like a nightmare. You might also end up being lucky. Most of the time people are moving in and out and you will not have to stay with the same people for a very long time. This is how you can meet the greatest people in your life. Of course it is always a big gamble!

“Do you like loud music?” They simply do not have the time to figure out perso-nality matters. If you want to get a room, your name will be on a list and you will randomly be chosen to live with another person from the same list.

If you have never shared a room with your siblings, you might feel a bit uncom-fortable about so much closeness. Of course you could always move out of the dorms and get an apartment. The only downside about this is that you will end up further away from the university and you never know in which conditions some apartments in Mustamäe are.

Then there is also the laundry service which is provided by the dorms. There are only a few laundry rooms available. In each laundry room there should be five washing machines and three dryers. Most of the time, at least one of the was-hing machines is out of order. Some of the users seem to believe that opening the door with violence from the wrong end of the door is the fastest way of get-ting their laundry out. Although, this might be the fastest way, if you possess the power to rip a door apart, but it also means that at least one out of five was-hing machines is out of order. This is a


INTERNATIONAL/ MEIE üLIKOOL


2011. aasta tudengimees valiti Tuden-gipäevade raames 21. septembril klubis Hollywood.

Võistluse teemaks oli James Bond, mis tähendab, et läbima ei pidanud vaid tra-ditsioonilist tutvustusvooru, vaid de-monstreerida tuli ka võrgutamisoskusi ning Bondwalki.

Treeninguid finaalürituse jaoks alusta-ti juba varem. Esimese võimaluse rahva

hullutamiseks ja poolehoidjate kogumi-seks said kodumaised Bondid Tudengi-päevade warm-up party-l.

Kandidaadid olid pärist kuuest Tallinna üli- ja kõrgkoolist, kuid võita võis vaid üks. Kui veenev Bond üks või teine noor-mees oli, otsustas viieliikmeline žürii. Sel korral toodi tiitel taas koju: Tudengi-mees 2011 on Dmitri Matin! Teise koha pälvis sarmikas Tallinna Tehnikakõrg-kooli tudeng Rasmus Uuspalu, publiku poolt lemmikuks valitud Kervin Kull Tallinna Pedagoogilisest Seminarist sai kolmanda koha.

oSav ja SaLaPärane -jUSt nagU jameS bonD

Juliane Jokinen

Charlottes and Maximi-lians get better grades than Kevins and Celinas. A German study proved that teachers do have pre-

judices towards certain names. More than 200 primary school teachers were asked to evaluate essays from different students. What the teachers did not know was that most of the essays were from the same students, but with chan-ged names.

Nomen est omen. When your parents decide how to name their children, they are under big pressure. What if the name does not suit the child? What if you give a girl the name Roberta and she ends up being a blond haired little girl? Of course, these are not the only concerns parents should have. In a study made in Oldenburg, Germany, it has been proven that even the name of your child will tell how well it will do in school. The door to a brand university might close in front of the child’s eyes if the name is not suitab-le.

This, of course, gives some extra pres-

prevent him or her from entering the best universities due to the prejudice towards some first names.

Luckily, we are always able to change our name at least as adults. If one wants to be sure that one gets the best possible name to score in school works and exams, one should look out for the most common names that highly educated people, such as professors and teachers, like to give to their children.

Also, some names are more accepted in one country than in another. The names Charlotte and Maximilian got the best results in Germany, but what about other countries? What if we decided to move abroad and our name will be interpreted differently there? Maybe a very common and classic name for a girl like Aleksand-ra and for a boy Christopher would get us the best scores in most of the countries? If you are to name a child, or change your first name to a more successful one, it is best to keep away from the names that celebrities like to give their children. One will most probably have a much sto-nier path to Harvard as Paris or Kanye than as Elisabeth or Benjamin.

sure to our parents. The study of names has so far been made only in Germany. Maximillians get better grades than Ke-vins. Charlottes are better in school than Celinas. But how come? It seems that, at least in Germany, it is a social class diffe-rence. The lowest social class frequently has sons called Kevin and daughters cal-led Celinas. These children often grow up in families where parents have prob-lems finding steady jobs and get financial support from the state.

In some countries this problem with first names has been compensated by giving children many names. For instance, Spa-nish people are known for giving a great number of first names. José Alonzo De Las Constantino Acosta is a very com-mon Spanish name for a man. If the first name seems to be troublesome for the person, he has many other names to choose from. How convenient!

Most people have more than only one first name and one last name. There is enough space between these names to fill with more names. For some of us it is surprising that in some countries, such as in Estonia, parents give their child-ren only one first name. This means that choosing a wrong name for the child can

DoeS oUr name reveaL oUr SchooL Performance?


LOOD MEIST ENDIST

Lili Pagil

Olen TTÜ III kursuse rakenduskeemia ja bi-otehnoloogia tudeng. Ligikaudu aasta olen te-gelenud sellise põneva

hobiga, nagu ladina ja afro-ladina tant-sud. Nende hulka kuuluvad salsa, cha-cha, kizomba, bachata jne.

Jõudsin nende tantsudeni sellega, et ot-sisin alternatiivi üksluisele jõusaali- ja aeroobikatrennile. Olin proovinud eri-nevaid trenne ja rutiine, kuid peale paari korda olin neist tüdinenud. Need ei pak-kunud mulle väljakutset ega võimalust areneda. Seega hakkasin otsima midagi uut, millega ma poleks varem tegelenud. Nii sattusingi sellise huvitava ala peale, nagu salsa. Juba esimeses trennis hak-kasid kaasa kiskuma omapärane ladina muusika ja põnevad kombinatsioonid, mis tundusid kõrvalt vaadates efektiiv-sed ja intrigeerivad. Te võite küll mitte uskuda, kuid peale tunniajalist trenni oli juba tunne, nagu oleksid mõned ki-lomeetrid jooksnud. Ja juba esimesest

trennist sain salsapisiku, mis on minus siiani ning see ei pais-ta lähitulevikus kaduvat.

Selleks, et õpitud oskusi kinnitada, toimuvad Tallinnas pea-aegu igal õhtul salsapeod. Lisaks iganädalastele pidudele toi-mub igal aastal „Tallinn Salsa Festival“. Sel aastal leiab see aset 25.-27. novembril ning sinna on oodata sadu inimesi ja suurepäraseid tantsuõpetajaid üle maailma. Festivali raames toimub iga päev palju workshop-e ja pidusid, kus võib näha erinevaid etteasteid ja animatsioone. Enne festivali saab sal-saga tutvuda Corazonsalsa stuudios teisipäeviti ja neljapäevi-ti kell 18:00 Rävala 8, 8-ndal korrusel.

Selleks, et tutvustada ka TTÜ tudengitele ladina ja afro-la-dina tantse, korraldame koostöös Corazonsalsa stuudioga 9. novembril Kuuba õhtu. Täpsemalt saate peo kohta lugeda no-vembri alguseks ilmuvatelt plakatitelt.

Rohkem infot festivalist ja stuudiost saab lehelt corazonsalsa.tallinnsalsafestival.org

KUUmaD ja KirgiKÜtvaDLaDinaõhtUD taLLinnaS

DoeS oUr name reveaL oUr SchooL Performance?


JUURA

Panganduses on ülioluline klientide usaldus kogu pan-gandussüsteemi vastu – see-tõttu garanteerib riik näiteks hoiuste säilimise sellises ula-

tuses, et hoiustajad ei kardaks oma raha panka viia ega seda seal hoida. Samas võib usalduse küsimus vähendada klien-dile positiivset konkurentsi.

Tihtipeale ei otsusta aga inimesed tee-nuseosutaja vahetamise kasuks pelgalt seetõttu, et neile (oluliselt) paremaid tingimusi võimaldav konkurent ei tundu piisavalt usaldusväärne. Näiteks on pank alles turule tulnud või omab konkurenti-dega võrreldes väiksemat turuosa.

Advokaadibüroo Bachmann & Partnerid advokaat Robert Sarv selgitab novembri-kuu artiklis seda, miks tuleks julgelt pan-gateenuseid šopata ning miks teenuse osutaja vahetamine on tegelikult turva-line.

Kes on hoiustaja? Hoiustaja on krediidi asutuse klient, kellel on arvel-duslepingust tulenevad nõuded konto-pidajaks oleva ja arveldus- või laenule-pingust tulenevad nõuded laenusaajaks oleva krediidi asutuse vastu.

Miks on jaefinantsteenuste turg eriline? Panga pankrot evib ühiskonnas alati suurt tähelepanu ning avalikkuse usaldus ei taastu kiiresti. Maksejõuetuks muutunud panga klientuur satub võrrel-des maksejõuliste pankade klien tidega selgelt ebavõrdsesse olukorda. Nad või-vad kaotada oma töötasu, investeerin-gud, pensioni jne.

Panga maksejõuetuks muutumine võib põhjustada nn doomino-efekti, mis oma-korda väljendub kogu pangandussüstee-mi usaldusväärsuse langemises avalik-kuse silmis. See tähendab, et inimesed tajuvad ohtu ka maksejõuliste pankade poolt, kuigi selleks võib reaalne alus puu-duda. See seab ohtu ka maksejõulised

Kui panga usaldusväärsuses toimub kas või väike tagasi löök, võivad tagajärjed olla etteaimamatud. Tagajärjeks on enamjaolt pangajooks, mille käigus va-litsev osa panga klientidest üritab oma rahalised vahendid pangast välja viia, et mitte olla „see, kes need kaotab“.

Alles 2008. aastal sattus Läti suuri-ma hoiuste mahuga pank Parex Banka panga¬jooksu ohvriks. Läti finantsjäre-levalvekomisjoni andmetel viisid klien-did mõne päevaga välja kuni kuusküm-mend miljonit Läti latti (s.o Eesti Panga tolleaegse ametliku valuutavahetuskursi alusel ligi 132 616 000 Eesti krooni; u 8 476 000 eurot). Peamiselt võtsid pangast rahalisi vahendeid välja isikud, kelle nõu-deõigus panga vastu oli kuni 50 000 latti (u 1,1 miljonit krooni; u 70 600 eurot).1

Pangajooksu areng sõltub hoiustajate hoiakutest. Kui osa hoiustajatest arvab,

pangad, kuna nad võivad laostuda kas pangajooksu või usaldamatuse tulemu-sel.

Usalduse kadumine toob kaasa üldise majandus aktiiv suse languse. Viimane mõ jutab omakorda raha pakkumist. Kui kliendid ei hoiusta oma vaba raha kre-diidiasutuses, siis ei ole ka viimasel või-malik seda ringlusesse paisata. Praegune olukord rahaturgudel on hea näide selle kinnituseks.

Ükski pank, olgu ta heas seisus või ras-kustes, ei hoia piisavalt likviidseid vahen-deid, et kohe maksta välja kõik hoiused või osa nendest. Just seepärast ohustab panku raha massiline välja võtmine, kui hoiustajad arvavad, et nende hoiused ei ole enam kindlas kohas, ning üritavad neid kõiki välja võtta samal ajal.

Mis on pangajooks (ingl bank run)?

Robert Sarv [email protected]

ŠoPPa jULgeSti Ka PangateenUSeiD!


JUURA

et teised hoius¬tajad võtavad oma raha pangast välja, siis on esimese osa meelest

Nii Eestis kui ka teistes Euroopa Liidu liikmesriikides on sätestatud hoiustaja kaitse direktiiviga hoiuste tagamise skee-mide kohta 2.

Hoiuste tagamise skeemide muutmise direktiivis 3 öeldakse, et kõigi hoiustaja-te hoiused tuleks tagada samas ulatuses, olenemata sellest, kas liikmesriigi vää-ringuks on euro või mitte. Seega on kõigi liikmesriikide isikute hoiused tagatud võrdsetel alustel sõltumata seal käibel olevast valuutast.

Ühtlustatud määr 100 000 eurot kehtib hoiustaja, mitte hoiuse kohta. Hoiustaja isik lahutatakse konkreetsest hoiusest ning seota¬kse kõigi tema hoiustega maksejõuetuks muutunud (ühes) kredii-diasutuses. See tähendab, et iga hoiustaja saab tagatisfondilt hüvitise siinsel het-kel iga maksejõuetuks muutunud panga kohta, kus tal on hoiuseid, kuni 100 000 euro ulatuses. Antud hüvitis hõlmab ka hoiuste peatamise päevani kogunenud intresse.

Hüvitise maksmine toimub hoiustajate nõuetekohaselt tõendatud nõuete puhul kahekümne tööpäeva jooksul, kui asja-omased pädevad asutused on otsusta-nud, et nende arvates ei suuda kõnealune krediidiasutus otseselt tema rahalise olu-korraga seotud põhjustel hoiuseid hetkel tagasi maksta ega suuda seda ilmselt lä-hitulevikuski teha (see võib toimuda ka vastava kohtulahendi tulemusel). Eestis jälgib seda Finantsinspektsioon.

ka nendepoolne raha välja¬võtmine põh-jendatud.

Kõige ilmekam näide pangajooksust toi-mus autori teada Indoneesias, kus tugeva vihmasaju tõttu panga esiukse katuse varju kogunenud rahvamass pani teised (sh ajakirjanduse) mõtlema-spekuleeri-ma, nagu kõik vihma eest varju otsinud seisid seal järjekorras oma hoiuste välja-võtmiseks. Pärast „uudise“ levimist toi-mus hoiuste paaniline väljavõtmine kõi-gist vastava panga kontoritest ning pank muutus maksejõuetuks.

Pangajooksude peamisteks põhjusta-jateks võib pidada hoiustajate grup¬pi, kelle hoiuste maht ei ole märkimisväärne (enamjaolt alla 50 000 euro), kuid kelle hirm enda rahaliste vahendite kaotamise ees on kõige suurem.

Panganduses nõu¬ta¬va usaldusväärsu-se vajalikkust rõ¬hutab asjaolu, et jaefi-nantsteenuste turg on ainus valdkond, mil¬le tarvis on kehtestatud kliendi le-pingulise nõude kaitseks avalik-õiguslik garantii¬süsteem, mida tuntakse hoiuste ta¬ga¬mise skeemina (Eestis Tagatis-fond). Ükski teine majandus¬valdkond ei ole sel¬list kaitset saanud. Hoiustaja kaitse abil on tagatud seega üksik¬isikute usaldus finants¬turu vastu, mis aitab omakorda majandusel toimida, ning ai-tab vältida pangajookse.

Kuidas on tagatud Sinu raha säi-limine Eestis asuvates pankades?

PERIOOD hOIUSED JA INVESTEERINGUTE KAITSE

Alates 31. detsembrist 2003 90% ulatuses, kuid mitte rohkem kui 100 000 krooniAlates 31. detsembrist 2005 90% ulatuses, kuid mitte rohkem kui 200 000 krooniAlates 31.detsembrist 2007 90% ulatuses, kuid mitte rohkem kui 313 000 krooni (20 000 eurot)Alates 9. oktoobrist 2008 100% ulatuses, kuid mitte rohkem kui 782 330 krooni (50 000 eurot)Alates 1. jaanuarist 2011* 100% ulatuses, kuid mitte rohkem kui 100 000 eurot

ŠoPPa jULgeSti Ka PangateenUSeiD!

1 Parex – pangajooksu ohver. – Äripäev. http://editor.ap3.ee/?PublicationId=8c768b61-12e9-4588-95aa308d2be66a74, 25. septembril 2010. 2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 94/19/EÜ, 30. mai 1994, hoiuste tagamise skeemide kohta. EÜT L 135, 31.5.1994, lk 5—14. 3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/14/EÜ, 11. märts 2009, millega muudetakse direktiivi 94/19/EÜ hoiuste tagamise skeemide kohta seoses hoiuste tagamise ulatuse ja hüvitamise tähtajaga. ELT L 68, 13.3.2009, lk 3—7. 4 http://www.pangaliit.ee/et/hoiuste-tagamine, seisuga 22. oktoober 2011.

Hoiuste ja investeeringute hüvitamine on läbi ajaloo näinud välja järgmine 4:

* Tagatud kõik hoiused (sh nõudmiseni, säästu-, tähtajalised, investeerimis- ja muud hoiused ning olenemata sellest, kas hoius on eurodes või mõnes muus vääringus) igas pangas Eestis tegevusluba omavas pangas (Swedbank, SEB Pank, Eesti Krediidipank, BIGBANK, Marfin Pank, Tallinna Äripank ja LHV Pank) 100% ulatuses kuni 100 000 euroni hoiustaja kohta.


JUURA

Kuna hoiuste hüvitamise tingimused on Euroopa Liidu liikmesriikide hoiuste tagamise skeemidel erinevad, siis hoius-te hüvitamise tingimuste sh ka hoiuste hüvitamise piirmäära ja hüvitise maks-miseks kasutatava valuuta täpsemaks teadasaamiseks tuleks igal hoiustajal pöörduda konkreetse krediidiasutuse fi-liaali kontorisse.

Hoiuste hüvitamise põhimõttelised tin-gimused on sätestatud siiski Euroopa Liidu õiguses, seetõttu ei saa hoiuste hü-vitamise tingimused erinevates liikmes-riikides oluliselt erineda.

Seega võiks julgelt šopata ka pangateenu-seid ning julgelt teenuseosutajat vaheta-da.

Välisriigi krediidiasutuste filiaalidhoiuste tagamise skeemi asukohariik

Rakendatav hoiuste hüvitise piirmäär (eurodes)

hüvitise maks-miseks kasutatav valuuta

Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaal Soome 100 000 EuroPohjola Bank plc Eesti filiaal Soome 100 000 EuroSvenska Handelsbanken AB Eesti filiaal Rootsi 100 000 EuroAS Citadele banka Eesti filiaal Läti 100 000 Läti lattAS DnB NORD Bank Eesti filiaal Taani 100 000 Taani kroonAS UniCredit Bank Eesti filiaal Läti 100 000 Läti latt

Allied Irish Banks,p.l.c. Eesti filiaal Iiri 100% hoiustest (kuni dets 2011) Euro

AB Bankas Snoras Eesti filiaal Leedu 100 000 Leedu littDanske Bank A/S Eesti filiaal Taani 100 000 Taani kroon

Välisriigi krediidiasutuse Eesti filiaali hoiuseid on tagatud vastavalt välispanga asukohamaa seadustele 5

5 Samas, seisuga 22. oktoober 2011.

Välisriigi krediidiasutuste filiaalidhoiuste tagamise skeemi asukohariik

Rakendatav hoiuste hüvitise piirmäär (eurodes)

hüvitise maks-miseks kasutatav valuuta

Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaal Soome 100 000 EuroPohjola Bank plc Eesti filiaal Soome 100 000 EuroSvenska Handelsbanken AB Eesti filiaal Rootsi 100 000 EuroAS Citadele banka Eesti filiaal Läti 100 000 Läti lattAS DnB NORD Bank Eesti filiaal Taani 100 000 Taani kroonAS UniCredit Bank Eesti filiaal Läti 100 000 Läti latt

Allied Irish Banks,p.l.c. Eesti filiaal Iiri 100% hoiustest (kuni dets 2011) Euro

AB Bankas Snoras Eesti filiaal Leedu 100 000 Leedu littDanske Bank A/S Eesti filiaal Taani 100 000 Taani kroon

1920Tallinna Tehnikaülikooli üliõpilasesindusStudent Union of Tallinn University of Technology

Tallinna Tehnikaülikooli üliõpilasesinduse stipendium TTÜ üliõpilastele on loodud aitamaks kaasa üliõpilaste enesealgatusele ja õpimotivatsioonile Tallinna Tehnikaülikoolis ning tagamaks kvaliteetset hari-duse omandamist.Iga stipendiumi suurus on

Stipendiumile kandideerija peab olema läbinud oma õppeastme esimese semestri.Stipendium jagatakse kuni kolmele stipendiaadile järgmiste põhikriteeriumite alusel:* aktiivne üliõpilaselus osalemine, silmapaistvate sporditulemuste saavutamine, silmapaistvus kultuurilises tegevuses;* sotsiaalsetest tingimustest või erivajadustest tulenevad toimetulekuraskused.Stipendiumi määramisel arvestatakse positiivselt ka üliõpilase silmapaistvat tegevust TTÜ arenguks, avarat silmaringi, õpiedukust ja häid isikuomadusi.

Stipendiumi taotlemiseks tuleb üliõpilasel esitada TTÜ üliõpilasesinduse juhatusele:* vormikohane isiklik avaldus;* curriculum vitae;* õpingutulemuste väljatrükk (dekanaadist);* essee (A4) –”Grupivanem – vajalik või mitte?” või ”Tudengite aktiivse tagasiside saavutamine ja olulisus ülikoolile".

Dokumendid tuua allkirjastatult üliõpilasesinduse sekretäri kätte või saata aadressile [email protected]. Taotluse esitamise tähtaeg on 16. november kell 16:00.Stipendiaatidega võetakse ühendust ja tulemused tehakse teatavaks TTÜ avalehe uudiste rubriigis.

TTÜ üliõpilasesindus on TTÜ üliõpilaste eestkosteorganisat-sioon, mis esindab ja kaitseb üliõpilaste huve ja seisukohti. TTÜ üliõpilasesindus koosneb nii demokraatlikult valitavast esin-duskogust, elluviivast personalist kui ka arvukatest vabatahtli-kest.

Täiendav infoKristina Marmõš

TTu uliopilasesindusestipendiumikonkurss

(+372) 53 418 [email protected]

320€


PSühhOLOOGIA EhK VAJALIKUD NIPID TUDENGILE

Käes on sügis ja taaskord seisavad mitmed inimesed probleemi ees, kuidas end hommikul voodist püsti ajada ja poolkinni silmil

loengusse (või kuhu iganes) vedada. Eriti ebameeldivaks teeb minu arvates olukorra ka see, et sügisesed ilmad on üsna tuulised ja seetõttu ka külmad. Pa-rema meelega põõnaks soojas ja mugavas pesakeses edasi, kui seaks sammud kõ-ledasse sügisilma. Reaalsus on aga see, et kui kõik hommikused loengud „üle lasta“, siis ei ole tulemuseks midagi eriti head loota. Otsisin seega selleks korraks mõned nipid selle kohta, kuidas sellis-tel hommikutel siiski loengusse jõuda. Otsustasin kirja panna mõned alterna-tiivsed meetodid, kuna minu arvates on praktikas üsna võimatu leida aega iga päev vähemalt 7-8 tundi magada või alati samal ajal magama minna.

1. Kui oled äratuse aja paika pannud, pane äratuskell sellise karbi sisse, mis käib lukus. Võti pane võimalikult kau-gesse toanurka. Ajaks, millal äratuskella lõpuks kinni vajutad, peaksid ärkvel ole-ma.

2. Pane mitu äratuskella äratama. Võid

Bomb Alarm Clock, mis on väga vali ning millel on kaasas seadeldis, mis tuleb panna madratsi alla ning mis raputab su ärkvele.

4. Esimese asjana, kui oled ennast lõ-puks kuidagi voodist püsti ajanud, pista nägu korraks külma vette. See äratab pä-ris kenasti organismi üles ning sealt edasi on juba lihtsam hommikuste toimetuste-ga ühele poole saada.

5. Joo enne magamaminekut. Selle all ei mõelda mitte alkoholi või kohvi, vaid midagi sellist, mis ei sisaldaks suhkrut. Kõige parem variant oleks vesi.

6. Kui oled juba korra voodist püsti saa-nud, siis ära mine sinna tagasi. Jah, see on küll raske, kuid süümepiinad, mis seetõt-tu tekivad, kui selle vea tõttu jälle maga-ma jääd, on veelgi raskemad. Isegi, kui sa ütled endale: „Ainult paar minutit veel!“, näitab kogemus, et sellisel juhul jääb esi-messe loengusse minek jällegi sinnapai-ka. Kui sa aga ei lähe voodisse tagasi, siis mingi aeg on väsimus küll üsna piinav, kuid see möödub peagi, kui jõuad pime-dale tänavale (või siis pisut valgemale, kui loeng algab hiljem kui kell 8).

Muidugi ei saa öelda, et kõik meetodid sobivad kõigile, kuid proovida ju tasub. WikiHow pakub lisaks eelmainitud va-riantidele veel hulgaliselt muid nippe, kuidas rasked hommikud seljatada. Soo-vin teile toredat sügise jätku!

panna mõlemad äratama samaks ajaks, kui sa tavaliselt ei kuule ühte või panna teine äratama mõni hetk hiljemaks, kui panid esimese kella. Mõnedele mõjub paremini ka see, kui panna äratused eri-nevate helinatega.

3. Müügil on mitmeid huvitavaid vidi-naid, mis aitavad hommikul ärgata. Näi-teks Puzzle Clock. Selle kella idee on saa-da mõte liikuma ning seejärel on ka enda voodist püsti ajamine juba lihtsam. Kuid selline kella variant pole ainus. Mõned kellad on ka sellised, millel on osake, mis lendab või sõidab ringi ja et äratuskella kinni panna, on vaja see kinni püüda (nt Clocky Mobile Alarm Clock). Kolmas kell, mis hästi toimima peaks, on Sonic

ei taha, ei jaKSa, ei Saa

Piret Spitsõn [email protected]


SPORT

Hans Üürike [email protected] Sporditoimkonna juht

Aeg on välja otsida liibu-vad jooksupüksid, suusa-määrdepukk ja kapinur-gas vedelevad aeroobika hantlid. Semestri algus on

üle elatud ning nüüd on õige aeg spordi-tegemine päevakorda võtta. Alanud on teaduskondadevaheline spordivõistlus, mil nimeks Rektori rändauhind. Au ja kuulsuse nimel ei panda tähele ei valu, pisaraid ega ka enda olematut spordivor-mi. See on hea võimalus igale tudengile aidata enda teaduskonnal teistele kott pähe tõmmata. Mängi Sa hästi kasvõi kirimalet, hüppa roosa hüppenööriga või harrasta professionaalsel tasemel tugi-toolisporti - teaduskond vajab Su abi!

Teaduskondadevaheli-ses võistlussarjas võis-teldakse Rektori rän-dauhinna nimel kokku üheksal erineval alal. Võistlussarja etapid on üles ehitatud nii, et võistlustel oleksid võrdsed võimalused ja huvitav võistelda nii väikestel kui suurtel teaduskondadel. Tea-duskonna esindus-võistkonna komplek-teerimist koordineerib vastava teaduskonna üliõpilasnõukogu. In-dividuaalaladel piiran-guid ei ole.

Sarja kohta rohkem informatsiooni kul-tuuriklubi.ee lehelt.

Võistlussar-ja korraldab TTÜ Kul-t u u r i k l u b i k o o s t ö ö s TTÜ Üliõpi-lasesinduse sporditoim-konnaga.

tiPiKaD ÜLejärgmiSeKS SUveKS rannavormi!

mäNGi Sa HäSTi kaSvÕi kirimaLeT, Hüppa

rOOSa HüppeNööriGa vÕi HarraSTa

prOfeSSiONaaLSeL TaSemeL

TUGiTOOLiSpOrTi - TeadUSkONd vajaB SU

aBi!

Võistlussarja ajakava17.10.2011, Jalgpall

24.10.2011, Korvpall

November, Pokker

5.12.2011, Piljard

Detsember, Raskejõustik

Veebruar, Suusatamine

Märts, Võrkpall

Aprill, Frisbee

Mai, Jooks


EKSPERIMENT

Kirjutamine. Loomine. Kes-kendumine. Et kirjutada, selleks on tarvis mõelda. Et mõelda, eriti just ühes suunas, selleks tuleb kes-

kenduda. Ning keskendumine omakor-da sõltub sellest, mis meid ümbritseb. Ehk siis eksperiment keskkondadest, kus ollakse kõige efektiivsem, kus saab sujuvamalt, paremini ja kvaliteetsemalt mõelda ning luua. Või üleüldse, kas ja kuidas keskkond meie ümber üldse rolli mängib? Põnevad küsimused, asugem uurima.

Kuid enne veel - milleks on see oluline? Mulle tundub, et ühelt poolt tulevad kõige paremad mõtted just kaoselisest keskkonnast. Pisut lärmi, ümberringi lenduvad ideed, emotsioonid. Kuid need mõtted on pigem sähvatused. Et mõelda või luua mingit teost või teksti, selleks tu-leb seda kaost kontrolli all hoida. Et mõt-ted liiguksid ühes suunas ning areneksid. Mõnes mõttes on see justkui tasakaal, et uued mõtted tuleksid peale ja seda lähtu-valt eelmistest. Kompromiss... Kuid see selleks.

RESTORAN

Üks soe võileib, pokaal punast veini. Vaikselt kostuv muusika, kerge jutuva-din, mis kostub küll kõrva, kuid ei haara tähelepanu. Tähelepanu ei veere kõrvale ka kirjutamisest, mõtted jõnksatuvad kord ühele, kord teisele poole, kuid püsi-vad üldiselt vaoshoitult teemas. Meeldiv koht: 30 min, 350 sõna.

RAAMATUKOGU

Neljas korrus, üksikboks. Valge laud, val-ged seinad. Totaalsest vaikusest lahutab vaid vaikselt surisev ventilatsioonimü-rin. Kuid isegi mitte see ei häirinud kes-kendumist, vaid miski muu. Nimelt nii-nimetatud totaalset vaikust katkestavad sähvatused: uksekolksatused, üksikud hääled. Ning isegi mitte need, vaid peale

laitmatult. Ei ühtegi mõttekatkestust, ei ühtegi mõttepausi. Rahulik, ühtlane, sü-gav mõttevool algusest lõpuni. Esimest korda tõstsin pastaka ja vaatasin kella, kui 30 minutit oli täpselt möödas. Võib öelda, et selles ühtlases rahustavas taust-süsteemis ei haaranud tähelepanu mitte miski ning malbelt vihisevad tuuleko-hinad hukutasid ühtlasi vaikusehetked. Tulemuseks võrratult voolav mõttevool: 30 min, 555 sõna.

JÄRELDUS

Põhimõtteliselt või sisuliselt, emba-kumba - tegelikult ei olegi vahet, missu-guses keskkonnas kirjutada. Mõtted või ideed voolavad igatpidi ühesuguse kiiru-sega. Looduses oli tulemus küll märki-misväärselt parem, kuid see tuleb teistest teguritest. Võin subjektiivselt teoreti-seerida, et mida kauem ideed sujuvalt voolavad, seda sügavamaks nad lähevad, kuid ma ei julge seda. Küll aga võin ma nüüd järeldada, et mida vähem on mõtte-pause, mida ühtlasem või meeldivam on taustkeskkond, seda paremini ja efektiiv-semalt annab mõelda. Ideed tulevad kas mujalt või meist, need tuleb vabalt sisse lasta ning mis kõige tähtsam, need ka otse ja pikalt mõtlemata kirja panna. See loobki mõttejada, mõttevoolu. Loome!

Sõbrad, tunnetage, otsige. Inimene on üks põnev olend. Leidke seosed ning keerake oma veidrused enda kasuks. Enda heaks. Ole ägedad, looge. Nii, nagu Teie heaks arvate!

häiringut kerkivad vaikusehetked. Ning just need olidki piduriks. Kui mõte jook-seb, siis tekib selline mõttemull, kus pea on mahlane ning ideed jooksevad ojade-na. Kuid kui see korraks vaikusepausil katkestada, siis saab see nektar otsa ning mõelda uut mõtet või vana jätkata, pole enam pooltki nii lihtne. Ühesõnaga, vai-kuses kaikuvad üksikud mõtted. 30 min, 369 sõna.

TROLL

Mustamäe - Kesklinn, kaheksakümnen-date metallikolin. Ohtralt rahvast, piin-lik vaikus. Tekst märkmikus voolab, küll samamoodi jõnksutades nagu troll auku-des hüpates, kuid siiski. Tegelikult ülla-tavalt hästi, keskendumine on keskendu-mine, kuid seda kuni sinnamaani, kuni mu kõrvale saabub ema noore lapsega. Ning see vestlus, adjöö keskendumine, minust juba mööda ei lähe. Lapse suust tulevad lõputud, isegi vaimukad küsimu-sed haaravad tähelepanu ning mõttevool on silmitsi pidevate häiringutega. Ette-kujutus alternatiivsest Tallinn - Tartu bussiliini pikast vaikuses mediteerimi-sest saab purustatud. Tulemuseks vinks-ti-vonksti võnklev mõttemõlgutus. 17 min, 259 sõna, mis teeb 30 minuti kohta tsirka 380 sõna.

LOODUS

Kakumäe rand, üksikud liivaluited. Ker-ge merekohin, külm, hiiliv tuul. Hooli-mata kergest külmatundest, lippab tekst

eKSPeriment: Parim Koht LoomiSeKS

Martin Simpson [email protected]


haLva hUUmori inStitUUt

fUto

ShiK

i

MEELELAhUTUS

LAISK TUDENG

Kolm üliõpilast satuvad jooma: Tartu Ülikooli tudeng, Tallinna Ülikooli tu-deng ja Tipikas. Lasevad päris mitu kan-nu märjukest läbi pesemise ja seejärel hakkavad võrdlema, kelle kursakaaslane jääb kõige rohkem hiljaks.

- Minu kursakas Toomas elab Annelin-nas ja igal nädalal jääb vähemalt korra loengusse hiljaks - ütleb Tartu Ülikooli tudeng.

- Pole midagi, minu kursakas Priit elab vanalinnas ja iga teine päev jääb loengus-se hiljaks. – ütleb TLÜ tudeng.

- Nõrk - ütleb tipikas - Minu kursakas Dima elab Lasnamäel ja eelmisel semest-ril käis ta loengus kohal üldse ainult ka-hel korral ja siis ka vintis peaga -

Hommikul saavad poisid kaineks ja hak-kavad värisevate kätega hommikulauas koos kohvi rüübates eilset õhtut meenu-tama.

- Teate, liialdasin veidike eile - ütleb Tartu Ülikooli tudeng - ega see Toomas tegelikult nii laisk ei ole, korralik poiss, igas loengus istub esireas -

- Mina pingutasin ka üle - ütleb TLÜ tu-deng – See Priit on paaril korral puudu-nud, aga enamasti on ta ikka ilusti kohal -

- Poisid, andke andeks - ütleb tipikas - minagi luiskasin teile eile purjus peaga. See Dima, ta elab meie ühikas, mitte Lasnamäel -

FILOSOOFILINE

Filosoofia õppejõu tüütasid ära mõttetud vaidlused tudengitega. Registreerumi-seks filosoofia kursusele on nüüdsest va-jalik IQ test. Õppejõust kõrgema IQ-ga tudengeid ainele ei registreerita.

meie iNSTiTUUT ON100% OrGaaNiLiNeja ei SiSaLdaGeNeeTiLiSeLT mUUNdaTUd üLiÕpiLaSi.

Sind huvitavad humanitaarained

Sa ei oska matemaatikat

Miks sa õpid sotsiaalteadusi

Futoshiki on Jaapiani loogikamäng. Selle nimi tähendab tõlkes "ebavõrdsus". Mängu eesmärk on paigutada numbrid ühest viieni nii, et need ei korduks ükski horisontaal-ses, ega ka vertikaalne reas. Kergemaks teeb mängu asjaolu, et mõne välja vahel on tähis, mis määrab ära kahe arvu omavahelise seose (kas tegu on suurema, või väik-sema arvuga).

Aleksander Vassiljev [email protected]

MEHÜN

1920

Tallinna Tehnikaülikooli üliõpilasesindusStudent Union of Tallinn University of Technology

Documents

2011 November