juuni 2014 | nr 5 (69)

Kinnisvara

KÕIK EHITUSTÖÖD vundamendist katusteni

Teenuseid pakume nii Eestis kui ka Soomes.Markatrin OÜ I reg-nr 11143464 I tel 5349 9994 I info@markatrin.ee I www.markatrin.ee

• eramu ehitus

• fassaadide soojustamineja renoveerimine

• katuste ehitamine jarenoveerimine

• krohvimistööd

• siseviimistlus

• renoveerimistööd

T O I M E T U S

2 Kinnisvara

JUHTKIRI

KinnisvaraToimetaja: Rivo Sarapik, tel 667 0181, e-post: rivo.sarapik@aripaev.ee Reklaami projektijuht: Martin Voll, tel 667 0030, e-post: martin.voll@aripaev.ee ftp.aripaev.ee/incoming/ReklKujundaja: Margit Randmäe, margit.randmae@aripaev.eeFototoimetaja: Raul Mee, raul.mee@aripaev.ee

Peatoimetaja: Meelis MandelVäljaandja: AS ÄripäevPärnu mnt 105, 19094 Tallinntelefon: (372) 667 0195, (372) 667 0222 Toimetus: e-post: aripaev@aripaev.eetel: (372) 667 0111 Reklaamiosakond: e-post: reklaam@aripaev.ee tel: (372) 667 0105 Tellimine ja levi:

e-post: register@aripaev.ee tel: (372) 667 0099 Tellimine internetis:

www.aripaev.ee/tellimineÄripäeva tellija eelised – ostukeskkond privileeg.aripaev.ee ja soodsaim võimalus soetada Äripäeva raamatuklubi raamatuid.Äripäev veebis: www.aripaev.eeTrükk AS Kroonpress

Toimetus võtab endale õiguse kirju ja kaastöid vajaduse korral lühen-dada. Toimetus kaastöid ei tagasta. Kõik ajalehes Äripäev ja tema lisa-des avaldatud artiklid, fotod, teabegraafika (sh päevakajalisel, majan-duslikul, poliitilisel või religioossel teemal) on autoriõigusega kaits-tud teosed ning nende reprodutseerimine, levitamine ning edastami-ne mis tahes kujul on ilma ASi Äripäev kirjaliku nõusolekuta keelatud. Kaebuste korral ajalehe sisu kohta võite pöörduda Pressinõukogusse, pn@eall.ee või tel (372) 646 3363.

SISUJUHT

RIVO SARAPIKKinnisvara toimetajaI

nimestelt pole probleemi kor-

terit paberil osta, on saanud

viimastel kuudel, kinnisvara

kallinemisel palju lugeda.

Oot-oot. Arendaja huvist pa-beril müüa saan ma aru. Talle on kinnis-vara äri, ruutmeetrid ja eurod ning mi-da varem oma raha tagasi teenida, seda mõistlikum. Püüan end aga ostja nahka panna ning see ei õnnestu kuidagi.

Pealinnas linnaosade kaupa kuni 40% võrra üles hüppavad korterite hinnad te-kitavad elamispinna ostmises hullud päevad ning kokku rabatakse taas pabe-rite järele. Tõsi, müügikuulutustega kaas-nevad lisaks korruse-korteriplaanidele tihti ka kolmemõõtmelised vaated, mis justkui aitavad tulevasest aimu saada, kuid täit pilti on sealt siiski raske saada.

Nii ei paista sellelt ei hommikune sei-nale pilte maaliv päikesetõus, pidevalt vängelõhnalist “gurmaanlust” harrasta-vad või hoopis sõbralikud naabrid, kel-lega tuleb ühist pinda jagada, või aknast sisse imbuv elu lähedasest tänavakohvi-kus. Või ka lihtsalt taju, mida ümbritsev ruum tekitab. Sellest tundest sõltub, kas tahaks oma kindluses aega veeta või pi-gem mitte.

Ehkki paberi järgi kodu ostmist pee-takse rallival kinnisvaraturul normaal-seks, on raske seda tegelikult selleks pi-dada.

Nagu jätan kodupoe külastuse vahe-le, kui selle omanikud on otsustanud seal massimüügikampaania korralda-da ning tuleb ebainimlikult oma ostu-korv hankida, panin mõneks ajaks ootele oma kodu hankimise või otsimisegi hu-vi. Silmanurgast jälgin kuulutusi ja hin-du ning hoian end kursis, kuid paanikas-se oma panust ei anna.

Tundub, et sama on teinud teisedki, võib järeldada värsketest statistikanäita-jatest – näiteks pealinnas andsid korterid mais hindades teist kuud järele, otsusta-valt tõmbas pidurit ka korterite müügite-hingute arv, kahanedes kuu varasemaga võrreldes ligi viiendiku võrra. Seda aktiiv-sel tehingute kuul. Mai jääb nii ostetud-müüdud korterite kui ka nende tehingu-te koguväärtuses alla ka aasta passiivse-matele kuudele jaanuarile ja veebruari-le. Kinnisvaras terendab tänavu jaheda-poolsem suvi.

Kinnisva-ras teren-dab jahe-dapoolsem suvi.

6–9 Maja saab ettevõtet reklaamima panna

12 Säästlik büroo, pimedas istumata

16 Parima teenindusega büroo: maakleriks saab liiga lihtsalt

22 Uued üürikorterid toob turule väikeinvestor

26 Swedbank: laenuvõtmine hoogustub

30 Kuidas on muutunud kodu-otsija soovid?

Kodu nagu põrsas kotis

3

R E K L A A M

juuni 2014

4 Kinnisvara

S Õ N U M I D

Tööstus- ja laoprojektid sulatatakse ülesEINAR NIIN, Uus Maa Kinnisvarabüroo äripindade konsultant

Tallinnas pannakse töösse

pärast kriisi ootele jäänud

tööstus- ja laopindade pro-

jektid.

Juba on rajamisel ning val-minud uusi hooneid nii oma tarbeks kui ka konkreetsete-le üürnikele. Samuti on pak-kumisel spekulatiivse iseloo-muga arendusi, kus ehituse alustamisel ei ole veel tulevas-te üürnikega kokkuleppeid sõlmitud.

Tegevuse laiendamiseks ei otsi pinda mitte ainult metal-li- ja puidutööstuse, logistika ning transpordiga tegelevad firmad, vaid ka hulgimüügi ja erilahenduste pakkumistega tegelevad ettevõtted.

Ka arendajate poolt on tun-da suuremat huvi ehitada ette-võtetele just nende vajadustele

vastavaid hooneid. Tootmiset-tevõtete puhul on see tihtipea-le ainuke võimalus enda töö-keskkond parematesse tingi-mustesse üle viia. Ühtlasi saa-dakse spetsiifiliselt enda vaja-dustele vastavad lahendused, mis tõstab tihtipeale märga-tavalt ka ettevõtete tööefek-tiivsust.

Umbes pooled ettevõtetest on huvitatud laienemise või kolimise võimalustest ja otsi-takse uuemaid, funktsionaal-semaid lahendusi juba end

tõestanud heades äripiirkon-dades. Seal hulgas koguvad populaarsust just Tartu maan-tee äärde jäävad alad, näiteks Jüri ja Mõigu Tehnopark. Siin omavad rolli valminud Üle-miste ristmik ja Tartu maan-tee laiendamine Mõigus, mis on liiklust selles suunas oluli-selt sujuvamaks muutnud. Li-saboonuseks võib lugeda ka tehnoparkidesse kogunevate ettevõtete hulka ennast, sest see loob hea koostöö ja süner-gia võimalused.

Tasub teadaTuleb uut tüüpi äripindu

AKTUAALSED PROJEKTID

Hydroscandi hoone Tartu maanteel;VGP Nehatu Park Peterbu-ri teel;VKM Motorsi uus hoone Mõigu Tehnopargis. Jüri StockOffice – lao- ja tootmisruumid büroo ja väikese esindus- ning vas-tuvõtualaga ühe katuse all.Lisandub uut lao- ja töös-tuskinnisvara Tallinna ümbruse tehnoparkides.

ALLIKAS: UUS MAA

JÜRIS valmib

järgmisel

aastal uut

tüüpi äri-

maja Stock-

Office.

AS Maket KinnisvaraTEOSTAB ELAMUTE JA ÄRIPINDADE HALDUS-, HOOLDUS- JA EHITUSTÖID• 24 tundi avariidispetšerteenistus• Hoonete haldamine ja hooldamine ning koristusteenus• Teenused korteriühistutele• Elektri- ja gaasitööd, küte, vesi ja kanalisatsioon• Üldehitus, katuse- ja fassaaditööd• Elamute renoveerimise korraldamine ja ehitusjuhtimine• Ehituse omanikujärelevalve• Pangalaenu dokumentide vormistamine• Abi dokumentide vormistamisel KredExile

Telefon: +372 529 7255 info@maket.ee www.maket.ee

5juuni 2014

S Õ N U M I D

0,9%võrra langesid korte-rite hinnad Soomes aprillis. Helsingis ula-tus langus 1,3%ni.

Kinnisvarahinnad võtavad

Soomes suuna allapoole, en-

nustas ehitusfirma SRV juht

Jukka Hienonen ajalehele

Kauppalehti.

Tema prognoosi aluseks on Soome majanduse kehv välja-vaade ja Hienoneni ennustu-sel jääb põhjanaabrite majan-duskasv järgmisel aastal nõr-gaks. Kui nii läheb, ei kosu ma-japidamiste sissetulekud ning osa koduomanikke võib jääda laenulõksu. Eriti kehv on olu-kord perifeerias ehk Hienone-ni hinnangul asulates, kus po-le ülikooli.

Soome statistikaameti and-meil on kinnisvara kallinenud hoogsalt – näiteks Helsingis 40 ja riigis keskmiselt 30% viima-se kümne aasta jooksul. Täna-vu esimeses kvartalis ja april-

Soome ootab hinnatõusu pidurdumist

lis hinnad siiski mõnevõrra langesid.

Keskmiselt maksis korte-ri ruutmeeter Soomes 2172, Helsingis 3520 ja mujal riigis 1643 eurot.

Aprillis kahanesid hinnad sõltuvalt asulast kuni ühe protsendi võrra.

ANDRES VIISEMAN, LHV pensionifondide juht

Näen võimalusi Balti riiki-

de ärikinnisvara turul, kus

suuremate objektide rendi-

tootlused on 7–8,5%. Hetkel on ärikinnisvara osakaal LHV portfellides veidi üle 10%. Pi-kemas perspektiivis võib see veelgi kasvada.

Siiani olen investeerinud kinnisvarasse Efteni ja East Capitali kinnisvarafondide kaudu, pensionifondi mah-tude kasvades saab aga üsna pea teha kinnisvaraturul ka otseinvesteeringuid.

Käesoleva aasta alguses te-gid LHV pensionifondid esi-mese investeeringu Eesti met-sa, investeerides Birdeye Ca-pitali metsafondi. Näen met-sa kui pikema perspektiiviga varaklassi, mis pakub inves-toritele stabiilsust.

Metsa osakaal LHV port-

Ärikinnisvara ahvatleb

fellis ei kasva aga kiiresti, sest kohalikul turul on omad pii-rangud. Tegu on pikaajali-se investeeringuga ja plaa-nin investeerida vaid siis, kui hind on õige.KOMMENTAAR ILMUS LHV AJAKIRJAS

INVESTEERI.

Siiani olen investee-rinud kinnisvarasse Efteni ja East Capita-li kinnisvarafondide kaudu, pensionifon-di mahtude kasva-des saab aga üsna pea teha kinnisvara-turul ka otseinves-teeringuid.

Kentmanni põik 322 korteriga 6 korruseline elumaja

vaikses põiktänavas

UUED KORTERID SÜDALINNASEhitaja on AS NORDECON, valmib suvi 2015.

www.kentmannipõik.ee

Masti tn 154 korteriga 3 korruseline kortermaja

Pirita jahisadamasKORTERID PIRITA JAHISADAMAS

valmib 2015 aasta alguseswww.masti15.ee

6 Kinnisvara

T U R U N D U S

Nutikas turundusnipp: pane maja firmat reklaamima

7juuni 2014

T U R U N D U S

KAROLIINA VASLIkaasautor

Oma hoone katmine firma sümboolikaga garanteerib positiivse tähelepanu, kinnitavad eri valdkondades tegutsevad ettevõtjad kui ühest suust.

Teiste omasuguste seast silma paistmiseks

on lihtsamaid lahendusi kui kommertska-

nalites reklaame tellida. Näiteks hoone firma sümboolikaga ehtimine võib olla investeering, millest saabki firma visiitkaart.

Mõne aastaga uus maine. Hea näide on Tal-linnas bussijaama lähistel asuv hoone, kus ku-nagi asus trikotaaživabrik Marat. 2010. aastal andis uus omanik renoveerimistöödega maja-le uue hingamise. Nüüd teatakse seda kui Val-get Maja, hoonel on ka vastav valgusreklaam. Hoonet haldava BPT kinnisvarajuht Ülari Nii-nemägi ütles, et juba pool aastat pärast hoone fassaadi renoveerimistööde lõppu ja uue nime kasutuse algust sai Valgest Majast rääkida aja-loo või asukoha viiteta.

Sarnane on lugu ka Tallinna Tehnikaülikoo-li innovatsiooni- ja ettevõtluskeskuse Mektory-ga. Selle esindaja Heidi Pihlak sõnas, et kollase -musta värvilahenduse eesmärk on teistest eris-tuda. See sümboliseerib julgust, erksust ja tahet midagi uudset teha. Viimase poole aastaga on neid külastanud üle 16 000 inimese.

Pall viis maailmapildile. Kollast värvi on ka-sutanud ka Tartu piiril asuv Lõunakeskus. Kü-lastajaid tervistab hiiglaslik naerunäoga kolla-ne pall. Tunnustuseks oli seegi, et Google Maps Twitteri kontol ehtis uusaastatervitust just pilt Lõunakeskuse logost ja pallist. Tartu lapseva-nemad teavad väga hästi, et kui mudilane üt-leb “läheme pallikeskusesse”, mõeldakse Lõu-nakeskust.

Mitte kõik lahendused pole siiski täiuslikud. Tallinnas Sõpruse puiestee ääres asub kohvi-kiosk Cuppps, mis meenutab suurt kohvitopsi. Kliendid kiidavad, et see on stiilne, aga prob-leem on uute klientide haaramisel. Ehitis on pastelsetes toonides ning kipub puude taus-tal märkamatuks jääma. Ettevõtte juht Mart Brauer märkis: “Tagantjärele tarkus on täppis-teadus, aga pidanuks natukene kärtsu juurde andma, et paremini liiklejatele silma paistaks, aga meil on plaanis, et ehk annab seda kuidagi hiljem juurde lisada.”

Järgnevalt lähemalt, mis lahendusi täp-selt kasutati ja kuidas on need end välja män-ginud.

KOHVIJOOJAID hoone välisil-

mega meelitava Cupppsi tegev-

juht Mart Brauer möönab, et

rohkem silma paistmiseks

tuleb hoone värvilahendust

erksamaks muuta. FOTO: EIKO

KINK

Ilona, tel 529 5618Agnes, tel 508 2396

Tulge tutvuma!

Rebase 1, Tartu www.tonisson.ee

Uus kodu Tartu kesklinna miljööväärtuslikus piirkonnas KROONUAIA TÄNAVAS Energiaklass C

8 Kinnisvara

T U R U N D U S

9000eurot maksab Tartu Lõunakes-kuse tunnus ehk suur pall. Kes-tab see kolm aastat, kuid hool-dust praktiliselt ei vaja.

Cuppps: liiga malbe kohvitopsTahtsime, et arhitektuur vii-

taks meie peamisele väärtus-

pakkumisele, mis on kohv.

Lähenesime erinevatele arhi-tektuuribüroodele ja uurisi-me, millised on nendepoolsed ideed ja võimalikud lahendu-sed. Meie poolt oli lähteüles-andeks, et varikatuse osa võiks meenutada kohvitopsi, et ini-mesel tekiks seda märgates selge tunnetus ja arusaamine, mida seal müüakse.

Valisime ühe arhitekti väl-ja, kes visandas mõtte paberi-le, meie veidi lisasime juurde. Tõsi, see oli keerukas lahen-dus. Hinnast täpsemalt ei ta-haks rääkida, aga ütleme nii, et see oli päris kallis. Eriti kal-liks tegi ehitise katuseosa, see on puhas käsitöö ja nikerda-

Lõunakeskuse pall on kuulus ka välismaalL õ u n a k e s k u s e h i t a t i

2000ndate alguses. Arhi-tekt joonitas oma esialgses es-kiisis sissepääsu ette ühe palli. Hakkasime mõtlema, et miks mitte teoks teha. Kuna pall on täispuhutav, siis tehnilise la-henduse otsimine võttis aega, aga viimaks see leiti.

Oluline faktor idee teostu-mise juures oli ka see, et Lõu-nakeskuse hoone ise asub loo-duslikult madalamal kohal. Tundus väga hea, kui mingi silmatorkav objekt on kõrge-mal ja tähelepanu tõmbab. Al-guses oligi pall sissepääsu ees, kuid hiljem keskust laiendati ning pall tõsteti sissesõidu et-te koos lõunakeskuse logoga.

Palli läbimõõt on 8 meet-rit ja palli tipp on 21 meetri

kõrgusel. Valmistatud on see vinüülkangast ja seisab üle-val suruõhu abil. Palli mak-sumus on umbes 9000 eu-rot ning pall peab vastu kolm aastat. Praeguse palli kinni-tuskonstruktsioon on niivõrd hästi teostatud, et pall prakti-liselt hooldust ei vaja.

Kindlasti on see meile tu-runduslikult hästi mõjunud. Paljud lapsed nimetavad meie keskust pallikeskuseks. Kõi-ge rohkem üllatas meid see, et eelmise aasta lõpus oli Google Mapsi Twitteri kontol uusaas-tatervitust ehtimas pilt meie logost ja pallis. See oli meel-div, et jäime ka rahvusvaheli-selt silma.

ANNE ALAND, LÕUNAKESKUSE

TURUNDUSJUHTLõunakeskus Tartu piiril aadressil Ringtee 75.

mine. Avasime kioski 2013. aasta novembris. Kui räägime arhitektuuriliselt, siis ta töö-tab suurepäraselt, inimestele meeldib. Arvatakse, et see on ilus vaadata ja stiilne. See on regioonis ainulaadne.

Mis aga puudutab välja-paistmist kaugemalt, siis oli-me liiga arhitektuurikesksed. Sel on pastelsed malbed vär-vid, mis sulanduvad tausta, eriti soojemal ajal kui puud on lehes. Tagantjärele tarkus on täppisteadus, aga pidanuks natukene kärtsu juurde and-ma, et paremini liiklejatele sil-ma paistaks, aga meil on plaa-nis, et ehk annab seda kuidagi hiljem juurde lisada

MART BRAUER, KOHVIKUKETI CUPPPS

TEGEVJUHT JA ÜKS OMANIKKEDrive In kohvik Cuppps - Tallinn, Sõpruse puiestee 178

FO

TO

: VÄ

INU

RO

ZE

NT

AL

FO

TO

: AN

DR

ES

HA

AB

U

9juuni 2014

T U R U N D U S

Tavaliselt on meie valdkonna kinnis-vara suhteliselt igav. Meie maja projek-teerijatele sai püs-titatud ülesanne, et kuidas võimalikult väikeste kulutus-tega saaksime olla nähtav ja teistest eristuv.

DSV Transport juht Jaan Lepp

FOTO: ANDRES HAABU

DSV: meeldib või mitte, aga meelde jääbASi DSV Transport logistika-

keskus Tallinnas linna piiril

Laagris valmis 2003. aastal.

Tavaliselt on meie valdkon-na kinnisvara suhteliselt igav.

Kuna aga paikneme vahe-tult Via Baltica ääres, soovi-sime oma asukohta ära ka-sutada ka turunduslikel ees-märkidel.

Meie maja projekteerija-tele sai püstitatud ülesanne, et kuidas võimalikult väikes-

te kulutustega saaksime olla nähtav ja teistest eristuv. Rai-vo Puusepa Arhitektuuribü-roo väljapakutud lahendus tundus esialgu natuke liiga julge, aga kuna see vastas täp-selt meie lähteülesandele, siis sai selle kasuks otsustatud ja siiani on see ennast väga häs-ti õigustanud.

Fassaad on kaetud kompo-siitplaadiga ALUCOBOND, mis on hästi vastu pidanud ja pole

siiani nõudnud mingisugust hooldust.

Kuna kogu fassaadipinnast moodustab värviline osa um-bes kolmandiku, siis selline lahendus ei olnud ka oluliselt kulukam kui tavaline.

Ja värvilahendus – mõne-dele meeldib, mõnedele mitte, aga kõigile jääb meelde.

JAAN LEPP, DSV TRANSPORDI

TEGEVJUHTEkspedeerimisfirma DSV Transport peahoone asub

Tallinnas Laagris

müüa

Müüa maad Pärnu jõe paremal kaldal umbes 12 km kaugusel Pärnu linnast 1,8-11 ha.

Hind 3,0 eurot/m2.

73001:007:026673001:007:026773001:007:0268

Koht on looduslikult väga ilus, vaikne. Külgneb tolmuvaba kattega teega ning metsaga ja teiselt poolt jõega. Sobib ideaalselt arendamiseks või kauni kodu rajamiseks.

Maa Pärnu jõe kaldal Tel: 507 2717E-post: ovak@hot.ee

10 Kinnisvara

T U R U N D U S

Marati hoone sai uue hingamise Arvestades selle nähtavust

ja pikaajalisi minimaalseid opereerimiskulusid, on see in-vesteering kõige efektiivsem viis enda brändi eksponeeri-miseks.BPT kinnisvarajuht Ülari Niinemägi ärihoone Valge maja

nähtavaks tegemisest

BPT klient ostis hoone 2008.

aastal vahetult enne ärikin-

nisvarasektorisse jõudnud

langust. Lisaks turuolukor-ra negatiivsele muutusele oli hoone toona tuntud Marati-na või folklooris “Au tööle! Ma-jana”. Oli vaja kiiret ja jõulist ümbersündi, mille üheks olu-lisemaks osaks uus identiteet. Töö käigus oli laual mitmeid nimekandidaate, mis oma olemuselt kõik lihtsad ja löö-vad. Valge Maja nimi sai vali-tud hoone uuele arhitektuur-sele ilmele rõhutava ning sil-mapaistva mängulise lahen-duse tõttu. Juba nime valiku faasis paigaldasime fotomon-taažil suure logo “Valge Ma-ja” südalinna poole avanevale peafassaadile.

Valgusreklaami asukoha valikul lähtusime maksimaal-

sest nähtavusest - valitud asu-koht on parim arvestades vaa-tekoridore ja liiklusvoogu. Suurus on antud kohas või-malikest maksimaalne. Logo mängulisust soovisime rõhu-tada ka valgusreklaami tehni-lises teostuses, mille tulemu-sena sündis nii paigutus katu-seserva suhtes kui ka pulseeriv valguslahendus.

Arvestades logo suurust ja sellest tulenevat energiatarvet, tehnilist lahendust ja töökind-luse nõuet, otsustasime kasuta-da LED valgusallikaid. Visuaal-se identiteedi kandjana on val-gusreklaam ennast õigusta-nud. Pool aastat pärast hoone fassaadi renoveerimistööde lõppu ja uue nime kasutuse al-gust sai Valgest Majast rääkida ajaloo- või asukohaviiteta. Val-gusreklaami roll oli selles suur.

Arvestades selle nähtavust ja pikaajalisi minimaalseid opereerimiskulusid, on see in-vesteering kõige efektiivsem viis enda brändi eksponeeri-miseks.

ÜLARI NIINEMÄGI, BPT

KINNISVARAJUHT Ärihoone Valge maja - Tartu maantee 63, Tallinn

FO

TO

: EIK

O K

INK

11juuni 2014

T U R U N D U S

Mektory torkab silma kollase-musta lahendusegaTTÜ innovatsiooni - ja ette-

võtluskeskus Mektory ot-

sustati rajada aastal 2011,

aasta hiljem valiti hooneks

endine IT-teaduskonna ma-

ja. Kuna maja välisfassaadi uuendamiseks rahalisi vahen-deid ei jätkunud ning priori-teetseks peeti investeerida si-susse ja tehnoloogiasse, ot-sustati otsida partnereid, kes innovatsioonikeskkonda toetavad. Läbirääkimiste käi-gus saavutati kokkulepe meie partner Pixmill OÜ-ga, kes val-mistas suured logoga bänne-rid tasuta.

Peasissekäigu sein on kae-tud kogu ulatuses 9x10 meet-ri suuruse ja Raja tänava pool-ne fassaad 11x6 meetri suuru-se spetsiaalsest kangast bän-neriga. Mäealuse tänava pool-ne sein on osaliselt kaetud. Värvid leppisime kokku spet-

sialistidega, arutades ja teades, et kombinatsioon tõmbab tä-helepanu. Ka kõik teised kes-kust tutvustavad materjalid kannavad samu värve. Kollase -musta värvilahenduse mõt-te eesmärk oli teistest eristu-da. See sümboliseerib julgust,

Mektory kuvandit kinnistada. Juba viimase kuue kuu jook-sul on meid külastanud üle 16 000 inimese ja läbi on viidud 260 ekskursiooni. Ka taksoju-hid teavad, kus Mektory asub.HEIDI PIHLAK , MEKTORY DIREKTORI ABI

TTÜ innovatsiooni - ja ettevõtluskeskus Mektory, Raja tänav 15, Tallinn

erksust, jõudu ja tahet mida-gi uudset ära teha. Ideed kan-nab ka meie tiiger, mida pildi-na kasutame näiteks Mektory ärimudelite konkurssi visuaa-lides ja Mitsubishi elektriauto-del. Kavandid töötas välja Ref-leks OÜ. Bännerid on aidanud

FO

TO

: ME

EL

I K

ÜT

TIM

12 Kinnisvara

U U S B Ü R O O

TRIIN ADAMSONkaasautor

Büroomaja kulud aitab ma-

dalal hoida väike üld- ja

klaaspindade hulk, samas ei

pea säästva lahenduse tõttu

pimedas istuma.

YIT Ehitus kasutab ära nõudluse uute büroopinda-de järele ning rajab kesklinna piirile uue säästliku ärimaja. Tallinna Hendriksoni küüru ehk Pärnu mnt viadukti kõr-vale tulev hoone valmib tule-va aasta kevadel.

Küsimustele vastab YIT Ehi-tuse ärikinnisvara projekti-juht Marko Kivirand.

Maja märksõnad on pinnaka-

sutus ja madalad kulud. Kui-

das kulud madalaks saate?

Tuleb silmas pidada mitmeid nüansse: kvaliteetne ehitus, minimaalselt üldpinda, mi-da peab kütma, valgustama ja koristama ning muidugi kõr-ge energiaefektiivsusklass. An-tud juhul on see “B”. Selleks, et kõrge energiaklass saavutada, tuleb lisaks eelmainitule jälgi-da ka, et poleks liialdatud ak-napinnaga.

Rohkelt valgust on võima-lik saavutada ka vähesema aknapinnaga kui maast laeni akendega ning siis ei pea su-vel niivõrd palju jahutama ja

Säästlik maja ka pimedas istumatatalvel kütma. Samuti tuleb va-lida valgusallikad võimalikult väikse energiavajadusega ning hea ventilatsioonisüsteem, mis automaatselt juhib õhu-hulkasid vastavalt tegelikule vajadusele, mitte ei tööta täis-võimsusel ööpäev läbi. Samu-ti tuleb meeles pidada ka hal-dus- ja hooldusteenuseid ning, et nende hinna ja kvaliteedisu-he oleks paigas.

Milline on ruumide lahen-

dus, et pinnakasutus ja ma-

dalad kulud oleks tagatud?

Üüripindade lahendus val-mib koos arhitektidega, et saaks parim praktiline lahen-dus. Kogu hoone valguses aga on oluline üldpindade vähe-ne osakaal.

Millised saavad olema sel-

le maja efektiivsusnäitajad

võrreldes sarnaste büroode-

ga? Oleme teinud simulatsioo-ni, kus klassikaline büroo, mis toimib klassikalisel äriajal, tarbiks kõrvalkulusid kesk-miselt ca 2 €/m², millele lisan-dub käibemaks. See ei sisalda sideteenuseid ja üüripindade-sisest valveteenust. Hoone üld-pind on see-eest valvestatud.

Mille poolest täna arendus-

se minevad äripinnad erine-

vad näiteks juba mõne aasta

tagustest YIT pindadest? Mi-

da tehakse teistmoodi? Olu-line on toode hoolikalt läbi mõelda – et arvestataks kõi-ki nüansse, mis on üürnikele olulised ja seda ka pikemas perspektiivis.

Lisaks individuaalsele ruumiprogrammile on olu-line ka hoone kuju ja konfi-guratsioon (praktiliste pla-neeringute valguses), parki-misvõimalused, loomuliku valguse osakaal kogu korruse ulatuses, hea ventilatsiooni-süsteem, head sidelahendu-sed, energiaefektiivsus, oma hooviala, kõrghaljastus, ratta-parkla ja muu taoline.

Keda maja kliendina näete?

Kõiki ettevõtteid. Muu hulgas sobib hoone ettevõtetele, mis võtaks kogu hoone enda val-dusesse. Unikaalne võimalus luua endale nimeline hoone.

Kui palju on tänaseks klien-

tide poolt huvi olnud? Kas

on ka juba mõni leping sõl-

mitud? Huvi on suur. See näi-tab, et turg on elav ja soovitak-se tänaseid tingimusi muuta.

Selleks võib olla mitmeid põhjuseid, nagu näiteks ole-masolevate tingimuste paran-damine, soovitakse kaasaeg-

12eurost ruutmeetri kohta algavad ehita-tavas majas büroopin-dade rendihinnad.

UUS ärimaja asub

kohe Pärnu mnt

viadukti kõrval.

Tasub teadaKuidas hoida kulud madalad?Kvaliteetne ehitus;minimaalne üldpinna osa-kaal, mida peab kütma, val-gustama ja koristama;kõrge energiaefektiiv-susklassKÕRGE ENERGIAEFEKTIIV-

SUSKLASSI JAOKS TULEB

JÄLGIDA:

tagasihoidlik aknapind ehk et enamik hoonest ei oleks maast laeni akendega;valgusallikad võimalikult väikese energiavajadu-sega;hea ventilatsioonisüsteem, mis automaatselt juhib õhuhulkasid vastavalt te-gelikule vajadusele;haldus- ja hooldusteenu-se hinna ja kvaliteedi ta-sakaal.

13juuni 2014

U U S B Ü R O O

Rohkelt valgust on võimalik saavutada ka vähesema aknapinnaga kui maast laeni akendega ning siis ei pea suvel niivõrd pal-ju jahutama ning talvel kütma.YIT Ehituse ärikinnisvara projektijuht Marko Kivirand

semaid mugavusi ja lahendu-si või soovitakse senisest suu-remaid või väiksemaid ruu-me, kolitakse erinevad üksu-sed ühele üüripinnale.

Samuti asukoha problee-mid, kus soovitakse südalin-na üüri hinnaklass ning iga-päevased parkimisproblee-mid vahetada soodsamate lahenduste vastu või vastu-pidiselt soovitakse äärelin-nast tulla sihtgrupile lähema-le kesklinna tsooni või loob mõni välisettevõte Tallinnas-se kontori.

Millise hinnaga pinnad pak-

kumisele tulevad? Üürihind algab 12 €/m2, millele lisandu-vad kõrvalkulud ja käibemaks. Hind sisaldab ka korralikku si-seviimistlust.

Kui väga suuri kõrvalekal-deid klassikalise büroo sise-viimistlusest ei ole, siis piltli-kult öeldes peaks üürnik kaasa

võtma oma laua, tooli ja arvuti ning võib tööle hakata.

Miks just nüüd hoonet aren-

dama hakkasite ning miks

just ärimaja? Kui turul on nõudlust, siis tuleb sellele rea-geerida.

Usume, et äripindade po-tentsiaal on konkreetses asu-kohas parem arvestades just otseseid naabreid – see loob sünergia.

Lisaks on maja südalinnale nii lähedal. Vaikses ning näh-tavas asukohas olevate äripin-dadega hoone on see, mida paljud üürnikud eelistavad. Pealegi asub tulevane büroo-hoone tasuta parkimistsoonis.

Aga miks valisite asukohaks

just Pärnu maantee krun-

di? Antud piirkond on olnud kogu aeg atraktiivne ja prae-gu on just õige aeg see reali-seerida.

UUES büroos saab pinna üürida 12 eurost ruutmeetri puhul.

Kõrvalkulusid lisandub arendaja plaanide kohaselt 2 eurot

ruutmeetri kohta.

11 boksi müüdudAINULT 1 VEEL JÄÄNUD!

11 boksi müüdudAINULT 1 VEEL JÄÄNUD!

www.kloostrimetsa.ee

14 Kinnisvara

H A L D U S

Esialgu ootame käi-be vähemalt kahe-kordistumist.Londonisse laieneva 1Office

Groupi üks omanik Ivar

Veskioja

Tasub teadaBüroohotell

Väikese – kuni 10 töökohta – büroo täisteenus, mis si-saldab lisaks kontoripinna-le kõiki tugi- ja abipersona-liteenuseid, mida ettevõt-tel vaja läheb.Sobib nii väiksemale või alustavale firmale kui ka suurele ettevõttele näiteks mõne osakonna ajutisteks tööruumideks.Kui tavaliselt sõlmitakse büroopindade lepingud aastateks, siis büroohotel-lides saab ka päeva ja kuu kaupa teenust osta.Tüüpklient on teenusette-võte, millel on kuni kümme töötajat. Enamasti paku-takse B2B teenuseid, tüü-pilised on IT-, konsultat-siooni-, turundus- ning per-sonalivahendusettevõt-ted. Leidub filiaale ning vä-lisomanduses ettevõtteid.

RIVO SARAPIKrivo.sarapik@aripaev.ee

Eestlastest omanikega pisi-

bü roo te e nu s e p a k k uj a

1Office laieneb Londonisse

ja plaanib tulevikus teenida

sealt enamiku käibest.

Eesti kapitalil põhinev äri-teenuste ettevõte 1Office val-mistab ette oma neljanda kon-tori avamist, Londonis. Ette-võtte praegune juht ja üks omanik Ivar Veskioja selgitab, et sinna suundumisel motivee-rib idufirmade buum, mis li-saks büroopinnale toob nõud-luse ka mitmesuguste tugitee-nuste järele. Tulevikus peaks-ki Suurbritanniast teenitama enamik grupi käibest.

Laienemine muudab ka et-tevõtte juhtimist Eestis, Veski-oja suundub Suurbritannias-se ja siinseks tegevjuhiks saab senine operatiivjuht Ragnar Everest. Praegu tegutseb 1Of-fice Eestis, Soomes ja Rootsis – alates augustist ka Suurbri-tannias.

Küsimustele vastab Ivar Veskioja.

Mille järgi Londoni laienemi-

seks valisite? London on glo-baalselt atraktiivne äritegemi-se sihtkoht. Kiirelt kasvavad ettevõtted ja idufirmad vaata-vad Euroopas esimesena just Londoni poole. Sealne äritee-nuste turg ületab meie tänas-te kontorite kogumahtu.

Euroopas oleme huvitatud ka Poolast, Saksamaast ja Nor-rast. Samuti liiguvad mõtted Venemaa ja Peterburi suunal, geograafiliselt on see loogili-ne samm, Euroopa Liidus on lihtsam Eesti ettevõttel loomu-likult. Seevastu näiteks Läti ja Leedu turud on väikesed ning tiheda konkurentsi ja hinna-survega, mistõttu seal konto-rite avamisega me ei kiirusta.

Millised on sealsed plaanid

ja ootused (nii klientide, tu-

ruosa kui ka näiteks käibe

puhul)? Kui suureks turuks

näete seda kujunevat? Se-

Eesti büroohotell laiendab haaret

tuaalkontori, raamatupidami-se ja juriidiliste teenuste välja-arendamisele. Peamine suund on abistada mitteresidentidest kliente nende äri lihtsamaks tegemisel Londonis.

Prognoositavast turuosast protsentides rääkimine oleks suurustamine, kõikides vald-kondades on Londonis mahud nii suured, et turuosa on ko-makohaga mõõdetav.

Kui Tallinnas on kolm bü-roohotelli, siis Londonis üle 100. Eesti suurimad raama-tupidamisettevõtted on 50 töötajaga, Suurbritannias on keskmise suurusega ettevõttel paarsada töötajat ja paarküm-mend kontorit üle riigi.

Esialgu ootame igal aastal vähemalt käibe kahekordis-tumist ning pikemas perspek-tiivis üheks suurima käibega kontoriks muutumist.

Mis on mis1Office Group

ASUTATUD: 2008. aastalVALDKOND: büroohotel-li teenusOMANIKUD: Ragnar Everest ja Ivar VeskiojaKÄIVE 2013: 480 000 (kasv 100% võrreldes 2012. aas-taga)KÄIVE 2014 (prognoos): 1 100 000KASUM 2014 (prognoos): 165 000

nistes asukohariikides Ees-tis, Soomes ja Rootsis moo-dustavad suurema osa klien-tidest Läänemere-äärsete rii-kide ette võtted. Näiteks Tal-linnas teenindame peamiselt Skandinaavia ja Baltikumi kliente. Londonis saab klien-tide päritolu olema globaal-selt hajutatum.

Londonis büroohotelli me avama ei kiirusta, kuigi seal on tuntav globaalne idufirma-de buum, mis koos majandus-keskkonna paranemisega on viinud nõudluse kontoripin-dade järele pakkumistest kõr-gemaks. See peegeldub ka äri-pindade hindades. Bürooho-telli kontorist hiljem avamine ei ole meie jaoks esmakordne, suuremad riskid võtame alles pärast turu paremat tundma-õppimist.

Sel aastal keskendume vir-

PISIBÜROOTEENUSE pakkuja 1Office Groupi üks omanik lvar

Veskioja selgitab, et Suurbritannias pakutavad teenused

hakkavad teenusepakkujale tooma enamiku käibest. FOTO:

ANDRAS KRALLA

15

R E K L A A M

juuni 2014

16 Kinnisvara

P A R I M B Ü R O O

KAROLIINA VASLIkaasautor

Äripäeva tellimusel tehtud uuringu kohaselt

pakub suurematest kinnisvarafirmadest pa-

rimat maakleriteenust LVM. Ettevõtte liige Ingmar Saksing toonitab, et tema jaoks on kin-nisvaraäris esmatähtis kvaliteet.

Teenust pakkuma tänavalt. “Mis te arvate, pal-ju on täna Tallinnas kinnisvarafirmasid,” uurib ta ajakirjanikult. Esimene mõte on, et paarisa-ja ringis. Saksing sõnab, et üle 300. “Maakleriks võib hakata inimene tänaval. Turule sisenemi-sel ei pea olema suur tõke, aga mingi raam kind-lasti. Kui näiteks taksosse istute, siis ikka eelda-te, et juhil on load olemas.” Ta toob välja, et mu-jal maailmas on maakleriteenused rangemalt reguleeritud.

Näiteks ei saa Rootsis maakler vastava kõrg-hariduseta töötada. Saksingu sõnutsi on Ees-tis küll dokumendina olemas kinnisvaratee-nuse standard, aga selle järgimise üle keegi järelevalvet ei teosta. Nii mõnigi maakler rõ-hutab ka kinnisvarakuulutuste juures, et tal on olemas kutsetunnistus. Suurt kaalu reaal-suses sel pole.

Saksingu teada on Eesti umbes 2000 maak-lerist 156-l tunnistus olemas. Selle saamiseks tuleb teha vastav eksam, kuid kohustust selleks pole. “Paljud ei mõtlegi selle saamisele, sest näe-vad, mis turul toimub. Mitte kelleltki pole seda ära võetud. On ka nii, et pead kaks aastat maak-

Parimat teenindust pakkuva LVM Kinnisvara juhatuse liige Ingmar Saksing ütleb, et kontroll maaklerite tegevus üle puudub, seaduseandjate huvi aitaks ilmselt tõmmata vaid mõni suurem üleriigiline skandaal.

Saksing: maakleriks saab liiga lihtsalt

lerina töötama, siis avaneb võimalus eksam te-ha. Peaks ikka nii olema, et teed eksami ära, siis võid hakata maaklerina tööle,” arutleb Saksing.

Vaja ühte suurt jama. “Mulle ei meeldi seda ideed propageerida, aga Eestis on vaja ühte suurt jama, et midagi muutuks. Suur kahju mõ-nele riigikogulasele, ministrile või väärtusliku-le valijaskonnale,” nendib Saksing. Ta toob näi-teks selle, kui kunagi saatis üks reisifirma suu-re hulga turist soojale maale, kuid läks vahe-peal pankrotti. Turistid toodi tagasi riigi raha-koti kulul. Seejärel muudeti turisminduses re-gulatsioonid rangemaks.

“Ka kinnisvarafirmadelt peaks nõudma miinimumkapitali. Kui mõni firma on klien-dilt võtnud ette maksed, aga tegevusetuse kor-ral neid ei tagasta, on kliendil praegu võima-lik vaid võtta ette pikk kohtutee,” leiab ta. “Mi-ne anna keegi 2000–3000 euro pärast kohtus-se, sellega kaasnevad kulud on väga suured. Samas 2000–3000 eurot on inimese jaoks vä-ga suur summa.”

Saksingu meelest oleks vaja kinnisvara-maaklerite tegevust reguleerivat seadust, mis võiks suuresti tuleneda teenuse standardist. “Seadus ütleks, kes võib üldse maaklerina tee-nust pakkuda, mis kompetents peab olema. Mina alustasin kinnisvaraäris 1992. aastal, 22 aastaga ei ole iseregulatsiooniga midagi paika ei läinud, pole põhjust arvata, et läheb ka järg-mise 22 aastaga.”

INGMAR

Saksing (ees

vasakul)

ühes maak-

leritega LVMi

Tallinna kon-

toris. Pildile

mahtus ka

vanaproua

(ees keskel),

kes tuli ühte

kinnisvara-

lepingut

vormistama.

FOTO: EIKO KINK

17juuni 2014

B Ü R O O

78%klientidest jäid enim rahule LVM Kinnis-vara pakutud teenu-sega.

18 Kinnisvara

P A R I M B Ü R O O

Mis on misKuidas pakkuda parimat teenust?

1. ALATI KIRJALIK LE-

PING. Meil on ree-gel, et klienti esinda-

takse kirjaliku lepingu alusel. Teenuse kvaliteet saab algu-se sellest, et kaardistad, kes on müüja, millised on ta ko-hustused ja õigused. Palju see kõik maksab, mida oodatakse maaklerilt. Lepingu puudumi-ne on maaklerile hea võima-lus mitte millegi eest vastuta-da. Ka mõned maaklerid rää-givad, et mis ikka lepingust, klient on tuttav või isegi sugu-lane. Kui teie õde töötaks pan-gas, kas saaksite ilma laenule-pinguta laenu. Me ei pane siis-ki kätt ette, kui klient tahab oma vara müüa mitme kinnis-varafirma vahendusel, aga tih-tipeale vastutus hajub, parem palgata üks esindaja, kes kor-raldab protsessi algusest lõ-puni.

2. EI TEE IGA HINNA-

GA TEHINGUT. Vaata-me ka taustsüstee-

mi, mitte ei torma kohe mida-gi müüma. Meie jaoks on olu-line, mis saab kliendist edasi. Ei saa anda soovitust maja ära müüa, kui klient ei saa soovi-tud kahte korterit vastu osta, sest rahast ei piisaks. Ta peab oma soove muutma või mitte müügiga alustama. Me ei taha iga hinnaga tehingut teha.

3. KUNDE AEGA EI RAIS-

KA. Osta soovivate klientide puhul tee-

me taustauuringu, kas võima-likul ostjal oleks üldse võima-lik vara soetada. Kui oleksite meie klient, kes müüb korterit, alguses ehk meeldib, et käib paarkümmend inimest ela-misest läbi, aga see ei vii ees-märgile lähemale. Tuleksime kliendiga, kellele see on so-biv. Võib jääda mulje, et me ei

tahagi kliendi vara müüa, aga me ei taha klientide aega rai-sata. Ostja vajadus tuleb ära kaardistada. Kui ta tunneb huvi kahetoalise ja neljatoali-se vastu, kui suurt korterit ta ikkagi tahab? Kui sobivad ob-jektid leitud, üritame ta viia neid vaatama veerandtunnis-te vahedega, et ta ei peaks uuesti ja uuesti käima.

4. KAS MÜÜJA LÄHEB

OKSJONIGA KAASA?

Lõpliku müügiotsu-se teeb ikka müüja ise. Maak-ler saab talle öelda, kes on os-tuhuvilised, aga mitte hakata ostu suunama. Näiteks kui üks ostuhuviline hakkab algset hinda üle pakkuma, on oma-niku otsustada, kas ta soovib seda või eelistab näiteks neid, kes esimesena korterit osta tahtsid.

5. MAAKLER JUHTI-

GU MÄNGU. Maak-ler peab olema ob-

jektiga kursis ning jälgima ka ise oma tegevust – objekti üle vaatama ning pidama kõiki-de pakkumiste kohta logi, et kliendil oleks ülevaade nõud-lusest. Kui klient usaldab võt-me maakleri kätte, siis viima-ne peab alati kooskõlastama, millal võimaliku ostjaga ob-jekti vaatama läheb. Fikseeri-mise puhul jõuan tagasi kirja-liku lepinguni, selle sõlmimi-ne hoiab ära ka olukorrad, kus müüja mõtleb viimasel hetkel ümber. Ostja on juba pangaski vajalikud asjad korda ajanud, kuid lepinguta pole nüüd mi-dagi teha. Siis ongi olukorrad, kus ostja helistab maaklerile, viimane ei võta torugi, sest tal pole mitte midagi öelda.

ALLIKAS: LVM KINNISVARA JUHATUSE

LIIGE INGMAR SAKSING

KIRJALIK leping aitab välistada arusaa-

matusi ja vaidlusi, leiab Ingmar Saksing.

FOTO: EIKO KINK järgneb lk 20.

19

P O R T R E E

juuni 2014

Müügikorraldus: Colonna Kinnisvara OÜMüügiinfo: www.LIIKURI41.ee ja www.colonna.ee

MÜÜK ja EHITUS ON ALANUD! WWW.LIIKURI41.ee Uusarendus Lasnamäe veerel Liikuri tn 41. Lasnamäe linnasuunaline arenduspiirkond, kuhu on uue Lasnamäe üldplaneeringuga kinnitatud ja väljarendamisel uus kaasaegne linnaosa, Lauluväljakust 1 km kaugusel. Läheduses Smuuli teel avati uus Maxima XX. Alanud on esimese maja Vana-Kuuli 15/1 müük ja ehitus, esimene korterelamu valmib aprillis 2015.Ehitatakse kuus 8-kordset, 33 korteriga korterelamut, milles on kokku 198 korterit, soklikorrusel garaaz ja väliparkimiskohad. Kortermajade ehitus on plaantiud etapiviisiliselt, aastatel 2014 - 2017. Korterelamud ehitatakse kaasaegsed, energiasäästlike B-energiaklassi hoonetena. Igas korteris autonoomne kõrge kasuteguriga soojusvahetiga sundventilatsioon. Korterite viimistluseks kasutatakse kvaliteetseid materjale, itaalia tootja „Ballardini“ keraamilised plaadid, laudparkett, puitspoon uksed. Müüki tulevad 1-, 2-, 3- ja 4-toalised korterid.Korteriomandid moodustatakse koos rõdu ja lahuspinnana I korrusel paikneva panipaigaga. Korteriomandite müügihinnad alates 1500 -1700 eur/m2

Soklikorruse garaazi parkimiskoha hind 6000 eurParkimine hoovis, parkimiskoha hind 3000 eur

20 Kinnisvara

P A R I M B Ü R O O

LVM pakub parimat teenust

Mulle ei meeldi seda ideed propageerida, aga Eestis on vaja ühte suurt jama, et midagi muutuks. Suur kahju mõnele riigikogu-lasele, ministrile või väärtuslikule valijaskonnale.LVMi juhatuse liige Ingmar Saksing leiab, et maaklerite tegevust peaks reguleerima

Äripäeva tellimusel viis Dive

Estonia ajavahemikus det-

sember 2013 – veebruar 2014

läbi uuringu, mille eesmärk

oli hinnata kinnisvaramaak-

lerite tänast taset ehk maak-

lerite suhtumist, käitumist,

teadmisi ning professionaal-

sust igapäevastes kinnis-

vara tehingutes suhtluses

klien diga.

Uuringu viisid läbi reaal-sed kliendid 7 suurimas kin-nisvarafirmas, tehes igale fir-male 5 teeninduskontakti,

sh erinevatele maaklerite-le. Uuringus osalesid 1 Part-ner, Arco Vara, Domus Kin-nisvara, LVM, Ober-Haus, Pin-di Kinnisvara ja Uus Maa. Uuringu tulemusena valisid kliendid parimaks maakler-teenust pakkuvaks kinnis-varafirmaks LVM Kinnisvara (78%), teiseks Arco Vara (73%) ja kolmandaks Uus Maa (70%). Lisaks tunnistati parimaks kinnisvaramaakleriks indi-viduaalarvestuses samuti LVM Kinnisvara maakler.

Tasub teadaTeenust pakutakse rohkem ja vähem viisakaltMAAKLERITE TUGEVUSED

Maakler oskas objekti tut-vustada ning oli kursis ka infrastruktuuriga. Maakler oli valmis omanikult lisa küsima ja vanu hindamis-akte üles vaatama, et leida vastus kliendi küsimusele.Maakler leidis töövälise aja kliendiga kohtumiseks.Maakler oli viisakas, aitas kliendil mantli seljast ja pä-rast ka selga.

MAAKLERITE NÕRKUSED

Maakleri poolt kohtumise

aja peale surumine kliendile (näiteks maakler: “Üks kord võib ikka varem üles tõus-ta.”).Maakler kuuldes, et klient tahtis korteri oma emale osta, ütles, et see on liiga kal-lis ja tegelikult on see mõel-dud ikka äriettevõttele.Kui klient korteri vaatami-se kohta küsis, vastas maak-ler tõrksalt, et hetkel oma-nikel kiire, ei ole aega müü-giga tegeleda ja tema läheb puhkusele.

ALLIKAS: DIVE ESTONIA

ANDA ÜÜRILE ÄRIPIND väärikas ajaloolises vaba aja veetmise ja meelelahutuskeskuses

ROSENI WABAAJA WABRIK Mere pst 6

1875. aastast pärit endises piiritusvabriku hoones tegutsevad restoranid, kohvikud, pubi, bowlingusaal ja kauplused. Tornis paiknevad ruumid ürituste korraldami-seks. Suurepärane asukoht süda- ja vana-linna piiril Mere pst ääres. Täielikult reno-veeritud hoone. Oma ärisektoris edukad naabrid. Ruumides on tegutsenud 2000. aastast üks linna menukamaid ööklubi-sid. Neid on võimalik kohandada muu-deks vaba aja veetmise ja meelelahutus-tegevusteks. Ruumide üldpind 419 m².

Tule tutvuma võimalustega!LISAINFORMATSIOON:

Tiit Sark, 514 9970, tiit.sark@nginvest.ee

21juuni 2014

Õ P P E T U N D

Edaspidi oleme ette-vaatlikumad klien-diboonustele nime-tuse leidmisega.

Uus Maa Kinnisvarabüroo ju-

hatuse esimees Jaanus Lau-

gus

RIVO SARAPIKrivo.sarapik@aripaev.ee

Eesti ühe suurema kinnis-

varabüroo Uus Maa reklaam-

lause tõi tarbijakaitseametilt

näpuviibutuse.

Uus Maa avalikustas veeb-ruaris reklaami, milles lubas esimese kinnisvarabüroona Eestis anda juriidilise garan-tii kõigile elukondliku kin-nisvara maaklerilepingu sõl-minud klientidele, garantee-rides ettevõtte vahendatud üüri- ja müügilepingute jurii-dilise korrektsuse täiendavalt kuueks kuuks pärast tehingu toimumist.

Pretensiooni võib esitada

kaks aastat. Amet juhtis tä-helepanu, et puudusega toote või teenuse puhul on tarbijal õigus esitada ettevõttele pre-tensioon kahe aasta jooksul

Büroo garantii tõi ameti näpuviibutusealates ostetud toote või teenu-se kättesaamisest.

Reklaamlause jättis tarbija-kaitse teatel mulje, justkui an-naks ettevõte tarbijale lisata-gatise, kuid lubatud kuuekuu-line garantii oli lühem kui ka-heaastane pretensiooni esita-mise periood. Seega kehtestas ettevõte kuuekuulist garan-tiid reklaamides oma klienti-dele ebasoodsamad tingimu-sed, kui seadus ette näeb. See on aga ebaaus kauplemisvõte.

Büroo: jagasime kindlustun-

net. Garantii on aga kauple-ja või tootja lubadus pakku-da teatud aja jooksul soodsa-maid tingimusi, kui näeb ette seadusest tulenev kaheaastane pretensiooni esitamise õigus.

Lisaks tõstatas reklaam-lause küsimuse, kas garantii-ta sõlmitud tehing ettevõttega

on juriidiliselt ebakorrektne. Ettevõte selgitas tarbijakait-seametile, et soovis garantii pakkumisega anda kliendile kindlustunde, et pärast tehin-gu toimumist ei kao problee-mide puhul maakler silmapii-rilt, vaid nõustab klienti nende lahendamisel.

Amet: boonusena lubati ele-

mentaarset. Selle väite peale

analüüsis tarbijakaitseamet ka maaklerilepingut, millest selgus, et lepinguga antava ga-rantiikirjaga lõi ettevõte mul-je, nagu oleksid tarbijate õigu-sed bürooga lepingut sõlmi-des võrreldes teiste kinnisva-rafirmadega kuidagi paremini tagatud. Garantiikirjas lubatu peaks ameti hinnangul kuulu-ma maakleri igapäevaste ame-tikohustuste hulka.

Uus Maa teatel oli sõna “garantii” kasutamine oli viga, kuna see on seaduses määratletud mõiste ja annab ostetud kaubale kaheaasta-se kaitse.

“Edaspidi oleme ettevaatli-kumad kliendiboonustele ni-metuse leidmisega, kuid kind-lasti jätkame teenuse lihvimi-se ja arendamisega,” ütles Uus Maa Kinnisvarabüroo juhatu-se esimees Jaanus Laugus.

.

Omades pikaajalist kogemust puhastusainete tootmises, pakume täna tootevalikut järgmistele valdkondadele:

• AUTOPESU • SUURKÖÖGID • TOIDUAINETETÖÖSTUS • FARM •

• HOOLDUSKORISTUS • PÕRANDAHOOLDUS • ISIKLIK HÜGIEEN •

Lisaks puhastusainetele pakume ka kvaliteetseid koristustarvikuid, prügikotte, pehme paberit ja koristusmasinaid. Samuti nõustame ja koolitame kliente vastavalt vajadusele.

AS ESTKO Kullerkupu 2, Kangru, Kiili vald, 75403 Harju maakondtel 679 0310 • info@estko.ee • www.estko.ee

23 AASTAT PROFESSIONAALSEID

PUHASTUSAINEID!

22 Kinnisvara

Ü Ü R I Ä R I

Kitsas üüripakku-miste hulk justkui ei kinnita väidet, et üü-riinvestorid korte-reid kokku ostavad ja neid üüriturule paiskavad. Nii see siiski on.

TÕNU TOOMPARKKinnisvarakool OÜ juhatuse liige

Üürituru maht on viimas-

te aastatega hoogsalt kasva-

nud. Vakantseid üüripakku-misi on 2011.–2014. aastate lõikes olnud numbriliselt üs-na sama palju. Erasektor on aga uusi pakkumisi järjest tu-rule juurde toomas.

Üüripakkumiste lisandu-mise ehk elamispindade kät-tesaadavuse oluliseks riskite-guriks on avaliku sektori sek-kumine sellesse valdkonda. Avaliku sektori poolne üü-ripakkumise turuletoomi-ne lööb hinnad ajutiselt alla ja tõrjub kinnisvaraväärtuse kasvule mängiva väikeinves-tori turult minema.

Laenutajaid tuleb juurde.

Rahva ja eluruumide loendu-se andmetele tuginedes või-me väita, et aastatetagune üü-

Uued üürikorterid toovad turule väikeinvestorid

risektori hinnanguline maht 15% on tänaseks kasvanud li-gi 20% peale. Ülejäänud 80% inimestest elavad endale või lähedasele kuuluval elamis-pinnal.

Tallinna kui majanduse ja kinnisvaraturu keskpunk-ti üüriturg on Eestist kesk-misest suurem, ulatudes hin-nanguliselt 20–25%-ni elu-ruumide mahust.

Üüriäri on väikeinvestori-

te juhtida ja suunata. Üüri-turu laienemine on täna toi-munud ainult erasektori jõu-dude najal.

Üüripakkumisi on turule toonud rahale turvasadamat otsivad väikeinvestorid, kes on usinalt kokku ostmas vanu kortereid, et neid üürile anda.

Investorid ei piirdu aga vaid olemasolevate korterite soetamisega. Hinnanguliselt 10–15% uusarenduste korte-ritest soetatakse selleks, et needki üürile anda.

Seega üürimaju meil küll ei arendata, kuid see ei tähen-

da, et verivärskeid üürikorte-reid turule ei lisanduks.

Ülepakkumise asendas pü-

sivus. Üürituru pakkumiste arv on hüplik nagu Eesti ma-janduskasv. Majandus- ja kin-nisvarakriisi tippajal kasvas portaalis KV.EE olevate Tal-linna üüripakkumiste arv üle 5000. Üüriturule paisati kor-terid, mis olid investeeringu-na ostetud ja jäetud ootele lootuses, et need nagu vein-gi aastatega väärtust juurde kasvatavad.

Äkiliselt suurenenud pakkumine lõi hinnad al-la. 2009.–2010. aastad oli aeg, kus üürileandjad otsisid üür-nikke tikutulega taga. Jutus-tati legende sellest, kuidas kortereid on võimalik saada üürile ainult kommunaalku-lude tasumise vaevaga.

Tänaseks on üüripakku-mine toonasest ülepakkumi-se tipust langenud lausa kor-dades. Alates 2011. aasta su-vest on Tallinna üüripakku-miste arv portaalis KV.EE pü-

Statistika

Keskmine hind €/m2

1000

2000

3000

4000

5000

6000

2014201320122011201020092008200720064

5

6

7

8

9

10

Tallinna üüripakkumiste

arv

8,3

1899

mai

Hinnad rühivad ülesTallinna üüripakku-

miste arv ja keskmine

hind €/m2.

ALLIKAS: WWW.KV.EE

23juuni 2014

Ü Ü R I Ä R I

25%ni võib ulatuda kor-teri üürijate arv pea-linnas. Mujal Ees-tis ulatub näitaja 15–20%-ni.

sinud üsna kindlalt 1800–2100 pakkumise rööbaste va-hel.

Selline kitsas üüripakku-miste hulk justkui ei kinnita väidet, et üüriinvestorid kor-tereid kokku ostavad ja neid üüriturule paiskavad. Nii see siiski on. Tänase üüripakku-miste arvu püsimise põhjus on üsna lihtne.

Üürisektori konkurents on tihenemas ja see nõuab üürileandjatelt nii väljaüüri-tava vara kui ka üüriteenuse enda kvaliteedi tõstmist. Pro-fessionaalne üürileandja on õnnelik ainult siis, kui tema korteris elab rahavoogu teki-tav õnnelik üürnik.

Järjest parema kvaliteedi-ga üüriteenus ning aegami-si põranda alt sularahamaa-ilmast väljapugevad üürile-andjad annavad üürnikule teadmise ja kindluse üürile-pingute pikendamiseks. Nii pikendavad stabiilsust hinda-

vad üürnikud järjest üürile-pinguid ja need korterid por-taalide statistikat kaunista-ma ei jõua.

Üürihind ostu-müügihin-

nast rahulikuma loomuga.

Kinnituse sellele, et vaatama-ta üürnike arvu suurenemi-sele ja pakkumiste arvu sa-mal tasemel püsimisele meil üürikorterite defitsiiti ei ole, annab ligi aasta samal tase-mel püsinud üürihind. Üü-rihinnad on meil ligi aasta püsinud paigal ning üürile-andjatel ei ole neid õnnestu-nud tõsta samas tempos, mis on kasvanud korterite ostu-müügihinnad.

Samas on väljaüürita-va vara kvaliteet järjest para-nenud, sest üüriturul järjest enam võimu võttev professio-naalsete üürileandjate hulk soovib üüripinnal näha sta-biilset ja pikaajalist üüriraha-voogu, kes odavamat pakku-

mist nähes üüripinnalt jalga ei laseks.

Avalik sektor võib anda sur-

mahoobi. Üürisektor on jär-jest laienemas ja seda nii üürnike kui ka üürileandja-te poolt. Nii nõudluse kui ka pakkumise kasv on olnud evo-lutsioonilised. See tähendab, et arengud on olnud tingitud turujõududest, mis on järjest parandanud nii eluruumide kättesaadavust kui ka paku-tava üüriteenuse kvaliteeti ja usaldusväärsust.

Väikeinvestori jaoks käib üüriinvesteeringute mäng peamiselt vara väärtuse tõusu peale. Kui väljaüüritava kin-nisvara väärtus ei tõuse, siis jääb võimalik kasum üsna na-piks. Hea, kui kinnisvara soe-tamiseks võetud laenu tagas-tamiseks raha jätkub.

Avaliku sektori sekkumine üüriturule võib anda surma-hoobi paljudele üüriinvestori-

tele. Pakkumise suurendami-ne võib tuua küll hääli järg-mistel valimistel, kuid pike-mas perspektiivis kaaperdab see erasektori üüriäri avali-ku sektori kätte. See omakor-da vähendab pikemas pers-pektiivis elamispindade kät-tesaadavust.

• Trepid• Piirded• Käsipuud• Aiad ja väravad• Piirdepostid• Piirete tarvikud• Klaasiklambrid• Väravatarvikud• Metallitööd

Stabico OÜ on 2001. a asutatud ettevõte. Võttes alati rõõmuga vastu uusi väljakutseid oleme 13 aasta jooksul omandanud hulgaliselt kogemusi mitmetes valdkondades. Meie ettevõte projekteerib, toodab, müüb, paigaldab ja hooldab.

STABICO OÜ, Rannamõisa tee 4, 13516 TallinnTelefon +372 555 17 989stabico@stabico.ee, www.stabico.ee

TOOTED

24 Kinnisvara

V A S T U K A J A

Linnad mängivad rahaga perspektii-vis 100 aastat, mitte viieaastase valimis-perioodi lõikes.

lugeja kommentaar Ingvar

Allekandi arvamusloole

Äripäeva veebis

Eelmises Kinnisvara ajakir-

jas kirjutas Domus Kinnisva-

ra arendusjuht Ingvar Alle-

kand, miks üürimajad ei ta-

su ära.

Tema sõnul on kolm pea-mist probleemi. Esiteks võiks avalik sektor kinnisvaraaren-dajatega koostööd teha ning kohalik omavalitsus välja aren-datud taristuga maa arendaja käsutusse anda, tingimusel, et sinna rajatakse üürimajad. Nii saaks arenduse viiendiku võr-ra atraktiivsemaks arendada.

15–20% ulatuses lahendaks rahavoo küsimuse ära diskri-mineeriva käibemaksu kaota-mine. Täna pole võimalik elu-kondlikule üürile lisada käi-bemaksu, mistõttu ei saa ka sisendkäibemaksu riigilt ta-gasi küsida.

Ka oleks vajalik seaduste muutmine – kuni kehtib tä-nane üürisuhete regulatsioon, jätkavad nii üürileandjad kui ka üürnikud tõlgenduste va-hel laveerimist.

Artikkel tõi Äripäeva veebi-väljaandes arvukalt kommen-taare, millest valiku siin ära toome.

Kommentaar

Kui lisada üürihinnale käi-

bemaks, siis lähevad hin-

nad ju 20% kallimaks. Ega hindu tõstes inimestel järsku raha juurde ei teki kuskilt, et kõrgemat hinda maksta, sel-line asi poleks lihtsalt kon-kurentsivõimeline. Eraklienti ei huvita, kui suur osa on as-ja hinnast käibemaks ja kui palju saab teenuse pakkuja/kaupmees, huvitab ikka see, mis endal maksta tuleb.

Vaatan üüripakkumisi. Vä-hesed on Tallinna linnas alla 10 € ruutmeetri. Ehk siis aas-tas on 120 €. Kui nüüd ehitus-hind on ca 1400 € ruutmeet-ri kohta, siis on ju 8,5% aastas. Pole paha tootlus kapitalilt. Kui sinna juurde veel arvesta-

Lugeja: tasub küll üüriäri ajada

da näiteks mõistlikult ehita-tud kinnisvara võimalik hin-natõus 3–5% aastas. Kas siis pole kasumlik tegevus?

Kui teha üürimaja, siis pi-

gem à la Akadeemia tee ma-

jad – ühetoalised 12–16 m2

ja kohe hakkab üüritootlus

tõusma. Paned 3–4 tükki rit-ta ja saad kenama tootluse kui suuremaid kortereid väl-ja üürides.

Proovi sa Tallinnas või Tar-

tus saada sellist detailpla-

neeringut kehtestatud, kus

linn lubab 12–16 m2 korte-

reid ehitada. Igasugused ehi-tusmäärused jms tähenda-vad kokku, et alla 50 m2 kesk-mist pindala on väga raske saavutada.

Maades, millede järele me

siin sõnades joondume, on

see asi siiski toimiv. Lin-nad mängivad oma rahaga 100 aasta perspektiivis, mit-te viieaastase valimisperioo-di lõikes. Ja tavaline on, et kui ärimehed mingi maja ku-hugi teevad, on vastutasuks linna maale ehitamise eest (ehk hoonestusõigus) min-gi arv kortereid. Munitsipaa-lüürikorteris, milles tuttavad Rootsis elavad, on kaks vanni-tuba ja all pesula ning jalgra-

taste hoiuruum. Meie ärikad unistavad üürikorteritest, ku-hu saaks inimese 2 m² peale ööseks magama panna ja ta-suks kasseerida poole tema niigi napist teenistusest.

Kui sellise ruutmeetrihin-

naga ehitada neljatoaline

minimaalselt 85ruutmeetri-

ne korter ja anda see üürile

hinnaga 650 eurot kuus, ta-

gab see investorile tasuvus-

aja 15 aastat, mis peaks ju

olema täitsa korralik. Mina oleks esimeste üürnike seas, kes sõlmiksid 5aastase le-pingu optsiooniga pikenda-da lepingut veel viieks aas-taks. Täna ei paku seda kee-gi, kui küsid, siis peetakse põrunuks.

Täna levinud kolmekuulis-

te, mida muud see etteteata-

misaeg tähendab, lepingu-

tega polegi võimalik stabiil-

seid ja korralikke üürnikke

saadagi, sellise lepingu all-

kirjastavad inimesed, kel-

lel lepingu sisust ükskõik,

sest nad ei kavatsegi lepin-

gut täita.

Loe veebist

Millal tasub üüriäri ajada?Tule ütle sõna sekka BIT.LY/

SBSIXT

DOMUS

Kinnisvara

arendusjuht

Ingvar Alle-

kand.

FOTO: SCANPIX

25juuni 2014

Ä R I P I N N A D

Kadrioru uued bürood saadavalEhitatava ja talvel valmiva

Kadrioru ärikeskuse uued

büroo-, kaubandus- ja toit-

lustuspinnad jõudsid turule.

Uus Maa Kinnisvarabüroo alustas koostöös OÜga Pirita Tee Development Tallinnas, aadressil Narva mnt 63 kerki-va Kadrioru Ärikeskuse üüri-pindade pakkumisega. Komp-leks koosneb neljast ärihoo-nest ja on piirkonna moodsa-maid büroomaju.

Büroopinna rendihind al-gab 13 eurost ruutmeetri koh-ta ja on odavam, mida suu-rema büroo klient kasutada võtab.

“Esimeste potentsiaalsete üürnikega oleme alustanud lä-birääkimisi,” ütles Narva mnt 63 üüripindu vahendav Uus Maa Kinnisvarabüroo äripin-dade maakler Eike Lepp.

Arhitekt Karmo Tõra poolt

projekteeritud neljast ärihoo-nest ja maa-alusest parklast koosnev kvartal kerkib Nar-va mnt ja Filmi tänava nurga-le, Liivaoja elamurajooni kõr-vale. Kvartal on lahendatud asümmeetriliselt, hoonetele on antud nimed vastavalt il-makaartele.

Ühte korpusesse on kavan-

15 000 inimest ruut-kilomeetrilKõige tihedamini asustatud

ruutkilomeeter asub Tallin-

na kesklinnas Estonia puies-

tee ümbruses, kus päevasel

ajal viibib hinnanguliselt üle

19 800 inimese.

Öösel on samal ruutkilo-meetril ligi 5800 inimest, see-ga on Estonia puiestee ümbru-ses päeva- ja öörahvastiku va-he 14 000 inimest, teatas sta-tistikaamet.

Üle 15 000 inimese viibib päeval ka Tallinna sadama ja Tartu maantee alguse piirkon-nas. Kõige rohkem (üle 6500) kaotab päevasel ajal inimesi Muhu tänava ja Linnamäe tee piirkond Lasnamäel.

datud restoran, teise spordi-klubi ning kahe ülejäänute esi-mestele korrustele kaubandus-likud äripinnad. Hoonete kõr-gematel korrustel asuvad bü-rood. Maa-alusesse parklas-se tuleb autopuhastussalong.

Pindade üleandmisaeg on kavandatud 2015. aasta veeb-ruari.

KADRIORU Ärikeskuses langeb ruutmeetri üürihind ligi viien-

diku võrra, kui võtta kasutusele üle 200ruutmeetrine büroo.

OSTAME PÕLLU-JA METSAMAADKA SUUREMAID GRUPPE

(üle 1000 ha).

PAKKUMISED SAATA:maakoht@maakoht.ee

Joosep Kukebal, tel 5669 9836Joel Peetsu, tel 527 9206.

www.maakoht.eewww.estkinnisvara.ee

EST Kinnisvara OÜ on spetsialiseerunud kinnisvarainvesteeringute haldamisele Eestis aastast 2003.

ÜÜRILE ANDA ÄRIPIND 132 m2

TARTU KESKLINNAS!Üürihind 5 EUR/m2

info@estkinnisvara.eeEva Kams, tel 529 1451www.estkinnisvara.ee

OSTAME ÄRIKINNISVARA

TALLINNAS JA TARTUS

26 Kinnisvara

H I N N A V A A T L U S

Swedbank: hinnaralli võtab tuure maha, laenatakse rohkem

HINNAKASV üle 10% pole see,

mida meil vaja on, leiab Swe-

dbanki eraisikute finantsee-

rimise üksuse juht Andres

Tukk. FOTO: ANDRAS KRALLA

Tasub teadaMis toimub suurematel turgudel?

TALLINN

Kui 2013. aastal investee-riti uute korterite arendu-seks 100, tänavu 120 mln eurot. Suur osa arendus-test finantseeritakse oma-vahenditest.Tugeva nõudluse tõttu on ehituse lõppedes korterid müüdud ja arenduslaen ta-gastatud.2012. aastal on Tallinnas ja Harjumaal plaanis alusta-da ca 50 arendusprojekti-ga ning müüki tuleb 1500–1700 uut korterit.Arendajate hinnaootused kesklinnas 2500–3000, magalates 1700–2000 ja Harjumaal 1400–1700 eu-rot ruutmeeter.TARTU

Hetkel müügis ca 100 uut korterit, sel aastal lisandub veel kuni 200. Valdavalt 1–2toalised.Arendajate hinnaootused oluliselt kasvanud. Planee-ritavate korterite hinnad 1800–2000 eurot ruut-meeter. Kallimate korteri-te müügiperiood aga pi-keneb.Alternatiivi pakuvad uutele korteritele ridaelamubok-sid, mille müük on viimase 1,5 aasta jooksul kasvanud. Tehingud tehakse hinna-tasemel 1100–1200 eurot ruutmeetri kohta.

ALLIKAS: SWEDBANK

27juuni 2014

H I N N A V A A T L U S

5.kvartalit järjest kas-vas tänavu esime-ses kvartalis korteri-te hinnad. Enim ker-kisid hinnad aprillis Tallinnas Kadriorus, kus korterid kalli-nesid aastatagusega võrreldes 36% võrra.

RIVO SARAPIKrivo.sarapik@aripaev.ee

Eesti suurima panga Swed-

banki hinnangul ei ole kin-

nisvara kiire kallinemine jät-

kusuutlik ning turule lisan-

duvad korterid hakkavad

hindu ohjeldama. Samas en-nustab pank eluasemelaenude võtmise hoogustumist.

“Aprill näitas, et hinna-kasv on pidurdunud. Ühe kuu pealt järeldusi küll teha ei saa, aga märk on olemas,” selgi-tas Swed banki erakliendi fi-nantseerimisdivisjoni direk-tor Andres Tukk. “Kui tänasest peaksid hinnad veel üle 10% kasvama, ei ole see kasv, mida meil on vaja. Kui aasta jook-sul peaksid hinnad veel 30% üles viskama, siis see ei ole jät-kusuutlik.” Eelmisel nädalal hoiatas ka Eesti Pank, et hin-naralli võib lõppeda mulliga.

Ralli tekitab ootuse. Esime-

ses kvartalis kallinesid korte-rid Eestis keskmiselt 16% võr-ra, pealinnas keskmiselt 28,6% võrra. Enim seejuures Kristii-nes, 34,6%. Aprillis kallinesid aga pealinna korterid 24%.

“Püsivalt kiire hinnatõus tekitab ostjates ootusi hinna-tõusu jätkamise osas ja tahe-takse nii-öelda rongile hüpa-ta,” sõnas Mari Tamm, Eesti Panga finantsstabiilsuse osa-konna juhtivspetsialist.

Samas hindab keskpank kinnisvaraturult tulenevate riskide mõju Eesti finantssta-biilsusele väikeseks. Esiteks ei ole pangad laenusaamise tin-gimusi leevendanud, teisalt on ka pankade roll eluaseme ost-mise finantseerimisel väik-sem kui viimases kriisis. “Kui laenunõudlus peaks suure-nema, siis on oluline, et pan-gad laenutingimusi leevenda-des seda ei võimendaks,” selgi-tas Tamm.

Hindu ohjeldavad uued kor-

terid. “Meil on palju taotlu-si majas sees ja uusi arendu-si peaks järgmistel perioodi-del korralikult juurde tule-ma,” selgitas Tukk. “Sellest tin-gitult ootaks Tallinnas hinna-kasvu pidurdumist. Kuna kor-terelamuid tuleb lisaks kesk-linnale juurde ka äärelinna-des, võiks see ka seal keskmist hinda mõjutada.”

Eelmisel aastal müüdi Tal-linnas ligi 900 korterit, sel aas-tal müüakse Swedbanki prog-noosil 1300–1400.

Kinnisvaraekspert Tõnu Roompark prognoosis Äri-päeva teemaveebi ehitusuu-dised.ee kommentaaris, et ma-janduslangus jõuab kinnis-varaturule viitajaga. Esimese kvartali 1,9% suurune majan-duslangus mõjub tema sõnul hoiatavalt. “Kinnisvarasek-tor ja eriti ülioptimismi pee-geldav elamispindade sektor

PAKRI Teadus- ja Tööstuspark pakub erinevaid tootmis-, testimis- ja laopindu Paldiskis

• Põhjasadama kõrval 20–4000 m²,hind alates 1,5 €/m2

• Renoveeritud tootmis-kompleksis, 55–1200 m²,hind alates 2,5 €/m2

• Uues ja built-to-suit hoones, hind alates 4,9 €/m2

“ PAKRI- sünergia rohetehnoloogia ettevõtetele ”

KÜSI TÄPSEMALT: tel 52 16 858 • e-kiri info@pakri.ee • www.pakri.ee

28 Kinnisvara

H I N N A V A A T L U S

Hinnakasv kahe teraga mõõkPindi Kinnisvara andmeil

peletab kiire hinnatõus osa

kundesid pealinna korteri-

turult ja paneb kodu otsima

näiteks Keilas, Raplas, Sauel

või mujal hea taristuga lin-

nas, millel hea ühendus pea-

linnaga. Pindi Kinnisvara ju-hatuse liikme Peep Soomani sõnul sõidab rong Raplast Tal-linna kesklinna tunniga, aga halvemal päeval kulub isegi Viimsist autoga sõites rohkem. “Samas on kinnisvara hinna-vahe võrreldud paikades um-bes kolmekordne,” sõnas ta.

Swed banki erakliendi fi-nantseerimisdivisjoni direk-tor Andres Tukk seda trendi ei näe. Küll tõi ta välja, et kiire hinnatõusuga kaasneb üks po-sitiivne nähtus.

“Kui mõned aastad tagasi olid paljud kliendid laenulõk-sus, kes ei saanud perekonna laienedes näiteks olemasole-vat korterit müüa ja suuremat hankida, sest vara väärtus jäi alla laenusummale. Täna on Swedbankil selliseid kliente Eestis alla 2%,” selgitas ta. Lä-tis on vastav näitaja 38 ja Lee-dus 21%. “Tänase kiire tõusu-ga oleme jõudnud sinna, et hindade mõttes on tipuni veel 25% minna.”

vääriksid pisut rahulikumaid arenguid,” leidis ta. Majandus-languse kandumine kinnis-varaturule ei ole tema sõnul siiski ühene – kõrge keskmise palga kasv ja madala intressi-määra toel rekordiline eluase-melaenude käive ütlevad tema hinnangul, et elamispinda-de tehingute arv saab kerkida.

Laenu võetakse rohkem. Li-saks korterimüügile hoogus-tub ka laenamine, prognoo-sib pank. Tänavu esimese kol-me kuuga kasvas eluasemelae-nude müük pangal 34% võr-ra. Eestis on Swedbanki hin-nangul 230 000 eraisikut, kes saaksid endale eluasemelae-nu lubada. “Suur osakaal võ-tab laenu kahekesi ja klienti-de arv on seega tegelikult suu-rem,” selgitas Tukk.

Samas on panga roll kin-nisvaraostudel vähenenud – senise 90% asemel vajavad kliendid pangast poole rahast.

Kuna korterelamuid tuleb lisaks kesk-linnale juurde ka äärelinnades, võiks see ka seal keskmist hinda mõjutada.

Swedbanki erakliendi finant-

seerimisdivisjoni direktor

Andres Tukk

25%on hindade mõttes veel tipuni minna.

Müüa atraktiivsed ärikinnistud Tallinnas Lasnamäel!

Kinnistute eelised logistiliselt väga soodne asukoht;

detailplaneering kehtestatud;

kinnistute suurused 2500–5100m²;

kinnistuid ja ehitusõigust saab liita;

80% tootmispind ja 20% äripind;

lubatud täisehitus 50%, max kõrgus 22m;

Rajatud kõik kommunikatsioonid: vee- ja kanalisatsiooni trassid,

elektri- ja sidevõrgud,

gaasitrassid,

sõidu- ja kõnniteed ning mahasõidud kinnistutele.

KontaktTel: +372 502 3077

E-post: INFO@LTP.EE

Koduleht: WWW.LTP.EE

Suur-Sõjamäe tööstuspark

Betooni tööstuspark

29

R E K L A A M

juuni 2014

30 Kinnisvara

K O L U M N

Miljöö-väärtuslik piirkond ei tähenda sugugi vaid vanema hoonestuse-ga asumit.

H oolimata kasvanud nõud-

lusest ei saada edu kaugelt-

ki mitte iga uut korrusmaja-

arendust. Korteriruutmeet-rite ehitamisel on muutu-

nud võtmeküsimuseks, kellele, kuhu ja millist lisand väärtust pakkuvat kinnisvara rajada.

Tallinna elamuturg on elav ning potentsiaal-sete ostjate hulk, kes sooviksid omale uut korte-rit, endiselt suur. Turuaktiivsus on jõudnud eel-mise kümnendi keskpaiga tasemele, kuid kin-nisvaraarendajate tegevus ja ülesanded erine-vad möödunud ehitusbuumiperioodiga võr-reldes oluliselt.

Privaatsuseotsing viib “mägedelt”. Väljaku-junenud taristuga “mägede” korterites, kus on tagatud elementaarsed mugavused, elab peaaegu pool pealinlastest. Lasnamäed, Mus-tamäed ja Õismäed eelistavad paljud korteri-omanikud hea hinna- ja kvaliteedisuhte tõttu ning uute arendusprojektide ehitus jätkub ka neis piirkondades.

Privaatsus, isikupära ja prestiiž ei ole aga magalapiirkondade tugevaimad küljed, mis tingib selle, et võimaluste tekkimisel hakka-vad sealsed elanikud otsima alternatiive. Täna on soovijal võimalik valida Tallinna eriilme-liste linnaosade ja asumite vahel ning soetada kodu, mis vastab tema ja lähedaste elustiilile.

Elustiil määrab linnaosa. Viimase kümne aas-ta jooksul on kinnisvaraostjate teadlikkus ja soovid kasvanud – sobiva korteri või maja otsi-misel lähtub ostja varasemast rohkem oma elu-stiilist, millega uus kodu peab sobima nii pal-ju kui võimalik. Esimene eelistus pannakse pai-ka sõltuvalt leibkonna suurusest ja sellest, kas eelistatakse elada südalinnas, miljööväärtus-likus linnaosas või hoopis rahulikus eramaja-de piirkonnas.

Valikut mõjutab paljuski just elukorraldusli-ku logistikaga seonduv – kui kaugel asuvad töö-koht, kool, lasteaed ja pood. Aktiivsele inimese-le on üliolulised ümbruskonnas olevad vaba aja veetmise võimalused ja spordirajatiste lähedus. Aktuaalne ja arukas on pöörata tähelepanu hoone energiasäästlikkusele, samuti mängib olulist rolli arendaja usaldusväärsus. Nii-öelda pehmetest argumentidest on inimese jaoks sa-geli väga tähtis ka kodupiirkonna identiteet ja enese samastamine kohaliku elustiiliga.

Iga linnajao nägu peegeldavad sealsed ela-

nikud. Pealinn areneb ja eristub, igal piirkon-nal on oma nägu, mille kandjaks ja peegelda-jaks on sealsed elanikud. Hea näide on miljöö-väärtuslik, madala hoonestusega Kalamaja, mis

on viimase viie aastaga tõusnud fööniksina tu-hast. Tänaseks on Kalamajal kindel kuvand ja sealsetel elanikel teistest eristuv elustiil. Kala-maja residendile on omane olla loomeinime-ne, sõita jalgrattaga, einestada Kalamaja pop-pides kohvikutes ja külastada erinevaid piir-konna üritusi.

Muu kõrval on olulisel kohal ka heasõbrali-kud suhted naabruskonnas, kogukonnatunne ja ühised ettevõtmised.

Kuidas uus ja vana kokku siduda. Miljööväär-tuslik piirkond ei tähenda sugugi vaid vane-ma hoonestusega asumit. Hea näide on Roter-manni kvartal, kus vana on ühendatud uuega, kusjuures elamispinnad on kõik uushoonetes. Terviklikke, läbimõeldud uusasumeid on veel-gi ning neis on hakanud tekkima oma identi-teet ja piirkonna tunnetus.

Elu linna tuiksoonel, südalinnas, ei ole aga kaugeltki kõigile sobiv lahendus. Privaatsust ja looduslähedust südalinn nii palju ei paku. See-tõttu on meie-tunnet alati otsitud ka linnalä-hedastelt aladelt nagu Viimsi, Peetri või Tisk-re. Just siin saavad teiste kõrval oluliseks ostjas-konnaks lastega pered, kes eelistavad head, tur-valist, sõbralikku ja rahulikku elukeskkonda.

Kui senised populaarsed piirkonnad, kas või eelmainitud Viimsi ja Peetri, on juba üsna tihe-dalt asustatud, siis valikut, kus ka elu rahuli-kum, on veelgi. Neid n-ö oaasikesi on rajatud üle linna – Nõmmele, Haaberstisse ja Kristiinesse.

Kuna Tallinna äärtes on veel omajagu nii-öelda avastamata piirkondi, siis on neid koh-ti, kuhu rajada uusi miljööväärtuslikke, oma identiteedi ja teatava, heas mõttes, suletusega elupiirkondi veel piisavalt.

Soodsama hinnaga äärelinna korterid müü-

vad paremini. Nagu paljude vestlustega, nii jõuame ka siin lõpuks välja rahani. Viimaste aastate jooksul hoogsalt kasvanud kinnisva-rahindade puhul ei saa sellest teemast üle ega ümber ning eelmainitud elustiili ja logistika-ga seotud valikute kõrval on tähtsaks kritee-riumiks ka raha.

Valikuid on turul palju ja hinnavahemik sõl-tuvalt asukohast küllalt lai. Uute kesklinna kor-terite ruutmeetrihinnad liiguvad sihikindlalt 2500 ja enama euro suunas, magalarajoonides jääb uute pindade hinnatase vahemikku 1500–1900 eurot ruutmeetri eest.

Soodsama hinnaga uued äärelinnakorterid müüvad kiiremini. Rahulikum elu, peresõbra-lik keskkond ja taskukohasem hind on see koos-lus, miks ostjaskonna eelistused langevad uu-tele linnaäärsetele looduslähedasematele elu-piirkondadele.

Miks iga arendus ei müü hästi?

PRIIT UUSTULNDKaamos Kinnisvara juhataja

31

R E K L A A M

juuni 2014

köögimööbel • garderoobid • liuguksed • vannitoad • vineermööbel

alumiinium vaheseinad • klaastooted • corian ja kivitasapinnad

eritellimusmööbel • sisutustööde peatöövõtt

EISMANN CIBO OÜtel 502 2308info@artinterior.eewww.artinterior.ee artinterior

32 Kinnisvara

R E K L A A M

Info: Angelina IlizinaKinnisvara müügi projek juhtOÜ Astlanda Ehitustel 53 002 550angelina@astlanda.eewww.astlanda.ee

Kodu aitab osta:

Kodu keset männimetsa

www.astlanda.ee/sarje

Uued korterid Nõmmel männimetsa roheluse ja värske õhu keskel.

Uued korterid ja büroopinnad kesklinnas Pärnu mnt 139e

www.astlanda.ee/lelle